tiigripesa

1

SOMAALIA KEENIA TANSAANIA

ALDABRA ATOLL, SEIŠELLID

SE

IŠ

E

I D LL

INDIA

KOMOORID OOKEAN MOSAMBIIK MADAGASKAR

KUS ON ORION?

Cruz istus kapten Roxase kõrval helikopteris ja otsis allpool paistvate siniste lainete seast valget harja. Kaks päeva tagasi lahkus Avastajate Akadeemia lipulaev Keeniast. Ilma temata.

Cruzi lendu New Yorgist lükkas esmalt edasi lumetorm, siis hoidsid lennuki tehnilised probleemid teda kinni Istanbulis. Viimaks oli ta jõudnud Mombasasse, kus teda ootas ees Orioni kopteripiloot, et lennutada ta India ookeani lääneosas seilavale laevale.

Cruz oli veetnud koolivaheaja koos isaga Kauail. Nad olid teinud tööd Goofy Footi surfipoes, söönud topeltjuustuga pepperoni-vorsti­ pitsast isu täis ja surfanud, kui neil iganes vaba hetk tekkis. Kõik oli nagu vanasti. Ikkagi ei suutnud Cruz lõpetada mõtlemist rakkude regeneratsiooni valemile. Neli kuud tagasi polnud Cruz kindel, et suudab leida kasvõi ühe tüki valemikivist ja nüüd oli ta poolel teel eesmärgi suunas. Leida oli jäänud veel ainult neli tükki! Ta ootas kannatamatult kohtumist sõpradega ja holopäeviku avamist viienda vihje kuulmiseks.

Silmapiirile ilmus sale siluett. Cruz kissitas ookeanilt peegelduva kesk­päevapäikese käes silmi, süda kloppimas nii valjusti, et kapten Roxas kuulis seda kindlasti üle mootorimüra. Kas see oli…?

Oli küll! Nad olid leidnud Orioni. Laev siiski ei liikunud. See seisis paari kilomeetri kaugusel saarest lääne pool.

5

Kapten Roxas nookas peaga pika kolmnurkse maatüki poole. „Aldabra atoll.“ Avastajad olid Aldabrast kuulnud professor Ishikawa tunnis. Atoll koosnes väikestest saarekestest, mis moodustasid rifi ümber laguuni.

Seišellide kaugemate saarte hulka kuuluvana on Aldabra üks Maa suuremaid korallrahusid. Pole siis ime, et laev seal ankrusse heitis. See oli avastajate paradiis! Orionile lähenedes nägi Cruz Avastajate Akadeemia lippu. See lehvis kõrgel silla kohal, liikuv meremärk, mis teda koju saabumise puhul tervitas. „Lubage maanduda: helikopter Akadeemia Üks Orionile, palun maandumis­luba,“ ütles kapten Roxas. „Maandumisluba antud,“ ragises vastus. „Orion kuuldel.“ Kopteriteki kohal hõljumise ajal püüdis Cruz heita pilku laeva vaatlus­teki ovaalsele kuplile. Ta mõtles, kas keegi on talle vastu tulnud.

Ehk tema parim sõber? Lani polnud koos Cruziga vaheajaks Kauaile perekonna juurde lennanud. Uue õpilasena, kes oli akadeemias olnud vaid paar nädalat, oli ta otsustanud jääda laevale, et koolitöödes järjele jõuda ja teha läbi monsieur Legrandi kohustuslik ellujäämistreening.

Kapten Roxas sättis kopteri jalased kopteritekil hiiglaslike tähtede keskele nii pehmelt, et Cruz vaevu tundis maandumist. Piloot lülitas kopterimootori välja ja tiivikulabad peatusid.

Cruz tõmbas kõrvaklapid peast, avas turvavöö ja hüppas kopterist välja samal hetkel, kui kapten ukse avas. „Aitäh sõidu eest.“ „Võta heaks.“ Piloot ulatas Cruzile tema spordikoti.

Cruz oli vaevu jõudnud jala vaatlusrõdule tõsta, kui tema poole tormas kohev valge tutsakas. Cruz lasi end põlvili ja ajas käed laiali. „Auh!“ Hubbardi roosa keel limpsis tema kõrvalesta peaaegu pea küljest lahti. Naerdes vajus Cruz sügislehtedega vaibale siruli. „Ta tundis sinust puudust.“ Taryn Secliff seisis ühe oliivirohelise tooli taga. „Mina tundsin temast samuti puudust.“ Mööda oli läinud kõigest kaks ja pool nädalat, kuid Cruzile tundus see terve igavik. Ta ajas end põlvili ja vaatas tühjas ruumis ringi. Oli natuke imelik, et mitte ükski tema sõpradest polnud talle vastu tulnud. Ta lootis, et kõik on hästi. „Ära muretse.“ Nõustaja nägi tema kulmukibrutust. „Sa ei pea muretsema, et missioonist ilma jääd.“

„Missioonist?“ Cruz neelatas. „Juba?“ See seletas, miks kedagi vastas polnud. „Meeskonnad uurivad Ridley pardalt Aldabrat ümbritsevat korallriffi.

Earhart läks täna hommikul. Cousteau on järgmine.“ Ta viskas pilgu käekellale. „Kui sa kähku teed, siis võid veel jõuda.“ Hubbard süles, ajas Cruz end jalule. Ja surus koera pealaele kiiresti ühe musi, enne kui ulatas looma Tarynile. Ta sööstis ukse poole, siis keeras tagasi. „Mu asjad… “ „Küll ma nende eest hoolitsen.“ Taryn viipas vaba käega. „Mine juba!“ „Auh!“ haugatas Hubbard.

Cruzile polnud vaja seda kaks korda öelda. Ookeani uurimiskeskus asus laeva kõige alumisel tasandil – kuus tekki allpool. Ta lendas mööda astmeid allapoole, üks trepp teise järel, tallad kriuksumas iga nurga peal. Ta laksas vastu sidenuppu. „Cruz Marisol Coronadole.“ „Oledki kohal!“ kostis innukas vastus. „Ma just hakkasin tulema, et sinuga kokku saada. Kõht tühi?“ „Vist… natuke.“ „Hüppa läbi ja me… “ „Väga tahaksin, aga ei saa.“ „Sa nagu hingeldaks. Kas sa jooksed?“ „Meeskonna missioon… Ridley. Teed mulle… teene? Helista isale. Ütle talle… et ma olen kohal.“ „Muidugi. Lõbutse hästi.“ „Aitäh, Tía. Cruz, side lõpp.“ Ta lendas viimase trepi alumiselt astmelt B-tekile. Ümber posti keerates sukeldus Cruz ookeani uurimis­ keskusesse viivasse koridoride labürinti. Selleks hetkeks, kui ta jõudis batüskaafi doki välisukse juurde, olid tema kopsud lõhkemas. Cruz toetas peopesad kahele poole ümmargust akent ja vaatas läbi klaasi sisse.

Eiiiii!

Ruum oli täis merevett. Läbi sinakasrohelise hägu seletas ta silm Ridley saba liikumas läbi avause laevakeres. Ta oli hiljaks jäänud. Jälle.

Hingeldades ei suutnud Cruz teha muud, kui vaadata dokiluuki batüskaafi järel sulgumas.

8

„Jäid reisist maha, ah?“ Fanchon Quills astus tema selja taha.

Laboribossil olid käes lestad ja sukeldumiskiiver. Tema karamelli­karva lokid, mille otsad olid värvitud päikeseloojangukarva oranžiks, lehvisid välja musta-roosatriibulise pearäti alt. Mõttekaamera peas, läätsed üles keeratud, nägi Fanchon välja nagu ühe tundlaga liblikas. „Meeskond läks Ridleyga riffe uurima. Ilma minuta.“ „Ja?“ Cruz vaatas teda segaduses. Mida pidi ta siis tegema? Neile järele ujuma? „Anna neile teada,“ pakkus Fanchon. „Sa arvad, et nad tuleksid tagasi?“ Fanchon muigas. „Ma pole küll piloot, aga usun, et batüskaaf on võime­line ka ringi keerama.“ Cruz vajutas sidenuppu. „Cruz Coronado … ee… “ Tal polnud aimugi, keda kuuldele kutsuda. Orionil ei olnud pärast Tripp Scarlatost enam batüskaafi pilooti. „Jaz,“ ütles Fanchon ette. „Ah?“ „Õpetaja Jazayeri on ookeani uurimiskeskuse uus direktor. Saabus pärast vaheaega. Kutsutakse Jaziks.“ Poiss taipas. „Cruz Coronado Jazile.“ „Jaz kuuleb,“ vastas naisehääl. „Ma olen Cousteau meeskonnas. Jõudsin kohale paar minutit tagasi…

Nägin teid lahkumas… Ma tean, et ilmselt on liiga hilja, aga… “ Ta heitis Fanchoni poole abitu pilgu.

Pikk vaikus. „Tuleme kohe, Cruz,“ vastas Jaz. „Kohtume ookeani uurimiskeskuse ahtritekil.“ Cruz kargas õhku. „Olen kohe seal! Cruz, side lõpp.“ „Oota nüüd,“ lausus tehnolabori boss, kui Cruz tahtis jooksu panna.

Fanchon võttis oma mõttekaamera ja pani selle Cruzile pähe. „Sul läheb seda vaja.“ 9

„Aitäh, Fanchon!“ Cruz kiirustas mööda koridori kaugemale.

Hetk hiljem oli ta ahtris pakpoordis, jälgides lainetest kerkivat Ridley hiidmulli. Jaz manööverdas batüskaafi osavalt Orioni ahtritekist poole meetri kaugusele, et Cruzil oleks lihtne hüpata selle redelile. Redeli­ pulkadel üles kribides hüppas ta sisse ülemisest luugist, mis talle avati.

Emmett, Lani, Bryndis, Sailor ja Dugan istusid poolringis ümber naise piloodiistmel. Jazi nahk oli oliivikarva, tumehallid suured silmad ääristatud punakasmusta lainerijoonega. Pikad mustad juuksed oli ta tõmmanud külje peale hobusesabasse ja paksu pahmaka vahelt vilgatas kuldne kõrvarõngas. „Tere tulemast pardale!“ „Aitäh tagasi keeramast.“ „Võta heaks.“ Cruz möödus Bryndisest ja võttis istet pingiotsal. Tüdruku heledad juuksed olid palmitsetud kahte pehmesse patsi. Helesinised silmad vaata­sid Cruzi poole. Tüdruk naeratas. Cruz kaotas pea.

Ja koperdas. Emmett püüdis ta kinni enne, kui ta kõhuli käis.

Sailor tõstis käe suu ette, aga ei suutnud turtsatust kuigivõrd summutada.

Jaz noogutas tühja istme poole enda kõrval. „Kui tahad, võid siia istuda.“ „Ideaalne!“ hüüdis Lani. „Jaz, Cruz on ka batüskaafi piloot.“ „Mitte ametlikult,“ parandas Cruz. Ta sättis end teise piloodi istmele. „Ma tegin läbi kogu koolituse, aga ma… ee... tegelikult ei sõitnud kunagi Ridleyga Orioni dokist välja. Aga teate mis, kuival maal olen ma suurepärane piloot.“ Selle peale kostis naeru.

Kang kummaski käes, tagurdas Jaz batüskaafi Orionist kaugemale.

Kui nad olid umbes kuue meetri kaugusel laevast, puudutas Jaz arvuti­ ekraani ja nad kuulsid põrinat. Ballastvee paagid kummalgi küljel hakkasid vuhisema. Cruz teadis, et neid on vaja ujuvuseks. Õhk tankides asendus veega, mis võimaldas batüskaafil sukelduda. Tõusmiseks täitis piloot tankid kompressori abil õhuga. Batüskaaf vajus aeglaselt mäslevate lainete alla.

10

„Ridley Orionile. Alustame sukeldumist, alustame sukeldumist,“ lausus Jaz peamikrofoni.

Batüskaaf libises läbi türkiissinise vee sügavusse. Jaz lülitas sisse laternad. Sadadest hõbejassinistest kaladest parv lahknes, pool sööstis vasakule ja pool paremale. Cruz mõtles, kuidas nad küll otsustasid, kes kuhupoole läheb. „Mõni inimene arvab, et me oleme läbi uurinud iga viimase kui sentimeetri maakerast ja enam pole midagi avastada jäänud,“ lausus Jaz. „Kui nad vaid pääseksid siinsetesse sügavustesse. Meie arvestuste kohaselt on vähemalt kolmandik merealusest elust siiani avastamata.

Kuna maailmameres võib elada suisa miljon liiki, tähendab see, et teil ja teie lastel ja nende lastel on avastamist küllaga!“ Niipea kui ta oli need sõnad lausunud, märkasid nad enda suunas hõljumas täpik-haugasraid.

Tema kolmnurksed uimed lehvisid vees nagu tiivad. „Ta on nii ilus,“ kudrutas Sailor. „Ta on nii suur,“ ahhetas Emmett. „Ta on nii… läinud,“ ütles Jaz, kui rai pikk peenike saba puudutas mulli tema poolt. „Hakake pildistama, avastajad. Teie mõttekaamerad on ühendatud Orioni arvutiga, niisiis saate oma objektide kohta ka info tuvastamiseks – muidugi juhul, kui te ei avasta uut liiki.“ Kõik hakkasid pilte klõpsima. Cruz suunas kaamera keerlevale kollaste riffahvenate parvele, mõtles sõnale „foto“ ja sulges silmad nõutavaks kaheks sekundiks. Neid avades nägi ta torukalasid vertikaalselt ujumas. Cruz tegi veel ühe foto. Siis tulid täpiline kivikoha, oranži-­ musta-valgetriibulised Seišelli meriroosahvenad ja hõbevalged geomeetrilised mustatäpilise peaga mureenid. Pisikesed geomeetrilisse mustrisse koondunud täpid peaaegu ahvatlesid end joonega ühendama. Cruz ei suutnud kõike ümberringi toimuvat piisavalt kiiresti jäädvus­t ada.

Varsti hakkas sinisest hämust paistma kaljurünk. „Hakkame jõudma atolli korallrahuni,“ ütles Jaz. Ta viskas silmanurgast pilgu Cruzi poole. „Tahad juhtida?“ „Tõsiselt või?“ 11