Miks? Miks? Miks? Eesti keel

Miks? Miks? Miks?

LOONE OTS EESTI KEEL

Eessõnake

Loone Ots

Miks? Miks? Miks? Eesti keel (2022)

Illustreerinud Diana Kull

Kujundanud Einike Soosaar Toimetanud Helve Hennoste

Hea sõber! Maailm meie ümber on üks põnev paik. Nii tavalised asjad, nagu A-täht, juuksed või joogivesi, on tegelikult väga huvitavad. Tuleb ainult huvi tunda.

Lapsed küsivad kogu aeg, miks mõni asi on just nii ja mitte teisiti. Mõnikord tüdivad vanemad juba vastamisest ära. Aga küsida on tore ja vastuseid teada veel toredam.

See raamat on sulle ja sinu suurtele sõpradele, on nad siis õed-vennad, vanemad, õpetajad või ükskõik kes. Siit leiad mõned küsimused, mida lapsed on küsinud ja millele suured inimesed ei ole mõnikord osanud kohe vastata. Kõik vastused suunavad sind avastama asjade ja nähtuste vahest päris ootamatuid seoseid. See on huvitav raamat.

Selles raamatus peaks saama ka natuke nalja. See on hea tuju raamat. Sellepärast jaga seda oma sõprade ja kodustega. Kutsu suuremad inimesed endaga üheskoos avastama, miks maailm nii huvitav on!

KAS SA OLED VALMIS?

SIIS HAKKAME PIHTA!

Väljaandja Menu Meedia

Trükk

ISBN 978-9949-686-56-8

3

MIKS on A-täht tähestikus esimene?

Meie tähestik on kujunenud välja tuhandeid aastaid vanast tähestikust. Seda kasutasid Foiniikia elanikud. Nende tähestiku esimene täht oli aleph (häälda: aleff). See tähendas härga. Täht meenutas härja pead. Miks? Sest foiniiklased kirjutasid A külili. Vaata ise!

Kalluta pea vasakule viltu. Kuidas aleph nüüd paistab?

See on A. See on aleph.

Milline täht meie tähestikus on veel kõige rohkem selle tähe moodi, kas D, K või R? Miks?

?

Kirjuta see täht siia

Kirjuta siia kolm A-tähega algavat sõna.

4 5

Miks on A-täht aga tähestikus just esimene?

Vanadel foiniiklastel oli härg kõige tähtsam koduloom. Härg oli neile nagu auto ja traktor kokku. Nad ei kujutanud elu ilma härgadeta ettegi. Härg oli neile loom number üks!

Pane nüüd hästi tähele! Just see number ongi siin loos tähtis.

• Mitu kriipsu on meie A-tähes?

• Mitu kriipsu on germaanlaste A-tähes?

• Kas meie A-tähes on kriipse vähem, rohkem või võrdselt?

Kirjuta, mis numbrist me räägime

Foiniiklased ja nende naaberrahvad tähistasid tähtedega ka numbreid.

Aleph ehk A vastas numbrile 1. Selle järgi paigutati A tähestikus esimeseks.

KAS TEADSID?

Mitte kõik maailma tähestikud ei alga A-ga. Näiteks üks vanade germaanlaste ruunitähestik algas f-tähega!

See nägi välja nii .

A-täht on neil hoopis tähestiku neljas täht.

A nägi välja hoopis nii .

!

?

6 7

MIKS kõlab sõna BANAAN eesti keeles hoopis PANAAN?

Sõna „banaan“ on eesti keeles võõrsõna. See on teistelt rahvastelt laenatud.

B, D ja G tähistavad nõrku sulghäälikuid. Need justkui helisevad suus.

Eesti keele omasõnade alguses on ainult tugev sulghäälik K, P või T.

Omasõnade esimene täht on alati K, P või T.

Võõrsõnade esimene täht on G, B või D.

Me oleme harjunud hääldama K, P ja T, siis kipuvad ka G, B ja D eesti suus olema pigem tugevad häälikud.

„Banaan“ on eesti keeles võõrsõna. See on arvatavasti tulnud Aafrikast hispaania või portugali keele kaudu. Just Aafrikas nägid eurooplased esimest korda banaanipuid.

Proovi öelda „ball“. Nüüd ütle „pall“. Kas sa kuuled vahet?

Osa teadlasi arvab, et sõna „banaan“ pärineb hoopis araabia keelest. Seal tähendab see sõrme.

• Ütle samamoodi sõnapaare

BAAR ja PAAR

BOOL ja POOL

DOOS ja TOOS

DUUR ja TUUR

GAAS ja KAAS

GEEL ja KEEL Kui sa mõne sõna tähendust ei tea, küsi targematelt!

• Kas banaan ja sõrm on sarnased? Miks?

• Kas banaanikimp ja käsi on sarnased? Miks?

• Mille poolest erineb sinu sõrm banaanist? Ütle vähemalt kolm erinevust.

KAS TEADSID?

Vanal ajal oli banaani nimetus ladina keeles musa sapientum. See tähendas „tarkade vili“.

? !

? 8 9

• Otsi üles kõik S -tähed. Värvi need ära.

• Loe laused ette.

Lasin peni välja.

Issi tuli koju.

Kool on hea asi.

Kas paned lugedes tähele, et mõni S on kõnes peenem, mõni tuhmim?

Eesti keeles mõned häälikud peenenevad. Need on L, N, S ja T.

Kirjutades on häälikud ühtmoodi. Sõnade tähendused on aga erinevad. Lõbus, eks?

• Võrdle!

Mütsil on tutt. Tule ruttu!

Laual on suur kann.

Mänguasi on teise sõnaga kann.

MIKS hääldame näiteks sõnu TALL ja PALK kaht moodi?

Lase koer õue!

Peres on õde, vend, ema ja isa. Ole virk ja visa!

10 11

Mõistata ja kirjuta. Loe laused ette.

Asi, mida saan töö eest, on .

Puutüvest ehitusmaterjal on .

MIKS me kirjutame vasakult paremale?

Lamba laps on .

Hobuse kodu on .

Sea kodu on .

Linnu sabas on .

Väga vanal ajal ei olnud paberit ega pliiatsit. Inimesed kirjutasid kiviplaadile. Tähed uuristati plaadi sisse. Pliiatsi asemel oli kaks tööriista: peitel ja haamer. Peitliga tehti tähe kuju ja haamriga toksiti see sügavamaks.

Enamik inimesi kasutab rohkem paremat kätt. Seepärast on see käsi tugevam. Haamriga lüüa on raske töö. Nii hoidis vana aja inimene haamrit paremas käes. Peitel oli vasakus. Mõistlik oli alustada kirjarida vasakult.

Hiljem hakati kirjutama tindiga. Ka siis oli tark kirjutada vasakult paremale. Muidu oleks juba kirjutatud täht käe all laiali läinud.

Kevadel aias kasvav lill on .

Post on teise sõnaga .

Milline häälik neis sõnades peenenes?

Kirjuta seda märkiv täht siia .

KAS TEADSID?

Paber leiutati Hiinas meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Paber on niisiis 1800–2000 aastat vana.

?

! 12 13

MIKS me kirjutame MIS, KES ja KUS, aga ütleme MISS, KESS ja KUSS?

Teisi võimalusi

Paljud rahvad kirjutavad siiski paremalt vasakule. Sellised tähestikud on näiteks araabia, heebrea ja hindi. Teadlased arvavad, et need tähestikud tekkisid hiljem. Siis oli juba leiutatud paberi eelkäija papüürus ja tint. Kui kirjutada parema käega, näeb parem silm teksti paremini. Seepärast hakati kirjutama paremalt vasakule.

Mõne tähestiku korral kirjutatakse rida hoopis ülevalt alla. Nii näeb välja näiteks hiina või jaapani kiri. Need rahvad kasutasid enne paberi leiutamist kirjutamiseks bambusetaime töödeldud varsi. Need liimiti kokku. Iga varre laius sobis kirjareaks.

Bambus kasvas maast ülespoole. Seepärast oli inimeste jaoks loogiline, et ka kirjarida kulges ülevalt alla.

Maailmas on isegi tähestikke, mida kirjutatakse alt üles. Sellised on näiteks mõned Filipiini saarte tähestikud.

Mõni tähestik ei kasutagi tähti! Näiteks Lõuna-Ameerikas elanud vanad inkad andsid teateid edasi sõlmkirjas. Nööri külge seoti teatud viisil sõlmed. Sõlme kuju ja värv vastasid näiteks teatud arvule.

Eesti keeles hääldame pikalt kõiki ühesilbilisi sõnu. Need on justkui nii lühikesed, et meil jääb aega sõna kaua välja öelda. Siis muutubki sõna hääldus pikaks.

See oli nali! Aga tõsi on, et ühesilbilise sõna lõppu võime kirjutada nii ühe kui ka kaks tähte. Hääldame aga alati pika hääliku, nagu oleksime kirjutanud kaks tähte.

Häälda ja võrdle!

ma maa MA ÜTLEN, ET SEE MAA ON LIIGA PIKK!

sa saa SA SAA ÜKSKORD VIISAKAKS!

me mee EMME! ME SÕIME KOGU MEE ÄRA!

te tee KAS TE TEATE, KUHU SEE TEE VIIB?

Nende sõnade lõpus oli täishäälik. Kas kaashäälik käitub samamoodi? Uuri järele!

? 14 15

Keeleteadlased ütlevad, et kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Mis on välde? Eks ikka see, kui kaua sõna hääldades kestab ehk vältab. Seda hakkad edaspidi koolis õppima.

MIKS on mõned sõnad nii pikad?

KAS TEADSID?

Lause SA SAA ÜKSKORD VIISAKAKS! võime kirjutada ka

Eesti keeles on sõnadel käänded. Käänates lisame sõnale mõne tähe või tähed. Need näitavad, mis kääne on. Need on käändetunnused.

X on selles lauses korrutusmärk ja hääldub „kord“.

• Loe ja vaata, kuidas sõna „laud“ muutub aina pikemaks.

• Loe üle, mitu tähte on selle sõna igas vormis! Kirjuta iga lause taha õige arv.

SIIN ON LAUD.

PANEME KÕIK LILLED ÜHELE LAUALE.

PANEME TOOLID KÕIGI LAUDADE ÄÄRDE!

AGA PANEME LILLI KÕIGILE LAUDADELE!

PANEME LILLI TEISE TOA LAUDADELEGI!

lühemalt. Kuidas? Aga nii: SAA 1 X 5A2!

! 16 17

Lisaks on oma tunnus ka mitmusel.

LAUAD

Sõnadele võime lisada ka liiteid.

LAUADKI, LAUDADELEGI

Näiteks saad sa sünnipäevakutse. Tuled kingiga kohale. Sõber ütleb: „Sina tulid!“ See tähendab, et ta lihtsalt nendib, et sa oled siin.

Oletame aga, et sa oled olnud teises linnas. Oled sõbrale helistanud ja öelnud, et sa ei saa tulla. Ema ja isa on aga sind rutem koju toonud, et sa saaks sünnipäevale minna. Helistad ukse taga ja sõber üllatub: „Sinagi siin!“

Nüüd on sõna „sina“ juba pikem, eks?

ANNAN SINULE TORTI!

JAH!

PALUN ANNA MINULEGI TORTI!

Sõnu saame omavahel liita. Siis tekivad liitsõnad. Liitsõnad on pikemad. See on siililegi selge.

SIIL

SIILILEGI selge!

SIILIDELEGI selge!

• Loe, mitu tähte igas sõnas on. Kirjuta õige arv sõnade taha.

• Vaata nüüd liitsõnu. Loe, mitu tähte nendes on. Kirjuta õige arv iga liitsõna taha.

TEE

RAUD

RAUDTEE ÜLE

SÕIT

ÜLESÕIT KOHT

ÜLESÕIDUKOHT

18 19

Liitsõna võiks ju kasvada väga pikaks. Me võiks teha sõna RAUDTEEÜLESÕIDUKOHT.

Seda oleks aga paha lugeda. Me ei saaks sõnast kohe aru.

Sellepärast on reegel, et liitsõna võib koosneda kuni kolmest osast. Kui teeme liitsõna neljast sõnast, uurime, kuidas sõna lühemaks jagada.

Näiteks kirjutame ÜLESÕIDUKOHT kokku. RAUDTEE

ÜLESÕIDUKOHT kirjutame juba kahe sõnana.

Lahuta sõnad osadeks!

PUULEHT + TAGAUKS + VÕINUGA +

Aga mis on siiski kõige pikem sõna eesti keeles?

Pakutud on, et see sõna on

LEMMIKLOOMAPIDAMISKULTUUR.

Kui sa võtad endale looma, pead sa tema eest hästi hoolitsema. Tal peavad olema õiged elutingimused.

Sa pead teda õigesti toitma, tema eest hoolitsema, temaga tegelema ja teda armastama. See õige pidamine on keerulisema nimega kultuur.

Vaata nüüd sõnu ja nendest kasvavat liitsõna!

LOOM

LEMMIKLOOM

LEMMIKLOOMA PIDAMINE

LEMMIKLOOMAPIDAMISKULTUUR

Viimases sõnas on 29 tähte! Enam pikemaks ei saa!

Kes ütles, et ei saa? Saab küll!

Paneme lõppu käändetunnuse ja gi-liite.

LEMMIKLOOMAPIDAMISKULTUURILEGI

Nüüd on sõnas 30 tähte!

Oletame, et keegi kohtleb oma looma halvasti. Tal ei ole kultuuri. See tähendab, et tal on kultuuritus.

LEMMIKLOOMAPIDAMISKULTUURITUS.

Siin on jälle 32 tähte. Aga lisame alaleütleva käände tunnuse ja gi-liite.

LEMMIKLOOMAPIDAMISKULTUURITUSELEGI.

34 tähte! Kas nii keerulist sõna saab üldse kasutada?

20 21

Saab. Näiteks nii.

Lemmikloomapidamisekultuurituselegi on olemas vastuabinõu.

Halvalt omanikult saame looma ära võtta. Saame otsida loomale uue kodu. Sellise, kus teda armastatakse.

Kus on olemas

(kirjuta siia see pikk-pikk 29 tähega sõna!)

MIKS on mõnel sõnal mitu tähendust?

KAS TEADSID?

Eesti keele kõige pikemaks ehk pikimaks sõnaks pakutakse tihti sõna ELEVANDILONDIKONDILUUÜDI.

See sõna ei tohi aga nii pikk olla. Me võiks kirjutada

ELEVANDILONDI KONDIÜDI (kondiüdi ehk üdi üks liik)

ELEVANDI LONDIKONDI ÜDI (londikondi üdi ehk ühe teatud kondi üdi).

Vaat siis!

Võrdle!

KAKK RIIV

SIIL

!

22 23

Mõni sõna on tekkinud varem, teine hiljem. Kui hiljem tekkinud sõna tähistab asja, mis on varasema sõnaga tähistatud asja moodi, võib juhtuda, et vana sõna pannakse ka uut asja tähistama.

See on SILM.

Silm on kala moodi. Eks ju?

Meie kauged esivanemad said aru, et kalad elavad vees. Paljud kalad olid tõesti silma moodi.

LATIKAS

SÄRG

AHVEN

KALA ON IKKA SILMA MOODI.

SILMUKALA

OI! MIS KALA SEE VEEL ON?

JA SILM ON KALA MOODI.

TEAD! LAS TA OLLA SILM!

AHVEN SEE EI OLE. SÄRG KA EI OLE.

24 25

Mõni sõna on eesti keeles olnud varem. Hiljem on mõne asja jaoks laenatud sõna teisest keelest. Kogemata on need sõnad täpselt ühtmoodi. Mida sõna tähendab, saame aru selle lause järgi, kus sõna on.

Triip või joon on teise sõnaga KÜÜT. Küüt on vana sõna. Seda tunnevad ka teised eesti keelele lähedased keeled.

Kuid sõnal KÜÜT on ka teine tähendus. KÜÜT võib tähendada ka vedamist, edasiviimist. See sõna on uuem. See on pärit rootsi sõnast skiut , mis tähendab küüdihobust –looma, kes vedas vankrit, milles oli näiteks post. Sarnane sõna on olemas ka soome keeles: kyyti. Soome keeles tähendab kyyti sõitu või edasiviimist, aga ka hoogu ja kiirust.

Mõnel sõnal on rohkem tähendusi kui kaks.

KIIL putukas

KIIL puulõhestaja

KIIL laevakiil

VIIL küüneviil

VIIL koogiviil

VIIL katuseviil

KÜÜDILINE SEELIK KÜÜDIMEES

Mis oli kõigil suurte tähtedega kirjutatud sõnadel ühist?

Keskelonpikki.

?

KAS TEADSID?

Sõna KÜÜ tähendab murdekeeles vaskussi. Eesti keelega sarnastes keeltes on see tähendanud ka madu.

!

26 27

HEAD TEED!

LÄHEN TEELE!

TEE ON PIKK. PALUN TEE MULLE ENNE ÜKS TEE.

Võrdle!

Mis keeles on sõna kõige rohkem eesti keele moodi?

KAS TEADSID?

TEE, mida mööda me kõnnime, on vana sõna. Seda tunnevad ka kõik eesti keele sugulaskeeled.

TEE, mida me joome, on palju uuem ja eesti keelde tulnud saksa keele sõnast TEE. Saksa keelde on sama sõna jõudnud hiina keelest. Teed toodi Euroopasse Hiinast. Seepärast on see sõna paljudes Euroopa keeltes peaaegu ühesugune.

prantsuse inglise hispaania rootsi läti soome