JA SÜDAME TERVIS
KUI KÕRGE VERERÕHK ON OHUTU? SELGITAB SÜDAMEARST MARGUS VIIGIMAA
• MIKS JA KELLEL ON VERERÕHK LIIGA MADAL NING MIS SIIS AITAB?
• KUIDAS MÕÕTA VERERÕHKU?
• MILLAL ON VAJA KIIRET ABI?
• MIKS TASUB TEHA SÜDAME KOORMUSTEST?
• KUIDAS ON KÕIGE PAREM SÜDAME TREENIMISEGA ALGUST TEHA?
• KAS KÕRGVERERÕHKTÕBI ON PÄRILIK?
KUIDAS TOITUDA, KUI SUL ON MÕNI SÜDAME JA VERESOONKONNA HAIGUS? NÕU ANNAB TOITUMISTEADLANE MAI MASER
KOLESTEROOL JA STATIINID
KAS VANAS EAS MAKSAB KOLESTEROOLI ALANDADA?
KAS AINULT TOIDUGA SAAB KOLESTEROOLI KORDA?
VERERÕHU ÖÖPÄEVARING
MILLAL JA KUI SAGELI TULEB VÕTTA VERERÕHURAVIMEID?
KUI OHTLIK ON RAVIMIGA HÜPITAMINE?
MÜÜT VÕI TÕDE?
KUI EKG ON KORRAS, SIIS ON KA SÜDA KORRAS. NOORED NAISED ON INFARKTI EEST KAITSTUD.
Südamesse ja ka veresoontesse on kirjutatud kõik, mida oleme tervise heaks teinud ja tegemata jätnud. Süda on meie mobile niikaua, kuni me elame – olgu või sada aastat järjest. Südamelihas on isepärane ja imepärane lihas ning teist sellist kehas ei leidu: ta aina tõmbub kokku ja lõtvub ega jää lihtsalt väsimusest laisklema.
Südame häält tuleb kindlasti kuulda võtta. Tal võib olla rohkesti sõpru, mille olemasolu oleneb paljuski meist endist. Sama lugu on vaenlastega. Mida rohkem sõpru üheskoos, seda tervem on süda; rohkesti vaenlasi aga teeb teadagi kurja. Sageli on need head ja halvad omavahel seotud ja läbi põimunud ning mõjutavad üksteist.
Et südamevalu jääkski üksnes selle sõna ülekantud tähendusse, on vaja oma südame tervise ja vererõhu eest hoolt kanda.
Terviseajakirjas Kodutohter on südamest ja vererõhust rääkinud ja nõuandeid jaganud meie tunnustatud südametohtrid juba aastakümneid. Siinses väljaandes on lugejal ainulaadne võimalus leida kõik nende soovitused ja nõuanded ühtede kaante vahel.
Siit saad muuhulgas teada, kuidas süda koos vereringega meie kehas toimetab, miks on tähtis teada oma vererõhu numbreid ja kolesterooli – nii hea kui ka halva – tasemeid ning mida teha, kui süda pumbatööga hätta jääb.
Tasub teada, et südamele ei meeldi aina hõlbu andmine, vaid hoopis mõõdukas kehaline treening. Siit leiad soovitusi, kuidas on kõige parem südame treenimisega algust teha, ja ka seda, milline peaks olema südame- ja vererõhuprobleemidega inimese toidulaud. Uurime, kui palju mõjutavad meie südame elujõudu vanematelt päritud geenid ja millist virgutust südamele on võimalik leida apteegist.
Siiri Lelumees koostaja Kodutohtri peatoimetaja
Koostaja Siiri Lelumees
Keeletoimetaja Lembi Kaasik
Kujundaja Marge Pervik-Kaal
Trükikoda Printall
Fotod Shutterstock
Kõrge vererõhk ja südame tervis. 2025
Väljaandja Ühinenud Ajakirjad OÜ
ISBN 978-9908-54-074-0
ISBN 978-9908-54-075-7 (epub)
Väljaande koostamisel on kasutatud terviseajakirjas Kodutohter ilmunud materjale. Täname: südamearst Henri Kaljumäe, toitumisteadlane Mai Maser, südamearst Sirje Masik, füsioterapeut Merle Leiner, treener Leelo Ojala, apteeker Kerli Valge-Rebane, südamearst Margus Viigimaa. Allikad: teemaväljaanded „Kuidas meie keha toimib” ja „Psühholoogia tänapäeval”, Cochrane Review, European Heart Journal, European Heart Journal, Journal of Nutrition and Metabolism, Journal of the American Heart Association, Lancet, Oxfordi ülikool, Physiologie des Menschen, The American Journal of Cardiology ja The American Journal of Epidemiology.
Väljaandes pakutav teave ei ole mõeldud asendama meditsiinilist nõustamist või ravi. Küsimuste tekkimisel soovitame esmalt nõu pidada arstiga.
SÜDA
VERERÕHK
VIIB IGALE RAKULE LEIVAKOTI
MÕÕDA VERERÕHKU ÕIGESTI
KUI KÕRGE VERERÕHK ON OHUTU?
MADAL VERERÕHK TAHAB TÕSTMIST
VERERÕHK – VALGE
RAVI
56 MILLAL ON VAJA KIIRET ABI
60 MIKS SÜDA PUMBATÖÖGA JÄNNI JÄÄB
66 KOLESTEROOL SÜDAMELE KASUKS JA KAHJUKS
72 SÜDA JA INSULT
78 SÜDA RÜTMIST VÄLJAS. KAS LOODUSRAVI AITAB?
SILMARING
80 LIIKUDES VERERÕHK LANGEB
82 SÜDAMERAHU KOORMUSTESTIGA
84 KUIDAS ALUSTADA TREENINGUGA
90 NUTIKELLASTKI ON TERVISEABI
TOITUMINE
92 RAVITUGE TOITUMISEST
98 KAS SAJAAASTASEKS ELADA ON VÕIMALIK? LIIKUMINE
100 PÄRITUD SÜDAME ELUJÕU HEAKS
102 „IMEROHUGA” VERESOONED LUBJAST PUHTAKS?
APTEEK AITAB
104 KUIDAS VALIDA LOODUSLIKKE TOETAJAID
108 SÜDAMEASPIRIINI ERIPÄRAST JA MÕJUST
ALTERNATIIV
112
STRESSIST VABAKS NÜÜD JA KOHE
SÜDAME SÕBRAD JA VAENLASED
Südamel võib olla rohkesti sõpru, mille olemasolu oleneb paljuski meist endist. Sama lugu on vaenlastega. Mida rohkem sõpru üheskoos, seda tervem on süda; rohkesti vaenlasi aga teeb teadagi kurja. Sageli on need head ja halvad omavahel seotud ja läbi põimunud ning mõjutavad üksteist.
SÜDAME SÕBRAD
1. Tervislik toitumine
Hoolimata viimasel ajal tekkinud erisugustest arvamustest ja vaidlustest peaksime siiski loomsete rasvade suurt osakaalu oma toidus vähendama, sest need suurendavad halva kolesterooli sisaldust ning lõppkokkuvõttes kahjustavad veresooni ja südant.
Tervislikud on puu ja köögiviljad, mida tuleks süüa hoopis rohkem.
Kahjuks on Eesti koolilapsed puu ja köögiviljade söömise poolest Euroopas viimaste hulgas. Südame tervise hoidmine aga hakkab peale lapsepõlvest.
Südamele on kasulikud oomega3rasvhapete poolest rikkad kalatoidud, samuti kiudained, millest on palju räägitud – see kõik aitab ennetada nii südamehaigusi kui ka pahaloomulisi kasvajaid.
Teada on seegi, et peale liigse loomse rasva sööme ülearu palju keedusoola.
Sellega tuleks kindlasti piiri pidada, et ära hoida kõrgvererõhktõbe ja südame
puudulikkust või et need avalduksid võimalikult hilises eas, kui nendeks haigusteks on pärilik soodumus. Keedusoola võib päevases toidus olla kuni kuus grammi. Siin tuleb arvestada seda, et paljud poest ostetud valmistoidud sisaldavad varjatult küllaltki palju soola, kasvõi meie igapäevane leib, mistõttu näiteks võileivale veel soola peale riputada ei ole mõistlik.
Valmistoitudes on peidetud kujul ka palju suhkrut. Näiteks müüakse dieetjogurteid, mille rasvasisaldus on küll null, kuid suhkrut saame nendest palju. Uute toitumissoovituste järgi on tervislik tarvitada kuni kaheksa teelusikatäit suhkrut päevas.
Arvestades 2. tüüpi diabeedi ähvardavalt kiiret levikut maailmas, on paljudel vaja piirata suhkru tarvitamist. Peale suhkruhaiguse on magus üks ülekaalulisuse põhjusi – mõlemad on suured südamehaiguste riskitegurid.
2. Korrapärane liikumine 30 minutit aktiivset liikumist päevas pole lihtsalt suusoojaks soovitatud. See mõjub südamele ainult hästi: kõigepealt tugevdab südamelihase tööd, pikas plaanis langetab vererõhku, vähendab natuke halva kolesterooli ja suurendab hea kolesterooli sisaldust, aitab hoida kehakaalu normis. Regulaarse liikumisega on võimalik kõrget vererõhku alandada lausa 4–9 mm Hg. Uuringute järgi vähendab korrapärane liikumine suremust südameveresoonkonnahaigustesse. Need, kes liiguvad palju, elavad kauem; nendel on nii vaimne kui ka kehaline töövõime suurem; nad magavad sügavamalt ning taluvad stressi paremini, mis on igapäevaelus väga vajalik, ka südame tervise heaks.
3. Normaalne kehakaal
Südame tervise jaoks on tähtis ka normaalne kehakaal, ülekaalulistel selle saavutamine ja hoidmine. Vöökohta paisutav ja ka kõhusisene rasv kahjustavad erinevate keemiliste ainete mõjul nii südant kui ka veresooni, põhjustavad trombe ja põletikku veresoonte seintes. Ülekaal tõstab vererõhku ja soodustab 2. tüüpi diabeedi avaldumist, mis paneb omakorda veresooned kiiresti lupjuma – ateroskleroos areneb siis välja palju nooremas eas kui muidu.
Enamik südamehaigeid kipuvad olema ülekaalulised –liigne kehakaal on aga igal juhul südamele suur koormus.
4. Piisav ja sügav uni
Seda kahjuks alati ja kõigil ei jätku. Esiteks pole sageli aega küllalt magada ja teiseks on uni erinevatel põhjustel häiritud. Järjest rohkem on eriti ülekaalulistel inimestel uneapnoed, mis tähendab, et öö jooksul tekivad hingamispausid, mille tõttu südame ja aju varustamine hapnikuga on tugevasti häiritud – siis inimene ei puhka välja. Seeläbi tekib stress, mis tõstab vererõhku, soodustab südame rütmihäirete teket ja südamesurmasid.
Peale regulaarse liikumise aitab alumise kõrge vererõhu vastu piisav ja sügav uni mõnikord isegi paremini kui ravimite kasutamine. Alumine kõrge rõhk, eriti
nooremas eas, viitab arteriseinte liigsele pingele, mis on tingitud organismi pidevast ülepingest ja üleväsimusest, mille üks põhjusi on unehäired.
5. Hea stressitaluvus
See ei tähenda ainult head und, vaid ka võimet mitte liialt muretseda asjade edenemise pärast, olgu tööl või kodus. Stressist ei pääse meist keegi, kuid võimalust mööda tuleks püüda vältida negatiivseid emotsioone, näiteks viha, vimma ja kadedust, mida mõni inimene kannab pikalt endas. Selle tõttu veresooned ahenevad ja südametöö kiireneb, mis on talle suurem koormus.
Negatiivsetest emotsioonidest tekib verre ka aineid, mis kahjustavad otseselt südamelihast, võivad tekitada rütmihäireid ja halvemal juhul isegi südameseiskust; samuti kahjustavad need veresoonte seinu ja kiirendavad seal lupjumisprotsessi.
Äkkviha võib põhjustada ka veresoone spasmi, ning kui see kestab 10–15 minutit, võib sellesse kohta tekkida tromb. Kui see ära lahustada, siis mõnikord selgub, et olulist veresoone seina kahjustust ei olnudki, vaid spasm tekkis näiteks just äkkvihastamisest. Nagu öeldud, aitab stressi paremini taluda piisav kehaline aktiivsus – siis on süda ja veresooned äkilisteks muutusteks rohkem valmis ning häireid ei teki nii kergesti.
SÜDAME VAENLASED
1. Suitsetamine ja alkohol
Südame vaenlaseks number üks on suitsetamine. Seda kinnitab ka kokkuvõte pikaajalisest uuringust, milles võrreldi Eesti ja Rootsi inimeste südame tervist. Selgus, et meil oli 65aastaste meeste hulgas suremus südameveresoonkonnahaigustesse suurem just seetõttu, et Eestis suitsetatakse palju rohkem kui Rootsis. Loomulikult uuriti ka muid, väga peeneid riskitegureid, kuid surmadel oli kõige tihedam seos just suitsetamisega. Teised näitajad, näiteks vererõhk ja kolesteroolisisaldus, ei olnud riigiti väga erinevad.
Suitsetajal on südameinfarkti risk 2,5–3 korda suurem kui mittesuitsetajal.
Mingi väike langus meil suitsetamises on, eriti meeste hulgas, kuid noored suitsetavad üha rohkem. See on südame tervise mõttes väga tõsine probleem, sest suitsetamine mõjub halvasti erinevate mehhanismidega: nikotiinil ja vingugaasil on kahjulik toime verele ja veresoontele; veri muutub paksemaks; veresoontes on rohkem põletikke; vabadest radikaalidest tekib oksüdatiivne stress; vallanduvad südame rütmihäired; suitsetamise ajal tõuseb vererõhk.
Uuringud on näidanud, et suitsetajal on risk haigestuda südameinfarkti 2,5–3 korda suurem kui mittesuitsetajal.
Tihti käib suitsetamisega kaasas liigjoomine ja vastupidi. Siis on asi hoopis hull. Klaasike veini ei tee südamele halba, kuid inimestel, kes joovad alkoholi sageli ja suures koguses, ei suuda südame rakud enam normaalselt töötada; häiritud on südame kokkutõmbed ja süda võib välja venida. Alkohol on ka üks rütmihäirete vallandaja, eriti nendel, kellel on probleem südame juhteteedega.
2. Rohke loomne rasv, sool ja suhkur Viimasel ajal on mitmel pool maailmas ja ka meil avaldatud arvamust, et loomne rasv ei tee südamele midagi halba –ülemäärast kolesteroolisisaldust pole vaja karta ega vähendada. Loomulikult on inimesi, kes võivad süüa kõike, ilma et südamega midagi halba juhtuks – see on paljus tingitud pärilikkusest. Õige on ka see, et kolesterooli on organismi normaalseks talitluseks vaja. Kui aga vaatame halva kolesterooli (HDL) sisaldust, siis kõigil imetajatel on see 1 mmol/l, ka vastsündinul ja imikul. Ent elu jooksul suureneb halva kolesterooli sisaldus Euroopa ja Ameerika arenenud riikide inimestel 3–4ni, mis on täiesti ebanormaalne, organismile on tegelikult vaja ainult 1,0 mmol/l. Kui imik saab sellega hakkama, siis miks näiteks vanuril peaks kolesteroolisisaldus olema suurem?
On tõesti inimesi, kellel rasvane toit kolesteroolisisaldust üldse ei suurenda, ja ka neid, kellel on kolesteroolinäit 8–10 ning kes elavad kasvõi saja aastani. Ülemäärane kolesteroolisisaldus on ainult üks südamehaiguste riskitegur. Eriti hull on lugu veel siis, kui süda on juba haige – sel juhul vähendatakse kolesteroolisisaldust ravimitega nii palju kui vähegi võimalik. Kui pärast infarkti vähendatakse ülemäärast kolesteroolisisaldust kõvasti, siis elab inimene tunduvalt kauem. Kui pereliinis on keegi infarkti surnud enne 60. eluaastat, siis pärilik eelsoodumus on piisav selleks, et peaks loomse rasva tarvitamisega olema mõõdukas. Kui aga suguvõsas on elatud väga vanaks, siis tervena kolesterooli pärast palju muretsema ei peaks.
3. Pidev liikumisvaegus Üliõpilastega on tehtud Eestis katseid, kus pandi inimestele sammumõõtjad külge. Selgus, et mõni tegi ainult 1500–2000 sammu päevas, kõige väiksem näitaja oli vaid 600(!). Neid, kes peaaegu üldse ei kõnni, sõidavad auto ja liftiga, on päris palju. Tervislikuks peetakse aga vähemalt 10 000 sammu päevas.
Kui me küllaldaselt ei liigu, kaotavad veresooned oma normaalse võime aheneda ja laieneda – sellega kaasneb eelkõige vererõhu tõus. Muidugi suureneb vähesel liikujal kehakaal, kahaneb stressitaluvus. Nii kehalist kui ka vaimset jõudu jääb napimaks, sest väheneb südame jõudlus; veresooned, mis peavad andma ajule pidevalt hapnikku, ei tööta normaalselt. Inimene lihtsalt väsib ära.
Kui hakata iga päev regulaarselt liikuma, on juba paari nädala või kuu pärast hoopis teine enesetunne ja elu. Kui liigume päeval küllaldaselt, väsitame end õhtuks nii parajalt ära, et jääme paremini magama. Ja mis väga tähtis: korrapärase liikumisega paraneb ka südame jõudlus.
4. Ülekaalulisus
Ülekaalulisusest rääkides ei peeta silmas paari liigset kilo, millest tahetakse näiteks rannahooajaks ilu pärast lahti saada, vaid ümber keskpaiga kogunevat rasvavööd ja kõhusisest rasva, mis kahjustavad nii südant kui ka veresooni. Ülekaalulisus on ka suur 2. tüüpi diabeedi riskitegur, kuna kõhunääre ei tule glükoosi ainevahetusega toime. Siis peab insuliinitase olema tunduvalt kõrgem, et glükoos saaks üldse rakkudesse tungida. Sellega kaasnevad vererõhu tõus ja veresoonte kiire lupjumine. See kõik võib juhtuda palju varem, kui tekib tõeline diabeet, mis esineb varjatud kujul.
Teaduslikult uuritud ja üldine tõdemus on selline: diabeetiku infarktirisk on sama suur kui juba infarkti läbinud inimesel, kes ei ole suhkruhaige.
Peale selle lupjuvad suhkruhaige veresooned ühtlaselt. Mittediabeetikul tekib südame veresoontes kriitiline ahenemine tavaliselt üheskaheskolmes kohas – seda on võimalik kateetriga veresoone kaudu laiendada ja inimene võib pärast seda elada veel kaua. Kui aga diabeetikul tekib stenokardia ja teeme südame sondeerimise, siis selgub, et tema veresooned on täies ulatuses lubinaaste täis. Sel juhul pole sageli võimalik sooni laiendada, vaid tuleb teha südameoperatsioon, et panna lisaveresooned.
Südamearstid räägivadki palju 2. tüüpi diabeedist, sest see on tegelikult samuti südameveresoonkonnahaigus.
5. Pidev liigne stress
Liigne stress on paljus seotud ka sotsiaalmajandusliku olukorraga. Näiteks 1994. aastal, kui Eestis toimusid murrangulised muutused, suurenes südameveresoonkonna haigustesse suremus hüppeliselt ning naasis paari aastaga sinna, kus see varem oli. Nüüdseks oleme suutnud kuni 65aastaste inimeste suremust südameveresoonkonnahaigustesse vähendada 50%. Eks praegugi ole ühiskonnas omad pinged, samuti mure ja hirm maailmas toimuva pärast ning selle pärast, kas ja kuidas see meid puudutab.
Stabiilsetes ühiskondades on inimesed pingevabamad, tervemad ja elavad paremini. Võrreldes lõunapoolsete riikide inimestega oleme meie, põhjamaalased, üldse rohkem eesmärgile pühendunud, sest peame raskes kliimas ellu jääma. Selleks peab olema suurem
DIABEETIKU
INFARKTIRISK ON SAMA SUUR KUI JUBA INFARKTI
LÄBINUD INIMESEL, KES EI OLE SUHKRUHAIGE.
valmisolek ning seetõttu on ka elupinge suurem. Lõunamaade inimesed on ka väga kehvades majandusoludes, näiteks LadinaAmeerikas, heatujulised ja rõõmsameelsed. See on hea südametervise alus, kui inimene on muretu või vähemalt vähem murelik.
Paljud asjad, mis kogu ühiskonnas ja ka tööl stressi tekitavad, meist alati ei sõltu, kuid kindlasti ei peaks me ise asjatult muresid juurde tekitama. Kasvõi selles, mis puudutab tervist. Mõni inimene muretseb pidevalt näiteks selle pärast, et on vaadanud vereanalüüsi tulemusi ja märganud seal mõnda väikest kõrvalekallet piirnormist. Siis tekib tal küsimus: miks arst midagi ette ei võta? Arstid ei tohi aga mingit ühtekahte näitajat kontekstist välja võtta, vaid peavad analüüsi tulemusi hindama tervikuna. Seda on inimesel endal raske teha. Kui ikka arst vaatab analüüsid üle ja leiab, et pole vaja midagi ette võtta, ei maksa mõne väikese hälbimise pärast nii väga muretseda. Ilmaasjata endale lisastressi tekitades tulevad tõved kergemini, eriti südamehaigused.
SÜDAME KAITSJAD JA RIKKUJAD
Kui EKG on korras, siis on ka süda korras. Naised on menopausini infarkti eest kindlalt kaitstud. Vanas eas pole enam mõtet ülemäärast kolesteroolisisaldust vähendada. Mis on müüt ja mis on tõde?
Sündides kaasa antud terve ja tugev süda on suur kingitus. Ja kui ka veresugulasi pole kimbutanud tõsised südametõved nooremas eas, on lootust, et meie elumootor töötab tublilt ja kaua. Ent ebatervislik eluviis räsib ka kõige sitkemat südant.
1. MÜÜT
Valupisted vasakul pool
Valupisted vasakul pool rindkeres annavad kindlalt märku, et südamega on midagi lahti
MÜÜT. Valupistetel vasakul pool võib olla palju põhjuseid ja need ei viita kindlalt südamele. Teravaid pisteid inimesed muidugi kardavad ja hakkavad südame pärast muretsema, kuid tavaliselt põhjustavad neid roietevahelised närvid.
Valu võib küll anda märku, et südamega on midagi lahti, kuid see ei ole niivõrd vasakul pool, vaid pigem rindkere keskel: on ängistav survetunne, nagu oleks rindkerele pandud suur raskus. Selline valu kiirgub sageli kätte,
2. MÜÜT
EKG kui südame tervise näitaja
Kui elektrokardiogramm (EKG) on korras, siis on süda terve
NII JA NAA. Elektrokardiogrammi tegemine on küll päris informatiivne uurimisviis, kuid ei anna siiski südame tervise kohta kogu teavet. Näiteks võib olla, et südamearterist on isegi 80% ahenenud, kuid rahuolekus tehtud EKG on täiesti korras. Kui aga hakatakse tegema koormustesti, siis muutub EKG kiiresti: see näitab rütmihäireid ja südame verevaegust.
Seetõttu rahuoleku EKG ei ütle, et süda on korras, vaid pigem seda, et süda ei ole juba saanud mingit suur kahjustust, kuid sageli ei näita, mida ohtlikku võib lähemal ajal juhtuda. EKGst näeme ära, kas süda töötab ühtlaselt; kas on vahelööke ehk ekstrasüstoleid, ja väga hästi ka seda, kui on kodade virvenduse arütmia.
Oluline on jälgida, kas EKGs on võrreldes varasemaga toimunud mingi muutus. Seetõttu on hea, kui inimesel on alles eelmine kord tehtud EKG. Et siis, kui on tugev valu rindkeres ja kiirabi
kaela, kõhtu, selga... Niisugune suurem, üldine rõhuv valu on tüüpiline stenokardiale, mis tähendab pärgarterite ahenemist ja seetõttu verevarustuse halvenemist südames.
Tuleb ette ka ebatüüpilist stenokardiat. Näiteks on inimesi, kes tunnevad valu hoopis paremal pool rindkeres, ja see on seotud südamega. Valu on ainult üks alarmeeriv sümptom ja erineva iseloomuga. Naistel on südamest tingitud valud tavaliselt ebatüüpilisemad. Sama lugu on diabeetikutega: näiteks nendel suhkruhaigetel, kellel on närvikiud saanud kõvasti kannatada, võib ka tugev infarkt kulgeda täiesti ilma valuta.
tuleb koju ning teeb EKG, oleks millegagi võrrelda: kas selles on alles nüüd tekkinud mingi muutus, millest valu märku annab. On olemas selliseid südame juhteteede häireid, mis näitavad EKGs püsivalt muutusi, kuid ei pruugi üldse viidata infarktile ega muule raskele haigusele. Juhteteede häired võivad olla kaasa sündinud. Kui need olid juba lapsepõlves või noorena, siis on see teadmine olukorra hindamiseks hädavajalik. Kui aga EKG on olnud varem korras, siis näitab see infarkti kindlalt ära.
3. MÜÜT
Pärilikkus ja haiguse paratamatus
Kui südamehaigus (näiteks infarkt) on pärilik, siis tuleb see tervest eluviisist hoolimata
MÜÜT. Uuringute järgi võib kindlalt öelda, et pärilikkuse osa südamehaiguste tekkes on umbes 20% ja eluviisist oleneb 50%. Seega saab tervisliku eluviisiga igal juhul ära hoida paratamatuid riske, mis pärilikkusega kaasnevad.
Tuleb arvestada seda, kas lähisugulastel – naistel alla 50 ja meestel alla 60 eluaasta – on olnud ägedaid südameveresoonkonnahaigusi. See on küll lihtne viis pärilikkuse riski teoreetiliselt kindlaks teha, kuid võib olla ka nii, et emaliinis on varakult südamehaigusi, isaliinis mitte, ja
siis polegi nii kerge öelda, kuidas geenid on kombineerunud. Ometi saavad geenidoonorid seda täpselt teada juba praegu ja tulevikus üha rohkem geeniuuringute abil, millega tegeleb meie geenivaramu.
Kui suguvõsas on ägedaid südamehaigusi, siis on esimene asi see, et mitte mingil juhul ei suitsetataks! Suitsetamine on nii päriliku eelsoodumusega inimesele kui ka kõigile teistele suur südamehaiguste risk, mida saab ise ära hoida. Lisaks muidugi südamele sobiv toitumine ja liikumine, mille vajalikkus on kõigile teada. Samuti kehakaalu, vererõhu ja kolesteroolisisalduse võimalikult normis hoidmine. Sel juhul ei pea päriliku soodumusega haigus sugugi paratamatult tulema.
VALUPISTETEL VASAKUL POOL VÕIB OLLA PALJU PÕHJUSEID JA NEED EI VIITA KINDLALT SÜDAMELE.
4. MÜÜT
Infarktikaitse noortel naistel
Naised on tänu naissuguhormoonidele kuni menopausini infarkti eest kindlalt kaitstud
NII JA NAA. Nooremas eas naised ei ole infarkti eest kindlalt kaitstud.
On teada, et kümnest naisest üheksa, kes saavad alla 50aastaselt infarkti, suitsetavad – see eristub just siin eriti suure riskitegurina.
Mittesuitsetaval alla 50aastasel naisel on tõenäosus infarkti saada üliväike, kuid see ei ole päris null. Oma osa on ka pärilikkusel ja muudel teguritel, peale suitsetamise ebatervel eluviisil üldse.
5. MÜÜT
Madala vererõhu ohutus
Püsivalt madala vererõhuga inimestel pole mingit põhjust südameinfarkti karta
NII JA NAA. Nii kindlalt väita ei saa, sest kõrge vererõhk on ainult üks kolmest kõige olulisemast infarkti riskitegurist. Kui inimesel on vererõhk küll madal, kuid ta suitsetab ja tal on kolesterooli ülemäära, siis on tal igal juhul suur tõenäosus infarkti haigestuda.
Tõepool aga on siin see, et kui ülemine vererõhk on kuni 120 mm Hg ehk normipiirini, siis on rõhu seisukohast infarkti tõenäosus kõige väiksem. Seda on küll vähe uuritud, aga arvatakse, et kui ülemine rõhk on püsivalt madal, kuid mitte alla 90, ja see tõuseb adekvaatselt näiteks
trepist käies, on see südamele igal juhul hea: veresoonte seinad ei kahjustu ja süda ise töötab kogu aeg väiksema koormusega kui kõrge rõhuga inimesel.
Ent püsivalt madala vererõhu taga võib olla ka mõni südameveresoonkonna enda haigus või endokrinoloogiline tõbi (näiteks kilpnäärme alatalitlus). Seega, kui madal rõhk tekitab probleeme, peaks sellest arstile rääkima, et selle põhjust uurida. Aga sageli ei tulene madal rõhk mingist haigusest, vaid ilmneb eriti naistel, sest nende lihasemass on väiksem kui meestel, ja kandub emadelt tütardele põlvest põlve.
Madala vererõhuga inimesel tuleb arvestada ka seda, et peale kõrge rõhu on infarkti tekkes oma osa muudel riskiteguritel, pärilikkusel samamoodi.
KAS VANAS EAS MAKSAB KOLESTEROOLI
ALANDADA?
Uuringud on näidanud, et kui vanemal inimesel on põetud südameinfarkt, siis aitab kolesteroolisisalduse vähendamine sama hästi või isegi tugevamini kui noortel ära hoida järgmist infarkti, mille oht on nagunii väga suur.
Kui aga kolesteroolisisaldus on olnud eluaeg suhteliselt suur ja inimene on elanud 80-aastaseks, kusjuures südameinfarkti või ajuinsulti pole olnud, siis ei ole kolesteroolisisaldust vähendava tableti võtma hakkamisel suurt mõtet. Miks? Nendel inimestel, kes on elanud ilma tõsise südamehaiguseta juba nii vanaks, on tõenäoliselt mingid geneetilised ja ka biokeemilised kaitsvad tegurid, mida praegu alles laialdaselt uuritakse. Vahel on perekonniti nii: kolesteroolisisaldus on küll suur, ent infarkte ei teki. Valdavalt aga on nii, et ülisuure kolesteroolisisaldusega inimest ohustab infarkt juba noorelt.
Seega, kui need infarkti eest kaitsvad tegurid on olemas, pole mõtet ennetava raviga üle pingutada. Kõik aga on täpselt vastupidi juhul, kui mõni südame-veresoonkonnahaigus on olemas – siis on kolesteroolisisalduse vähendamine edasiste tüsistuste ennetuseks väga tähtis.
VÄSIMUS JA SÜDAMES NÕRK TUNNE
Mis põhjustab väsimust ja nõrka tunnet südames?
Nõrk tunne südames ja soov istuda on väsimuse korral loomulik.
Väsimuse tekkimiseks on palju põhjuseid. Igasugune tegevus, eriti füüsiline töö, tekitab väsimust; kogu organismi elu on jagatud vajaliku tegevuse ja sellest tingitud väsimuse vahel. Päevane tegutsemine nõuab öist puhkust ja see on loomulik kõigile elusorganismidele. Kui aga puhkus on napp, siis väsimus jääb kestma. Nii on kehva või lühikese une puhul, samuti tööga ülepingutamisel.
Eraldi tuleks mõelda nendele olukordadele, kui tavapärase tegevuse ja puhkuse korral tekib oluliselt tugevam väsimus, mida nimetatakse krooniliseks väsimuseks. Kahjuks on süvenev väsimus tüüpiline enamiku krooniliste tõbede, mitte ainult südamehaiguste põdejatel.
KÕIGE SAGEDASEMAD
KESTVA VÄSIMUSE
PÕHJUSED ON
• ainevahetushaigused (suhkurtõbi, kilpnäärme alatalitlus);
• kehvveresus (nii verejooksudest kui ka raua ja vitamiinide puudusest);
• vedeliku ja vajaminevate toiduainete puudusest;
• neeruhaigustest;
• kopsuhaigustest;
• kaua kestnud stressist ja depressioonist.
Kuid väsimuse põhjuseks võib olla ka varjatud südamehaigus. Teatavasti on meie süda erilaadne vereringepump, mille tööaeg on väga pikk, kogu elu. Selleks, et südame töö oleks ökonoomne,
vastaks organismi vajadustele, on tema töös eriti olulised puhkusemomendid: pärast iga südamelööki on lühike taastumisaeg. Kui südame töö on ükskõik mis põhjusel häiritud, tavaliselt haigustest, väheneb tema rütmis puhkuseaeg ja süveneb väsimus. Seetõttu võib olla väsimus eelnevaks või esimeseks tunnuseks erinevate südamehaiguste diagnoosimisel. Siiski: väsimus ei pea olema ainult südamehaiguse tunnus, on palju lihtsamaid põhjuseid.
Eraldi tuleb rääkida treenimisest: keha füüsilise jõudluse tõstmine vähendab väsimust ja parandab puhkust. See treenimise nõue on kehtiv ka südamehaiguste ravis –kui jõudumööda olla füüsiliselt aktiivne, siis südamelihase talitlus paraneb.