Page 1


Reet Piiri

Eesti kihelkondade v채rvid

Kodukohav채rvid Eesti Vabariigi 100. s체nnip채evaks


Autor Reet Piiri Keeletoimetaja Karin Kastehein Kujundaja Angelika Schneider Konsultant Jaana Pärn, Tikkurila

©Rahva Raamat AS

ISBN 978-9949-9997-8-1 Print Best Oü Tallinn 2018

Esimesed kaks numbrikombinatsiooni (Pantone ja cmyk-kood ehk neljavärvitrükk) iga värviruudu juures on mõeldud pigem trükitööstusele, disaineritele ja kujundajatele.

Alumine ehk kolmas number on tavakasutajale värvitoonide saamiseks Tikkurila värvilehviku järgi. Värvitoonide koodid on valitud Tikkurila Symphony värvilehvikust ja neid saab lasta toonida Vivacolori ning Tikkurila värvitoodetest ehituskauplustes üle Eesti. Siin raamatus toodud värvitoonid on ligilähedased, mitte päris täpsed. Palun lähtuge Tikkurila Symphony värvikaardis toodud täpsetest toonidest.

Raamat valmis EV100 projekti raames.


Sisukord Seelikud 5 Sa a r e m a a k i h e l ko n n a d Anseküla kihelkond 11 Jaani kihelkond 12 Jämaja kihelkond 13 Kaarma kihelkond 14 Karja kihelkond 15 Kihelkonna kihelkond 16 Kärla kihelkond 17 Mustjala kihelkond 18 Pöide kihelkond 19 Püha kihelkond 20 Valjala kihelkond 21 Muhu saar 22 H i i u m a a k i h e l ko n n a d Emmaste 23 Käina kihelkond 24 Pühalepa kihelkond 25 Reigi kihelkond 26 Va n a- Pä r n u m a a k i h e l ko n n a d Pärnu kihelkond 27 Audru kihelkond 28 Häädemeeste kihelkond 29 Pärnu-Jaagupi kihelkond 30 Saarde kihelkond 31 Tori kihelkond 32 Tõstamaa kihelkond 33 Vändra kihelkond 34 Kihnu 35 Va n a- L ä ä n e m a a k i h e l ko n n a d Hanila kihelkond 36 Karuse kihelkond 37 Kirbla kihelkond 38

Kullamaa kihelkond 39 Lihula kihelkond 40 Lääne-Nigula kihelkond 41 Martna kihelkond 42 Mihkli kihelkond 43 Märjamaa kihelkond 44 Ridala kihelkond 45 Varbla kihelkond 46 Vigala kihelkond 47 Noarootsi kihelkond 48 Va n a- H a rj u m a a k i h e l ko n n a d Hageri kihelkond 49 Harju-Jaani kihelkond 50 Harju-Madise kihelkond 51 Juuru kihelkond 52 Jõelähtme kihelkond 53 Jüri kihelkond 54 Keila kihelkond 55 Kose kihelkond 56 Kuusalu kihelkond 57 Nissi kihelkond 58 Rapla kihelkond 59 Risti kihelkond 60 Va n a-Jä rva m a a k i h e l ko n n a d Ambla kihelkond 61 Anna kihelkond 62 Järva-Jaani kihelkond 63 Järva-Madise kihelkond 64 Koeru kihelkond 65 Paide kihelkond 66 Peetri kihelkond 67 Türi kihelkond 68 Va n a-V i r u m a a k i h e l ko n n a d Haljala kihelkond 69 Iisaku kihelkond 70


Jõhvi kihelkond 71 Kadrina kihelkond 72 Lüganuse kihelkond 73 Rakvere kihelkond 74 Simuna kihelkond 75 Vaivara kihelkond 76 Viru-Jaagupi kihelkond 77 Viru-Nigula kihelkond 78 Väike-Maarja kihelkond 79

Va n a-Võ r u m a a k i h e l ko n n a d Hargla kihelkond 107 Kanepi kihelkond 108 Karula kihelkond 109 Põlva kihelkond 110 Räpina kihelkond 111 Rõuge kihelkond 112 Urvaste kihelkond 113 Vastseliina kihelkond 114

M u lg i k i h e l ko n n a d Halliste kihelkond 80 Helme kihelkond 81 Karksi kihelkond 82 Paistu kihelkond 83 Tarvastu kihelkond 84

Setumaa 115

Põhja-Viljandimaa kihelkonnad Kolga-Jaani kihelkond 85 Kõpu kihelkond 86 Pilistvere kihelkond 87 Põltsamaa kihelkond 88 Suure-Jaani kihelkond 89 Viljandi kihelkond 90 Va n a-Ta rt u m a a k i h e l ko n n a d Kambja kihelkond 91 Kodavere kihelkond 92 Kursi kihelkond 93 Laiuse kihelkond 94 Maarja-Magdaleena kihelkond 95 Nõo kihelkond 96 Otepää kihelkond 97 Palamuse kihelkond 98 Puhja kihelkond 99 Rannu kihelkond 100 Rõngu kihelkond 101 Sangaste kihelkond 102 Tartu-Maarja kihelkond 103 Torma kihelkond 104 Võnnu kihelkond 105 Äksi kihelkond 106


Seelikud Siinsete kaante vahel on Eesti eri paigust pärit seelikute värvid ja mustrid. Meie esivanemad on neid nii ilusaks ja kalliks pidanud, et on arvanud heaks anda need Eesti Rahva Muuseumile, et need säiliks järgnevatele põlvedele näitamiseks. Olen siin igast Eesti kihelkonnast välja toonud ühe seeliku. Ei saa öelda, et üks või teine on kõige õigem või ilusam näide muuseumis hoiul olevatest seelikutest, aga soovitan Eesti Rahva Muuseumi kuraatorina lähtuda just siinsest valikust, kui tuleb tahtmine oma kodukihelkonna värve ja mustreid kasutada. Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi aluseks – kogu meie vanem kultuurikiht jaguneb nende järgi. Inimesed tunnevad ikka huvi oma juurte vastu. Millisest kihelkonnast on mu esivanemad pärit? Millises kihelkonnas nad kokku said ja elasid? Milliseid rõivaid nad kandsid? Samuti pakub huvi see, milliseid värve ja mustreid peeti kodukihelkonnas omaseks ja ilusaks. Eesti rahvarõivaste omapära ja ilu hinnatakse enamasti naiste rõivaste järgi. Praktika on näidanud, et rahvarõivakostüümi valimine algab seelikust. Seetõttu on siin välja toodud just seelikutes kasutatud värvid. 18. sajandi lõpupoole vahetas uus mood, kahar triibuseelik, välja senise ühevärvilise seeliku. Triipe on mitmesuguseid, nii laiemaid kui kitsamaid, toon toonis üleminekuga kui ka kontrasttoonis paigutatuna. Mõnel seelikul on üks värv laia triibuna, andes seega domineeriva värvi ning olles samas triiburühmade põhjaks. Vahel on laiema triibu keskele kootud mõnest lõngast koosnev jooneke, niinimetatud süda. On ka selliseid triibustikke, kus kaks või rohkem värvi on kootud ühelaiuste triipudena. Triipude paigutus pole juhuslik. Värvid korduvad määratud järjekorras, rühmadena. Kui värvid moodustavad sümmeetriliste pooltega värvirühmad ühe keskmise triibuga, siis nimetati seda täislauguks. Aga triibustikes kohtame ka ühe poolega värvirühmi, poollauke. Laugud ise võivad koosneda laiematest või kitsamatest joontest ning rohkemast ja vähemast arvust värvidest. 19. sajandi jooksul levis triibumood üle maa, jõudes ka Saaremaale, kus seni kanti kitsa moega ühevärvilist kurrutatud seelikut, mille allserva olid sisse kootud viirad ehk põiktriibud. Sama sajandi keskpaigas hakkas

7


viiradega seelikut asendama kiutkuub ehk kitsatriibuline seelik. Aga Sõrve poolsaare Anseküla ja Jämaja kihelkonna naised jäid viiradega seelikutele truuks, kuigi ka siin toimusid muutused põigiti triipude laiuses ja värvis. Mandrilgi ei võetud igal pool triibuseelikut omaks, näiteks Halliste mulgid jäid ikka truuks oma ühevärvilisele seelikule. Seepärast ongi Halliste kihelkonnast esitatud siin ühevärviline punane sõpu ehk mähitav seelik. Seto naised kandsid pihikseelikutaolist kehakatet, mida esindab siin vanim neist, valge villane rüü punase poogaga allääres, mis osutab ühtlasi setude puna-valgele värvieelistusele. Triibukanga kõrval hakati 19. sajandi teisel poolel kuduma ka teistsuguseid kangaid, mõnes Mandri-Eesti kihelkonnas said eriti populaarseks ruudulised seelikud. Siin on näidatud kuue kihelkonna ruute. Kui vaatame triipudes ja ruutudes esinevaid värve, näeme palju punast. Nimelt peeti punast maagiliseks kaitse- ja ravivahendiks, halba tõrjuvaks värviks juba esiajast peale. Punast seostati alati pidulikkusega ja peeti ka lihtsalt ilusaks, nii et see oli 19. sajandil tekstiilikaunistustes eelistatud värvitoon. Suvise rohelise ja talvise lumivalge maastiku taustal torkas punane hästi silma. Punase lõnga värvimiseks kasutati kohalikke madaralaste perekonda kuuluvaid taimi, eriti värvmadarat. Kui võimalik, osteti pidulike esemete valmistamiseks talurahvapoest või harjuskilt puupunast (parnambu-puu puit) ja putukapunast (koshenilli-täid). 19. sajandi teisel poolel lisandusid ka keemilised aniliinvärvid. Ostuvärvidena hakatigi varem kasutama just neid värvitoone, mida oli meie loodusest raske leida. Ka ilusat sinist ei saa metsavärvidest – selle jaoks kasutati puusininist ehk viiulivärvi (sinipuu ehk kampetshe veripuu puit) ja indigot (potisinist). Tihti kohtame seelikutriipudes just potisinist, mis on saanud oma nimetuse uriinipotis indigo kääritamise tõttu. Palju näeme triipudes ka lambavilla naturaalseid toone: valget, musta, pruuni ja halli. Villaste esemete värvigammat mõjutas tugevalt kohalik taimestik. Metsataimedest ja lilledest osati välja võluda palju värvitoone, mida vanarahvas oskas peenelt eristada. Kõige käepärasem oli loodusest võtta kollakaid ja rohekaid toone. Kollaseid toone sai kaselehtedest, karikakraõitest, koeraputkedest, kivisamblast, aga ka paju-, kukerpuu- või sibulakoortega värvides. Eri varjundi ja intensiivsusega rohelist andsid kanarbikuvarred, toomingalehed, koeraputkeõied jne. Pruuni ja musta saadi lisaks lambavillale veel lepakoorest, kuuse- ja männikäbidest, sookailudest ja pohlavartest. Aga loodusest osati leida ka materjali, mis andsid roosakaid, punakaid, lillakaid toone.

8


Kõrvuti seati värve puulaastule lõngu kerides ja katsetades, kuidas üks või teine toon kokku kõlas. Puulaastuke ja lõngajupid võeti pühapäeval kirikussegi kaasa ja kui mõni ilus seelik silma jäi, keerutati selle triibustik puupilpale ning püüti kodus lõngu selle järgi värvida ja triipudeks kududa, pannes ikka sutsuke ka enda arvamust juurde. Nii kujuneski välja kihelkondlik mood, kus üks seelik ei sarnane kunagi teisega, aga oma kihelkondlik tunnetus on alati olemas. Reet Piiri,

ERMi kuraator, raamatu koostaja

9


Black C C100M100Y100 Y498

123 C M23Y100 M302

485 C M100Y90 M320

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Anseküla kihelkond Saaremaa

7687 C C100M80Y20 M354

Valmistatud Saaremaal Ansekülas 1894. Ostetud samas 1895. Vanasti värviti kirikuube taimedega, see on aga värvitud poevärvidega. Kuubesid oli mitu tükki korraga seljas. Seeliku viirg, viiruga kirikuub täpiliku abuga. ERM A 291:351

7742 C C85M38Y92 K376

11


485 C M100Y90 M320

214 C C10M100Y30 L338

7762 C C60M40Y80K35 M448

Black C C100M100Y100 Y498

Jaani kihelkond Saaremaa

533 C C100M100Y60K20 M357

Valmistajaks on eseme muuseumile müüja ämm Saaremaal Jaani kihelkonnas 1880. Muuseumile saadud Jaani kihelkonnast Orinõmme külast Matsi-Jürna talust Anna Palmbukilt 1920. Tavaline kuub. Peenemad kuued olid mitmevärvilisemad ja -toonilisemad. Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM A 509:2154

12


166 C M78Y100 M315

1365 C M30Y75 N307

7742 C C85M38Y92 K376

7687 C C100M80Y20 M354

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Black C C100M100Y100 Y498

Jämaja kihelkond Saaremaa

Tehtud Saaremaal Jämaja kihelkonnas. Muuseumile saadud 1935. Seeliku viirg. ERM A 423:6

219 C M100 L338

13


186 C C15M100Y75 M327

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

3292 C C100M25Y55K45 M371

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

Kaarma kihelkond

Saaremaa 533 C C100M100Y60K20 M357

Seeliku tegi Kadri Soo채채r 1874. aastal Saaremaal Kaarma kihelkonnas Kuke k체las Luina talus. Muuseumile saadud Tiina Matsonilt Kaarma k체last Alliku perest 1914. Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM 16660

14


485 C M100Y90 M320

214 C C10M100Y30 L338

3308 C C95M30Y70K60 L369

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

Karja kihelkond

Saaremaa

Tehtud Saaremaal Nehatu kĂźlas 1884. Muuseumile kinkis Reet Lember Karja kihelkonnast Oolu kĂźlast 1914.

533 C C100M100Y60K20 M357

Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM 16737

15


269 C C76M90Y18K19 M343

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

322 C C100M10Y40K30 L366

Kihelkonna kihelkond

Saaremaa

Valmistas Miina Krubs 1900. aastal Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas LĂźmanda vallas Kovi kĂźlas. Muuseumile saadud 1920. aastal valmistajalt. Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM A 509:2013

16


Warm Red C M85Y90 L316

7420 C C23M100Y50Y17 M423

7697 C C70M35Y30 V357

Kärla kihelkond

Saaremaa

Tegi Juula Väli Saaremaal Kärla kihelkonnas Kandla talus 1890. Muuseumile saadud seeliku valmistajalt 1940.

Black C C100M100Y100 Y498

Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM A 491:6

17


484 C C36M90Y100K5 N321

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

7741 C C50M25Y85K25 L385

Mustjala kihelkond

Saaremaa Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Valmistatud Saaremaal Mustjala kihelkonnas Võhma külas. J. Gahlnbäcki kogu. Ülaosa madarapunane, alumine ristitriipudega. Seelik, ümbrik. ERM A 316:46

18


484 C C36M90Y100K5 N321

167 C C25M75Y100 N313

653 C C85M60Y20 S354

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Pöide kihelkond

Saaremaa

Muuseumile saadud 1894. Kogujad Oskar Kallas ja Eduard Allas. Selline mood hakkas Saaremaal Pöide kihelkonnas kaduma juba 1840. aasta paiku.

309 C C100M25Y25K70 M366

Seelik, ümbrik. ERM A 291:244

19


484 C C36M90Y100K5 N321

145 C C10M50Y100 N311

3425 C C100M25Y80K25 M375

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

P端ha kihelkond

Saaremaa

7547 C C100M60Y40K75 Y492

Tehtud Saaremaal P端ha kihelkonnas u 1853. Muuseumile kinkis Leena Sibul P端ha kihelkonnas Vatsk端la Alliku talus 1913. Viiruline kuub. ERM 11335

20


484 C C36M90Y100K5 N321

145 C C10M50Y100 N311

3425 C C100M25Y80K25 M375

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Valjala kihelkond Saaremaa

7547 C C100M60Y40K75 Y492

Kantud Saaremaal Valjala kihelkonnas. Muuseumile kogutud 1895. Moest hakkas kaduma 1850. aasta paiku, selle asemel hakati kandma kiutkuube. Seelik, Ăźmbrik. ERM A 291:300

7687 C C100M80Y20 M354

21


166 C M78Y100 M315

1365 C M30Y75 N307

7742 C C85M38Y92 K376

7687 C C100M80Y20 M354

Muhu

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Black C C100M100Y100 Y498

Muhu Seeliku kudus Marie Pallasmaa (1870– 1940) Muhus Mõega külas Tähvena talus 19. sajandi lõpus. Seelikut kandis Marie veel enne II maailmasõda. Seelikutriibustik. ERMA 681:30

219 C M100 L338

22


166 C M78Y100 M315

485 C M100Y90 M320

7762 C C60M40Y80K35 M448

5405 C C74M45Y35 L436

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Black C C100M100Y100 Y498

Emmaste kihelkond

Hiiumaa

Kudus Kreet Wismus Hiiumaal Emmaste kihelkonnas Viiri külas. Muuseumile kogus 1912 Gustav Langmann. Värvid: potisinine, poekollane, roheline, must. Seelikutriibustik, küit. ERM 5227

653 C C85M60Y20 S354

512 C C60M90Y30 K341

23


Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

Warm Red C M85Y90 L316

186 C C15M100Y75 M327

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Käina kihelkond

Hiiumaa

Kudus Tiiu Siimann Hiiumaal Käina kihelkonnas Kiriku vallas. Muuseumile kogus 1912. aastal Edgar Eisenschmidt. Seelikutriibustik, küit. ERM 5077

24


Black C C100M100Y100 Y498

123 C M23Y100 M302

186 C C15M100Y75 M327

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7742 C C85M38Y92 K376

Warm Red C M85Y90 L316

209 C C45M95Y60K35 M339

653 C C85M60Y20 S354

Pühalepa kihelkond

Hiiumaa

Seeliku tegi Mare Valdmann Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas Soonlepa mõisas 1880. Muuseumile saadud Liisa Valdmannilt Suure valla Hellamaa küla Leenurga perest. Suurevalla küüt uuemast järgust. Hakkas kaduma 1890.–1900. aastate paiku. Seelikutriibustik. ERM A 509:2044

269 C C76M90Y18K19 M343

25


1665 C M85Y100 M315

584C C25Y80 J388

7441 C C45M68 L343

Process Blue C C100M28 K359

Reigi kihelkond

Hiiumaa

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7596 C C50M65Y70K50 M483

Küüdi tegi Kersti Köster Hiiumaal Reigi kihelkonnas Kõrgessaare vallas Metsa külas Pudisma Siimu peres 1884. Ese saadud Kersti Köstrilt Kõrgessaare valla Kurisoo küla Selja perest 1924. Seelikutriibustik. ERM A 509:2043

552 C C30M10Y10 G436

219 C M100 L338

171 C M70Y80 L315

26


269 C C76M90Y18K19 M343

805 C M70Y50 J324

215 C C18M100Y30K17 M337

Warm Red C M85Y90 L316

Pärnu kihelkond

Vana-Pärnumaa

Oli Tiiu Pikmanni (s 1865) seelik, kes elas Vana-Pärnumaal Pärnu kihelkonnas Sauga vallas. Muuseumile annetas tütar Marie Pikla (s 1905).

7731 C C80M10Y90K20 K375

Seelikutriibustik. ERM A 621:54

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

27


Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

Warm Red C M85Y90 L316

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Audru kihelkond Vana-Pärnumaa

Kudus Liisa Murd u 1866 VanaPärnumaal Audru kihelkonnas Kirikuvallas Põldeotsa külas Murru talus. Annetas Liisa Murd. Koguja Aleksander Isotamm 1924. Kirjade nimetused: rummulised (romb), käpalised (kesktäpiga ratas), hargilised (kaldrist). Kirjad tehti nii, et teatud kauguselt tõmmati lõngadele enne värvimist linasidemed ümber, see koht ei võtnud värvi külge. Seelikutriibustik. ERM A 305:6

28


Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

5405 C C74M45Y35 L436

7547 C C100M60Y40K75 Y492

Häädemeeste kihelkond

Vana-Pärnumaa

Valmistas Rõõta Kõrmõni (s 1851) noorpõlves Vana-Pärnumaal Häädemeeste kihelkonnas Tahkuranna vallas Võiste külas Kihnu talus. Muuseumile annetas Liidia Akkermann Häädemeestelt. Seelikutriibustik, hammuline kört. ERM A 564:1889

29


7547 C C100M60Y40K75 Y492

484 C C36M90Y100K5 N321

623 C C50M10Y35 V377

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Pärnu-Jaagupi kihelkond

Vana-Pärnumaa 552 C C30M10Y10 G436

Kört, kiutkört, kudus Mari Palk 1875. aastal Vana-Pärnumaal PärnuJaagupi kihelkonnas Halinga vallas Palpe talus. Annetas Anna Sotnik samas. Kogus Hans Laur 1920.

Punane värv värvitud puupunasega. Seelikutriibustik. ERM A 119:39

30


3292 C C100M25Y55K45 M371

7605 C C10M35Y25 H424

1805 C C10M95Y75K20 N330

Saarde kihelkond Vana-Pärnumaa

Valmistas Ann Vill (s 1878) 1909. aastal Vana-Pärnumaal Saarde kihelkonnas Kilingi vallas Saunametsa külas Loigu talus.

5265 C C75M70Y20K40 N345

Seelikutriibustik. ERM A 564:1538

31


5405 C C74M45Y35 L436

484 C C36M90Y100K5 N321

7499 C C5M10Y40 G392

876 C C30M55Y60K30 N476

Tori kihelkond Vana-Pärnumaa

562C C100M15Y55K28 L370

Valmistatud u 1825 Vana-Pärnumaal. Muuseumile kinkis Juuli Tilk Tori kihelkonnast ja vallast Levi küla koolimajast 1917.

Värvitud metsavärvidega. Seelik koguti lahtiharutatult, viimati kasutati tekina. Seelikutriibustik. ERM 18263

7403 C C5M15Y60 J393

32


269 C C76M90Y18K19 M343

562C C90M15Y55K40 L370

186 C C15M100Y75 M327

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

T천stamaa kihelkond Vana-P채rnumaa

Valmistatud ja kantud VanaP채rnumaal T천stamaa kihelkonnas. Muuseumile kinkis L. v. Stael 1919.

228 C C20M100Y10K35 M338

Seelikutriibustik. ERM 19463

805 C M70Y50 J324

33


7697 C C70M35Y30 V357

7420 C C23M100Y50Y17 M423

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7522 C C20M60Y60K10 L408

Vändra kihelkond Vana-Pärnumaa

129 C C5M20Y85 S300

534 C C95M70Y15K40 N431

Kudus Mai Moorast u 1857 VanaPärnumaal Vändra kihelkonnas Käru vallas Päri talus. Annetas Mai Moorast, kogus K. Radik 1913.

Pilpa peal seatakse muster kokku. Seelikutriibustik. ERM 14743

7596 C C50M65Y70K50 M483

34


186 C C15M100Y75 M327

533 C C100M100Y60K20 M357

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

191 C M80Y34 S329

3292 C C100M10Y40K30 M371

Kihnu

Vana-Pärnumaa Kört on kootud u 1906 Kihnu saarel Linakülas Tummadu talus. Kogus Voldemar Haas 1921.

Selliste heledate triipudega körti kannavad noored tüdrukud ja noorikud. Värvid ostetud. Seelikutriibustik. ERM A 175:54

1345 C M20Y55 K306

35


7544 C C55M35Y30K15 M490

7521 C C26M40Y50 J474

5595C C30M10Y25 H445

7588 C C35M65Y70K35 M479

Hanila kihelkond

Vana-Läänemaa Black C C100M100Y100 Y498

Kootud 1864. aastal Vana-Läänemaal Hanila kihelkonnas Kokuta külas. Annetaja Liisu Rentmann. Kogus Hans Rebane 1914.

Värvitud puu värviga. Seelikutriibustik. ERM 18330

36


667 C C55M63Y23 N343

228 C C20M100Y10K35 M338

7432 C C25M75Y20K5 S338

1525C C15M75Y100K10 N313

7454 C C68M36Y10 V354

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Karuse kihelkond

Vana-Läänemaa

Kudus Marie Ülem u 1860 VanaLäänemaal Paatsalu vallas Vatla külas. Muuseumisse 1920.

Lilla ja punane värv linnast ostetud, rohelised ja sinised on kodused värvid. Roheline saadud koeraputke õitest, pandi lõngaõli sisse ja keedeti katlas. Helesinine saadud lõngaõliga, tumesinine (potisinine) kusega. Seelikutriibustik. ERM A 447:176

7762 C C60M40Y80K35 M448

7491 C C50M25Y85K25 L385

37


7420 C C23M100Y50K17 M423

485 C M100Y90 M320

191 C C75Y95 S329

123 C M23Y100 M302

Kirbla kihelkond

Vana-Läänemaa

Seelikukanga kudus endale Viiu Herman Vana-Läänemaal Kirbla kihelkonnas Kirbla vallas Kloostri külas. Seeliku kinkis muuseumile omaniku tütar Anna (s 1890).

806C M80Y10 K338

Seeliku ruut. ERM A 622:214

38


Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7596 C C50M65Y70K50 M483

5595C C30M10Y25 H445

7588 C C35M65Y70K35 M479

Kullamaa kihelkond

Vana-Läänemaa

Kootud u 1813 Vana-Läänemaal Kullamaa kihelkonnas Tiinuse mõisas. Annetas Ann Wakker. Kogujad Juhan Treumann ja M. Tulmin 1913.

Black C C100M100Y100 Y498

Seelikutriibustik. ERM 17400

7491 C C50M25Y85K25 L385

39


7420 C C23M100Y50Y17 M423

1795 C C5M100Y80 M320

7481 C C75Y95 J375

1805 C C10M95Y70K20 N330

Lihula kihelkond

Vana-Läänemaa 534 C C95M70Y15K40 N431

726C C10M25Y40 X400

Kudus Eleena Kirs (s 1884) VanaLäänemaal Lihula kihelkonnas Valuste külas Vanaveski talus 18-aastasena. Seelik jõudis muuseumisse 1954.

Seelik värvitud neolõngadega. Seeliku kudumiseks on lõngad kodus kedratud ja värvitud poevärvidega. Seelikuruudustik. ERM A 554:59

129 C C5M20Y85 S300

40


726C C10M25Y40 X400

7588 C C35M65Y70K35 M479

Black C C100M100Y100 Y498

7521 C C26M40Y50 J474

Lääne-Nigula kihelkond

Vana-Läänemaa

Kootud u 1853 Vana-Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas Palivere vallas Lakenõmme külas. Annetas Mari Kraav Oru vallast Viluvere külast Kaevandi talust 1913. Kogujad Eduard Taska ja Marta Veiler.

5565 C C60M25Y45 S442

Seelikutriibustik. ERM 10747

7697 C C70M35Y30 V357

41


1795 C C5M100Y80 M320

Black C C100M100Y100 Y498

190C M66Y25 J336

653 C C85M60Y20 S354

Martna kihelkond

Vana-Läänemaa 1525C C25M75Y100 N313

Kudus Anete Mäemurd 1918. aastal Vana-Läänemaal Martna kihelkonnas Martna vallas Tuka külas Lepiku talus. Seelikutriibustik. ERM A 533:9

7730 C C65M30Y70 K443

42


7581 C C35M70Y75K30 M476

5405 C C74M45Y35 L436

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7762 C C60M60Y85K35 M448

Mihkli kihelkond

Vana-Läänemaa

Kudus Eeva Piile 1861. aastal VanaLäänemaal Mihkli kihelkonnas Õbeda külas. Kogusid M. Josep ja I. Loskit 1911.

Värvitud muistsete värvidega.

540 C C100M66Y10K50 M361

Seelikutriibustik. ERM 2763

7403 C C5M15Y60 J393

43


125C C20M40Y100K10 M392

5595C C30M10Y25 H445

7521 C C26M40Y50 J474

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Märjamaa kihelkond

Vana-Läänemaa 7596 C C50M65Y70K50 M483

Valmistatud u 1763 Vana-Läänemaal Märjamaa kihelkonnas Märjamaa külas Otsa talus. Annetas J. Feldmann. Kogujad Jaan Grünberg ja Aleksander Reinik 1913. Seelikutriibustik. ERM 11606

5625C C55M32Y50K18 L445

44


7762 C C60M60Y85K35 M448

Black C C100M100Y100 Y498

485 C M100Y90 M320

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Ridala kihelkond

Vana-Läänemaa

Valmistatud 1871. aastal VanaLäänemaal Ridala kihelkonnas Võnnu vallas Uneste külas Tõnise-Jüri peres laulatuskleidiks. Riide kudus Leenu Suur. Kogunud Aleksander Taum ja Aleksander Salakka 1913.

7435 C C38M100Y39K20 N336

Kaapotkleidi põikitriip. ERM 10925

45


Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

485 C M100Y90 M320

269 C C76M90Y18K18 M343

228 C C20M100Y10K35 M338

Varbla kihelkond Vana-Läänemaa

7454 C C68M36Y10 V354

Valmistas kinkija vanaema Mari Siivert 19. sajandi lõpul Varbla kihelkonna Saulepi valla Saare küla Männiku talus. Kinkis Hilda Siivert (s 1909) samast. Seelikutriibustik. ERM A 621:251

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

46


485 C M100Y90 M320

7435 C C38M100Y39K20 N336

7403 C C5M15Y60 J393

Black C C100M100Y100 Y498

Vigala kihelkond Vana-L채채nemaa

See oli Mai Altpere (s 1903) laulatusseelik u 1870. aastast. Vanaema kootud Vana-L채채nemaal Vigala kihelkonnas Valgu-Peetril.

552 C C30M10Y10 G436

Seelikutriibustik. ERM A 624:138

7491 C C50M25Y85K20 L385

47


209 C C45M95Y60K35 M339

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7547 C C100M60Y40K75 Y492

1805 C C10M95Y75K20 N330

Noarootsi kihelkond

Vana-Läänemaa 7762 C C60M60Y85K35 M448

7454 C C68M36Y10 V354

Seeliku tegi Vana-Läänemaal Noarootsis Rikholdi vallas Helbini külas Bentase talus Leena Boberg 1881. Muuseumile saadud Noarootsist Rikholdi vallast Roslepa külast Leena Bobergilt. Seelikut, särken, kjolen, kanti 1880.

aastatel, siis tõrjus põikitriibuline pikitriibulise välja, seejärel tulid moodi ruudulised seelikud – just nagu eestlastegi juures. Seelikutriibustik. ERM A 509:2664

48


125 C C20M40Y100K10 M392

5595 C C30M10Y25 H445

7521 C C26M40Y50 J474

7454 C C68M36Y10 V354

7581 C C35M70Y75K30 M476

Black C C100M100Y100 Y498

Hageri kihelkond

Vana-Harjumaa

Kootud u 1857 Vana-Harjumaal Hageri kihelkonnas Ruila külas. Annetaja Mari Viimann Nissi kihelkonnast Laitse vallast Aru külast. Koguja Johannes Alaots 1913.

Värvide nimetused: puupunane, pleekpunane, roheline (enne värviti kollaseks, siis lõngõli ja sinikiviga üle värvitud), karikakrakollane ja õlisinine. Seelikutriibustik. ERM 10623

330 C C100M37Y62K36 M370

726C C10M25Y40 X400

49


Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Black C C100M100Y100 Y498

228 C C20M100Y10K35 M338

1805 C C10M95Y70K20 N330

Harju-Jaani kihelkond

Vana-Harjumaa 540 C C100M66Y10K50 M361

5545 C C70M35Y60K30 S376

5565 C C60M25Y45 S442

Muuseumile annetas Anna Aabrams Vana-Harjumaal Harju-Jaani kihelkonna Paasiku küla Mäe perest. Koguja Gustav Vilberg (Vilbaste) 1912.

Kapot ehk üleüldse riided; kodukoetud riidest. Värvid: sinist ja valge põhi; triipudes punalille-, helkjam-, ehtpunane, neiblusinine, roheline ja must. Endine hind umbes 3–4 rubla. Kapotit kanti 40–50 a tagasi. Kandsivad tüdrukud ja naesed. Kaapotkleidi ruut. ERM 5114

50


Black C C100M100Y100 Y498

1805 C C10M95Y70K20 N330

Harju-Madise kihelkond

Vana-Harjumaa

Seeliku valmistas Marie Eichbaum 1888 Vana-Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Padise vallas Määra kßlas Lepiku talus. Saadud Eichbaumi minialt Aliide Eelmaalt 1971. Seelikutriibustik. ERM A 623:8

51


330 C C100M37Y62K36 M370

726C C10M25Y40 X400

5545 C C70M35Y60K30 S376

Black C C100M100Y100 Y498

Juuru kihelkond Vana-Harjumaa

7402 C C5M15Y50 H392

110 C C15M30Y100 S392

Kootud arvatavasti Juuru mĂľisas u 1834. Annetas Jaan Valdt VanaHarjumaal Juuru kihelkonnas Kuimetsa vallas Siuge kĂźlas Kandi talus 1914. Kogujad Jakob Tenter ja August Leht. Seelikutriibustik. ERM 15703

1795 C C5M100Y80 M320

1685 C C34M79Y85K30 N410

1245 C C15M40Y100K10 L398

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

52


7402 C C5M15Y50 H392

110 C C15M30Y100 S392

7581 C C35M70Y75K30 M476

556 C C60M15Y50K10 J443

Jõelähtme kihelkond Vana-Harjumaa

Seelikut kandis Liisu Viikmann VanaHarjumaal Jõelähtme kihelkonnas Kostiranna külas Jaagumäe talus. Seeliku sai päranduseks Marta Sepp (s 1918) kes andis selle muuseumile.

540 C C100M66Y10K50 M361

7566 C C20M62Y80K15 S410

Seelikutriibustik. ERM A 565:1406

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

53


7547 C C100M60Y40K75 Y492

1805 C C10M95Y70K20 N330

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

209 C C45M95Y60K35 M339

Jüri kihelkond Vana-Harjumaa

7454 C C68M36Y10 V354

110 C C15M30Y100 S392

Kootud Vana-Harjumaal Jüri kihelkonnas Kurna külas. Kogutud 1914. aastal Haljala kihelkonnast Siimu saunast, annetaja Mari Metsmann. Kogujad A. Lepp ja Peeter Kitzberg.

Kiriku seelik, paasta punased riibudpaastad. Seelikutriibustik. ERM 15019

7693 C C100M60Y20K25 M358

54


Black C C100M100Y100 Y498

7521 C C26M40Y50 J474

7762 C C60M40Y80K35 M448

7567 C C33M63Y80K30 S416

Keila kihelkond

Vana-Harjumaa

Seelikuriide kudus Liisu Veitenbaum 1870. aastal Vana-Harjumaal Hageri kihelkonnas Lokuti mĂľisas. Muuseumile andis Liisu Nurmvaldt Hageri kihelkonnast Kurtna kĂźlast Kustase talust 1920.

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Seelikutriibustik. ERM A 509:1910

7432 C C25M75Y20K5 S338

55


3308 C C95M30Y70K60 L369

Process Blue C C100M28 K359

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

7693 C C100M60Y20K25 M358

Kose kihelkond

Vana-Harjumaa

7607 C C20M65Y55 J423

1805 C C10M95Y75K20 N330

Kootud u 1864 Vana-Harjumaal Kose kihelkonnas. Saadud Mari Sagriselt Kose kihelkonnast Kata külast Vabakubja talust. Kogus Gustav Vilbaste 1914.

Värvide nimetused: lambamust, pressiroheline (taimvärv), valkjasroheline, puupunane, sinikivisinine. 1245 C C15M40Y100K10 L398

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

56

Seelikutriibustik. ERM 17219


110 C C15M30Y100 S392

3308 C C95M30Y70K60 L369

123 C M25Y90 M302

125 C C20M40Y100K10 M392

Kuusalu kihelkond

Vana-Harjumaa

Seelik on valmistatud VanaHarjumaal Kuusalu kihelkonna Kolga k체la Sae talus. Saadud Harju-Madise kihelkonnast Kersalu k체last Klemeti talust 1940. Seelik kuulus perenaise vanaisa (s 1825) emale.

Black C C100M100Y100 Y498

805 C M70Y50 J324

Kollaste seelikutriipude v채rvimisel olevat kasutatud karikakra천isi, tumedama varjundi saamiseks lisati silmakivi. Seelikutriibustik. ERM A 496:78

7567 C C33M63Y80K30 S416

484 C C36M90Y100Y5 N321

7491 C C50M25Y85K20 L385

Warm Red C M85Y90 L316

57 Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428


7619 C C15M83Y80 M319

3308 C C95M30Y70K60 L369

1805 C C10M95Y75K20 N330

Black C C100M100Y100 Y498

Nissi kihelkond

Vana-Harjumaa

552 C C30M10Y10 G436

110 C C15M30Y100 S392

623 C C50M10Y35 V377

3425 C C100M25Y80K20 M375

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

58

Kudus Anna Simsoni vanaema u 1853 Vana-Harjumaal Laitse vallas. Saadud Kibuna külast Vaino talust 1913. Kogujad Johannes Alaots ja Paul Grünberg. Kodus tehtud. Värvitud kodu värvidega. Värvid: puu-punane, kübara-must, karikakra-kollane, potisinine ja õlisinine. Seelikutriibustik. ERM 10610


5777 C C40M20Y70K10 S386

3308 C C95M30Y70K60 L369

5493 C C60M20Y30 J368

Black C C100M100Y100 Y498

Rapla kihelkond

Vana-Harjumaa

Kudus Tiiu Paalbergi ema u 1854 Vana-Harjumaal Rapla kihelkonnas Raikküla Rebaste külas. Annetas Tiiu Paalberg Järvakandist Sobli talust 1914.

7566 C C20M62Y80K15 S410

Kollast värvi saadi koerputke õitest ja karikakraist, sambla roheline. Seelikutriibustik. ERM 15161

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

59


Black C C100M100Y100 Y498

1685 C C34M79Y85K30 N410

5493 C C60M20Y30 J368

125 C C20M40Y100K10 M392

Risti kihelkond

Vana-Harjumaa

562 C C100M15Y55K28 L370

309 C C100M25Y25K70 M366

Kudus Ann Miller u 1863 VanaHarjumaal Risti kihelkonnas Villi vallas Mardi talus. Annetaja Leena Martinson samast. Kogujad Jaan GrĂźnberg ja Marika Kivi 1913. Seelikutriibustik. ERM 9366

3292 C C100M25Y55K45 M371

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

60


Warm Red C M85Y90 L316

123 C M25Y90 M302

209 C C45M95Y60K35 M339

805 C M70Y50 J324

562 C C100M15Y55K28 L370

552 C C30M10Y10 G436

Ambla kihelkond Vana-Järvamaa

Seelik on Vana-Järvamaalt PruunaKõrve mõisast u 1763. Muuseumile annetas Waldmann Jäneda veskist. Koguja Hans Pillov 1913. Seelikutriibustik. ERM 11171

623 C C50M10Y35 V377

309 C C100M25Y25K70 M366

61


1685 C C34M79Y85K30 N410

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

125 C C20M40Y100K10 M392

3425 C C100M25Y80K20 M375

Anna kihelkond Vana-Järvamaa

7432 C C25M75Y20K5 S338

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

62

623 C C50M10Y35 V377

Valmistatud u 1862 Vana-Järvamaal Anna kihelkonnas Anna vallas, saadud samast 1922. Seelikutriibustik. ERM A 509:1974


7547 C C100M60Y40K75 Y492

1805 C C10M95Y75K20 N330

454 C C20M20Y40 V452

694 C C25M55Y34 J424

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7752 C C20M30Y95 L390

Järva-Jaani kihelkond Vana-Järvamaa

Ümbriku müüs muuseumile 1921. aastal Krõõt Eevel Vana-Järvamaal JärvaJaani kihelkonnas Metsla külas PeetriHansu talus. Seelikutriibustik. ERM A 509:1981

125 C C20M40Y100K10 M392

63


7566 C C20M62Y80K15 S410

Black C C100M100Y100 Y498

5767 C C48M29Y86K15 L451

7475 C C80M37Y48K10 N440

Järva-Madise kihelkond Vana-Järvamaa

Warm Red C M85Y90 L316

330 C C100M37Y62K36 M370

Seelik on valmistatud 19. sajandi alguses Vana-Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas. Viimati kandis Lilli Põhlalt (s 1861) Ambla kihelkonnas Lehtses. Seelikutriibustik. ERM A 564:1931

7562 C C28M42Y69 J468

7402 C C5M15Y50 H392

5523 C C35M10Y15 V442

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

169C 64 M40Y25 J321


209 C C45M95Y60K35 M339

Black C C100M100Y100 Y498

540 C C100M66Y10K50 M361

1245 C C15M40Y100K10 L398

Koeru kihelkond

Vana-Järvamaa

Annetas Krõõt Evel Vana-Järvamaalt Koeru kihelkonnast Metsla külast. Kogujad Karl Kull ja Hans Veinberg 1913.

330 C C100M37Y62K36 M370

1805 C C10M95Y75K20 N330

Seelikutriibustik. ERM 13544

5493 C C60M20Y30 J368

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

65


CoolGray7C C40M30Y30K10 M496

Black C C100M100Y100 Y498

1795 C C5M100Y80 M320

7762 C C60M60Y85K35 M448

Paide kihelkond

Vana-Järvamaa

7420 C C23M100Y50K17 M423

Valmistas Eva Loik-Tammistu (s 1856) u 1873 Vana-Järvamaal Paide kihelkonnas Purdi vallas Oja külas Uue-Sauna talus.

Sielik on valmistatud kirikus või külapeol käimiseks. Seelikutriibustik. ERM A 637:27

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

66


Black C C100M100Y100 Y498

7420 C C23M100Y50K17 M423

540 C C100M66Y10K50 M361

484 C C36M90Y100Y5 N321

5767 C C48M29Y86K15 L451

7402 C C5M15Y50 H392

Peetri kihelkond

Vana-Järvamaa

Valmistas Kadri Tammik VanaJärvamaal Peetri kihelkonnas Kodasema vallas Ämbre külas AnniJüri talus 1863. Muuseumile annetas Leena Roosmann 1913. Kogujad Karl Kull ja Hans Veinberg.

Pühapäeviti kanti ainult värvilisi seelikuid. Seeliku värvid: helepunane (puuvärvi punane), tunkel punane (paakspuu punane), must, roheline, samblaroheline, kollane, valge, potisinine, madararoheline, neiblusinine (lille sinine).

5523 C C35M10Y15 V442

Seelikutriibustik. ERM 13475

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

67


7491 C C50M25Y85K20 L385

5513 C C35M12Y20 H440

Black C C100M100Y100 Y498

1345 C M20Y55 K306

Türi kihelkond Vana-Järvamaa

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

186 C C15M100Y75 M327

Muuseumile annetas Lena Janich Vana-Järvamaal Türi kihelkonnas Alliku vallas Eiamaa külas 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:2129

202 C C30M95Y70K30 M423

68


186 C C15M100Y75 M327

7619 C C15M83Y80 M319

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

540C C100M66Y10K50 M361

Haljala kihelkond

Virumaa

Muuseumile saadud Vana-Virumaalt Haljala kihelkonnast 1920.

7762C C60M60Y85K35 M448

Kaapotkleidi ruudustik. ERM A 509:2071

69


Black C C100M100Y100 Y498

341 C C100M23Y80K10 M372

125 C C20M40Y100K10 M392

7567 C C33M63Y80K30 S416

Iisaku kihelkond

Virumaa

129 C C5M20Y85 S300

726 C C10M25Y40 X400

Seeliku tegi Vana-Virumaal Iisaku kihelkonnas Tudulinna vallas Kraavi talus Kai Vaas 1842. Muuseumile saadud samast 1922. Seelikutriibustik. ERM A 509:1979

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

70


Black C C100M100Y100 Y498

371C C67M42Y90K30 M385

7567 C C33M63Y80K30 S416

186 C C15M100Y75 M327

726 C C10M25Y40 X400

Process Blue C C100M28 K359

169C M40Y25 J321

5493 C C60M20Y30 J368

Jõhvi kihelkond Virumaa

Valmistatud Vana-Virumaal Jõhvi kihelkonnas Mõisamaa külas. Värvitud taimedega. Muuseumile saadud Kukruse mõisast M. Vaksilt 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:1909

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

71


202 C C30M95Y70K30 M423

1805 C C10M95Y75K20 N330

805 C M70Y50 J324

7596 C C55M70Y70K40 M483

Kadrina kihelkond

Virumaa 468 C C15M20Y40 X394

5565 C C60M25Y45 S442

Seelik kuulus Vana-Virumaal Kadrina kihelkonnas VĂľsul Elts Muikmannile. Muuseumile annetasid Eduard ja Voldemar Langsepp 1924. Seelikutriibustik. ERM A 308:19

134 C M20Y70 V307

Cool Gray 4 C C30M20Y20 J499

7402 C C5M15Y50 H392

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

72


5565 C C60M25Y45 S442

7566 C C20M62Y80K15 S410

540 C C100M66Y10K50 M361

7555 C C20M37Y100 K392

Lüganuse kihelkond

Virumaa

Kudus Alma Randmer Vana-Virumaal Lüganuse kihelkonnas Sakka külas. Annetas Alma Randmer. Kogujad Heinrich Veski ja Leonhard Subka 1915.

Cool Gray 7 C C47M37Y39 M496

Seelikutriibustik. ERM 17787

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

73


Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

541 C C100M60Y10K40 M359

7449 C C72M80Y45K45 M341

1545 C C50M75Y95K40 M481

Rakvere kihelkond

Virumaa 202 C C30M95Y70K30 M423

1805 C C10M95Y75K20 N330

Kootud Vana-Virumaa Rakvere ümbruse seeliku eeskujul Louise Rebenitzi käsitöö- ja kudumiskoolis Rakveres. Kogus Tartu Eesti Põllumeeste Selts 1904. Seelikutriibustik. ERM 1

196 C C5M30Y13 X423

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

74

552 C C30M10Y10 G436


Black C C100M100Y100 Y498

7476 C C100M43Y53K30 M368

1817 C C48M80Y40K40 M422

5545 C C70M35Y60K30 S376

173 C C5M85Y95 M316

694 C C25M55Y34 J424

Simuna kihelkond Virumaa

Valmistatud Vana-Virumaal Simuna kihelkonnas Edro kĂźlas Ulmi talus. Kogutud 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:2086

7407 C C23M37Y79 K395

75


5767 C C48M29Y86K15 L451

5405 C C74M45Y35 L436

7752 C C20M30Y95 L390

7619 C C15M83Y80 M319

Vaivara kihelkond Virumaa

Black C C100M100Y100 Y498

190 C M66Y25 J336

Valmistatud Vana-Virumaal Vaivara kihelkonnas Soldina kĂźlas u 1900. Kogutud 1920. aastal samast. Seelikutriibustik ERM A 509:1971

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

76


7503 C C30M31Y61K15 K454

7762 C C60M40Y85K35 M448

466 C C25M35Y58 V456

1805 C C10M95Y75K20 N330

5595 C C30M10Y25 H445

1685 C C34M79Y85K40 N410

Viru-Jaagupi kihelkond Virumaa

Valmistatud u 1793 Vana-Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas Roela vallas Pallase k체las Salum채e talus. Annetaja Mai Jua. Kogusid Leopold Laurson ja Julius Kuperjanov 1913.

Seelik on v채rvitud koduste v채rvidega. Seelikutriibustik. ERM 10316

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Black C C100M100Y100 Y498

77


1685 C C34M79Y85K40 N410

Black C C100M100Y100 Y498

540 C C100M66Y10K50 M361

5777 C C40M20Y70K10 S386

Viru-Nigula kihelkond Virumaa

5565 C C60M25Y45 S442

5595 C C30M10Y25 H445

Valmistas Ann Rätsepp u 1823 VanaVirumaal Viru-Nigula kihelkonnas Kalvi vallas Koila külas Sepa talus. Annetas Maarja Oolem Pada vallas Toominga külas. Kogujad Johannes Einsild ja Voldemar Kangro-Pool 1913. Seelikutriibustik. ERM 12610

1215 C M15Y65 K300

78


7522 C C20M60Y60K10 L408

Warm Red C M85Y90 L316

Black C C100M100Y100 Y498

805 C M70Y50 J324

330 C C100M37Y62K36 M370

371 C C67M42Y90K30 M385

7691C C100M46Y11K14 L358

1245 C C15M40Y100K10 L398

7709 C C70M10Y25 J360

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Väike-Maarja kihelkond Virumaa

Valmistatud Vana-Virumaal VäikeMaarja kihelkonnas Vao mõisas u 1800. Kogutud Väike-Maarja kihelkonnast Mõisamaa külast Soo talust Krõõt Martensilt 1923. Seelikutriibustik. ERM A 509:5600

79


330 C C100M37Y62K36 M370

1805 C C10M95Y75K20 N330

145 C C10M50Y100 N311

Halliste kihelkond

Mulgimaa

Valmistatud u 1710 Mulgimaal Halliste kihelkonnas. Kogutud Halliste kihelkonnast Uue-Kariste vallast Iasko talust 1909. Õmmeldud madarapunasest villasest kangast, servas mitmevärviline villane kõlapook.

Niisuguste punaste sõpudega käidi laulatusel. Seda tarvitati ka roosihaiguse vastu. Roosihaigust põdeja võttis enesele punase sõpu ümber ja olla alati terveks saanud. Sõpu käidud ka siit talust külasse roosihaigetele otsimas. Ümbervõetult pandi sõpu otsad pahemal pool vaheliti. Ots, mis paremalt poolt tuli, läks pahemapoolsest otsast üle. All veere küljes olla enne klaas või kard tilgutid olnud, need on aga ära katkenud. Punaseid sõpusid tarvitatud ainult laulatuse jaoks, mustad olla iga päev tarvitusel olnud. Sõuke. ERM 1797

80


540 C C100M66Y10K50 M361

Black C C100M100Y100 Y498

5545 C C70M35Y60K30 S376

1805 C C10M95Y75K20 N330

129 C C5M20Y85 S300

671 C C10M35Y5 X338

Helme kihelkond

Mulgimaa

Vanavarakoguja Aleksander PĂľrga kogust. Kogutud 1902. aastal Mulgimaalt Helme kihelkonnast. Muuseumisse 1937. Seelikutriibustik. ERM A 446:274

5595 C C30M10Y25 H445

81


540 C C100M66Y10K50 M361

7420 C C23M100Y50K17 M423

Black C C100M100Y100 Y498

694 C C25M55Y34 J424

Karksi kihelkond

Mulgimaa 7551 C C17M45Y100K20 L392

468 C C15M20Y40 X394

Seeliku valmistas Anne Loit u 1860 Mulgimaal Karksi kihelkonnas Karksi vallas. Muuseumile saadud Karksi kihelkonnast Nuia alevist 1932. aastal preili Sepingult. Kogus Helmi Kurrik. Seelikutriibustik. ERM A 377:9

129 C C5M20Y85 S300

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

82


7420 C C23M100Y50K17 M423

1245C C15M40Y100K10 L398

574 C C62M38Y83K40 N450

688 C C36M71Y20 K340

Paistu kihelkond

Mulgimaa

Valmistatud 1840 Mulgimaal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas Soosare talus. Muuseumile saadud Tombi talust Kristjan Tombilt 1920.

694 C C25M55Y34 J424

Seelikutriibustik. ERM A 104:1

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

83


Black C C100M100Y100 Y498

186 C C15M100Y75 M327

541 C C100M60Y10K40 M359

7432 C C25M75Y20K5 S338

Tarvastu kihelkond Mulgimaa

Cool Gray 7 C C47M37Y39 M496

5625 C C55M32Y50K18 L445

Seelik on valmistatud Mulgimaal Tarvastu kihelkonnas. Muuseumisse saadud Suure-Jaani kihelkonnast Navesti mþisast Aliide Reieri käest 1922. Seelikutriibustik. ERM A 509:5101

110 C C15M30Y100 S392

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

84


533 C C100M100Y60K20 M357

5545 C C70M35Y60K30 S376

186 C C15M100Y75 M327

484 C C36M90Y100K5 N321

1345 C M20Y55 K306

7606 C C15M50Y40 J338

Kolga-Jaani kihelkond

Põhja-Viljandimaa

Valmistas Rõõt Sööt u 1853 VanaViljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas Võisiku vallas Lalsi külas Määra talus. Muuseumile annetas Kai Kukk Odiste küla Toru talust. Kogus Helmi Reiman 1913. Seelikutriibustik. ERM 13989

5493 C C60M20Y30 J368

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

85


574 C C62M38Y83K40 N450

Cool Gray 7 C C47M37Y39 M496

7435 C C38M100Y39K20 N336

186 C C15M100Y75 M327

K천pu kihelkond

P천hja-Viljandimaa

7476 C C100M43Y53K30 M368

Kudus Liisa Parti ema u 1842 VanaViljandimaal K천pu kihelkonnas Halliste k체las Songa talus. Annetas Liisa Part 1912. Koguja Arthur Tamm. Seelikutriibustik. ERM 5883

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

86


574 C C62M38Y83K40 N450

Black C C100M100Y100 Y498

540 C C100M66Y10K50 M361

202 C C30M95Y70K30 M423

623 C C50M10Y35 V377

806 C M80Y10 K338

Pilistvere kihelkond

PĂľhja-Viljandimaa

Valmistas Anna Lott u 1860 VanaViljandimaal Pilistvere kihelkonna KĂľo vallas. Annetas Anna Lott Kabala vallas Hiie talus 1920. Koguja J. Puskar. Seelikutriibustik. ERM A 79:7

7566 C C20M62Y80K15 S410

7407 C C23M37Y79 K395

87


Black C C100M100Y100 Y498

1805 C C10M95Y75K20 N330

7589 C C54M64Y75K40 N481

533 C C100M100Y60K20 M357

Põltsamaa kihelkond

Põhja-Viljandimaa 468 C C15M20Y40 X394

7435 C C38M100Y39K20 N336

Valmistas Mari Saaver VanaViljandimaal Põltsamaa kihelkonnas 1870. Kogutud Kata Jürgensonilt UuePõltsamaa vallast Võhma külast 1920.

Valmistaja kasutas seda viimati 1890. aastal. Hiljem kanti mardi- ja kadripäeval ja ka kohalike näitlejate poolt kui vanamoelist riiet. 5523 C C35M10Y15 V442

88

Seelikutriibustik. ERM A 112:86


7491 C C50M25Y80K25 L385

7691 C C100M46Y11K14 L358

533 C C100M100Y60K20 M357

Warm Red C M85Y90 L316

Suure-Jaani kihelkond Põhja-Viljandimaa

Kudus Mari Riiner u 1868 VanaViljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustvere vallas Üldi külas Väljaotsa talus. Annetas Jaan Wahtramäe Üldi küla Undioru talust 1914. Kogujad Karl Kool ja Adolf Vöölmann.

673 C C10M60Y5 K388

Värvide nimetused: kaselehe ehk potiroheline, viiulivärv (lilla). Seelikutriibustik. ERM 15364

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

89


7706 C C100M31Y23K20 K358

533 C C100M100Y60K20 M357

1795 C C5M100Y80 M320

574 C C62M38Y83K40 N450

Viljandi kihelkond PĂľhja-Viljandimaa

7607 C C15M50Y40 J423

Seelikut kanti Vana-Viljandimaal Viljandi kihelkonnas. Muuseumisse 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:1937

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

90


7706 C C100M31Y23K20 K358

202 C C30M99Y70K30 M423

Black C C100M100Y100 Y498

5595 C C30M10Y25 H445

Kambja kihelkond

Vana-Tartumaa

Kudus Liis Palts u 1857 VanaTartumaal Kambja kihelkonnas Tõdu vallas Põdra talus. Annetas Liis Palts Suure-Kambja külast Kirepi talust 1912. Kogusid Johan Lukas ja Rudolf Riives.

7402 C C5M15Y50 H392

Seelikutriibustik. ERM 7597

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

91


186 C C15M10075 M327

Black C C100M100Y100 Y498

7608 C C36M82Y77 N423

689 C C41M84Y20K20 S339

Kodavere kihelkond

Vana-Tartumaa 7514 C C15M40Y45 J471

7498 C C65M45Y90K30 N450

Valmistatud Alatskivil Naelavere kĂźlas Liiva talus 1830. Aliide Paabu vanaema seelik. Seelikutriibustik. ERM A 563:1934

1345 C M20Y55 K306

5523 C C35M10Y15 V442

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

92


219 C M100 L338

186 C C15M10075 M327

Black 6 C C100M50Y45K85 Y498

202 C C30M99Y70K30 M423

7697 C C70M35Y30 V357

3308 C C95M30Y70K60 L369

Kursi kihelkond

Vana-Tartumaa

Kudus Anu Porgasaar u 1860 VanaTartumaal Kursi kihelkonnas Puurmani vallas. Annetas Marie PĂľder Puurmani vallast Sepavere talust 1920. Koguja Ernst GrĂźnberg. Seelikutriibustik. ERM A 47:52/2

5523 C C35M10Y15 V442

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

93


3035 C C100M45Y36K50 M366

Black C C100M100Y100 Y498

702 C C10M75Y40 K329

521 C C40M55Y10 V342

Laiuse kihelkond

Vana-Tartumaa 443 C C53M32Y37 L493

487 C C5M45Y40 V411

Valmistatud Laiuse kihelkonnas Vana-Tartumaal Laiuse vallas Altküla külas Antsu talus 1934. aastal, kootud 19. sajandil Laiusel kantud vana seeliku eeskujul. Seelikutriibustik. ERM A 629:269

1345 C M20Y55 K306

94


7547 C C100M60Y40K75 Y492

5487 C C68M42Y48K15 V441

5523 C C35M10Y15 V442

1345 C M20Y55 K306

7561 C C50M50Y80K35 M459

186 C C15M100Y75 M327

521 C C40M55Y10 V342

7646 C C34M60Y20 J341

MaarjaMagdaleena kihelkond

Vana-Tartumaa

Seelik on valmistatud Vana-Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas Saare vallas. Seeliku kudus endale noorpĂľlves Leena Soomus (s 1857). Muuseumisse tĂľi seeliku 1924. aastal Berta Soomus. Seelikutriibustik. ERM A 296:28

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

95


1817 C C48M80Y60K40 M422

7476 C C100M43Y53K30 M368

533 C C100M100Y60K20 M357

142 C M30Y80 S303

N천o kihelkond

Vana-Tartumaa

5615 C C55M32Y50K18 L445

5595 C C30M10Y25 H445

Valmistas Prost u 1833 VanaTartumaal N천o kihelkonnas T채htvere vallas. Annetas Marie Lessenberg Tartu linnas 1913. Kogus Edgar Eisenschmidt.

Vanaema tehtud, nelja p천lve vanune. Seelikutriibustik. ERM 19917

7608 C C36M82Y77 N423

468 C C15M20Y40 X394

96

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428


188 C C38M93Y67K35 N333

1805 C C10M95Y75K20 N330

7441 C C45M68 L343

7555 C C20M37Y100 K392

Otepää kihelkond

Vana-Tartumaa

Valmistatud Vana-Tartumaal Otepää kihelkonnas Vana-Otepää vallas Soldati külas. Muuseumisse 1913, koguja Helmi Amberg.

5493 C C60M20Y30 J368

Seelikutriibustik. ERM 13849

574 C C62M38Y83K40 N450

97


202 C C30M99Y70K30 M423

533 C C100M100Y60K20 M357

7566 C C20M62Y80K15 S410

7503 C C30M31Y64K15 K454

Palamuse kihelkond

Vana-Tartumaa 694 C C25M55Y34 J424

614 C C15M10Y50 X387

Valmistas Liisa Põrvet u 1861 VanaTartumaal Palamuse kihelkonnas Roela vallas Vassevere külas Eseme talus. Muuseumile annetas Liine Jõesaar. Kogusid A. Mägi ja A. Schulzenberg 1911. Seelikutriibustik. ERM 3977

468 C C15M20Y40 X394

98


533 C C100M100Y60K20 M357

1805 C C10M95Y75K20 N330

647 C C89M58Y18K10 L357

7498 C C65M45Y90K30 N450

7606 C C15M50Y40 J338

614 C C15M10Y50 X387

Puhja kihelkond

Vana-Tartumaa

Valmistatud Vana-Tartumaal Puhja kihelkonnas Kavilda külas, kantud Soova külas. Muuseumile annetas I. Pihlik. Koguja Karl Rekk 1913. Seelikutriibustik. ERM 9066

1345 C M20Y55 K306

99


Black C C100M100Y100 Y498

485 C M100Y90 M320

533 C C100M100Y60K20 M357

202 C C30M99Y70K30 M423

Rannu kihelkond

Vana-Tartumaa 5625 C C55M32Y50K18 L445

5493 C C60M20Y30 J368

Valmistas Anu M천tsalind u 1875 Vana-Tartumaal Rannu kihelkonnas M천tsalinnu talus. Muuseumisse saadud Rannu kihelkonnast Sanglast 1925. Koguja Eesti Muinasvara P채채stetoimkond. Seelikutriibustik. ERM A 509:1936

142 C M30Y80 S303

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

100


209 C C45M95Y60K35 M339

196 C C5M30Y13 X423

1255 C C27M40Y95K15 M392

7589 C C54M64Y75K40 N481

RĂľngu kihelkond

Vana-Tartumaa

Kogus Helene Johanson 1924. Seelikut kanti Vana-Tartumaal RĂľngu kihelkonnas.

468 C C15M20Y40 X394

Seelikutriibustik. ERM A 279:58

101


7640 C C32M80Y40K20 N338

180 C C20M90Y80 N327

309 C C100M25Y25K70 M366

485 C M100Y90 M320

Sangaste kihelkond Vana-Tartumaa

7742 C C85M38Y92 K376

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Pruut-undruk, kootud u 1793 VanaTartumaal Sangaste kihelkonnas Mäe kßlas. Muuseumile annetas Pauline Rossmann. Koguja Edgar Eisenschmidt 1913. Undruku triibustik. ERM 14290

129 C C5M20Y85 S300

102


180 C C20M90Y80 N327

5405 C C74M45Y35 L436

142 C C30M80 S303

3035 C C100M45Y36K50 M366

Tartu-Maarja kihelkond Vana-Tartumaa

Seelik on valmistatud Vana-Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas Luunjas. Seeliku katke andis 1912. aastal muuseumi Helene Udel, kes elas Haaslava vallas Aardla külas Loku talus. Vanavarakogujate Henrik Visnapuu ja Oskar Kuriksi andmetel saadi puupunane värv lõnga leotamisel punapuu laastudega, kollane sanglepa lehtedest, pruun sibulakoortest. Potisinise värvimisel kasutati indigosinist, mida lahustati hapendatud uriinis. Mustaks triibuks on võetud pikk-kuue lõnga.

7567 C C33M63Y80K30 S416

Black C C100M100Y100 Y498

Seelikutriibustik. ERM 7467

103


7566 C C20M62Y80K15 S410

5783 C C38M28Y54 S451

3035 C C100M45Y36K50 M366

5545 C C70M35Y60K30 S376

Torma kihelkond Vana-Tartumaa

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

7508 C C10M30Y55 V398

Valmistas Altberg Vana-Tartumaal Torma kihelkonnas Roela vallas Tuulavere külas Ivaski talus u 1851. Annetas Liisi Sommer 1911. Kogutud Võtikvere vallast Kolli talust. Kogujad A. Schulzenberg ja A. Mägi. Seelikutriibustik. ERM 3984

454 C C25M20Y40 V452

110 C C15M30Y100 S392

104


7420 C C23M100Y50K17 M423

Black C C100M100Y100 Y498

7551 C C17M45Y100K20 L392

3035 C C100M45Y36K50 M366

Võnnu kihelkond Vana-Tartumaa

Kootud u 1835 Vana-Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja vallas Lääniste külas. Muuseumile annetas Anna Kurik 1910.

1395 C C20M45Y66K33 N307

Sinine värv on potisinine, saadud sinekiviga. Seelikutriibustik. ERM 873/b

468 C C15M20Y40 X394

105


485 C M100Y90 M320

533 C C100M100Y60K20 M357

5513 C C35M12Y20 H440

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Äksi kihelkond Vana-Tartumaa

Seelik on valmistatud VanaTartumaal Äksi kihelkonnas Elistvere vallas Õvanurme külas. Seeliku kudus endale Mari Õunap enne 1860. aastat. Muuseumisse tõi seeliku vanavarakoguja Ernst Grünberg 1921. aastal. Seeliku üleandja Lovisa Sainot rääkis, et see oli laulatusundruk, hiljem käidud sellega kirikus, viimati umbes 1890. aastal.

135 C M25Y70 V308

7730 C C65M30Y70 K443

106

Seelikutriibustik. ERM A178:43


180 C C20M90Y80 N327

7742 C C85M38Y92 K376

Black C C100M100Y100 Y498

512 C C60M90Y30 K341

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

525 C C80M100Y45 M342

Hargla kihelkond

Vana-VĂľrumaa

Kootud u 1860 Vana-VĂľrumaal Hargla kihelkonnas Saru vallas. Muuseumile kogutud 1916. Seelikutriibustik. ERM 19373

1365 C M30Y75 N307

107


7699 C C81M44Y35K20 S359

703 C C21M90Y63 L332

Black C C100M100Y100 Y498

521 C C40M55Y10 V342

Kanepi kihelkond

Vana-Võrumaa 454 C C25M20Y40 V452

Kudus Truuta Ori u 1834 VanaVõrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas Koigera külas Paali talus. Muuseumile annetas Miina Ori 1914. Koguja Mart Tenno. Seelikutriibustik. ERM 17456

487 C C5M45Y40 V411

108


3035 C C100M45Y36K50 M366

188 C C38M93Y67K35 N333

694 C C25M55Y34 J424

Black C C100M100Y100 Y498

Karula kihelkond

Vana-Võrumaa

Undruk, ündrik, kootud VanaVõrumaal Karula kihelkonnas VanaAntsla vallas 1865. Kinkija kandis seelikut leerikoolis käies. Kinkis Katri Poola Vana-Antsla vallast Tohvri veskist. Jooniliste undrukute mood hakkas kaduma u 1875. Neile järgnesid ruudulised seelikud. Värvid: valged ja mustad triibud

lambavärvi, potisinine ja lilla on poevärvid, punane ja roosa värvitud langasninnedega (lilledega). Triibud oma loodud.

7503 C C30M31Y64K15 K454

454 C C25M20Y40 V452

Seelikutriibustik. ERM A 58:3

109


533 C C100M100Y60K20 M357

186 C C15M100Y75 M327

484 C C36M90Y100K5 N321

228 C C20M100Y10K35 M338

Põlva kihelkond

Vana-Võrumaa

3308 C C95M30Y70K60 L369

7697 C C70M35Y30 V357

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Kudus Katre Kurvits u 1865 VanaVõrumaal Põlva kihelkonnas VanaKoiola vallas. Annetas Leena Veesberg Vana-Koiola vallas Mammaste külas 1920. Kogus Paul Reim.

Värvid on metsa värvidega värvitud, väljaarvatud sinised, mis sinekiviga värvitud. Niisugused undrukud olla kuni 1870. aastateni tarvitusel olnud. Kanti neid talvel külaskäimiseks, kirikus pulmas ja igal pool. Töö juures tarvitatud alati paklasest lõngast triibulisi undrukuid (so talvel), kuid ka vananenud villased undrukud peeti töö juures lõplikult ära. Vanemad naised kandsid neid ka suvel, kuna nooremate suveriideks linane pallapool olnud. Seelikutriibustik. ERM A 227:100

110


186 C C15M100Y75 M327

7762 C C60M40Y85K35 M448

Black C C100M100Y100 Y498

682 C C36M81Y20K10 L340

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

443 C C53M32Y37 L493

Räpina kihelkond

Vana-Võrumaa

Kootud Vana-Võrumaal Räpina kihelkonnas Süvahavva külas. Muuseumile 1911. Kogus Jaan Lintrop. Seelikutriibustik. ERM 2634

468 C C15M20Y40 X394

111


540 C C100M66Y10K50 M361

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

1685 C C34M79Y85K30 N410

7403C C5M15Y60 J393

Rõuge kihelkond

Vana-Võrumaa 625 C C71M25Y57K20 K443

Undruku kudus Kadri Rebane u 1845 Vana-Võrumaal Rõuge kihelkonnas Haanja vallas Nago külas Rebase talus. Annetas E. Rebane 1925. Koguja Eesti Muinasvara Päästetoimkond.

5595 C C30M10Y25 H445

Undruk on looduse värvidega värvitud. Värvide nimetused: madarapunane, potisinine, karikakra kollane. Terviklikku ülikonda kanti Rõuge kihelkonnas veel 1850. aastal, hiljem hakati ainult üksikuid osasid kandma. Kõige enne kadus punane müts, siis pealmine särk (vammus) ja pihtsärk (kampsun). 1900. aastal kandsid vanemad naised veel triibulisi undrukuid. Seelikutriibustik. ERM A 509:1945

112


540 C C100M66Y10K50 M361

5763C C54M34Y78K25 M386

142C M30Y80 S303

7581 C C35M70Y75K30 M476

Urvaste kihelkond

Vana-Võrumaa

Kudus Leenu Glocmann u 1862 Vana-Võrumaal Vastse-Anstla vallas Pihlõni talus pruudi seelikuks. Muuseumile saadud Simpsaare talust 1913. Annetaja Miina Tättär. Kogujad Bernhard Kangro ja Paul Grünberg.

Värvide nimetused: potisinine (kütsemb ja valtsemb – heledam ja tumedam), puuvärvi verrev, ninnega verrev, kõolehtega tettu kõllane, piiplehtiga tettü rohiline.

7521C C26M40Y50 J474

5595 C C30M10Y25 H445

Seelikutriibustik. ERM 13646

113


309 C C100M25Y25K70 M366

1805 C C10M95Y75K20 N330

209 C C45M95Y60K35 M339

228 C C20M100Y10K35 M338

Vastseliina kihelkond Vana-Võrumaa

606 C C15M15Y100K10 M390

Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428

Kootud u 1850 Vana-Võrumaal Vastseliina kihelkonnas Hermani külas. Annetaja Miili Herm. Kogus Johannes Laugis 1910. Seelikutriibustik. ERM A 24:18

Black C C100M100Y100 Y498

114


7500C C10M15Y40 H454

7625 C M85Y80 L323

Setumaa Setumaa

Rüüd on õmmeldud valgest villasest toimsest riidest, alumine serv kanditud punase villase kaaruspaelaga. Valmistas Ode Mägiste Setumaal Obinitsa külas 1880. Muuseumisse kogutud 1922. Naiste rüüd. ERM A 509:4311

115


Kihelkonnatriibud seelikutest sisustuseni! Lisaks rahvariietele, millega käiakse laulupeol ja paljudel teistelgi üritustel, võib oma kihelkonna värve kasutada ka suuremate või väiksemate esemete ning pindade värvimiseks. Siin on mõned ideed. Värvida võiks igasuguseid mööbliesemeid ja sisustuselemente: kummuteid, kappe, toole-taburette, riidekirste, nagisid, voodeid, laudu, karpe-kaste, pildiraame, ukse- ja põrandaliiste, siseuksi või suuremaid pindu, näiteks seinu, lagesid ja põrandaid. Värvitriipe võib kanda ka üksnes ühele detailile, näiteks kummutisahtlitele, lauaplaadile, toolipõhjale või voodiotsale. Triibud on vahvad ja efektsed nii lastetoas, köögis, esikus kui ka magamistoas. Välispindadest võiks kihelkonna värvidesse võõbata näiteks välisukse, kuuri- või aidaukse, aia, aknaluugid, lillekastid, terrassi, aiamööbli, liivakasti ääre, aknaraamid jne. Vaata ka kodust kaugemale ja värvi ära postkastialus, bussiootepaviljon, pink, teadetetahvel või laululava. Võimalusi on lõputult.

117


Vä r v i to o n i d e va l i m i n e Oma kihelkonna seelikutriibu toonid pakuvad silmailu, sooja tunnet ning loovad kujunduses ühtse läbiva joone. Nii et kasutage julgelt just oma kihelkonna värve. Raamatus toodud kihelkonna värvid on tegelikkusele nii ligilähedased, kui trükitehniliselt on võimalik. Sise- ja välisvärvide toonikoodid on valitud samuti sedavõrd lähedased algsele seelikutoonile, kui värvikaart võimaldab. Kahjuks ei ole võimalik näiteks toonida väga erksaid värvitoone, nagu Jämaja erkroosa, Muhu kärtsoranž jne. Nendele oleme püüdnud leida parimad võimalikud vasted. Selleks et näha, millised on raamatus toodud värvikoodide reaalsed toonid sise- ja välisvärvidest, soovitame küsida ehituskaupluse värvimüüjalt Tikkurila Symphony värvilehvikut. Sealsed värvitoonid vastavad 100% lõpptulemusele, kui kasutada Vivacolori või Tikkurila värve. Meeles tuleb ka pidada, et valgus mõjutab värvitooni. Vaata kindlasti lehviku tooninäidist samasuguses valguses, nagu on selles kohas, kus plaanid midagi värvida. Näiteks hämarama valgusega ruumis tundub toon tumedam, samuti on see erinev kunstvalguse ja loomuliku valguse käes. Kindlaim reegel on see, et kui kahtled värvitooni sobivuses, siis lase toonida väike purk värvi ja võõpa sellega umbes ruutmeetrisuurune pind üle. Õige värvitoon tuleb välja alles pärast kuivamist ja purgis olev toon on alati heledam kui lõpptulemus. Tunnetust mõjutavad ka teised toonid antud värvitooni kõrval. Näiteks roheline kollase kõrval tundub teistsugune kui lilla kõrval. Samuti mõjutavad seda mööbel ja sisustus.

M i l l i s e s k i h e l ko n n as s a e l a d? Selleks et kindlaks teha, millises kunagises kihelkonnas sinu kodu asub, on mitu võimalust. Suurematel teedel on kihelkonna piirid märgistatud pruuni teeviidaga, samuti võib seda vaadata Regio kihelkonnakaardilt või küsida oma vallast.

119


Vä r v i ku l u a r v u ta m i n e Kui oled otsustanud, millised triibud mis pinnale värvida, siis saad umbkaudselt arvutada iga tooni värvikulu. Suurema pinna puhul on see veidi lihtsam, kuid väikese puhul tuleb ilmselt osta igat tooni võimalikult väike purk, sest värvikulu on siis tõesti väike. Üldine reegel: värvitava triibu kõrgus x laius x triipude arv = pindala ruutmeetrites. Värvikulu ruutmeetri kohta ühekordsel värvimisel on toodud värvipurgi pakendil või tooteselgituses kodulehel. Kulu sõltub ka aluspinnast. Lihtsaim viis kulu arvutamiseks on minna värvitootja kodulehele ja sisestada algandmed värvikalkulaatorisse.

P i n n a e t t e va l m ista m i n e Esmalt vaata üle värvitava pinna seisukord ning planeeri eeltööd. Mõtle läbi, kas pinda on vaja enne puhastada, pesta, immutada, pahteldada, lihvida, kruntida vms. Juhendeid ja videoid leiad näiteks Vivacolori koduleheküljelt ja nõu saad küsida ka värviliini infotelefonilt 12011, livechat`ist või müüjatelt. Vana eseme puhul võib eeltöö võtta rohkemgi aega kui värvimine, nii et värvimist peaks pikemalt ette planeerima. Välisvärvimise puhul on vaja kindlasti arvestada ilmastikutingimustega.

120


T r i i p u d e vä rv i m i n e Esmalt tee täpne plaan, kuidas sa soovid triipe esemele kanda. Püstitriibud muudavad pinna kitsamaks ja kõrgemaks, horisontaalsed aga laiemaks. Võib-olla on mõttekas värvida esmalt kogu pind ühe tooniga, mida esineb triipudes kõige rohkem. Siis tuleb aga läbi mõelda, kas seda saab üle värvida teiste toonidega. Märgi triibukohad pinnale maalriteibiga või hariliku pliiatsiga, alustades pinna keskelt ja liikudes äärte poole. Kui teed vaba käega suuremale pinnale triipe, siis on hea enne märkida ära triibu alumine ja ülemine ots ning võib-olla ka keskkoht, et triibud viltu ei jookseks. Võta abiks mõõdulint, lood ja vajadusel ka sõber, sest mitmekesi on seda palju tõhusam teha. Juhul kui kasutad maalriteipi triipude märkimiseks ja triibutoone on palju, siis tuleb varuda päris palju teipi. Neid on eri laiustega, nii et kui leiad sama laiusega teibi nagu plaanitud triip, siis see kindlasti lihtsustab tööd. Jälgi, et teip saaks korralikult ja sirgelt vastu pinda surutud, muidu läheb värv teibi alla. Eriti sirge joone saad teha näiteks Tesa Precisioni teibiga. Kui tahad teha just kõverat triipu, siis kasuta märkimiseks kõverteipi. Kui kasutad teipi, siis võid triibud pinnale kanda pintsli või rulliga. Vaba käega pintsliga maalides on suur vahe selles, millist pintslit kasutada. Näiteks Anza kaubamärgi all on välja töötatud just sirgete joonte värvimiseks mõeldud kolmnurkne pintsel, samuti nimega Precision, millega saab sirged jooned ilma maalriteipi kasutamata. Väga peenikeste triipude puhul läheb vaja lisaks ka maalimispintsleid.

121


Kõrvuti olevaid triipe ei saa järjest värvida, sest värsked värvitõmbed võivad seguneda. Seega värvi need üle ühe triibu ja nii, et kõrval olev triip on juba kuivanud või veel värvimata. Esmalt värvi esimesed triibud ära, lase kuivada ja seejärel värvi sama triip teist korda. Alles siis võta teip ära. NB! Lase varem värvitud triipudel korralikult kuivada, enne kui paned maalriteibi juba värvitud triipude peale. Liiga vara pandud teip võib värvitud koha lahti tõmmata. Teine äärmus on see, et teip jäetakse liiga kauaks pinnale, nii et teibijääke ei saa enam sealt ära.

122


Värvimist lihtsustab see, kui võtta kasutusele sama palju pintsleid, kui on värvitoone. Siis ei pea pintsleid alatasa pesema teise tooni värvimiseks. Tark oleks ka ühekorraga ära värvida kõik triibud, mis on sama tooni, ja alles seejärel võtta ette teised toonid.

123


1 0 ku l d r ee g l i t

1. Vali pinnale sobiv toode ja toonid. Pea nõu kaupluse värvimüüjaga, võta abiks brošüürid, kodulehekülje info, livecha’t või helista värviliinile 12011. 2. Planeeri tööd põhjalikult. Mõtle läbi, kuidas tööga alustada, kuidas see lõpuni viia ja milliseid tooteid kasutada. Arvuta välja, kui palju igat tooni kulub, osta vajalikud maalritarbed ning abivahendid. Kontrolli tooni enne väikesel pinnal. 3. Kasuta kvaliteetseid maalritarbeid. Sõltumata värvi headusest ei ole võimalik head tulemust saada kehva töövahendiga. Pane pintsel või rull kilekotti ning sulge see korralikult, nii saad neid järgmisel päeval uuesti kasutada. 4. Kasuta tööks sobilikku riietust ja teisi kaitsevahendeid. 5. Kata ümbrus, et kaitsta seda pesuvahendi ja värvipritsmete eest. 6. Kontrolli, et värvitav pind oleks puhas ja tugev. Ära suhtu eeltöödesse kergekäeliselt, sest näiteks määrdunud pinnale ei jää viimistlusvärv külge. Hallitanud pinda tuleb puhastada ja töödelda hallitusvastase ainega ja värvimata puitpinnad töödelda puiduimmutusainega. 7. Loe hoolikalt kasutusjuhendit värvipakendilt. Sega värve enne kasutamist ja kasutamise ajal. 8. Tööta rahulikult ja korrektselt. Ära värvi liiga paksult. 9. Vaata, et värvimistingimused oleks sobivad. Kui sa värvid liiga niiskes, külmas või kuumas keskkonnas, siis värv ei kuiva normaalselt ja ei moodusta ühtlast kaunist pinda. Vaata soovitusi tooteselgitusest ja etiketilt.

124


10. Puhasta töövahendid hoolega. Hoiusta või hävita värvijäägid keskkonnaohutult. Järgi värvipakendi etiketil toodud juhendeid puhastusvahendi ja värvijääkide kõrvaldamise kohta. Vii vedelad värvijäägid ohtlike jäätmete kogumispunkti. Tühjad ja kuivad purgid kasuta ära muul otstarbel või vii prügimäele. Kui toodet jääb järele, sulge kaas hoolikalt. Avatud toode ei talu pikaajalist hoidmist.

Jaana Pärn, Tikkurila turundusjuht Pildid: Tikkurila

125


Kihelkondade värvid  
Kihelkondade värvid