alati narkootikumid. Probleem on selles, et me oleme selle juhtumiga varsti juba kuu aega kõvasti vaeva näinud ja ma ei tea, mida Gunnar ette kujutab, aga ega inimesed hakka lihtsalt selle peale rääkima, kui asendaja tööle võetakse.“ „Mul on kahju, Mia, pean nüüd lapsed kooli viima. Aga kuule…“ „Nii?“ „Kõik saab korda,“ ütles Henrik. Idikas, pomises Mia endamisi naeratades, asetades mobiili istmete vahele. Kuid naeratus vaibus kiiresti. Miks Henrik jõukudevahelise kakluse teooria küsimuse alla seadis? Mis teda Vrinnevi tapmiste juures häiris? Sest midagi oli. Mobiil hakkas helisema. Ta ohkas, kui nägi, et helistajaks on Gunnar. „Mis siis nüüd on?“ ütles ta vastu võttes lühidalt. „Kas sa oled teel jaoskonda?“ küsis Gunnar. „Palun ütle, et sa oled teel siia.“ Ta paistis olevat liimist lahti. „Ma istun autos,“ vastas Mia. „Mis siis?“ „Midagi hirmsat, Mia. Youtube’is on üleval üks film.“ „Mis film?“ „Noor mees, kelle keha ümber on seotud lõhkelaeng,“ vastas Gunnar. „Ja sa tead täpselt, kellega tegu.“ * * *
Jana seisis oma garderoobitoa suure peegli ees. Aeglaselt nööpis ta kinni valget siidpluusi, mõtted Peril. Eile oli mees esimest korda otse küsinud, mis teda tagasi hoiab. Nagu oleks näinud ta hirmu läheduse ees, kuid poleks julgenud sellest varem rääkida. Per ei teadnud ta taustast midagi. Ei saaks kunagi aru, mida ta on läbi elanud. Jana hingas sügavalt, tõmbas juuksed eest ja libistas sõrmed üle kuklasse kraabitud deformeerunud tähtede. Ker. Surmajumalanna. Nii kaua kui ta mäletab, oli ta teinud kõik, et neid kraabitud tähti varjata, ning ta kartis meeletult, et Per saab teada, mida need tähistavad. Ta jääks ilma Perist, oma karjäärist, tervest elust, kui tuleks välja, et teda on kunagi treenitud tapma ja et ta on tapnud. 20
EMELIE SCHEPP