eesti kaunimad aiad 2

PREEMIA

”

AASTA AED 2020”

KAIRET PINTMANI JA B E N N O K E S K PA L U A E D Kõrvekülas Tartumaal 2500 m2

EESTI KAUNIMAD AIAD

11

12

EESTI KAUNIMAD AIAD

JÄRVEPEEGLIGA AIAPÄRL Kairet ja Benno leidsid järvekaldalt unistuste krundi ning rajasid sinna perele imelise aia.

L

igi kümme aastat tagasi, kui Kairet ja Benno veel Tartu lähistel Ihastes elasid, läksid nad Kõrvekülla naise emale külla. Eramuehitus tehisjärve ääres alles kogus hoogu, suuresti laius seal veel võsa, polnud teedki. Järvest mööda jalutades viskas Benno huupi, et kui sinna krundid müüki tulevad, siis ostaks ära. Umbes aasta pärast nii läkski!

Perel oli ka Ihastes oma maja ja aed, aga Kaireti sõnul jäi aed lihtsalt väikeseks – loominguline ruum sai otsa.

Naabrid olid samuti liiga lähestikku, Kõrvekülas on pri­ vaatsust hulga rohkem. Pealegi on siin maastik väga ilus.

Järve veepeegli ääres kergel nõlval asuv „viimase peal” krunt dikteeris elumaja lahendused. Oma soo­ vide järgi visandati projekt ning kuus aastat tagasi kolis pere uude kodusse. Osa aeda oli selleks ajaks juba rajatud.

K

airet meenutab, et krundi alumises osas järve ääres asuv kiviktaimla sai valmis enne maja. Iluaeda hakati rajama majaehitusega samal ajal sellepärast, et

sisse kolides oleks juba, mida vaadata. Ehitajad olid väga üllatunud, sellist asja polnud nad varem näinud.

Kõigepealt visandas Kairet paberile aiaplaani, mida joo­ nistas aasta jooksul korduvalt ümber. Kõik rajati oma kätega, abi kasutati vaid kivisillutise paigaldamiseks.

Kõlab uskumatult, et selle imeilusa, looklevate aia­ teede ja kaunite taimemaastikega aia kujundas pere­ naine Kairet. Aiandust ega aiakujundust pole ta päevagi koolis õppinud, leiba teenib hoopis maaklerina.

Peale oma kahe aia – esimene Ihastes ja teine Kõrve­ külas – on andekas naine aia kujundanud ka oma emale ning paljudele teistelegi. Otse üle järve paistabki üks Kaireti kujundatud aed, kus on selgesti näha tema käekirja.

Kas pole kaval niimoodi endale ilusat vaadet tekitada!

Aia kujundamiseks ja taimede valimiseks saab ta ideid ajakirju sirvides ja teiste aedu külastades. Kairet loeb palju, sest aiandus köidab teda väga, ja ka oma kogemused õpetavad. Ta tunneb taimi aina paremini: millal miski õitseb ja kuidas kasvab. See aitab kooslusi kujundada.

KÕRVEKÜLA

13

A

ia taimekooslused on imetlusväärselt hästi läbi mõeldud, et seal oleks mitmekesiseid vorme, häid taustu ja kevadest sügiseni õie- ja lehevärve. Elumaja graniithalli kiviseina ääres puhkevad varasuvel lillade õitega igihaljad rodod. Pärast neid toovad siia värve kol­ lased päevaliiliad ja lillakassinine lavendel. Halli seina ees tundub ka elupuude roheline säravam. Tumehall taust on tõeliselt hea valik, mis toob värvid hästi esile.

Tänavaäärses aiaservas kulgeb taimevöö, kus kevad­ suvel rõõmustavad silma kolm madalat helelillade lõh­ navate õitega Meyeri sirelit ’Palibin’. Sel ajal tekib siia ka naistenõgeste lillakassinine pilv. Juulist sügiseni lisab värvipaletti tumelillat võimas Davidi budleia.

Eesaias on ka roosa nurgake. Kogu suve hõljub peenra­serval helmikpööriste punakasroosa õielaik, juu­ lis alustavad oma etteastet hortensiad. Kaire sättis need kasvama nii, et roosade õisikutega puis­hortensia ’Pink Annabelle’ jääks valgeõieliste aedhortensiate ’Grandi­ flora’ taustale. Hortensiate õieilu jätkub pikalt hilis­ sügiseni, kuni külmad selle lõpetavad.

K

uuleme pererahvalt, et tavaliselt hakkavad küla­ lised aeda astudes kohe muru kiitma. Nii meiegi.

Sellist sametiselt tihedat ja ühtlast muruvaipa näeb meie aedades üliharva. Ei ühtegi võilille ega muud laia­ lehist muru ühtluse rikkujat! Kõrrelistest taimik on nii tihe, et tuulega saabunud seemnetel ei õnnestu kuidagi maapinnani jõuda. Vahel, kui see siiski on juhtunud, juurib perenaine sissetungija kohe välja.

14

EESTI KAUNIMAD AIAD

Looduslikult on krundil kruusane pinnas, kuhu oli kuhjatud ka järve puhastamisel saadud savikat sodi.

Kasvupinnase parandamiseks toodi mulda ja liiva.

Külvati Eesti muruseemnesegu.

Siis, kui muru hakkas pügama robotniiduk, jäi Bennol tööd tublisti vähemaks. Ta kiidab, et see on asendamatu riistapuu ja teeb väga head tööd. Muruala servadesse pandi tänavakivi või killustik eelkõige just praktilisuse pärast, et robot saaks ka servad üle käia. Ise peavad nad neid vaid veidi siit-sealt trimmerdama.

Ka suvel kuivaga on muru lopsakas ja ühtlaselt rohe­ line, sest talle antakse korralikult juua. Õnneks on vesi kohe siitsamast järvest võtta. Põuaga on vihmutid töös ööpäev läbi ja seejuures 3–­4 tundi ühe koha peal, et maa­ pind juurestiku sügavuselt korralikult niiskeks saaks.

Väetist antakse murule kevadel ja suve keskel. Lisaks kuulub kevadel esimeste tööde sekka muruõhustamine.

J

ärve poole langev kallak lausa kirjutas ette, et elu­ majal peab olema terrass, kust veepeeglit imetleda.

Krundil olnud võsast jäeti alles mõned suuremad kased, mis nüüd järvevaadet kaunilt raamivad.

Terrass tehti korralikult suur, et perel ja sõprus­ konnal oleks ruumi olemiseks. Päike hakkab terrassile paistma veidi pärast lõunat ja on siin loojumiseni. Üks terrassisopp sai ümber klaasist lükanduksed, mida on hea õhtul jaheduse saabudes ette tõmmata.

Sügisel pannakse tööle ka soojendus. Nii saab siin pikalt istuda ja telekat või kodukino vaadata. Kuum

päike kütab ruumi seevastu põrgukuumaks. Selle vastu aitavad päikeserulood, millest näeb läbi, aga mis kõrve­ tavaid kiiri läbi ei lase.

Peale kauni järvevaate rõõmustavad terrassil vii­ bija silma ka õitesse mattunud roosipõõsad aia kesk­ mise osa istutusaladel. Kui Kairet hakkas siinset aeda tegema, lubas ta mehele, et mitte ühtegi roosi ta ei istuta, kuna eelmises aias oli nendega olnud väga palju tööd. Lubadus jäi õnneks täitmata. Kogu päeva päike­ sele avatud aed on roosidele nagu loodud. Juulis, õitse­ mise tippajal, on vaatepilt tõeliselt uhke, õisi jätkub kuni sügiseni.

Sortidest on aias näiteks tumeroosad ’Leonardo da Vinci’, ’Pomponella’ ja ’Koit’, heleroosad ’Olivia Rose’ ja ’Fairy’, tumepunane ’Nina Weibull’, valge pinnakatja ’Aspirin’ ja muidki.

A

lguses lõppes krunt järsu kaldaga. Selle ette oli plaanis teha müür, aga siis torkas pähe hulga parem lahendus: maapind kaevati ümber, et aed kul­ geks sujuvalt veeni. Kogu rannaala on kavas katta maa­ kividega, osa tööst on juba tehtud. Järvevesi on suvel alati hästi soe ja seal on mõnus suplemas käia.

Kahjuks kipub järv täis kasvama. Siis tuleb laenata naabritelt paat ja minna veekogu ümbrust vikatiga niitma. Aeg-ajalt teeb seda ka Tartu vald. Järv kubiseb kaladest, naabrimees võtab sealt aeg-ajalt korralikke havisid välja. Paar korda on Kairet ja Benno isegi paa­ diga üle järve naabritel külas käinud. Naabritega on

neil väga vedanud. Kõikide aiad rõõmustavad silma ja on olnud palju toredalt koos veedetud aega. Olemisele annab palju juurde, kui ka naabruskond on ilus!

Inimeste kõrval naudivad seda teisedki. Mõnikord tulevad järve pealt aeda pardid, kes ei pelga isegi terrassil jalutada ja koputavad vahel nokaga aknale. Muruvaibal näeb sageli linavästrikke, kase otsas on olnud tuvipesa.

Lavendlite ja monardade õiemeri meelitab kohale par­ vede viisi kimalasi ja meemesilasi ning budleiad ahvat­ levad oma õitele liblikate pilvi.

S

eitsme aastaga on aed muutunud mõnusalt lopsa­ kaks. Aga lõplikult valmis see pererahva sõnul veel kindlasti pole, sest iga aasta toob uuendusi ja väikseid täiendusi. Benno ütleb, et igal kevadel avastavad nad, et midagi peaks ümber tegema. Mees tuleb alati naisele appi, kui vaja teha labidatööd, tõsta raskusi jne. Õnneks on aed rajatud nii, et püsib kerge vaevaga korras. Kaireti kogemused ütlevad, et kui alguses näed vaeva ja mõtled asjad läbi, siis on hiljem lihtne hooldada ega pea iga päev aias rügama.

Aedvilja ja maitsetaimi siin aias ei kasvatata, sest Kaireti ema elab siinsamas paar maja edasi ja tal on kõik olemas: tomatid, kurgid, sibulad ja muu kraam.

KÕRVEKÜLA

15

16

EESTI KAUNIMAD AIAD

EESTI KAUNIMAD AIAD

17

Kui alguses näed vaeva ja mõtled asjad läbi, siis on hiljem lihtne hooldada ega pea iga päev aias rügama.

KÕRVEKÜLA

19