Averus
Teisaldamise korraldamisega ei tekitanud faktiliselt teisaldav isik kolmandatele isikutele lepingust tulenevaid kohustusi. Kolmandatel isikutel, st eelkõige sõidukite omanikel tekkis õigussuhe teisaldamise otsustajaga ehk haldusorganiga. Seega järeldas riigikohus, et sel juhul oli korrakaitseorgani ja teisaldusettevõtte vaheline leping eraõiguslik leping. Seega on lepingu tsiviil- või haldusõigusliku olemuse kindlakstegemine mõningatel juhtudel üsna keeruline. Samal ajal sõltub lepingulise suhte määratlusest rakendatavate õigusnormide valik, lepingu muutmise ja kehtetuks tunnistamise alus ning kohtualluvus. Eraõiguslike lepingute sõlmimisel tuleb silmas pidada eelkõige konkurentsiõiguse piiranguid (sh riigihangete reegleid). Halduslepingulise suhte puhul tekib haldusülesannet täitva eraõigusliku ja haldusvälise isiku vahel subordinatsiooni- ehk alluvussuhe, mistõttu tuleb arvestada rangemaid reegleid teenuste tellimisel erasektorilt. Seadusandja on kehtestanud vastava eriregulatsiooni halduskoostöö seaduses ning seda võivad täiendada eri valdkondi korraldavad eriseadused. Ka halduslepingute sõlmimisel tuleb järgida avalike rahaliste vahendite kasutamisele riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.
1.2 Avalike ülesannete erasektorile üleandmise lubatavus ja kohtupraktika Järgnevalt vaatleme Eesti Vabariigi põhiseadusest ja teistest seadustest tulenevaid nõudeid juhul, kui avalikud ülesanded antakse edasi eraõiguslikule isikule halduslepinguga.
reservatsiooni põhimõte, mille kohaselt on põhiõigusi lubatud piirata üksnes siis, kui selleks on seaduses ettenähtud otsene volitus. Sama kehtib avaliku võimu volituste üleandmisel eraõiguslikule isikule. Halduslepingu sõlmimiseks peab alati olema seaduslik alus. Kui seadus otsesõnu ei luba halduslepingut sõlmida, on selle sõlmimine keelatud. Haldusmenetluse seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on halduslepingu sõlmimine käsitletav haldusmenetlusena, st sellele kohalduvad haldusmenetluse seaduse sätted. Ka haldusmenetluse seaduse § 3 lõige 1 kordab seaduse reservatsiooni põhimõtet, sätestades, et haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse seaduse § 97 lõikes 1 on ka otsesõnu öeldud, et piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Halduskoostöö seaduse § 4 sätestab nõuded eriseadustes sätestatavatele volitusnormidele. Täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks peab volitamist reguleeriv seadus sätestama: • täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande; • haldusülesande täitmise üle riiklikku järelevalvet tegeva asutuse või organi; • haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.
1.2.1 Formaalse seaduse reservatsiooni põhimõte Põhiseaduse § 3 lõikest 1 tuleneb riigivõimu teostamise üldine seaduslikkuse põhimõte. Seaduslikkuse põhimõtte üks osa on seaduse 14
15