1. Kas oled migreeniga inimene? Kui sa seda raamatut loed, siis on tõenäoliselt kas sul endal või mõnel sinu lähedasel sümptomeid, mida pead migreeniks. Võibolla mõtled, mida peaksid jälgima, millal arsti juurde pöörduma ning kuidas arst teab, kas sinu sümptomid on migreenist põhjustatud? Kas sulle on vaja ehk uuringuid teha? Koguni 25 protsenti migreeniga inimestest ei sa kunagi diagnoosi, isegi siis, kui nad arsti juurde pöörduvad1. Palju on ka neid, kes isegi kunagi järele uurima ei lähe. Selline olukord peab muutuma. Esimene samm on mõista, mis on migreen ja kuidas just sina seda koged. Sul on vaja arstivisiidiks valmistuda ja oma sümptomeid kirjeldada.
Millised sümptomid sul esinevad? Tavaliselt mõeldakse migreenist kui ühepoolsest tugevast peavalust, millega kaasneb oksendamine ja valgustundlikkus. Ehkki see on sageli tõsi, ei ole see kindlasti kogu lugu. Migreeni sümptomid erinevad arvult, sageduselt, kestuselt ja raskusastmelt. Sinu sümptomid võivad olla hooti erinevad või elu jooksul muutuda. Vaatame mõningaid sümptomeid, mida migreeniga inimestel esineb.
13