terviseaabits

SISUKORD Eessõna 7 Pea koos manustega 9 Südameasjad, rõhuga 37 Kopsud ja lõõrid 61 Selg sirgu!

73 Kõht ja kõik, mis seal sees 85 Liigesed üksi ja hulgi 98 Jalad – parem ja vasak 112 Nahk ümber keha 129 Kõik ülejäänu, samuti vajalik 144

EESSÕNA Tükk aega mõtlesin, kas ikka julgen veel ühe raamatu kirjutada.

Aga siis tuli selline kiri: “Vahel tunnen, kuidas pähe tõuseb midagi, mis üks hetk justkui raputaks pead, see on nii ebameeldiv, siis on kohe vererõhk kõrge. Mul on ka Teie raamat, aga sellist häda ma sealt välja ei lugenud.”

Kes seda teab, millisest raamatust jutt, mul neid kaheksa tükki avaldatud, peaksid nagu olema juba kõik eakate inimeste tervisemu­ red lahti seletatud. Aga näe, ei ole. Arstid, kui Hippokratesest pihta hakata, on kaks ja pool tuhat aastat inimesi ravinud, aga rahvas ikka siit ja sealt tõbine. Ju siis ongi selline töö, mis ei saa iialgi otsa.

Eelmine minu raamat oli “Nõuandeid pealaest varbaotsani”, kus oma arust sai kõik tähtsamad asjad kirja pandud. Vahepeal leidsid lugejad aga veel hulga nutikaid küsimusi, millele vaja vastata. Arsti­ haridusega inimese seisukohast pole käesolev teos küll mingi teadus­ kirjandus, rohkem aabitsatõdede ülekordamine. Kuid siiski eeskätt neile, kellega Telelehe vahendusel juba neliteist aastat kord nädalas suhtleme. Seega edasijõudnutele.

7

PEA KOOS MANUSTEGA

“Hommikuti ärgates käib pea alati ringi. Mis aitab selle vastu?

Ei julge voodist tõustagi, kardan kukkuda.”

A kes tont seda teab, miks ta just ärgates ringi käib. Soovitaks kõigepealt mõõta vererõhku – on see liiga madal või liiga kõrge, mõlemat pidi võib tekitada pearinglust. Või on tegemist soolade la­ destumisega lülisamba kaelaosas: kui öösel magades mingis asendis surub selgroolülide vahele kinni närvijuured ja veresooned, siis järsul kehaasendi muutusel tekibki lühiajaline tasakaaluhäire. Ja kolmas võimalus on aju veresoonte lupjumine – lamades jõuab veri ilusti ajuni, aga püsti hüpates võtab aega, enne kui süda suudab läbi atero­ skleroosist ahistatud arterite vere kõrgemale üles pumbata.

Sõltumata sellest, millise põhjusega tegemist, peaks abi saama lihtsast abinõust – ärgates mitte kohe üles tõusta, vaid kõigepealt natuke liigutada. Voodis lamades tõsta käsi, tõsta jalgu – koos või kordamööda. Seejärel tõuse istuli ja tee mõned pearingid – ette­ vaatlikult, aeglaselt, kolm korda ühele poole, kolm korda teisele, kolm korda ette-taha ja kolm korda paremale-vasakule. See paneb ajuvere­ringe juba sedavõrd korralikult käima, et võibki püsti tõusta ja kuskilt kinni hoides teha mõned kükid. Mis ta muud on, kui laisa inimese hommikvõimlemine. Virk võiks teha veel mõned keha 9

Pea koos manustega

painutused-sirutused, käte- ja õlaringid, ja seda juba mitte pearing­ luse pärast, vaid üldiselt tervise huvides.

Ja vererõhku võiks ikkagi kontrollida ning teha ka röntgenülesvõ­ te lülisamba kaelaosast. Võimlemine võimlemiseks, aga igal tervise­ häirel on oma põhjus, targem oleks see üles otsida ja kui vaja, siis ravida.

“Juba pikemat aega tuleb mul kõrvust mingit vedelikku, mitte mädast, vaid läbipaistvat. Valu ei ole. Läksin kiirabihaigla vastuvõtuosakonda kõrvaarstile, aga tema ütles, et see on vanadusest ja saatis mu minema. Pole kunagi kuulnud, et vanadus kõrvust välja tilguks. Miks arstid nii käituvad? Ja mida pean nüüd ette võtma?”

Võta nüüd kinni, mida täpselt ja kuidas öeldi, aga valvearst võis vabalt mainida, et tegemist on eakale inimesele iseloomuliku kroo­ nilise haigusega, millega tuleb minna ambulatoorsele vastuvõtule, mitte aga kiirabisse, kus päästetakse elusid, antakse vältimatut abi ja pole aega kõrvu puhastada, sest iga hetk võib lappimiseks laekuda maanteelt kokku korjatud avariiohver. Nii et pealtnäha lihtsam va­ riant tekitas seekord suure segaduse.

Kui kõrvast tekib miskit eritist ja valu otseselt pole, siis tõenäo­ liselt on see ammu põetud keskkõrvapõletikust jäänud kuulmekile mulgustumine. Teine võimalus on välise kuulmekäigu krooniline põletik. Nii üht kui teist esineb vanemas eas sageli. Täpse diagnoosi paneb kõrvaarst, kes määrab ka vastava ravi. Ja nii kiiret asjaga kind­ lasti pole, et ei saaks ennast järjekorda panna ning rahulikult uurida nagu kord ja kohus. Seni võite kõrvu puhastada boorpiiritusega.

10

Pea koos manustega

“Hiljuti kirjutasite kohisevatest kõrvadest, mul on sama viga ja perearst soovitas Ginkgo biloba tablette. Olen neid mõni aeg võtnud, veidi nagu oleks seda kohinat vähemaks jäänud, aga ära kadunud see siiski ei ole. Kui kaua pean neid tablette tarvitama ja kas neid üldse tohib pikemat aega võtta?”

Tohib ikka, tegemist on hõlmikpuuekstraktiga. Seda sisaldavaid preparaate on mitu ja kui pole individuaalset ülitundlikkust, siis ei tee need kahju ka pideval tarvitamisel. Hõlmikpuu on hea südameveresoonkonna haiguste puhul ja kuigi otseselt kohinat ära ei kaota, võib siiski vereringe üldist seisundit parandada. Et kohin kõrvus on enamasti tingitud aju veresoonte lupjumisest, siis mingil määral võib hõlmikpuu ekstraktist abi olla, aga seda tõesti vaid pikaajalisel tar­ vitamisel, sest ateroskleroosi kujunemine on aastatepikkune protsess ja vastavalt ka skleroosi pidurdav toime ilmneb vaid pikkamööda.

“Mul on probleem kuulmisega. Vasemas kõrvas on kuulmine 65% kadunud, audiogramm tehtud ja mingid ajuuuringud, miski ei näita mitte kui midagi. Arst soovitab kuulde­ aparaati. Olen 65-aastane meesterahvas, mitte hädine vanaätt, ja ei tahaks nagu veel kuuldeaparaadiga ringi käia.”

Ilmselt olid ultraheli ja röntgen need aju-uuringud, mis mitte kui midagi ei näidanud. Loodetavasti seda ikka näitasid, et ajud ole­ mas, aga muud ei leitud, ja jumal tänatud. Seda nüüd küll ei tahaks uskuda, et audiogramm oli normis, sest just audiogramm näitabki ära kuulmise nõrgenemise protsendi ja ka erinevate sageduste taju­ mise häired, sealt siis need 65%. Kõrvaarst soovitab kuuldeaparaati ikka viimase abinõuna, kui muud võimalust pole. Aga mis põhju­ sel kuulmine halvenes ja kas see põhjus on ravitav, seda peaks ikka kõrva­arstilt küsima, ta on kohustatud patsiendile andma kogu tema 11

Pea koos manustega

tervist puudutava informatsiooni ja seda patsiendile arusaadaval vii­ sil. Isegi kui teine ei kuule.

Tegelikult on kõiksugu elektroonsete vidinate kõrvas kandmine tänapäeva moetrend, teismelised kuulavad muusikat, noored mehed mobiili käed-vabad-süsteemiga, kuulmisele pole see kindlasti kasulik, ja kõrvaarstid hoiatavad, et kasvab peale vaegkuuljate põlvkond ning paarikümne aasta pärast on kuuldeaparaatide kasutamine sama tavali­ ne kui täna prillide kandmine. Muuseas, tolleks ajaks tekib supelran­ dadesse ka rohkelt eidekesi, kelle neljandas nooruses ihu kaunistavad kortsus tätoveeringud. Aga täna mahub tavaline kuuldeaparaat kõrva taha, on olemas selliseidki, mida kõrvas sees kantakse, ja lähitulevikus saab nad kuulmekäiku nii ära peita, et keegi ei pane tähele.

Teie kuulmise langusel on kindlasti põhjus olemas ja arstil teada, aga teine asi, et see põhjus võib olla ravimatu, sellepärast kuuldeapa­ raati soovitatigi. Minu meelest küll võiksite vabalt ka ilma aparaadita hakkama saada ja leppida sellega, et ühes kõrvas kuulmine viletsam, teine ju kuuleb hästi. Teatud olukordades on see isegi mugav – kus lolli juttu räägitakse, seal keerake kurt kõrv ette.

“Lapsepõlves oli mul keskkõrvapõletik ja sellest jäi kuulmekilesse auk, siis hoiatati, et kõrva ei tohi vett sattuda.Vahepeal oli mul kõrvaga kõik korras, aga eelmisel talvel pärast grippi hakkas kõrv valutama ja tilkuma. Käisin kõrva­arsti juures ja tema kirjutas tilku.

Need ei aidanud ja käisin uuesti, nüüd juba tasu eest teise arsti visiidil. Ta kirjutas salvi, sellega sain kõrva korda. Nüüd sügisel pärast nohu hakkas kõrv jälle tilkuma. Läksin perearsti juurde ja ütlesin, et tilku ei taha, sest nendega kaasasolevas kirjas on hoiatatud, et ei tohi tarvitada, kui kuulmekile on läbi torgatud. Tema ütles, et see ei pidavat midagi tänapäeval lugema. Käisin ka era-

12