Issuu on Google+

minu amsterdam


margot roose

Amsterdam normaalne on piisavalt hull


Osa selle raamatu tekste on varem ilmunud ajalehes Eesti Ekspress, ajakirjas Anne&Stiil ja blogis „Euroopa inimeste silme läbi” (http://euroopa.wordpress.com/).

Autoriõigus: Margot Roose ja Petrone Print OÜ, 2011 Toimetaja: Riina Luik Keel ja korrektuur: Riina Tobias Kaanekujundus ja makett: Anna Lauk Pildialbum: Margot Roose isiklik arhiiv, David Walden, Dara Colwell, Briggit George, Patrick Kaas, Photobooth Küljendus: Aive Maasalu Trükk: Greif OÜ ISBN 978–9949–9076–6–3

www.petroneprint.ee


sisukord

minu amsterdam

sisukord

Miks tasub eestlastel Hollandisse reisida?

7

Kas amsterdamlased on hullud?

12

Milline on tüüpiline amsterdamlane?

24

Kuhu kadus naiselikkus?

26

Mis on ühist kohvil, pehmetel narkootikumidel ja vastsündinute inkubaatoril?

32

Pulm kahe pruudiga?

38

Kuidas lesbid lapsi saavad?

44

Miks hipid Starbucksi kohvi ei joo?

47

Miks vanemad lastele kortereid müüvad?

57

Miks tuleb enne õppida jagama ja alles hiljem korrutama? 63 Kas hollandi naisega oleks elu kergem?

69

Mis toimub punaste laternate valguses?

75

Kust tuleb Hollandi rikkus?

84

Miks on mittetöötamine suurim patt?

87

Kuhu kadus loodus?

96

Kuidas võidelda korraarmastuse vastu?

105

Kas suhkrusai on piisav kingitus?

109

Millal on aeg surra?

115 5


sisukord

Kui tõsine on oht, et Hollandit tabab veeuputus?

120

Kus oli hollandlane, kui jumal rahvustoite jagas?

128

Imedieet või lihtsalt kasin toitumine?

138

Kas igaühel on lubatud kodus restorani mängida?

141

Miks kolm musi?

146

Elagu Hollandi kommunistlik kuningriik?

150

Me koduke on tilluke...

153

Kas iga inimese jaoks on kuskil kodu?

160

Kui suur on samm vabaduse ja üksinduse vahel?

165

Kas rahal on värv?

170

Kuidas käib vene rulett hollandi moodi?

173

Mida teha, kui hing ihaldab komplimente?

179

Miks hollandlased flirtimiskoolitusel käivad?

185

Alasti autostumise vastu?

191

Kas tolerantsus või pelgalt ükskõiksus?

198

Kas heategevus teeb alati head?

211

Kas lapsesaamine on kangelastegu?

220

Mida maailma suurimale fetišipeole selga panna?

224

Kas tasakaal või kaos?

235

Kuidas hoiduda jääprakku kukkumast?

248

Milliseid ohte kujutab tulbimaania?

254

Miks väikelinnades pühapäeviti pangaautomaadid ei tööta?

266

Koduigatsus – moodsa Euroopa levinuim haigus?

272

Lisa 1. Mida saab Amsterdami turgudelt ühe euro eest?

275

Lisa 2. Kuidas veeta päev Amsterdamis?

281

6


minu amsterdam

miks tasub eestlastel hollandisse reisida?

Kas olete kohanud inimest, kelle unistuste reisisihtkohaks oleks Holland? Millegipärast on Euroopa kuumas esikümnes ikka metropolid Pariis ja London, päikselised Barcelona ja Rooma või eelmise sajandi sõjavõimu kants Berliin. Hollandisse minnakse enamasti siis, kui mujal juba käidud ning tihti lükkub reis pensioniikka – aega, mil aiandushuvi tulbivaatamise piisavalt atraktiivseks muudab. Mina pole erand ja vaevalt oleks ma sellele tuulisele maalapile niipea sattunud. Ma isegi ei mäleta, et oleksin kunagi Hollandi vastu huvi tundnud. Pole ka ime, arvestades, et siinsed rahvuskired – tulbid, õlu ja jalgpall – jätavad mind totaalselt ükskõikseks ning kenasid pikki mehi ja tuuleveskeid on Eestiski küllaga. Ainus varajane assotsiatsioon Amsterdamiga meenub ühe mu lemmiklasteraamatu kaudu, mille peategelane Viplala inimesi tillukesteks või kivikujudeks tinistas. Alati, kui möödun 7


miks tasub eestlastel hollandisse reisida?

siinsest kuningapaleest Dami väljakul, heidan pilgu raamatust tuttavale Atlase kujule, kes ilmale vaatamata palee katusel suurt kivist maailma seljas kannab. Annie M. G. Schmidt on hollandlaste Astrid Lindgren ja tema lugude kangelaste kuulsus ei jää sugugi alla hetke kuumimatele jalgpalluritele. Niisiis püsib mu arvamus Hollandist pikalt ükskõiksuse ja piinliku ignorantsuse piirimail. Kõik muutub ööl, mil kohtan printsi, kes ütleb: „Olen Wouter Hollandist.” Saatuslik kohtumine leiab aset Barcelonas. Meie reisid on erineva suunitlusega: Wouter on oma vanematega ja venna perega puhkamas, minu kaaskonna moodustavad kolm Eesti päritolu sõbrannat, kellega oleme oma selle hetke kodulinnast Londonist nädalavahetuseks lõbutsema lennanud. Barcelona ööklubis ei jäta põgus vestlus „puukotamaa” noormehega erilist muljet, parema kontakti leiavad meie huuled. Impulsiivne suudlus viib hetkeks taju ja annab põhjuse visiitkaartide vahetamiseks. Järgneb virtuaalne kirjavahetus ja juba kuu aja pärast lendan Amsterdami, et pikk salapärane austaja kindluse mõttes päevavalguses üle vaadata. Päev enne minekut palun Wouteril endast pilt saata, et ma lennujaamas kogemata vale mehe juurde ei tormaks. Lennukis imestan endamisi, et minusugune ratsionaalne külmalt kalkuleeriv inimene niimoodi võhivõõrale mehele külla läheb. Päris nõrkusehetk tabab mind lennujaamas vahetult enne klaasuksi, mis lahutavad pagasihalli ootesaalist. Istun korraks pingile ja kaalun varianti ümber pöörata. Nojah, aga Amsterdami tahaks ikka näha – kui ma juba siin olen! Uudishimu saab hirmust võitu ja otsustan, et lähen lihtsalt hotelli, kui mu unelmate 8


minu amsterdam

mees närvidele käima hakkab. Me tunneme üksteist kohe ära ja teine suudlus ei jää esimesele sugugi alla. Minu sel hetkel veel kindel plaan õpingute ja metropolielu nautimise perioodi lõppedes Londonist Tallinna tagasi kolida kukub haledalt läbi – pärast aastat Londoni ja Amsterdami vahet pendeldamist kolin aprillis 2005 oma kaks kohvrit Wouteri juurde. Muidugi ei tule selline otsus nii lihtsalt, nagu seda kirjeldav lause aimata laseb. Mul pole mingit tahtmist uuesti võõras riigis nullist alustada, aga ometi ei kujuta ka elu ilma Wouterita enam ette. Nii saabki minust armastuse immigrant. Lisaks minule moodustab Hollandi eestlaste kogukonna veel mõnisada inimest. Täpsemini naist, sest mehi on vaid mõni üksik. See arv jääb kõvasti alla teistes Euroopa metropolides elavatele kaasmaalastele. Miks siis ikkagi pole Holland eestlaste hulgas populaarne? Oli ju just Amsterdam üks esimesi Estonian Airi sihtkohti. Ratsionaalselt võttes ei ole naabritel Londonil ja Pariisil midagi, mida Amsterdamil poleks. Amsterdamis on muuseumide kaupa kõrgkunsti: Rembrandt, van Gogh, Vermeer...; siinsamas lähistel asub maailma suurim lilleaed Keukenhof*; põhjamaade Veneetsiaks nimetatud romantiline kanalivõrgustik, Amsterdam Fashion Week; siin on igati konkurentsivõimeline horeca**ja väidetavalt fantastilised * Keukenhof – Amsterdami lähistel asuv maailmakuulus inglise stiilis parkaed, mis sai oma nime 15. sajandil Baierimaa kuningannale Jacobale kuulunud tarbeaia järgi (keukenhof – eesti k köögiõu). 1949. aastal toimus siin esimene vabaõhu lillefestival ja sellest ajast alates on see riigi üks enimkülastatavaid paiku nii turistide kui ka hollandlaste endi jaoks. (Toim.) ** horeca – hotel-restoran-cafe – hotelli-, restorani- ja kohvikuäri. (hollandi k)

9


miks tasub eestlastel hollandisse reisida?

(nii valiku kui soodsa hinna poolest) poodlemisvõimalused. Lisaks mitmekesine kultuuriürituste kava, maailma paremikku kuuluvate artistide kontserdid, võimalus hommikuni pidutseda maailma parimateks troonitud DJde Tiesto, Armin van Buureni või Fedde Le Grandi koduklubides. Keda viisakuse piiridesse jääv meelelahutus ei köida, see võib vaateakendel puusi hööritavaid prostituute uudistada või pehmete narkootikumide abil reisi poole lühemaks unustada. Tegevust jätkub ka ekstreemsemate elamuste jahtijatele – kellel veel suur paks neegrimammi või üleni tätoveeritud Aasia tüdruk proovimata. Võib ka privaatseid pornoetendusi külastada või geiklubis piitsa saada ja kaunitel noormeestel oma varbaid lutsutada lasta. Kui tõesti ükski eelnimetatud meelelahutustest üldse huvi ei paku, siis seda enam peaks Holland olema atraktiivne ärireisijate jaoks. Eriti, kui arvestada, et otseinvesteeringute mahult on Holland Eestisse investeerinud riikide üldjärjestuses jätkuvalt auhinnalisel kolmandal kohal. Hollandlased tunnistavad alati ausalt, kui nad midagi ei tea, ja on väga varmad teistelt õppima. Samas pole nad kitsid oma kogemusi edasi jagama, ja õppida on nii mõndagi. Eriti, kuna Eesti majandus ja ärimentaliteedi põhialused meenutavad vägagi kalvinistlike hollandlaste omi. Paljud protsessid, mis Hollandis kümme aastat tagasi majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid pakkusid, on Eestis just nüüd päevakorral: võitlus HIV, prostitutsiooni ja narkomaaniaga, tarbimismentaliteedi tasakaalustamine loodussõbralikkusega, klassivahede kaotamine, geide/immigrantide ühiskonda sulandamine ja üleüldine tolerantsus kõige elava suhtes. Lisaks veel väsimatu majandussüsteemide optimeerimine, 10


minu amsterdam

innovatiivne põllumajandus, võitlus liiklusummikutega ning kinnisvarabuumi ja vananeva rahvastiku probleemidega. Seda nimekirja võiks jätkata, sest hollandlased on läbinud pika maa, et saavutada olukord, kus nende riik on esikolmikus nii ühe Euroopa vanima kui ka õnnelikuma rahvana. Eks ole pikk ja õnnelik elu ju meie kõigi eesmärk?! Miks siis ikkagi jääb Schiphol lennujaama transiiditsoon nii paljudele eestlastele ainsaks kokkupuuteks Hollandiga? Salamisi loodan, et ehk annab see raamat rohkematele kaasmaalastele inspiratsiooni siia elamusi, teadmisi ja ärikontakte otsima tulla. Ja pakub tulles äratundmisrõõmu.

11


Minu Amsterdam - sisu