Reet Piiri
Eesti kihelkondade v채rvid
Kodukohav채rvid Eesti Vabariigi 100. s체nnip채evaks
Autor Reet Piiri Keeletoimetaja Karin Kastehein Kujundaja Angelika Schneider Konsultant Jaana Pärn, Tikkurila
©Rahva Raamat AS
ISBN 978-9949-9997-8-1 Print Best Oü Tallinn 2018
Esimesed kaks numbrikombinatsiooni (Pantone ja cmyk-kood ehk neljavärvitrükk) iga värviruudu juures on mõeldud pigem trükitööstusele, disaineritele ja kujundajatele.
Alumine ehk kolmas number on tavakasutajale värvitoonide saamiseks Tikkurila värvilehviku järgi. Värvitoonide koodid on valitud Tikkurila Symphony värvilehvikust ja neid saab lasta toonida Vivacolori ning Tikkurila värvitoodetest ehituskauplustes üle Eesti. Siin raamatus toodud värvitoonid on ligilähedased, mitte päris täpsed. Palun lähtuge Tikkurila Symphony värvikaardis toodud täpsetest toonidest.
Raamat valmis EV100 projekti raames.
Sisukord Seelikud 5 Sa a r e m a a k i h e l ko n n a d Anseküla kihelkond 11 Jaani kihelkond 12 Jämaja kihelkond 13 Kaarma kihelkond 14 Karja kihelkond 15 Kihelkonna kihelkond 16 Kärla kihelkond 17 Mustjala kihelkond 18 Pöide kihelkond 19 Püha kihelkond 20 Valjala kihelkond 21 Muhu saar 22 H i i u m a a k i h e l ko n n a d Emmaste 23 Käina kihelkond 24 Pühalepa kihelkond 25 Reigi kihelkond 26 Va n a- Pä r n u m a a k i h e l ko n n a d Pärnu kihelkond 27 Audru kihelkond 28 Häädemeeste kihelkond 29 Pärnu-Jaagupi kihelkond 30 Saarde kihelkond 31 Tori kihelkond 32 Tõstamaa kihelkond 33 Vändra kihelkond 34 Kihnu 35 Va n a- L ä ä n e m a a k i h e l ko n n a d Hanila kihelkond 36 Karuse kihelkond 37 Kirbla kihelkond 38
Kullamaa kihelkond 39 Lihula kihelkond 40 Lääne-Nigula kihelkond 41 Martna kihelkond 42 Mihkli kihelkond 43 Märjamaa kihelkond 44 Ridala kihelkond 45 Varbla kihelkond 46 Vigala kihelkond 47 Noarootsi kihelkond 48 Va n a- H a rj u m a a k i h e l ko n n a d Hageri kihelkond 49 Harju-Jaani kihelkond 50 Harju-Madise kihelkond 51 Juuru kihelkond 52 Jõelähtme kihelkond 53 Jüri kihelkond 54 Keila kihelkond 55 Kose kihelkond 56 Kuusalu kihelkond 57 Nissi kihelkond 58 Rapla kihelkond 59 Risti kihelkond 60 Va n a-Jä rva m a a k i h e l ko n n a d Ambla kihelkond 61 Anna kihelkond 62 Järva-Jaani kihelkond 63 Järva-Madise kihelkond 64 Koeru kihelkond 65 Paide kihelkond 66 Peetri kihelkond 67 Türi kihelkond 68 Va n a-V i r u m a a k i h e l ko n n a d Haljala kihelkond 69 Iisaku kihelkond 70
Jõhvi kihelkond 71 Kadrina kihelkond 72 Lüganuse kihelkond 73 Rakvere kihelkond 74 Simuna kihelkond 75 Vaivara kihelkond 76 Viru-Jaagupi kihelkond 77 Viru-Nigula kihelkond 78 Väike-Maarja kihelkond 79
Va n a-Võ r u m a a k i h e l ko n n a d Hargla kihelkond 107 Kanepi kihelkond 108 Karula kihelkond 109 Põlva kihelkond 110 Räpina kihelkond 111 Rõuge kihelkond 112 Urvaste kihelkond 113 Vastseliina kihelkond 114
M u lg i k i h e l ko n n a d Halliste kihelkond 80 Helme kihelkond 81 Karksi kihelkond 82 Paistu kihelkond 83 Tarvastu kihelkond 84
Setumaa 115
Põhja-Viljandimaa kihelkonnad Kolga-Jaani kihelkond 85 Kõpu kihelkond 86 Pilistvere kihelkond 87 Põltsamaa kihelkond 88 Suure-Jaani kihelkond 89 Viljandi kihelkond 90 Va n a-Ta rt u m a a k i h e l ko n n a d Kambja kihelkond 91 Kodavere kihelkond 92 Kursi kihelkond 93 Laiuse kihelkond 94 Maarja-Magdaleena kihelkond 95 Nõo kihelkond 96 Otepää kihelkond 97 Palamuse kihelkond 98 Puhja kihelkond 99 Rannu kihelkond 100 Rõngu kihelkond 101 Sangaste kihelkond 102 Tartu-Maarja kihelkond 103 Torma kihelkond 104 Võnnu kihelkond 105 Äksi kihelkond 106
Seelikud Siinsete kaante vahel on Eesti eri paigust pärit seelikute värvid ja mustrid. Meie esivanemad on neid nii ilusaks ja kalliks pidanud, et on arvanud heaks anda need Eesti Rahva Muuseumile, et need säiliks järgnevatele põlvedele näitamiseks. Olen siin igast Eesti kihelkonnast välja toonud ühe seeliku. Ei saa öelda, et üks või teine on kõige õigem või ilusam näide muuseumis hoiul olevatest seelikutest, aga soovitan Eesti Rahva Muuseumi kuraatorina lähtuda just siinsest valikust, kui tuleb tahtmine oma kodukihelkonna värve ja mustreid kasutada. Kihelkond on tänini eestlaste piirkondliku identiteedi aluseks – kogu meie vanem kultuurikiht jaguneb nende järgi. Inimesed tunnevad ikka huvi oma juurte vastu. Millisest kihelkonnast on mu esivanemad pärit? Millises kihelkonnas nad kokku said ja elasid? Milliseid rõivaid nad kandsid? Samuti pakub huvi see, milliseid värve ja mustreid peeti kodukihelkonnas omaseks ja ilusaks. Eesti rahvarõivaste omapära ja ilu hinnatakse enamasti naiste rõivaste järgi. Praktika on näidanud, et rahvarõivakostüümi valimine algab seelikust. Seetõttu on siin välja toodud just seelikutes kasutatud värvid. 18. sajandi lõpupoole vahetas uus mood, kahar triibuseelik, välja senise ühevärvilise seeliku. Triipe on mitmesuguseid, nii laiemaid kui kitsamaid, toon toonis üleminekuga kui ka kontrasttoonis paigutatuna. Mõnel seelikul on üks värv laia triibuna, andes seega domineeriva värvi ning olles samas triiburühmade põhjaks. Vahel on laiema triibu keskele kootud mõnest lõngast koosnev jooneke, niinimetatud süda. On ka selliseid triibustikke, kus kaks või rohkem värvi on kootud ühelaiuste triipudena. Triipude paigutus pole juhuslik. Värvid korduvad määratud järjekorras, rühmadena. Kui värvid moodustavad sümmeetriliste pooltega värvirühmad ühe keskmise triibuga, siis nimetati seda täislauguks. Aga triibustikes kohtame ka ühe poolega värvirühmi, poollauke. Laugud ise võivad koosneda laiematest või kitsamatest joontest ning rohkemast ja vähemast arvust värvidest. 19. sajandi jooksul levis triibumood üle maa, jõudes ka Saaremaale, kus seni kanti kitsa moega ühevärvilist kurrutatud seelikut, mille allserva olid sisse kootud viirad ehk põiktriibud. Sama sajandi keskpaigas hakkas
7
viiradega seelikut asendama kiutkuub ehk kitsatriibuline seelik. Aga Sõrve poolsaare Anseküla ja Jämaja kihelkonna naised jäid viiradega seelikutele truuks, kuigi ka siin toimusid muutused põigiti triipude laiuses ja värvis. Mandrilgi ei võetud igal pool triibuseelikut omaks, näiteks Halliste mulgid jäid ikka truuks oma ühevärvilisele seelikule. Seepärast ongi Halliste kihelkonnast esitatud siin ühevärviline punane sõpu ehk mähitav seelik. Seto naised kandsid pihikseelikutaolist kehakatet, mida esindab siin vanim neist, valge villane rüü punase poogaga allääres, mis osutab ühtlasi setude puna-valgele värvieelistusele. Triibukanga kõrval hakati 19. sajandi teisel poolel kuduma ka teistsuguseid kangaid, mõnes Mandri-Eesti kihelkonnas said eriti populaarseks ruudulised seelikud. Siin on näidatud kuue kihelkonna ruute. Kui vaatame triipudes ja ruutudes esinevaid värve, näeme palju punast. Nimelt peeti punast maagiliseks kaitse- ja ravivahendiks, halba tõrjuvaks värviks juba esiajast peale. Punast seostati alati pidulikkusega ja peeti ka lihtsalt ilusaks, nii et see oli 19. sajandil tekstiilikaunistustes eelistatud värvitoon. Suvise rohelise ja talvise lumivalge maastiku taustal torkas punane hästi silma. Punase lõnga värvimiseks kasutati kohalikke madaralaste perekonda kuuluvaid taimi, eriti värvmadarat. Kui võimalik, osteti pidulike esemete valmistamiseks talurahvapoest või harjuskilt puupunast (parnambu-puu puit) ja putukapunast (koshenilli-täid). 19. sajandi teisel poolel lisandusid ka keemilised aniliinvärvid. Ostuvärvidena hakatigi varem kasutama just neid värvitoone, mida oli meie loodusest raske leida. Ka ilusat sinist ei saa metsavärvidest – selle jaoks kasutati puusininist ehk viiulivärvi (sinipuu ehk kampetshe veripuu puit) ja indigot (potisinist). Tihti kohtame seelikutriipudes just potisinist, mis on saanud oma nimetuse uriinipotis indigo kääritamise tõttu. Palju näeme triipudes ka lambavilla naturaalseid toone: valget, musta, pruuni ja halli. Villaste esemete värvigammat mõjutas tugevalt kohalik taimestik. Metsataimedest ja lilledest osati välja võluda palju värvitoone, mida vanarahvas oskas peenelt eristada. Kõige käepärasem oli loodusest võtta kollakaid ja rohekaid toone. Kollaseid toone sai kaselehtedest, karikakraõitest, koeraputkedest, kivisamblast, aga ka paju-, kukerpuu- või sibulakoortega värvides. Eri varjundi ja intensiivsusega rohelist andsid kanarbikuvarred, toomingalehed, koeraputkeõied jne. Pruuni ja musta saadi lisaks lambavillale veel lepakoorest, kuuse- ja männikäbidest, sookailudest ja pohlavartest. Aga loodusest osati leida ka materjali, mis andsid roosakaid, punakaid, lillakaid toone.
8
Kõrvuti seati värve puulaastule lõngu kerides ja katsetades, kuidas üks või teine toon kokku kõlas. Puulaastuke ja lõngajupid võeti pühapäeval kirikussegi kaasa ja kui mõni ilus seelik silma jäi, keerutati selle triibustik puupilpale ning püüti kodus lõngu selle järgi värvida ja triipudeks kududa, pannes ikka sutsuke ka enda arvamust juurde. Nii kujuneski välja kihelkondlik mood, kus üks seelik ei sarnane kunagi teisega, aga oma kihelkondlik tunnetus on alati olemas. Reet Piiri,
ERMi kuraator, raamatu koostaja
9
Black C C100M100Y100 Y498
123 C M23Y100 M302
485 C M100Y90 M320
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Anseküla kihelkond Saaremaa
7687 C C100M80Y20 M354
Valmistatud Saaremaal Ansekülas 1894. Ostetud samas 1895. Vanasti värviti kirikuube taimedega, see on aga värvitud poevärvidega. Kuubesid oli mitu tükki korraga seljas. Seeliku viirg, viiruga kirikuub täpiliku abuga. ERM A 291:351
7742 C C85M38Y92 K376
11
485 C M100Y90 M320
214 C C10M100Y30 L338
7762 C C60M40Y80K35 M448
Black C C100M100Y100 Y498
Jaani kihelkond Saaremaa
533 C C100M100Y60K20 M357
Valmistajaks on eseme muuseumile müüja ämm Saaremaal Jaani kihelkonnas 1880. Muuseumile saadud Jaani kihelkonnast Orinõmme külast Matsi-Jürna talust Anna Palmbukilt 1920. Tavaline kuub. Peenemad kuued olid mitmevärvilisemad ja -toonilisemad. Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM A 509:2154
12
166 C M78Y100 M315
1365 C M30Y75 N307
7742 C C85M38Y92 K376
7687 C C100M80Y20 M354
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Black C C100M100Y100 Y498
Jämaja kihelkond Saaremaa
Tehtud Saaremaal Jämaja kihelkonnas. Muuseumile saadud 1935. Seeliku viirg. ERM A 423:6
219 C M100 L338
13
186 C C15M100Y75 M327
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
3292 C C100M25Y55K45 M371
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
Kaarma kihelkond
Saaremaa 533 C C100M100Y60K20 M357
Seeliku tegi Kadri Soo채채r 1874. aastal Saaremaal Kaarma kihelkonnas Kuke k체las Luina talus. Muuseumile saadud Tiina Matsonilt Kaarma k체last Alliku perest 1914. Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM 16660
14
485 C M100Y90 M320
214 C C10M100Y30 L338
3308 C C95M30Y70K60 L369
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
Karja kihelkond
Saaremaa
Tehtud Saaremaal Nehatu kĂźlas 1884. Muuseumile kinkis Reet Lember Karja kihelkonnast Oolu kĂźlast 1914.
533 C C100M100Y60K20 M357
Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM 16737
15
269 C C76M90Y18K19 M343
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
322 C C100M10Y40K30 L366
Kihelkonna kihelkond
Saaremaa
Valmistas Miina Krubs 1900. aastal Saaremaal Kihelkonna kihelkonnas LĂźmanda vallas Kovi kĂźlas. Muuseumile saadud 1920. aastal valmistajalt. Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM A 509:2013
16
Warm Red C M85Y90 L316
7420 C C23M100Y50Y17 M423
7697 C C70M35Y30 V357
Kärla kihelkond
Saaremaa
Tegi Juula Väli Saaremaal Kärla kihelkonnas Kandla talus 1890. Muuseumile saadud seeliku valmistajalt 1940.
Black C C100M100Y100 Y498
Seelikutriibustik, kiutkuub. ERM A 491:6
17
484 C C36M90Y100K5 N321
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
7741 C C50M25Y85K25 L385
Mustjala kihelkond
Saaremaa Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Valmistatud Saaremaal Mustjala kihelkonnas Võhma külas. J. Gahlnbäcki kogu. Ülaosa madarapunane, alumine ristitriipudega. Seelik, ümbrik. ERM A 316:46
18
484 C C36M90Y100K5 N321
167 C C25M75Y100 N313
653 C C85M60Y20 S354
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Pöide kihelkond
Saaremaa
Muuseumile saadud 1894. Kogujad Oskar Kallas ja Eduard Allas. Selline mood hakkas Saaremaal Pöide kihelkonnas kaduma juba 1840. aasta paiku.
309 C C100M25Y25K70 M366
Seelik, ümbrik. ERM A 291:244
19
484 C C36M90Y100K5 N321
145 C C10M50Y100 N311
3425 C C100M25Y80K25 M375
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
P端ha kihelkond
Saaremaa
7547 C C100M60Y40K75 Y492
Tehtud Saaremaal P端ha kihelkonnas u 1853. Muuseumile kinkis Leena Sibul P端ha kihelkonnas Vatsk端la Alliku talus 1913. Viiruline kuub. ERM 11335
20
484 C C36M90Y100K5 N321
145 C C10M50Y100 N311
3425 C C100M25Y80K25 M375
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Valjala kihelkond Saaremaa
7547 C C100M60Y40K75 Y492
Kantud Saaremaal Valjala kihelkonnas. Muuseumile kogutud 1895. Moest hakkas kaduma 1850. aasta paiku, selle asemel hakati kandma kiutkuube. Seelik, Ăźmbrik. ERM A 291:300
7687 C C100M80Y20 M354
21
166 C M78Y100 M315
1365 C M30Y75 N307
7742 C C85M38Y92 K376
7687 C C100M80Y20 M354
Muhu
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Black C C100M100Y100 Y498
Muhu Seeliku kudus Marie Pallasmaa (1870– 1940) Muhus Mõega külas Tähvena talus 19. sajandi lõpus. Seelikut kandis Marie veel enne II maailmasõda. Seelikutriibustik. ERMA 681:30
219 C M100 L338
22
166 C M78Y100 M315
485 C M100Y90 M320
7762 C C60M40Y80K35 M448
5405 C C74M45Y35 L436
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Black C C100M100Y100 Y498
Emmaste kihelkond
Hiiumaa
Kudus Kreet Wismus Hiiumaal Emmaste kihelkonnas Viiri külas. Muuseumile kogus 1912 Gustav Langmann. Värvid: potisinine, poekollane, roheline, must. Seelikutriibustik, küit. ERM 5227
653 C C85M60Y20 S354
512 C C60M90Y30 K341
23
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
Warm Red C M85Y90 L316
186 C C15M100Y75 M327
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Käina kihelkond
Hiiumaa
Kudus Tiiu Siimann Hiiumaal Käina kihelkonnas Kiriku vallas. Muuseumile kogus 1912. aastal Edgar Eisenschmidt. Seelikutriibustik, küit. ERM 5077
24
Black C C100M100Y100 Y498
123 C M23Y100 M302
186 C C15M100Y75 M327
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7742 C C85M38Y92 K376
Warm Red C M85Y90 L316
209 C C45M95Y60K35 M339
653 C C85M60Y20 S354
Pühalepa kihelkond
Hiiumaa
Seeliku tegi Mare Valdmann Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas Soonlepa mõisas 1880. Muuseumile saadud Liisa Valdmannilt Suure valla Hellamaa küla Leenurga perest. Suurevalla küüt uuemast järgust. Hakkas kaduma 1890.–1900. aastate paiku. Seelikutriibustik. ERM A 509:2044
269 C C76M90Y18K19 M343
25
1665 C M85Y100 M315
584C C25Y80 J388
7441 C C45M68 L343
Process Blue C C100M28 K359
Reigi kihelkond
Hiiumaa
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7596 C C50M65Y70K50 M483
Küüdi tegi Kersti Köster Hiiumaal Reigi kihelkonnas Kõrgessaare vallas Metsa külas Pudisma Siimu peres 1884. Ese saadud Kersti Köstrilt Kõrgessaare valla Kurisoo küla Selja perest 1924. Seelikutriibustik. ERM A 509:2043
552 C C30M10Y10 G436
219 C M100 L338
171 C M70Y80 L315
26
269 C C76M90Y18K19 M343
805 C M70Y50 J324
215 C C18M100Y30K17 M337
Warm Red C M85Y90 L316
Pärnu kihelkond
Vana-Pärnumaa
Oli Tiiu Pikmanni (s 1865) seelik, kes elas Vana-Pärnumaal Pärnu kihelkonnas Sauga vallas. Muuseumile annetas tütar Marie Pikla (s 1905).
7731 C C80M10Y90K20 K375
Seelikutriibustik. ERM A 621:54
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
27
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
Warm Red C M85Y90 L316
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Audru kihelkond Vana-Pärnumaa
Kudus Liisa Murd u 1866 VanaPärnumaal Audru kihelkonnas Kirikuvallas Põldeotsa külas Murru talus. Annetas Liisa Murd. Koguja Aleksander Isotamm 1924. Kirjade nimetused: rummulised (romb), käpalised (kesktäpiga ratas), hargilised (kaldrist). Kirjad tehti nii, et teatud kauguselt tõmmati lõngadele enne värvimist linasidemed ümber, see koht ei võtnud värvi külge. Seelikutriibustik. ERM A 305:6
28
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
5405 C C74M45Y35 L436
7547 C C100M60Y40K75 Y492
Häädemeeste kihelkond
Vana-Pärnumaa
Valmistas Rõõta Kõrmõni (s 1851) noorpõlves Vana-Pärnumaal Häädemeeste kihelkonnas Tahkuranna vallas Võiste külas Kihnu talus. Muuseumile annetas Liidia Akkermann Häädemeestelt. Seelikutriibustik, hammuline kört. ERM A 564:1889
29
7547 C C100M60Y40K75 Y492
484 C C36M90Y100K5 N321
623 C C50M10Y35 V377
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Pärnu-Jaagupi kihelkond
Vana-Pärnumaa 552 C C30M10Y10 G436
Kört, kiutkört, kudus Mari Palk 1875. aastal Vana-Pärnumaal PärnuJaagupi kihelkonnas Halinga vallas Palpe talus. Annetas Anna Sotnik samas. Kogus Hans Laur 1920.
Punane värv värvitud puupunasega. Seelikutriibustik. ERM A 119:39
30
3292 C C100M25Y55K45 M371
7605 C C10M35Y25 H424
1805 C C10M95Y75K20 N330
Saarde kihelkond Vana-Pärnumaa
Valmistas Ann Vill (s 1878) 1909. aastal Vana-Pärnumaal Saarde kihelkonnas Kilingi vallas Saunametsa külas Loigu talus.
5265 C C75M70Y20K40 N345
Seelikutriibustik. ERM A 564:1538
31
5405 C C74M45Y35 L436
484 C C36M90Y100K5 N321
7499 C C5M10Y40 G392
876 C C30M55Y60K30 N476
Tori kihelkond Vana-Pärnumaa
562C C100M15Y55K28 L370
Valmistatud u 1825 Vana-Pärnumaal. Muuseumile kinkis Juuli Tilk Tori kihelkonnast ja vallast Levi küla koolimajast 1917.
Värvitud metsavärvidega. Seelik koguti lahtiharutatult, viimati kasutati tekina. Seelikutriibustik. ERM 18263
7403 C C5M15Y60 J393
32
269 C C76M90Y18K19 M343
562C C90M15Y55K40 L370
186 C C15M100Y75 M327
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
T천stamaa kihelkond Vana-P채rnumaa
Valmistatud ja kantud VanaP채rnumaal T천stamaa kihelkonnas. Muuseumile kinkis L. v. Stael 1919.
228 C C20M100Y10K35 M338
Seelikutriibustik. ERM 19463
805 C M70Y50 J324
33
7697 C C70M35Y30 V357
7420 C C23M100Y50Y17 M423
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7522 C C20M60Y60K10 L408
Vändra kihelkond Vana-Pärnumaa
129 C C5M20Y85 S300
534 C C95M70Y15K40 N431
Kudus Mai Moorast u 1857 VanaPärnumaal Vändra kihelkonnas Käru vallas Päri talus. Annetas Mai Moorast, kogus K. Radik 1913.
Pilpa peal seatakse muster kokku. Seelikutriibustik. ERM 14743
7596 C C50M65Y70K50 M483
34
186 C C15M100Y75 M327
533 C C100M100Y60K20 M357
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
191 C M80Y34 S329
3292 C C100M10Y40K30 M371
Kihnu
Vana-Pärnumaa Kört on kootud u 1906 Kihnu saarel Linakülas Tummadu talus. Kogus Voldemar Haas 1921.
Selliste heledate triipudega körti kannavad noored tüdrukud ja noorikud. Värvid ostetud. Seelikutriibustik. ERM A 175:54
1345 C M20Y55 K306
35
7544 C C55M35Y30K15 M490
7521 C C26M40Y50 J474
5595C C30M10Y25 H445
7588 C C35M65Y70K35 M479
Hanila kihelkond
Vana-Läänemaa Black C C100M100Y100 Y498
Kootud 1864. aastal Vana-Läänemaal Hanila kihelkonnas Kokuta külas. Annetaja Liisu Rentmann. Kogus Hans Rebane 1914.
Värvitud puu värviga. Seelikutriibustik. ERM 18330
36
667 C C55M63Y23 N343
228 C C20M100Y10K35 M338
7432 C C25M75Y20K5 S338
1525C C15M75Y100K10 N313
7454 C C68M36Y10 V354
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Karuse kihelkond
Vana-Läänemaa
Kudus Marie Ülem u 1860 VanaLäänemaal Paatsalu vallas Vatla külas. Muuseumisse 1920.
Lilla ja punane värv linnast ostetud, rohelised ja sinised on kodused värvid. Roheline saadud koeraputke õitest, pandi lõngaõli sisse ja keedeti katlas. Helesinine saadud lõngaõliga, tumesinine (potisinine) kusega. Seelikutriibustik. ERM A 447:176
7762 C C60M40Y80K35 M448
7491 C C50M25Y85K25 L385
37
7420 C C23M100Y50K17 M423
485 C M100Y90 M320
191 C C75Y95 S329
123 C M23Y100 M302
Kirbla kihelkond
Vana-Läänemaa
Seelikukanga kudus endale Viiu Herman Vana-Läänemaal Kirbla kihelkonnas Kirbla vallas Kloostri külas. Seeliku kinkis muuseumile omaniku tütar Anna (s 1890).
806C M80Y10 K338
Seeliku ruut. ERM A 622:214
38
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7596 C C50M65Y70K50 M483
5595C C30M10Y25 H445
7588 C C35M65Y70K35 M479
Kullamaa kihelkond
Vana-Läänemaa
Kootud u 1813 Vana-Läänemaal Kullamaa kihelkonnas Tiinuse mõisas. Annetas Ann Wakker. Kogujad Juhan Treumann ja M. Tulmin 1913.
Black C C100M100Y100 Y498
Seelikutriibustik. ERM 17400
7491 C C50M25Y85K25 L385
39
7420 C C23M100Y50Y17 M423
1795 C C5M100Y80 M320
7481 C C75Y95 J375
1805 C C10M95Y70K20 N330
Lihula kihelkond
Vana-Läänemaa 534 C C95M70Y15K40 N431
726C C10M25Y40 X400
Kudus Eleena Kirs (s 1884) VanaLäänemaal Lihula kihelkonnas Valuste külas Vanaveski talus 18-aastasena. Seelik jõudis muuseumisse 1954.
Seelik värvitud neolõngadega. Seeliku kudumiseks on lõngad kodus kedratud ja värvitud poevärvidega. Seelikuruudustik. ERM A 554:59
129 C C5M20Y85 S300
40
726C C10M25Y40 X400
7588 C C35M65Y70K35 M479
Black C C100M100Y100 Y498
7521 C C26M40Y50 J474
Lääne-Nigula kihelkond
Vana-Läänemaa
Kootud u 1853 Vana-Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas Palivere vallas Lakenõmme külas. Annetas Mari Kraav Oru vallast Viluvere külast Kaevandi talust 1913. Kogujad Eduard Taska ja Marta Veiler.
5565 C C60M25Y45 S442
Seelikutriibustik. ERM 10747
7697 C C70M35Y30 V357
41
1795 C C5M100Y80 M320
Black C C100M100Y100 Y498
190C M66Y25 J336
653 C C85M60Y20 S354
Martna kihelkond
Vana-Läänemaa 1525C C25M75Y100 N313
Kudus Anete Mäemurd 1918. aastal Vana-Läänemaal Martna kihelkonnas Martna vallas Tuka külas Lepiku talus. Seelikutriibustik. ERM A 533:9
7730 C C65M30Y70 K443
42
7581 C C35M70Y75K30 M476
5405 C C74M45Y35 L436
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7762 C C60M60Y85K35 M448
Mihkli kihelkond
Vana-Läänemaa
Kudus Eeva Piile 1861. aastal VanaLäänemaal Mihkli kihelkonnas Õbeda külas. Kogusid M. Josep ja I. Loskit 1911.
Värvitud muistsete värvidega.
540 C C100M66Y10K50 M361
Seelikutriibustik. ERM 2763
7403 C C5M15Y60 J393
43
125C C20M40Y100K10 M392
5595C C30M10Y25 H445
7521 C C26M40Y50 J474
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Märjamaa kihelkond
Vana-Läänemaa 7596 C C50M65Y70K50 M483
Valmistatud u 1763 Vana-Läänemaal Märjamaa kihelkonnas Märjamaa külas Otsa talus. Annetas J. Feldmann. Kogujad Jaan Grünberg ja Aleksander Reinik 1913. Seelikutriibustik. ERM 11606
5625C C55M32Y50K18 L445
44
7762 C C60M60Y85K35 M448
Black C C100M100Y100 Y498
485 C M100Y90 M320
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Ridala kihelkond
Vana-Läänemaa
Valmistatud 1871. aastal VanaLäänemaal Ridala kihelkonnas Võnnu vallas Uneste külas Tõnise-Jüri peres laulatuskleidiks. Riide kudus Leenu Suur. Kogunud Aleksander Taum ja Aleksander Salakka 1913.
7435 C C38M100Y39K20 N336
Kaapotkleidi põikitriip. ERM 10925
45
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
485 C M100Y90 M320
269 C C76M90Y18K18 M343
228 C C20M100Y10K35 M338
Varbla kihelkond Vana-Läänemaa
7454 C C68M36Y10 V354
Valmistas kinkija vanaema Mari Siivert 19. sajandi lõpul Varbla kihelkonna Saulepi valla Saare küla Männiku talus. Kinkis Hilda Siivert (s 1909) samast. Seelikutriibustik. ERM A 621:251
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
46
485 C M100Y90 M320
7435 C C38M100Y39K20 N336
7403 C C5M15Y60 J393
Black C C100M100Y100 Y498
Vigala kihelkond Vana-L채채nemaa
See oli Mai Altpere (s 1903) laulatusseelik u 1870. aastast. Vanaema kootud Vana-L채채nemaal Vigala kihelkonnas Valgu-Peetril.
552 C C30M10Y10 G436
Seelikutriibustik. ERM A 624:138
7491 C C50M25Y85K20 L385
47
209 C C45M95Y60K35 M339
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7547 C C100M60Y40K75 Y492
1805 C C10M95Y75K20 N330
Noarootsi kihelkond
Vana-Läänemaa 7762 C C60M60Y85K35 M448
7454 C C68M36Y10 V354
Seeliku tegi Vana-Läänemaal Noarootsis Rikholdi vallas Helbini külas Bentase talus Leena Boberg 1881. Muuseumile saadud Noarootsist Rikholdi vallast Roslepa külast Leena Bobergilt. Seelikut, särken, kjolen, kanti 1880.
aastatel, siis tõrjus põikitriibuline pikitriibulise välja, seejärel tulid moodi ruudulised seelikud – just nagu eestlastegi juures. Seelikutriibustik. ERM A 509:2664
48
125 C C20M40Y100K10 M392
5595 C C30M10Y25 H445
7521 C C26M40Y50 J474
7454 C C68M36Y10 V354
7581 C C35M70Y75K30 M476
Black C C100M100Y100 Y498
Hageri kihelkond
Vana-Harjumaa
Kootud u 1857 Vana-Harjumaal Hageri kihelkonnas Ruila külas. Annetaja Mari Viimann Nissi kihelkonnast Laitse vallast Aru külast. Koguja Johannes Alaots 1913.
Värvide nimetused: puupunane, pleekpunane, roheline (enne värviti kollaseks, siis lõngõli ja sinikiviga üle värvitud), karikakrakollane ja õlisinine. Seelikutriibustik. ERM 10623
330 C C100M37Y62K36 M370
726C C10M25Y40 X400
49
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Black C C100M100Y100 Y498
228 C C20M100Y10K35 M338
1805 C C10M95Y70K20 N330
Harju-Jaani kihelkond
Vana-Harjumaa 540 C C100M66Y10K50 M361
5545 C C70M35Y60K30 S376
5565 C C60M25Y45 S442
Muuseumile annetas Anna Aabrams Vana-Harjumaal Harju-Jaani kihelkonna Paasiku küla Mäe perest. Koguja Gustav Vilberg (Vilbaste) 1912.
Kapot ehk üleüldse riided; kodukoetud riidest. Värvid: sinist ja valge põhi; triipudes punalille-, helkjam-, ehtpunane, neiblusinine, roheline ja must. Endine hind umbes 3–4 rubla. Kapotit kanti 40–50 a tagasi. Kandsivad tüdrukud ja naesed. Kaapotkleidi ruut. ERM 5114
50
Black C C100M100Y100 Y498
1805 C C10M95Y70K20 N330
Harju-Madise kihelkond
Vana-Harjumaa
Seeliku valmistas Marie Eichbaum 1888 Vana-Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Padise vallas Määra kßlas Lepiku talus. Saadud Eichbaumi minialt Aliide Eelmaalt 1971. Seelikutriibustik. ERM A 623:8
51
330 C C100M37Y62K36 M370
726C C10M25Y40 X400
5545 C C70M35Y60K30 S376
Black C C100M100Y100 Y498
Juuru kihelkond Vana-Harjumaa
7402 C C5M15Y50 H392
110 C C15M30Y100 S392
Kootud arvatavasti Juuru mĂľisas u 1834. Annetas Jaan Valdt VanaHarjumaal Juuru kihelkonnas Kuimetsa vallas Siuge kĂźlas Kandi talus 1914. Kogujad Jakob Tenter ja August Leht. Seelikutriibustik. ERM 15703
1795 C C5M100Y80 M320
1685 C C34M79Y85K30 N410
1245 C C15M40Y100K10 L398
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
52
7402 C C5M15Y50 H392
110 C C15M30Y100 S392
7581 C C35M70Y75K30 M476
556 C C60M15Y50K10 J443
Jõelähtme kihelkond Vana-Harjumaa
Seelikut kandis Liisu Viikmann VanaHarjumaal Jõelähtme kihelkonnas Kostiranna külas Jaagumäe talus. Seeliku sai päranduseks Marta Sepp (s 1918) kes andis selle muuseumile.
540 C C100M66Y10K50 M361
7566 C C20M62Y80K15 S410
Seelikutriibustik. ERM A 565:1406
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
53
7547 C C100M60Y40K75 Y492
1805 C C10M95Y70K20 N330
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
209 C C45M95Y60K35 M339
Jüri kihelkond Vana-Harjumaa
7454 C C68M36Y10 V354
110 C C15M30Y100 S392
Kootud Vana-Harjumaal Jüri kihelkonnas Kurna külas. Kogutud 1914. aastal Haljala kihelkonnast Siimu saunast, annetaja Mari Metsmann. Kogujad A. Lepp ja Peeter Kitzberg.
Kiriku seelik, paasta punased riibudpaastad. Seelikutriibustik. ERM 15019
7693 C C100M60Y20K25 M358
54
Black C C100M100Y100 Y498
7521 C C26M40Y50 J474
7762 C C60M40Y80K35 M448
7567 C C33M63Y80K30 S416
Keila kihelkond
Vana-Harjumaa
Seelikuriide kudus Liisu Veitenbaum 1870. aastal Vana-Harjumaal Hageri kihelkonnas Lokuti mĂľisas. Muuseumile andis Liisu Nurmvaldt Hageri kihelkonnast Kurtna kĂźlast Kustase talust 1920.
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Seelikutriibustik. ERM A 509:1910
7432 C C25M75Y20K5 S338
55
3308 C C95M30Y70K60 L369
Process Blue C C100M28 K359
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
7693 C C100M60Y20K25 M358
Kose kihelkond
Vana-Harjumaa
7607 C C20M65Y55 J423
1805 C C10M95Y75K20 N330
Kootud u 1864 Vana-Harjumaal Kose kihelkonnas. Saadud Mari Sagriselt Kose kihelkonnast Kata külast Vabakubja talust. Kogus Gustav Vilbaste 1914.
Värvide nimetused: lambamust, pressiroheline (taimvärv), valkjasroheline, puupunane, sinikivisinine. 1245 C C15M40Y100K10 L398
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
56
Seelikutriibustik. ERM 17219
110 C C15M30Y100 S392
3308 C C95M30Y70K60 L369
123 C M25Y90 M302
125 C C20M40Y100K10 M392
Kuusalu kihelkond
Vana-Harjumaa
Seelik on valmistatud VanaHarjumaal Kuusalu kihelkonna Kolga k체la Sae talus. Saadud Harju-Madise kihelkonnast Kersalu k체last Klemeti talust 1940. Seelik kuulus perenaise vanaisa (s 1825) emale.
Black C C100M100Y100 Y498
805 C M70Y50 J324
Kollaste seelikutriipude v채rvimisel olevat kasutatud karikakra천isi, tumedama varjundi saamiseks lisati silmakivi. Seelikutriibustik. ERM A 496:78
7567 C C33M63Y80K30 S416
484 C C36M90Y100Y5 N321
7491 C C50M25Y85K20 L385
Warm Red C M85Y90 L316
57 Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7619 C C15M83Y80 M319
3308 C C95M30Y70K60 L369
1805 C C10M95Y75K20 N330
Black C C100M100Y100 Y498
Nissi kihelkond
Vana-Harjumaa
552 C C30M10Y10 G436
110 C C15M30Y100 S392
623 C C50M10Y35 V377
3425 C C100M25Y80K20 M375
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
58
Kudus Anna Simsoni vanaema u 1853 Vana-Harjumaal Laitse vallas. Saadud Kibuna külast Vaino talust 1913. Kogujad Johannes Alaots ja Paul Grünberg. Kodus tehtud. Värvitud kodu värvidega. Värvid: puu-punane, kübara-must, karikakra-kollane, potisinine ja õlisinine. Seelikutriibustik. ERM 10610
5777 C C40M20Y70K10 S386
3308 C C95M30Y70K60 L369
5493 C C60M20Y30 J368
Black C C100M100Y100 Y498
Rapla kihelkond
Vana-Harjumaa
Kudus Tiiu Paalbergi ema u 1854 Vana-Harjumaal Rapla kihelkonnas Raikküla Rebaste külas. Annetas Tiiu Paalberg Järvakandist Sobli talust 1914.
7566 C C20M62Y80K15 S410
Kollast värvi saadi koerputke õitest ja karikakraist, sambla roheline. Seelikutriibustik. ERM 15161
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
59
Black C C100M100Y100 Y498
1685 C C34M79Y85K30 N410
5493 C C60M20Y30 J368
125 C C20M40Y100K10 M392
Risti kihelkond
Vana-Harjumaa
562 C C100M15Y55K28 L370
309 C C100M25Y25K70 M366
Kudus Ann Miller u 1863 VanaHarjumaal Risti kihelkonnas Villi vallas Mardi talus. Annetaja Leena Martinson samast. Kogujad Jaan GrĂźnberg ja Marika Kivi 1913. Seelikutriibustik. ERM 9366
3292 C C100M25Y55K45 M371
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
60
Warm Red C M85Y90 L316
123 C M25Y90 M302
209 C C45M95Y60K35 M339
805 C M70Y50 J324
562 C C100M15Y55K28 L370
552 C C30M10Y10 G436
Ambla kihelkond Vana-Järvamaa
Seelik on Vana-Järvamaalt PruunaKõrve mõisast u 1763. Muuseumile annetas Waldmann Jäneda veskist. Koguja Hans Pillov 1913. Seelikutriibustik. ERM 11171
623 C C50M10Y35 V377
309 C C100M25Y25K70 M366
61
1685 C C34M79Y85K30 N410
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
125 C C20M40Y100K10 M392
3425 C C100M25Y80K20 M375
Anna kihelkond Vana-Järvamaa
7432 C C25M75Y20K5 S338
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
62
623 C C50M10Y35 V377
Valmistatud u 1862 Vana-Järvamaal Anna kihelkonnas Anna vallas, saadud samast 1922. Seelikutriibustik. ERM A 509:1974
7547 C C100M60Y40K75 Y492
1805 C C10M95Y75K20 N330
454 C C20M20Y40 V452
694 C C25M55Y34 J424
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7752 C C20M30Y95 L390
Järva-Jaani kihelkond Vana-Järvamaa
Ümbriku müüs muuseumile 1921. aastal Krõõt Eevel Vana-Järvamaal JärvaJaani kihelkonnas Metsla külas PeetriHansu talus. Seelikutriibustik. ERM A 509:1981
125 C C20M40Y100K10 M392
63
7566 C C20M62Y80K15 S410
Black C C100M100Y100 Y498
5767 C C48M29Y86K15 L451
7475 C C80M37Y48K10 N440
Järva-Madise kihelkond Vana-Järvamaa
Warm Red C M85Y90 L316
330 C C100M37Y62K36 M370
Seelik on valmistatud 19. sajandi alguses Vana-Järvamaal JärvaMadise kihelkonnas. Viimati kandis Lilli Põhlalt (s 1861) Ambla kihelkonnas Lehtses. Seelikutriibustik. ERM A 564:1931
7562 C C28M42Y69 J468
7402 C C5M15Y50 H392
5523 C C35M10Y15 V442
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
169C 64 M40Y25 J321
209 C C45M95Y60K35 M339
Black C C100M100Y100 Y498
540 C C100M66Y10K50 M361
1245 C C15M40Y100K10 L398
Koeru kihelkond
Vana-Järvamaa
Annetas Krõõt Evel Vana-Järvamaalt Koeru kihelkonnast Metsla külast. Kogujad Karl Kull ja Hans Veinberg 1913.
330 C C100M37Y62K36 M370
1805 C C10M95Y75K20 N330
Seelikutriibustik. ERM 13544
5493 C C60M20Y30 J368
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
65
CoolGray7C C40M30Y30K10 M496
Black C C100M100Y100 Y498
1795 C C5M100Y80 M320
7762 C C60M60Y85K35 M448
Paide kihelkond
Vana-Järvamaa
7420 C C23M100Y50K17 M423
Valmistas Eva Loik-Tammistu (s 1856) u 1873 Vana-Järvamaal Paide kihelkonnas Purdi vallas Oja külas Uue-Sauna talus.
Sielik on valmistatud kirikus või külapeol käimiseks. Seelikutriibustik. ERM A 637:27
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
66
Black C C100M100Y100 Y498
7420 C C23M100Y50K17 M423
540 C C100M66Y10K50 M361
484 C C36M90Y100Y5 N321
5767 C C48M29Y86K15 L451
7402 C C5M15Y50 H392
Peetri kihelkond
Vana-Järvamaa
Valmistas Kadri Tammik VanaJärvamaal Peetri kihelkonnas Kodasema vallas Ämbre külas AnniJüri talus 1863. Muuseumile annetas Leena Roosmann 1913. Kogujad Karl Kull ja Hans Veinberg.
Pühapäeviti kanti ainult värvilisi seelikuid. Seeliku värvid: helepunane (puuvärvi punane), tunkel punane (paakspuu punane), must, roheline, samblaroheline, kollane, valge, potisinine, madararoheline, neiblusinine (lille sinine).
5523 C C35M10Y15 V442
Seelikutriibustik. ERM 13475
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
67
7491 C C50M25Y85K20 L385
5513 C C35M12Y20 H440
Black C C100M100Y100 Y498
1345 C M20Y55 K306
Türi kihelkond Vana-Järvamaa
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
186 C C15M100Y75 M327
Muuseumile annetas Lena Janich Vana-Järvamaal Türi kihelkonnas Alliku vallas Eiamaa külas 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:2129
202 C C30M95Y70K30 M423
68
186 C C15M100Y75 M327
7619 C C15M83Y80 M319
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
540C C100M66Y10K50 M361
Haljala kihelkond
Virumaa
Muuseumile saadud Vana-Virumaalt Haljala kihelkonnast 1920.
7762C C60M60Y85K35 M448
Kaapotkleidi ruudustik. ERM A 509:2071
69
Black C C100M100Y100 Y498
341 C C100M23Y80K10 M372
125 C C20M40Y100K10 M392
7567 C C33M63Y80K30 S416
Iisaku kihelkond
Virumaa
129 C C5M20Y85 S300
726 C C10M25Y40 X400
Seeliku tegi Vana-Virumaal Iisaku kihelkonnas Tudulinna vallas Kraavi talus Kai Vaas 1842. Muuseumile saadud samast 1922. Seelikutriibustik. ERM A 509:1979
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
70
Black C C100M100Y100 Y498
371C C67M42Y90K30 M385
7567 C C33M63Y80K30 S416
186 C C15M100Y75 M327
726 C C10M25Y40 X400
Process Blue C C100M28 K359
169C M40Y25 J321
5493 C C60M20Y30 J368
Jõhvi kihelkond Virumaa
Valmistatud Vana-Virumaal Jõhvi kihelkonnas Mõisamaa külas. Värvitud taimedega. Muuseumile saadud Kukruse mõisast M. Vaksilt 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:1909
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
71
202 C C30M95Y70K30 M423
1805 C C10M95Y75K20 N330
805 C M70Y50 J324
7596 C C55M70Y70K40 M483
Kadrina kihelkond
Virumaa 468 C C15M20Y40 X394
5565 C C60M25Y45 S442
Seelik kuulus Vana-Virumaal Kadrina kihelkonnas VĂľsul Elts Muikmannile. Muuseumile annetasid Eduard ja Voldemar Langsepp 1924. Seelikutriibustik. ERM A 308:19
134 C M20Y70 V307
Cool Gray 4 C C30M20Y20 J499
7402 C C5M15Y50 H392
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
72
5565 C C60M25Y45 S442
7566 C C20M62Y80K15 S410
540 C C100M66Y10K50 M361
7555 C C20M37Y100 K392
Lüganuse kihelkond
Virumaa
Kudus Alma Randmer Vana-Virumaal Lüganuse kihelkonnas Sakka külas. Annetas Alma Randmer. Kogujad Heinrich Veski ja Leonhard Subka 1915.
Cool Gray 7 C C47M37Y39 M496
Seelikutriibustik. ERM 17787
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
73
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
541 C C100M60Y10K40 M359
7449 C C72M80Y45K45 M341
1545 C C50M75Y95K40 M481
Rakvere kihelkond
Virumaa 202 C C30M95Y70K30 M423
1805 C C10M95Y75K20 N330
Kootud Vana-Virumaa Rakvere ümbruse seeliku eeskujul Louise Rebenitzi käsitöö- ja kudumiskoolis Rakveres. Kogus Tartu Eesti Põllumeeste Selts 1904. Seelikutriibustik. ERM 1
196 C C5M30Y13 X423
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
74
552 C C30M10Y10 G436
Black C C100M100Y100 Y498
7476 C C100M43Y53K30 M368
1817 C C48M80Y40K40 M422
5545 C C70M35Y60K30 S376
173 C C5M85Y95 M316
694 C C25M55Y34 J424
Simuna kihelkond Virumaa
Valmistatud Vana-Virumaal Simuna kihelkonnas Edro kĂźlas Ulmi talus. Kogutud 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:2086
7407 C C23M37Y79 K395
75
5767 C C48M29Y86K15 L451
5405 C C74M45Y35 L436
7752 C C20M30Y95 L390
7619 C C15M83Y80 M319
Vaivara kihelkond Virumaa
Black C C100M100Y100 Y498
190 C M66Y25 J336
Valmistatud Vana-Virumaal Vaivara kihelkonnas Soldina kĂźlas u 1900. Kogutud 1920. aastal samast. Seelikutriibustik ERM A 509:1971
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
76
7503 C C30M31Y61K15 K454
7762 C C60M40Y85K35 M448
466 C C25M35Y58 V456
1805 C C10M95Y75K20 N330
5595 C C30M10Y25 H445
1685 C C34M79Y85K40 N410
Viru-Jaagupi kihelkond Virumaa
Valmistatud u 1793 Vana-Virumaal Viru-Jaagupi kihelkonnas Roela vallas Pallase k체las Salum채e talus. Annetaja Mai Jua. Kogusid Leopold Laurson ja Julius Kuperjanov 1913.
Seelik on v채rvitud koduste v채rvidega. Seelikutriibustik. ERM 10316
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Black C C100M100Y100 Y498
77
1685 C C34M79Y85K40 N410
Black C C100M100Y100 Y498
540 C C100M66Y10K50 M361
5777 C C40M20Y70K10 S386
Viru-Nigula kihelkond Virumaa
5565 C C60M25Y45 S442
5595 C C30M10Y25 H445
Valmistas Ann Rätsepp u 1823 VanaVirumaal Viru-Nigula kihelkonnas Kalvi vallas Koila külas Sepa talus. Annetas Maarja Oolem Pada vallas Toominga külas. Kogujad Johannes Einsild ja Voldemar Kangro-Pool 1913. Seelikutriibustik. ERM 12610
1215 C M15Y65 K300
78
7522 C C20M60Y60K10 L408
Warm Red C M85Y90 L316
Black C C100M100Y100 Y498
805 C M70Y50 J324
330 C C100M37Y62K36 M370
371 C C67M42Y90K30 M385
7691C C100M46Y11K14 L358
1245 C C15M40Y100K10 L398
7709 C C70M10Y25 J360
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Väike-Maarja kihelkond Virumaa
Valmistatud Vana-Virumaal VäikeMaarja kihelkonnas Vao mõisas u 1800. Kogutud Väike-Maarja kihelkonnast Mõisamaa külast Soo talust Krõõt Martensilt 1923. Seelikutriibustik. ERM A 509:5600
79
330 C C100M37Y62K36 M370
1805 C C10M95Y75K20 N330
145 C C10M50Y100 N311
Halliste kihelkond
Mulgimaa
Valmistatud u 1710 Mulgimaal Halliste kihelkonnas. Kogutud Halliste kihelkonnast Uue-Kariste vallast Iasko talust 1909. Õmmeldud madarapunasest villasest kangast, servas mitmevärviline villane kõlapook.
Niisuguste punaste sõpudega käidi laulatusel. Seda tarvitati ka roosihaiguse vastu. Roosihaigust põdeja võttis enesele punase sõpu ümber ja olla alati terveks saanud. Sõpu käidud ka siit talust külasse roosihaigetele otsimas. Ümbervõetult pandi sõpu otsad pahemal pool vaheliti. Ots, mis paremalt poolt tuli, läks pahemapoolsest otsast üle. All veere küljes olla enne klaas või kard tilgutid olnud, need on aga ära katkenud. Punaseid sõpusid tarvitatud ainult laulatuse jaoks, mustad olla iga päev tarvitusel olnud. Sõuke. ERM 1797
80
540 C C100M66Y10K50 M361
Black C C100M100Y100 Y498
5545 C C70M35Y60K30 S376
1805 C C10M95Y75K20 N330
129 C C5M20Y85 S300
671 C C10M35Y5 X338
Helme kihelkond
Mulgimaa
Vanavarakoguja Aleksander PĂľrga kogust. Kogutud 1902. aastal Mulgimaalt Helme kihelkonnast. Muuseumisse 1937. Seelikutriibustik. ERM A 446:274
5595 C C30M10Y25 H445
81
540 C C100M66Y10K50 M361
7420 C C23M100Y50K17 M423
Black C C100M100Y100 Y498
694 C C25M55Y34 J424
Karksi kihelkond
Mulgimaa 7551 C C17M45Y100K20 L392
468 C C15M20Y40 X394
Seeliku valmistas Anne Loit u 1860 Mulgimaal Karksi kihelkonnas Karksi vallas. Muuseumile saadud Karksi kihelkonnast Nuia alevist 1932. aastal preili Sepingult. Kogus Helmi Kurrik. Seelikutriibustik. ERM A 377:9
129 C C5M20Y85 S300
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
82
7420 C C23M100Y50K17 M423
1245C C15M40Y100K10 L398
574 C C62M38Y83K40 N450
688 C C36M71Y20 K340
Paistu kihelkond
Mulgimaa
Valmistatud 1840 Mulgimaal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas Soosare talus. Muuseumile saadud Tombi talust Kristjan Tombilt 1920.
694 C C25M55Y34 J424
Seelikutriibustik. ERM A 104:1
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
83
Black C C100M100Y100 Y498
186 C C15M100Y75 M327
541 C C100M60Y10K40 M359
7432 C C25M75Y20K5 S338
Tarvastu kihelkond Mulgimaa
Cool Gray 7 C C47M37Y39 M496
5625 C C55M32Y50K18 L445
Seelik on valmistatud Mulgimaal Tarvastu kihelkonnas. Muuseumisse saadud Suure-Jaani kihelkonnast Navesti mþisast Aliide Reieri käest 1922. Seelikutriibustik. ERM A 509:5101
110 C C15M30Y100 S392
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
84
533 C C100M100Y60K20 M357
5545 C C70M35Y60K30 S376
186 C C15M100Y75 M327
484 C C36M90Y100K5 N321
1345 C M20Y55 K306
7606 C C15M50Y40 J338
Kolga-Jaani kihelkond
Põhja-Viljandimaa
Valmistas Rõõt Sööt u 1853 VanaViljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas Võisiku vallas Lalsi külas Määra talus. Muuseumile annetas Kai Kukk Odiste küla Toru talust. Kogus Helmi Reiman 1913. Seelikutriibustik. ERM 13989
5493 C C60M20Y30 J368
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
85
574 C C62M38Y83K40 N450
Cool Gray 7 C C47M37Y39 M496
7435 C C38M100Y39K20 N336
186 C C15M100Y75 M327
K천pu kihelkond
P천hja-Viljandimaa
7476 C C100M43Y53K30 M368
Kudus Liisa Parti ema u 1842 VanaViljandimaal K천pu kihelkonnas Halliste k체las Songa talus. Annetas Liisa Part 1912. Koguja Arthur Tamm. Seelikutriibustik. ERM 5883
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
86
574 C C62M38Y83K40 N450
Black C C100M100Y100 Y498
540 C C100M66Y10K50 M361
202 C C30M95Y70K30 M423
623 C C50M10Y35 V377
806 C M80Y10 K338
Pilistvere kihelkond
PĂľhja-Viljandimaa
Valmistas Anna Lott u 1860 VanaViljandimaal Pilistvere kihelkonna KĂľo vallas. Annetas Anna Lott Kabala vallas Hiie talus 1920. Koguja J. Puskar. Seelikutriibustik. ERM A 79:7
7566 C C20M62Y80K15 S410
7407 C C23M37Y79 K395
87
Black C C100M100Y100 Y498
1805 C C10M95Y75K20 N330
7589 C C54M64Y75K40 N481
533 C C100M100Y60K20 M357
Põltsamaa kihelkond
Põhja-Viljandimaa 468 C C15M20Y40 X394
7435 C C38M100Y39K20 N336
Valmistas Mari Saaver VanaViljandimaal Põltsamaa kihelkonnas 1870. Kogutud Kata Jürgensonilt UuePõltsamaa vallast Võhma külast 1920.
Valmistaja kasutas seda viimati 1890. aastal. Hiljem kanti mardi- ja kadripäeval ja ka kohalike näitlejate poolt kui vanamoelist riiet. 5523 C C35M10Y15 V442
88
Seelikutriibustik. ERM A 112:86
7491 C C50M25Y80K25 L385
7691 C C100M46Y11K14 L358
533 C C100M100Y60K20 M357
Warm Red C M85Y90 L316
Suure-Jaani kihelkond Põhja-Viljandimaa
Kudus Mari Riiner u 1868 VanaViljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustvere vallas Üldi külas Väljaotsa talus. Annetas Jaan Wahtramäe Üldi küla Undioru talust 1914. Kogujad Karl Kool ja Adolf Vöölmann.
673 C C10M60Y5 K388
Värvide nimetused: kaselehe ehk potiroheline, viiulivärv (lilla). Seelikutriibustik. ERM 15364
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
89
7706 C C100M31Y23K20 K358
533 C C100M100Y60K20 M357
1795 C C5M100Y80 M320
574 C C62M38Y83K40 N450
Viljandi kihelkond PĂľhja-Viljandimaa
7607 C C15M50Y40 J423
Seelikut kanti Vana-Viljandimaal Viljandi kihelkonnas. Muuseumisse 1920. Seelikutriibustik. ERM A 509:1937
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
90
7706 C C100M31Y23K20 K358
202 C C30M99Y70K30 M423
Black C C100M100Y100 Y498
5595 C C30M10Y25 H445
Kambja kihelkond
Vana-Tartumaa
Kudus Liis Palts u 1857 VanaTartumaal Kambja kihelkonnas Tõdu vallas Põdra talus. Annetas Liis Palts Suure-Kambja külast Kirepi talust 1912. Kogusid Johan Lukas ja Rudolf Riives.
7402 C C5M15Y50 H392
Seelikutriibustik. ERM 7597
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
91
186 C C15M10075 M327
Black C C100M100Y100 Y498
7608 C C36M82Y77 N423
689 C C41M84Y20K20 S339
Kodavere kihelkond
Vana-Tartumaa 7514 C C15M40Y45 J471
7498 C C65M45Y90K30 N450
Valmistatud Alatskivil Naelavere kĂźlas Liiva talus 1830. Aliide Paabu vanaema seelik. Seelikutriibustik. ERM A 563:1934
1345 C M20Y55 K306
5523 C C35M10Y15 V442
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
92
219 C M100 L338
186 C C15M10075 M327
Black 6 C C100M50Y45K85 Y498
202 C C30M99Y70K30 M423
7697 C C70M35Y30 V357
3308 C C95M30Y70K60 L369
Kursi kihelkond
Vana-Tartumaa
Kudus Anu Porgasaar u 1860 VanaTartumaal Kursi kihelkonnas Puurmani vallas. Annetas Marie PĂľder Puurmani vallast Sepavere talust 1920. Koguja Ernst GrĂźnberg. Seelikutriibustik. ERM A 47:52/2
5523 C C35M10Y15 V442
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
93
3035 C C100M45Y36K50 M366
Black C C100M100Y100 Y498
702 C C10M75Y40 K329
521 C C40M55Y10 V342
Laiuse kihelkond
Vana-Tartumaa 443 C C53M32Y37 L493
487 C C5M45Y40 V411
Valmistatud Laiuse kihelkonnas Vana-Tartumaal Laiuse vallas Altküla külas Antsu talus 1934. aastal, kootud 19. sajandil Laiusel kantud vana seeliku eeskujul. Seelikutriibustik. ERM A 629:269
1345 C M20Y55 K306
94
7547 C C100M60Y40K75 Y492
5487 C C68M42Y48K15 V441
5523 C C35M10Y15 V442
1345 C M20Y55 K306
7561 C C50M50Y80K35 M459
186 C C15M100Y75 M327
521 C C40M55Y10 V342
7646 C C34M60Y20 J341
MaarjaMagdaleena kihelkond
Vana-Tartumaa
Seelik on valmistatud Vana-Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas Saare vallas. Seeliku kudus endale noorpĂľlves Leena Soomus (s 1857). Muuseumisse tĂľi seeliku 1924. aastal Berta Soomus. Seelikutriibustik. ERM A 296:28
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
95
1817 C C48M80Y60K40 M422
7476 C C100M43Y53K30 M368
533 C C100M100Y60K20 M357
142 C M30Y80 S303
N천o kihelkond
Vana-Tartumaa
5615 C C55M32Y50K18 L445
5595 C C30M10Y25 H445
Valmistas Prost u 1833 VanaTartumaal N천o kihelkonnas T채htvere vallas. Annetas Marie Lessenberg Tartu linnas 1913. Kogus Edgar Eisenschmidt.
Vanaema tehtud, nelja p천lve vanune. Seelikutriibustik. ERM 19917
7608 C C36M82Y77 N423
468 C C15M20Y40 X394
96
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
188 C C38M93Y67K35 N333
1805 C C10M95Y75K20 N330
7441 C C45M68 L343
7555 C C20M37Y100 K392
Otepää kihelkond
Vana-Tartumaa
Valmistatud Vana-Tartumaal Otepää kihelkonnas Vana-Otepää vallas Soldati külas. Muuseumisse 1913, koguja Helmi Amberg.
5493 C C60M20Y30 J368
Seelikutriibustik. ERM 13849
574 C C62M38Y83K40 N450
97
202 C C30M99Y70K30 M423
533 C C100M100Y60K20 M357
7566 C C20M62Y80K15 S410
7503 C C30M31Y64K15 K454
Palamuse kihelkond
Vana-Tartumaa 694 C C25M55Y34 J424
614 C C15M10Y50 X387
Valmistas Liisa Põrvet u 1861 VanaTartumaal Palamuse kihelkonnas Roela vallas Vassevere külas Eseme talus. Muuseumile annetas Liine Jõesaar. Kogusid A. Mägi ja A. Schulzenberg 1911. Seelikutriibustik. ERM 3977
468 C C15M20Y40 X394
98
533 C C100M100Y60K20 M357
1805 C C10M95Y75K20 N330
647 C C89M58Y18K10 L357
7498 C C65M45Y90K30 N450
7606 C C15M50Y40 J338
614 C C15M10Y50 X387
Puhja kihelkond
Vana-Tartumaa
Valmistatud Vana-Tartumaal Puhja kihelkonnas Kavilda külas, kantud Soova külas. Muuseumile annetas I. Pihlik. Koguja Karl Rekk 1913. Seelikutriibustik. ERM 9066
1345 C M20Y55 K306
99
Black C C100M100Y100 Y498
485 C M100Y90 M320
533 C C100M100Y60K20 M357
202 C C30M99Y70K30 M423
Rannu kihelkond
Vana-Tartumaa 5625 C C55M32Y50K18 L445
5493 C C60M20Y30 J368
Valmistas Anu M천tsalind u 1875 Vana-Tartumaal Rannu kihelkonnas M천tsalinnu talus. Muuseumisse saadud Rannu kihelkonnast Sanglast 1925. Koguja Eesti Muinasvara P채채stetoimkond. Seelikutriibustik. ERM A 509:1936
142 C M30Y80 S303
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
100
209 C C45M95Y60K35 M339
196 C C5M30Y13 X423
1255 C C27M40Y95K15 M392
7589 C C54M64Y75K40 N481
RĂľngu kihelkond
Vana-Tartumaa
Kogus Helene Johanson 1924. Seelikut kanti Vana-Tartumaal RĂľngu kihelkonnas.
468 C C15M20Y40 X394
Seelikutriibustik. ERM A 279:58
101
7640 C C32M80Y40K20 N338
180 C C20M90Y80 N327
309 C C100M25Y25K70 M366
485 C M100Y90 M320
Sangaste kihelkond Vana-Tartumaa
7742 C C85M38Y92 K376
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Pruut-undruk, kootud u 1793 VanaTartumaal Sangaste kihelkonnas Mäe kßlas. Muuseumile annetas Pauline Rossmann. Koguja Edgar Eisenschmidt 1913. Undruku triibustik. ERM 14290
129 C C5M20Y85 S300
102
180 C C20M90Y80 N327
5405 C C74M45Y35 L436
142 C C30M80 S303
3035 C C100M45Y36K50 M366
Tartu-Maarja kihelkond Vana-Tartumaa
Seelik on valmistatud Vana-Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas Luunjas. Seeliku katke andis 1912. aastal muuseumi Helene Udel, kes elas Haaslava vallas Aardla külas Loku talus. Vanavarakogujate Henrik Visnapuu ja Oskar Kuriksi andmetel saadi puupunane värv lõnga leotamisel punapuu laastudega, kollane sanglepa lehtedest, pruun sibulakoortest. Potisinise värvimisel kasutati indigosinist, mida lahustati hapendatud uriinis. Mustaks triibuks on võetud pikk-kuue lõnga.
7567 C C33M63Y80K30 S416
Black C C100M100Y100 Y498
Seelikutriibustik. ERM 7467
103
7566 C C20M62Y80K15 S410
5783 C C38M28Y54 S451
3035 C C100M45Y36K50 M366
5545 C C70M35Y60K30 S376
Torma kihelkond Vana-Tartumaa
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
7508 C C10M30Y55 V398
Valmistas Altberg Vana-Tartumaal Torma kihelkonnas Roela vallas Tuulavere külas Ivaski talus u 1851. Annetas Liisi Sommer 1911. Kogutud Võtikvere vallast Kolli talust. Kogujad A. Schulzenberg ja A. Mägi. Seelikutriibustik. ERM 3984
454 C C25M20Y40 V452
110 C C15M30Y100 S392
104
7420 C C23M100Y50K17 M423
Black C C100M100Y100 Y498
7551 C C17M45Y100K20 L392
3035 C C100M45Y36K50 M366
Võnnu kihelkond Vana-Tartumaa
Kootud u 1835 Vana-Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja vallas Lääniste külas. Muuseumile annetas Anna Kurik 1910.
1395 C C20M45Y66K33 N307
Sinine värv on potisinine, saadud sinekiviga. Seelikutriibustik. ERM 873/b
468 C C15M20Y40 X394
105
485 C M100Y90 M320
533 C C100M100Y60K20 M357
5513 C C35M12Y20 H440
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Äksi kihelkond Vana-Tartumaa
Seelik on valmistatud VanaTartumaal Äksi kihelkonnas Elistvere vallas Õvanurme külas. Seeliku kudus endale Mari Õunap enne 1860. aastat. Muuseumisse tõi seeliku vanavarakoguja Ernst Grünberg 1921. aastal. Seeliku üleandja Lovisa Sainot rääkis, et see oli laulatusundruk, hiljem käidud sellega kirikus, viimati umbes 1890. aastal.
135 C M25Y70 V308
7730 C C65M30Y70 K443
106
Seelikutriibustik. ERM A178:43
180 C C20M90Y80 N327
7742 C C85M38Y92 K376
Black C C100M100Y100 Y498
512 C C60M90Y30 K341
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
525 C C80M100Y45 M342
Hargla kihelkond
Vana-VĂľrumaa
Kootud u 1860 Vana-VĂľrumaal Hargla kihelkonnas Saru vallas. Muuseumile kogutud 1916. Seelikutriibustik. ERM 19373
1365 C M30Y75 N307
107
7699 C C81M44Y35K20 S359
703 C C21M90Y63 L332
Black C C100M100Y100 Y498
521 C C40M55Y10 V342
Kanepi kihelkond
Vana-Võrumaa 454 C C25M20Y40 V452
Kudus Truuta Ori u 1834 VanaVõrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas Koigera külas Paali talus. Muuseumile annetas Miina Ori 1914. Koguja Mart Tenno. Seelikutriibustik. ERM 17456
487 C C5M45Y40 V411
108
3035 C C100M45Y36K50 M366
188 C C38M93Y67K35 N333
694 C C25M55Y34 J424
Black C C100M100Y100 Y498
Karula kihelkond
Vana-Võrumaa
Undruk, ündrik, kootud VanaVõrumaal Karula kihelkonnas VanaAntsla vallas 1865. Kinkija kandis seelikut leerikoolis käies. Kinkis Katri Poola Vana-Antsla vallast Tohvri veskist. Jooniliste undrukute mood hakkas kaduma u 1875. Neile järgnesid ruudulised seelikud. Värvid: valged ja mustad triibud
lambavärvi, potisinine ja lilla on poevärvid, punane ja roosa värvitud langasninnedega (lilledega). Triibud oma loodud.
7503 C C30M31Y64K15 K454
454 C C25M20Y40 V452
Seelikutriibustik. ERM A 58:3
109
533 C C100M100Y60K20 M357
186 C C15M100Y75 M327
484 C C36M90Y100K5 N321
228 C C20M100Y10K35 M338
Põlva kihelkond
Vana-Võrumaa
3308 C C95M30Y70K60 L369
7697 C C70M35Y30 V357
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Kudus Katre Kurvits u 1865 VanaVõrumaal Põlva kihelkonnas VanaKoiola vallas. Annetas Leena Veesberg Vana-Koiola vallas Mammaste külas 1920. Kogus Paul Reim.
Värvid on metsa värvidega värvitud, väljaarvatud sinised, mis sinekiviga värvitud. Niisugused undrukud olla kuni 1870. aastateni tarvitusel olnud. Kanti neid talvel külaskäimiseks, kirikus pulmas ja igal pool. Töö juures tarvitatud alati paklasest lõngast triibulisi undrukuid (so talvel), kuid ka vananenud villased undrukud peeti töö juures lõplikult ära. Vanemad naised kandsid neid ka suvel, kuna nooremate suveriideks linane pallapool olnud. Seelikutriibustik. ERM A 227:100
110
186 C C15M100Y75 M327
7762 C C60M40Y85K35 M448
Black C C100M100Y100 Y498
682 C C36M81Y20K10 L340
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
443 C C53M32Y37 L493
Räpina kihelkond
Vana-Võrumaa
Kootud Vana-Võrumaal Räpina kihelkonnas Süvahavva külas. Muuseumile 1911. Kogus Jaan Lintrop. Seelikutriibustik. ERM 2634
468 C C15M20Y40 X394
111
540 C C100M66Y10K50 M361
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
1685 C C34M79Y85K30 N410
7403C C5M15Y60 J393
Rõuge kihelkond
Vana-Võrumaa 625 C C71M25Y57K20 K443
Undruku kudus Kadri Rebane u 1845 Vana-Võrumaal Rõuge kihelkonnas Haanja vallas Nago külas Rebase talus. Annetas E. Rebane 1925. Koguja Eesti Muinasvara Päästetoimkond.
5595 C C30M10Y25 H445
Undruk on looduse värvidega värvitud. Värvide nimetused: madarapunane, potisinine, karikakra kollane. Terviklikku ülikonda kanti Rõuge kihelkonnas veel 1850. aastal, hiljem hakati ainult üksikuid osasid kandma. Kõige enne kadus punane müts, siis pealmine särk (vammus) ja pihtsärk (kampsun). 1900. aastal kandsid vanemad naised veel triibulisi undrukuid. Seelikutriibustik. ERM A 509:1945
112
540 C C100M66Y10K50 M361
5763C C54M34Y78K25 M386
142C M30Y80 S303
7581 C C35M70Y75K30 M476
Urvaste kihelkond
Vana-Võrumaa
Kudus Leenu Glocmann u 1862 Vana-Võrumaal Vastse-Anstla vallas Pihlõni talus pruudi seelikuks. Muuseumile saadud Simpsaare talust 1913. Annetaja Miina Tättär. Kogujad Bernhard Kangro ja Paul Grünberg.
Värvide nimetused: potisinine (kütsemb ja valtsemb – heledam ja tumedam), puuvärvi verrev, ninnega verrev, kõolehtega tettu kõllane, piiplehtiga tettü rohiline.
7521C C26M40Y50 J474
5595 C C30M10Y25 H445
Seelikutriibustik. ERM 13646
113
309 C C100M25Y25K70 M366
1805 C C10M95Y75K20 N330
209 C C45M95Y60K35 M339
228 C C20M100Y10K35 M338
Vastseliina kihelkond Vana-Võrumaa
606 C C15M15Y100K10 M390
Cool Gray 1 C C15M12Y15 F428
Kootud u 1850 Vana-Võrumaal Vastseliina kihelkonnas Hermani külas. Annetaja Miili Herm. Kogus Johannes Laugis 1910. Seelikutriibustik. ERM A 24:18
Black C C100M100Y100 Y498
114
7500C C10M15Y40 H454
7625 C M85Y80 L323
Setumaa Setumaa
Rüüd on õmmeldud valgest villasest toimsest riidest, alumine serv kanditud punase villase kaaruspaelaga. Valmistas Ode Mägiste Setumaal Obinitsa külas 1880. Muuseumisse kogutud 1922. Naiste rüüd. ERM A 509:4311
115
Kihelkonnatriibud seelikutest sisustuseni! Lisaks rahvariietele, millega käiakse laulupeol ja paljudel teistelgi üritustel, võib oma kihelkonna värve kasutada ka suuremate või väiksemate esemete ning pindade värvimiseks. Siin on mõned ideed. Värvida võiks igasuguseid mööbliesemeid ja sisustuselemente: kummuteid, kappe, toole-taburette, riidekirste, nagisid, voodeid, laudu, karpe-kaste, pildiraame, ukse- ja põrandaliiste, siseuksi või suuremaid pindu, näiteks seinu, lagesid ja põrandaid. Värvitriipe võib kanda ka üksnes ühele detailile, näiteks kummutisahtlitele, lauaplaadile, toolipõhjale või voodiotsale. Triibud on vahvad ja efektsed nii lastetoas, köögis, esikus kui ka magamistoas. Välispindadest võiks kihelkonna värvidesse võõbata näiteks välisukse, kuuri- või aidaukse, aia, aknaluugid, lillekastid, terrassi, aiamööbli, liivakasti ääre, aknaraamid jne. Vaata ka kodust kaugemale ja värvi ära postkastialus, bussiootepaviljon, pink, teadetetahvel või laululava. Võimalusi on lõputult.
117
Vä r v i to o n i d e va l i m i n e Oma kihelkonna seelikutriibu toonid pakuvad silmailu, sooja tunnet ning loovad kujunduses ühtse läbiva joone. Nii et kasutage julgelt just oma kihelkonna värve. Raamatus toodud kihelkonna värvid on tegelikkusele nii ligilähedased, kui trükitehniliselt on võimalik. Sise- ja välisvärvide toonikoodid on valitud samuti sedavõrd lähedased algsele seelikutoonile, kui värvikaart võimaldab. Kahjuks ei ole võimalik näiteks toonida väga erksaid värvitoone, nagu Jämaja erkroosa, Muhu kärtsoranž jne. Nendele oleme püüdnud leida parimad võimalikud vasted. Selleks et näha, millised on raamatus toodud värvikoodide reaalsed toonid sise- ja välisvärvidest, soovitame küsida ehituskaupluse värvimüüjalt Tikkurila Symphony värvilehvikut. Sealsed värvitoonid vastavad 100% lõpptulemusele, kui kasutada Vivacolori või Tikkurila värve. Meeles tuleb ka pidada, et valgus mõjutab värvitooni. Vaata kindlasti lehviku tooninäidist samasuguses valguses, nagu on selles kohas, kus plaanid midagi värvida. Näiteks hämarama valgusega ruumis tundub toon tumedam, samuti on see erinev kunstvalguse ja loomuliku valguse käes. Kindlaim reegel on see, et kui kahtled värvitooni sobivuses, siis lase toonida väike purk värvi ja võõpa sellega umbes ruutmeetrisuurune pind üle. Õige värvitoon tuleb välja alles pärast kuivamist ja purgis olev toon on alati heledam kui lõpptulemus. Tunnetust mõjutavad ka teised toonid antud värvitooni kõrval. Näiteks roheline kollase kõrval tundub teistsugune kui lilla kõrval. Samuti mõjutavad seda mööbel ja sisustus.
M i l l i s e s k i h e l ko n n as s a e l a d? Selleks et kindlaks teha, millises kunagises kihelkonnas sinu kodu asub, on mitu võimalust. Suurematel teedel on kihelkonna piirid märgistatud pruuni teeviidaga, samuti võib seda vaadata Regio kihelkonnakaardilt või küsida oma vallast.
119
Vä r v i ku l u a r v u ta m i n e Kui oled otsustanud, millised triibud mis pinnale värvida, siis saad umbkaudselt arvutada iga tooni värvikulu. Suurema pinna puhul on see veidi lihtsam, kuid väikese puhul tuleb ilmselt osta igat tooni võimalikult väike purk, sest värvikulu on siis tõesti väike. Üldine reegel: värvitava triibu kõrgus x laius x triipude arv = pindala ruutmeetrites. Värvikulu ruutmeetri kohta ühekordsel värvimisel on toodud värvipurgi pakendil või tooteselgituses kodulehel. Kulu sõltub ka aluspinnast. Lihtsaim viis kulu arvutamiseks on minna värvitootja kodulehele ja sisestada algandmed värvikalkulaatorisse.
P i n n a e t t e va l m ista m i n e Esmalt vaata üle värvitava pinna seisukord ning planeeri eeltööd. Mõtle läbi, kas pinda on vaja enne puhastada, pesta, immutada, pahteldada, lihvida, kruntida vms. Juhendeid ja videoid leiad näiteks Vivacolori koduleheküljelt ja nõu saad küsida ka värviliini infotelefonilt 12011, livechat`ist või müüjatelt. Vana eseme puhul võib eeltöö võtta rohkemgi aega kui värvimine, nii et värvimist peaks pikemalt ette planeerima. Välisvärvimise puhul on vaja kindlasti arvestada ilmastikutingimustega.
120
T r i i p u d e vä rv i m i n e Esmalt tee täpne plaan, kuidas sa soovid triipe esemele kanda. Püstitriibud muudavad pinna kitsamaks ja kõrgemaks, horisontaalsed aga laiemaks. Võib-olla on mõttekas värvida esmalt kogu pind ühe tooniga, mida esineb triipudes kõige rohkem. Siis tuleb aga läbi mõelda, kas seda saab üle värvida teiste toonidega. Märgi triibukohad pinnale maalriteibiga või hariliku pliiatsiga, alustades pinna keskelt ja liikudes äärte poole. Kui teed vaba käega suuremale pinnale triipe, siis on hea enne märkida ära triibu alumine ja ülemine ots ning võib-olla ka keskkoht, et triibud viltu ei jookseks. Võta abiks mõõdulint, lood ja vajadusel ka sõber, sest mitmekesi on seda palju tõhusam teha. Juhul kui kasutad maalriteipi triipude märkimiseks ja triibutoone on palju, siis tuleb varuda päris palju teipi. Neid on eri laiustega, nii et kui leiad sama laiusega teibi nagu plaanitud triip, siis see kindlasti lihtsustab tööd. Jälgi, et teip saaks korralikult ja sirgelt vastu pinda surutud, muidu läheb värv teibi alla. Eriti sirge joone saad teha näiteks Tesa Precisioni teibiga. Kui tahad teha just kõverat triipu, siis kasuta märkimiseks kõverteipi. Kui kasutad teipi, siis võid triibud pinnale kanda pintsli või rulliga. Vaba käega pintsliga maalides on suur vahe selles, millist pintslit kasutada. Näiteks Anza kaubamärgi all on välja töötatud just sirgete joonte värvimiseks mõeldud kolmnurkne pintsel, samuti nimega Precision, millega saab sirged jooned ilma maalriteipi kasutamata. Väga peenikeste triipude puhul läheb vaja lisaks ka maalimispintsleid.
121
Kõrvuti olevaid triipe ei saa järjest värvida, sest värsked värvitõmbed võivad seguneda. Seega värvi need üle ühe triibu ja nii, et kõrval olev triip on juba kuivanud või veel värvimata. Esmalt värvi esimesed triibud ära, lase kuivada ja seejärel värvi sama triip teist korda. Alles siis võta teip ära. NB! Lase varem värvitud triipudel korralikult kuivada, enne kui paned maalriteibi juba värvitud triipude peale. Liiga vara pandud teip võib värvitud koha lahti tõmmata. Teine äärmus on see, et teip jäetakse liiga kauaks pinnale, nii et teibijääke ei saa enam sealt ära.
122
Värvimist lihtsustab see, kui võtta kasutusele sama palju pintsleid, kui on värvitoone. Siis ei pea pintsleid alatasa pesema teise tooni värvimiseks. Tark oleks ka ühekorraga ära värvida kõik triibud, mis on sama tooni, ja alles seejärel võtta ette teised toonid.
123
1 0 ku l d r ee g l i t
1. Vali pinnale sobiv toode ja toonid. Pea nõu kaupluse värvimüüjaga, võta abiks brošüürid, kodulehekülje info, livecha’t või helista värviliinile 12011. 2. Planeeri tööd põhjalikult. Mõtle läbi, kuidas tööga alustada, kuidas see lõpuni viia ja milliseid tooteid kasutada. Arvuta välja, kui palju igat tooni kulub, osta vajalikud maalritarbed ning abivahendid. Kontrolli tooni enne väikesel pinnal. 3. Kasuta kvaliteetseid maalritarbeid. Sõltumata värvi headusest ei ole võimalik head tulemust saada kehva töövahendiga. Pane pintsel või rull kilekotti ning sulge see korralikult, nii saad neid järgmisel päeval uuesti kasutada. 4. Kasuta tööks sobilikku riietust ja teisi kaitsevahendeid. 5. Kata ümbrus, et kaitsta seda pesuvahendi ja värvipritsmete eest. 6. Kontrolli, et värvitav pind oleks puhas ja tugev. Ära suhtu eeltöödesse kergekäeliselt, sest näiteks määrdunud pinnale ei jää viimistlusvärv külge. Hallitanud pinda tuleb puhastada ja töödelda hallitusvastase ainega ja värvimata puitpinnad töödelda puiduimmutusainega. 7. Loe hoolikalt kasutusjuhendit värvipakendilt. Sega värve enne kasutamist ja kasutamise ajal. 8. Tööta rahulikult ja korrektselt. Ära värvi liiga paksult. 9. Vaata, et värvimistingimused oleks sobivad. Kui sa värvid liiga niiskes, külmas või kuumas keskkonnas, siis värv ei kuiva normaalselt ja ei moodusta ühtlast kaunist pinda. Vaata soovitusi tooteselgitusest ja etiketilt.
124
10. Puhasta töövahendid hoolega. Hoiusta või hävita värvijäägid keskkonnaohutult. Järgi värvipakendi etiketil toodud juhendeid puhastusvahendi ja värvijääkide kõrvaldamise kohta. Vii vedelad värvijäägid ohtlike jäätmete kogumispunkti. Tühjad ja kuivad purgid kasuta ära muul otstarbel või vii prügimäele. Kui toodet jääb järele, sulge kaas hoolikalt. Avatud toode ei talu pikaajalist hoidmist.
Jaana Pärn, Tikkurila turundusjuht Pildid: Tikkurila
125