Estoonlane nr 11 / kevad 2018 by Rahvusooper Estonia

KEVAD_ 2 018

Estoonlane

opera.ee

2018 #11

Katariina I Toomas Edur / Tauno Aints

Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur Libreto: Irina Müllerson ja Toomas Edur Dirigendid: Jüri Alperten, Vello Pähn Kunstnik: Liina Keevallik

Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid müügil ka Piletimaailmas. Soodustused õpilastele ja üliõpilastele 50%, tund enne etendust õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 8 eurot.

Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid müügil ka Piletimaailmas.

MAAILMAESIETENDUS 15. MÄRTSIL

ESITLEB:

2018 / 15.03, 17.03, 21.03, 21.04, 19.05

opera.ee

JUHTKIRI

Eesti Vabariik ja Eesti Rahvusballett saavad sel aastal 100aastaseks. See on väärikas vanus. Sellise eani jõutakse ainult visa töö, enesedistsipliini ja elujaatava suhtumisega. Riigi arengus ja kujunemisloos mängivad suurt rolli inimesed ja valitsev kultuurifoon, nii ka balletis. Ühiskonnas toimuv ja seal kehtivad väärtushinnangud mõjutavad meid tahes-tahtmata. Eesti Rahvusballett on oma vanuse kohta väga heas vormis ja tasemel. Erialainimesed naaberriikidest on üllatunud, et Eesti-suuruses riigis üldse ballett eksisteerib ja sellel on nii silmapaistev ning väärikas ajalugu. Seda enam, et tegutsemisvõimalused ja -keskkond ei ole võrdsed teiste riikidega. Kvaliteedi säilitamine balletikunstis on võimalik, kui väärtustame oma tantsijaid, pedagooge ja spetsialiste – maksame neile väärilist tasu, loome head töötingimused ja koolitame järjepidevalt. Tantsijad vajavad oma arenguks hinnatud „muuseumitükkide“ kõrvale ka mitmekülgseid kaasaegseid väljakutseid. Seda kõike tuleb arvestada, kui tahame, et Eesti ballett veel järgmised 100 aastat õitseks. Unistama peab! Et tuleks uus suure lavaga teatrimaja, praeguse väiksus seab mõnedki piirid klassikalisele tantsukunstile. Et kavandatava kaunite kunstide kooli idee saaks teoks. Tänapäeva nõuetele vastav teatrimaja ja kaasaegsete harjutusruumidega koolimaja tooksid kindlasti värsket verd ja positiivse energiaga laetud inimesi eesti muusika- ja tantsukunsti juurde. Nii nagu riik oma juubelit väärikalt tähistab, nii ka Eesti ballett. Sünnipäevapidustused kulmineeruvad 29. aprillil, kui lavale jõuab „Rahvusvahelise tantsupäeva gala – Eesti ballett 100“. Juubeligalal tulevad ettekandele eesti koreograafide teosed eri ajastutest ja lisaks Eesti Rahvusballeti solistidele esinevad mitmed maailmas endale nime teinud Eesti päritolu tantsijad: Eve Mutso, Linnar Looris, Maria Seletskaja ja teised. Veel enne seda palume rahval lahkesti osa saada meie riigi 100. sünnipäevale pühendatud festivalist „Eesti teater „Estonias““, kus ballettidest on laval „Kratt“ ja „Modigliani – neetud kunstnik“. Veebruaris ja märtsis saab nautida balletiõhtut, mille täidavad Marina Kesleri „Libahunt“ ja Tiit Helimetsa „Aeg“. Märtsis maailmaesietendub ballett „Katariina I“, ehtne tuhkatriinulugu Tauno Aintsi originaalmuusikale. Minu loodud uue koreograafiaga ballett viib vaatajad reaalsesse muinasjutumaailma ning räägib lihtsa Eesti inimese ja Venemaa karismaatilise keisri Peeter I imepärasest armastusloost.

Foto: Mait Jüriado

Eesti Vabariik ja Eesti Rahvusballett on üheealised

Eesti Rahvusballetil on olnud võimalus palju reisida, tutvustada Eestit ja näidata oma oskusi võõrsil. Eelmise aasta lõpul tantsisime Venemaa ja Soome publikule, juubeliaastal on ees ootamas külaskäigud Moskvasse, Lätti ja Leetu, Eesti reisidest rääkimata. Nii on juubelikevad täis eriilmelisi ja põnevaid ettevõtmisi, millest kutsun teid osa saama. Publiku positiivne tagasiside annab palju tegutsemisenergiat ja tahet teha oma tööd veel paremini. Eesti Rahvusballett on tänulik, et külastajad hindavad ja väärtustavad meid. Tean, et inimesed ootavad saali tulles lugu ja tervikut. Nad tahavad näha tantsu erilisust, ilu ja tunda emotsioone, mida tantsijad on võimelised oma kehakeelega läbi muusika saali kandma. Teater on hea paik, pääsemaks vahelduseks hallist ilmast, väsimusest ja argielust. Meie pakume võlumaailma ja maagiat! 100aastane Eesti Rahvusballett ootab teid armsasse Estonia teatrisse! Toomas Edur, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

TOIMETUS Peatoimetaja: Ülla Veerg

Esikaane fotol: Marita Weinrank

Väljaandja: Rahvusooper Estonia

Toimetajad: Maarja Kindel, Liina Viru,

Esikaane foto: Sirli Kirst

Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

Stina Vürmer, Anu Põrk, Alisson Kruusmaa

Järgmine Estoonlane ilmub 24. augustil 2018

www.opera.ee

Kujundaja: Reili Evart

info@opera.ee

ESTOONLANE #11

UUDISED

AJALUGU Elagu Eesti Vabariik!

PERSOON Katariina I

ARGIPÄEV Harfimängija Eda Peäske

FOOKUS Marita Weinranki helesinine unistus

ÜKS KÜSIMUS Millest kõneleb orkester?

NOORED Suur, ajatu ja värviline „Buratino“

MEIL JA MUJAL Ooper käib ka puhvetis

ELAMUS Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas

AJAVIIDE Estonia raha Ristsõna

MÄNGUKAVA Veebruar−aprill

ESTOONLANE #11

Eesti pidu Estonias: lubatud on end hästi tunda ja hoogsalt tantsida Veebruaris võtab 100. sünnipäeva puhul õnnitlusi vastu Eesti Vabariik. Rahvusooper Estonial on juubilarile mitmeid kaunilt kõlavaid kingitusi. 10.–22. veebruarini toimuval festivalil „Eesti teater „Estonias““, kantakse ette valik Eesti autorite oopereid, ballette ja muusikale. 12. veebruaril kammersaalis toimuva kontserdiga „Kodumaine viis“ pakume Estonia parimate interpreetide esituses osakest eesti kammermuusika kullavaramust. Festival kulmineerub 15. veebruaril kontsertlavastusega „Eesti pidu“, millesse on kaasatud terve Estonia maja. Ain Anger, Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Janne Ševtšenko, Heli Veskus, Helen Lokuta, Reigo Tamm, Mehis Tiits, Mati Turi, Rauno Elp, Jassi Zahharov ja Eesti Rahvusballett toovad lavale Lembitu, Saare Juhani, Olavi, Erna, Cyrano, Krati ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised tegelased. Dirigeerivad Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, peo lavastab Marko Matvere. Tund ja 45 minutit kestval vaheajal ootavad külastajaid soe söök ja hea jook ning tantsuks mängivad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Väliharf, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse punt. Riietus: rahvuslik.

Eesti Vabariik 100 – sõidame külla Eesti tähtsa sünnipäeva puhul on rahvusooper ringreiside lainel, tuues kaasa kingitusi Eesti teatrikunsti varamust. Sügisel alustati naabrite külastamisega Peterburis ja Soomes, ees seisavad külaskäigud Eestimaa kaunitesse linnadesse ning Lätti ja Leetu. Järgmisel hooajal saab ring täis Moskva Suures teatris. Vastuvisiidi teevad Estoniale sel hooajal Läti ja Leedu ooperiteatrite trupid. Teatrihuvilistel tasub kalendrisse märkida 27. veebruari õhtu, mil lätlased toovad Estonia lavale Leo Mujici kauni muinasjutuballeti „Šeherezade ja tema lood“ Rimski-Korsakovi ja Kodály muusikale. Ooperihuvilistele kõlab 27. veebruaril ooperigala ning 1. märtsil Verdi „Nabucco“. 8. aprillil ootab publikut Haapsalu kultuurikeskus, kus mängitakse Ábrahámi operetti „Savoy ball“. Estonia värskeim operetilavastus „Linnukaupleja“ naerutab Pärnu publikut 8. ja 9. juunil. Ka Eesti Rahvusballett on 100 aasta vanuselt oma parimas vormis, näidates Vanemuises 10. aprillil „Luikede järve“. Edasi rännatakse „Uinuva kaunitariga“ 25. aprillil Pärnu kontserdimajja, 5. juunil Paide muusika- ja teatrimajja ning 7. juunil Ugalasse. Jõhvi balletifestivalil osaleb Estonia balletiga „Kratt“ 3. mail. Leedu ooperi- ja balletiteatri etendused on kavas 7.–9. juunini, mil mängitakse Verdi ooperit „Don Carlo“, Kuprevičiuse balletti „Čiurlionis“ ja Prokofjevi balletti „Romeo ja Julia“.

UUDISED

„Tosca“. Heli Veskus

Ka sel aastal annab Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank teatrikuu raames välja publikupreemia nais- ja meessolistile. Ooperikülastajad saavad oma lemmikuid valida märtsis Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast. Kohapeal tuleb täita ankeet ja postitada see teatri fuajees asuvasse SEB publikupreemia postkasti hiljemalt 29. märtsil toimuva „Savoy balli“ lõpuks. Preemiad antakse pidulikult üle 6. aprillil enne ooperi „Tosca“ etendust. Nimiosa laulab Heli Veskus ning tema kõrval on ooperifännidel võimalik Cavaradossina kuulda maailma üht tunnustatumat tenorit, Aleksandrs Antonenkot. Publikupreemia on siiras tänu publikult ja sellest on saanud kena traditsioon. Tulge ja elage oma lemmikutele kaasa! Kõikide ankeeditäitjate vahel loositakse välja kümme 20-eurost kinkepiletit. Traditsiooniliselt annab ühele estoonlasele teatripreemia välja ka Harjumaa, kes sel aastal tähistab teatripäeva 28. märtsil muusikaliga „Karlsson katuselt“.

Foto: Harri Rospu

Teatrikuu preemiate ootuses

Ballett! Ballett! Ballett! Foto: Harri Rospu

„Libahunt“. Eve Andre-Tuga

3. veebruaril tõi Eesti Rahvusballett publiku ette kaks lühiballetti – Tiit Helimetsa „Aeg“ ja Marina Kesleri „Libahunt“, mis pälvis 2007. aastal Eesti teatri aastaauhinna. Erilised ja menukad balletid on kavas veel 2. ja 25. märtsil. Viimasega neist annab solistikarjääri lõpuetenduse Eve Andre-Tuga. Juba kümme aastat on Estonia balletilaval oma põnevat elu elanud „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Haarav tantsulugu on kui lemmikfilm – seda võib vaadata korduvalt ning elada kaasa kõigile pöialpoistele järgemööda. Rõõmustame publikut lisaetendusega 24. märtsil. 29. aprillil toimuv rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Eesti balleti 100. sünnipäevale. Juubeligala keskendub Eesti koreograafide loodule, ettekandele tuleb Mai Murdmaa, Marina Kesleri, Toomas Eduri, Tiit Härmi ja Enn Suve looming. Samuti on kavas Eve Mutso „Elude“ (koos Jarkko Lehmusega) ja „Unknown“. Eesti Rahvusballeti solistide kõrval esinevad mujal maailmas tuntud Eesti päritolu tantsijad: Eve Mutso, Linnar Looris (Houstoni ballett), Maria Seletskaja (Flandria kuninglik ballett) jt. 28. mail on laval Tallinna Balletikooli iga-aastane hooaja lõpuetendus, kus saab näha õppeaasta jooksul valminud klassikalise ning kaasaegse tantsu numbreid ja lavastusi. Laval on Tiiu Randviir-Tölpi, Sergei Upkini ja Helen Veidebaumi erialaklassi lõpetajad ning kooli noorema ja vanema astme õpilased. Sel hooajal täitub Luana Georgil 20 aastat laval ning teater tähistab seda 31. mail balletiga „Onegin“, kus Luanal on Tatjana roll. Publiku soovil lisati mängukavasse kaks „Jazz-balleti klubi“ etendust – 26. mail ja 1. juunil.

Palju õnne juubilaridele! Tänavu tähistab Estonia teater mitmete kauaaegsete säravate estoonlaste juubelit. 6. märtsil peab oma 90. sünnipäeva armastatud ooperisolist Liidia Panova, kelle auks etendub 24. märtsil Kálmáni operett „Tsirkusprintsess“. 10. märtsil on baleriini ja balletipedagoogi Tiiu Randviiru 80. sünnipäev, mida tähistatakse samal õhtul Tšaikovski balletiga „Luikede järv“. Märtsikuusse jäävad ka sopran Haili Sammelselgi üheksakümnes (13.03.1928) ja tunnustatud ballettmeistri Mai Murdmaa kaheksakümnes (31.03.1938) sünnipäev. Aprillis on teeneka muusika- ja teatriteadlase ning Estonia kauaaegse arhivaari Vilma Paalma (10.04.1928) üheksakümnes sünnipäev. Juulikuus tähistab 75. sünnipäeva metsosopran Leili Tammel (29.07.1943). Augustikuusse jääb aga balletitantsija ja operetisolisti Väino Areni (11.08.1933) 85. sünnipäev. Palju õnne! Saabuval suvel meenutame ka meie seast lahkunud estoonlasi. Nimelt täitub juulis nii Els Vaarmanni (18.07.1908) kui Elsa Maasiku (23.07.1908) 110. sünniaastapäev. Augustis leiab aset kunagise Estonia tantsija ja ballettmeistri Rahel Olbrei (1.08.1898) 120. sünniaastapäev.

ESTOONLANE #11

AJALUGU

ÜKSKORD ON

Eesti riik! Kui käputäis raekoja teenreid ja Tallinna käsitöölisi 1865. aastal asutasid „laulo ja mängo“ seltsi „Esthonia“, ei osanud nad uneski arvata, et sellest seltsist kasvab välja kutseline Estonia teater ja 1913. aastal avatakse uhke teatri- ja kontserdimaja. Uue kunstitempli ehitamise toetuseks pakutud Juhan Liivi pintsak kuulub pigem legendide valda, kuid tema luuleread: „Ükskord – kui terve mõte – ükskord on Eesti riik!” on tänaseni trükisõnana meie silmade ees. Kunagi peeti ka neid mõtteid prohvetliku luuletaja hämaraks sonimiseks. Vene kuberner Korostovets võis küll teatri nurgakivi panemisel eestikeelsed kõned ära keelata ja Estonia seltsi eestseisusele öelda „Tunneme teid, separatistid! Ehitate turu peale Eesti parlamenti, sinna vastu Eesti panka“, kuid temagi ähvardus läks täide. Just pangamajas kuulutati 1918. aastal välja Eesti Vabariik ja Estonia kontserdisaalis tuli 1919. aastal kokku Asutav Kogu – esimene Eesti parlament.

Nende ajalooliste sündmusteni jõudmiseks oli oluline, et seltsi juhatusse valiti mitmed ärksameelsed inimesed, kellest tuntumad on kindlasti Eesti Päästekomitee tulevased liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Ja kultuuriürituste kõrval hakati Estonia kõige kõrgemal korrusel asunud nn Haritlaste Klubi poolsalajastel õhtutel paika panema tulevase vabariigi alustalasid. Voldemar Päts on oma mälestustes kirja pannud vähetuntud fakti, et 22. veebruari õhtul „Jõime koos sinasõprust. Andsime üksteisele lubaduse teha kõik, et iseseisvuse manifest saaks välja kuulutatud Tallinnas pühapäeval, 24. veebruaril „Estonia“ teatri saalis.“ Millistel põhjustel see leidis aset Eesti Panga hoones, pole õnnestunud välja selgitada. Oluline on, et Eesti Vabariigi sünnitunnistus sai välja antud ajaloo kõige soodsamal ajahetkel ning meie riigi 100. sünnipäeva pidustuste raames kõlavad Estonias nende julgete otsustajate auks eesti muusika parimad palad. Elagu Eesti Vabariik!

Arne Mikk Rahvusooper Estonia nõukogu esimees

120liikmeline Asutav Kogu Estonia sisehoovi rõdul, 1919 Foto: RO Estonia arhiiv

ESTOONLANE #11

10.–22. VEEBRUARIL 2018

Festival EESTI TEATER „ESTONIAS“ 10.02 Tambergi ooper CYRANO DE BERGERAC 11.02 Eduri/Aintsi ballett MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK 12.02 Kontsert KODUMAINE VIIS – EESTI VABARIIK 100 Rahvusooper Estonia kammersaalis 14.02 Wagneri ooper LENDAV HOLLANDLANE Mati Turi 50. Külalisena Ain Anger 15.02 Kontsertlavastus EESTI PIDU tantsu, sooja söögi ja kange joogiga. Külalisena Ain Anger

16.02 Wagneri ooper LENDAV HOLLANDLANE Külalisena Ain Anger 17.02 Raudmäe/Vinteri muusikal PIPI PIKKSUKK 17.02 Puuri ooper PILVEDE VÄRVID 18.02 Tubina ballett KRATT 20.02 Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikal KARLSSON KATUSELT 21.02 MIMi ooper EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS 22.02 Tubina ballett KRATT

Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid müügil ka Piletimaailmas.

opera.ee

PERSOON

Alena Shkatula, Anatoli Arhangelski

TARTUS SÜNDINUD

Katariina I Irina FetissovaMüllerson

JA MOSKVAS SÜNDINUD

Tekst: Jelena Skulskaja, kirjanik Fotod: Pille Riin Pettai, erakogu, internet

15. märtsil esietendub Rahvusooperis Estonia ballett „Katariina I“. Libreto kirjutas suurepärane vene luuletaja Irina Fetissova-Müllerson, kes praegu elab Londonis. See on tema teine originaallibreto Eesti Rahvusballetile, debüüdiks oli „Modigliani – neetud kunstnik“.

ESTOONLANE #11

Katariina I põneva looga saab tutvust teha Kadrioru lossis Jüri Kuuskemaa loengus. Esineb Eesti Rahvusballett. 6. märtsil kell 19 14. aprillil kell 18 5. mail kell 18 Lisainfo: kadriorumuuseum.ekm.ee

Irina, te sündisite Moskvas, Arbatil, abiellusite eestlase, tuntud ja tunnustatud teadlase Rein Müllersoniga, jõudsite Londonisse … Kas ootamatud ja ettearvamatud pöörded Teie enda saatuses mõjutasid kuidagi soovi osaleda Katariina I-st kõneleva lavastuse loomises? Katariina saatus on ju üks uskumatumaid maailma ajaloos ... Minul, vene naisel, on eesti juured ja eesti esivanemad. Mu ema vana-vana-vana-vanaisa oli eestlane. Sain sellest teada täiesti juhuslikult. Meie peres ei arutatud kunagi rahvusküsimust, inimesi ei jagatud rahvuse järgi. Abikaasa Reinuga tutvusin Moskva riikliku ülikooli õigusteaduskonnas, armusin temasse, aimamata, et tegemist on eestlasega. Tegelikult ei mõelnud ma üldse tema rahvusele, aga ees- ja perekonnanime järgi oletasin, et ta on sakslane. Armastus on rahvusteülene. Teil on ilmselt õigus, et enda saatuse salapärased pöörded aitavad paremini läheneda libreto loomisele. Viibite tihti Eestis. Kas on midagi erilist, mis selle maa teile kalliks teeb? Olime Reinuga juba pikka aega abielus ja olin Eestit korduvalt külastanud. Vaimustusin selle maa õdususest, merest ning kaunidusest ja kui hakkasin järjekordselt Eestile kiidulaulu laulma, mainis ema äkki mu eesti juuri. Hõiskasin pooltõsiselt-poolnaljatades: see ongi vere kutse! Ootamatus on minu saatuses väga oluline: ma ei teadnud, et minust saab luuletaja, kirjanik, et hakkan libretosid kirjutama. Õppisin juristiks, aga sattusin kirjandusse ja teatrisse.

Mul on romaan pealkirjaga „Piiriarmastus“, seal räägib vanaema Peterburis elavale naispeategelasele enne surma nende sugupuu eesti juurtest ja tegelane plaanib viivitamatult Tallinnasse sõita. Oletatavalt on tema vana-vana-vana-vana-vanaema olnud Katariina I-se seltsidaam. Kas Teie perekonna puhul oleksid sellised õukondlikud sidemed võimalikud? Nii sügavuti ma ei tea, aga tõmme just nimelt Kadrioru poole on mul uskumatult suur. Lihtsalt tunnen, et see on minu koht, ja lõpuks me ostsimegi abikaasaga korteri Kadriorgu. See tähendab, lähenesite maksimaalselt Katariina I-le. Minu raamatus esitatud versioonis oli ta eestlane, aga Teie libretos? Olles täpsust taga ajav inimene, hariduselt jurist ning uurinud oma tegelase päritolu kõiki versioone, jäin ma peatuma kõige veenvamal – ta oli eestlane. Minu jaoks ei ole asi ainult rahvuses. Ta oli harukordne naine – suursugune ja lihtne üheaegselt. Ise nimetas ta end jalarätipesijaks, see tähendab pesunaiseks. Jah, ta jäi varakult orvuks, ei saanud haridust, töötas teenijana, aga ainult tema oli loodud keiser Peeter I jaoks. Tal oli ainukordne võime rahustada, ravida ja taltsutada keisri märulist vaimu. Mehel käisid peal raevu- ja hullusehood, teda piinasid peavalud, mille ajal ta viskles nagu lõvi puuris. Kõik jooksid laiali, aga mitte Katariina. Tema istus mehe kõrvale, pani tolle pea oma sülle, nurrus ja laulis, kuni mees uinus. Katariina istus tundide kaupa liikumatult, et mitte mehe und häirida ning Peeter ärkas hoopis teise inimesena.

ESTOONLANE #11

Ja milline oli naise ustavus Peetri vaadetele! Ta ei lahkunud mehe kõrvalt peaaegu kunagi, oli kaasas kõikidel tema reisidel, ehkki oli peaaegu alati raskejalgne. Ta sünnitas üksteist last. Aga kui oli vaja teele asuda, siis saatis Katariina meest ükskõik millises olukorras, mõnikord ratsa, mõnikord vankril. Ainult merereise ta vältis. Ja mees kirjutas talle: „Kateriinake, abilisi pole üldse, kõik pean ise tegema ...“ Kui mees oli ära, kasvatas naine tema jaoks Tallinnas (Revalis) meloneid, tegi veini ... Lahus olles saatsid nad teineteisele liigutavaid kingitusi: naine saatis koduveini ja -õlut, kootud asjakesi, mees aga kangatüki kleidi jaoks või midagi muud. Räägime ja kirjutame armastusest palju, aga kas oskame igapäevaselt sellistele pisiasjadele tähelepanu pöörata? Kas näitame oma armsamate vastu üles pidevat tähelepanu? Peeter I kinkis Katariinale pulmadeks isetehtud puust lühtri, ta kinkis naisele Vene impeeriumi. Ma loodan, et lühter on lavastuses olemas, see on minu jaoks väga tähtis. Kas on võimalik, et ta kasutas mehi positsiooniredelil tõusmiseks? Olen veendunud, et mitte. Ta oli lihtne naine, imperiaalsete ambitsioonideta. Ta ei olnud kiskja ja ta polnud ka

Naaskem versiooni juurde tema eesti päritolust, seda enam, et seda väitis ka balleti esialgne pealkiri. Esimest korda ilmub Marta Skawronska ajaloodokumentidesse just nimelt Tartus (Dorpat) nelja-aastase orvuna. Ta ei pruukinud olla kinnine laps, aga ilmselgelt oli ta vaikne – eesti tüdruk. Eestlased on palju vähem jutukad kui näiteks meie Teiega. Ja veel üks tähtis fakt: miks ostab Peeter I oru just nimelt Revali lähedal, kasutades selleks oma isiklikku raha ja nimetades selle Kadri järgi? See oli austusavaldus naise päritolule, tema rahvusele. Peeter poleks kunagi hakanud sinna lossi ehitama ega parki rajama, kui Katariina oleks olnud poolatar või rootslane! Kõik on seotud Revaliga – kuidas mees siia sõitis, kuidas naine siia sõitis, kuidas nad seda kohta armastasid. Kadrioru lossist saab balletis tegelaskuju …

Alena Shkatula, Anatoli Arhangelski

Irina Fetissova-Müllerson

meeletult kaunis. Temas oli hurm, mis ei lasknud ühelgi tema armukeseks olnud mehel teda unustada. Kaalusime koreograaf Toomas Eduri ja helilooja Tauno Aintsiga, kellega koos tõime lavale ka eelmise balleti, anda teosele nimeks „Eesti Tuhkatriinu“. Loobusime sellest, kuna Katariina juhtum on ainukordne – inimkonna ajaloos ei ole teist sellist Tuhkatriinut, pesemata näoga teenijatüdrukut, keda tsaar oleks märganud ja temaga armastusest abiellunud.

ESTOONLANE #11

Mis Te arvate, kas tal oli riigitegelase võimekust, kas ta haaras kogu geopoliitilist olukorda (meenutagem, et Pruti sõjakäigu ajal andis ta oma ehted Türgi suurnike mõjutamiseks)? Meil on see stseen balletis olemas. Ma ei usu, et tal oleks olnud globaalset visiooni toimuva kohta, aga talle oli tähtis ja vajalik päästa oma mees. Kõigepealt päästa Petruša, siis ennast ja siis riik.

Aga siiski ... kannatas, kannatas, aga lõpuks ikkagi ei kannatanud välja. Te peate silmas Katariina armukest Monsi? Jah, ilma temata ei saanud, ega Katariina siis kivist olnud … Aga Peetri viha talus naine väärikalt. Enne mehe surma suutis ta temaga ära leppida, mõeldes sellele, et peab üle võtma suurriigi ja hiljem selle tütardele pärandama. Katariina on meie balleti peategelane, Peeter on teisejärguline. Nagu teada, suhtus Katariina I äärmiselt rahulikult Eelmises balletis oli mul kiusatus teha peategelaseks ja irooniliselt oma mehe tiivaripsutustesse. Kas selmitte geniaalne kunstnik Modigliani, vaid tema tähtsaim line täielik armukadeduse puudumine on kooskõlas teekaaslane Jeanne Hébuterne, suure armastusega? kuna ühestki suurmehest ei saa Räägime ja kirjutame Mitte ainult suhtus ta sellesse irooasja, kui tema selja taga pole armastusest palju, aga niaga, vaid aeg-ajalt valis talle ka vapustavat naist, kes jagaks ja armukesi. Raske on peresuhetes suunaks tema saatust ning takas oskame igapäevaselt sellist tarkust ette kujutada. Aga kui luks kõiki raskusi ja hädasid, mis pisiasjadele tähelepanu ta oleks hakanud skandaale korralkaasnevad õnnega elada koos pöörata. dama, suhteid selgitama, millega geeniusega. see oleks lõppenud? Ta polnud mitte ainult abikaasa, vaid ka hea sõber, kõikemõistev Milliste raskustega tuli teil rinda pista Katariina kuju ja andestav. Ta oli naiselikult väga tark. Ta oskas peret ja kogu libreto loomisel? koos hoida. Vaadake, kuidas praegu pered purunevad, Raskusi on ainult üks: ei tohi valetada, ükskõik kui muinagu pähklid – kergelt ja kiirelt, aga tema hoidis perekonnasjutuline olukord ka ei tunduks. Modiglianist on kirda tervena ja temast sai keisrinna. jutatud palju, iga tema samm on teada. Katariinast on kirjutatud vähe, see-eest on kõik faktid teada, kirjanik komistab igal sammul tõe otsa, mida muuta ei saa. Selles balletis vaimustun peategelasest, armastan teda. Tahaksin esitada lihtsa küsimuse, millele ilmselt puudub lihtne vastus – kuidas libretot kirjutatakse? Kõigepealt tuleb (sisemiselt) muutuda baleriiniks, kujutleda, kuidas žesti või konkreetse pas’ga anda edasi seda, mida on nii loomulik edastada sõnadega. Me mõistame sõnu paremini kui tantsu, ehkki tundub, et tantsu keel on ilmselge. Tants peab hingeliigutusi väljendama nii, et selles sulaksid kokku muusika ja liikumine. Sa oled kohustatud libreto kallal töötades mõtlema helilooja ja koreograafi peale. Kas te tutvusite Toomas Eduriga juba Londonis, kus ta pikka aega tantsis? Jah, ma käisin kahekümnel või isegi kolmekümnel tema etendusel, minust sai tema fänn, ehkki ma ei ole üldse fanatismi kalduv inimene. Põhiline, mis teda iseloomustab, on sügav vaimsus! Ma olen näinud paljusid suuri tantsijaid, aga Tom on parim! Räägitakse, et samasuguse vaimustusega suhtus temasse printsess Diana. Siinkohal on tähtis lisada, et me oleme Toomaga kahekordsed fännid: tema on armunud minu luuletustesse ja just see ärgitas teda kutsuma mind balleti kaasautoriks. Temaga koos töötada on õnn. Olen Toomale pühendanud ka mõned luuletused. Imelise sobivuse oleme saavutanud ka helilooja Tauno Aintsiga.

Katariina I

Selline vaimustus kaasautoritest ja veel pühendatud luuletused – ega see pole Teie abikaasa jaoks liiga suur katsumus? Minu abikaasa on eraldi balletti väärt – sellest, kuidas lihtsast eesti külapoisist sai rahvusvahelise õiguse instituudi president ...

ESTOONLANE #11

ARGIPÄEV

ÜKS PÄEV HARFIMÄNGIJA

Eda Peäskega Tekst: Stina Vürmer Fotod: Pille Riin Pettai

9.20 on Eda päev juba alanud. Pärast kolmandat kohvi võib loomadele natuke hellust jagada.

NIMI: Eda Peäske AMET: harfimängija HARIDUS: olen lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi harfi eriala. ESTOONLANE: alates 1981 EELDUSED TÖÖLE: peab armastama oma eriala, teatrit ja inimesi. SUURIMAD VÄLJAKUTSED: teha alati oma tööd hästi, sõltumata kellaajast, kohast, enesetundest ja tujust. LEMMIKLAVASTUSED: Wagneri „Tannhäuser“. Etenduse lõpus olen tõeliselt väsinud, aga õnnelik! VABAL AJAL: koon kõike, mida annab kududa. Armastan oma peret ja kodu, lillepeenraid ja aeda.

9.30 mängib Eda enne kodust lahkumist käed lahti. 10.40 on Eda rahvusooperi kammersaali jõudnud.

Enne ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ proovi on vaja harf häälde panna.

ESTOONLANE #11

10.50 viimased täpsustused helilooja Tanja Kozlova-

Johannesega: kas antud taktis on siis la või la-bemoll?

10.55 selgitab dirigent Kaspar Mänd Edale, kuidas pärast fermaati edasi minna.

15.00 on Eda Tallinna Muusikakeskkoolis. Harfi taga on Marietta, oma tundi ootavad Kaisa Helena ja Lisanne.

18.20 on Eda teatris tagasi ja häälestab orkestriaugus harfi.

19.20 käib „Luikede järve“ etendus, mida Eda on mänginud 37 hooaega!

20.45 Orkestri naiste riietusruum.

Kui järgmist etteastet on vaja oodata 30 minutit, siis ei saa lasta sõrmedel ju ometi rahus olla!

21.50 ongi kõik. Koju!

ESTOONLANE #11

FOOKUS

M–A–R–I–T–A Tekst: Margit Kilumets Fotod: Sirli Kirst, Rünno Lahesoo

Lahendada ristsõnamõistatus, mille vastuseks on Marita Weinrank, pole pärast järgneva loo läbilugemist enam kaelamurdev ülesanne. Sellel hapral kahekümneaastasel naisel on kõik endasse puutuv nii selge ja läbi analüüsitud, et ajab natuke isegi hirmu nahka. Ta on kolmandast eluaastast peale oma eesmärgi suunas rühkinud ja jõudnud elu esimese suurrolli künnisele Estonia balletilaval. Kui saatus lubab, siis saab temast Katariina I.

Muusika on Marita elus mägesid liigutav jõud. Jakob Westholmi gümnaasiumi algastmes õppides pani ta ennast ise muusikakooli kirja ja ütles seda emale alles siis, kui tegu oli tehtud. Marita ema, kes on tema elus kõige tähtsam inimene üldse, lubas pärast lühikest järelemõtlemist, et ostab tütretirtsule klaveri, kui too tõotab, et viib oma muusikaõpingud lõpuni. Marita lubas sõna pidada ja lõpetas muusikakooli, kui oli kuusteist. „Neljas ja viies aasta, mil ma paralleelselt õppisin juba balletikoolis, olid meeletult rasked,“ tunnistab neiu tagantjärele. „Surusin hambad risti ja pingutasin, sest emale ei tihanud kaevata. Mulle on lapsest peale sisendatud, et kui millegagi alustad, siis tuleb see lõpuni viia.“ Marita jumaldab klaverit ja klaverimängu. Praegu naudib ta iseseisvust oma vanavanemate korteris Tõnismäel ja lapsepõlvekodust Piritalt tuli just nimelt klaver peaaegu et esimese asjana uude koju transportida. See on Marita meelest ülim mõnu, kui leidub aeg noodid lahti võtta ja tasapisi mõnd pala mängima õppida. Samas tõstavad need baleriinid, kes muusikat ei tunneta ja mööda tantsivad, Marita ihukarvad püsti. „Mul on sellist tantsu väga raske pealt vaadata,“ võdistab ta õlgu.

ESTOONLANE #11

Armastus tantsu vastu on Maritas tuksunud niikaua, kui ta ennast mäletab. Tal ei ole kunagi tekkinud küsimust, kelleks saada või mida õppida, sest kolmandast eluaastast alates on ta ainult ja alati soovinud saada baleriiniks. Alguses tantsis Marita Kaie Kõrbi Balletistuudios, hiljem pani ema ta tantsukooli Fouetté. „Ikka sel eesmärgil, et neli-viis treeningut nädalas veenaksid mind selles, kui lootusetult raske on baleriini elukutse,“ meenutab Marita. „Aga ma armusin tantsumaailma veelgi kirglikumalt ja see kõik ladus tugeva põhja balletikoolis õppimisele. Anusin ema, et ta lubaks mul Tallinna Balletikooli katsetele minna ja lõpuks ta raske südamega ka soostus. Hoiatas küll, et seda teed valides tuleb mul kogu elu meeletult tööd teha, aga kõik õpinguaastad koreograafiakoolis möödusid hoopis nagu pilvedes hõljudes. Armastus tantsu vastu kasvas võrdeliselt koormusega. Ma ei ole ühelgi hommikul läinud vastumeelselt balletitundi, pigem ikka õhinal ja jooksuga.“ Oma õpetajatest peab Marita kõige olulisemaks Ilse Adussoni ja Kaie Kõrbi. Just Kaie on tervet Marita klassi kogu südamest hoidnud ja õpetanud, koos temaga on neiu käinud läbi suurte rahvusvaheliste konkursside tulest ja veest. „Ilma Kaieta poleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud,“ tunnistab Marita kätt südamele pannes.

Marita Weinrank

Rahvus on noore baleriini elus mänginud olulist, võibolla isegi saatuslikku rolli. Kui tüdruk 1997. aastal sündis, kandis ta perekonnanime Tšernõševa. Aga kui ema tahtis väikest Maritat lasteaeda panna, selgus, et vene perekonnanimega lapsele on oluliselt keerulisem lasteaiakohta leida kui eesti lapsele ja sel põhjusel võttis ema Viktoria nii endale kui ka tütrele vanavanaisa ema perekonnanime Weinrank. Niisiis hakkas Marita käima Punamütsikese Mudilasmajas koos teiste eesti lastega ning õppis eesti keele mõne aastaga täiuslikult selgeks. „Olen oma emale nende otsuste eest südamest tänulik, sest ma tunnen sügavuti suurt vene kultuuri ja mu emakeeleks jääb vene keel, aga tänu uuele nimele ja sellele, et valdan vabalt ka eesti keelt, on mu elu olnud tunduvalt kergem,“ on Marita keelekümbluse kasulikkuses veendunud. Eesti koolist pole Marital aga kaugeltki nii helgeid mälestusi kui lasteaiast. Gümnaasiumi 38 õpilasega klassis teadsid kõik, et tüdruk on vene perekonnast ja kuna ta oli oivik, kes tõstis pidevalt kätt ja kellel oli alati tahtmine midagi küsida, polnud põlualuseks saamine kuigi keeruline. „Mind on isegi ähvardatud aknast välja visata,“ mäletab Marita algkooliaastate kiusu. Seda enam tundus Toompeale balletikooli pääsemine helesinise unistusena ja neljandast klassist ning koolivahetusest alates pole Marita rahvus talle enam koormaks olnud.

Inimene, kes on Marita jaoks nii ema kui ka isa, sõbranna, mentor ja psühholoog ühes isikus, on neiu ema Viktoria. Naine on õppinud Peterburis meditsiini ja töötab praegu Eestis inimkeha psühholoogina. Kõige lihtsamalt selgitades tähendab Marita ema eriala seda, et kui me muudame midagi oma elus või eluviisis, siis kanduvad need muutused kohe edasi ka meie kehasse. Marita vanavanaisa Joosep Beltšikov töötas väga kõrge eani uroloogina ja sõitis veel üheksa„Ma ei ela, kui mul kümneaastaseltki pole drive’i, mootorit, autoga patsiente rütmi, mis mind endaga vastu võtma. Temalt õppis lapsehaaraks ja edasi viiks.“ lapselaps seda, et kui töö muutub elu peamiseks sisuks, võib hõlpsasti saabuda hetk, kus tuleb seda kibedasti kahetseda. Vanaisaga just nii läks. Probleemideta elust ei taha Marita aga midagi teada. Katsumused on teda korduvalt vastu maad paisanud, aga ta on ennast püsti ajanud ja edasi liikunud. „Kui inimesed kardavad haiget saada ja valu tunda, siis see on minu arvates täiesti vale hirm,“ kirjeldab Marita põhitõdesid, mis teda keerulistel aegadel on aidanud. „Läbi eksimuste saab toimuda areng.“

ESTOONLANE #11

Tallinna Balletikooli gala. Marita Weinrank

ESTOONLANE #11

Tantsimine rahvusvahelistel konkurssidel on viimasel viiel aastal Marita elule vürtsi lisanud. Tänaseks on ta osalenud seitsmel väga eriilmelisel konkursil ja kõik nad on noore ja auahne baleriini tantsukaardile jätnud oma jälje. Pärast Berliini konkursi kuuendat kohta tabas Maritat hotellitoas hüsteeria, sest ta oli läinud seda võistlust võitma. „Ma nutsin ja süüdistasin teisi selles, et nad on mulle algusest peale valetanud,“ kirjeldab Marita oma tookordseid üleelamisi. „Miks keegi mulle varem ei öelnud, et ma tegelikult ei oska tantsida?“ Järgmine konkurss 2013. aasta kevadel Rootsis Falunis kujunes hüppelauaks Suurde Tantsuilma: Marita võitis võimaluse võtta osa novembrikuus Prantsusmaal Grasse’is toimuvast XXVI rahvusvahelisest balletikonkursist, mille maine on baleriinide hulgas väga kõrge. Vahepeal võistles Marita Riia balletikonkursil ja seetõttu ei õnnestunud tal viibida oma 9. klassi lõpuaktusel. „Kui on palju, siis on palju ja korraga,“ kirjeldab Marita toonast tantsumaratoni. „Lõputud treeningud, sõidud ja võistlused, mille vahele pidi mahtuma ka füüsika ja matemaatika.“ Aga kõik see oli oma hinda väärt, sest Prantsusmaal võitis Marita igatsetud kuldmedali. Ta tantsis seal numbrit Tiit Helimetsa lavastatud balletist „Aeg“ ja jäi otsekohe žüriile silma. Võidust tiivustatuna naases ta kooli ja ootamatult algas noore baleriini jaoks võib-olla et raskeim periood tema senises elus. „Mitte midagi nagu ei toiminud, miski ei tundunud enam piisavalt huvitav,“ läheb ta ajas mõned aastad tagasi. „Ma ei ela, kui mul pole drive’i, mootorit, rütmi, mis mind endaga haaraks ja edasi viiks.“ Õige pea pakkus elu aga rutiini vastu välja oma lahenduse: Grasse’i konkursil nägi Maritat Rootsi balletikooli direktor, kes sattus tüdrukust suurde vaimustusse ja pakkus talle oma koolis õppimiseks stipendiumi. Marita loomulikult nõustus ning lõpuks ometi oli tal eesmärk, mille nimel taas tööd teha. Rootsi kuninglikku balletikooli kirjeldab Marita ülivõrdes: koormus on seal küll suurem kui meie koreograafiakoolis, aga vastu saavad õpilased ka tohutult. Õpitakse nii paariskui moderntantsu, õpetajaid käib kõikjalt maailmast. Ja kui õige inimene sattub õigel ajal õigesse kohta, siis võib juhtuda nii nagu Maritaga: õnneliku juhuse tahtel kutsuti ta 2015. aasta kevadel New Yorki, et võtta osa Youth America Grand Prix balletikonkursi finaalist. Mastaapidest rääkides on tegemist noorte baleriinide olümpiamängudega ja Marita Weinrank on esimene eestlane, kes tantsinud selle konkursi lõppvõistlusel. „Saatusel on minu jaoks alati varuks kõige hullem süžee,” kirjeldab ta oma toonaseid üleelamisi. „Esiteks oli eelarve kokkusaamine väga suur vaev, sest riik oma õlga alla ei pannud. Aga tervis vedas ka alt ja selleks hetkeks, kui ma pidin New Yorgis lavale astuma, oli mul 40 kraadi palavikku ja ime üldse, et ma ilma kukkumata oma etteastega hakkama sain.” Andumus ja suur kirg balleti vastu tõid Marita Estoniasse tööle. Enam ei ole läheduses õpetajat, kes sunniks põlve sirutama või selga rohkem taha painutama. Ainus võimalus on ise enda kallal tööd teha ja seda Marita oskab. Talle meeldib varvaskingade jalgapanek ja uute sammude õppimine ning kui päev on olnud liiga lihtne, läheb ta jõusaali või jooksma. Ainult nii tunneb sihikindel Marita, et on endast kõik andnud.

ÜKS KÜSIMUS

MILLEST KÕNELEB MEILE

orkester?

Tekst: Liina Viru Fotod: Sirli Kirst

Mõista-mõista, mis see on: parterist ei näe, aga kuuleb küll? Õige vastus on orkester. Etenduse ajal on just orkestrist tulvav muusika see, mis annab laval jutustatavale loole lisadimensiooni – selle, mis poeb hinge ja ütleb enam kui ükskõik mitu sõna. Sel hooajal on teatri mängukavas mitu teatriprojekti, mis tutvustavad just seda müstilist ja kaunist kooslust. 5–12aastastele lastele on juba mõnda aega Estonia talveaias kavas „Orkestrimäng“ trompetirühma kontsertmeistri Priit Aimla juhendamisel. 8. aprillil esietendub teatrisaalis “Aken orkestrimaailma”, mille lavastab Mart Mikk. Lõbusas teatriseikluses aitab pille tutvustada tõusev täht Georg Udukübar, keda kehastab Anatoli Tafitšuk.

Priit Aimla: Mis mängu mängib orkester? Eks ikka kuulamis- ja vaatamismängu. Selleks, et paremini mõista, millest orkester kõneleb, mängime talveaias „Orkestrimängu“ ja teeme koos publikuga rännaku pillide ja muusikamaailma. Kas orkestrimäng on pikoloflöödi linnuhäälne sädin, timpani kõuemürin, kuninglik trompetisignaal, tuuba karulaul või mandoliini trillerdus? See on pillide kooskõla, mis haarab kaasa plaksutama, laulma ja tantsima. Kui muusikat südamega kuulata, jutustavad pillid meile põnevaid lugusid. Kutsume kõiki meiega koos tuntud muusikat kuulama ja mängima orkestrimängu!

Mart Mikk: Iga pilliga saab väljendada kõige erinevamaid meeleolusid ja kui kõik pillid koos mängivad, saab kokku nii palju värve, et orkestrit võiks võrrelda lausa mere või armastusega! Alates aprillist avab Georg Udukübar akna orkestrimaailma, kus kõiki neid värve oma kõrvaga kuulda saab. Ja mitte ainult kuulda, vaid ka näha, sest seekord tõusevad pillid sõna otseses mõttes orkestrisüvendist lavale. Kuidas sama lugu kõlab erinevate pillide esituses? Millisest vanusest alates tasub ühte või teist instrumenti õppima hakata? Vaheldust ja vaatemängulisust lisavad lauljad ja tantsijad ning otse loomulikult kõikvõimalikud tehnilised võimalused, millest rahvusooperis juba puudu ei tule.

Georg Udukübar: Orkester tähendab meeletut koostööd – seal ei tohi keegi eksida ja kui eksitakse, siis sõltub andeks andmine sellest, kui hea sõber sa teiste mängijatega oled! Orkestris olles tundus mulle, et see on suur-suur organism, mis töötab ühes rütmis. Minu südame panigi põksuma see, kui sain olla justkui ühe suure looma sees, osa temast, keegi, kes aitab sellel loomal liikuda. On imeline kogemus tunda, kuidas kõik töötavad ühe eesmärgi nimel – just selle konkreetse loo esitamise nimel. Veelgi imelisem on olla publiku hulgas, kuulata seda ühtsust ja saada sellest elamus!

ESTOONLANE #11

NOORED

Lavastaja Andres Dvinjaninov: OLLA PUUPEA VÕI MITTE OLLA PUUPEA, SELLES ON KÜSIMUS Tekst: Anneli Aasmäe, ajakirja Eesti ajalugu peatoimetaja Foto: TV3, Su nägu kõlab tuttavalt

Vallatu pikaninaline puupoiss on oma sõpradega tallanud peaaegu kõigil Eesti teatrilavadel, kuid rahvusooperisse pole ta veel sisse põiganud. See viga saab peatselt parandatud: Olav Ehala muusikal „Buratino“ esietendub Estonias tänavu maikuus Andres Dvinjaninovi lavastajakäe all. Näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov tutvus Buratinoga esimest korda väikese põnnina tänu Eesti Televisioonile, kus nukunäitleja Ferdinand Veike selle tegelasega lapsi lõbustas. Puupoisi loo algteksti ehk itaalia kirjaniku Carlo Collodi Pinocchio-muinasjutuni jõudis ta märksa hiljem ning kui 1992. aasta sügisel esietendus Vanemuises lastelavastus „Pinocchio“, mängis noor näitleja Dvinjaninov selles nukuteatri karmikäelist direktorit.

ESTOONLANE #11

Andres Dvinjaninov

Miks on erinevaid Buratino-lugusid Eesti teatrites nii palju dramatiseeritud, tervelt paarikümnel korral? Jaa, seda on tõesti päris palju. Collodi muinaslugu on ajatu õpetus inimeseks saamisest: kuidas meist kõigist võiksid kasvada inimesed, kes elavad õigesti käitudes, teistele haiget tegemata. Kas jääda eluks ajaks nukuks, kes on kõigile tõmmata-tõugata, või rumalaks ja pahatahtlikuks puupeaks? Kõik põhitõed, mida peaksid teadma nii lapsed kui täiskasvanud, on seal olemas. Tegu on ajatu looga, omamoodi tüviteksti või vundamendiga ja see ongi rohkete lavaliste tõlgenduste põhjus. Sinu lavastuses kõlavad Olav Ehala muusika ja Juhan Viidingu laulutekstid, mis on pärit aastast 1975. Miks need laulud tänini tuntud ja armastatud on? Viiding ja Ehala näitavad siin suurepärast mõtete edastamise kunsti sõna ja muusika kaudu. Tegemist on harukordse kombinatsiooniga, mida on ette tulnud ka näiteks „Nukitsamehe“ ja „Viimse reliikvia“ puhul, mille laulud meil samuti peas on. Põhjust, miks see niimoodi on, pole võimalik seletada. Lihtsalt on. Hakkad ühte lugu kuulama ja see mõjubki, ajatult. Täpselt samuti nagu on igavesed Buratino-loo põhiväärtused, leierkastimehe osa sealhulgas: olen vana mees ja tahan, et keegi mu tööd jätkaks … Tundub, et Buratino-lugu võimaldab palju arutlemist. Milliseid kirjanditeemasid võiksid õpetajad lastele anda, kui nad on sinu lavastust üheskoos rahvusooperis vaadanud? Pakun näiteks „Headus ja kurjus meie ümber ja meie sees“, „Olla puupea või mitte olla puupea – selles on küsimus“, „Kas jääda eluks ajaks nukuks?“ Kui vanalt sa ise selliste teemade üle mõtisklema hakkasid? Raske meenutada … Eks me kõik oleme mingil hetkel tajunud, et valetada pole õige, ja taibanud, et kõik pahateod

tulevad kunagi ilmsiks. Tunnistan, et mida aeg edasi, seda rohkem saan aru elu keerdkäikudest ja inimeste kummalistest käitumisviisidest, mis on tihti kannustatud valedest väärtushinnangutest, ahnusest, kadedusest või muust negatiivsest. Loodan, et kunagi saan ka mina inimeseks. Võin seda enda meelest küll juba olla, kuid alati on arenguruumi. Me kõik ju areneme. Mil määral sinu lavastus erineb klassikalisest Buratino-loost, mida me kõik vähemalt üldjoontes teame? Süžee, stseenid ja tegelased on samad. Aga Estonia laval ei näe kindlasti Adolf Šapiro dramatiseeringut, mis esietendus 1978. aastal Eesti NSV riiklikus noorsooteatris, ammugi mitte Elmo Nüganeni praktiliselt uue tekstiga tõlgendust 2000. aastast. Mina tahan minna tagasi loo päris alguse juurde ning jutustada see suure, värvilise ja muusikalise lavastusena ümber. Nii mõneski varasemas Buratino-lavastuses on ridade vahele peidetud poliitilist allteksti, kellegi pihta suunatud ärapanemist. Kas selliseks lähenemiseks on endiselt põhjust? Ei-ei, kindlasti mitte. Ma ei hakka lastele rääkima võimulolevatest erakondadest ega alkoholiaktsiisist. Muidugi saab ka nii teatrit teha ja tehaksegi – sotsiaalset teatrit –, aga meie trupp seda ei tee. Me ei too näiteid ümbritsevast elust ega naeruväärista praegust võimu. Tahame teha ajatut lugu, mis võib leida aset ükskõik millal, mitte ainult 2018. aastal Eesti Vabariigis, kui president on Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

„Buratino“ Olav Ehala muusikal Esietendus Rahvusooperis Estonia 26. mail 2018

ESTOONLANE #11

MEIL JA MUJAL

Kuid ooper kuulmata mul veel, SEST PUHVET OLI HIIGLA PEEN … Tekst: Ülla Veerg Fotod: Rahvusooper Estonia arhiiv

Ansambli Apelsin poolt seitsmekümnendatel nii Eestis kui ka Venemaal hitiks lauldud loos peitub absoluutne tõde: me armastame ooperit, seal on hüva puhvet ja peened joogid. Niisiis – ooper käib ka puhvetis! See on igal pool maailmas nii. Eestist rääkimata. Tõsi küll, Rahvusooper Estonia toitlustusjuht Kaire Hallismaa, kellega vestleme ooperirestoranide minevikust ja tulevikust, ei armasta sõna „puhvet“, nii on meil Estonias publikule avatud kohvikud, estoonlastele aga söögituba.

ESTOONLANE #11

Estonia teatri Valge saal enne esimest maailmasõda

1913. aastal valminud Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas ning lisaks suurejoonelisele teatri- ja kontserdisaalile asusid majas ka äriruumid, keeglisaal ja restoranid. Estonia restorane kutsuti eestipäraselt Estooniaks ning need olid rendile antud ühele ettevõtjale. Restoranid asusid kolmes suures saalis: alumisel korrusel puhvet ehk põhirestoran, mida kutsuti Kasiinosaaliks, teisel korrusel Valge ja Punane saal, mille kõrvale tehti hiljem ka intiimsema miljööga veinibaar. Lisaks avati 1921. aastal suveaed ning 1930. aastal Roheline saal. 20. sajandi esimesel poolel käidi peenetes söögikohtades pigem harva, ent Estonia oli erandiks – restorane külastas 300–400 inimest päevas, nädalavahetustel rohkemgi. Toonased poliitikud ja ametnikud kasutasid teatrit ja selle restorane suurte pidustuste ning ametlike vastuvõttude korraldamiseks. Populaarseks said kontsert-suareed, kus muusikakavale järgnes meelelahutus, laul, pillimäng ja tants: üheaegselt võis tantsumuusika kõlada lausa neljas saalis. Tänu rohkearvulisele külastajaskonnale ja menukale meelelahutusprogrammile sai Estoniast õige pea Tallinna esindusrestoran. Peagi seisis söögikoha reklaamtekstis nii: juhul kui keegi einestab mõnes teises restoranis, tähendab see vaid seda, et Estonias enam ruumi polnud. Menüüs olid iseloomulikud aastaaegadega seotud rahvuslikud road. Publik oli harjunud etenduse vaheajal restorani külastama, et rüübata õlut, süüa suupisteid või võtta üks 25-sendine naps. 1931. aastast hakati Valges saalis pärast etendust serveerima spetsiaalseid teatriõhtusööke. Menüüs oli borš bortschok diables, pearoog à la polonaise või kana marechal ja magustoiduks õunad à la kardinal hinnaga 2 krooni. Hilistest õhtusöökidest tingituna sai Estonia restorani Valge saal 1934. aastal ametliku loa olla avatud lausa kella kuueni hommikul. Restoranid hävisid ühes hoonega 1944. aasta pommirünnakus. Hoone renoveeriti ja taasavati 1947. aastal, kuid uues projektis ei olnud enam äri- ega restoraniruume. Kogu nõukogude aja tegutsesid teatris kohvikud ning töötajate einela. Arhiivides selle aja toitlustuse kohta märkimisväärseid tähelepanekuid ei ole. Taasise-

Estonia suveaed, 1921

seisvuvas Eestis anti toitlustamine teatrimajas rendile, 2006. aastal otsustas teater aga kohvikute ja söögitoa haldamise enda kätte võtta. Päevane külastajate arv ulatub 500-ni.

Restoraniootus tekitab elevust Rahvusooperi toitlustusjuht Kaire Hallismaa, kes töötab sellel ametipostil 2005. aastast, leiab, et nüüd on taas käes aeg hakata Estonia restorani peale mõtlema. „Olen uurinud, kuidas restoranid teistes ooperiteatrites töötavad ja tean, et need on populaarsed ja edukad. See pole minu jaoks tegelikult esimene kord, kui Estonia restorani rajamine päevakorras on. Olen sama tee juba korra läbi käinud, siis ei saanud mõtted paraku teoks. Nüüd on plaan aga reaalne: eelarve on koostatud ja projekt olemas.“ Tegemist on ettevõtmisega, mis ajab elevile nii majarahvast kui ka toitlustajaid endid. Muidugi leidub kõhklejaid, kuid Hallismaal pole kahtlustki, et projekti saadab edu ja et see ennast ära tasub. „Kõigepealt tuleb talveaia ümberehituse ja köögi rajamisega tegeleda, aga me ei kavatse panna rõhku ainult interjöörile, vaid just toidule ja teenindusele. Tulevases restoranis peab einestamine igati mugav olema ja küsijatele juba ette vastuseks: lava, klaver ja rohelus jäävad talveaeda alles. Plaanime avada restorani kaks tundi enne etendust ja avatud oleks see ka etenduse ajal ning pärast seda. Kavas on pakkuda mitmeid teatriga seotud pakette. Palju sisulisi arutelusid on veel ees ja ootan neid põnevusega.“

Ooperiteatrite söögikohad erinevad nagu öö ja päev Kuulsa Sydney ooperimaja esimesel korrusel töötab näiteks kümneid (vabaõhu)kohvikuid ja baare, mis on päeval turiste ja tööpäeva lõppedes city’st saabuvat kontorirahvast tulvil. Üsna kindel, et söömas käib seal majas palju rohkem rahvast kui etendusi vaatamas. Väga kena komme on Rootsi kuninglikus ooperis, kus keldri-

korrusel asuvas romantilises lobby-baaris saab igal õhtul tund enne etendust kuulata asjatundjate sissejuhatust teemasse, Berliini koomilises ooperis on aga võimalik pärast etendust kohvikus esinejatega kohtuda. Londoni kuninglikus ooperimajas on päeval avatud mitu restorani, õhtul aga saab valida, kas tellida à la carte laud või visata portfell tooli alla ja avada otse töölt tulnuna kiirsöögikohas kolmnurkvõileib. Göteborgis pakutakse hamburgereid ja pakimahlu vaheajal garderoobilettidelt. Muidugi on seal olemas ka hurmava merevaatega restoran. Šoti ooperis lubatakse topsijäätiste ja muu söödavaga saali ja kedagi vist eriti ei häiri, et vaheajaks on ümbrised istmete all. Hiinas aga toimubki Pekingi ooperi vaatamine rikkalikult kaetud restoranilaudade taga. Kaire Hallismaa arvates ei pea Estonia kõige kummalisega kaasa minema. „Selle tingib juba meie klientide n-ö kuninglik suhtumine. Teatrisse tulekuks valmistutakse, pannakse kenasti riidesse ja seetõttu ei olda siin nõus kiirtoitu tarbima. Teisi kohti on küllalt, kus seda teha saab. Ka toidu tellib Estonia külastaja meeleldi ette ära – meie unikaalne vaheajatellimuste süsteem internetis töötab hästi. Uudis on aga neile, kes internetitellimusega hiljaks kipuvad jääma. Nüüd saab enne etendust kohvikust tellides sama sortimendi peale loota, tõsi küll – hinnasoodustust siis enam ei saa.“ Milline aga on siis üks ideaalne ooperirestoran? Kas saan ka tänavalt ilma teatripiletita sisse astuda? Mis siis, kui mul on kiire? „Kui kõht on tühi ja aega napib, tuleb teenindajalt küsida, mida saab kõige kiiremini. Teenindaja peab oskama soovitada, ka kõige kauem valmivat firmarooga, kui sul on aega oodata. Meie peakokk Kalvi Sedrik on töötanud erinevates restoranides ja tal on palju kogemusi. Uus teenindusjuht Tarvo Sarapuu on samuti olnud mitme restorani avamise juures. Teatri külastajad on pidevalt küsinud erinevaid restoraniteenuseid ja nende soovidega tuleb arvestada – eks me siis püüame võimalikult kõike arvesse võtta. Järgmise hooaja alguses ootab ooperirestoran esimesi külalisi.“

ESTOONLANE #11

ELAMUS

Tõde sõeludes JA EHMATUSEST ÜLE SAADES Tekst: Steven-Hristo Evestus Fotod: Gabriela Liivamägi, Harri Rospu

Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostööna jõudis maailmaesietenduseni Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL lõid mõne aasta eest loosi tahtel käed ja tõid rahvusooperi lavale ühisloomingu, mis murrab väljakujunenud arusaamu ning mängib teaduse ja tunnetusega. Teatrite ülesandeks oli kajastada 1960.–1970. aastaid ning pika koostöö ja vahepeal tegijatelegi müstilisena tundunud lähtematerjali abil valati vormi miskit, mis eristub nii traditsioonilisest ja tuntud ooperižanrist kui ka faktitäpsest ajaloo esitamisest. Lavalugu tegeleb (nagu sari nõuab!) eestluse ja eestlastega, jutustades meile ühe võimaliku, ehk isegi kõige teaduspõhisema, variandi eestlaste tekkeloost. Ooperi libreto ja muusika tuuakse vaatajani küll nüüdisaegsete vahenditega, kuid ilma Manfred MIMita poleks tegijatel meile edasi anda, ega meil kogeda, miskit. Nimelt on see mees nii loo initsiaator, tegelane kui ka jutustaja. Seni meie ees oma salapära säilitanud teadusmees Manfred oli hakkama saanud millegagi, mis sobis lavastusmeeskonnale 1960. aastate kajastamiseks hiilgavalt. Nimelt oli see leiutajana tuntust kogunud tegelane kirjutanud ooperi ning jätnud selle ootama just sellist erakordset aega, mil tehnilised võimalused on arenenud sellisele tasemele, et võimaldavad Manfredi fantastilisi ideid nende nõudlikkusele vaatamata piisavalt tõetruult lavale tuua. Üks ajaarvamine lubab Eestil peagi tähistada 100aastaseks saamist ning samaks ajaks on leiutatud vajalik atribuutika, aitamaks Manfredi märkmed 1960ndate sündmustest ja ajaloolistest isikutest lavale tuua. Seda kõike selleks, et tekiks usutavus ning et see kulmineeruks arenenud maailmavaatelise tunnetusega endast ja oma tekkeloost. Ja ikka eesmärgiga positsioneerida end suures maailmapildis, küll ehk väikse, aga olulisena.

ESTOONLANE #11

Saare naised

Manfred ei liigu oma ajarännakul üksinda, üheks oluliseks kaaslaseks on samadest painetest kantud mõttekaaslane Lennart. Jah, just see suur Lennart, kes hiljem meie kõigi teadvusse taasiseseisvunud riigi presidendina kinnistus. Aga nagu vaadates veenduda võib, pole see lugu Lennarti kui presidendi lugu, vaid ta esineb siin kirjanikuna oma suurteost ette valmistades ning seda ühte ja erilist märki oma rahvale otsimas. Lugu kõneleb seega ka fantaasiast kantud „Hõbevalge“ loomise aegadest ja sellega kaasnevatest heitlustest, tõe otsingutest, mida võiks pidada eestlaste ning meie kultuuri vundamendiks. 1960ndatel on Lennarti ja Manfredi jaoks kõik võimalused suureks ajarändeks avatud, kuid sündmusi sõeludes jõutakse välja kõige tõenäolisema tekkeloo juurde. Sellise, mida oma aja lugupeetumad teadurid peavad kõigest suureks väljamõeldiseks ja spekulatsiooniks. Manfredi ja Lennarti kohtumisel on seega tähendus ja eesmärk, et aidata mõista aega ja olemist meie seisukohast. Kui üks ehmatus võib olla nii jõuline, et sellest sünniks rahvas ja seeläbi märgistaks end igaveseks maailmakaardile, siis peab ka sellele jõule jääma loos oma kindel koht. Seega on loo kolmandaks peategelaseks rauakamakas. Tegemist on Kaali meteoriidiga, mis sümboliseerib meie maa ja rahva teket. Kaali meteoriidist on läbi sajandite lugusid vestetud, nii tõele kui ka legendile rajatult, kuid Manfredi eesmärk on olnud Lennarti juhatamine neist tõeseima juurde. Aastatuhandete vahel rännates on ajalugu kahe mehe päralt, et jutustada kosmosest sadanud meteoriidi lugu ilma konkreetsete algallikateta ja samas maailma- ning lähiajaloost tuge otsides. Seda üksteist veendes ja sama palju ka kaheldes, kuid lõppkokkuvõttes avastades ühe rahva enneolematu tekkelugu.

Lavastuses kajastatud kujundite ja tehniliste võtete rohkus jääb meelde ja teeb jälgimise nauditavaks ning on rahvusooperi muudest moodsatest ooperilahendustest kindlalt sammu ees. Olgu siinkohal välja toodud neist vaid mõned: koerakoonlased kui ebanormaalse, väljakujunemata maailma esindajad, saare naiste võõrahirm ja äralõigatus, võitlused ristirüütlitega, kreeka maadeavastaja Pythea rännak, Thule avastamine ja päikesevankri langemise läbimäng, laulukaare ehitamine ja „Mu isamaa on minu

Lennart Meri – René Soom, koerakoonlased

arm“ viisistamine, erinevate aegade ja tõe sümbolid, näiteks meteoriit, Stalin, Brežnev, Alliksaar, rongi peatamine jne ... Manfredi loole lisab see kõik usutavuse ja seob kokku olulised viidad. Vaid õigete meetodite valimisel võib jõuda üht rahvast määratleva algtõeni. Tänu lavastuse teostanud ja kunstnikke siduvale ühendusele MIMproject on lavastusmeeskonda lisaks kutselistele Estonia lauljatele ja tantsijatele kaasatud hulk etenduskunstnikke ja lavastajaid, koreograafe, visuaal-, valgus- ja helikunstnikke, disainereid jt. Mõistagi ei liigitu lavastus juba sarja tingimuste kohaselt tavapärasesse ooperižanri, kuid selle eesmärk nii sisu kui ka eriilmeliste tegijate ühendamise liinis on edukalt täidetud. Selles peitub väike oht jääda konservatiivsele muusikateatripublikule kaugeks ja sattuda ka kriitikatule alla. Seda enam tuleb võtta aga pakutavast see, mis ei kordu ja mis on ainuomane vaid sellele projektile: muusikast koerakoonlaste kinnijooksmiseni. Lisandunud värvide kirevus ei mõju elitaarsele rahvusooperile mingil viisil kahjustavalt.

Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas Nähtud etendus: esietendus 19. jaanuaril, dirigent Kaspar Mänd. Järgmised etendused 21. veebruaril ja 9. märtsil.

Vaieldamatud kangelased selles ooperis on Estonia solistid Priit Volmer (Manfred) ja René Soom (Lennart), kellel oli arvestatav sõnaline osa. Seega lugu lauldakse ja jutustatakse ning sellega saadakse hakkama suurepäraselt. Nauditavaid koomilisi värve lisavad Soomi ehe Lennarti kehastamine ning Mart Madiste (Artur Alliksaar) mustlasromanss Werneri kohvikus. Lugu võib pidada fantaasiamaailma kuuluvaks ajaliseks rännakuks, mille käigus kõik on võimalik ja mille tulemusena leitakse vajalikud vastused oma eksistentsist arusaamiseks. Leitavad vastused peaksid eesti ajaloos tekitama mingi kindla tunnetusliku piiri, millest meie aega ja teadvust lugema hakata. Selleks, et millegi selliseni jõuda on vaja erakordsust ja Manfredi rännakute keerdkäikude ning tema hüpoteeside abil on see ehk isegi võimalik. Ka koerakoonlastest üleuputatud maailma kõige kaugemas nurgas võib sündida miskit normaalsusega sarnanevat, miskit olemuslikku, kestvat ning aadetele ja erakordsele loomusele vastavat. Seda aga tingimusel, kui Manfredil õnnestub Lennartit veenda usus, et miskit maailmajõududest tugevamat ühele rahvale rauast aluse paneb. Seda tingimusel, kui üks ehmatusest sündinud rahvas ei jäägi ehmatuse vangiks ega sellest halvatuks.

Lennart Meri – René Soom, Manfred MIM – Priit Volmer

ESTOONLANE #11

• Selle rahatähega pilet 10 € soodsamalt. Ühe pileti ostmisel kehtib üks rahatäht korraga. • Estonia raha on maksevahendiks kuni 29.03.2018 Rahvusooper Estonia piletikassas. Pileteid ei broneerita. Ei kehti broneeritud piletitele. • Kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210. Lisainfo: opera.ee.

ESTONIA RAHA

Balletiõhtu: Aeg. Libahunt 2.03, 25.03 Eve Andre-Tuga – Grande finale! Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas 21.02, 9.03 Karlsson katuselt 20.02, 11. ja 28.03 Minu veetlev leedi 9.02, 4., 18. ja 23.03 Cyrano de Bergerac 10.02 Modigliani – neetud kunstnik 11.02 Cardillac 25.02 Armujook 3. ja 16.03 Savoy ball 22. ja 29.03

Vasta ja võida! Vastus loe kokku märgitud ruutudest ja saada hiljemalt 19. märtsiks aadressile junior@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Palun märgi juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi vastanute vahel loositakse välja 10 kutset kahele rahvusooperi aprillikuu etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nimed avaldatakse teatri kodulehel opera.ee 20. märtsil.

1 2 3 4 5 6 7 8

Kauaaegse Estonia arhivaari perenimi

Uus lastelavastus rahvusooperis

Rahvusooper Estonia poistekoori ühe õppekoori nimi

Maadeavastaja ooperis „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“

Keelpill

Vabariigi algusaastatel Estonias asunud põhirestorani saali nimi

Eda Peäske lemmikooper

Balleti „Katariina I“ helilooja perenimi

RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 112. HOOAJAL

KULDSPONSOR

KOOSTÖÖPARTNERID

Täname, et valisid Estonia!

Estonia raha saad kasutada Eesti sünnipäevakuul veebruaris ja teatrikuul märtsis, ostes pileteid järgmistele etendustele:

AJAVIIDE

ESTOONLANE #11

PEASPONSORID

MÄNGUKAVA

N 22 kell 19.00

SAVOY BALL

R 23 kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

L 24 kell 12.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI G. Harangozó/

L 24 kell 19.00*

TSIRKUSPRINTSESS

P 25 kell 12.00

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/

P 25 kell 19.00

BALLETIÕHTU: AEG. LIBAHUNT

P. Ábrahámi operett F. Loewe’ muusikal

VEEBRUAR 2018 Festival „Eesti teater „Estonias““ 10.–22. veebruar L 10 kell 19.00* CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper B P 11 kell 17.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett B E 12 kell 19.00 KODUMAINE VIIS – EESTI VABARIIK 100 Välja müüdud! Rahvusooper Estonia kammersaalis 15 € K 14 kell 19.00 LENDAV HOLLANDLANE R. Wagneri ooper Mati Turi 50! Külalisena Ain Anger I N 15 kell 19.00 EESTI PIDU Kontsertlavastus tantsu ja õhtusöögiga Külalisena Ain Anger 100 € R 16 kell 19.00 LENDAV HOLLANDLANE R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger I L 17 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/ Ü. Vinteri muusikal B L 17 kell 19.00 PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper A A P 18 kell 17.00 KRATT E. Tubina ballett T 20 kell 12.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal B K 21 kell 19.00 EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper A A N 22 kell 19.00* KRATT E. Tubina ballett P 25 kell 17.00 CARDILLAC P. Hindemithi ooper Külalistena Carsten Süss, Sergiu Saplacan C T 27 kell 19.00 ŠEHEREZADE JA TEMA LOOD L. Mujici ballett Läti Rahvusooperi külalisetendus I K 28 kell 19.00 OOPERIGALA Läti Rahvusooperi külalisetendus I

I. Kálmáni operett Liidia Panova 90! A Ü. Vinteri muusikal

L 3 kell 19.00

BALLETIÕHTU: AEG. LIBAHUNT C ARMUJOOK G. Donizetti ooper Külalisena Cataldo Caputo

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Harjumaa teatripäev! N 29 kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

N 8 kell 19.00

RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT

F. Loewe’ muusikal

R 9 kell 19.00 L 10 kell 19.00

P. Ábrahámi operett

N 15 kell 19.00 R 16 kell 19.00 L 17 kell 12.00

APRILL 2018 K 4 kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

N 5 kell 19.00

TRAMM NIMEGA IHA

F. Loewe’ muusikal

R 6 kell 19.00 L 7 kell 19.00 P 8 kell 12.00 P 8 kell 18.00*

25 €

KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal KATARIINA I T. Eduri/T. Aintsi ballett Esietendus! ARMUJOOK G. Donizetti ooper Külalisena Cataldo Caputo PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/ Ü. Vinteri muusikal

KATARIINA I

P 18 kell 17.00

MINU VEETLEV LEEDI

K 21 kell 19.00

KATARIINA I

T. Eduri/T. Aintsi ballett F. Loewe’ muusikal T. Eduri/T. Aintsi ballett

N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett A TOSCA G. Puccini ooper SEB publikupreemiate üleandmine! Külalisena Aleksandrs Antonenko B LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett I

AKEN ORKESTRIMAAILMA

Haridusprojekt teatrisaalis Esietendus!12 €

SAVOY BALL P. Ábrahámi operett Haapsalu Kultuurikeskuses 25 € LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett Vanemuise teatris 28 € FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper Külalisena Jevgeni j Chrebtov A

R 13 kell 12.00

KARLSSON KATUSELT

R 13 kell 19.00 L 14 kell 19.00

UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballettB AIDA G. Verdi ooper Külalistena Stella Grigorian, Kristian Benedikt

P 15 kell 17.00

TSIRKUSPRINTSESS

K 18 kell 19.00

TOSCA G. Puccini ooper

I. Kálmáni operett Külalisena Mikheil Sheshaberidze N 19 kell 12.00

EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper A LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett

L 17 kell 19.00

Etendused 18.–25. märtsini 2018 Välja müüdud!

Tiiu Randviir 80! P 11 kell 12.00

SAVOY BALL

Muusikalavastus „Kastanid tulest ehk rahvusooperi poistekoori lood“ Estonia kammersaalis

P 4 kell 17.00

Talveaias

KARLSSON KATUSELT

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal B

NABUCCO G. Verdi ooper Läti Rahvusooperi külalisetendus I

R 2 kell 19.00*

Eve Andre-Tuga Grande finale! K 28 kell 19.00

N 12 kell 19.00* MÄRTS 2018

T. Kocsáki lasteballett Lisaetendus! B

T 10 kell 19.00*

N 1 kell 19.00

N 19 kell 19.00* R 20 L 21 P 22 K 25

kell 19.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 13.00

K 25 kell 19.00

N 26 kell 19.00 R 27 kell 19.00 L 28 kell 19.00

B B J

P 29 kell 17.00

B A B

AKEN ORKESTRIMAAILMA

Haridusprojekt teatrisaalis 12 € TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/ A. L. Ochoa/P. Salemi ballett A FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper B KATARIINA I T. Eduri/T. Aintsi ballett I SAVOY BALL P. Ábrahámi operett B UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett Pärnu kontserdimajas UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett Pärnu kontserdimajas ARMUJOOK G. Donizetti ooper B LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett A FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper Külalisena Jevgeni j Chrebtov A

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA – EESTI BALLETT 100

B I

* Soodustused pensionäridele NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!

Uue hooaja piletite müük algab 3. aprillil 2018.

ESTOONLANE #11

opera.ee

MAGUSAID TEATRIELAMUSI