Otsingud iseendas

OTSINGUD ISEENDAS

Raamatu „Otsingud iseendas” kiituseks „Me oleme inimestena suutelised paremaks saama. Google’i inseneri Chade-Meng Tani raamat „Otsingud iseendas” ühitab iidsed teadveloleku mõtluspraktikad loovalt nüüdisaegse emotsionaalse intelligentsusega, näidates, et mingite tulemuste vältimiseks tuleb muuta tingimusi, mis need esile kutsusid. Muutes harjumuspäraseid mõttemustreid saame muuta ka hoiakuid ja emotsioone ning leida rahu ja seesmise õnne.”

Tema Pühadus dalai-laama „See raamat pakub häid nõuandeid. Hindan üle kõige Mengi arusaama, et osavõtlikkus teiste suhtes teeb ka inimese enese õnnelikuks.”

Jimmy Carter, Ameerika Ühendriikide 39. president „Ajal, mil avaldatakse nii palju raamatuid juhtimise, strateegiate, valitsemise ja muudel säärastel teemadel, tunnustan ma Chade-Mengi, et ta julges ette võtta ja kirjutada sellise emotsionaalse intelligentsuse alase raamatu, mille tuumaks on enese tundmine. Tema nõuanded ja harjutused aitavad parandada kõiki meie elu aspekte ja viivad selle käigus maailmani, kus saab võimalikuks suurem rahu ja õnn.”

S. R. Nathan, Singapuri 6. president „See raamat ja kursus, millel see põhineb, esindavad üht olulisemat Google’i kultuuri aspekti – seda, et suurepärase ideega üksikisik saab muuta maailma.”

Eric Schmidt, Google’i juhatuse esimees „Meng on nagu elutark ja humoorikas munk, kes innustab meid veel aastaid pärast seda, kui oleme tema raamatu lugemise lõpetanud. Kirjutatud praeguse aja vajadustest lähtudes, pakub see raamat praktilisi ja järele­ proovitud võtteid, mis on rüütatud ajatu tarkusega.”

John Mackey, mahepõllundustooteid turustava ettevõtte Whole Foods Market üks rajajaid ja vastutavaid ametnikke.

„Ühendades ajatu tarkuse ja tänapäevase teaduse on Chade-Meng Tan loonud lõbusa ja praktilise edu ja õnne juhise.”

Deepek Chopra „Mahatma Gandhi soovitas prožektori valgusvihu pöörata sissepoole.

Meng on seda teinud, näidates meile, kuidas astuda rahumeelseid, tarku, armastavaid ja osavõtlikke samme, kujundades seeläbi teadvelolekupõhise emotsionaalse tarkuse, mis aitab meil olla rahulik, tunda end harmooniliselt ning aidata kaasa paremale maailmale. Oma vahendite, näpunäidete, võtetega ja vahvate illustratsioonidega on „Otsingud iseendas” praktiline, kättesaadav, avar ja sügav raamat – meie sõber on andnud tõeliselt virgutava panuse sellesse rahutusse, infost küllastunud kakofoonilisse ajastusse.

Ma soovitan seda kogu südamest kõikidele neile, kes pürgivad enesevaldamise, tähelepanutreeningu ja keskendumise, vaimse tarkuse poole, ja soovin virge elu rõõmsat teed läbi igapäevase valgustatud elu. Otsige ja te leiate. See raamat on üks parimaid kohti, kust alustada.”

Laama Surya Das „See raamat toob välja, mis on Google’i edu saladuse peamine võti. See on etaloniks neile, kes tahaksid oma maal aegunud institutsioone ja süsteeme ümber korraldada. Ükskõik, kas me püüame teha positiivseid muudatusi hariduse, tervishoiu, ettevõtluse valdkonnas või isiklikes suhetes, õpetab „Otsingud iseendas” meile, et välised positiivsed muutused saavad toimuda üksnes siis, kui igaüks võtab igapäevaselt aega, et oma sisemaailma paremini mõista.”

Tim Ryan, USA Kongressi liige ja raamatu „Mindful Nation” autor. „Täis nalja ja alandlikkust, tarkust ja teadvelolekut, on Chade-Meng Tani raamat haarav lugemine, aga mis veel olulisem – see on ülimalt kasulik ja toimiv käsiraamat, et elada hästi ja õnnelikult. Olen harva sattunud lugema raamatut, milles on nii palju informatsiooni ja emotsioone.

Tahaksin suureks saades olla Meng!”

Chip Conley, Joie de Vivre Hotels rajaja ja raamatu „Emotional Equations” autor.

„Otsingud iseendas” on praktiline juhend emotsionaalse intelligentsuse alustõdede juurde. Sel raamatul on potentsiaali muuta inimeste elu ja tuua õnne.”

Tony Hsieh, Zappose tegevdirektor, New York Timesi menuki „Delivering Happiness” autor „Chade-Meng Tanil on sõnum, mida tänapäeva inimesed on valmis kuulama: tead(vus)likkus, mis on läbi pikitud teaduslikkusega. Tal on meie ajale midagi väga olulist öelda: et globaalne rahu sõltub isiklikust kogemusest, milleni viib mõtlus. Kunagisi tarkusi on siin esitatud põneva ja jahmatava uudsusega. Tee valgustatusele algab ärkamisest. Meng teeb seda vaimustusega, huumori ja suuremeelse hoiakuga. See on raamat, mida lugeda ja jagada; kus saab naerda ja mida aus hoida.”

Isa Laurence Freeman, katoliikliku Püha Benedictuse Ordu liige, ühenduse World Community for Christian Meditation juhataja „Meil on enese seest avastada rohkem kui mujalt, tuleb lihtsalt õppida, kuidas seda otsida. Lihtsalt ja otsekoheselt öeldes esitab Meng meile elegantse kutse seda rännakut ette võtma.”

Scott Kriens, Juniper Networks juhataja ja sihtasutuse 1440 Foundation direktor. „Meng inspireerib kõiki oma tagasihoidlikkuse, huumori, intelligentsuse ja – ma söandan seda öelda – armastusega. Kogesin Mengiga kohtudes temast kiirgavat armastust inimeste vastu. Siinses raamatus võite teiegi saada lähedaseks mõne Mengi vaimse sõbraga: tarkuse, osavõtlikkuse ja meelerahuga.

Meng näitab, kus on meis peidus vahendid, kaardistades selle tee inseneri ülimalt täpse loogikaga, julgustades meid osavõtlikult kui pikaaegne mediteerija ja innustades vajutama tehnoloogia järelejätmatu huugamise ja välisilma tänapäevasuse juures nn pausinuppu, et leida eneses rõõmu iidse tarkuse igavikulisel teel.”

Larry Brilliant, looduskaitsefondi Skoll Global Threats Fund president „Chade-Meng on kirjutanud võrratu raamatu, mida peaks igaüks lugema.

See suurepärane töö väärtustab uuesti emotsionaalset intelligentsust ja selle aluseks olevaid jooni, osavõtlikkust, teadlikkust ja empaatiat või vähemalt kriipsutab alla nende omaduste vajadust meie ühiskonnas.

Pole üllatav, et parimatel ettevõtjatel ja ärimeestel, keda mina tean, on need omadused, millele Chade-Meng vihjab. Minu meelest on see üldse üks parimaid isiksuse arengut puudutavaid töid ja värskendavalt teistsugune kui muude tööde sõnamulin. Lugege seda raamatut ja see muudab põhjalikult teie elu.”

Tan Yinglan, raamatu „The Way of the VC and Chinnovation” autor „Ma hakkasin seda raamatut lugema natuke üleoleva hoiakuga nagu onu, kes vaatab oma nõbu kirjutisi läbi. Jäin aga raamatut lehitsema ja järjest tõsisemalt mõtisklema, mida ta öelda tahab. Kui ma paari aasta eest Qomi külastasin, ütles Suurajatolla mulle lahkumisel: „Leia, mida sa otsid.” Olen palju mõelnud selle üle, mida Suurajatolla ütles. Chade-Mengi raamat on mulle õige suuna kätte andnud.”

Brigaadikindral George Yeo, Singapuri endine välisminister

OTSINGUD ISEENDAS Üllatuslik tee edu ja õnneni (ning maailmarahuni)

Chade-Meng Tang Illustreerinud Colin Goh

Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler

Originaali tiitel: Chade-Meng Tan Search inside yourself.

The Unexpected Path to Achieving Success, Happiness (and World Peace).

Published by arrangement with HarperOne, an imprint of HarperCollins Publishers.

Copyright © Chade-Meng Tan, 2012 Illustratsioonid © Colin Goh Toimetanud Karin Kastehein Kujundanud Villu Koskaru Tõlge eesti keelde © Ragne Kepler ja Tänapäev, 2015 ISBN 978-9949-27-754-4 www.tnp.ee Trükitud AS Printon trükikojas

Elas kord maailmakuulus emotsionaalse intelligentsuse ekspert, kel oli ühtlasi ka kirjutamises annet. Sõber innustas teda, et ta teadvelolekust ja emotsionaalsest intelligentsusest raamatu kirjutaks.

Mees oli küll tahtmist täis, kuid ei leidnud selleks kunagi aega. Niisiis kirjutas sõber ise tema eest raamatu. Mina olengi see sõber ja see ongi seesama raamat.

Aitäh, Danny, et usaldasid selle raamatu kirjutamise mulle!

Eessõna Daniel Goleman Minu esmamulje Google’ist kujundas Chade-Meng Tan, keda tuntakse lihtsalt Mengi nime all. Meng on kompanii mitteametlik visiitkaart, tore lõbus sell (mida keegi ei eita, nagu tema visiitkaardil öeldakse).

Olles teda tundma õppinud, võin öelda, et Meng on eriline inimene.

Sain sellest aimu, kui möödusin tema kabinetist ja nägin ukse kõrval seinal teadetetahvlit, millel oli ridamisi ülesvõtteid Mengist koos paljude kuulsustega. Meng Al Gore’iga. Meng dalai-laamaga ja Muhammad Ali ning Gwyneth Paltrow’ga. Hiljem sain New York Timesi esileheloost teada, et Mengi tuntakse kui „seda Google’i selli”, isevärki tarkvaraarhitekti, kellel on küllalt sotsiaalset intelligentsust, et panna iga külastaja kohe end koduselt tundma… ja koos temaga foto jaoks poseerima.

Aga mitte see ei tee Mengi nii eriliseks, vaid pigem see kooslus imepärasest väljapaistvast süsteemianalüütikust ja kuldsest südamest.

Esmalt analüütikust.

Ma pidin Authors@Google’i loengusarja raames rääkima emotsionaalsest intelligentsusest. Tundsin mõneti, nagu oleks tegemist mingi järjekordse lisahüvega, mida sealsed töötajad massaažile ja karastusjookidele lisaks naudivad.

Ootasin loengut selles intellektikantsis, kuhu kandideerimiseks läheb vaja parimaid SATi* tulemusi, mõningase hirmuvärinaga, kaheldes, kas need infotehnoloogiaettevõtte praktilise meelega insenerid on ikka üldse pehmetest oskustest huvitatud. Niisiis olin hämmastunud, nähes Googleplexi suurimasse ruumi jõudes, kus ma pidin kõnelema, et see on pilgeni rahvast täis, ummistades isegi koridori. Huvi oli ilmselgelt suur. * SAT, Scholatic Aptitude Test, on rahvusvaheliselt tunnustatud standardiseeritud test, mida paljud USA, Kanada ja ka teiste maade ülikoolid nõuavad bakalaureuseõppesse astujatelt. Tlk.

12

OTSINGUD ISEENDAS

Rääkisin Google’is arvatavasti kõrgema IQ-ga kuulajaskonnale kui eales varem. Kõigi nende ajuhiiglaste hulgast, kes mind tol päeval kuulasid, oli Meng see, kel oli terast meelt emotsionaalse intelligentsuse juures insenerioskusi kasutada. Meng lahutas selle osadeks ja pani uuesti kokku hiilgava tõdemusega: ta nägi, et emotsionaalse intelligentsuse tuumaks on enese tundmine ja et parim mõtteäpp selleks pärineb meeletreeningu teadveloleku meetodist.

See tõdemus ongi Mengi väljatöötatud programmi aluseks. Kui ta kuulutas Google’i ülikoolis välja kursuse, kandis see (võrguotsingute ettevõttele sobivalt) nime „Otsingud iseendas”. Nagu te siit loete, on see paljudele, kes on Google’i kursuse läbinud, osutunud pöördeliseks kogemuseks.

Meng valis oskuslikult kaastöölisi, nagu zen’i õpetaja Norman Fischeri ja minu kauaaegse sõbra ja kolleegi Mirabai Bushi, ühiskondliku kontemplatiivse meele keskuse (Center for Contemplative Mind in Society) asutaja ja juhataja. Meng on kaasanud mu teisegi ammuse sõbra Jon Kabat-Zinni, kes hakkas esimesena rakendama teadvelolekut üleilmselt meditsiiniasutustes. Meng hindab kvaliteeti. Ta ei piirdunud sellega. Ta noppis koos oma meeskonnaga välja parimad palad kõikidest läbiproovitud meetoditest teadvustatud, hüveolu-, headuse- ja õnneküllaseks eluks.

Nüüd aga kuldsest südamest.

Kui Meng nägi, et sisemisest otsingust on nii palju kasu, tahtis ta loomusunnil seda jagada kõigiga, kes on valmis seda teed proovima, mitte ainult nendega, kel on õnne pääseda Google’i kursustele. Õigupoolest kõneles Meng päris esimesel korral, kui me kohtusime, kirglikult, et tema elueesmärgiks on tuua sisemise rahu ja osavõtlikkuse levitamise kaudu maailma rahu. (Panin rahutusega tähele, et Meng oli oma eesmärgist nii vaimustunud, et see tegi ta lausa lärmakaks.)

Selle visiooni juurde, mis ta on nauditavas seletuses üksikasjalikult kirja pannud, käib teadvelolekupõhise emotsionaalse intelligentsuse programmi beetatestimine Google’is, et pakkuda seda siis igaühele, kes sellest kasu võiks saada – see on „Google’i kingitus maailmale”, nagu ta ise selle sõnastab.

Olles Mengi paremini tundma õppinud, olen mõistnud, et ta pole mingi keskpärane tarkvarainsener – ta on varjatud Bodhisattva. Ja selle raamatuga sain ma sellest aru.

Daniel Goleman

Eessõna Jon Kabat-Zinn Kui ma esimest korda Mengi kohtasin, mõtlesin endamisi: „Kes ta õieti on, see tüüp, kes kutsub ennast lõbusaks Google’i selliks? (See on tal visiitkaardil ühes märkusega „Mida keegi ei eita”.)

Meng kutsus mind Google’isse teadveloleku tehnikast rääkima. Ja juba mõni hetk pärast minu saabumist jutustas ta mulle teadvelolekust ja maailmarahust, seejuures vahetpidamata nalja visates. Tema huumor ajas mind segadusse. Edasi viis Meng mu ringkäigule. Esimene peatus oli Googleplexi peahoone fuajees oleva fotostendi juures, kus olid ülesvõtted temast koos enam-vähem kõikide selle maailma kuulsate ja vägevatega. „Kes see sell on, kes võtab Google’is vastu riigijuhte, Nobeli preemia laureaate ja kuulsusi? Kas ma saan teda tõsiselt võtta? Kas ma võin ikka uskuda kõike, mida ta räägib?”

Ta rääkis mulle palju, muu hulgas seda, et tema põhiline eesmärk on luua tingimused maailmarahuks ja ta tunneb, et see on võimalik, kui teha meditatsiooni hüved inimkonnale kättesaadavaks. Ja et Google’il on selles oluline osa, sest see on Google.

Te võite ette kujutada, mis mul peas toimus: „Või et Google, üleilmse (välja arvatud riigid, mis üritavad selle juurdepääsu blokeerida või reguleerida) ligipääsetavuse kvintessents, on huvitatud säärasest rollist maailmas!? Või vähemasti on seda üks Google’i visionääridest. Huvitav. Võibolla ta ainult mängib hullu ja on tegelikult terve mõistusega. Kuna ta on töötaja number 107, peab ta olema selles asjas, milleks ta algselt palgati, väga hea – see on selge. Ma ei usu, et ta on palgatud lihtsalt rõõmsa meele pärast, kui teised ühtevalu koode kirjutavad.”

Sedasorti mõtted käisid mul esimese külastuse ajal peast läbi. Kui Mengil oli kogu selle naljaviskamise juures tõsi taga, võis selle mõju ja tähtsus olla piiritu. Mulle avaldas muljet fuajees olev graafiline kuvar, mis näitas

14

OTSINGUD ISEENDAS

pöörlevat maakera. Värvilised tulukesed voogasid igalt poolt üle Maa, kus sel hetkel midagi guugeldati, mustavasse maailmaruumi. Värvid märkisid kasutatavaid keeli ja valgusjoonte pikkus vastas sellest maailmaosast tehtavate otsingute hulgale. Samal ajal olid teisel ekraanil näha otsingute teemad. Need ekraanid andsid edasi mõjusa mulje tänapäeva maailma seotusest, tekitades tunde, mis sarnaneb sellele, kui näha esimest korda Maad mustavas kosmoses Kuu pealt vaadatuna. Samuti anti edasi pilt, kui kasutada Google’i keelt, otsingu intensiivsust ja Google’i efektiivsust.

Ma ei hakka teile rääkima oma loengutest Google’is ega kolleegidest, kellest Meng raamatus juttu teeb ja kes samuti selles sarjas loenguid peavad. Nad on kõik YouTube’is, mis on osa Google’ist. Ja ma ei räägi teadvelolekupõhisest stressi vähendamise kursustest Google’is, mis Meng seal käima pani ja mis on nüüdseks kestnud juba aastaid. Ja ma ei räägi ka teadvelolekupõhisest emotsionaalse intelligentsuse programmist „Otsingud iseendas”, mida Meng arendas ühes silmapaistvate inimestega, kes olid tulnud alguses külla sellepärast, et tegemist oli Google’iga ja tema oli Meng. Sellest räägib käesolev raamat.

Tahaksin teile rääkida, mida ma seda raamatut lugedes Mengi kohta avastasin ja mida teil tasuks meeles pidada, sest see pole lihtsalt raamat, vaid ka kursus, teerada, mida mööda minna, tehes konkreetseid harjutusi ja saades juhatust. See on meditatiivne lähenemine teistele ja enesele, mis on sügavuti ümber kujundav ja vabastav, kui seda süsteemselt rakendada, ja loodetavasti tore pealekauba. Õigupoolest, kui te avastate ausa proovimise järel, et see pole tore ja ei anna vähemasti seda tunnet, et see teid puudutaks; kui see ei tekita huvi selle vastu, mis on teis sügaval sisimas head, siis pole ehk lihtsalt aeg küps programmi „Otsingud iseendas” tervikuna ette võtta. Aga seeme on idanema pandud ka üksnes raamatut lugedes ja kasutades harjutusi nii, nagu teile hetkel kohane tundub, vaimse ja emotsionaalse eksperimendina ning seiklusena, mida elus ja tööl järele proovida.

Mida mina avastasin ja mida teiegi avastate, on see, et kui naljatamine kõrvale jätta, on Meng väga tõsine inimene ja, nagu peagi näete, ülimalt pühendunud teadvelolekule, et luua tingimusi maailmarahuks ja teha rahumeelsusest selle planeedi vaikesäte, vähemalt inimeste hulgas. Ja ta kavatseb selleni jõudmiseks tõsimeeli kasutada Google’i platvormi ja kõiki teisi vahendeid. Ma oletan, et see oligi päris algusest peale tema kavatsus, kui ta kutsus Google’isse loenguid pidama mõtlusõpetajaid, budistidest õpetlasi ja teadlasi, kes uurisid kontemplatiivseid praktikaid nii kliinilisest

OTSINGUD ISEENDAS

15

kui ka neuroteaduste vaatenurgast ja nende rakendamist meditsiini, tervishoiu ja hariduse vallas ning mujal. See oli justkui pinna ettevalmistamine oma plaani jaoks, et maailma rahu poole kallutada. Esmalt Google, siis maailm.

Saan aru, et Meng on oma visioonis sedavõrd kindel, et teab: võib-olla pole hea võtta midagi nii olulist nagu teadvelolek ja selle võime muuta maailma liiga tõsiselt. Nii pehmendab ta seda tapvalt (või peaks ütlema elavdavalt?) tõsise huumoriga. Mengi huumor ei pruugi teile kohe meeldida, aga ma usun, et teie, lugeja, õpite seda mõistma ja ühes sellega sedagi, millele see tähelepanu juhib, saades veidigi aimu oma sügavamatest sisemistest ressurssidest, et toimida oma parimates huvides, ning mõistes, et teie huve teenib kõige paremini see, kui te hindate samal ajal teisi ja hoolitsete nende huvide eest.

Just see ongi teadvelolekupõhine emotsionaalne intelligentsus. Seepärast ongi tähtis nii sõna otseses mõttes kui ka piltlikult otsida iseendas.

Me võime siit leida või paljastada kogu spektri sellest, kes me juba inimesena oleme, ja aru saada, kuivõrd põimunud igaüks meist on inimsuse ja kogu elu mitmemõõtmeliste kudede ja lõimedega. Ja kuna teadvelolek ei tähenda kusagile mujale minekut – see tähendab hoopiski olemist täielikumalt seal, kus juba ollakse, ja aru saamist täielikuma kohalolu ja igast hetkest teadlikkuse väest –, siis on Mengi programm pigem seotud leidmise kui otsimisega. See on oma juba oleva olemuse taasleidmine kogu ulatuses, uuesti avastamine ja esile toomine, et seda siis süsteemse harimise ja harjutamise kaudu arendada ja puhastada. Selleks et avalduda siis edasi ühendatuna sellega, mida te kõige rohkem armastate, ja ettekujutuse ning loomupärase loovusega kõikvõimalikel, loodetavasti oskuslikel viisidel meie ühise heaolu ja õnne teenistuses.

Kui see kõlab utoopiana, siis see pole seda. Aga kui see kõlab praktilise strateegiana sisemiselt ja väliselt, individuaalselt ja kollektiivselt, kohalikult ja globaalselt rahumeelsema maailma jaoks, siis see on seda. Ja just selline on Mengi kavatsus. Töötanud selle programmi Google’is välja ja katsetanud seda töökeskkonnas, on ta nüüd valmis saanud selle raamatu ning tegeleb sellega, et teha programm maailmale avalikuks kasutamiseks kättesaadavaks.

Programm „Otsingud iseendas” on tasuta. Seda saab kasutada mitmel viisil ja paljudes kohtades, nagu te ise näete. Selle kasulikkuse või kohandatavuse piirid on ainult teie ettekujutuse ja kehastumise omad. See programm põhineb tohutul hulgal meditatiivse tarkuse praktikatel, mis on ka

16

OTSINGUD ISEENDAS

selle portaali kaudu kättesaadavad ja mis kasvatavad teadvelolekut, armastavat vastutulekut, osavõtlikkust, rõõmu, meelerahu, kohalolu, emotsionaalset intelligentsust ning paljusid teisi fundamentaalseid vaimsuse hingelisi ja kehalisi aspekte. Nagu Meng selgeks teeb, on tema eesmärk teha „meditatsiooni hüved inimestele kättesaadavaks” ja sama tavapäraseks nagu see kasu, mis me elukestvatest kehalistest harjutustest saame. Ja mis veelgi olulisem, ta tahab kindlustada, et igaüks, keda see eneses otsimise kutse puudutab, rakendaks neid hüvesid võimalikult ulatuslikult, elades ja käitudes nende järgi.

Selleks on Meng välja pakkunud süsteemse ja testitud teeraja, et emotsionaalset intelligentsust arendada ning seda tööl ja kodus rakendada. Selle aluseks on eesrindlik ja rohkete saavutustega teadus, mis uurib emotsioone ja emotsionaalset intelligentsust, elujaatava optimismi tähtsust ning osavõtlikkuse ja headuse jõudu, samuti põhineb see neuroteadusel, mis tegeleb teadveloleku ja osavõtlikkusega. Teadusuurimus näitab, et meditatsioonist tulenevat kasu on näha juba kaheksa nädala järel. Viisime Richie Davidsoni ja mitme kolleegiga läbi uuringu, mille tulemusel osutus, et inimestel, kes praktiseerisid töökohal kaheksa nädala vältel teadvelolekupõhise stressi vähendamise meetodil teadvelolekut, ilmnes emotsioonide aktivatsioonikeskmes prefrontaalses ajukoores nihe suurema emotsionaalse intelligentsuse poole, täpselt samamoodi nagu munkadel, kes praktiseerisid seda üle kümne tuhande tunni – see tõendab, et pole tingimata vaja minna kloostrisse, töölt ära tulla ega perekonda maha jätta, et mõtlusest kasu saada. Õigupoolest on töö ja pere suurepärane keskkond, et oma vaimu ja kehaga, kognitsiooni ja emotsioonidega niimoodi tööd teha, nagu Meng seda siin kirjeldab. Enne seda uuringut arvati, et inimese emotsionaalne taust pannakse paika enne täiskasvanuiga ja seda ei saa muuta. Meie tulemused näitasid, et aju reageerib taolisele meditatiivsele treenimisele, korraldades oma aktiivsuse ümber suurema emotsionaalse tasakaalu suunas. Muud uuringud on näidanud, et aju korraldab ümber ka oma funktsionaalse struktuuri – seda nähtust teatakse neuroplastilisusena.

Tuleb välja, et Meng on tõepoolest eriline, meisterlik ja uudse lähenemisega mõtlusõpetaja, nagu kujutatud naljakatel pilapiltidel. Ta kiirustab ütlema, et on kõik teistelt õppinud. Kahtlemata on tal head õpetajad ja kaastöötajad Dan Golemani, Mirabai Bushi, Norman Fischeri ja teiste näol. Aga Meng paneb ise kõik kokku ja dokumenteerib hoolsalt allikad.

Kui programm „Otsingud iseendas” pakubki formaalse mõtluspraktika

OTSINGUD ISEENDAS

17

jaoks üsna napilt aega, on see nii kavandatud. Kuna ma olen ise seda praktikat proovinud, siis võin öelda, et tõenäoliselt tekib tahtmine selle kestust pikendada – mitte erilise seisundi saavutamiseks, vaid selleks, et nautida teadlikkust kui sellist väljaspool aega. See on samaaegselt mittemidagitegemine, pühendunud kohalolu ja puhta teadlikkuse praktika, mis on lahutamatu hoolivusest ja osavõtlikkusest. See ei ole elust põgenemine.

Vastupidi, teadveloleku praktika on värav vastastikuse seotuse ja sõltuvuse kogemuse juurde, millest võrsuvad emotsionaalselt arukad toimingud, olemise uued viisid ja lõpuks suurem õnnelikkus, selgus, tarkus ja heasoovlikkus nii tööl kui ka üldse maailmas. Üks väike nihe selles, kuidas me igaüks end juhime, ja maailma kristallvõrestruktuur ongi juba teistsugune. Sel moel olemegi maailm ja kui me võtame vastutuse oma väikese, aga mitte tähtsusetu osa eest selles, siis ongi tervik juba teistsugune – küpsemise mõju emotsionaalselt ja igal muul vähegi olulisel moel on tohutu.

Soovin teile edu Mengi maailma ja tema meelelaadi süvenemisel, ja mis veel tähtsam, soovin teile oma meele, hinge, keha ja suhete avastamist uuel viisil, millest te pole osanud undki näha. Olgu see ettevõtmine teile kosutav. Ja toogu see enesega rahu, seesmiselt ja igal muul moel.

Jon Kabat-Zinn

SISSEJUHATUS

Otsingud iseendas Vaata endasse, sinus on kõige hea allikas.

Marcus Aurelius Milline näeb välja maailma kõige õnnelikum inimene? Kindlasti mitte minu moodi. Tegelikult näeb ta välja kiilaspäise prantslase moodi tiibeti mungarüüs. Tema nimi on Matthieu Ricard.

Matthieu sündis ja kasvas üles Prantsusmaal. 1972. aastal pärast doktorikraadi kaitsmist Pasteuri instituudis molekulaargeneetika alal otsustas ta hakata tiibeti buda mungaks. Ütlen talle ikka, et ta hakkas mungaks seepärast, et tookord, aastal 1972, polnud võimalik Google’iga liituda ja mungaks hakkamine oli lihtsalt paremuselt teine asi, mida teha.

Matthieu valik viib meid looni, kuidas temast sai „maailma kõige õnnelikum inimene”. Kui dalai-laamal tärkas huvi meditatsioonialaste teadusuuringute vastu, kutsus ta tiibeti buda munki neis osalema. Matthieu sobis hästi, kuivõrd ta oli bona fide teadlane, mõistis nii lääne kui ka tiibeti mõtlemisviisi ja oli mitu kümnendit klassikalist meditatsiooni harrastanud. Matthieu aju võeti vaatluse alla mitmetes teadusuuringutes.1 Üks paljudest asjadest, mida Matthieu juures mõõdeti, oli tema õnnelikkus. Tuleb välja, et aju-uuringutega on võimalik õnnelikkust mõõta, kui

20

OTSINGUD ISEENDAS

võrrelda vasaku prefrontaalse ajukoore teatava osa suhtelist aktivatsiooni parema prefrontaalse ajukoorega.2 Mida vasakpoolsem on aju aktiivsus, seda positiivsemad su emotsioonid on: rõõm, vaimustus, energilisus jne.

Sama kehtib ka vastupidiselt: suurema parempoolse ajuaktiivsuse korral on emotsioonid negatiivsemad. Kui Matthieu aju skaneeriti, läks õnnelikkuse näitaja lausa skaalast välja. Ta oli kaugelt kõige õnnelikum inimene, keda teaduses on mõõdetud. Kaunis varsti hakati teda meedias nimetama maailma kõige õnnelikumaks inimeseks. Matthieu ise on aga sellest hüüdnimest veidi häiritud, milles on veidi naljakat irooniat.

Ent erakordne õnnelikkus pole Matthieu aju ainus saavutus. Ta on esimene inimene, kes suudab tõkestada keha loomulikku ehmatusrefleksi – näolihaste kiireid spasme vastusena valjule äkilisele helile. Arvatakse, et nagu muudki refleksid, ei allu see tahtlikule kontrollile, kuid ometi suudab Matthieu ehmatusrefleksi meditatsiooniga ohjata. Matthieu on osutunud eksperdiks ka mikroilmetena tuntud põgusate miimiliste väljenduste märkamisel. Inimesi saab õpetada mikroilmeid märkama ja lugema, aga Matthieud ja veel üht mediteerijat (mõlemad treenimata) hinnati laboris ja mõlemad osutusid kahe standardhälbe võrra normist paremaks, ületades kõiki väljaõpetatud oma ala meistreid.

„Härra Ricard? Siin on mõned kitsekesed, kes tahavad teilt õppida, kuidas ehmatusrefleksi ohjata.”