Page 1

APRILL ‘17

#8


Kuu aega tagasi alustas rahvusooper järgmise, 112. hooaja piletite müüki. Hooaeg 2017/2018 on tervenisti pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ja publikule pakutakse enneolematus koguses kaunist eesti muusikat. Hooaeg saab olema niisama kirev nagu rahvariiete triibuseelik ja just see rõivaese koos kirivööga on valitud reklaamisõnumi kandjaks – teid ootab „Eesti teater „Estonias““! Kes veel ei tea, siis selline sõnaühend oli Estonia teatri esimeseks nimeks. Riigi nime kandvas majas pakuti vaatamiseks head eesti teatrit ja seda teeb ka Rahvusooper

Foto: Liina Viru

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Juhtkiri

Estonia – kingituseks Eestile ja rõõmuks rahvale.

Ehedaid eesti autorite loodud vaatemänge on kavas rohkesti. Nimetagem juba teada-tuntud lavastusi nagu ooper „Cyrano de Bergerac“, balletid „Modigliani – neetud kunstnik“ ja „Kratt“, muusikalid „Pipi Pikksukk“ ja „Karlsson katuselt“ ning lastelavastus „Sipsik ja vana aja asjad“. Uudisteostest on tulekul Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mille lavastab Roman Baskin. Koostöös Kanuti Gildi SAALiga jõuab lavale Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Neist esimene püstitab küsimuse, kelle jaoks vaba Eesti taastati, kui paljud endiselt välismaale ihkavad, teine aga pakub põrutava käsitluse maast ja rahvast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof, tänu millele nad on tahtmatult saanud alusepanijaks Euroopa kultuurile. Lõbusaid laule, trikke ja tagaajamist leidub nii Andres Lemba uues muusikalavastuses „Kastanid tulest ehk rahvusooperi poistekoori lood“ kui ka Olav Ehala tuntud muusikalis „Buratino“. Põnevatele seikadele Eesti ajaloost heidab valgust Toomas Eduri/ Tauno Aintsi uus ballett „Katariina I“, mis viib vaataja tõelisesse muinasjutumaailma ning räägib lihtsa Eesti inimese ja Venemaa karismaatilise keisri Peeter I imepärasest armastusloost. Balletisõpru ootavad ka Eesti balleti 100. aastapäevale pühendatud lühiballetid ning balletigala. Eesti Rahvusballett tähistab suurt juubelit üheskoos oma riigiga ja annab välja raamatu „Estonia ballett 100“. Veebruari alguses toimuvaks kontserdiks „Õnne, Eesti!“ ja galaks „Eesti pidu“ oleme välja valinud hitid eesti lavateostest. „Eesti peol“ kohtuvad humoorikas vaatemängus Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised. Pikal vaheajal ootab aga soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Lubatud on end hästi tunda ja hoogsalt tantsida! Triibuseelikud selga! Õnne, Eesti! Ülla Veerg

Rahvusooper Estonia avalike suhete ja turundusteenistuse juht

Toimetus

Peatoimetaja: Stina Vürmer

Esikaane fotol: Marko Matvere

Väljaandja: Rahvusooper Estonia

Toimetajad: Ülla Veerg, Liina Viru,

Esikaane foto: Rasmus Jurkatam

Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

Maarja Kindel, Anu Põrk

Järgmine Estoonlane ilmub

www.opera.ee

Kujundaja: Frank Wo

1. septembril 2017.

info@opera.ee


fookus: aprill on tervisekuu

üks küsimus: ooperilaulja balletisaalis

ajalugu: juubelisuvi

argipäev: üks päev grimeerija maaja tuulinguga

uudised

04 05

persoon: marko matvere

noored: teater on noorte päralt!

meil ja mujal: "giselle" — romantilisem kui eales varem

Eesti teatriaasta auhindade galal pälvisid muusikaauhindade kategoorias laureaaditiitli Heli Veskus Aida ja Senta karakterite psühholoogilise ja muusikaliselt nüansseeritud tõlgenduse eest Verdi ooperis „Aida“ ja Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“ ning Monika-Evelin Liiv Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Kristallkingakese auhinna sai Eesti Rahvusballeti nooremsolist Marta Navasardyan detailitäpse tunnetusega loodud rollide eest. Rahel Olbrei nimeline auhind anti Estonia teatri kauaaegsele peaballettmeistrile Enn Suvele ja lavastust ettevalmistava töötaja auhind värvikoja töötajale Malle Kaalepile. Tänavuse Harjumaa teatripreemia laureaat on Kristel Pärtna, kelle eredateks hetkedeks on ooperimuusika tipprollid nagu Violetta („La traviata“), Adina („Armujook“), Susanna („Figaro pulm“), Gilda („Rigoletto“) ja Pamina („Võluflööt“, Soome Rahvusooperis).

Publiku lemmikud on Janne Ševtšenko ja Priit Volmer Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank andis seitsmendat korda publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valisid välja ooperikülastajad. Preemia anti üle 30. märtsil ooperi „Aida“ etenduse eel. Selleaastasteks laureaatideks on ooperisolistid Janne Allan Parik, Janne Ševtšenko, Ševtšenko ja Priit Volmer. Võrreldes Aivar Mäe / Foto: Ardo Kaljuvee varasemate aastatega on suurenenud preemiasumma ja muutunud publikupreemia visuaal. Kumbki publiku lemmik sai 2000-eurose preemia ning kuna laulja jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks aplaus, meenutab ka uus auhind just seda liiki tänu. „Ooperisolisti jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks aplaus. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valmisid kaks aplodeerivat kätt, mis anti pidulikult laureaatidele üle. SEB publikupreemia on siiras tunnustus ja sellest on saanud tänaseks kena traditsioon,“ märkis SEB panga juhatuse esimees Allan Parik.

elamus: figaro pulm

ajaviide: suur ristsõna

mängukava: aprill-juuni

Kanuti Gildi SAALi kunstiline juht Priit Raud, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Foto: Liina Viru

Eesti Vabariik 100 teatriprojekti „Sajandi lugu“ esimene pilet anti üle president Kersti Kaljulaidile

Kolm aastat tagasi otsustasid teatrid Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel oma riigile sajandaks sünnipäevaks kinkida Eesti Vabariigi sajandipikkuse loo. 15. märtsil kogunes Eesti teatrirahvas presidendilossi ette, et anda president Kersti Kaljulaidile üle esimene ühispilet kõigile „Sajandi loo“ lavastustele. Ühtlasi tehti teatavaks sadakond ühiskonnale olulist isikut ja organisatsiooni, keda samuti ühispiletitega tänati. Avaüritusega anti sümboolne avaakord kõige suuremale

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

4 7 10 11 12 16 20 22 24 26 27 uudised

Teatriaasta auhinnad ja Harjumaa teatripreemia estoonlastele


Teatrirahva rõõmuks avati Koolimäe loomemaja 21. veebruaril avati pärast põhjalikku renoveerimist Eesti Teatriliidu Koolimäe loomemaja. Lääne-Virumaal Vihula vallas, merest paarisaja meetri kaugusel asuv 1923. aastal ehitatud loomemaja on mõeldud teatrirahvale Kultuuriminister Indrek Saar / teatrijuht Aivar Mäe / Eesti Teatriliidu loominguliseks tööks ja puhkuseks. Endine koolihoone juhatuse esimees Ain Lutsepp / Foto: Tanel Meos asub vaikses kohas männimetsas ning selles on 17 tuba 29 inimesele, raamatukogu, proovisaal, kaks avatud köögiga söögituba ning duširuumid ja tualetid. Kompleksi kuuluvad ka ait ja saunahoone. Tulevikuplaanides on koostöö teiste loomeliitudega, et loomemaja võimalusi saaksid kasutada ka kunstnikud, arhitektid jt loovisikud. Renoveerimisprojekti teostajaks oli OÜ Esplan, arhitekt Koit Komissarov, sisearhitekt Tiia Pints ja projektijuht Peet Põder. Maja rekonstrueeris AS Eviko, omanikujärelevalvet teostas OÜ Tarvaprojekt. Koolimäe loomemaja ehituse projektijuhiks oli Aivar Mäe ning fi nantseerijaks Kultuuriministeerium.

Rahvusooper tutvustas Helsingis novembrikuist suurt ringreisi 21. märtsil toimus Helsingis Eesti Suursaatkonnas pressikonverents, kus tutvustati festivali „Eesti-Soome 200“ raames toimuvaid sündmusi. Rahvusooper Estonia andis ülevaate 17.–26. novembrini Soomes toimuvatest külalisetendustest. 17.–19. novembrini antakse Tampere-talos neli „Coppélia“ etendust. 20.–26. novembrini toimuvad etendused Helsingis Aleksanterin teatteris, sealsele publikule pakutakse vaatamiseks balletti „Kratt“, oopereid „Pilvede värvid“ ja „La traviata“ ning lastemuusikali „Pipi Pikksukk“. Lisaks toimuvad beebikontserdid, mudilaste haridusprojektid „Balletilugu“ ja „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ ning avatakse näitus. Ringreisi tipphetkeks on 25. novembril Musiikkitalos toimuv suurejooneline galakontsert „Eesti ja Soome 200“, mida dirigeerib Vello Pähn ja kus esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor, Eesti Rahvusballett ning külalissolistid Soomest ja Itaaliast. Ringreisi ürituste piletid on müügil.

Alena Shkatula / Denis Klimuk / Foto: Harri Rospu

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

koostööprojektile, mida eesti teatrites kunagi tehtud. Nii jõuab alates augustist 2017 kuni juulini 2018 igal kuul publiku ette üks Eesti Vabariigi elukümnendist inspireeritud lavastus. Ühiselt tulevad 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivalil toimub kõigi „Sajandi loo“ lavastuste etendusmaraton. 15. märtsil avanes „Sajandi loo“ koduleht EV100.ee/teater ja FB leht www.facebook.com/sajandilugu ning mõned teatrid, sealhulgas Estonia, alustasid piletite müüki.

Rahvusvaheline tantsupäev koos Eesti Rahvusballetiga

Traditsioonilisel tantsupäeva galal 29. aprillil on publiku ees Filipa de Castro ja Carlos Pinillos Portugali Rahvusballetist, Maria Seletskaja Flandria Kuninglikust Balletist, Eesti Rahvusballeti ja Vanemuise balleti parimad tantsijad jt. Ettekandele tulevad säravaimad numbrid klassikalistest ballettidest. Lisaks võib näha verivärsket eesti tantsuloomingut – maailmaesiettekandele tuleb Alena Shkatulale ja Denis Klimukile lavastatud duett „Chase“, mille koreograaf on Toomas Edur, muusika aga eesti elektronmuusikult Bisweed. Jevgeni Grib ja vastne kristallkingakese auhinna laureaat Marta Navasardyan tantsivad duetti „Sharps and Flats“ Sasha Pushkini muusikale, mis sündis eelmisel kevadel koreograafi liste etüüdide kava „Pööningtants“ raames. Marita Weinrank esitab Eduri loodud soolonumbri „Täna ma laulan“, koos temaga on laval regilaulik Kairi Leivo. Head tantsupäeva koos Eesti Rahvusballetiga!


Rahvusooper ootab aastaringselt tagasisidet lastelt ja noortelt kirjutiste ja joonistuste näol! Joonistusi ootame eelkõige haridusprojekte külastanud lasteaialastelt ja algkooliõpilastelt, kirjalikke tähelepanekuid aga koolilastelt, kes on ise või koos klassiga käinud rahvusooperis balletti või ooperit vaatamas. Meile saadetud tagasiside ei jää sahtlipõhja! Igal kevadel korraldab rahvusooper tänuürituse, kuhu on kutsutud parimad autorid ja nende juhendajad, et koos maha pidada üks suur pidu, kus süüakse vahukooretorti, jagatakse auhindu ja vaadatakse koos etendust. Parimatest joonistustest koostatakse näitus, mis jääb teatri fuajeesse kuni hooaja lõpuni ning kirjatööd pannakse üles noorte teatriblogisse kõigile lugemiseks. Auhinnad on välja pannud Kalev, Rahva Raamat ning Rahvusooper Estonia. Tagasisidet ootame 1. maini 2017. Õpilaste kirjatööd võib saata aadressile junior@ opera.ee, joonistused saata postiga või tuua aadressile: Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, Tallinn 10148.

Estonia teatri publik annetas vähihaigete heaks üle 6000 euro

Suvi saabub Peterburi Kammerooperi võrratute etendustega

„Rigoletto“ / Foto: Peterburi Kammerooper

uudised / fookus

06 07

Vähiravifondi „Kingitud elu“ vabatahtlikud kogusid veebruaris Estonia teatri etenduste vaheaegadel teatrikülastajate annetustena kokku üle 6000 euro. Vähihaigete toetuseks sai teatri publik annetada 15 etenduse vaheaegadel ning kokku panustas aega ja energiat ligi paarkümmend fondi vabatahtlikku. „15 väga tähtsat vaheaega võeti teatrikülastajate poolt hästi vastu ning annetajaid oli nii palju, et mõnel juhul tekkis meie annetuskasti juurde lausa järjekord,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Täname igat annetajat, Estonia teatrit ja selle abivalmis töötajaid ning kõiki meie vabatahtlikke abilisi – üheskoos kinkisime mitmele inimesele lootuse, võimaluse elada või koguni terveneda.“

4.–6. juunini annab Estonias külalisetendusi Peterburi Kammerooper, mille asutas 1987. aastal teatri kunstiline juht ja lavastaja Juri Aleksandrov. Sellest alates on teater kogunud kuulsust „elusa ooperi“ ja „otsiva teatrina“, mis on tänaseks omandanud Peterburi teatrimaastikul silmapaistva koha. Estonia ja Peterburi Kammerooper lõid sidemeid juba mullu kevadel, mil rahvusvahelisel kammerooperite festivalil esitati Arne Miku lavastatud Hindemithi lühiooperit „Pikk jõulueine“. Sel suvel on Estonia laval Johann Straussi operett „Nahkhiir“, Bizet’ ooper „Pärlipüüdjad“ ja Verdi ooper „Rigoletto“. „Nahkhiir“ on üks Johann Strauss noorema paremaid teoseid. Lavastaja Juri Aleksandrov toob operetižanri lavale kogu selle võlus. Esmapilgul väga lihtsana näiv muusika nõuab lopsakaid ooperlikke hääli, head orkestrit ja lisaks tõelisi draamanäitleja oskustega kangelasi. Lavastus on Peterburi kõrgeima teatripreemia „Kuldne Sofit“ laureaat hooajal 2012/2013. Bizet’ „Pärlipüüdjad“ lummab kuulajaskonda oma rikkaliku meloodia ja dramaatilise ilmekusega. Just need teose muusikalised omadused ja soov lavastada haruldasi oopereid võlusidki Aleksandrovit, kes on tuntud ooperilugude ainulaadse tõlgendajana. Verdi „Rigoletto“ tegevus põhineb järskudel dramaatilistel kontrastidel ning selle keskmes on psühholoogiline draama ja Rigoletto mitmekülgne olemus: teravmeelne õuenarr, õrnahingeline, sügavalt kannatav isa ja hirmus kättemaksja. Juri Aleksandrovi lavastus lõhub ooperi kinnistunud stereotüübid ja toob selle helilooja kontseptsioonile lähemale.

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Parimate noorte autorite näitus ja auhinnapidu


TEKST: K ÄRT KINNAS, RAHVUSOOPER ESTONIA PERSONALIJUHT / FOTOD: ERAKOGU, MARIK A TALPAS-TALTSEPP

Estoonlastele on aprill tervisekuu, mil töökohal pööratakse rohkem tähelepanu tervisele, teadvustatakse tervisehädade ennetamise meetodeid ning probleemidega toimetulemise võimalusi. Tervisenädalal toimuvad loengud ja treeningud, viiakse läbi terviseteste ning uuringud. See ei tähenda muidugi, et teater ei väärtustaks tervise eest hoolitsemist aastaringselt. Estoonlastel on oma tervisekeskus, kus lisaks terviseõele saab abi kurgu-nina-kõrvaarstilt, massöörilt ja füsioterapeudilt. Võimalik on osaleda pilatese treeningutes ja rassida jõusaalis. Tervise tugivõrgustiku ühed säravad tähed on Eesti Rahvusballeti füsioterapeut Sirli Hinn ja pilatese treener Mari Kõiv. Nad on üdini positiivsed, alati naerusuised ning teevad oma tööd südamega ja siira sooviga aidata. Tegelikult piisab juba nendega lobisemisest, et tuju paraneks. Mõlemad on võitnud estoonlaste, eriti tantsijate südamed ... Endine Vanemuise esibaleriin Mari on juured kindlalt Tallinna ajanud. Pilatese juurde jõudis ta pärast tantsijakarjääri lõpetamist, koolitades ennast treeneriks Kanadas. Ettevõtliku naisena on ta osaline treeningstuudio Tasapisitasakaal sündimises ja edus. Sirli on õppinud füsioteraapia erialal Tartu Ülikoolis. Ta alustas töötamist kodulinna Valga haiglas, olles paralleelselt ametis

kohalikus spordihallis korvpallimeeskonna füsioterapeudina. Nõnda sai selgeks, et talle sobib tiimiga töötamine. Näha on vigastusest taastumise protsess algusest lõpuni ja oma tööle saab kiiret tagasisidet. Balletitantsijate füsioteraapiale keskendunud väljaõpet Eestis ei pakuta, seega võib öelda, et Sirli on üks väheseid selle valdkonna spetsialiste Eestis. Väljaspool teatrimaja võib Sirlit kohata Spordimeditsiini Sihtasutuses ja Füsioteraapia Kliinikus, kus tema hoole all on mitmed edukad sportlased, tuntuim neist noor sporditäht Kelly Sildaru. Nii Sirli kui Mari tulid Eesti Rahvusballeti juurde selle kunstilise juhi Toomas Eduri kutsel. Mari 2012. aastal ja Sirli 2014. aastal. Toomas teadis Inglise Rahvusballetis tantsimise kogemusest, kui oluline on sellise teenuse olemasolu ja kättesaadavus tantsijale vigastustest taastumisel. Palun rääkige oma tööst. Mari: Minu ülesandeks on aidata tantsijatel vigastustest taastuda ja neid pilatese harjutuste abil ennetada. Pilates on treeningstiil, mis toetab kõiki sportlasi. Ma annan nii individuaaltunde kui juhendan rühmatreeninguid. Estonias töötan neljal päeval nädalas, kord nädalas annan tunde balletikooli õpilastele ja balletitantsijatele ning kaks korda nädalas teistele estoonlastele. Sirli Hinn / Daniel Kirspuu / Foto: Erakogu

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Aprill on Estonias tervisekuu


Sirli: Olen Estonias kaks ja pool päeva nädalas ning vabu hetki tekib harva. Minu tööpäevad on üllatusi täis. Ma ei tea enamasti, mis mind ees ootab. Vastavalt kaebuse tõsidusele valin meetodi: kinesioteipimine, harjutused piirkonna tugevdamiseks või sobiv tehnika lihaste lõõgastamiseks.

Füsioterapeudi tööga kaasneb muide see, et ükskõik kellega kohtud, tuleb inimesel alati meelde, kust tal valutab. Olen väga tänulik ortopeedidele, kellega koostööd teen ning kes mõistavad, et sellisel erialal on kiire reageerimine ja koostöö arsti, füsiotrapeudi ja balletitantsija vahel väga oluline. Teater on meile taganud kaasaegse aparatuuri ning võimaluse majasiseselt teha elektri- ja laserravi ning ultraheli, mis aitavad leevendada valu ja kiirendada paranemisprotsesse. Füsioterapeudi tööga kaasneb muide see, et ükskõik kellega kohtud, tuleb inimesel alati meelde, kust tal valutab.

fookus

08 09

Mari (naerab): Ja pilatese treeneriga kohtudes leitakse vabandusi, miks tundi ei jõuta. Mis on muutunud nende kolme-nelja hooaja jooksul, mil olete Estonias tegutsenud? Mari: Kõige rohkem oleme vaeva näinud teadlikkuse tõstmisega. Et treening peab olema mitmekülgne. Sirli: Väga paljudes balletikoolides peavad terapeudid loenguid sellest, kuidas teha vahet heal ja halval valul ning kuidas keha reageerib traumale ja ülekoormusele ning mismoodi sellises olukorras peab toimima, et tõsiseid vigastusi vältida. Teadlikkuse tõstmine peab algama juba koolis. Mari: Sellest hooajast on tantsijatel võimalik üks kord nädalas enne klassikatundi teha pilatese treeningut. Usun, et nüüdseks on kõikidele aktsepteeritav see, et kui tantsija on väsinud või vigastatud, võib ta tulla klassika asemel ka pilatese tundi. See pakub vaheldust ja on teistmoodi treenimise võimalus. Oluline on, et keha püsiks liikuv – see aitab pikendada tervena elatud aastaid. Härra Pilates ütles, et lülisamba liikuvuse järgi võib määrata inimese iga. Sirli: Suurimaks edusammuks pean teatrisisese koostöö paranemist ja kiiremat reageerimist. Enne lükati füsioterapeudi juurde minemist edasi lootes, et valu läheb üle. Mulle tundub, et tantsijad on hakanud mõistma tantsufüsioteraapia kuldreeglit – sama kaua, kui tantsida vigastusega, võtab aega ka paranemine. Sa ei saa tugevamaks ainult sel ajal, kui treenid, vaid ka siis, kui puhkad.

Mari: Oma ametis oleme nagu psühholoogid – kuulame muresid, mis on väga isiklikud. Usalduse tekkimine on oluline. Oleme Sirliga leidnud erinevate terviseprobleemide korral vajalikku abi ka tuttavate spetsialistide hulgast väljaspool teatrimaja. Sirli: Võimatu on olla hea füsioterapeut hea ortopeedita, seepärast pean oluliseks suurepäraselt toimivat koostööd doktor Madis Rahu ja doktor Mihkel Mardnaga. Kuhu te jõuda tahate? Mis on teie eesmärk? Sirli: Minu silmis on teatri suurim vara artist. Väga tahaks rohkem tegeleda vigastuste ennetamisega. Heaks eeskujuks on Soome Rahvusballeti „Healthy Dancer Project“, kus tantsijaid testitakse mitu korda aastas. Meil Mariga on väga hea klapp ja koostöö – jagame infot ja ideid, kuidas konkreetset tantsijat mitmekülgselt aidata. Väga tahaks, et selline sünergia tekiks kogu meeskonna vahel. Tantsija on tippsportlane ning vajab enda ümber toimivat tugivõrgustikku. Mari: Tantsijad kogu maailmas mõistavad, et balletitantsija elukutse ei piirdu ainult klassikatunni ja proovidega. Et tantsida vigastustevabalt ja kauem, on oma keha eest vaja hoolt kanda. Lihastasakaalu hoidmiseks peab treening olema mitmekülgne. Pilates on hea vigastuste ennetamiseks, tantsutehnika parandamiseks ja kiiremaks taastumiseks traumadest. Eestis on pilates tantsijate maailmas suhteliselt uus asi. Minu rõõmuks on ka balletikoolis pilatese tunnid, sest tantsija keha harimine algab juba koolist.

Tantsija on tippsportlane ning vajab enda ümber toimivat tugivõrgustikku.

Mis teid ennast inspireerib? Sirli: On põnev leida seoseid põhjuse ja tagajärje vahel. Minu suurimateks õpetajateks on tantsijad. Näiteks oleme lavastuste järgi ristinud kaebused, mida need põhjustavad: Onegini põlv, Bajadeeri pöid, Krati selg jms. Neid oskame ennetada, aga uus „Giselle“ võib tuua üllatusi! Mind inspireerib ka tugeva tahtejõuga tantsija, kes pärast tõsisemat traumat taas laval on – siis istun pöidlad pihus saalis ja tunnen tema saavutuse üle uhkust. Mari: Mulle on oluline, kui tantsija tahab parandada oma tehnikat ja hoida keha terve, liikuv ning tasakaalus. Kui tantsija soovib peagi esietenduva „Giselle’i“ puhul teha ettevalmistusi prooviprotsessi kergema sujumise nimel, ja ta teab, et Onegini põlv on tema nõrk koht, siis peaks ta tulema ebamugavuse ja vigastuste vältimiseks täiendavaid harjutusi tegema.

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Kui oled valinud tantsijakarjääri, pead hoolitsema selle eest, et su keha püsiks terve – käid massaažis, pilatese trennis, teed venitusi. Ennast on kogu aeg vaja arendada. Tantsija peab käima ajaga kaasas ja oma tegevuse enda jaoks mõtestama.


Mari Kõiv / Foto: Marika Talpas-Taltsepp

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Kas jõuate oma tihedate tööpäevade kõrvalt ka teatris käia? Mari: Ma vastan mõlema eest: kuna armastame oma tööd väga, siis leiame selle jaoks ikka aega. Sirli: Proovide ja etenduste vaatamine on tegelikult oluline osa tööst, sest aitab terapeudil mõista, mida tantsijalt nõutakse ja millele peab tähelepanu pöörama. Samas on ballett minu jaoks nagu teraapia ning vaadates laval olevat imelist tervikut, unustan aeg-ajalt selleni viinud protsessi raskuse. Selles ongi balleti võlu.

Mind inspireerib ka tugeva tahtejõuga tantsija, kes pärast tõsisemat traumat taas laval on – siis istun pöidlad pihus saalis ja tunnen tema saavutuse üle uhkust. On teil mõned soovitused inimestele tervise hoidmiseks? Mari: Hoia meel positiivne, liigu rohkem. Iga kord, kui telefon heliseb, tõuse töölaua tagant püsti. Sirli: Pea jalutamiskoosolekuid, harrasta kontorivõimlemist, nakata kolleege mõne tervisliku harjumusega ja tehke seda kõike koos. Mari ja Sirli üheskoos ja läbisegi: Ole tänulik väikeste asjade eest! Hoia tasakaalu, kuula oma keha ning ära treeni ennast üle! Puhkus on oluline. Tavainimesest tippsportlast ei saa, kuid oma mugavustsoonist tuleb väljuda ning diivanile lösutama jääda ei maksa. Püüdke elus teha seda, mis teile meeldib!

Seili Loorits-Kämbre, balletiartist Pilates on balletitantsijale vajalik väiksemate lihaste tugevdamiseks. See on vastukaaluks klassikalistele balletiharjutusele. Mitmekülgne treening hoiab tantsija rohkem toonuses. Mari oskab aidata erinevate valude puhul ning anda õigeid harjutusi. Sirli aitab vabastada lihaspingeid. Väga hea, et meil on olemas ultraheli ja laserravi võimalus. Kui on tõsisemad traumad, suunab Sirli meid arsti juurde. Varem pidime ise otsima sobivaid spetsialiste, kuid nüüd on teatrimajas abi kiiresti kättesaadav. Inimestena on Mari ja Sirli väga meeldivad. Mari mõistab hästi balletitantsijaid ning Sirli on balletifanaatik, ta on tantsijatesse väga kiindunud. Teraapiliselt mõjuvad juba Mari ja Sirli energilisus ning heatujulisus. Pealegi on neil omavahel väga hea klapp ja koostöö. Nad teevad oma tööd hingega. Toomas Edur, balleti kunstiline juht Balletitrupis on nii füsioterapeut kui pilatese õpetaja olulised inimesed. Kuna balletti võib võrrelda tippspordiga, on tantsija füüsilise tervise hoidmine ja traumast taastumine väga tähtsad. Füsioterapeut annab balletijuhile tagasisidet tantsijate füüsilisest tervisest ja koos planeerime, kuidas oleks parem ennetada suuremaid vigastusi. Vajadusel arutame artistidega töökoormuse jaotamist ning traumadest taastumist, et kaasata nad taas võimalikult kiiresti etendustegevusse. Pilatese tunnid arendavad üldist keha teadvustamist ehk mõtestamist ning vajadusel aitavad balansseerida, parendada ja korrigeerida lihaste omavahelist koordinatsiooni ning stabiilsust. Koostöö parandab tantsijate enesetunnet ja töö kvaliteeti. Eesti Rahvusballetil on Sirli ja Mari üle väga hea meel!


TEKST: ANU PÕRK / FOTOD: SIRLI KIRST

KADRI KIPPER ooperisolist, sopran Nii ooperilaulja kui balletitantsija elukutse on kutsumus segatuna jumaliku ande ja tohutu töökusega. Ballett – see on ühelt poolt maailma kõige kaunim kunst ja teiselt poolt karm tippsport. Imetlen balletitantsijaid ja seda, kuidas nad suudavad nii suure füüsilise koormuse all alati naeratada ja positiivsed olla. Töölt nad vist ei lahkugi: alati, kui majja tulen, on nemad juba proovisaalis, ja kui lähen, siis ikka veel tantsivad või treenivad jõusaalis. Koos balletitantsijatega olen laval mitmes operetis, nagu näiteks „Savoy ball“ ja „Tsirkusprintsess“. Viimases imetlen tantsijate sünkroonsust „Vene tantsus“, nende lahedat olemist ja tohutut positiivset energiat, mis kandub igasse soppi nii saalis, laval kui orkestriaugus. Samas tean, milline suur töö selle kõige taga on. See tants on kindlasti üks lavastuse kõrghetkedest!

üks küsimus / ajalugu

10 11

RAUNO ELP ooperisolist, bariton Ballett ja ooper on minu jaoks võrdsed kunstiliigid. Mõlemad nõuavad kõvasti tööd ja vaeva. Ei kadesta balletitantsijaid, küll aga austan neid. Saalist vaatan etendusi harva ja balletikunsti juurde jõudsin alles hiljuti. Soov etendusele minna peab tulema seestpoolt, see ei tohi olla sundus. Viimati nautisin „Luikede järve“ ja „Kratti“. Sain tõelise elamuse osaliseks: „Krati“ lavastus, muusika, kostüümid – kõik see moodustas võimsa terviku. Ees on ootamas „Giselle“. Piletid esietendusele on olemas, nüüd tuleb sellest meeldejääv teatriõhtu teha: vaheajaks laud tellida, kenasti riidesse panna ja väärt elamus vastu võtta. SVEN TARLAP kooriartist, bass Hindan balletikunsti väga ja olen näinud kõiki Estonia balletietendusi mitu korda. Ma ei ole laulja, kes peab ooperit kõrgemaks kunstiks kui ballett. Estonias töötades näen balletimaailma telgitaguseid ja mõistan tänu sellele, kui raske on tantsijate töö. Puutun kokku tantsijatega, kes teevad kaasa ooperi- ja operetietendustes. Suur roll on tantsudel just operetižanris, aga ka näiteks ooperites „Tannhäuser“ ja „Faust“ on balletitantsijatel oma osa. Minu lemmikballett on Cranko „Onegin“. Soovitan „Oneginit“ koreograafia emotsionaalsuse ja narratiivi selguse pärast. Lugu on eluline ning hoolimata ajastust on võimalik end tegelastega samastada. Samuti on üks minu lemmikuid mänguline ja lõbus lasteballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“.

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Ooperilauljate mõtted balletist


ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Juubelisuvi

TEKST: ALISSON KRUUSMA A / FOTOD: RAHVUSOOPER ESTONIA ARHIIV

Käesoleva aasta suvel on juubelisünnipäev neljal armastatud estoonlasel. Juunikuus peavad oma kaheksakümnendat sünnipäeva dirigent Neeme Järvi (7.06.1937) ning balletitantsija ja teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman (13.06.1937). Kuuekümnendat juubelit tähistab dirigent Jüri Alperten (16.06.1957). Augustikuus leiab aset kauaaegse ooperilaulja ja lavastaja Tiit Tralla (2.08.1937) kaheksakümnes sünnipäev. Palju õnne ja kriuh-va-tsiuh!

1

2

3

4

5

6

7

8

1. Neeme Järvi 1963. aastal. Fotol pühendus Arne Mikule esimese koostöö puhul Estonias. 2. Neeme Järvi Giuseppe Verdi ooperi „La traviata“ esietenduse järel 1974. aastal. 3. Kustav-Agu Püüman preester Lorenzo rollis Sergei Prokofjevi balletis „Romeo ja Julia“ 1965. aastal. 4. Kustav-Agu Püüman teatrikunstnikuna. 5. Jüri Alperten 6. Jüri Alperten juhatamas Wolfgang Amadeus Mozarti ooperit „Figaro pulm“ 1996. aastal. 7. Tiit Tralla Tiit Piibelehe rollis Boris Kõrveri muusikalises komöödias „Mees pisuhännaga“ 1968. aastal. 8. Tiit Tralla vürst Vassili Šuiski rollis Modest Mussorgski ooperis „Boriss Godunov“ 1980. aastal.


TEKST: STINA VÜRMER / FOTOD: K ADRI PALTA

NIMI: Maaja Tuuling AMET: kunstnik-grimeerija HARIDUS: olen lõpetanud Grimmikooli jumestaja-grimeerija erialal ESTOONLANE: alates 2010. aastast TÖÖÜLESANDED: minu ülesandeks on teha erinevaid lavagrimme rahvusooperi meestantsijatele ja -lauljatele. Lisaks sellele valmistan ette ja viimistlen parukaid ja karvlisandeid. Grimeerija töö eeldab head koostööd lavastajate ja kunstnikega, et aidata välja tuua karakterite visuaalne pool. Sama tähtis on tagada artistile enne lavale minekut kindlustunne ja hea emotsioon.

12 13

SUURIMAD VÄLJAKUTSED: iga uus lavastus pakub ka uusi väljakutseid. Eriti väljendub see töös kunstnikega, kelle visioonid tuleb elusuuruses edasi anda.

argipäev

EELDUSED TÖÖLE: oluline on kiirus, suhtlemisoskus, pingetaluvus ja loovus.

LEMMIKLAVASTUSED: fännan ballette. Väga meeldib „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Ehtne Disney multikas, mis on meie laval ellu ärganud. 15.00 jõuab Maaja teatrisse. Õhtuse „Savoy balli“ etenduseni on jäänud 2 tundi. Esmalt paneb ta valmis vajalikud vahendid lauljatele ja tantsijatele grimmi tegemiseks.

VABAL AJAL: tegelen põhiliselt oma looduskosmeetika sarjaga Le’Maagi. Samas ei ütle ma kunagi ära heast filmiõhtust, ükskõik kas siis kodus või kinos. 15.45 valmistab Maaja ette järgmise „Figaro pulma“ paruka.

15.20 enne lauljate ja tantsijate saabumist jõuab Maaja teha muid jooksvaid töid. Ta puhastab liimist „Figaro pulma“ parukaid.

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Üks päev grimmitoas Maaja Tuuling


ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

16.15 tuleb grimmi solist René Soom, kes astub „Savoy ballis“ lavale Aristide’ina.

16.05 pakib Maaja kasti eelmise päeva „Krati“ etenduse parukad.

16.45 veendub Maaja, et solistide mikrofonid oleksid korralikult kinnitatud.

18.50 tulevad grimmi rahvusballeti tantsijad.

20.00 kui lauljad ja tantsijad on grimmitoolis käinud, saab Maaja puhastada töövahendeid.

20.30 paneb Maaja valmis puhastusvahendid grimmi eemaldamiseks.


TEKST: RIINA LUIK, KULTUURIAJAKIRJANIK / FOTOD: RASMUS JURK ATAM

Kui rahvusooper tegi lavastaja Marko Matverele ettepaneku tuua enam kui kuuekümne aastase vaheaja järel Estonias taas lavale Carl Zelleri operett „Linnukaupleja“, ei võtnud ta pikalt mõtlemisaega. Matvere lubab eakamale publikule südantsoojendavat äratundmisrõõmu ning kinnitab, et ka noorem vaataja ei pea igavust tundma. Muie suunurgas kutsub Matvere end „laulvaks näitlejaks“, kuid koos „Linnukauplejaga“ on ta lavalaudadele toonud juba kümme muusikalavastust. Matvere ütleb, et teater on tema jaoks talutav ainult siis, kui seal kõlab muusika. Ja operetis sellest juba puudust ei ole! Intervjuust Estoonlasele selgub aga nii mõndagi huvitavat nii Matvere näitlejatee alguse, muusikaarmastuse tagamaade kui ka mitmekesiste huvide ja harrastuste kohta. Opereti „Linnukaupleja“ tegevus toimub 18. sajandil Baierimaal – usud sa, et see kõnetab ka „nutiajastu publikut“? (Muigab) Seda põlvkonda see lavastus ei puudutagi, pigem vanemat põlvkonda ja eelkõige neile mõeldes see lavale tuuaksegi. Kuid tegu on hoogsa komöödiaga ja usun, et ka noorem põlvkond ei sure igavusest ära. „Linnukaupleja“ tuuakse uuesti lavale eelkõige Estonia püsipublikut silmas pidades kui lavastus, mis on rõõmsameelne, ilus, puhas ja turvaline …

persoon

16 17

Mida sa silmas pead? Sõnadega „puhas ja turvaline“? Seda, et keegi laval suisa ei ropenda, väga ei karju ega kisu end alasti. Aga tegelikult seda, et Carl Zelleri „Linnukauplejast“ on pärit üks laul, mis oli juba enne sõda absoluutne hitt: Adami laul „Kui mu vanaisake“. Benno Hansen salvestas selle saviplaadile ja see plaat oli igas Eesti kodus, kus oli grammofon! Kuid operetis on ka palju teisi väga kauneid harmoonilisi meloodiaid: polkad, valsid, menuetid, reinlendrid … Kas muusikateatris lavastamine erineb palju tööst sõnateatris? Olen ka varem oopereid ja operette lavastanud, kokku saab neid „Linnukauplejaga“ juba kümme. Olen tausta poolest küll sõnateatri inimene, kuid teater on teater, ja sõna- ja muusikateater ei erine üksteisest nagu öö ja päev. Põhiline erinevus olevat hääle tekitamise tehnikas. Sina ise oled olnud laval nii näitleja kui laulva näitlejana, sulle on see ilmselt tuttav teema. Jah, sest ma olen n-ö laulev näitleja ja olnud sunnitud laval suure orkestri saatel näitlemise kõrval ka laulma. Kuid

„Linnukaupleja“ tuuakse uuesti lavale eelkõige Estonia püsipublikut silmas pidades. esimesed rollid olid mulle endalegi muusikateatris väga rasked, ma ei suutnud neid kahte asja – laulmist ja näitlemist – kok ku viia. Harjumine võttis aega, aga see pole mulle ik kagi veel päris omane. Kõige eest, mida ma tean ja oskan seoses klassikalise laulmisega,

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Suure Muusika lummuses


ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

olen ma tänu võlgu Zoja Hertzile. Minu meelest tuleks laulu- ja näitlemisoskus juba koolipingis orgaaniliselt kokku sulatada. Sest lauljad, kes näevad oma tulevikku teatris, ei saa olla nõrgemad näitlejad kui need, kes on sõnateatri laval. Põhjus, miks ma lavastan muusikateatris, on lihtne: muusika teeb minu jaoks teatri talutavaks. Mulle meeldib Suur Muusika – see võtab minu üle võimust ja mulle ei tule minu enda isik ja olemasolu enam meeldegi. Oled sa koguni nii suur ooperifänn, et võtad ette reise ka mõnesse maailma kultuurimetropoli? Jah, viimati käisin New Yorgi Metropolitan Operas vaatamas „Madama Butterflyd“, mulle väga meeldis. Seda hullu kaifi, kus võrratu vokaal ja näitlejameistrilikkus laval üheks sulavad, olen näinud ka Estonia laval. Miks mängitakse maailma ooperilavadel täissaalidele endiselt ooperiklassikat, mitte uudisloomingut? Selle kohta öeldakse küll „huvitav“, kuid püsirepertuaari need ei jää. Mõtlen sellele pidevalt, kuid pole suutnud vastust leida. Võib-olla on üks põhjus selles, et erinevalt ooperiklassika harmoonilisest helikeelest, suudab tänapäevast helikeelt vastu võtta vaid peenenenud maitsega kuulaja. Paradoks on aga selles, et elu ja inimloomus on muutunud nii keeruliseks ning vajab väljundina kaasaegset helikeelt, sest möödunud sajandite väljenduslaad ja muusikaline stiil ei rahulda uue põlvkonna kuulajat.

Millest sa lavastajana „Linnukauplejas“ lähtud? Sellest, et operett on rahvalik muusikažanr – kõigile mõistetav näitemäng lauludega, milles saab rakendada kõiki näitemängu reegleid ja käsitööoskusi. Operett on meelelahutus ja peab olema kerge, lõbus ja dünaamiline! Operetiviisid jäävad kergesti meelde, neid suudab kuulaja ümiseda veel koduteelgi. Tänu kellele sina ise muusikaga sinasõbraks said? Minu tee muusika juurde on kulgenud üle kivide ja kändude, sest meie perekonnas ei tegelenud keegi muusika ega pillimänguga, kuigi üks vanaisadest olevat mänginud viiulit. Kui ma esimest korda elus klaveriklahve puudutasin, olin kuuendas või seitsmendas klassis. Läksin pinginaabri juurde omakasupüüdlikul eesmärgil: et matemaatikat maha kirjutada, ja nägin tema toas klaverit. Pinginaaber mängis mulle ette esimese poole „Koerapolkast“, mina mängisin kohe järele ja ei saanud öö läbi und – see oli nii põnev! Järgmisel päeval õpetas ta mulle selgeks loo teise poole ja „minu saatus oli otsustatud“. Muusikakooli ma selle ajel kahjuks ei astunud ja vanemad ei suunanud ka. Õppisin aasta klassikalist kitarri ühe viiuliõpetaja juures, kes peagi kahjuks suri, lõõtsamängu õppisin ise kuulmise järgi ära. Lõõts lummas mind jäägitult, olin kui arust ära. Ja sellega omakorda oli otsustatud Väikeste Lõõtspillide Ühingu sünd? Jah, tänaseks oleme tegutsenud kakskümmend kaheksa aastat. Koosseis on suures osas samaks jäänud.


Mitmed sinu lavakolleegid panevad end proovile maratonidel ja triatlonis, kuidas sina suudad sellele „keskea kiusatusele“ vastu panna? Mina sportisin oma sportimised noorest peast ära. Tegin põhiliselt aerutamist, kogu lapsepõlv möödus jalgpalli mängides

Operett on meelelahutus ja peab olema kerge, lõbus ja dünaamiline!

ja jalgratast sõtkudes. Trenn ja spordilaagrid … spordist sai tõeliselt villand! Aga ma tegelen enese vormishoidmisega

persoon

18 19

lohesurfi abil, olen sellega tegelenud juba aastaid. Sul oli koolipõlves mitu tõsist huviala, kuidas tee sind lõpuks hoopis lavakasse viis? Mul polnud mingit soovi sinna astuda, mind värvati teatrisse! (Naerab) Värbajaks oli Elmar Trink, üks minu Pärnu Kooliteatri juhendajatest. Ma tegelikult valmistusin saama kunstnikuks, lõpetasin keskkooli kõrvalt Pärnu Lastekunstikooli ja harjutasin selle nimel, et EKAsse astuda. Aga näiteringi sattusin õpilasmalevas, lõin kaasa mingis taidluskavas ja sealt mind siis kooliteatrisse, mida juhtis toona Aare Laanemets, värvatigi. Läksin, ja sain kohe rolli Viidingu/Rätsepa tükis „Olevused“. Sellega võitsime isegi vabariikliku konkursi, saime preemiareisi Karpaatidesse ja kõige tipp oli see, et kuna tükk oli Endla Teatri mängukavas, sain ma selle eest ka raha! Kui keskkool läbi sai, siis ma ei osanudki enam muust mõelda, kui näitlemisest. Pärast lavakat ei läinud sa mitte kutselisse teatrisse vaid Merle Karusoo loodud Pirgu Mälukeskusesse. Kuidas sa sellele ajale tagasi vaatad? Väga lõbus oli! See oli harukordne võimalus kohtuda inimestega, kes olid tänases ajaskaalas vaadatuna pärit üle-eelmisest sajandist. Sel ajal kogusin enamiku oma muusikalisest repertuaarist. Kuid ma ihkasin tagasi teatrisse ja kui mind Noorsooteatrisse (Tallinna Linnateater) kutsuti, läksingi.

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Üliõpilane Matvere olevat lavakoolis tantsutunde suisa vihanud, saatuse irooniana pidid oma tantsuoskust demonstreerima mitmekümne miljonilise teleauditooriumi ees, kui pidid 2002. aastal Eurovisiooni laval Annely Peebo tantsule paluma. Tantsimisega on mul tõesti keerulised suhted, kuigi aeg-ajalt on seda laval tulnud teha ja teen seda kindlasti ka tulevikus, kui see on vajalik „kunstilise kujundi paisutamiseks“. Aga tants kui ajaviide, kui liikumisrõõm – see jääb mulle kaugeks.


XXX

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

See vabadus, sõltumatus ja maailmas ringirändamine kõlaks ju imekenasti, kui naine ei küsiks õhtul: aga mees, kus raha on? Aga vaat, minu naine ei ole selline! (Naerame koos) Minult on küsitud sedagi, et kuidas ikka naine lubas mul minna ümbermaailmareisile (Marko tegi koos Jaan Tättega aastatel 2010–2012 purjekal maailmale tiiru peale). Olin seda reisi ammu plaaninud, aga algne mõte oli seda teha üksinda. Mul olid juba ammu taskus kaptenipaberid, kuid paraku mu ilus aga kohmakas alus ei sobinud ümber maailma purjetamiseks. Üksi purjetamine on ka veidi ohtlik, kuid eelkõige füüsiliselt väga kurnav: pead tegema kõike ise ega saa magada. Keerulisematel distantsilõikudel magatakse ehk 3–4 tundi ööpäevas, 15–20 minuti kaupa. Enne seda reisi olin kõige kauem kodust ära olnud kuu aega, siis olin ära 628 päeva ühtejutti. Mis osutus tegelikult kõige raskemaks? Kuumus ja leitsak! Ma naudin sellist ilma nagu meil on: ligane, märg, külm, tuul ulub – siis mu mõistus töötab, ma olen mina ise. Kui on aga kuumus ja leitsak, ei mõtle ma millestki muust, kui järgmisest külmast õllest, aga külmik ei jõudnud nii kiiresti jahutada, kui meie seda ära rüüpasime. Mida need kaks aastat merel sinus muutsid? Väga palju – ma sain lõplikult täiskasvanuks, kõik illusioonid kadusid. See, mis ma nägin ja kuulsin – mitte merel, vaid kohtades, kus me randusime, andis arusaama, et maailm ei ole üks „Big Happy Place“ (suur õnnelik paik) ja kinnituse, et Eesti seda tõesti on ja meie rahvas on õnnelik rahvas. Ma teadsin seda ka enne, kuid ma tahtsin selles veenduda ja veendusingi.

Kas võid öelda, et oli mõni konkreetne lavastus, mis sinust n-ö päris näitleja tegi, mõtlen läbimurret sinu enda sees ja lavatunnetuses? Sellist ühte tükki, mis minust näitleja tegi, ei oska ma nimetada. Võib-olla oli selleks mitte isegi esimesed lavastused, vaid päris viimane tükk, mis ma suurel laval tegin ajal, mil olin teatrist juba täiesti tüdinenud – Turgenev/ Šapiro „Isad ja pojad“, kus mängisin Bazarovit. 2004. aastal hakkasin vabakutseliseks. See otsus tulenes minu sisemisest arengust, mingeid muid põhjusi siin polnud. See oli kui viskumine pea ees kaljult alla: ei kindlat sissetulekut, haigekassakaarti … Kui keeruliseks või kergendavaks see aeg sinu jaoks osutus? Vabadus on minu jaoks väga oluline, kuid otsus hakata vabakutseliseks polnud minu jaoks mingi „raputav elumuutus“. Mõtlesin, et saan teatrist eemale, kuid vastupidi – nii palju tööd, kui järgnenud kahel aastal, pole mul kunagi elus olnud! Mul on palju huvisid, igasugu mõtteid võib pähe karata ja ma ei taha kellegi taga oodata, tahan need siin ja praegu ellu viia.

MARKO MATVERE Näitleja, laulja ja lavastaja Sündinud: 4. veebruaril 1968 Pärnus Haridus: Pärnu 1. Keskkool (1986), Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1990) Karjäär: Pirgu Mälusektor Tallinna Linnateater. Olulisemad rollid: Shakespeare’i Mercutio („Romeo ja Julia“) ja Hamlet („Hamlet“), Simone (Visconti „Rocco ja tema vennad“), Athos (Dumas’/ Nüganeni „Kolm musketäri“), Septimus Hodge (Stoppard „Arkaadia“), Bazarov (Turgenevi/Šapiro „Isad ja pojad“) jpt. Muusikalirollid: Georg (Vadi „Georg“), Schönbergi Javert („Les Misérables“) ja Insener („Miss Saigon“), Kuningas (Rodgersi „Kuningas ja mina“), Chagal (Steinmani „Vampiiride tants“). Filmid ja telesarjad: „Georg“, „Wikmani poisid“, „M Klubi“, „Ohtlik lend“ ja „Tuulepealne maa“. Varasemad lavastajatööd: kümme lavastust Eesti sõna- ja muusikateatrites. Tauno Aintsi algupärane ooper „Rehepapp“ (esitas ka nimiosa). Auhinnad: Noore Näitleja peaauhind (Torun, 1992), Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nim. auhind (1996), parim meesnäitleja (Draama ’97), Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia aastatel 1995, 1996, 1998 ja 1999. Aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel oli Matvere koos Annely Peeboga õhtujuht.

Carl Zelleri operett „Linnukaupleja“ Esietendus 26. mail 2017 Rahvusooperis Estonia


TEKST: LIINA VIRU / FOTOD: LIINA VIRU

Eelmisel Paide Arvamusfestivalil arutelu käigus koorunud mõtetest ja ettepanekutest on jõutud tegudeni. 10. veebruaril toimus Estonia kammersaalis EMTA üliõpilaste kontsert, mida kuulasid teatri kunstiline meeskond ja pianistid-repetiitorid, EMTA õppejõud ning kaasüliõpilased. Kontserdil esines 12 laulutudengit nii bakalaureuse kui ka magistriõppest, esitades mitmekülgse kava, kuhu kuulusid ka katkendid teatri repertuaaris olevatest teostest. Eesmärk oli kuulata noori lauljaid, anda otsest tagasisidet ja rääkida õppejõududega võimalikest muredest. Ühiselt leiti, et oleks vaja rohkem suunata tähelepanu vokaalkunsti tähtsaima alustala legato arendamisse, mis võimaldaks tervislikumat ja jätkusuutlikumat häälekasutust ning paremini esile tõsta laulja loomulikku musikaalsust. Kontserdil tõusid esile noored lauljad bass-bariton Raiko Raalik, tenor Mehis Tiits ja sopran Rasa Dzimidaitė.

noored

20 21

Rahvusooper pakub nimetatud lauljatele võimalust astuda järgmisel hooajal üles kõrvalosades teatri muusikalavastustes. Samuti loodab Estonia, et algatatud koostöö ülalnimetatud õppeasutustega kujuneb traditsiooniks. Tulevast lauljate põlvkonda saab kuulata 25. ja 26. aprillil Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“, mil Estonia koori ja orkestri kõrval astuvad lavale EMTA tudengid Raiko Raalik, Andreas Väljamäe (Cyrano), Anu-Mari Uuspõld, Aurelia Eespere (Roxane), Mehis Tiits (Christian), Janari Jorro, Matti Torhamo (krahv de Guiche), Edgar Tron (Ragueneau), Grete Oolberg (Lise), Aule Urb, Elo-Maarja Miilen (seltsidaam) ning Janari Jorro ja Egon Laanesoo (Castel-Jaloux). Veebruarikuus toimus EMTA-s ka pilliosakondade tudengite ettemängimine eesmärgiga leida Estonia orkestriakadeemiasse võimekaid pillimängijaid, kellega võimalusel jätkata koostööd professionaalsel tasemel. Komisjoni moodustasid Estonia vastavate pillirühmade kontsertmeistrid. Estonia orkestriakadeemia on loodud juba aastaid tegutsenud ERSO orkestriakadeemia eeskujul. Estonias hakkab see aga tegutsema mõnevõrra teistsuguse süsteemi alusel. Kui ERSO saab väljavalitud mängijatele pakkuda tööd ainult asenduskohtadele, mis tähendab, et mõni valitu võib tööd saada terveks Grete Oolberg / Janari Jorro / Mehis Tiits / Elo-Maarja Miilen / Aule Urb / Anu-Mari Uuspõld

Aasta 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta ning Rahvusooper Estonia on pööranud pilgu järelkasvule teatris. Lisaks aastakümnete pikkusele koostööle Tallinna Balletikooliga on Estonia teravdanud fookust ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja Georg Otsa Muusikakooli õpilaste tegevusele meie majas.

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Teater on noorte päralt!


Neeme Kuningas / Raiko Raalik

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

hooajaks, aga teine üldse mitte, siis Estonia püüab vastavalt teatri võimalustele pakkuda kõigile valituks osutunutele stabiilset tööd. See tähendaks igas kuus kümmet väljakutset etendustele, mille proovides ja läbimängudes nad osaleda saavad. Konkureerisid tudengid keel- ja löökpilliosakondadest. Üliõpilaste seast valiti välja Anete Ainsaar (I viiul), Anna Salnit (II viiul), Anna Suija (vioola), Paul-Gunnar Loorand, Juri Kang ja Hannes Jämsä (tšello). Kolme tšellisti hulgast valitakse prooviprotsessi käigus üks, kellega alustatakse pikemat koostööd. Löökpillimängijatest liitusid orkestriakadeemiaga Tiit Joamets, Gertrud Leopard, Kaspar Ernesaks ja Anni Karu. Viimastel aastatel on tihenenud ka Eesti Rahvusballeti koostöö Tallinna Balletikooliga. Balletikooli õpilastel on juba aastaid võimalus kasutada Estonia proovisaale ning esineda teatri repertuaaris olevates lavastustes, mis arendab näitlejameisterlikkust ning harjutab varakult teatritöö eripäradega. Lavapraktikat saavad tulevased tantsijad ballettides „Bajadeer“, „Luikede järv“, „Pähklipureja“, „Medea“ ja „Uinuv kaunitar“. Enne rahvusballeti tantsijate tööpäeva algust juhendavad proovisaalides balletikooli noori kasvandikke teatri solistid Alena Shkatula ja Sergei Upkin. Juba kolmandat hooaega töötab teatris füsioterapeut Sirli

Hinn, kelle teenuseid saavad kindlatel aegadel kasutada ka kooli õpilased. Samuti on nende päralt kaasaegsed pilatese seadmed, mille abil arendatakse tantsijale üliolulist kehatunnetust, tasakaalu ja erinevate lihasgruppide koostööd.

Tulevast lauljate põlvkonda saab kuulata 25. ja 26. aprillil Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“. Teatrimajas juhendab noori tantsijaid teatri endine tantsija Katrin Kivimägi, kes aitab neil teatrieluga kohaneda ning etendusteks valmistuda. Lisaks osalemisele teatri etendustes toimub iga hooaja lõpus traditsiooniline balletikooli gala, kus esinevad kõrvuti noored tantsijad ja teatri solistid. Muuhulgas esitatakse ka koreograafiat, mille teatri tantsijad ja koreograafid on loonud just noori tantsijaid silmas pidades. Sel hooajal võib järelkasvu osas rõõmustada kolme trupiga liitunud neiu üle. Koolide koostöö tulevaste tööandjatega on äärmiselt oluline, et mõista üksteise seisukohti ning vajadusi.


TEKST: RIINA LUIK, KULTUURIAJAKIRJANIK / FOTOD: RAHVUSOOPER ESTONIA ARHIIV, INTERNET

Briti legendaarse kostüümikunstniku David Walkeri poolt ligi viiskümmend aastat tagasi balletile „Giselle“ loodud originaalkujunduse taas lavale toomisest on Euroopas saanud suisa suurmood. Estoniasse saabus Walkeri üliromantilist nägemust taaselustama briti juurtega Alex Lowde.

Rahvusballetis (endine London Festival Ballet). Kahjuks ta suri 2008. aastal ning tulevased lavastajad ja kunstnikud ei lähtunud enam tema kunstilisest nägemusest. Minu osalus Walkeri loomepärandi taas lavale toomisel on seotud eeskätt sellega, et meid esindas sama agentuur ning nad otsisid kunstnikku, kes suudaks originaalversiooni autentselt lavale tuua. Räägitakse, et Walkeri lavakujunduse ja võrratute kostüümide taas lavale toomisest on saanud omamoodi trend. See on tõesti nii! Kuid ma ei imesta selle üle, sest Walkeri romantiline nägemus oli äärmiselt populaarne nii siis, kui see lavale toodi kui ka tänapäeval. Inglise Rahvusballett kasutas aastakümnete jooksul ka teisi „Giselle’i“ kujundusversioone, kuid nad naasid ikka ja jälle David Walkeri versiooni juurde.

Giselle – Tamara Karsavina / Albrecht – Vatslav Nižinski, 1910

meil ja mujal

22 23

Mis oli selle põhjus? Arvan et, sellest oli saanud omamoodi klassikalise balleti arhetüüp, traditsioonide hoidja ja kandja. Möödunud sajandi 60. ja 70. oli teatrikunstis periood, mil lavakujundused olid väga maalilised, romantilised ja kaunid ning need seostusid otseselt publiku nägemusega klassikalisest balletist.

Kohtume vaid paariks päevaks Suurbritanniast Tallinnasse saabunud kostüümikunstnik Alex Lowdega rahvusooperi õmblusateljees kangarullide, pooleli olevate kostüümide, ilupaelu ja pitse silmini täis karpide-kastide värvirõõmsas labürindis. Selle üürikese pooltunni, mis on Alexil tegelikult ette nähtud puhkuseks, ohverdab ta aga suurima heameelega ajakirjanikule, et rääkida vaimustunult oma tööst seoses 7. aprillil lavale jõudva „Giselle’iga“. Kuidas see õigupoolest juhtus, et te Walkeri legendaarseks saanud lavastust Estoniasse kujundama sattusite? David Walker lõi lavakujunduse ja kostüümid ühele maailma romantilisemale balletile „Giselle“ aastal 1971 Inglise

Milline on teie varasem kokkupuude klassikalise balletiga? Olen loonud kostüüme nii ooperi- kui moderntantsuteatritele, kuid „Giselle“ on minu esimene vahetu kokkupuude klassikalise balletilavastusega. See on äärmiselt põnev, sest pean suutma kostüüm-kostüümi haaval, detail-detaili kaupa ellu äratada David Walkeri võlumaailma. See köidab mind, sest õpin selle käigus väga palju: iga kostüüm on ju kui omaette mikrokosmos, selles on nii tohutult detaile! Ma pean mõtlema ja nägema asju täpselt samamoodi nagu nende looja 46 aastat tagasi. Täna olen ma siin, et vaadata üle juba proovivalmis saanud kostüümid ja tegema ära kostüümiproovid, et õmblejad saaksid oma tööga edasi liikuda. Klassikaline balletikostüüm on rätsepatele tõeline väljakutse: see peab istuma perfektselt seljas, kuid andma tantsijale samas absoluutse vabaduse.

Klassikaline balletikostüüm on rätsepatele tõeline väljakutse: see peab istuma perfektselt seljas, kuid andma tantsijale samas absoluutse vabaduse. Teile teise kunstniku poolt loodu lavale toomine justkui vabadust ei anna … (Naerab) Annab küll! See algab juba materjalide valikust, mis on otseselt minu kanda – enam pole saadaval paljusid materjale, mida Walker ligi viiskümmend aastat tagasi kasutas. Kuid ega minu eesmärgiks ei ole ajaloolise kostüümi

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

„Giselle“ – romantilisem kui eales varem


David Walkeri küllusliku ja kalli produktsiooni väljatoomine on igale teatrile auasi ja näitab nende võimekust. uhked ja rikkalikud … ja rasked. Kuid need on tantsijatele, kel on õukonnaliikmete ja külarahvana otsest tantsimist vähe. Nende kostüümides saab seda rikkalikkust julgelt kasutada. Koostöö õmblusosakonnaga sujub kenasti ja ma olin meeldivalt üllatunud kanga- ja õmblustarvikute poes pakutavast valikust. See on teie esimene külaskäik Eestisse, näete oma tiimi esimest korda ja sõna otseses mõttes loetud tundide jooksul,

mil kõik asjad peavad saama tehtud. Kuidas te suudate? Tänu tänapäevastele võimalustele. Näiteks tellisime mitmed kangad Saksamaalt, valisin need välja netis, kulus vaid paar päeva ja need olid Eestis. Teatris on kõik väga koostööle keskendunud. Kas oskate välja tuua mõned trendid või väljakutsed, millega Briti teatrites silmitsi seistakse? Arvan, et samadega, mis igal pool mujalgi: eelarvekärped sunnivad kokkuhoiule ning tagajärjeks on modernsed ja nappide vahenditega sündinud lavastused, seda kõigis etenduskunsti kategooriates. Selle foonil on David Walkeri küllusliku ja kalli produktsiooni väljatoomine igale teatrile auasi ja näitab nende võimekust. Alustades hiigeldekoratsioonidest, rikkalikult kujundatud kostüümidest – see on tohutu töö, kuid ka maksab palju. Aga vaataja on tänulik, sest see ilu paneb teda uskuma, et laval nähtu on ehe! Kuid ma ei ütleks, et eelarvete kärpimisel on ainult halvad tagajärjed: see sunnib loojaid oma kontseptsiooni väga hästi läbi mõtlema, olema leidlik ja nutikas. Mulle tundub, et see on toonud endaga kaasa tohutult palju uusi ja huvitavaid ideid ja lahendusi, mida võib-olla muidu poleks sündinudki.

Giselle – Kaie Kõrb, 1991

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

taastamine piste-pistelt, vaid võimalikult originaalitruu versiooni taasloomine tänastes oludes. Me siiski natuke „puhastame“ kostüüme, lisame neile kaasaegset hingust, mis tegelikkuses tähendab tantsija jaoks eelkõige kergemat kostüümi. Muidugi on nende seas ka selliseid, mis on tõesti

ALEX LOWDE •Kostüümikunstnik Alex Lowde on lõpetanud Londonis Motley Design kursuse ja Hulli Ülikooli draamakooli. •Ta on teinud tihedat koostööd Šoti Ooperiga ja teatritega kõikjal Suurbitannias: The Lyceum, Dundee Rep, The Citizens, The Traverse, National Theatre, Young Vic, Lyric Hammersmith, Opera North, The Royal Court, Almeida, West Yorkshire Playhouse, Sheffield Theatres ja ROH2. Kujundanud kostüüme nii klassikalistele kui nüüdislavastustele Euroopa erinevates muusika- ja tantsuteatrites. •2009. aastal pälvis teatrikriitikute preemia parima kujunduse eest Šoti teatrites. 2010. aastal pälvis Ühendkuningriigi teatriauhinna (TMA Award) parima disainilahenduse eest Dundee Rep teatri lavastusele „Elevantmees“ („The Elephant Man“).

Hilarion – Boris Blinoff, Giselle – Vally Kuurman, Albrecht – Artur Koit, 1929

LAVASTUSMEESKOND Koreograaf-lavastaja: Mary Skeaping (Inglismaa) Kunstiline nõustaja: Irmgard E. Berry (Inglismaa) Originaalkoreograafia: Jean Coralli, Jules Perrot Marius Petipa redaktsioonis Lavale seadnud: Marilyn Vella-Gatt (Inglismaa) Dirigendid: Vello Pähn, Lauri Sirp, Kaspar Mänd Originaalkujundus: David Walker (Inglismaa) Kujunduse teostaja: Alex Lowde (Inglismaa) Valguskunstnik: David Richardson (Inglismaa)

Adolphe Adami ballett „Giselle“ Esietendus 7. aprillil 2017 Rahvusooperis Estonia


TEKST: TRIINU SOIKMETS / FOTOD: HARRI ROSPU

Krahvinna - Heli Veskus

Kuigi pulm on rõõmus ja romantiline sündmus, võib juhtuda, et peategelasest peig taandub tagaplaanile ja kaotab tõsiseltvõetavuse. Ohjad võib haarata hoopis pruudilt esimese öö õigust nõudev peremees, viimase abikaasa või kannupoiss, kes kõik toovad pinnale armastuse mitmepalgelisuse ja teised tumedamad toonid.

elamus

24 25

Krahvi kammerteener kurameerib krahvinna toatüdrukuga ja tõelise härrasmehena palub ta neiu kätt – lugu algab paljutõotavalt ja armsalt, nagu kõik armulood. Ometi jäävad peategelaste tunded pigem pealiskaudseks ja kahvatuks, ei Figaro (Jevgeni Chrebtov) ega Susanna (Kristel Pärtna) žestidestilmest aimdu, et nende südamed tuksleksid ärevalt armastuse rütmis. Kõnealuse tüki tragikomöödilisi ja kergeltseeditavaid taotlusi arvestades polegi see ju nii ootamatu, kuid tahaks tunda, et mingisugune müstiline, kammitsematu pinge teatrilaval süttiks ja ereda leegiga põleks. Mõnevõrra toob seda elevust ja ehedust lavale paaži tegelaskuju. „Ma otsin armuõnne kuskilt eemalt, ei tea, kust seda leida ja kuidas seda hoida,“ laulab Cherubino (Helen Lokuta) siiralt ja mänguliselt. Tema veel puhas ja rikkumata hing alles avastab armumaid, tunnistades samas tõsiasja, et kui eksirännakud ja õnneotsingud lõpuks vilja kannavad, läheb vaja ka vilumust saagi koristamiseks ja hoiustamiseks. Krahvi kannupoiss sümboliseerib korraga nii kergemeelset noorukit, kes lõbusatesse elumerelainetesse sukeldub kui ka puhtakujulist kojanarri, kes teiste tegelaste suhteniite süüdimatult sikutab. Meenutagem kasvõi Shakespeare’i „Kuningas Leari“ ja saab selgeks, milline mõjuvõim võib olla õukonna pealtnäha madalaimal liikmel, keda keegi karta ei oska, kuid kes oma läbinägelikkuse ja teravmeelsusega vaikselt allhoovuseid juhib. Nooruslikust uljusest pulbitsevale kelmitsejale vastandub hoopis küpsem karakter, kes mitmes mõttes ja mitmel korral loo laineharjale viib. Krahvinna Rosina Almaviva (Heli

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Pulmapidu: pinnavirvendus ja põhjalained


Krahv - Aare Saal

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Cherubino - Helen Lokuta

Veskus) on see, kes Mozarti kergele ja kammerlikule orkestratsioonile oma aariatega sügavust lisab ning igati usutava ja esindusliku karakteri loob.

Kuid mitte ainult – etteaste vormilise nauditavusega kaasneb ka sisuline dimensioon. Elukogenud krahvinna

juba teab, mida armuseemnest kasvanud viljasaagi eest hoolitsemine tegelikult tähendab. See ei ole ainult külv igasse ilmakaarde ega päikese käes paisunud viljapeade noppimine kergesti ligipääsetavast põlluservast, vaid ka valmisolek põuaks ja parasiitideks. See ei tähenda ainult omakasupüüdlikku lusti ja lillepidu, vaid ka suuremeelset mõistmist ja andestust. Kes kõnealuses loos arusaamist ja andestust vajab, on krahvinna abikaasa ehk see, kellel endal küll pulmapidu peetud, kuid kes ikkagi võõrastel jahimaadel hulgub ja toatüdrukust oma kinnisidee teeb. Kuigi rahvusooperi eelmises esietendunud ooperis, „Lendavas hollandlases“ joonistusid deemonlikud jõud dominantsemalt ja dramaatilisemalt, võib neid ka siin, „Figaro pulmas“ aimata, just krahv Almaviva (Aare Saal) puhul. Tema kirg ja kiim ei väljendu füüsilises ja lavalises mõõtmes küll ülemäära veenvalt, kuid pöörates tähelepanu sellele, mida ta

lõpuks öelda tahab, väärib tema roll tähelepanu ja kaasamõtlemist. „Ma ei tea, mis jumal, ingel või saatan see on, kes kõik minu vastu pöörab,“ kaebleb ta nii, et on üheselt mõistetav – kergemeelsest armulõõmast kujuneb raskekujuline ajupalavik just selle jaoks, kes suurushulluses ei suuda leppida, et kõik ahvatlevad viljapõllud ei kuulu talle. Sellega asi ei lõpe. Figaro-triloogia esimeses osas, „Sevilla habemeajajas“ lubas Figaro võla katteks kosja minna hoopis majapidajanna Marcellinale, kes nüüd „tagatist“ sisse nõudma tuleb, aga lõpuks hoopis peigmehe emaks osutub. Kiiresti arenev koomiline ooper hakkab meenutama pigem mitmeosalist Mehhiko seebiooperit, mille käigus kaob kohati järg, kes kellega käib. Kuid eks see, nagu iga teatritükk, peegeldab kõigest elu ennast, selle pinnavirvendusi ja põhjalaineid 1. Kujund on laenatud Herman Sergo jutustuse „Pinnavirvendus ja põhjalained“ pealkirjast. 1

FIGARO PULM / Wolfgang Amadeus Mozart / 25. veebruaril 2017 / Dirigent: Risto Joost Osades: Jevgeni Chrebtov, Kristel Pärtna, Heli Veskus, Aare Saal, Helen Lokuta, Priit Volmer jt


Palun saada ristsõna vastus 27. aprilliks aadressile anu@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Märgi juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Õigesti vastanute vahel loositakse välja 10 kutset kahele rahvusooperi maikuu etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nimed avaldatakse teatri kodulehel www.opera.ee 28. aprillil. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

ajaviide / mängukava

26 27

13 14 15 16 17 18 19

1

1. Marko Matvere esimene muusikapala, mida ta õppis klaveril mängima 2. Kooriartist Sven Tarlapi lemmikballett 3. Noot 4. Klassikatunni asemel saavad Estonia tantsijad kord nädalas valida … 2 5. Pildil oleva balletitantsija perekonnanimi (foto 1) 6. Opereti „Linnukaupleja“ lavastaja perekonnanimi? 7. Mis nädalapäeval toimuvad avatud ekskursioonid Estonia teatris eesti keeles? 8. Mis lavastusega on tegu (foto 2) 9. Sirli Hinni amet 10. „Giselle’i“ kujunduse teostaja (ees- ja perekonnanimi) 11. Palgaline plaksutaja 12. SEB publikupreemia auhinnaks on kaks … kätt 13. Imre Kálmáni operett 14. Pildil oleva ooperilaulja ees- ja perekonnanimi (foto 3) 15. Ooper, mis esitatakse aprilli lõpus Estonia teatri laval koostöös EMTA ooperistuudioga 16. Pipi ahvi nimi 17. Millisest keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast? 18. Kuju nimi (foto 4) 19. Riik, kus toimub Rahvusooper Estonia ringreis novembrikuus

3

4

ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Vasta ja võida!


ESTOONLANE #8 / 7. APRILL '17

Aprill ‘17 R 07 | 19.00

L 08 | 19.00

GISELLE

A. Adami ballett Esietendus! .. ................................................. J

FIGARO PULM

P 09 | 17.00

T 11 | 12.00

T 11 | 18.00

K 12 | 19.00

W. A. Mozarti ooper......................................................................A

GISELLE

A. Adami ballett............................................................................. I

MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal Ugala teatris Välja müüdud!................. 25 € MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal Ugala teatris Välja müüdud!.................. 25 € UINUV KAUNITAR P. Tšaikovski ballett ......................................................................B

N 13 | 14.00

BALLETIÕHTU................................................................. C MINU VEETLEV LEEDI

N 13 | 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

N 13 | 19.00

F. Loewe’ muusikal Vanemuise teatris ..................................15 –25 €

F. Loewe’ muusikal Vanemuise teatris Välja müüdud!.....15 –25 €

K 19 | 19.00

TSIRKUSPRINTSESS

I. Kálmáni operett.........................................................................B

N 20 | 19.00

LENDAV HOLLANDLANE

R 21 | 12.00

KARLSSON KATUSELT

R. Wagneri ooper ..........................................................................A

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal....................................A

A. Adami ballett............................................................................. I

G. Puccini ooper ...........................................................................A

P 14 | 19.00 N 18 | 19.00 R 19 | 19.00

TSIRKUSPRINTSESS

I. Kálmáni operett.........................................................................B

BAJADEER

L. Minkuse ballett........................................................................ C

LENDAV HOLLANDLANE

R. Wagneri ooper..........................................................................A

L 20 | 19.00

LUIKEDE JÄRV

P 21 | 12.00

PIPI PIKKSUKK

N 25 | 19.00 R 26 | 19.00 L 27 | 19.00 P 28 | 17.00 E 29 | 19.00 T 30 | 19.00 K 31 | 19.00*

P. Tšaikovski ballett ......................................................................A Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal.. ................................................. C

GISELLE

A. Adami ballett............................................................................. I

LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett Esietendus!................................................... J ONEGIN

J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale........................................A

LINNUKAUPLEJA

C. Zelleri operett........................................................................... J

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA.........................B LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett............................................................................ I

LUIKEDE JÄRV

P. Tšaikovski ballett.......................................................................A

P. Tšaikovski ballett.......................................................................B

N 01 | 19.00

PIPI PIKKSUKK

E. Tambergi ooper Koostöös EMTA ooperistuudioga .................... C

R 02 | 19.00

ARMUJOOK

E. Tambergi ooper Koostöös EMTA ooperistuudioga .................... C

L. Minkuse ballett.........................................................................B

R 21 | 19.00 L 22 | 19.00 P 23 | 17.00

T 25 | 19.00 K 26 | 19.00*

N 27 | 19.00 R 28 | 19.00

L 29 | 19.00

P 30 | 17.00

GISELLE

UINUV KAUNITAR

Juuni ‘17

CYRANO DE BERGERAC

TOSCA

CYRANO DE BERGERAC

BAJADEER

LENDAV HOLLANDLANE

R. Wagneri ooper ..........................................................................A

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA ......... I FIGARO PULM

W. A. Mozarti ooper ......................................................................A

Mai ‘17

L 03 | 19.00 P 04 | 19.00 E 05 | 19.00 T 06 | 19.00 K 07 | 19.00* N 08 | 19.00 R 09 | 19.00

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal .................................................. C

G. Donizetti ooper.........................................................................B

ONEGIN

J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale........................................A

NAHKHIIR

J. Straussi operett Peterburi Kammerooperi külalisetendus.............A

PÄRLIPÜÜDJAD

G. Bizet’ ooper Peterburi Kammerooperi külalisetendus..................A

RIGOLETTO

G. Verdi ooper Peterburi Kammerooperi külalisetendus..................A

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper .. .............................................................................A

ONEGIN

J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale........................................A

LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett Välja müüdud!.............................................. I RINALDO

K 03 | 12.00

KARLSSON KATUSELT

K 03 | 19.00

GISELLE

L 10 | 19.00

N 04 | 19.00

TSIRKUSPRINTSESS

P 11 | 17.00

LUIKEDE JÄRV

R 05 | 19.00

ONEGIN

K 14 | 19.00

GISELLE

L 06 | 19.00

TOSCA

N 15 | 19.00

LINNUKAUPLEJA

P 07 | 17.00

ONEGIN

R 16 | 19.00

LUIKEDE JÄRV

K 10 | 12.00

PIPI PIKKSUKK

L 17 | 19.00

ARMUJOOK

N 11 | 19.00

LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett Välja müüdud! ........................................A RINALDO

P 18 | 17.00

LINNUKAUPLEJA

T 20 | 19.00

GISELLE

K 21 | 19.00*

R 12 | 19.00 L 13 | 19.00 P 14 | 12.00*

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal .. ..................................A A. Adami ballett............................................................................. I I. Kálmáni operett.........................................................................B J. Cranko ballettP. Tšaikovski muusikale ........................................A G. Puccini ooper ...........................................................................A

J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale .. ......................................A

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal .................................................. C

G. Fr. Händeli ooper ..................................................................... C

A. Adami ballett............................................................................. I

PIPI PIKKSUKK

G. Fr. Händeli ooper..................................................................... C P. Tšaikovski ballett ......................................................................B A. Adami ballett............................................................................A C. Zelleri operett............................................................................ I P. Tšaikovski ballett.......................................................................B G. Donizetti ooper.........................................................................B

C. Zelleri operett............................................................................ I

LA TRAVIATA

G. Verdi ooper...............................................................................B

ONEGIN

J. Cranko ballett P. Tšaikovski muusikale........................................A

Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal.. ................................................. C NB! MÄNGUK AVAS VÕIB ETTE TULLA MUUDATUSI! *SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE 40%

RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 111. HOOAJAL KULDSPONSOR

KOOSTÖÖPARTNERID

PEASPONSORID


Profile for Rahvusooper Estonia

Estoonlane nr8 / aprill-juuli  

Estoonlane nr8 / aprill-juuli  

Advertisement