Vormel 1 kuulsused: 12 tiitlita kuulsust
Mark Webber – otsekohene spordihull
E
lu esimene stardi F1-autoga tegi ta koduses Austraalias Minardi tiimis. Midagi suurt ei lootnud keegi. Aga Mark Webber sai hakkama üllatusega ja lõpetas viiendana. Austraallased nägid temas uut Alan Jonesi (1980. aasta maailmameister) ja asjatundjad vähemalt tulevast GP-võitjat. See kõik juhtus 2002. aastal. Kaks järgnevat aastat Jaguari ja seejärel kaks Williamsi roolis tõid kokku vaid ühe kolmanda koha. 2005. aastal Jaguari tiimi ostnud Red Bull palkas kaks aastat hiljem austraallase ning kahetseda neil seda otsust ei tulnud. Kuigi esialgu teeniti vaid mõningaid poodiumikohti, siis Webber ja Red Bull püsisid teineteisele lojaalsed. Ja miks ka mitte – Webber sai kihutada oma iseloomule igati paslikus tiimis, sest Red Bull oma ekstravagantse, vaba, lõbusa ja sundimatu õhkkonnaga sobis Webberi otsekohesuse ja avameelsusega. Pealegi ei tehtud tiimis numbrit, kui spordihull
austraallane vahel mõne rattamaratoni, jooksuvõistluse, kanuureisi ja ekstreemmatka kaasa tegi. Vastupidi – Red Bulli mainekujundusele istus säärane tegevus nagu rusikas silmaauku. Lojaalsus kandis lõpuks vilja ja alates 2009. aastast hakkasid tulema võidud. Koos tiimikaaslase Sebastian Vetteliga kingiti tiimile konstruktorite arvestuses teine koht. Järgmisel aastal võideti MM-tiitel nii tiimide kui ka sõitjate arvestuses, aga kahjuks kuulus sõitjate tiitel Webberi tiimikaaslasele, kuigi enne viimast etappi oli austraallane olnud teisel kohal liidri Alonso järel. Sealt edasi hakkas võistkond ilmselgelt eelistama Vettelit ja sisemised pinged kasvasid. Webber püsis truult Red Bulli tiimis ka järgmised kolm aastat ja aitas tiimi kõigil kolmel aastal konstruktorite MM-tiitlile, aga siis tõmbas F1-karjäärile joone alla. Ta siirdus sportautode MM-sarja Porsche tiimi, mille koosseisus krooniti 2015. aastal maailmameistriks.
Felipe Massa – kuulsate varjus
E
uroopasse saabunud noor brasiillane võitis kõigepealt kaks madalamat vormelisarja ja leidis endale 2002. aastaks koha Sauberi võistkonnas. Ent esimesel F1-hooajal saavutas Felipe Massa oma rohkete avariide ja väljasõitudega hoopis soovimatu kuulsuse. „Ta oli lihvimata teemant – toorest talenti ja kiirust küllaga, aga samas ka hoolimatust,“ meenutab brasiillase võistlusinsener. Hooaja lõpuks sai Peter Sauberil villand. Kaua võib!? Ja brasiillane sai kinga. „No nii, selle mehe karjääriga on asjad ühel pool – teda me enam F1-s ei näe,“ arvasid paljud asjatundjad. Aga paljudel vajus suu lahti, kui brasiillase noppis üles ja palkas testisõitjaks … Ferrari. Aasta hiljem pakuti Sauberile – muuseas tungivalt, sest Sauber kasutas Ferrari mootoreid – , et Massa võetaks tagasi põhisõitjaks. Tehing sai teoks ja Sauberil ei tulnud enam teist korda kahetseda.
Noor brasiillane oli Ferraris omandanud väärtuslikke kogemusi, muutunud täiskasvanulikumaks ja paanilised rabelemised olid asendunud oskusliku analüüsiga. Esimesed etapivõidud tulid 2006. aastal ja kokkuvõttes oli ta kolmas. Järgmisel aastal oli ka võimalus MM-tiitlit püüda, aga selle noppis tiimikaaslane Kimi Räikkönen, Massa pidi leppima neljanda kohaga. Tõeliselt dramaatiliseks kujunes 2008. aasta viimane etapp, kus otsustati tiitli saatus. Hamilton juhtis seitsme punktiga Massa ees, aga vihmast märjal rajal tegi brasiillane briljantse etteaste ja võitis. Hamilton vajas tiitlivõiduks viiendat kohta, mille ta möödasõiduga viimasel ringil ka saavutas. Felipe Massa jäi tiitlist ilma vaid ühepunktilise kaotusega. Ta jätkas Ferraril kuni 2013. aasta lõpuni, kihutas seejärel veel neli hooaega Williamsis ja tõmbas siis oma F1-karjäärile joone alla. 2017. aastal valiti Massa rahvusvahelise kardiliidu presidendiks.
53