Miks? Miks? Miks? Inimene

Miks? Miks? Miks?

Eessõnake

Loone Ots

Hea sõber! Maailm meie ümber on üks põnev paik. Nii tavalised asjad, nagu A-täht, juuksed või joogivesi, on tegelikult väga huvitavad. Tuleb ainult huvi tunda.

Lapsed küsivad kogu aeg, miks mõni asi on just nii ja mitte teisiti. Mõnikord tüdivad vanemad juba vastamisest ära. Aga küsida on tore ja vastuseid teada veel toredam.

See raamat on sulle ja sinu suurtele sõpradele, on nad siis õed-vennad, vanemad, õpetajad või ükskõik kes. Siit leiad mõned küsimused, mida lapsed on küsinud ja millele suured inimesed ei ole mõnikord osanud kohe vastata. Kõik vastused suunavad sind avastama asjade ja nähtuste vahest päris ootamatuid seoseid. See on huvitav raamat.

Selles raamatus peaks saama ka natuke nalja. See on hea tuju raamat. Sellepärast jaga seda oma sõprade ja kodustega. Kutsu suuremad inimesed endaga üheskoos avastama, miks maailm nii huvitav on!

KAS SA OLED VALMIS?

SIIS HAKKAME PIHTA!

MIKS me pimedas ei näe?

Küsime hakatuseks, miks me näeme valges ruumis.

See on lihtne. Valgus peegeldub mingi asja pinnal ja sealt meie silmadesse. Silmades tekib selle asja kujutis. Mõni keha kiirgab ise valgust. Sel juhul ei näe me peegeldust, vaid valgust ennast. Selliseid kehasid nimetame valgusallikateks.

Nimeta mõni valgusallikas!

KAS TEADSID?

Mõned loomad helendavad pimedas. Niisugune loom on näiteks jaanimardikas. Rahvas ütleb tema kohta ka jaaniuss või jaaniussike. Teadlased arvavad, et helendus oli algselt nagu hoiatusvärv. Mardikas tahtis sellega öelda: „Ära mind ära söö!“

SEE ON JAANIUSSIKE!

Helendavad putukad meelitavad valguse abil ligi ka liigikaaslasi, et nendega järglasi saada. Palju helendavaid loomi elab süvavees, ookeanide põhjas.

Miks loomad helendavad? Looma keha rakud suudavad toota keemilist valgust. Aga miks seda vaja on? Mitmel põhjusel. Mõni loom meelitab valguse abil saaki ligi. Kui teised loomad näevad ookeani pimedas põhjas kedagi helendamas, tulevad nad uudishimu pärast lähemale. Helendaja saab siis kõhu täis.

Mõnikord helendab loom hoopis selleks, et teisi loomi ehmatada. Ikka neid loomi, kes tahaks teda ennast ära süüa.

Loomulikult saab pimedas meres heleduse abil ka liigikaaslasi juurde meelitada ja siis nendega paarituda. Niisiis on helendus väga tähtis liigi ellujäämiseks.

Katse

Mine vannituppa või mõnda teise pimedasse ruumi. Võta kaasa mingi erksat värvi ese. See võib olla näiteks tomatipunane või rohiroheline.

Tõmba ust aeglaselt koomale, kuni valgusele jääb ainult kitsuke pilu.

• Mida märkad? Jooni õige vastus alla.

Ese muutus justkui suuremaks.

Ese kaotas värvid ja muutus halliks.

KAS TEADSID?

Eesti kõige tuntum helendaja jaanimardikas suudab elada ka väga kaugel põhjas. Arktikas on teda leitud peaaegu põhjapolaarjoone lähedalt.

Ese venis välja nagu naerupeeglis. Värvide ehk värvuste tajumiseks vajab meie silm samuti valgust. Mida kirkam on valgus, seda tugevam tundub värvus. Hämarikus tuhmuvad värvid hallikaks.

PÄEV ÖÖ

Räägime valgusest edasi! Kui valgust ei ole, ei saa see ka asjadelt tagasi peegelduda. Täielikus pimeduses ei näe me kohe üldse mitte midagi.

Kohe üldse mitte … ?

KAS TEADSID?

USA teadlaste uuring tuvastas, et umbes 50% inimestest näeb oma kätt ka täielikus pimeduses.

ÖÖSEL ON KÕIK KASSID HALLID!

Eesti vanasõna

Mõni haigus võib muuta inimese silmi nii, et tekib mulje täielikust pimedusest. Selline tõbi on näiteks hallkae. Silmalääts, millega inimene näeb, hakkab hägustuma. See juhtub näiteks vanaduses. Kae võib tekkida ka pärast traumat. Hallkaed saab enamasti edukalt opereerida. Silma paigaldatakse kunstlääts. Siis näeb inimene jälle hästi.

Paljud loomad näevad pimedas paremini kui inimene. Nende hulgas on näiteks koer. Ka öise eluviisiga nahkhiir näeb pimeduses hästi, kuid püüab saaki ka teiste meelte abil. Kass näeb pimeduses üsna halvasti.

Põnev on, et paljude loomade silmad helendavad öösel nagu helkurid. Miks? Sest nende silmakuju peegeldab ka vähest valgust ja suunab selle tagasi looma teele. Siis näeb loom paremini.

PIME KANA LEIAB KA TERA! Eesti vanasõna

HULL LUGU! MINA EI OLE PIME KANA! KAS MA JÄÄN NÜÜD SÖÖMATA?

KAS TEADSID?

Mõned loomaliigid ongi loodud pimedaks, sest nad elavad pimedates paikades, näiteks süvameres või koobastes. Meile tuntud mutt on pime, sest elab maa all. Seal ei ole silmi vaja. Kuulmise abil suudab mutt saaki tabada nii kiiresti, et inimsilm ei suuda seda jälgidagi.

Uuri, mida see vanasõna tähendab!

Kanapimedus on haigus, mille puhul inimene ei näe pimeduses ega ka hämarikus. See tõbi võib olla pärilik, aga tulla ka näiteks siis, kui su kehas pole piisavalt A-vitamiini.

Ka inimese soolestikus nugiv paeluss on pime. Tal pole toidu saamiseks silmi tarvis, sest soolde koguneb pidevalt toitu juurde. Küll paelussil on hea elu! Lihtsalt naudi ja kasva!

Loomad, nagu ka inimene, vajavad rahulikuks uneks pimedust. Suurtes linnades, kus on tänavavalgustus ja valgusreklaamid, on ka öösel valge nagu päeval.

KUST MA A-VITAMIINI SAAN? SÖÖ MAKSA, PIIMATOOTEID, MUNE NING PUNASEID VÕI ORANŽE PUU- JA KÖÖGIVILJU!

See häirib loomi ja muudab nende tavapärast käitumist. Loomadel ei ole öises valguses hea. Seepärast räägime valgusreostusest. See on sama halb kui iga teine keskkonnareostus, näiteks õli veekogus või prügi metsa all.

KAS MINA SAAKS VALGUSREOSTUST VÄHENDADA?

IKKA! KUSTUTA NÄITEKS TOAST VÄLJUDES TULI ÄRA!

KRUSSIS

MIKS on mõnel inimesel lokkis juuksed?

Juuksed võivad olla sirged, laines või lausa lokkis.

KRÄSSUS

LIHTSALT NATUKE SASSIS!

PULKSIRGED KÄHARAD

Kuidas juuksed lokki lähevad? Juuksesibulad, keeruka nimega folliikulid, on kolme erineva kujuga. Kui su juuksesibulad on sirged, siis on sirged ka juuksed. Teiste kujudega sibulad annavad laines või krässus juuksed. Uuemad uuringud väidavad, et juuste siledust või käharust mõjutab juuksesibulates teatud valk. Oma osa on ka pärilikkusel.

KUI SINU ISAL VÕI EMAL ON LOKKIS JUUKSED, SIIS ON TÕENÄOLINE, ET KA SINU JUUKSED ON LOKKIS.

KAS TEADSID?

Mõni koeratõug on lokkis või lausa krässus karvaga. Sellised on näiteks puudlid. Paljud inimesed ei tea aga, et ka mitme kassitõu karv on lokkis. Sellised tõukassid on näiteks USA-s aretatud Selkirk Rex ja Inglismaal geenimuunde tagajärjel tekkinud Devon Rex. Eestis on Devon Rex registreeritud meie keelde sobivalt – devonreks.

Miks on mõnel rahval just hästi lokkis juuksed? Teadlased usuvad, et neid on olnud tarvis kaitseks päikese vastu. Krussis juuksed ei lase kuuma päikest pea ligi. Muidu oleks palavus ajule ohtlik.

Samas elab ekvaatori kuumades paikades ka sirgete juustega rahvaid.

• Millised liitsõnad käivad juuste kohta? Ühenda need ja sõna pea joonega.

• Mida tähendavad teised liitsõnad?

PEA

PUNA ULJAS TUULE KIILAS PÕIK

KAHU LAMBA PUU KUKE

MINA OLENGI SEE LOKILAMMAS!

AGA MINA SAIN EILE PÜGADA …

• Kes on lokilammas?

• Mida tähendab ütlus, et keegi saab pügada?

KAS TEADSID?

Sõna kiilaspea on tulnud vanast läänemeresoome-saami algkeelest. Ennemuiste tähendas see säravat või läikivat. Sama tüvi on alles meie aja eesti keele sõnas hiilgama. Sõna kiilas tähendab nüüd aga ainult karvutut ehk karvadeta nahka.

Mida tähendab sõna siilisoeng? Joonista see poisile pähe!

Juuksed võivad lokkima hakata ka muudel põhjustel kui pärilikkus. Juukseid saame mõjutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt.

Füüsikaliselt saame juukseid lokkida lokipulga abil. Elekter kuumutab pulga väga tuliseks. Kui juuksed selle ümber keerata, siis saavad need kergelt kahjustada ja tõmbuvad krussi.

Juukseid keemiliselt lokkides töötleb juuksur neid näiteks happega. See mõjutab juust, mis hakkab lokkima.

KAS TEADSID?

Lühikesed juuksed lokivad rohkem kui pikad. Pikad juuksed tõmbavad lokid oma raskusega siledamaks.

Katse

Võta nüri lauanuga ja riba paberit. Hoia paberit vasakus käes. Tõmba noaga mitu korda tugevalt üle paberi.

Mis juhtus? Tõmba valed vastused maha.

Paber hakkas suitsema.

Paber muutus mustaks.

Paber keerdus lokki.

Võta veel üks pabeririba. Keri see rulli nagu serpentiin. Lase riba lahti.

Mis juhtus? Leia õige vastus üles! Igas reas on üks sõna.

VNEHVNEHRIBALOUTR

NMNBEJÄIQMSHERRG HUNDSTSRULLIÕTHUD

ÜPUÜPUNAGUSSTTRU

HNENDUOLEKSZXPRÕ

JUUKSEDOOOAKLUPÄ

GDEKRUSSISWDBDED

Kas juukseid saab lokkida ka neid kahjustamata? Muidugi saab. Pakume kolm võimalust.

1. Tee juuksed niiskeks ja punu väikestesse patsidesse. Oota, kuni patsid on täiesti kuivad. Saad laines patsilokid.

2. Otsi üles vanaema lokirullid. Tee endale nendega soeng. Juuksed peavad olema niisked. Soovitame alustada hommikul. Lokirullidega on paha magada.

3. Löö muna katki ja eralda kollane. Niisuta juuksesalk munavalgega ja keera näiteks ümber pliiatsi. Munavalge kuivab ruttu. Saad toreda peene loki, mis püsib kauem kui patsi- või rullilokid. Kui meeldib, siis korda toimingut kõigi juustega.

KAS TEADSID?

Vana aja neiud kasutasid juuste lokkimiseks paberit. Juuksesalk keerati ümber pabeririba ja seoti riba kinni. Siis pandi pähe öötanu ja mindi magama. Hommikul olid juuksed kenasti käharad. Neid pabereid nimetati papiljottideks. Nimelt nägid paberid juustes välja nagu väikesed valged liblikad. Prantsuse keeles tähendab papillon liblikat. Hiljem hakati papiljotte tegema ka metallist ja kummist. Lokirullid olidki leiutatud!

Juuksed võivad minna kahuseks ka siis, kui inimene toitub valesti või on stressis. Ka pidev päikese käes olek kahjustab juukseid. Isegi sauna kuumus võiks olla juuste jaoks väiksem. Mõned inimesed kannavad sauna minnes vahvaid viltmütse.

MIKS mul on suured silmad?

MILLISED TOIDUD ON JUUSTELE HEAD? NÄITEKS PÄHKLID, MUNAD, SPINAT JA BROKOLI EHK SPARGELKAPSAS. TÄISTERALEIB JA PORGANDID. LAHJA PIIM JA JOGURT! JA PÄHKLID, PÄHKLID!

KAS TEADSID?

Juukseid tuleks enne pesemist kammida. Siis ei ole need sassis. Sassis juuksed võivad pestes murduda.

Pärast pesemist peaks ootama ja kammima juukseid alles mõne aja, näiteks poole tunni pärast. Pesu ajal tulevad juuksed kergemini peanaha küljest lahti.

Pikki juukseid tuleks kammida väikeste salkude haaval. Hoia juukseid pihus ja alusta kammimist altpoolt.

Terved juuksed kasvavad 0,6–1,3 cm kuus.

Päevas langeb välja 50–120 juuksekarva. Kevadel ja sügisel rohkemgi.

Oled sa märganud, et mida väiksem on laps, seda suuremad tunduvad tema silmad? Täiskasvanu silmad tunduvad väiksemad. Kas see on tõsi?

Katse

Seisa peegli ette. Kutsu kõrvale näiteks ema.

Kummal on suuremad silmad, sinul või temal?

SÜÜA TEHES KANNAN KINDLASTI RÄTTI VÕI MÜTSI. SIIS ON KINDEL, ET SÖÖJAD EI LEIA TALDRIKULT MINU JUUKSEKARVA.

Tegelikult ei ole asi üldse silmades! Looduses on huvitav nähtus: meie silmad on kogu elu vältel täpselt sama suured kui meie sünnihetkel. Hoopis meie pea kasvab suuremaks ja nägu koos sellega. Nii tundub, et silmad jäävad väiksemaks.

Sama võime öelda loomalaste kohta. Loomabeebide silmad on suured-suured. Seepärast näevadki nad nii nunnud välja.

KAS TEADSID?

Kui hiinlased tutvusid eurooplastega, siis tundusid valgete inimeste silmad hiinlastele väga naljakad. Valged inimesed said neilt hüüdnime „ümarsilmsed“.

Katse

Võta kaasa väike peegel ja mine hämarasse ruumi. Ole seal üks minut. Vaata peeglist oma silmi. Kas paned tähele, kui suured on su silmaterad?

Mine nüüd valgesse ruumi või pane tuli põlema. Oota minut. Vaata uuesti peeglisse.

Millised su silmaterad on? Märgi õige vastus.

A. Mu silmaterad on suuremad.

B. Mu silmaterad on väiksemad.

C. Mu silmaterad on täpselt sama suured kui enne.

Inimese silmaterad ehk pupillid muutuvad valguse tõttu. Eredas valguses on silmaterad väikesed, hämaras aga suured. Kui must pupill laieneb, siis tundub ka silm suurem. Tegelikult suureneb ainult silmatera.

KAS TEADSID?

Pupille saab suurendada ka keemia abil. Näiteks laiendavad silmatera mõned silmatilgad ja teised ravimid. Umbes saja aasta eest kasutasid daamid peole minnes silmatilku, et ilusamad paista.

Loomariigis viitavad suured silmad suurele loomale. Seepärast on mõnel loomaliigil valesilmad, mille abil nad kiskjaid hirmutavad ega lange saagiks. Valesilmad on näiteks liblikate tiibadel. Selline liblikas on üks maailma suuremaid liblikaid Caligo memnon. Inglise keeles hüütaks teda ka hiidöökull-liblikaks. Tema elab Lõuna-Ameerikas. Hoolimata nimest on Caligo memnon päevaliblikas.

Eestis levinuim valesilmadega liblikas on ilus värviline päevapaabusilm. Kui päevapaabusilm arvab, et ligineb vaenlane, siis lööb ta oma suurte silmadega tiivad laiali. Eestis elavad ka päevapaabusilma sugulased kevadpaabusilm ja kollapaabusilm.

KAS TEADSID?

Kõige suuremate silmadega loom maailmas on hiid kalmaar. Selle liigi suurimad esindajad võivad olla kuni 18 meetrit pikad – koguni kümme korda pikemad kui keskmine mees! Hiidkalmaari silma läbimõõt võib olla rohkem kui 27 sentimeetrit ehk paraja praetaldriku mõõtu. Öeldud on ka, et hiidkalmaari silma läbimõõt on sama suur kui inimese pea oma. Igal juhul on tema silm sama suur kui jalgpall.

Maismaaloomadest juhib suurte silmade võistlust jaanalind. Tema silma ümbermõõt on kuni 5 sentimeetrit. Muide, jaanalinnu silm on suurem kui tema aju.

Mõnel loomaliigil on rohkem kui kaks silma. Kalaliigi Anableps anableps neli silma lubavad tal hästi näha veepiiril ujudes: kaks silma vaatavad veel alla ja kaks vee peale.

AGA KAMEELEONI KUMBKI SILM SAAB VAADATA ISE SUUNAS! NII ET KAMEELEON NÄEB KÕIKE ÜMBERRINGI!

Kõige rohkem silmi on ühel kiililiigil. Tema kobarsilmad koosnevad 28 000 imepisikesest silmast!

Väga huvitav silm on kaamelil. Nimelt on tal väga pikad ripsmed ja kolm silmalaugu. Kuivas ja liivases kõrbes hoiavad ripsmed liiva silmast eemal. Kolmas laug liigub aeg-ajalt üle silma ja pühib sinna sattunud liiva ära.

SILMI ON NII HUVITAV UURIDA!

AGA PÕHJAPÕDRA SILMAD MUUDAVAD VÄRVI!

SUVEL ON NEED KULDSED JA TALVEL SINISED. PÕHJAPÕDRAD ON KOHANENUD ELUKS POLAARPÄEVAL JA POLAARÖÖL. SILMADE MUUTUV VÄRV AITAB NEIL PAREMINI NÄHA.

K

MIKS on mõni inimene lühike ja mõni pikk?

Kui pikk sina oled?

Katse

Mõõda end näiteks uksepiida juures. Selleks võta kingad jalast ja seisa seljaga piida poole. Pane pähe raamat. Tõmba pliiatsiga joon sinna, kus raamat ja pea kokku puutuvad. Mõõda sentimeetripaelaga kaugus joonest põrandani.

Millise vastuse said?

Mina olen cm pikk.

Mis juhtub, kui me kirjutame esimese numbri järele koma?

Siis saad sa oma pikkuse meetrites: 1 meeter ja sentimeetrid.

Mina olen 1, meetrit pikk.

Üks on kindel – sinu pikkus on üks meeter ja mõned sentimeetrid. Inimene on harva pikem kui kaks meetrit.

KAS TEADSID?

Maailma teadaolevalt kõige pikem inimene oli Robert Wadlow (loe: roböt wadlou). Ta elas Ameerika Ühendriikides. Wadlow oli 2,72 meetrit pikk ja kaalus 199 kilo. Juba 8-aastaselt oli ta pikem kui tema isa!

Maailma väikseim inimene oli Chandra (loe: tšandra) Bahadur Dangi Indiast. Tema pikkus oli pisut alla 55 sentimeetri.

Katse

Mõõda, kui pikad on sinu pereliikmed.

Kes on kõige pikem? Kes on kõige lühem? Kas keegi on sinust lühem? Mitu pereliiget on sinust pikemad?

Mõõda ära kaks sõpra. Enda pikkust sa juba tead.

Kes teist on keskmise pikkusega?

Millest sõltub inimese pikkus? Selle, kui pikk või lühike keegi on, määrab meie keha mõjutav aine – kasvuhormoon. Mõnikord juhtub, et seda on ülearu. Mõnikord toodab keha kasvuhormooni liiga vähe. Kummalgi juhul on inimese pikkus ebatavaline.

TA ON KAS LIIGA PIKK VÕI LIIGA LÜHIKE.

KUIDAS

SEAL ÜLEVAL ILM ON?

Kui täiskasvanud inimene on alla 150 cm pikk, siis on ta kääbuskasvu. Mõnel rahval on kääbuskasv pärilik. Nende hulgas on näiteks Aafrikas elavad pügmeed.

AGA EESTI

RAHVUSKANGELANE

OLLA OLNUD HIIGLANE!

KALEVIPOEG

PÜGMEE

MMM … ÄKKI OLI

LIIGA PALJU KASVUHORMOONI?

KAS TEADSID?

Inimene kasvab kõige rutem esimesel eluaastal.

Teadlased on tuvastanud, et hea uni kiirendab laste kasvu. Jälgi, et sa magaks korralikult!

Päeva jooksul jääb inimene kuni sentimeetri võrra lühemaks. Miks? Lülisammas ehk selgroog koosneb lülidest. Päeva jooksul surub keha raskus need üksteisele pisut ligemale. Öösel magades vajuvad lülid taas laiali ja ennäe – hommikul oled sa jälle pikem.

Pikkus on tihti pärilik. Pikkadel vanematel sünnivad tõenäoliselt ka pikad lapsed.

Kes on maailma pikim rahvas? Teadlased ei ole päris ühel nõul. Enamik allikaid väidab, et esikohal on hollandlased. Hollandlase keskmine pikkus on peaaegu 176 cm.

Mõnedel andmetel on eestlased pikkuselt maailma kolmas rahvas. Keskmine eestlane on pisut üle 175 cm pikk. Sama allikas paneb teisele kohale lätlased. Keskmine lätlane on selle uuringu järgi 175,6 cm pikk.

Maailma lühimad inimesed elavad Aafrika riigis Ida-Timoris. Timorlased on keskmiselt 155,5 cm pikad.

NII ET EESTLASED JA LÄTLASED ON NAABRID KA PIKKUSE JÄRGI.

KAS TEADSID?

Venemaa keiser Peeter Esimene oli 2,03 meetrit pikk. Tema jalanumber oli aga väga väike – tänapäeva mõõtudes ainult 40.

?

Kas sa oled juba lugenud muinasjuttu „Suur Peeter ja Väike Peeter“?

PIKKUSELT SOBIKS PEETER ESIMENE HÄSTI KALEVI KORVPALLIMEESKONDA!

MIKS on jalal just viis varvast?

Inimesel on neli jäset: kaks kätt ja kaks jalga. Igal jäsemel on võrdne arv sõrmi või varbaid.

Kirjuta sina, mitu!

Mul on kokku sõrme ja varvast.

Loomariigis on palju viie varba või sõrmega elukaid. Paljud loomad pole aga pikka aega viit sõrme või varvast vajanud. Nii on nende jäsemed arenenud just selliseks, nagu neile kõige parem on.

Hobuse eellasel oli kunagi väga ammu viis varvast. Kuid kiiresti joosta on mugavam ühe kabjaga. Nii ongi hobusel praegu justkui üksainus varvas – kabi.

Nahkhiire tiivas on viis sõrmeluud. Ta ei haara nendega asju nagu inimene, vaid kasutab tiibu lendamiseks.

Vaala uimes on samuti viis kunagist sõrmeluud. Meres ujudes vajab vaal aga uimi.

Maakeral on olnud ka kuue, seitsme ja isegi kaheksa varbaga loomi. Nad elasid umbes 400 miljonit aasta tagasi.

Samas on meil väga tundlikud sõrmeotsad. Nendega saame palju teavet vastu võtta. Loomadel, kes käivad neljal jalal, on käpaotste padjandid vähem tundlikud.

MUIDUGI! NEMAD KÄIVAD JU PALJAJALU.

LIIGA TUNDLIK KÄPP SAAKS METSAS JOOSTES HAIGET.

KAS TEADSID?

Kui sündimata varss on veel ema kõhus, siis on tal alguses jalgade küljes viis varvast. Ajapikku kasvavad luud omavahel kokku. Sündides on varsal juba kabjad.

LEHMAL JA KITSEL ON SÕRAD.

PÕDRAL JA HIRVEL SAMUTI. NEIL ON NIISIIS KAKS VARVAST. SELLISED LOOMAD ON SÕRALISED.

Miks just viis varvast? Inimene kuulub primaatide ehk esikloomaliste hulka. Teised esikloomalised on näiteks ahvid. Kõigil esikloomalistel on viis sõrme ja viis varvast.

Pika aja vältel on inimene arenenud loomadest erinevaks. Näiteks puuduvad meil küünised, millega saaki kinni hoida. Need on taandunud sõrme- ja varbaküünteks.

KAS TEADSID?

Kassi esikäppadel on viis, aga tagakäppadel ainult neli varvast. Kassi küünised on peidus. Kui on vaja ronida või kui ähvardab oht, siis ajab kass küünised välja.

Mõista, mõista, mis see on!

Viis venda magavad ühes voodis?

Viisvarvastsokisees.

Miks on üldse varbaid vaja? Enamasti me ju ei näegi neid.

Varbad pakuvad tasakaalu ja tuge, kui inimene kõnnib. Kui sa liigud, siis on su varbad 75% liikumise ajast maapinnal. Nad aitavad sul kanda keha raskust. Joostes aitavad varbad saavutada suuremat kiirust.

• Mitu tüdrukunime sõrmedel on? Kirjuta

• Mitu poisinime on? Kirjuta

KAS TEADSID?

Suur varvas suudab kanda ligi kaks korda suuremat raskust kui kõik teised varbad kokku. Kui baleriin seisab varvastel, siis kannab tema keha raskust just suur varvas.

Mis asi on sõrmkübar? Vanasti ei olnud veel õmblusmasinaid. Naised õmblesid väga palju käsitsi. Nõel torkis sõrmi. Näpu kaitseks pandi neljandasse sõrme sõrmkübar.

Varvastel ei ole nimesid. Sõrmedel aga on. Kas sa tead neid? Kirjuta iga sõrme juurde õige nimi!

!TEDA AITAVAD MUIDUGI BALLETIKINGAD … PÖIDLA-PEEP NIMETA-MATS PIKK-PEETER SÕRMKÜBARA-LIIS VÄIKE-ATS

AGA VÕIDI PANNA KA KOHE NIMETA-MATSI OTSA!

JA PIKK-PEETRI OTSA!

KAS TEADSID?

Iga inimese sõrmejoontel on kordumatu muster. See ei muutu ja selle alusel saab inimest kindlaks teha. Vanas Hiinas lasti töölistel palgalehele vajutada sõrmejälg. Nii polnud allkirja vajagi. Tänapäeval kasutatakse sõrmejälgi varaste ja teiste kurikaelte tuvastamiseks.

MIKS meil on nii palju hambaid?

Kui palju on palju? Täiskasvanud inimesel on 32 hammast. Vastsündinud tital pole aga ühtegi.

TA VAJAKS PROTEESE!

OOTA, KANNATA! HAMBAD HAKKAVAD KASVAMA!

Umbes poole aasta vanuses hakkavad lapsel lõikuma esimesed hambad. Need on piimahambad. Kokku on lapsel 20 piimahammast.

Tital on hambad tegelikult olemas. Need on esialgu igemete sees ja seetõttu nähtamatud.

• Mõista, mõista, mis see on! Kirjuta vastusesse puuduvad tähed.

KAKS PUNAST ÕRT, VALGEID KANU TÄIS?

H M B D

VAADAKE MIND! MA OLEN NÄHTAMATU HAMMAS!

MINA KA!

• Mitu tähte sa lisasid? Kirjuta:

KAS TEADSID?

Hambaid on kolme liiki: lõikehambad, silmahambad ja purihambad. Lõikehammastega hammustame toitu. Justkui lõikame seda hammastega. Purihammastega närime ehk vanemas keeles pureme. Miks silmahambad on just silma- ja mitte kõrvahambad, seda me täpselt ei teagi. Vist panid inimesed kunagi tähele, et silmahammas asub silmatera all.

LÕIKEHAMBAD

SILMAHAMBAD

PURIHAMBAD

Katse

Võta pliiats. Vaata peeglisse ja hoia joonlaud serviti täpselt silmahamba keskosas. Vaata, kas pliiatsi ots ulatub sinu silma keskele või jääb eemale.

Kutsu sõpru-sugulasi sama katset tegema. Kas on erinevusi?

Pea meeles! Igal katsetajal peab olema omaenda pliiats. Teiste suust ei tohi enda suhu midagi panna, sest igas suus on omad pisikud. Kui näiteks sina oled pisut nohune, siis jääb ka sinuga ühte lusikat tarvitanud inimene samuti nohusse.

KAS SA NÄE! INIMESEL ON SIIS MINU HAMBAD!

ANNA MU HAMMAS TAGASI!

Inglise keeles on silmahambal täpselt sama nimetus – eye (loe: ai tuuf). Kuid inglise keeles on silmahamba nimetusi mitu. Üks neist on „koerahammas“ – canine tooth. See on võetud ladina keelest. Arstid kasutavad ladina keelt tänapäevalgi. Kui sinu hambaarst ülikoolis õppis, siis pidi ta teadma kõigi hammaste nimetusi ladina keeles.

Kumb koer küsis õigesti? Miks?

PALUN ANNA MU HAMMAS TAGASI!

DENS CANINUS , EESTI KEELES KOERAHAMMAS.

JA KUIDAS SILMAHAMMAS LADINA KEELES KÕLAB?

Silmahamba koerahambaks kutsumise põhjus on selge. Nende hammastega hoiavad loomad saaki kinni. Inimese eellased on teinud sedasama. Kuigi meie enam ise oma toitu ei jahi, on hammastel see ürgvana aeg veel meeles.

KAS TEADSID?

Ammu elanud loomadel olid silmahambad väga suured. Selline loom oli näiteks mõõk hambuline tiiger. Tema on tegelane filmis „Jääaeg“ ja selle järgedes.

Loomadel võivad suured ja teravad olla ka teised hambad peale silmahammaste. Väga suuri kihvu nimetame ka võhkadeks. Võhad olid näiteks mõõkhambulise tiigri aegadel elanud mammutil. Temast on arenenud elevant. Elevandivõhad olid veel hiljuti väga hinnas. Neist tehti kalleid nipsasju. Seepärast küttisid inimesed elevante. Praegu on elevandiluu kogumine keelatud. Selle eest on ette nähtud karmid karistused. Elevandid võivad nüüd rahus elada.

Ah et miks meil on nii palju hambaid? Eks ikka selleks, et korralikult närida. Hästi läbi näritud toitu omastab meie keha paremini ja me saame sellest rohkem kasulikke aineid.

KÜLL HAMBAARSTIL LÄHEB IKKA AEGA, ET VAADATA, KAS KÕIK TEO HAMBAD ON TERVED!

Piimahambad ei jää meie suhu kuigi kauaks. Umbes kuueaastaselt hakkavad need ära kukkuma. Miks? Asemele tulevad jäävhambad. Neid on kokku 32. Nendega elame terve elu. Seepärast tuleb hammaste eest hästi hoolitseda.

Kas kellelgi on rohkem hambaid kui inimesel? Neid loomi on palju. Kõige rohkem hambaid kogu maailmas on – usu või ära usu – teol! Täitsa tavaline tigu sinu aias on 14 000 hamba omanik. Need asuvad mitte igemetes nagu meil, vaid teo keelel. Ühel veeteoliigil on tervelt 20 000 hammast.

KAS TEADSID?

KAS TEADSID?

SÖÖ TOORTOITU. SEE ON NAGU HAMMASTE TRENN. SÖÖ KINDLATEL KELLAAEGADEL. ÄRA LIIALDA MAGUSAGA.

PESE KAKS KORDA PÄEVAS HAMBAID JA KÄI NEID AEG-AJALT HAMBAARSTI JUURES KONTROLLIMAS!

Kõige viimased hambad võib inimene saada alles 21-aastaselt. Siis on ta juba suur ja tark. Kaks kõige tagumist hammast üleval ja all on seepärast tarkusehambad.

Kaelkirjakul ei ole ülemisi esihambaid. Nii saab ta puuoksi ja võrseid mõnusasti otse suhu ampsata.

Jäneste ja teiste näriliste hambad kasvavad kogu elu. Nad peavad kogu aeg midagi närima, et hambad kuluks ja kenasti suhu mahuks.

Maailma kõige suuremad silmahambad on jõehobul. Täiskasvanud jõehobu võib nendega lausa väikese paadi pooleks hammustada.

VÕIB KÜLL, AGA MILLEKS? KUNAGI EI TASU MIDAGI LÕHKUDA!

Maailma kõige suuremal imetajal sinivaalal ei ole ühtegi hammast. Tema toit on väike merekrabi krill. Krillid on nii pisikesed, et neid ei ole vaja närida.

MIKS on mõnel lapsel tedretähed?

Uuri luubiga oma nahka. Kas nahk on ühte värvi?

KAS SINA TAHAD OLLA PIGEM TUMMAHAMMAS VÕI NALJAHAMMAS?

Fotodel ja maalidel tundub, et inimese nahk on täpselt ühesugune. See pole nii. Tegelikult on nahal väikesi täpikesi ja laigukesi. Mõnda näedki ainult luubiga. Mõned laigud on suuremad. Need on sünnimärgid. Natuke väiksemad, aga samuti palja silmaga näha on tedretähed ehk tedretähnid ehk tedretäpid. Vanarahvas ütles isegi, et nahk on tedrekirja.

Tedretähed on tegelikult meie nahas leiduv värvaine ehk pigment. Üldiselt jaotub see ühtlaselt üle naha. Mõnikord koguneb pigment suuremateks või väiksemateks täppideks. Kõige sagedamini põhjustab seda päike. Päikesekiirgus, mida nimetame ultraviolettkiirguseks, mõjutab nahka ja pigment koguneb täpikesteks. Kalduvus tedretähtedele võib olla pärilik. Kui sinu isal või emal on tedretähed, siis võivad need olla ka sinul.

HEAL LAPSEL MITU NIME!

KAS TEADSID?

Tedretähed ilmuvad näkku, turjale ja käsivartele. Jalasäärtele ei tule tedretähti ka siis, kui jooksed terve päeva rannas päikese käes.

Mõtle kaasa!

Vanal ajal peeti tedretähti millegipärast inetuks. Uhked daamid nägid suurt vaeva, et tedretähti näha ei oleks. Nägu ja käsi puuderdati ja kaeti paksu meigikihiga. Siis olid näod lumivalged. Meile tunduks see väga naljakas.

Nahk ei pea olema ainult valge või tedretäheline. Osa inimesi on musta või kollase nahaga. Ka selle tingib nende naha pigment. Muide – neil ei ole tedretähti!

KAS TEADSID?

India vanadel maalidel kujutati jumalaid helesinise nahaga. See tava on säilinud ka tänapäeva kunstis.

NII ON KERGE JUMALAID PILDIL OLEVATE INIMESTE SEAST ÜLES LEIDA!

Tal olid porgandi värvi juuksed.

Tal olid jalas eri värvi sukad.

Ta oli kõige tugevam tüdruk maailmas.

Tal oli palju tedretähti.

Talle meeldisid tedretähed väga.

Kes ta oli? Säti tähed õigeks.

PIIP SIKKPUKK

TEADSID?

Eesti rahvakangelase Kalevipoja ema Linda ei sündinud tavalisel viisil. Ta koorus tedremunast. Äkki olid ka temal tedretähed?

oli palju päikese käes. Uuri, kas päike praegu paistab!

kui

MIKS LAPSED NII PALJU KÜSIVAD?