Page 1

VEE LAGUNDAMISE KATSE ehk vee ja elektrivoolu katse

Võta destilleeritud vett (saad ainult apteegist) ja mõned 9V patareid. Vala vesi purki ja ühenda patareid järjestikku. Siis tuleb pluss- ja miinuselektroodid vette visata ja ootama jääda. Kala nii ilmselt ei saa, aga saab vaadata elektroodide juures tekkivaid gaasimulle. Need peaksid tekkima sellepärast, et vesi koosneb kahest gaasist: vesinikust ja hapnikust. Kui mulle ei teki, siis vesi elektrit ei juhi.

ELEKTER

Vala nüüd anumasse veidike soola. Natukese aja pärast näed korralikku mullitamist. Lisa veel rohkem soola ja vaata, mis juhtub. Üks teadlane on öelnud, et inimkeha on kui suur soolaveega täidetud nahkkott, mis juhib väga hästi elektrit. Sellepärast saab haiglas määrata raviks elektroforeesi, milles kasulik aine viiakse kehasse elektrivoolu abil.

TEISTMOODI FÜÜSIKARAAMAT

42

Voolutugevust saad õppida patarei näitel. Teeme katse.

KUUMA TRAADI KATSE ehk suure voolutugevuse katse

Võta mõned 1,5V patareid ja ühenda järjestikku vähemalt 3V patareiks. Selleks peab sul olema natuke väga peenikest traati. Kui lühistada ühend­patarei pluss- ja miinuspoolused omavahel, tekib seal tugev elektrivool, mis võib traadi kuumutada punase hõõgumiseni. Pinge on meie katses ainult 3 volti, aga voolutugevus võib olla mitukümmend amprit. Ettevaatust — ära end ära kõrveta! Ampritest ja ampermeetrist räägime kohe järgnevalt. Siin näed hapniku (vasakul) ja vesiniku (paremal) mulle elektroodidel.


65

MEHAANIKA

64 Sulle õpetatakse mehaanikat siiski füüsika­ tunnis, kus räägitakse, et mehaanika uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning seda, miks kehad liiguvad või paigal seisavad ehk mis jõud neid asju mõjutavad. Mehaanikas uuritakse tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist.

MEHAANIKA

TEISTMOODI FÜÜSIKARAAMAT

TEISTMOODI FÜÜSIKARAAMAT

Mõiste mehaanika tuleb vanakreekakeelsest väljendist mekhanikē tekhnē, mis tähendab masinate ehitamise kunsti. Näed siis — tegemist on kunsti vald­konda kuuluva teemaga.


Meie selgitame seda teemat sulle poekäru näitel.

POEKÄRU KATSE ehk inertsuse katse

Võrdle väikese ja suure massiga poekäru, tühja ja kraami täis poekäru — inertsus on erinev. Kraami täis ehk suure massiga käruga on nii, et kui hoog sees, ei õnnestu seda kiiresti pöörata. Hoo pealt peaks rakendama väga palju jõudu, et käru ümber nurga keerata. Tühi ehk väikese massiga käru kuuletub palju kergemini. Seega, mida suurem on mass, seda rohkem peame rakendama jõudu, et muuta liikumissuunda.

Aine tihedus Tihedus on suurus, mis näitab, kui suur on miski aine mass ruumalaühikutes. Kui füüsikud sellest kirjutavad, tähistavad nad tihedust märgiga ρ, ja kui nad seda mõõdavad, siis kirjutavad, et aine tihedus on nii ja nii mitu kilogrammi kuupmeetri kohta ehk kg/m3 (või siis grammi kuupmeetri kohta). Valem on selline: kus

m on aine mass ruumalas V

Milline tihedus on erinevatel ainetel, sõltub rõhust ja temperatuurist.

MEHAANIKA

Võta liitrine kilekott ja võrdle, kui raske tundub selle koti täis soola või kuivatatud herneid. Sool on raskem! Kuidas ja miks on liiter soola ja liiter kuivatatud herneid erineva massiga? Õige — sellepärast, et nende tihedus on erinev.

71 MEHAANIKA

TEISTMOODI FÜÜSIKARAAMAT

70

TEISTMOODI FÜÜSIKARAAMAT

HERNESTE JA SOOLA KATSE ehk aine tiheduse katse

Aga kui meil on palju aega ja tahtmist, võime välja nuputada, kuidas pöörata kursilt kõrvale mõni suur ja raske, mitmekümne miljoni tonnine asteroid, et see ei prantsataks Maale. Arvatavasti tuleb selleks nügida mingi raketiga mitukümmend aastat õiges suunas ja mööda see meist lähebki!

Rakenduspunkt Rakenduspunkti saab samuti seletada ostukäru näitega. Kui lükata ostukäru külje pealt, hakkab see keerlema ega liigu edasi. Kui ostukäru lükkavad kahelt poolt kaks ühesugust jõudu, ei liigu see paigast. Kui Mari lükkab ühelt poolt ja Jüri teiselt poolt ning neil on ühepalju jõudu, ei liigu käru kuhugi. Puberteedieas on aga tüdrukud tugevamad ja seepärast lükkab Mari suure tõenäosusega Jüri koos käruga eemale. Rakenduspunkt on see punkt, kust Jüri või Mari kärule jõudu rakendavad.

Sama asi — võrdle koolikoti sisutihedust. Kui koolikott on paksult raamatuid täis, on see väga raske, aga kui seal on ainult kehkariided, on kott ilmselt kergem. Järeldus — paber on tihedam kui sokid ja paber on koolikotis raskem kui sokid.

Teistmoodi_fyysikaraamat