Vastutustundlik Ettevõtlus

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS Erileht valmis koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga • Postimees 2021

2 || Vastutustundlik ettevõtlus 2021

Mai 2021

Vastutustundlik ettevõtlus. Tehtav ja mõõdetav. Juhitud või juhuslik?

KADI KENK

VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht

V

astutustundlik ettevõtlus on lihtsustatult ettevõtluse vorm, mille käigus tooteid toodetakse ja teenuseid pakutakse nii, et selle tagajärjel ei kannataks keskkond ega inimesed. See on suundumus uue normaalsuse poole, kus ainult vastutustundlikult tegutsemine on võimalik ning vastupidine taunitud.

Maa ressursside ja inimõigustega arvestamine on jätkusuutlike ettevõtete alus, mitte lihtsalt kõrvaline aspekt muude tegurite hulgas. Eelmise sajandi ettevõtted nautisid luksust ignoreerida majanduse ja ühiskonna vahelist seost ning nende toimimise aluseks olevat looduskeskkonda.

Kuid üleilmsed probleemid kliimamuutuste, reostuse, rahvastiku kasvu ja muuga on toonud nii-öelda pehmed teemad nähtavaks ning erineval kujul tuntavaks. Ettevõtetel on nende mõjudega tegelemisel riikide kõrval oluline roll.

Et näidata suunda ning edendada läbipaistvalt vastutustundlikku tegutsemist, on ellu kutsutud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF).

Liikmed on ettevõtted, kelle jaoks on oluline mõista oma tegevuse mõju ja seda juhtida, et tekkiv negatiivne mõju oleks minimaalne, parimal võimalikul juhul isegi positiivne ning toetaks ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide täitmist. ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki on saanud rahvusvaheliseks vastutustundlikkuse «keeleks».

Vastutustundliku Ettevõtte märgis

gu eesmärke kui ka teisi tunnustatud metoodikaid (näiteks ESG raamistik). Indeks annab juhtkonnale sisulist teadmist juhtimisotsuste tegemiseks, mis toetab lisaks kasumi teenimisele sektori ja ühiskonna arengut. Nii kuidas arenevad standardid, regulatsioonid ja ettevõtted ise, muutub indeks turuosaliste suhtes iga aastaga üha nõudlikumaks.

Vastavalt sooritusele saavad ettevõtted vastutustundliku ettevõtte märgise. See ei ole auhind minevikus tehtu eest, vaid avalik deklaratsioon, mis muu hulgas: • on eeskujuks teistele turuosalistele; • meelitab samadest väärtustest kannustatud inimesi ettevõttesse tööle; • julgustab riiki oma regulatsioonides rangemalt nõudma vastutustundlike põhimõtete järgimist.

Vastutustundlik ettevõte püüdleb enama kui vaid seadusekuulekuse poole. Talle on tähtis ka sektori arengusse panustamine ning eeskuju näitamine seal, kus turu ootused ja ambitsioonid on veel madalad.

Mõista oma mõju On mõistetav, et tähtis on kõik tööohutusest kliimamõjudeni.

Kuid sektorispetsiifika, ettevõtte suurus, tegutsemise piirkond, partnerid ja palju muud mõjutab, kuhu tõeliselt ettevõte tähelepanu peaks suunama.

Vastutustundlik ettevõtlus on nagu keha füüsilise heaolu eest hoolitsemine – kõik on mõõdukalt tähtis. Oma mõjudega tegelemine on aga seotud valitud alaga, kus tahad saada parimaks. Ratturil pole vaja treenida tugevat biitsepsit ja

maratonijooksjal pole vaja baleriini painduvust.

Ehk finantsettevõtte mõju seisneb selles, kelle raha ja kuhu see paigutab; piirkonna suurima tööandja vastutus on kohaliku kogukonna areng, jaemüüja saab valida tarnijaid ning otsustada, millised tooted on tarbijatele kättesaadavad.

Vastutustundliku ettevõtluse indeksi töögrupi juht Merili Vares julgustab ettevõtteid hindama oma valdkonnas kõige suurema mõjuga tegevusi.

Ettevõtte vastutustundlikkuse küpsust näitab: 1) kas ettevõte mõistab oma olulist mõju ning on kokku leppinud sellega seotud strateegilised ja tegevuseesmärgid; 2) kas eesmärkidega seotud tulemusi mõõdetakse; 3) ja viimaks: kui edukalt analüüsitakse oma liikumist eesmärkide täitmise suunas.

Vastutustundliku ettevõtluse juhtimises on rahvusvaheliselt tähelepanu all järgnevad teemad:

Inimõigused Kui ettevõte on tegevuses igati eetiline, on selle põhimõtte järgimisel kriitilise tähtsusega teadmine oma tarneahelas toimuvast. Euroopa Liidus on kaalumisel kohustusliku hoolsuskohustuse reglementeerimine, et tagada ettevõtete tarneahelas inimõigustega seotud riskide hindamine.

Töötajate õigused Eestis tundub ehk võõras rääkida sunnitööst või lapstööjõu kasutamisest, kuid ka siin on oluline omada ülevaadet oma tarneahela partneritest, seada neile ootus samu põ-

Autorid: Johan Rockström, Pavan Sukhdev / Allikas: ajakiri Eesti Loodus, 5.11.2020 https://teemeärasihtasutus.ee/2020/11/06/mottelaadi-muutus-vaartustada-ressursse/

himõtteid järgida ning ideaalis teha järelevalvet nende järgimise üle. Lisaks peavad ettevõtted tagama ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste õiguse ning vältima diskrimineerimist.

Keskkond Keskkonnajuhtimissüsteemid aitavad ettevõtetel mõista oma tege-

VEF on Eestis tegutsevatele ettevõtetele vastutustundlikkuse hindamiseks ja peamise mõjusfääri tegevuste juhtimiseks välja töötanud indeksi. See arvestab nii kestliku aren-

vuse olulisemaid aspekte. Teaduspõhiste sihtide seadmisel on suurem tõenäosus, et tegevuse keskkonnamõjusid juhitakse nii, et see toetab keskkonnasäästlikke lahendusi ka teistes sektorites. Näiteks kui logistikaettevõte valib teadlikult keskkonnasäästlikuma kütuse või taastuvenergial töötavad sõidukid, panustatakse ühtaegu oma tegevuse keskkonnamõjude vähendamisse ja toetatakse kestlikumaid sõidukitootjaid ja taastuvenergiasektorit.

Korruptsiooni tõkestamine Läbipaistev ja aus ettevõtluskeskkond toetab läbipaistvat riigijuhtimist. Vastutustundlikud ettevõtted seisavad korruptsiooni vastu ega tolereeri seda oma partnerite puhul.

Vastutustundlik maksumaksmine Läbipaistev ja vastutustundlik maksumaksmine on ühiskondlikult tundlik teema. Näiteks tööjõumaksudest kõrvalehiilimisega mõjutatakse ausate ettevõtete konkurentsivõimet ning väheneb töötajate sotsiaalne kindlustatus.

Vastutustundlik ettevõte tasub makse oma tegelikus tegevuskohas, mõistes selle tähtsust oma ü hiskond liku vastutuse täitmisel. Eesti Kaubandusja Tööstuskoja

ETTEVÕTLUS 2021 Projektijuht: Rainer Lomp, rainer.lomp@postimeesgrupp.ee Toimetaja: Tõnis Poom Korrektor: Piret Bristol piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Martin Perens Väljaandja: Postimees Grupp AS Trükk: Kroonpress AS Koostööpartner: MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum/ Kadi Kenk kadi@csr.ee

2019. aasta uuring liikmete hulgas näitas, et 63 protsenti ettevõtetest on valmis loobuma koostööpartnerist, kes maksab töötajale ümbrikupalka.

Ringmajandus Ringmajanduse põhimõtted puudutavad kõiki ettevõtteid kuidagi. Puhta energia kasutamine, materjalide kasutamise vähendamine ja korduskasutuse eelistamine ringlussevõtu ees mõjutavad, mis valikud jõuavad lõpptarbijani. Tootmine ja tarbimine ei pea keskkonda kurnama ega ühiskonda koormama.

Vastutustundlik tarneahela juhtimine Ettevõtted saavad omada positiivset mõju ka väljaspool oma tegevusvaldkonda. Seades tarnijatele oma väärtustele vastavad tingimused, seatakse normid ettevõtluskeskkonnale laiemalt. VEFi missioon ongi, et rohkemad ettevõtted näitaksid eeskuju, et vastutustundlik ettevõtlus oleks tõepoolest turustandard.

Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetega arvestamine ei pea olema ega tohigi olla meeletult keeruline. See ei eelda kallite sertifikaatide omandamist ega eraldi töötajate värbamist. Küsimus on selles, kas teemad on juhitud või juhuslikud. Nagu igal ettevõttel on põhikiri, võiks olla vähemalt eetikakoodeks või dokument, kus on kirjeldatud väärtused, millest lähtuvalt ettevõtet juhitakse. Nii on tagatud, et eelkirjeldatud põhimõtete järgimine toimub süsteemselt ega sõltu ühe särasilma ambitsioonidest, kelle lahkumisel kõik kokku kukub.

Sisuturundus || 3

Mai 2021

EESKUJUKS TEISTELE. Tallinna Sadamas teatakse, kuidas olla korraga majanduslikult edukas, keskkonda säästev ning ühiskondlikult vastutustundlik.

Tallinna Sadama südameasjaks on hoida Läänemeri puhtana

L

äänemere merekeskkonna kaitse komisjoni aruande kohaselt tekib lõviosa Läänemere prahist just maismaal ehk ligi 80 protsenti. Olukord on tõsine ja kujutab ohtu tervisele, sest varem või hiljem jõuab kõik see meie toiduahelasse. Kuid see on vaid osa sellest, mis ümbritsevat keskkonda rikub.

Viimastel aastatel on aina enam räägitud vastutustundlikust ettevõtlusest eeskätt kliima ja keskkonna kaitsmist puudutavates küsimustes. Kui 30 aasta pärast peab kogu Euroopa Liit olema kliimaneutraalne, siis see puudutab iga majandusvaldkonda ja eesmärgi ambitsioonikust arvestades peab tegutsema kohe.

Nii on ka Tallinna Sadama eesmärk saavutada kogu oma sadamategevuses kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Keskkonnasäästlikud hooned, sadamatasude soodustused keskkonnasõbralikele laevadele, mandri ja suursaarte vahelises reisiparvlaevade liikluses ökonoomsete hübriidlahenduste kasutusele võtmine ja ettevalmistused üleminekuks taastuvenergiat kasutavatele täislahendustele on vaid mõni näide, mida Tallinna Sadama kontsern oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ette võtnud on.

Koostöös Mereakadeemiaga on Tallinna Sadam arvutanud 2019. aasta andmetelt kokku kasvuhoonegaaside koguse, mis Tallinna Sadama grupi ettevõtete (Tallinna Sadam, TS Laevad, TS Shipping) puhul oli võrdne 27 069 tonni CO2 ekvivalenti ning Tallinna Sadama emaettevõte koos terminalide operaatorite, sadamat külastavate laevade ning neid läbiva muu liiklusega vastas 97426 tonni CO2 ekvivalendile. Tervikuna Eesti kasvuhoonegaaside 2019. aasta arvutatud heitkogusest moodustavad need hinnanguliselt vastavalt 0,18 protsenti ja 0,66 protsenti.

Tallinna Sadam on vastutustundliku ja keskkonda hoidva ettevõttena äri- ja arendustegevuses järjekindlalt panustanud sellesse, et minimeerida oma tegevuse negatiivset mõju keskkonnale.

Iga ettevõte peab tegutsema kohe

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul sõltub kliimamuutuste kiirenemise pidurdamine lähemate aastakümnete jooksul iga ettevõtte kohe tehtavast tegevusest. «Olulise transpordi- ja logistika sõlmpunktina Eestis ja Läänemere ääres on meil selge vastutus selle eest, et tulevikus oleks õhk puhtam ning kasutaksime ressursse võimalikult tõhusalt. Samuti on meie eesmärk aidata kaasa kogu Läänemere kestlikule arengule,» ütleb Kalm.

Ta lisab, et kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamine aitab Tallinna Sadamal tegeleda esmalt kõige suurema mõjuga lahendustega. Suurema osa Tallinna Sadama alal toimuva sadamategevuse kasvuhoonegaaside heitest moodustas 2019. andmete põhjal laevaliiklus (53 protsenti), järgnes elektritarbimine (23 protsenti), liikuvva-

Tallinna Sadam on võtnud eesmärgiks tegeleda energiatõhususe tõstmisega, hoides samal ajal silma peal loodusressursside säästval kasutamisel suunaga säästvamale tarbimisele. Näiteks suvel valmiv uus Tallinna Sadama kruiisiterminal on projekteeritud just kestlikest põhimõtetest lähtudes – hoones hakatakse kasutama merekütet, lisaenergiat ammutatakse päikesepaneelidest.

henditest tulenev emissioon (11), soojustarbimine (10) ja statsionaarsed seadmed (3 protsenti).

Arvestades, et reisi- ja kaubalaevade ning tankerite kai ääres seismisel emiteeritavad heited moodustavad suurema osa meie keskkonnajäljest, on Tallinna Sadam emissioone vähendavaid lahendusi juba rakendamas. Näiteks eelmisel aastal paigaldati viiele Vanasadama kaile kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase, mürareostust ja kütusekasutust ehk linn muutub puhtamaks ja vaiksemaks. Samuti lühen-

dati autode ooteaega sadamas, mis on juba vähendanud õhku paisatavaid heitekoguseid kesklinnas.

Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad astus eelmisel aastal sammu fossiilsetest kütustest loobumise ja null­ emissioonini jõudmise suunas, kui Virtsu-Kuivastu liinil hakkas reisijaid teenindama Eesti esimeseks hübriidreisilaevaks ümber ehitatud parvlaev Tõll.

Tallinna Sadam jätkab laevastiku üleviimisega alternatiivkütustele ning ei välista tulevikus ka vesinikku. Selle arvelt oleks võimalik emissioone vähendada 20 563 tonni CO2 ekvivalendi võrra.

Segapakendite käitlemine peab olema tõhusam

Lisaks sellele, mida tehakse merel ja kaldal, soovib Tallinna Sadam teiste merendusettevõtetega nii laeval kui maismaal tekkinud segapakendite tõhusamat käitlemist. Sadamad ja laevandusettevõtted on lõpetanud ühekordsete plastnõude kasutamise, koguvad juba mitu aastat jäätmeid liigiti ning on viimastel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajandusse suunamiseks, kuid sektori ettevõtete pingutuste kõrval on vajalikud süsteemsed muutused. Eesti merendusettevõtted soovivad jäätmejaamadelt suuremat läbipaistvust ja ringlus-

se suunamist. Valdav osa segapakenditest laevadel kogutakse, põletatakse või ladestatakse prügimäele. Vaid 16 protsenti sellistest jäätmetest saab uue elu.

Läänemeri on üks kõige tundlikuma ökosüsteemiga meresid maailmas

Suurt muret tekitavad ka suitsetajad. Läänemere üks suurimaid reostajaid on sigaretikonid ehk tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis lagunevad nii ökosüsteemile kui inimtervisele ohtlikuks mikroplastiks. Sadeveeresti visatud või sinna sademetega kandunud suitsukoni jõuab torustiku kaudu otse merre, kuna sa-

deveesüsteemid ei läbi veepuhastusjaama. Läänemerre jõudvast prügist ligi poole moodustavad just suitsukonid. Paraku võib ainuüksi üks suitsukoni mürgitada kuni 1000 liitrit vett.

Ei ole enam ilmselt inimest, kes poleks märganud kaevuluukide juures suitsukonide loodusesse viskamise vastast märgistust «Meri algab siit», mis on just Tallinna Sadama, Tallinna linna, laevafirmade ja teiste huvitatud poolte algatatud. Tallinna Sadam kehtestas rangemad keskkonnanõuded ka laevadele - alates maist tohib sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse. Antud otsus on järjekordne samm Tallinna Sadama kestliku arengu strateegias muutumaks Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks.

Kalmu sõnul ei ole Tallinna Sadama eesmärk võtta ette üksikuid vastutustundlikkuse projekte iseenesest, vaid juhtida kogu ettevõtet ja kõiki projekte kestlikest põhimõtetest lähtudes. Oma äriotsuseid kaalutakse nii majanduslikus, keskkonnalases kui ka sotsiaalses mõõtmes. «Eesmärk on tagada Tallinna Sadama tegevuspiirkondades puhas ja kvaliteetne välisõhk ning et Eesti suurima mereväravana – võõrustame üle kümne miljoni reisija aastas – vastutame Eesti kui mereriigi kuvandi eest, on meie prioriteet luua nii Eesti külalistele, Eestist välja sõitvatele inimestele kui ka kõigile linlastele kvaliteetne avalik ruum, et sadamaalad oleksid lahutamatu osa inimsõbralikust ja funktsionaalsest linnaruumist,» ütleb ta.

Suvel valmib kruiisiterminal, mille ehitusel on kasutatud jätkusuutlikke lahendusi (merevee baasil kütte- ja jahutussüsteem, päikesepaneelid ja muu) ning mille katusele on rajatud kõigile avatud ligi kilomeetrine promenaad, kus nii linnakodanikud kui ka Eesti külastajad saavad jalutada, sportida ja mõnusalt aega veeta. Lähiajal algab D-terminaliga piirneva välisruumi rekonstrueerimine, mille käigus ehitatakse jalakäijate liikumisteed, katusealused busside ja taksode ootajatele, jalgrattaparkla ning markeeritakse ajalooline Tõrvaköögi asukoht, rajatakse Kochi ja Girardi väljakud ning uue silla esine koos vajalike välisruumi kujunduselementide ja haljastusega. Kuidas kõik täpsemalt välja nägema hakkab, saame näha tõenäoliselt järgmise aasta teises pooles.

INFO AS Tallinna Sadam Sadama 25, 15051 Tallinn ts@ts.ee tel 631 8555 www.ts.ee

4 || Vastutustundlik ettevõtlus 2021

Mai 2021

Kliimat mõjutavaks peamiseks mõõdetavaks ning inimtegevuse tekitatud teguriks on kasvuhoonegaasid.

Äri muutub koos kliimaga KADI KENK

VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht

V

astutustundliku Ettevõtluse Foorumi roll on tõsta ettevõtete teadlikkust suurtest ühiskondlikest teemadest ja nende mõjudest. Üks selline teema on kliima.

Kliimamuutused on tegelikkus juba täna. Möödunud aastakümme oli maailma kõige kuumem alates mõõtmiste algusest (19. sajandi lõpust).

Selle jooksul registreeriti kõige soojem aasta kaheksal korral.

Inimesed ja majandusruum, milles toimib meie ühiskond, on kliimamuutustest äärmiselt haavatavad ja mõjutatud.

Euroopa Liidus on kliimamõjude majanduslik kahju praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas.

Inimeste heaolu tagamiseks ja majanduse toimimiseks on vaja kõigi ühiskonna osapoolte ja sektorite panust eeskätt kahel rindel, et: 1) vähendada oma kliimamõju; 2) kohaneda kliimamõju nähtustega, mis on oodatavad ka sõltumata sellest, kui edukalt me tulevikus inimtekkelist kliimamõju vähendame.

Selleks on Euroopa Liit võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja tõstnud ambitsiooni 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Eesmärkide saavutamiseks on vaja kaasata rohkem ressursse, kui riigid üksi saaksid panustada. Kliimakindlate investeeringute hõlbustamiseks on kokku lepitud taksonoomia ehk raamistik erasektorile, mis võimaldab investoritel suunata raha kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ette-

võtetesse. See annab kindluse, et ka erainvesteeringud toetavad ühiskondlike eesmärkide saavutamist, ning väldib rohepesu investeeringute suunamisel. Seetõttu on ettevõtetel, kes soovivad tulevikus raha kaasata (sealhulgas laenu võtta), oluline pöörata tähelepanu oma kliimamõjule.

Kasvuhoonegaasid ja süsinikujalajälg Peamine kliimat mõjutav, mõõdetav ning inimese tekitatud tegur on kasvuhoonegaasid.

Gaase on mitmeid (CO2, metaan, NxO, F-gaasid jne) ning igaühe mõju kasvuhooneefektile on erinev, mis võetakse koguste arvestuses arvesse. Suurima, üle 80 protsendi mõjust annab süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), seetõttu väljendatakse kasvuhoonegaaside summat ümberarvutatuna CO2-ekvivalenti, mida sageli lihtsustamise huvides lühendatakse «CO2 heitmeks».

Euroopa Liidu 2050. aasta eesmärk peab kliimaneutraalsuse all silmas, et riiklikud eesmärgid peavad jõudma selleks ajaks kasvuhoonegaaside netonullheiteni (net zero emissions).

Seejuures ei tugineta enam heitkogustega kauplemisele.

Erasektoris on levinud lubadused saavutada täielik kliimavõi süsinikuneutraalsus. Selleks peaks esmane vahend olema võimalikult väikese süsinikujalajäljega tehnoloogiate ja tarnijate kasutamine. Mida vähendada ei õnnestu, tasaarveldatakse süsinikunegatiivsete projektide läbiviimise või rahastamisega (niinimetatud carbon offsetting).

Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ongi vaja eeskätt vähendada tekitatud kasvuhoonegaase ning tõhusate vahenditega siduda kõik, mida vältida ei õnnestu. Ambitsioonide kõr-

OLEME TÄNA SIIN Süsinikheide( või kõigi kasvuhoonegaaside) tekke vähendamine. Tihti arvutatakse seda kokkulepitud baasaasta suhtes. Palaanid hõlmavad tekkiva süsinikuhetme tasaarveldamist.

Euroopa Liidu vaheeesmärk vähendada kasvuhoonegaase 55% aastaks 2030, peab silmas vähendamist võrreldes 1990. Aasta tasemega

KLIIMAPOSITIIVNE / SÜSINIKUNEGATIIVNE

SÜSINIKUHEITE OLULINE VÄHENDAMINE

Eesmärk investeerida rohkemate kasvuhoonegaaside sidumisse, kui oma tegevusega tekitatakse. Investeerimine sinna on vajalik, aga mitte piisav, sest suurem osa tipptehnoloogia investeeringutest ei jõuagi toimivate lahendusteni.

KLIIMANEUTRAALNE / SÜSINIKUNEUTRAALNE / NETONULLHEITNMED

Nt Euroopa Liidu eesmärk 2050, mis tähendab , et osaliselt vähendatakse kasvuhoonegaaside teket ning vältimatud kasvuhoonegaasid seotakse samas mahus. Eesmärgi saavutamine ei hõlma heitkogustega kauplemist.

Kliimajõudega tegelemine eeldab tegevusi mitmel rindel. geim mõõdupuu on teaduspõhised sihid. Need on süsinikujalajälje vähendamise eesmärgid ja meetmed iga valdkonna põhiselt, et hoida ülemaailmne temperatuuritõus alla 1,5 kraadi.

Teaduspõhised sihid on kooskõlas kõige hiljutisemate kliimateaduse seisukohtadega. Ka Eestis leidub ettevõtteid, kes oma mõjude juhtimisel lähtuvad just teaduspõhistest sihtidest.

Positiivseim tulevikustsenaarium eeldab, et lisaks kliimaneutraalsusele tekib võimekus siduda ka need kasvuhoonegaasid, mis eelnevate kümnenditega juba atmosfääri on paisatud.

Kliimakriis arvatust tugevam ja kiirem mõju Süsinikuneutraalsusele üleminek ei ole tingitud üksnes ühiskonna üha suurenevast murest looduskeskkonna ja inimkonna tuleviku pärast. Ka ärilises

mõttes ei ole enam võimalik tegutseda jätkusuutlikult, astumata samme süsinikuheitmete vähendamiseks. 2021. aasta Davosi majandusfoorumi iga-aastases globaalsete riskide raportis hinnati TOP3 kõige tõenäolisema riski hulka kliima teemad. Kuidas see mõjutab ettevõtteid iga päev?

• Vähem ressursse, raskem toorme kättesaadavus, hindade tõus ja volatiilsus; • riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid kehtestavad rangemaid keskkonnalaseid nõudeid; • rahastuse kaasamisel võib keskkonnamõjude puudulik juhtimine saada takistuseks või muutuda kulukaks; • seni konkurentsieelist andev keskkonnasõbralikkus on saamas tarbijatele hügieenifaktoriks.

See tähendab, et kaua turul tegutsenud ettevõtted, kus on iganenud tootmis- ja tarbimis-

mudelite järgi juurdunud protsessid, peavad ärimudelid tõsiselt ümber hindama. Osa ettevõtete tegevust ei saagi muuta kliimasõbralikuks, need peavad end täielikult ümber korraldama, äärmuslikul juhul tegevuse lõpetama. Jätkusuutlikkuse nõustamisagentuur Sustinere soovitab, et äririskide ja -võimaluste tuvastamisel peaks alustama ettevõtte keskkonnamõjude kaardistamisest ja juhtimisest.

Kolm soovitust Tee selgeks hetkeseis. Tuvasta, millised tegevused on suurima keskkonnamõjuga. Arvuta kokku ettevõtte või toote ja teenuse süsinikujalajälg.

Mõjude kvantifitseerimine annab vastuse, mis suunas muudatusi teha.

Sea eesmärk ja ambitsioon.

Loo plaan negatiivse mõju vähendamiseks ja positiivse suurendamiseks. Esiteks opti-

meeri ressursikasutust ja vali väiksema jalajäljega sisendid.

Kliimaneutraalsuse saavutamine süsinikuheite kompenseerimise abil ei tohiks olla peamine taktika. Seda tehes jälgi, et offset-projekt vastaks rangetele kvaliteedikriteeriumitele.

Kaasa ja suuna kliente ning tarneahelat. Sageli ei seisne suurim keskkonnamõju ettevõtte otsese kontrolli all olevates protsessides, vaid tarneahela varasemas või hilisemas etapis. Varasematel kohanejatel on eelis järel sörkijate ees.

Vastutustundliku Ettevõtluse indeksi märgist taotlevad ettevõtted saavad enesehindamise tulemusena ka saavutusaruande keskkonna- ja kliimamõjude mõistmise ning juhtimise eest nii oma ettevõttes kui ka tarneahelas, et kasutada seda enesearenguks. Nii muutuvad ettevõtted koos kliimaga vähehaaval, kuid luues suurt mõju.

6 || Vastutustundlik ettevõtlus 2021

Mai 2021

Energiasektoril on tähtsaim roll KADI KENK

VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht

K

õigist valdkondadest on energiasektoril suurim potentsiaal süsinikuheite vähendamiseks. Arengud on nii Eestis kui ka Euroopas olnud lootustandvad. 12 aastat tagasi toodeti näiteks Tallinna kaugküttesüsteemis müüdav soojus täielikult profossiilsetest kütustest. 2020. aastal kattis juba ligi 70 protsenti energiavajadusest koostootmisjaamade jääksoojus, mis toodeti taastuvatest kütustest ja olmeprügist. Osas väiksemates võrgupiirkondades ulatub taastuvate kütuste osa kuni 100 protsendini.

Eesti suurim taastuvenergia tootja Utilitas on seadnud eesmärgiks viia kõik oma kaugküttesüsteemid süsinikuneutraalseteks aastaks 2030. Lisaks arendatakse uusi puhtaid taastuvenergiavõimsusi – tuuleparke Eestis ja naaberriikides – ning hinnatakse päikeseenergia portfelli laiendamise võimalusi. Eesti Energiale kuuluv Enefit Green on võtnud eesmärgiks kasvatada taastuvatel allikatel põhinevat energiatootmist järgneval viiel aastal 43 protsendini kogu kontserni elektri ja soojuse tootmismahust.

Utilitas usub, et kaugküttes on aastaks 2030 senisest rohkem võimalik kasutusele võtta soojuspumptehnoloogiaid,

muuta efektiivsemaks olemasolevaid tootmisseadmeid ning kasutada senisest rohkem tööstuslikku heitsoojust ja reovee jääksoojust. Põhjamaade eeskujul oleks võimalik ka Eestis ammutada soojust maapõuest ja mereveest ning integreerida süsteemi salvestuslahendusi.

Kõrge kasuteguriga, taastuvkütustel töötavate koostootmisjaamadega kombineeritult on võimalik tagada taastuvenergiaga varustatus igal tunnil ja minutil.

Läbivalt teadlikud valikud Iga ettevõtte kõige olulisema mõjukohaga tegelemiseks on vaja teha personaalne kaardistus. Mõnele silmnähtavale probleemile leidub juba lahendusi (näiteks jäätmetekke vähendamise programmid). Suuremad väljakutsed on sektorites, kus mõju on väga suur või selle hindamine on veel keeruline. Näiteks säästlikumate lahenduste eelistamine teadlike taristu ja tarkvara valikutega on alles avastamisel.

Rahvusvahelise tarkvaraarenduse ja -konsultatsiooniettevõtte Gofore Estonia väga põnevaks võimaluseks on Nordic Institute for Interoperability Solutions (NIIS) algatatud andmevahetusplatvormi tarkvara X-Road (Eestis tuntud ka kui X-tee tarkvara) keskkonnamõju hindamine koos SEI Tallinnaga. Tegu on kogu maail-

Kliimat mõjutavaks peamiseks mõõdetavaks ning inimtegevuse poolt tekitatud teguriks on kasvuhoonegaasid.

ma jaoks innovaatilise tööga, kus pakutakse lähenemist, kuidas hajusate tarkvaralahenduste mõju kaardistada ja hinnata.

Ei ole üllatus, et taastuv­ energia kasutamine on esimene samm puhtama keskkonna nimel. Kuid kuidas eelistada

säästlikumaid lahendusi teadlike infrastruktuuri ja tarkvara valikutega, on alles avastamist vääriv valdkond.

Vastutustundliku ettevõtluse mõiste on tänapäeval väga levinud ning aktuaalne

O

n üha enam ettevõtteid, kes pööravad tähelepanu ressursside mõistlikule kasutamisele.

Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte mõistab täielikult oma panuse olulisust sotsiaalse arengu ja keskkonnaohutuse probleemide lahendamisel.

Mixpack on komposteeritavate nõude ekspert alates aastast 2016.

Kõik tooted on valmistatud 100 protsenti taimedest.

Tooted võivad laguneda vähem kui 12 nädalaga ja sobivad seetõttu tööstuslikuks komposteerimiseks koos toidujäätmetega.

Vastutustundlikkus on meie ettevõtte DNA-s.

Lisaks otsesele ettevõtlustegevusele tegeleme sotsiaalse ettevõtlusega, millega toetame projekte, mis õpetavad loodust reostamise asemel armastama.

Hea näide sellest oli lastejoonistuste võistlus «Minu eriline Eestimaa». Topside müügist saadud raha oli antud üle MTÜ-le Eriline Maailm ühingu tegevuse jätkamiseks ja arendamiseks.

Olulised vastutustundliku ettevõtluse reeglid 1. Ettevõtte missiooni ja väärtuste sõnastamine.

Sotsiaalne vastutus peab leidma koha ettevõtte missioonis.

2. Kohustus käituda sotsiaalselt vastutustundlikult kõigil tasanditel.

Töötajad peavad olema teadlikud ettevõtte sotsiaalsest tegevusest.

Meeskonnatöö kohalike kogukondade kasuks loob motivatsiooni.

Meie meeskonnatöö ja roheline mõtteviis on viinud meid tänavu Gaselli edetabelisse.

3. Ettevõtte läbipaistvuse tagamine.

Läbipaistvus ja ausus on väga oluline partnerlussuhete alus.

Viis aastat tagasi, kui müüsime esimese kohvitopsi, lubasime klientidele tõestada, et tooted on komposteeritavad ja et Vegware ei ole lihtsalt pakend, vaid palju muud.

2019. aasta suvel võttis Viljandi pärimusmuusika koostöös Väätsa prügilaga ette nõude lagundamise eksperimendi, mida varem polnud Eestis tehtud.

Oleme esimene ja ainus kommertsorganisatsioon, kes on võtnud ette komposteerimise edendamise raske tee.

Aasta lõpus alustasime pilootprojektidega koostöös Lasnamäe ning Põhja-Tallinna linnaosa valitsusega, mille raames jagasime komposti väetamiseks. Sellised linnavõimu uuendused aitavad vähenda-

da plasti jälge ja astuda sammu keskkonnareostuse probleemi lahendamiseks.

4. Vastutus algab toodete kvaliteedist.

On oluline, kuidas tooted ja teenused mõjutavad ühiskonda ja keskkonda ja milliseid väärtusi need kannavad.

Oleme veendunud, et pakend on eelkõige suhtlusvahend ning iga selle element peaks rääkima loo, mida tootja soovib öelda. «Vastastoime kaubamärgiga on peamine väärtus»

on meie meeskonna filosoofia.

Toote kvaliteet on oluline, sama oluline on ka toodet ümbritsev kogukond.

Restoranidel on pakendivalikul kaks peamist vajadust: säästlikkus ja kvaliteet.

Pakend võib neid mõisteid ühendada, kui kõige olulised tegurid on toote väärtus, teenuse kvaliteet ja et pakend vastaks ökoloogilistele ja hügieenilistele nõuetele.

Vastutustundlik turundus on ausalt täita oma kohustu-

si, toetada ühiskonna väärtusi.

Peab olema valmis vastutama ühiskonnale avaldatava mõju eest ning tõstma inimeste teadlikkust, looma ühiskonda, kus tehakse vastutustundlikke valikuid. Vegware toodab üle 300 kompostitava ühekordselt kasutatava lauanõu. Tooted on proovitud, testitud ja usaldusväärsed. Meie edu võti on kõrged kvaliteedinõuded, innovatsioon ja dünaamiline areng. Oleme veendunud, et ükski reklaam ega allahindlus

Juba lähitulevikus saab iga töötaja ja ettevõte lihtsalt hinnata ja arvestada äriliste otsuste keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid.

SISUTURUNDUS

ei asenda ausust ja personaalset lähenemist kliendile.

Säästev tarbimine algab teadlikkusest.

Ringmajanduse eesmärk on säilitada materjalide ja toodete väärtus võimalikult kaua.

Komposteeritavad pakendid pakuvad probleemile nutika lahenduse.

Keskkonda säästev ning ökoloogiliselt teadlik elustiil koosneb lihtsatest sammudest, piisab mõelda läbi igapäevategevused ja muuta tarbimisharjumusi.

Sisuturundus || 7

Mai 2021

PÄIKE. Akupankade rakendamine päikeseelektrijaamades võimaldab kasutada rohkem päeval toodetud energiat kohapeal ka siis, kui seda tarbitakse hoopis õhtul. See suurendab oluliselt omatarbimise määra ning aitab hajutada koormust elektrivõrkudele..

Hübriidlahendus tagab päikeseelektrijaama omanikele varustuskindluse ja nutikamad valikud

K

ui mõne aasta eest oli päikesepaneelide paigaldamisel kaks valikut – ehitada võrku ühendatud On-Grid-süsteem või kasutada autonoomset lahendust, siis nüüd saab kombineerida mõlema variandi eeliseid.

Võrguühenduse varustuskindlus on vajalik pikkadel päikesevaestel perioodidel, näiteks talvel. Samas võimaldavad uut tüüpi inverterid täiendada võrku ühendatud päikesejaama akupankadega, mis tagavad võimaluse tarbida päevast energiaülejääki siis, kui päikest pole.

Vanasti kehtisid päikeseelektri tootjatele helded riigi lisatoetused, millega soodustati elektri ülejäägi müümist.

Enam lisatuge pole. Kui tegu pole põllupealse suurlahendusega, on kõige soodsam toodetud päikeseelekter kohapeal ära tarbida.

Seetõttu ongi mõistlik kaaluda akupangaga ühendatavat päikeseelektrijaama, kui seda kavandatakse objektile, kus on tarbimist ka pimedamal ajal. Nii on teatud perioodidel võimalik ära elada oma elektrist. Muidugi sobib lahendus ka seal, kus elektrivõrguga ühenduda ei saa.

Esimese hooga tuleme välja Huawei hübriidinverterite ja akupankadega, mis kombineeritud varianti võimaldavad. Peagi jõuavad esimesed seadmed meie lattu. Edasi kavandame koostööd BYDga, mille akusid müüb meie Soome emaettevõte. Erinevalt Huawei omadest, mida teiste tootjate omadega ei ühildata, töötavad viimased paljude inverteritega.

Hübriidlahenduse lisahüve on võimalus tagada elekter võrgukatkestuste korral.

Tegu on suuremahulise UPSiga, mis tagab toite, kuniks akupangas energiat jagub.

Huawei akupangad on laiendatavad viie kilovatt-tunni kaupa kuni 15 kilovatt-tunnini, paralleelselt saab ühendada kaks sellist akupanka ja saavutada mahutavus 30 kWh. Huawei hübriidinverteri ja akupangaga saab täiendada olemasolevat päikesejaama, millel on mõne teise tootja inverter.

Akulahenduse korral saab valida erinevaid stsenaariume alates sellest, et akut laetakse ainult omatarbimisest ülejääva elektrienergiaga, ja lõpetades sellega, et energiat salvestatakse öise väga odava tariifi ajal.

Päikeseelektrijaamade kavandamine on saanud viimasel ajal hoo seoses Euroopa Liidu rohepöördega. Päikeseelektrijaama abil saab parandada hoone energiabilanssi, et saavutada paremat energiaklassi. Lisaks võib päikeseelekter olla teadliku inimese valik, et muuta energia-

tarbimist keskkonnasäästlikumaks.

Järjest rohkem levinud vajadus on elektriautode laadimine. Mõnikord ei pruugi koduvõrk anda piisavalt võimsust ning siis saab seda suurendada päikesejaamaga. Oleme mõne elektriautolaadija müünud ja nüüd tunnevad paigaldajad huvi, kas saaks neid päikeseelektrijaamadega ühendada. Näiteks kui olemasolev võrguühendus on ainult 16 A, on koos Solar autolaadijaga võimalik teine 16 A saada päikesepaneelidest ja auto kiiremini täis laadida.

Ka mujal maailmas on levinud näiteks autode varikatusel päikesepaneelid ja samas on elektriauto laadimisjaam.

Spetsiifilistest soovidest peab lähtuma ka päikeseelektrijaama kavandamine.

Iseenesest on see alati rätsepatöö. Kõigepealt on tarvis selgeks teha, millist probleemi on päikeseelektrijaamaga kavas lahendada – kas tegu on võrku müümiseks paigaldatava lahendusega või täisautonoomse jaamaga, millel võrgu tugi puudub. Kui päikeseelektrijaam on täisautonoomne, on vaja täpselt teada, kui palju elektripaigaldis tarbib. Selle arvutamine ongi tõenäoliselt kõige keerulisem.

Tööstushoone puhul võib olla spetsiifiline siht – näiteks konkreetne seade, mis tarbib energiat ainult hommikul ja sellega saab päikesepaneelide orientatsiooni paika panna. Kui vaatame eramaja tarbimist, siis klassikalise töölkäimise graafikuga vajaks see rohkem energiat hommikul ja õhtul. Sel juhul oleks hea, kui paneelid oleksid paigaldatud nii hommiku kui ka õhtu poole, mitte ainult lõunasse.

Tänapäeval saab päikesejaama planeerida nii, et paneelid on suunatud erinevatesse ilmakaartesse. Nutikamad inverterid võimaldavad kasutada optimeerijaid, mis lubavad paigaldada ühe grupi päikesepaneele erineva kaldenurga ja orientatsiooniga.

Kui vajadused ja plaan paigas, läheb vajaliku komplekti kokkuseadmine nobedalt.

Onninen pakub paigaldajatele täislahendust. Komponente, mida läheb vaja, et ehitada valmis päikesejaam – alates väikestest autonoomsetest suurte põllujaamadeni – on meie valikus ja laos alati olemas.

Päikesepaneele on kolme erinevat tüüpi – suuremad maaraamidele, tavamõõdus katusepaneelid ning täismustad disainpaneelid visuaalselt nõudlikule projektile. Ka kinnitusvahendeid on erinevaid – maaraamidele lisaks on mitu tüüpi katusekinnitusi nii lame- kui viilkatustele paigaldamiseks, seejuures erinevatele kattematerjalidele. Edasi on tarvis alalispingekaab-

Kalev Koppel AS Onnineni päikeseelektri tootelahenduse juht.

Hübriidlahendus võimaldab kombineerida võrguühenduse ja energiasalvestuse hüvesid.

leid ja invertereid, mis on samuti erinevad.

Püüame pakkuda mitme tootja lahendusi. Eelkõige on need suured ja tunnustatud tegijad. Võtame valikusse kõige pikaealisemad. Eesmärk on pakkuda kõiki võimalikke kõrge kvaliteediga variante. Me ei keskendu ühele toot-

jale, vaid pakume laia tootjate spektrit teatud kvaliteeditasemega.

Kinnitusvahendite osas on meil läbirääkimised uute tarnijatega, et laiendada tootevalikut. Uue arengusuunana otsime tootjaid veebipõhiste arvutusprogrammidega, mis suudavad Google’i kaardira-

kendusest analüüsida hoonet ja teha arvutused, milliseid tarvikuid ja kui palju on optimaalne kasutada.

Järjest rohkem on päikeseelektrijaamade valdkonna kliendid tavaelektrifirmad, mis siiani pole sellega tegelenud. Et päikeseelekter tagab uue hoone lahutamatu osana energi-

aefektiivsuse, on Onninen valmis paigaldajaid nõustama ning koolitama.

INFO www.onninen.ee +372 610 5550 klienditugi@onninen.com

8 || Vastutustundlik ettevõtlus 2021

Mai 2021

Jäätmete eraldmine jäätmete prügikasti on sammuke edasi jäätmete ringlussevõtust.

Ringmajandavad ettevõtted on kestliku majanduse aluseks KADI KENK

VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht

V

ähe sellest, et ringmajandus mõistena on veel paljudele võõras, on tavapärane veel hoiak, justkui oleks see midagi, mida tehakse enda eristamiseks turul. On tõsi, et ettevõtted, kes täna rakendavad ringmajanduse põhimõtteid, paistavad veel silma. Kuid homme on ringmajandamine igapäevane ärijuhtimise osa – nagu palga maksmine kokkulepitud kuupäevaks või koosolekutele ilmumine.

Printsiibis on ringmajandavad ettevõtted osa süsteemist, kus kauakestvad tooted toodetakse efektiivselt, miski ei lähe raisku ning kasutusea lõpus on kõik võimalik uuteks toodeteks toota. Seejuures kasutatakse süsinikuneutraalset energiat ja mõnes kontekstis muutuvad ärimudelid teenuste pakkumise keskseks. Paljud tooted, mis seni on toodetud ühekordseks kasutamiseks või leiavad väga vähe kasutamist, saab asendada korduskasutatavate asjade või renditavate toodetega. Kliendi ootus-

te mõistmine ja oma tarneahela tundmine ja läbipaistvus on võti. Tänu väiksusele ja uuendusmeelsusele on Eestil seetõttu head eeldused töötada välja tehnoloogiaid ja ärimudeleid, millega maailmas silma paista.

Jäätmed on ilming süsteemiveast Ringmajanduse põhimõtted puudutavad vähemalt kuidagi kõiki ettevõtteid. Enim on nende (mitte)järgimise mõju tunda lõpptarbijatele suunatud valdkondades, kus tekib kõige enam jäätmeid. Just jäätmete hulk ja saatus ongi esimesed ilmingud, kus ringmajandus ei toimi.

Kaua on usutud, et kui kogume jäätmeid liigiti õigesti, siis pole ka prügiprobleemi. Tõsiasi on aga, et kusagil maailmas ei ole sellist jäätmekäitlusvõimekust, et kõik tekkivad jäätmed ringlusse suunata.

Järelikult on vaja leida nuti-

Eestis tekib aastas jookide ja toidu kaasamüügist üle 100 miljoni ühekordseks kasutamiseks mõeldud topsi ja toidukarbi.

kaid viise, kuidas jäätmete tekkimist vähendada. Seda nimetatakse dematerialiseerimiseks ehk tarneahela planeerimiseks nii, et materjalikasutuse järele puudub üldse vajadus. Jäätmetekke vältimine algab juba ärimudelite planeerimise ja tootedisaini ajal.

Tekstiilide renditeenust pakkuv Lindström on üks eeskujulikumaid näiteid, kuidas täielikult vältida jäätmeteket.

Nende teenused katavad hulga kasutusvaldkondi alates sisekujundusest, tööriietest, isikukaitsevahenditest kuni nutika tualettruumiteenuseni, muutes selle kapriisse ja delikaatse ruumi prügivabaks ja säästes kulusid koristusteenuselt.

Nii saavad ettevõtted alati puhtad, hästi hooldatud töövahendid, mis on hangitud vastutustundlikest allikatest ja käideldakse eluea lõppedes uuteks toodeteks.

Viimasel ajal on laialdaselt piloteerimisel korduskasutussüsteemid kaasamüüdava toidu pakenditele. Eestis tekib aastas jookide ja toidu kaasamüügist üle saja miljoni ühekordseks kasutamiseks mõeldud topsi ja toidukarbi. Korduskasutussüsteemi loogika on aga, et joogi ja

söögi pakkuja saab nõud tagasi.

Lisamotivatsiooni annab pandi lisamine pakenditele. Eestlaste eeskujulikkus taara tagastamisel annab lootust, et ka neid süsteeme saadab peagi lennukas edu.

Pakendiringlus pole ainus, kus töökohti luuakse. Neid on vaja igasuguseid: parandustöökodasid, kogukonnaaedu ja pagareid. On välja arvutatud, et iga 10 000 tonni riigis tekkivate jäätmete kohta oleks võimalik ringmajandavas ühiskonnas luua 200 korda rohkem töökohti, kui tekib jäätmete ladestamisest ja prügi põletamisest. See tähendab, et Eestis saab jäätmete kaotamisega luua vähemalt 1000 uut töökohta.

Teekond, kus kõik peavad astuma sammu edasi

Korduskasutus-pandisüsteem. Kollane nool näitab tagatisraha liikumist. Roheline nool väljendab pakendi liikumise teekonda.

Allikas: Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ

Illustratsioon näitab, et ringmajandavad ärimudelid loovad võimalusi nii innovatsiooniks kui ka töökohtade loomiseks, mille eesmärk on teenindada kogukonna vajadusi.

Kõik ettevõtted ei saa end ümber kujundada, kui päeva lõpuks seisneb ärimudel äärmiselt raiskava ja otstarbetu toote massmüügil. Selliste äride piiriks saab lõpuks kas finantsvahendite kallinemine või lihtsalt tooraine lõppemine. Riskide maandamiseks seavad ettevõtted juba täna teadlikult eesmärke ja koostavad plaane kogu tarneahela ulatuses (sealhulgas tooraine, tootmine, toodete kasutamine), et vähendada jäätmeteket ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid.

Muutusi ei saagi eeldada

üleöö. Ringmajandavate lahenduste loomiseks on ettevõtetes puudu nii teadmisi, koostööpartnereid, tehnoloogiaid kui ka raha. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum aitab ettevõtetel tuvastada äriarendusvõimalusi ringmajanduses, millega töötatakse välja tegevusplaan uute lähenemiste juurutamiseks koos koolitajate ja ekspertidega. Väikesed algatused rajavad teed suurematele (näiteks korduskasutuspakendite laienemine kaasamüüdavalt toidult kogu toiduainetööstusele) ning pidev katsetamine ja sektoriteülese koostöö arenemine toob uusi lahendusi.

Kuigi ringmajandavate ettevõtete kasv sõltub ettevõtlussektori valmisolekust ja võimekusest ärimudeleid arendada, on oluline ka klientide ja tarbijate valmisolek ning huvi eelistada just neid tooteid ja teenusepakkujaid, kes eelistavad ringmajanduspõhimõtteid oma ärimudelis. Riigi ja kohalike omavalitsuste väljakutse on piirata eriti saastavaid ja raiskavaid praktikaid (näiteks ühekorraplasti keelustamine) ning püsida erakordselt kiiresti areneva ettevõtlusmaailma tempos.

Sisuturundus || 9

Mai 2021

RAHA. Kliimamuutus on üks globaalsetest probleemidest, mis tundub nii kõikehõlmav ning ületamatu, et sageli jääb tunne, et üksikisikul lahendusi justkui ei ole. Kuidas saaksid võtta jätkusuutlikku eluviisi poole esimesed sammud, mis lõppkokkuvõttes hoiaksid kokku ka su aega ja raha?

Ära viska raha prügikasti: mida praktilist on võita jätkusuutlikust eluviisist?

V

eel paari aasta eest ei olnud jätkusuutlikkusega seotud küsimused meie igapäevaelus just sagedased, kuid nüüd tundub ühtäkki, et oleme sellest pidevalt ümbritsetud. Meie tänastel valikutel ja tegevustel on tulevastele põlvedele pikaajaline mõju. See mõte võib olla hirmutav. Veel enam: võib olla ehmatav näha, kui pikk on nimekiri igapäevategevustest ning muudatustest eluviisis, mida võiksime jälgida, et säilitada tuleviku ühiskonnale hea elukeskkond.

Pikad nimekirjad võivad jätta mulje, et kui päeva lõpuks kõike nimekirjast maha ei tõmba, siis pole mõtet alustada. Kindlasti ei saa öelda, et muutusteks ei ole vaja suuri ümberkorraldusi, samas ei tohiks juhised jätkusuutlikuma eluviisi suunas olla ka ebarealistlikud ning stiilis «kõik või mitte midagi».

Ilmselt ei saabu ka punkti, kus saaksime öelda, et teeme kogu aeg 100 protsenti jätkusuutlikke valikuid, ent see ei tähenda, et me ei võiks samm-sammult jätkusuutlikuma elustiili poole pürgida – meil kõigil on võimalik valida enda võimetele kohaselt midagi, millega saame anda panuse paremasse, jätkusuutlikkusse ühiskonda, seejuures nautides ka keskkonda säästvate valikute eeliseid.

Mida on mul praktiliselt võita säästvast eluviisist?

Kas oled mõelnud, et ehkki jätkusuutlikum elukorraldus annab meelerahu, et oled teinud eetilisi ja keskkonda säästvaid valikuid, mis toovad nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele turvalise ja elamisväärse tuleviku, on sellest võita ka rahaliselt? Siin on kolm praktilist näidet, kuidas kujuneb kestlik valik lõppkokkuvõttes soodsamaks, toodab õnnestumise korral raha juurde või loob uusi mugavusi.

1. Transport

Igaüks saab tegutseda puhtama keskkonna nimel, kasutades loodussõbralikumat transporti. Huvi keskkonnasõbralike autode vastu on tegelikult märkimisväärselt kasvamas: Swedbanki tänavu läbiviidud uuringust selgus, et ligi kolmandik Eesti inimestest soovib järgmiseks sõidukiks soetada just hüb­ riidauto. Valides elektri-, hübriid- või ökonoomse gaasiauto, oled juba teinud edasi olulise sammu ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Kuigi on tõsi, et keskkonnasõbralikuma auto ostuhind on tavaliselt kallim, siis võttes pikas perspektiivis arvesse erinevad toetused, soodustused, hoolduskulud ning kütusekulud, mis keskkonnasõbraliku auto ostmisega kaasnevad, siis tasub mõne

aja möödudes ost end ära.

Lisamugavusena on näiteks elektriauto omanikul võimalik nautida paljudes kohtades (kaasa arvatud Tallinnas kesklinna tsoonis) tasuta parkimist.

Enne ostu tasub mõelda, kas uue sõiduki soetamisele on ka alternatiive. Jätkusuutlikuma valiku saab teha, ostes kasutatud auto või planeerides võimalusel sõidud nii, et kasutatakse ainult ühistransporti. Suve tuleku puhul võib ka mõelda sellele, kas saaks oma transpordiviisi vahetada hoopis rattasõidu või jalutuskäigu vastu, mis on positiivsem keskkonnale, rahakotile ja tervisele.

2. Energiatõhus elamu

Teine hea näide jätkusuutlikkusest kui soodsamast alternatiivist on kodu energiatõhusamaks muutmine. Pere eelarvest moodustavad suure osa eluasemekulud, seega võib olla energiatõhusus hea võimalus saada eluasemekulud parema kontrolli alla.

Ehkki maja remont võib tähendada suuremat väljaminekut, siis energiatõhus eramu viib väiksemate igapäevaste kulutusteni – näiteks küttesüsteemi automatiseerimise abil on võimalik säästa juba viis kuni 25 protsenti energiakuludest. Sageli on võimalik maja muuta energiatõhusamaks vaid akende või uste vahetamisega. Samuti võib energiatõhus maja tähendada likviidsemat ja väärtuslikumat vara piirkonna kinnisvaraturul.

3. Jätkusuutlikud finantsotsused

Aeg-ajalt unustatakse, et jätkusuutlikkus ei tähenda ainult keskkonnasõbralikkust, vaid muid tegevusi, mis parandavad inimeste elukvaliteeti täna ja tulevikus. Hea näide on kestlikumad ning läbi mõeldud finantsotsused. Planeerides teadlikult rahaasju, tagades endale ka meelerahufondi, on tulevik tõenäoliselt kindlam, sest nii ollakse ootamatuteks väljaminekuteks valmis. Rahaga targalt toimetamine on eluviis, mis meelitab vähem tarbima ja on seeläbi kasulikum keskkonnale.

Edasi tasub juba mõelda, kuidas raha kasvama panna.

Varasemast enam tasub tähelepanu pöörata ka jätkusuutlikele investeeringutele. Kestlikud investeeringud on vajalikud kliimamuutuste piiramiseks ja olulised inimõiguste kaitsmise, kaasatuse ja sotsiaalse heaolu seisukohast.

Seega on kõigil võimalik teha jätkusuutlikumaid otsuseid ning õnnestunud investeeringu korral oma raha väärtust kasvatada.

Maris Riim Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht

INFO Oleme teadvustanud, et selleks, et luua ühiskond, kus hoolime keskkonnast, on vaja, et «kõik mängijad» panustaksid. Positiivse mõju suurendamiseks peame oluliseks aidata ka klientidel jätkusuutlikumaid valikuid teha, olgu see uus kodu, ettevõtte laiendamine või elu esimene fondiosaku ost. Milliseid võimalusi pakub Swedbank, et kliendid saaksid juba täna teha jätkusuutlikumaid valikud?

1. Pakume nii era- kui äriklientidele soodustingimustel liisingut keskkonnasõbraliku auto ostuks. Swedbanki rahastuse abil osteti eelmisel aastal Balti riikides üle 1000 keskkonnasõbraliku auto.

2. Swedbank laiendas jaanuarist korteriühistute laenuvõimalusi: intress ja laenu maksimaalne pikkus sõltuvad nüüd korteri energiaklassist.

Tänu kümme aastat pikemale perioodile on laenuraha kuumaksed märgatavalt taskukohasemad.

3. Toetades kasvavat huvi päikesepaneelide vastu on nende ostmiseks võimalik saada Swedbankist tagatiseta laenu kuni 20 000 eurot kuni kümneaastase laenuperioodiga.

4. Kõigi Swedbanki Roburi investeerimisfondide strateegia järgib rangelt 2015. aastal Pariisis sõlmitud rahvusvaheliste kliimamuutuste vastu võitlemise kokkuleppeid. Roburi fondide juures on välistatud investeeringud ettevõtetesse, mis toodavad fossiilkütuseid, välja arvatud juhul, kui sellistel ettevõtetel on selge strateegia tegevuse jätkusuutlikumaks muutmiseks.

5. Swedbanki Minu eelarve võimaldab jälgida oma kulutusi ja teha selle põhjal teadlikke otsuseid isiklike finantseesmärkide saavutamiseks.

Eesmärkide saavutamiseks võib kaasa aidata ka Rahakoguja, mis võimaldab koguda märkamatult iga kord, kui makstakse kaardiga – kaardimaksesumma ümardatakse täiseuroni ja vahe kantakse Sinu Rahakogujasse.

6. Viis aastat tagasi Swedbanki algatatud Facebooki rahatarkuse grupp «Kogumispäevik» on viimaste aastatega kasvanud 36 000 liikmega kogukonnaks, kus jagatakse praktilisi nõuandeid ja nippe, kuidas kokku hoida raha ning leida võimalusi lisatulu teenimiseks.

10 || Sisuturundus

MAI 2021

ENERGIA Energia kättesaadavus pole Eesti kliimas mugavuse, vaid ellujäämise küsimus. Sada aastat on elekter tulnud põlevkivist, kuid kliimaeesmärkide täitmiseks vajame puhtamaid lahendusi.

Fermi Energia: kliimaneutraalne tulevikuenergia iga ilmaga

F

ermi Energia on kodumaine ettevõte, mis soovib Eestisse rajada väikesel moodulreaktoril põhinevat tuumaelektrijaama. Nende plaanides on oluline roll ka vastutustundlikul ettevõtlusel ja panustamine nii Eesti heaolusse, energiajulgeolekusse kui ka kliimaeesmärkide saavutamisse.

Fermi Energia eesmärk on pakkuda Eesti elanikele puhast ja stabiilset energiat. «Üks parimaid lahendusi selleks on 21. sajandi tuumatehnoloogiate kasutamine, mis tagaks ühtlasi kliimaeesmärkide saavutamise kõige kuluefektiivsemal moel,» selgitas ettevõtte tehnoloogiajuht Marti Jeltsov.

Ettevõte lähtub tegevuses sellest, et tuumaenergeetika ohutuse alused on avatus, läbipaistvus ja koostöö. Neid väärtusi silmas pidades planeeritakse ettevõtte tegemisi ning suheldakse riigi, kohalike kogukondade, ettevõtjate, investorite ja teiste huvigruppidega. Marti Jeltsovi sõnul ongi otsesuhtlus nende jaoks ülioluline. Nad kasutavad maksimaalselt võimalusi tutvustada oma plaane, vastavad avameelselt küsimustele ja arutavad erinevate osapooltega teemasid. Teisalt luuakse läbi avatud suhtluse partneritele ja teistele asjast huvitatutele võimalus esitada soove, mida tulevikus arvesse võtta. «Avatud suhtlus ja professionaalsus on usalduse loomise alustalad, mis on vajalikud iga suure projekti, sealhulgas tuumajaama puhul,» nentis Jeltsov.

Nagu paljud teised ettevõtted, on Fermi Energia koroonatingimustes kasutusele võtnud virtuaalseid lahendusi, mis on leidnud positiivset vastukaja ja andnud hea ülevaate sellest, mis inimesi tegelikult huvitab.

Otsene ja kaudne mõju tööturule

Sotsiaalse vastutustundlikkuse aspektist on Fermi Energia siht luua lisandväärtust, mis oleks ühiskonnas võimalikult laiapõhjaline. «Ehkki tuumajaamad on kõrgelt automatiseeritud ning arendatud selliselt, et ka avariide korral toimiksid süsteemid loodusseaduste abil, siis pakub uue põlvkonna väike tuumajaam hulga kõrge kvalifikatsiooniga töökohti alates inseneridest ja lõpetades andmeanalüütikute ning keemikutega,» tõi Jeltsov näiteks. Sarnased võimalused tekivad riiklikes järelevalveasutuses ja tehnilistes tugiorganisatsioonides, kus peab olema pädev kompetents tuumajaama ohutu toimimise hindamiseks. Nende hinnangul tekib tuumajaama rajamisega erialaseid töökohti Eestis juurde 100–200 ringis.

Jeltsovi sõnul looks see riigis laiemalt teadusvaldkondi, millest on kasu lisaks tuumajaamale teistes sektorites –

GE Hitachi arendatav BWRX-300 väike moodulreaktor on üks mitmest potentsiaalikast tulevikutehnoloogiast, mida Fermi Energia Eestis kasutamiseks analüüsib.

näiteks tulevikus on senisest olulisemad füüsika, materjaliteaduse, andmeteaduse, modelleerimise ja riskianalüüsi valdkonnad.

Tuumajaama mõju tööturule ei ole ainult otsene. Teiste riikide näitel tekivad jaamade lähedusse töötajate peredele lasteaiad, koolid, erinevad vaba aja veetmise võimalused.

Hoogustub nii spordi- kui kultuuritegevus.

«Oleme oma projektis alles alguses, kuid näeme selgelt oma rolli kohaliku elu edendamisel just piirkondades, kus on meie hinnangul jaamale kõige sobivamad tingimused.

Jaam ise võib valmida küll 15 aasta pärast, kuid et elukeskkond tulevase jaama ümber oleks elav ja toetav, tekib võimalus panustada aastaid varem,» ütles Jeltsov.

Ilma keskkonnamõjuta ei saa

Tuumaenergiast rääkides ei saa üle ega ümber selle mõjust keskkonnale. Jeltsov

nentis, et igal elektritootmise alternatiivil on spetsiifilised mõjud, head ja vead. «Ilma keskkonnamõjuta energiatootmist ei eksisteeri,» sõnas ta. «Samuti ei kesta ükski inimese loodud elektrit tootev seade igavesti. Tuumajaama tööiga on 60–80, tulevikus ehk isegi 100 aastat, tuulikul ja päikesepaneelil 25–35 aastat. See tähendab, et jäätmekäitlus on tulevikuenergeetikas ülioluline, kuna kõik, mis energia tootmiseks on rajatud, muutub kunagi jäätmeks, ning jäätmetel, nende ladustamisel ja töötlemisel on samuti mõju nii keskkonnale kui inimesele.»

Hiljuti andis Euroopa Komisjon mõjude hindamise ülesande Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskusele (JRC), mis tuvastas, et tuumaenergeetika vastab mõjude poolest roheenergia tingimustele ja on jätkusuutlik (täpsemalt saab lugeda fermi.ee/jrc).

«Tuumajaam on üks res-

sursitõhusamaid puhta energia tootmise viise,« sõnas Jeltsov. Ta selgitas, et energeetika eesmärk ei ole ehitada jaamu, turbiine ega kõrgepingeliine, vaid varustada ühiskonda pikaks ajaks ja ilmastikust sõltumata süsinikheitmeta energiaga, tehes seda võimalikult väikese keskkonnajäljega. «Sada aastat Eesti elektrienergia allikaks olnud põlevkivi kaevandamine ja põletamine on kaasa toonud õhu ja loodusreostuse Ida-Virumaal, lisaks veel kliima soojenemisele kaasa aitav süsihappegaasi heide. Seatud eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks tähendab, et energeetikasektor võiks seda saavutada varem, et jääks aega ka raskemini dekarboniseeritava tööstusega tegelemiseks nagu transport, küttesoojus ja põllumajandus.»

«Kliimamuutuste väljakutsele otsa vaadates saame aru, et kõigi puhaste ja kliimaneutraalsete energiaallikate kasu-

tamine peab kahtlemata kasvama. Neid tuleb kombineerida vastavalt tugevustele ja nõrkustele ning kõik peavad alluma võrdsetele kriteeriumitele nii ressursside kasutamise kui jäätmetega tegelemise vallas,» jätkas Jeltsov.

Ta lisas, et väga rõõmustav ja keskkonnale eluliselt oluline oleks, kui kõik energia- ja tööstussektorid hakkaksid jäätmete käitlemisse sama tõsiselt suhtuma kui tuumaenergeetikud seda teevad. «Atmos­ fääri soojenemine ja kliimamuutused on keskkonnale ja inimesele suurim oht ning sellele vastu seismisel täidab energeetikasektor tervikuna olulist rolli,» leidis Jeltsov.

Miks just tuumaenergia

Tuumaenergia eelised tulenevad eelkõige väga suure energiatihedusega kütusest. Jeltsovi sõnul toodetakse vaid 20 tonnist kütusest aastas sama palju elektrit kui 2,5 miljonist tonnist põlevkivist, 1,5 miljo-

nist kuupmeetrist maagaasist või 400 tuulikust võimsusega 3MWe, mis paiknevad kümnetel ruutkilomeetritel. Seega on toodetud energiaühiku kohta vaja kõige vähem kütust, ehitusmaterjale ja maapinda. Tuumajaamade eluiga on samuti tunduvalt pikem kui alternatiividel. «Leidub jaamu, mis on saanud loa töötada kuni 80 aastat – selle aja jooksul tuleks tuule- ja päikeseparke kaks-kolm korda lammutada, jäätmed ladustada ning pargid uuesti ehitada,» nentis Jeltsov.

Võrreldes fossiilkütustega ei emiteeri tuumajaam Jeltsovi sõnul töö käigus praktiliselt mitte midagi. Ka kütusevajadus on väga madal tänu miljoneid kordi suuremale energiakogusele sama kütusehulga kohta. «Tuule- ja päikeseenergia ei vaja üldse kütust, kuid sama koguse energia tootmiseks haaravad tuulikud ning päikesepargid märkimisväärsemalt suurema maa-ala ning

Sisuturundus || 11

MAI 2021

Rolls Royce’i pakutud väikesel moodulreaktoril põhineva tuumaelektrijaama disain.

Uuendusliku kütusetehnoloogiaga USNC MMR esimese katsereaktori rajab Kanada suurim energiaettevõte OPG sajandi keskpaigaks.

Kasutatud kütuse vaheladustus maapinnal. (Fermi Energia)

vajavad kordi enam terast, haruldasi metalle ja betooni.»

Suur hulk tuumajaamas kasutatavatest materjalidest on ka taaskäideldavad. «Eraldi tuleb tegeleda võrdlemisi väikese hulga radioaktiivsete materjalidega, millest enamus on madala kiirgustasemega,» rääkis Jeltsov ja lisas, et materjale tekib igas riigis sõltumata sellest, kas seal on tuumajaam või mitte. Taoliste materjalide jaoks on olemas käitlus- ja ladustusrajatised.

Teine lugu on kasutatud tuumkütusega, mis moodustab jäätmetest väikseima osa, paar protsenti, aga mis vajab spetsiaalset lähenemist.

Selle osas on rahvusvaheline konsensus olemas geoloogilise lõppladustamise näol – mitmesaja meetri sügavusel maa all, biosfäärist täielikult eraldatud, kus see ajapikku radioaktiivsust kaotab ja lõpuks keskkonnale ohutuks muutub. «Tuumaenergeetikas kehtivad erakordselt ranged

praktilise valikuvariandi, kuidas jõuda päriselt igal ajahetkel ja sõltumata ilmast kliimaneutraalsuseni, tagades seejuures energia varustuskindluse,» selgitas Jeltsov. «Seejuures näitame pakutud alternatiiviga kaasnevaid kulusid, tulusid, mõjusid ja prognoose.»

Kahtlemata äratab huvi, kas planeeritava tuumajaama jaoks on ka asukoht välja valitud. Jeltsov sõnas, et eraettevõttena ei saa nad otsustada, kas, kuhu ja millist tuumajaama ehitada, kuid valdkonna ekspertidena saavad teha põhjalikku eeltööd, uurida tehnoloogilisi võimalusi ja teiste riikide kogemusi ning luua uuringuteks eeltingimusi. Sellegipoolest on neil mõned potentsiaalsed piirkonnad riigile välja pakkuda.

«Kui Eesti otsustab asuda tõsiselt uurima tuumaenergia kasutuselevõttu, on meie hinnangul objektiivsete kriteeriumite põhjal sobilikumad asukohad Lääne- ja

nõuded nii keskkonnamõjude kui jäätmekäitluse osas. Iga kilo ja kiirgustase on detailselt arvel. Just seetõttu ei kujuta töötavast tuumajaamast pärinevad ained ohtu inimesele ega looduskeskkonnale,» lausus Jeltsov.

Kuidas on lood kiirgusega?

Jeltsov selgitas, et tuumajaama radioaktiivsemad piirkonnad – näiteks tuumareaktor – on mitmekordselt ja piisavalt hästi varjestatud. «Jaamas kehtivad sedavõrd karmid piirangud, et tuumajaama töötajad saavad tihtipeale madalamaid kiirgusdoose kui tavaelanikud, kes saavad keskmiselt pool kiirgusest ümbritsevast loodusest ja pool meditsiinilistest protseduuridest, näiteks röntgen­ uuringutel,» ütles Jeltsov.

Tulevikuplaane tehakse kogu sajandiks

Kuigi Fermi Energia praegune uurimis- ja planeerimistöö ei erine otsese keskkonnamõju poolest muust kontoritööst,

siis kaudselt on ettevõtte tegemistel juba praegu potentsiaalne mõju Eesti tuleviku pikas plaanis. «Kõlab ehk kummaliselt, kuid kui Eestile on 2035. aasta visioonide seadmine pikaajaline planeerimistegevus, siis Fermi Energia plaanides on see aeg üsna lähedal. Tuumaenergia iseärasusi ongi see, et ühe jaama eluaeg ehitusest elektritootmise lõpetamiseni võib kesta näiteks 80 aastat.

Kui lisada sinna ka planeerimisprotsess ja hilisem dekomisjoneerimine, võibki kogu elukaare plaanide pikkuseks pidada tervet sajandit,» rääkis Jeltsov. Seetõttu on juba täna tähtis mõelda mitte ainult planeerimisele ja ehitusele, vaid aastakümnete taha, pidevalt kõiki asjakohaseid tehnoloogilisi arenguid silmas pidades ja muutuvate oludega arvestades.

Fermi Energia annab oma panuse ka Eesti 2035 strateegiasse. «Loome valitsusele kaalumiseks ühe võimalikult hästi ette valmistatud, realistliku ja

Ida-Virumaal. See ei tähenda, et täna oleks kindel, et jaam just sinna võiks tulla, vaid et seal on piirkondi, mida meie ja meie partneri Tractebel Engineering ekspertide hinnangul on mõistlik riigi eriplaneeringu käigus kaaluda,» sõnas Jeltsov ja tõi täpsemalt välja Viru-Nigula ning Lüganuse vallad.

FAKTID

On võimalus, et riigi tasandil kaalutakse ka teisi asukohti või otsustatakse, et ilmast sõltumatu varustuskindlus ja kliimaeesmärkide täitmine lahendatakse mõnel teisel viisil, olgu selleks siis naabritelt importimine, salvestusjaamad või täna teadmata tehnoloogiline läbimurre.

12 || Vastutustundlik ettevõtlus 2021

Mai 2021

Vastuoluline ja vastutustundlik turundus KADI KENK

VEFi ringmajanduse teemavaldkonna juht

V

astutustundlik ettevõtlus on ühiskondlik kokkulepe, mis väljendub meie ümber iga päev selle kaudu, kuidas ettevõtted endast räägivad ning tooteid ja teenuseid reklaamivad. Keel, stiil ja vahendid, mida kasutatakse, väljendab ja mõjutab seda, mida peame õigeks. Vastutustundlik turundus ja kommunikatsioon lähtub otse tarbija huvidest ning kannab eelkõige tähendust luua, hoida ja arendada tarbija usaldust ettevõtetesse ja erasektorisse tervikuna. Loomulikult kaitseb see ettevõtte väärtust ja mainet.

Tihti on väärtuspõhised ja eeskujulikud ettevõtted tagasihoidlikud, et vastutustundlikke põhimõtteid reklaamida.

See võib tähendada, et tarbija ei tunne ära, kui vähem vastutustundlikud turundustrikid neid eksitavad. Näiteks haarad poest pahaaimamatult munakarbi, mis jätab mulje, nagu oleks selle sisu korjatud kokku vanaema taluõuelt. Uurimisel selgub, et tegu on puurikanade munadega.

les ühekordseid nõusid. Ettevõttes saab aga kokku leppida, et oma sõnumites propageeritakse keskkonnasäästlikke praktikaid. Samuti võivad ettevõtted tahtmatult kujundada või rõhutada soorolle, pannes naised koristama ja mehed ehitama.

Eeskujulikum turundusja kommunikatsioonitegevus pöörab teadlikult tähelepanu ühiskonnas olulistele teemadele, millel on seos ja mõju tegevusvaldkonnaga. Näiteks valik mitte suunata reklaame lastele või algatada sektorispetsiifilisi kampaaniaid nagu Telia küberkiusu ja positiivse internetikultuuri eest seisev kampaania Suurim Julgus või Digikoristus. Paljudel Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmetel on põhimõtted oma territooriumi ja hoonete reklaamipindadele, mis välistavad ebasündsad või sotsiaalselt kriitilised valdkonnad – poliitika, kiirlaenud, erootilise või provokatiivse sisuga reklaamid ja muu säärane.

Põhimõtetes tuleb kokku leppida Teadlik turundus oskab tähele panna enda toote või teenuse kõrval ka ümbritsevat kesk-

Seadusekuulekus on algus Lisaks väärikuse, aususe, tõestuspõhise ja muu säärase austamisele saab ettevõte teadlikult edendada keskkonnasäästlikkust, võrdõiguslikkust või muud olulist teemat. Seadus ei keela kasutada visuaalses kee-

Teadlik turundus oskab tähele panna rohkem kui oma toodet või teenust ümbritsevat keskkonda ja sotsiaalseid norme.

Turunduses on oluline jälgida ka ümbritesevat keskkonda ja sotsioaalseid norme.

konda ja sotsiaalseid norme. Tegevusjuhised, mis taotlevad enamat kui seaduse järgimist, peaks olema kokku lepitud juhtkonnas.

Nii ei sõltu väärtuspõhine turundus ainult entusiastlikust turundusjuhist, vaid on seda üleni.

Mõista oma mõju!

Igas valdkonnas on ohumärgid ebaproportsionaalsest enese paremaks rääkimisest. Kui turun-

dustegevus ei ole seotud ettevõtte vastutustundliku juhtimise põhimõtetega ega arvesta tegevuse mõjusid, võib eksitav turundus juhtuda tahtmatult. Seega on oluline, et ettevõte, mille suurim mõju on seotud loodusressursside kasutamisega, teaks sõnumites arvestada valdkonna suundadega. Näiteks jäätmeid tekitava ettevõtte turundusjuht peab aru saama ringmajandu-

sest, suure kliimamõjuga ettevõtetes peab mõistma, kui võimekad ollakse täitma süsinikuneutraalsuse lubadusi ja nõnda edasi.

Ole läbipaistev!

Vastutustundlik turundus ja kommunikatsioon ei tähenda kõige tehtu väljendamist, vaid ka väljakutsetest rääkimist. Ettevõtte eesmärkide suunas liikumine on tee ning väärtuslik

on rääkida, kui palju on veel minna ja mida on teekonnal õpitud. Lisaks peaks sõnumite edastamises keskenduma mõjule, mis ettevõttel on kogukonnale, kus asub tegevus. See on eeskätt oluline rahvusvahelistes ettevõtetes, mil on sotsiaalsete ja keskkonnamõjude juhtimises globaalsed eesmärgid, kuid mis ei kirjelda täpselt, mida see tähendab igal turul spetsiifiliselt.

SISUTURUNDUS

Baltic Agro Machinery: jätkusuutlik mõttemall on ainuvõimalik, põllumajandus töötab piiratud ressurssidega

M

öödunud aastal tunnustati Baltic Agro Machinery AS vastutustundliku ettevõtluse sertifikaadi ja kuldtaseme kvaliteedimärgisega. Märgiseid ja tunnustusi on sellele Eesti turul aastast 1998 tegutsevale põllu-, metsa- ja ehitustehnikat pakkuvale ettevõttele omistatud veel. Miks on ettevõte otsustanud seda teed minna ning kirjutanud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted oma ärimudelisse, sest olgem ausad, see on aja- ja ressursikulukam tee, kui kõigi nende põhimõteteta tegutsemine?

Baltic Agro Machinery AS turundusjuht Lola Tehver märgib, et vastutustundlik ettevõtlus on osa nende ettevõtte ärimudelist ning kajastub kõigis tegemistes ja äriotsustes. «Vastutustundlikkus on meie ettevõtte jaoks strateegiline valik ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtte järgimine üks meie väärtustest. Peame sotsiaalset vastutustundlikkust keskseks meie tegevuses ning oleme integreerinud need põhimõtted oma tegevuste kõigisse aspektidesse.

Vastutustunne hõlmab nii meie töötajaid, keskkonda, ühiskonda, seadust kui ka paljusid muid aspekte ning meie ettevõte kahtlemata püüab seda olla nii otsustes kui tegudes.»

Mida see täpsemalt tähendab?

Vastutustundlikud aspektid muutuvad enamiku firmade

jaoks pidevalt üha tähtsamateks ning tegemist on kindla

tulevikusuuna ja konkurentsieelisega juba täna. Tehver sõnab, et seevastu vastutustundetu käitumine pikemas perspektiivis ei ole tõenäoliselt üldse mõeldavgi. Seda põhjusel, et

vastutustundlikud äritegevused on jätkusuutlike majandustulemuste saavutamiseks ning üha enam muutuvad nii kliendid kui äripartnerid teadlikumaks, ka nõudlikumaks, mis tähendab, et ettevõtja vastutustunne on kujunemas nen-

de valikukriteeriumiks. «Näiteks meie huvigrupid nõuavad juba praegu kõrgeid standardeid ning trend on liikumas selles suunas, et näiteks suuremate hangete korral uuritakse juba, kui keskkonnasõbalikud on meie pakutavad

masinad ning kas need on jätkusuutlikult toodetud,» toob Tehver välja.

Samuti mõeldakse ettevõtetes, sealhulgas Baltic Agro Machinery AS-s, igapäevaselt järjest enam sellele, kuidas kasutada energiat efektiivsemalt, kuidas käsitleda oma firma tekitatud prügi jne. «Meie oleme nende asjade peale mõelnud ja mitu sammu ka ette võtnud. Pöörame tähelepanu energiasäästlikule tarbimisele ning jäätmekäitlusele ehk ohtlike jäätmete kontrollitud äraveole ja olmejäätmete sorteerimisele.»

Lisaks on ettevõtte soov partneritega panustada ümbritseva keskkonna arengusse ning seepärast panustatakse ka energiasäästlike toodete ja tehnoloogiate turustamisele, sest põllumajandus ja metsandus töötab ohustatud, tundlike ja piiratud ressurssidega. «Nende ressursside hoidmiseks ja kaitsmiseks arendab ja loob näiteks meie poolt esindatav ettevõte CLAAS säästva majandamise tehnoloogiaid.» CLAAS AXION 960 Stage V CEMOS traktor on valitud 2021. aasta jätkusuutlikuks traktoriks. Alates 1999. aastast on masinate arendustööde tulemusena saasteainete heitkogust vähendatud 90 protsenti.

Samuti on Baltic Agro Macinery tootevalikus Jaapani päritolu Kobelco roomikekskavaatorid, mis on hästi tuntud ja kõrgelt väärtustatud, seda just nen-

de suurepäraste kaeveomaduste, töökindluse ja eelkõige väikese kütusekulu poolest. Ka Lemkeni põlluharimisseadmed on võrreldes konkurentidega kütusesäästlikumad ning niisamuti on seda PONSSE uued metsamasinad, mis avaldavad lisaks pinnasele vähem survet ning säästavad loodust.

Kuid see pole veel kõik! Et Baltic Agro Machinery soovib olla vastutustundlikkuse teejuht, siis omalt poolt on nad soovinud anda veidi omamoodi panuse ka rohelisema keskkonna hoidmisele ja kaitsmisele. Alates möödunud aastast toimetavad linnamesilased ettevõtte Tartu müügi- ja hoolduskeskuse rohelisel alal ning mitmeid aastaid on ettevõte osalenud ka metsaistutustalgutel.

Baltic Agro Machinery AS on tegutsenud Eesti turul aastast 1998. Tänaseks pakub ettevõte tööd üle 70 inimese ning pakub klientidele teenust, millele saab kindel olla. Igapäevatöös tegutsetakse nüüd ja edaspidigi vastutustundliku ettevõtluse põhimõttel.

INFO Baltic Agro Machinery AS Põrguvälja tee 3a, Pildiküla, Rae vald, Harjumaa Tel 605 9100 info@ba-machinery.ee www.balticagromachinery.ee/

Sisuturundus || 13

Mai 2021

VKG. Ida-Virumaa regiooni ühe suurima tööandjana tegutseb Viru Keemia Grupp (VKG) iga päev selle nimel, et 1630 töötajat tunneksid ennast ohutult, hoituna ja saaksid pidevalt areneda. Lisaks peab suurtööandja oluliseks panustada ka oma töötajate lähedaste ja kogu regiooni kogukonna tegemistesse, et hoida piirkonna kultuuri- ja hariduselu aktiivsena.

VKG tunneb suurimat vastutust töötajate ja kogukonna ees K ui moodsad teenusettevõtted, kus enamik inimesi istub päev läbi arvuti taga, pingutavad, et töötajatel oleks kontoris lõbus ja mõnus aega veeta, siis tööstusettevõttes on kõige olulisem töötajate ohutus, tervis ja arenguvõimalused. VKG liigub järjepidevalt püstitatud nulleesmärgi poole: tööde tegemise käigus ei tohi kannatada saada ükski inimene, keskkond ega vara.

Töötajate areng on prioriteet

«Keegi ei ole ettevõttesse tööle tulles 100 protsenti valmis.

Meil on väga oluline pakkuda uutele tootmise töötajatele esmaklassilist väljaõpet, mis on üleni tasustatud ja mille juurde kuulub mentor, kes omakorda on motiveeritud õpetama, kuna saab selle eest lisatasu,» selgitas VKG personalijuht Tea Allikmäe. Pärast väljaõppe lõpetamist sooritab uus töötaja eksami ja saab iseseisvale tööle.

Loomulikult ei lõppe õppimine ja uute oskuste omandamine pärast esmast väljaõpet. Kontsernis on sisekoolitusprogramme ja koostöös partnerorganisatsioonidega võimaldatakse õppimine igale soovijale. «Üks asi on koolitada inimest ettevõtte jaoks, aga peab aru saama, et inimene õpib ikka endale. Kui meie operaator või mehhaanik tahab minna õppima kokaks, siis ka seda peab toetama. Keegi ei ole sündinud ühele tööle. Meil muutub töö kõrvalt õppimine iga aastaga aina populaarsemaks,» lisas Allikmäe. Lisaks täiendõppekoolitustele saab igal aastal umbes kümme kontserni töötajat kõrghariduse.

Lisaks regiooni keskmisest palju kõrgema palga maksmisele jagub kontserni kaheksas erinevas ettevõttes töötajatele küllaldaselt karjäärivõimalusi. VKG soodustab igati kandideerimist sisemistel konkurssidel ja tegeleb juhtidega, et need julgustaksid töötajaid edasiliikumiseks.

Tervist ei hoia ainult kiivrid

Kvaliteetsete töö- ja kaitsevahendite olemasolu on VKG-s enesestmõistetav, kuid lõpuks tagab töötajate ohutuse õigete töövõtete ja vahendite ka-

sutamine. See tähendab pidevat koolitamist ja kaasamist.

Kontsernis on lisaks töökeskkonnaspetsialistidele juurutatud töökeskkonnavolinike süsteem, mille alusel on kontsernis valitud üle 60 töötajate esindaja. Töökeskkonnavolinikud on «rahva hääle kandjad», kelle eesmärk on märgata, fikseerida ning nii muuta töökeskkond paremaks. Töötajate kaasamine tööohutusega seotud aruteludesse ja töötubadesse on VKG igapäevane praktika.

Ei ole unustatud vaimset tervist, mille eest hoolitsemise hädavajalikkus sai eriti selgeks koroonakriisi alguses. Juba üle aasta on kõigil VKG töötajatel võimalik pöörduda ettevõtte kulul psühholoogi juurde ilma, et ettevõtet sellest teavitataks. Pöördumise põhjus ei pea olema ainult tööga seotud.

Panustame järelkasvu nii aega kui ka raha

VKG eesmärk on innustada kohalikke noori tegelema rohkem reaalainetega, et olla tulevikus konkurentsivõimelised ja leida töö seal, kus hing ihkab. Selleks teeb VKG tihedat ja süsteemset koostööd haridus- ja teadusasutustega, alustades madalamatest haridustasanditest ja liikudes järk-järgult edasi. Juba 11 aastat on tänu VKG algatusele idavirukad osalenud tugeval reaalainete võistlusel «Viie kooli võistlus», kus mõõtu võetakse Eesti parimate reaalainete koolidega.

Lisaks on teiste kohalike ettevõtetega õlg alla pandud Jõhvi gümnaasiumis STEM-i valikaine korraldamisele.

Kõrgkooli tasemel on VKG seos õppeasutustega veel tihedam: koos Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžiga luuakse õppekavasid ja nüüdisajastatakse olemasolevaid. «2003. aastast motiveerime edukamaid TalTechi tudengeid kaks korda aastas stipendiumiga. Lisaks oleme suur praktikabaas, kuhu on oodatud erinevate alade tudengid: mehaanika, automaatika, energeetika, geo-, keskkonna-, keemia-, äri- ja infotehnoloogia,» seletab Allikmäe.

VKG toetab veel kohalikke spordi-, kultuuri- ja haridusalga-

tusi ning panustab kohaliku elu edendamisse töötajate vabatahtliku töö kaudu. Erilise tähelepanu all on regiooni lapsed ning lasteorganisatsioonid, aga õlg on alla pandud ka Jõhvi Balletifestivali korraldamisele.

Säästvat arengut toetavad organisatsioonikultuuri väärtused ja põhimõtted

Lõimime organisatsioonikultuuri vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted: inimeste, keskkonna ja vara ohutus, austusel põhinev töökeskkond, inimõiguste järgimine, võimaluste võrdsus ning tööeetika normide järgimine.

Kontserni väärtused – avatus, pühendumus, areng – on meie ettevõtlustegevuse lahutamatu osa ning ühendavad kontserni ja töötajate huvisid. Väärtused on orientiir otsuste vastuvõtmisel, kujundavad mainet ja määravad töö põhimõtted.

SÄÄSTVA ARENGU PRIORITEEDID Põhitegevuse tõhususe suurendamine

◾ Osalemine liitudes:

◾ ◾ ◾ ◾ ◾

- Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum

Tootmis- ja tööohutus Keskkonnamõju minimeerimine Energiatõhusus ja -säästmine Töötajate potentsiaali arendamine Regionaalarengu toetamine

- Hoolime ja Vastutame - UN Nations Global Compact - Global Reporting Initiative

Algatuste ja ühingutesse kuulumise toetamine

Juhtmõtted

◾ Jagame ÜRO globaalse kokkuleppe põhimõtteid. ◾ Meie säästva arengu tegevussuunad on seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega. ◾ Arvestame Pariisi kliimakokkuleppe ja EL-i 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidega.

◾ Avatus ja läbipaistvus ◾ Ausus ja korrektsus ◾ Vastutustundlik tegutsemine ◾ Vastavus rahvusvahelistele standarditele

14 || Vastutustundlik ettevõtlus 2021

Mai 2021

Elektrisõidukite transpordi tulevik.

Transport ja selle jalajälg KAUR SARV

VEF juhatuse liige, Scania keskkonnasäästlike transpordilahenduste juht

M

illest koosneb meie tarbitud toodete jalajälg? Paljus toote valmistamisest või kasvatamisest. Kuid jalajäljes sisalduvad ka kasutatud energia ja toote valmimise ajal toimunud transport. Seega võib ostetud salat või leib «sisaldada» omajagu vana diiselveoki tahma ja praegu palju fossiilset kütust.

OECD transpordiagentuuri ITF hinnangul moodustab maanteetransport rahvusvahelises kaubanduses tekkinud süsinikuheitmetest üle 50 protsendi, samal ajal kui lennunduse osa on alla kümne protsendi ja laevatranspordi osa 30 protsenti. Keskmiselt moodustab transport toidukaupade jalajäljest 15 protsenti. Samas on teadlased arvutanud, et taastuvkütuste kasutamine on lisaks salati kilohinnale vaid kuni 0,1 eurosenti.

Kuidas on võimalik toiduja tarbekaupade jalajälge vähendada ning puhtamaks muuta? Esmalt valides lähemal valminud ja väiksema vahemaa läbinud tooteid. Ka kodumaine kaup võib poodi saabuda üleüle-eelmise põlvkonna veokis, millel puudub tahmafilter ja fossiilset diiselkütust läheb mitme sõiduauto võrra enam.

Uuem veok on kindlasti puhtam ja kütusesäästlikum, aga sellest pole transpordi jalajälje vähendamisel kasu, kui jätkub fossiilsete kütuste kasutamine, mis kahjustavad nii Maa kliimat kui ka elukeskkonda.

Kogu transpordisektori ja-

lajälge saab tervikuna hinnata elukaare (life-cycle) või olelusringi (well-to-wheel) lähenemisega: me ei piirdu enam sõiduki summutist väljuvate heitmete vähendamisega, vaid teeme toodete ja kaupade transportimise valikuid selle põhjal, kas veok kasutab inimese eluea jooksul taastuvaid kütuseid (biometaan, biodiisel, roheelekter) ning kas sõiduk on toodetud vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgides (ausa kaevandamise ja kaubanduse reeglite alusel, taastuvenergiast ja töötajaid väärikalt koheldes).

Taastuvkütustega kaubaveo võimalused Eestis Mis kasu on veoteenuse tellimisel taastuva transpordikütuse põhimõttest? Taastuvkütus vähendab toote transpordi jalajälge 80–90 protsenti, sest tegu on inimese eluea jooksul taastekkinud kütusematerjaliga, mitte maapõuest ammutatud taastumatu fossiilkütusega. Taastuvkütus on näiteks biojäätmetest tehtud biometaan, mis kodumaisena parandab energiasõltumatust, loob kohalikke töökohti ja aitab tarbida ning kasutada tooteid ringmajanduse põhimõttel.

Eestis on kaupade vedajatel võimalik biometaani ehk rohegaasi osta 23 tanklast üle riigi

Kui elektrienergia on toodetud väga saastavast fossiilkütustest, võib elektrisõiduki CO2 jalajälg olla diiselveoki omast suurem.

biometaani ehk rohegaasi, mille hind algab 0,55 eurost kilogrammi kohta, mis teeb taastuva kütuse soodsamaks fossiilsest diiselkütusest. Et biometaani kasutades on vedaja jalajälg 80–90 protsenti väiksem diiselkütuse kasutamisest, siis keskmise Eesti diiselkaubaveoki 100 tonni CO2 asemel on biogaasiveoki CO2 vaid 10– 20 tonni. Kulu kütusele aastas on fossiilse diisli veokil 40 000 eurot ja taastuva biometaani veokil vähem kui 20 000 eurot.

Kuigi gaasiveoki ostuhind on natuke kallim, siis kasutuskulude ja jalajälje poolest on taastuva kütusega kaubaveok soodsam ja keskkonnasõbralikum.

Diiselveoki jalajälje vähendamine Ka diiselveokite jalajälge on võimalik oluliselt vähendada.

Esiteks tuleks vähendada energia- ehk kütusekulu. Tänased EURO VI jõuallikad on 1990. aastate alguse EURO I diiselmootoritest 30–50 protsenti väiksema kütusekuluga ning 30 aasta jooksul on kahjulike peenosakeste (PM) ja lämmastikühendite (NOx) hulk vähenenud üle 90 protsendi.

Diiselveokites on samuti jätkusuutlikum kasutada taastuvat diislikütust – kas biodiislit FAME või uut sünteetilist diislikütust HVO. Praeguseks on kütuseturul palju FAME biodiislikütust, mida nimetatakse sageli esimese põlvkonna biokütuseks. Biokomponendi osa varieerub FAME-s seitsmest kuni 100 protsendini. Koguse teadmine enne tankimist on oluline, sest näiteks talvel vale bio- ja tavadiisli segu kasutamine võib mootorit kahjus-

tada. FAME biodiislit toodetakse peamiselt ümbertöödeldud loomsetest rasvadest või taimeõlidest.

Esimese põlvkonna FAMEkütused ei ole siiski nii head kui hiljuti välja töötatud biodiisli tüüp HVO (hüdrotöödeldud taimeõli). See taastuvatest allikatest pärinev diislikütus on keemiliselt identne fossiilse diislikütusega, kuid siiski valmistatud taimsetest õlidest – HVO biodiislit saab kasutada kõigis olemasolevates diiselsõidukites, see ja HVO ei seo niiskust ning on erinevalt FAME biodiislist külmakindel. Nii saab HVO põhjamaises kliimas vabalt kasutada ja selle põlemisel ei lisandu atmosfääri fossiilset CO2 atmosfääri.

Kasutuskulude ja jalajälje poolest on taastuva kütusega kaubaveok soodsam ja keskkonnasõbralikum.

Et HVO biodiislikütus on üsna uus, pole seda turul piisavalt. Praegu müüakse HVOd ainult iga Balti riigi pealinna üksikutes tanklates. Ka hind on tavalisest diislikütusest kallim. Õnneks on võimalik soodsamalt osta juba fossiilse diisliga segatud HVO-d.

Biodiisel HVO puhul tuleb tähelepanu pöörata selle valmistamise viisidele, et vältida ühe toorainena kasutatava palmiõli kasvatamisel ja tootmisel toimuvaid keskkonnakahjustusi ja kuritarvitusi. Tasub teha endale selgeks kütusetootja tööprotsess ja tooraine allikad, et oleks kindel vastutus-

tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine.

Elekter kaubavedudes Viimastel aastatel oleme kuulnud palju uudiseid diiselsõidukite sisenemise keelamisest Euroopa linnadesse kahjulike heitmete tõttu. Sõiduautode maailmas ennustatakse, et edaspidi minnakse üle elektrilistele jõuallikatele. Kas see on mõistlik tee ka suurtele kaubaveokitele, mis kaaluvad üle 16 tonni?

Elektrisõidukeid peetakse sageli puhtaks ja heitmevabaks.

See on nii siis, kui sõidukite laadimiseks kasutatakse taastuvenergiat päikesest, tuulest või teistest taastuvatest allikatest.

Kui elektrienergia on toodetud saastavast fossiilkütustest, võib elektrisõiduki CO2 jalajälg olla diiselveoki omast suurem.

Kuigi elektrilised sõiduautod on juba alustanud võidukäiku, on lahendused raskeveokite puhul olemas, kuid vajavad mitme asjaoluga arvestamist.

Hetkel sobivad uued elektriveokid kõige paremini linnasisesteks kaubavedudeks, sest neil puuduvad heitgaasid ja need on vaiksemad. Ka veokitele toodetakse pistikust laetavaid hübriidmootoreid (PlugIn Hybrid Electric Vehicle ehk PHEV), millel on täiselektriliseks sõiduulatuseks 60–80 kilomeetrit. Täiselektrilised veokid suudavad hetkel sõita laadimiste vahel 150–200 kilomeetrit, mis teevad need sobivaks linnasõitudeks. Elektriveokite ostuhind on hetkel diiselveokist paar korda kallim, kuid seda kompenseerib oluliselt soodsam «kütuse» ehk elektri hind ja väiksem hooldusvajadus.

Nii elektriautode kui ka -veokite puhul peame rääkima, kuidas akusid toodetakse.

Kui raskesõidukite suurte akude tootmisel kasutatakse fossiilset energiat ning see kahjustab arengumaades loodust ja inimesi, siis pole planeedil sellest kasu. Peame teadma, kas akusid toodeti säästlikult, kaevandades toorainet vastutustundlikult ja väikseima võimaliku mõjuga.

Kui elektrisõiduki aku on jõudnud kasutusaja lõpuni, on tähtis, mida tootja teeb aku ohtlike kemikaalidega ja kui palju materjalist saab taaskasutada uute patareide valmistamiseks.

Vastutustundliku transpordi võimalikkusest Nagu näete, on kaubaveo maanteetranspordi jalajälje vähendamiseks juba ka Eestis võimalusi.

Praegu on suurima CO2 vähendamise mõjuga ning ka soodsaim taastuvkütus biometaan (Bio-CNG või Bio-LNG), kuna sellega taaskasutame tarbimisest tekkivaid biojäätmeid ja vähendame märkimisväärselt kasvuhoonegaase. Järgmine võimalus on biodiisel HVO, kui selle hind ja kättesaadavus muutuvad fossiilse diislikütusega võrreldavaks. Kindlasti tasub suvel uurida eelmise põlvkonna biodiisli FAME kasutamist, kui veoki diiselmootor seda võimaldab. Üleminek elektrilistele tarbesõidukitele on alanud ja toimub järk-järgult viie kuni kümne aasta jooksul kõigepealt linnades, kuhu elektrisõidukid kõige paremini sobivamad, ning pikemas perspektiivis ka regionaal- ja pikamaavedudel.

Sisuturundus || 17

Mai 2021

TÖÖKESKKOND. Pakri Teadus- ja Tööstuspark on Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark, kus saavad kokku innovatsioon, keskkonnasäästlikkus ja äri. Innovaatilises keskkonnas sirguvad uued maailmavallutajad.

Tark töökeskkond loob eduka ettevõtte

Ü

ha enam teadvustatakse, et töökohal ja -keskkonnal on suur roll ettevõtte ja selle töötajate edukuses. Pole siis ime, et üle maailma leiab palju erinevaid teadus- ja tööstuspiirkondi, kust saavad alguse maailma vallutavad äriideed. Pakri Teadus- ja Tööstuspark on Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark, mis võimaldab oma kogukonna tootmisklientidel nautida säästliku majandamise vilju ning motiveerivat töökeskkonda. Pakri Teadus- ja Tööstuspargi juht ja kaasasutaja Enn Laansoo Jr räägib lähemalt, kuidas nad ettevõtete tulevikku panustavad.

teallikana – arvutipargi jaoks lisatulu, tootmiskliendile soodne küte ja väiksem keskkonnajalajälg.

Millised põnevad ettevõtted juba Pakri Teadus- ja Tööstuspargis tegutsevad?

Mille poolest on Pakri Teadus- ja Tööstuspark eriline?

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on algusest peale soovinud teha midagi teistmoodi – luua innovaatiline ja tark keskkond tootmisettevõtetele, mis kasutab kõikvõimalikke ressursse ja lahendusi. PAKRI-s tegutsevaid ettevõtteid ühendab võimalik tööstussümbioos, kus ühe ettevõtte jäätmed võivad olla teise toormaterjal.

PAKRI tugevamaid märksõnu on energiaalane autonoomsus ja efektiivsus; klientide energiatarbimise jälgimine ja selles pidevalt ise toodetud rohelise energia osa tõstmine; ruumipõhised monitoorimis- ja kontrollseadmed hoonetes; LED-lambid valgustuses, jääksoojuse ja päikeseenergiaga kütmine – kõik tähendab kliendile suurusjärgus 30 protsenti kokkuhoidu energiakuludelt ja on keskkonnasäästu seisukohalt lahendus, mida tasub teistelgi eeskujuks võtta.

Miks üldse on oluline, et tööstuspark oleks keskkonna-alaselt vastutustundlik?

Tänases maailmas ei saa teistmoodi, kui tuleb olla vastutustundlik nii ettevõtluses kui muu-

des tegemistes. Lineaarsed majandusmudelid ei tööta jätkusuutlikult, inimkond kasvab meeletu kiirusega ja kui me ei suuda keskkonnasäästlikult majandada, siis prognooside kohaselt seisame peagi silmitsi suure kriisiga.

Tulevikuettevõtlus on keskkonnasõbralik – rohetehnoloogiate areng, keskkonnasäästlikud lahendused ja ressursside parim ärakasutamine on iga päev olulisemad. Liigume selle suunas, et teha koostööd teadusega, soodustada pargis tegutsevate ettevõtete sünergiat ja pakkuda innovaatilisi lahendusi.

Keskkonnasõbralik lähenemine ja vastutustundlik ettevõtlus olid märksõnad, miks meie tööstuspargist sai osa Rohelise Valla algatusest, mille eesmärk on Lääne-Harju vallas luua Eesti esimene inimsõbraliku, säästliku ja nutika elukorraldusega omavalitsuse mudel. Ettevõtluse puhul hõlmab see väljakutseid, kuidas ressursse tõhusamalt kasutada, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju. Lähtume nendest ka igapäevategevuses.

Oleme esimene (teadaolevalt

jätkuvalt ainuke) vastutustundlik tööstuspark Eestis.

Kuigi Eestis on vastutustundlik ettevõtlus alles hoogu kogumas, siis maailmas on see iga endast lugupidava ettevõtte loomulik osa.

Kuidas mõjutavad sellised võimalused rentnikke ja nende ärisid?

Meie juures tegutsevate klientide keskkonnajalajälg on väiksem, sest tootmisprotsessis kasutatakse taastuvenergiat, klientidel on sünergia, sealhulgas tööstussümbioos, kliendid on tänu heale töökeskkonnale hinnatumad tööandjad ning rohekuvandiga toote müügil on neil turueelis.

Tavapärane tootmisettevõtete keskkond on pigem igav – asfaltplatsid täis nelinurksed hooned. PAKRI nägemuses on esimesest päevast ehk aastast 2007 olnud, et tootmisettevõtte võiks paikneda analoogselt modernsele büroohoonele samaväärses keskkonnas, kus on rõhk arhitektuuril, rohelusel, puhkealadel. Miks mitte luua võimalus soovi korral minna tutvuma kõrval kinnistul olevate loomadega. Ehk tundub utoopilisena, et harjumuspä-

rase tootmisettevõtte kõrval on loomade vabakasvatus, kuid sünergia võiks olla ahvatlev kõigile.

Küll on see lähituleviku realiseerida, sest hetkel meil on küll kolm hoonekompleksi ligi 15000-ruutmeetrise pindalaga ja suuremat visiooni oleme planeerinud veel rohealale, kus õige tark tööstuslinnak oma elementidega on rajamisel.

Mis tähendab tööstussümbioos?

Tööstusparki on koondunud erinevate valdkondade ettevõtted ja meie ülesanne on aidata neil leida võimalusi koostööks, tööstussümbioosiks. PAKRI on suutnud tööstuspargi ja klientide äritegevuses leida ühe ettevõtte kuludest (näiteks jääkmaterjal) teisele ettevõttele tuluallikad (näiteks toormaterjal) ning fokuseerinud üle kümne aasta rohetehnoloogia ettevõtetele. Näiteks ühine seadmete rent mitme ettevõtte peale võimaldab vähendada ettevõtetel kulusid ja ka riske: seadmete ostuga kaasneva laenukohustuse asemel on renditeenuse kulu tegevuskuludes. Või on arvutipargi jääksoojus täna saanud rakendust tootmiskliendi ruumide küt-

PAKRI üks erisus on see, et töökeskkond luuakse koos kliendiga vastavalt ta soovidele, sest tööstus- ja rohetehnoloogiaettevõtete spetsiifika seab töökeskkonnale mitmeid nõudmisi. Kuigi peamiselt on PAKRI keskendunud rohetehnoloogiale, siis tegutseb tööstuspargis mitme valdkonna ettevõtteid.

Euroopa suurimal säästva tehnoloogia idufirmade konkursil PowerUp! 50 000 euro suuruse peaauhinna pälvinud Woola avas hiljuti PAKRI-S oma tootmise.

Puidupõletamisega tegelev ettevõte Takarawood, kus valmivad puidumaailma põnevamad trendid. Nad alustasid, välisvoodrilaua põletamisega, mis muutus liiga igavaks. Hakkasid uurima, mida võiks juurde võtta ja täna on ettevõtte sortimendis näiteks põletatud puitlaudised, mis näevad välja nagu amortiseerunud vask, amortiseerunud hõbe, vana antiikpuit, samuti 3D põletatud paneelid jne.

Idufirma Ekotekt, mis projekteerib ja ehitab maju suuremõõtmelise 3D robotprintneri abil.

Tsemendi asemel kasutab Ekotekt ehitamisel põlevkivituhka,

mistõttu kerkivad majad oluliselt väiksema keskkonnajalajäljega.

Paldiski esimene viinavabrik, kus naturaalsest õunaveinist toodetud 42-protsendilise alkoholisisaldusega rüübet Applejack valmistab Tallinna Distillery.

Bugbox, kelle järjepideva töö tulemusena on Eestis kasvatada, toota ja müüa kaheksa liiki söödavaid putukaid, mida nad PAKRI-s ka teevad.

Millised on Pakri edasised plaanid, et jätkuvalt keskkonnasäästlikkuses eesrindlikud olla?

Ei ole küsimustki! Ettevõtte DNA-s on keskkonnasäästlikkus ja see geenike võtab meilt aina rohkem ja rohkem. Visioonides on keeruline, sest kui oleme keskkonnasäästu prioritiseerinud juba 14 aastat, mis täna muutub kõigile enesestmõistetavaks, siis pioneerina peaksime alustama juba järgmise trendilainega, aga me ei tea veel, mis valikut teha.

Praktiliselt poolelt teeme eeltööd et majutada järgmisi tootmiskliente ehk rajame energiatõhusaid tootmishooneid ja suurendame kordades taastuvenergia tootmise osa. Hakkame reaalselt rohelist töökeskkonda välja ehitama ning planeerime sügisest minna börsile, et pakkuda huvilistele võimalust olla osa meie komplekssest lähenemisest, aga ka otse loomulikult tagada piisav kapital kasvamiseks.

VIIS PÕHJUST, MIKS KOLIDA SUURE ENERGIATARBIMISEGA ETTEVÕTE PAKRI-SSE 1. Sõltuvalt tarbimisgraafikust on ligi 50 protsenti Paldiskis toodetud energiast taastuvenergia.

2. Elektrivõrgu teenuse hind ja liitumistasu on vähemalt 7,5 protsenti soodsam.

3. Liitumisvõimsus 10 MW tarbijatele ja 5 MW tootjatele

ning perspektiiv vähemalt kahekordne.

4. Tootmisettevõttel on võimalus väärindada jääksoojust.

5. Kahe sõltumatu lairibainternetiühenduse vahetu lähedus.

Sisuturundus || 19

Mai 2021

PLAST Peamiselt Skandinaavia veokitootjatele ja maailma juhtivatele tööstusorganisatsioonidele plastdetaile valmistav Promens AS on Eesti üks suuremaid plastitööstusettevõteid. Tartumaal Rõngus asuv tehas on ühtlasi suurim kohalik tööandja, andes tööd ligi 230 inimesele ja pakkudes neile lisaks põnevale tööle mitmeid lisahüvesid.

Autotööstustele plastdetaile tootev Promens AS pakub põnevat tööd ja lisahüvesid «Töö plastivalutehases on huvitav ja nõuab nutikust, tehnilist taipu, insenertehnilisi väljakutseid ja disainerioskusi. Aitame klientidel vormida toote­ideed konkreetseks ja praktiliseks tooteks, konstrueerides ning disainides selleks uusi lahendusi,» räägivad Promens AS-i juhatuse liikmed Lauri Kiivit ja Kristjan Kärner. Ettevõttes töötab täna 120 meest ja 107 naist vanuses 19– 75 erialadel alates lao-, kontorija tootmistöötajatest hooldus- ja projektijuhtide, mehhatroonikute ning insenerideni, samuti on ettevõttesse oodatud praktikandid, sest häid spetsialiste pole kunagi palju. Töö tootmises toimub esmaspäevast reedeni kaheksatunniste tööpäevadena kolmes vahetuses.

Plasttoodete tootmine algas Rõngus juba aastal 1984, mil tehas hakkas valmistama plastkaste. 1994. aastal ettevõte erastati ning 2002. aastast on tehas kuulunud erinevatele rahvusvahelise omanikeringiga gruppidesse, mis on taganud siinse autotööstusega seotud kompetentsi tekkimise ja kasvu. Alates aastast 2019 kuulub tehas Berry Globali gruppi, mis on maailma suurimaid plastitöötlejaid. Tehases valmivad interjööridetailid veokitele ja sõiduautodele kattepaneelidest, kindalaegastest ja riiulitest päikesesirmide ja ventilatsiooniseadmete osadeni. Samuti mootoridetailid: kaablikanalid, õli- ja jahutusvedeliku torud, õlikorgid, restid, võrgud ja rihmakatted. Lisaks valmistab Promens kaste toiduaine- ja detaile elektroonikatööstusele.

«Meie tootmine põhineb survevalutehnoloogial ning umbes pool inimtööst moodustab kooste, mille käigus anname toodetele lisaväärtust. Täna on meie toodangus ligi 1000 unikaalset toodet, mida valmistatakse umbes 150 erinevast toormaterjalist,» selgitab Lauri Kiivit. Ettevõtte ligi 6000 m2 suurune tootmispind on varustatud 32 survevalumasinaga, samuti kuuluvad kompleksi kontorihoone ning umbes 12 000 m2 pindalaga laopind, mis tagab piisava valmistoodangu mahutavuse ja tarnetingimuste õigeaegse täitmise ka kõrghooajal.

Paberivaba asjaajamine, robotid ja materjali taaskasutus

«Kui kõik tööstused tegelevad aktiivselt digitaliseerimise ja efektiivsuse tõstmisega, ei istu ka meie käed rüpes. Oleme digitaliseerinud oma tootmis-, remondiandmed ning raportid, meie müügiarved ja ostutellimused liiguvad ligi 100 protsenti elektrooniliselt ja protsess on jätkumas. Ühelt poolt on tegemist keskkonnale olulise sammuga, teisalt kiirendab elektroonne asjaajamine tunduvalt kogu tehase tööd,» sõnab Lauri Kiivit. Samuti on pidevalt investeeritud robottehnoloogiasse – 32 survevalumasinast on tänaseks nopperobotitega varustatud 30 ja lisaks töötavad teha-

ses neli koostevõimekusega iseseisvalt töötavat robotkätt.

Kristjan Kärner lisab, et tehases kasutakse maksimaalselt ära prakeeritud toodang, saates materjal nii palju kordi uuele ringile, kui vähegi võimalik. Samuti ostetakse tagasi pikaajalistelt klientidelt kasutuses olnud plastkaste, mis on ajaga amortiseerinud või lihtsalt jäänud klientidel kasutusest välja. «Meie toodetavad pakendid ongi ringluspakendid, mille eluiga on neli kuni kaheksa aastat, seejärel jõuavad nad taas meie juurde ümbertöötlusse. Et keskkonnateadlikud kliendid soovivad näha oma toodetes nii suurt taaskasutusmäära, kui võimalik, ostame ka meie tooraineks põhiliselt taaskasutatud materjali osalusega materjale. Oma toormaterjalidega saabunud pakkematerjalid, mida me ise ei saa kasutada (kile ja kartong) pressime kokku ning saadame jäätmekäitlejatele või koostööpartneritele, kes neid taaskasutavad.»

Loomulikult on Promensi eesmärk töötada ka võimalikult energiatõhusalt. Selleks kasutatakse külmemal aastaajal tootmisprotsessi jääksoojust, mis suunatakse läbi soojusvahetite ja soojatagastusseadme ruumide kütmiseks ja olmevee soojendamiseks. Tehnoloogilise vee jahutamiseks kasutatakse aasta ringi aga vabajahutust, mis tähendab, et vett tsirkuleeritakse jahutustorustiku kaudu läbi õueala, kasutades Eesti kliima jahedust. Tulemusena on vähenenud jahutus­ energia tarbimine. Lisaks töötab tehas vedelgaasiküttel ning soojatrassid on soojakadude vältimiseks isoleeritud. Alates 2003. aastast tegeleb tehas masinate käitamisest tuleneva reaktiivenergia kompenseerimisega.

«Lisaks oleme paigaldanud tsentraalsed elektri väljalülituslahendused, et nädalavahetuseks saaks tehase seadmed sajaprotsendiliselt välja lülitada. Energiasäästlik LED-valgustus, liikumis- ja hämaraandurid ning tööväliseks perioodiks ventilatsiooni väljalülitamine on vist tänapäeval juba igas tööstuses elementaarne – nii ka meil,» lisab Kärner. Kogu töö vastab keskkonnajuhtimissüsteemide standardile ISO 14001 ning autotööstuste kvaliteedijuhtimise standardile IATF 16949.

Ettevõtte bussid toovad inimesed tööle nii Valgast, Tõrvast kui ka Rannust

Nii roheliselt mõtlemist kui ka töötajatest hoolimist näitab see, et Promens doteerib töötajate igapäevaseks tööletulekuks ja kojuminekuks kolme bussiliini – Rõngu-Valga-Rõngu, Rõngu-

Tõrva-Rõngu ning Rõngu-Rannu-Rõngu. Lisaks makstakse vastavalt kokkuleppele ka transpordihüvitist.

«Meie töötajad on meile olulised. Nii maksame näiteks öise vahetuse töötajatele seaduses miinimumnõudena määratud 1,25kordse tunnimäära koefitsiendi asemel 1,5kordset koefitsienti,» ütleb ettevõtte personalijuht Ülle Lembke. «Oleme alustanud toidu tehasesse transportimist, et inimesed saaksid soovi korral söönuks kaugemale minemata. Muidugi saavad kõik kontoritöötajad vajadusel töötada kodukontoris – see oli võimalik juba enne koroonat, kuid viimasel aastal on seda tõesti palju kasutatud.

Kõigil tehakse regulaarne tervisekontroll, arvutiga töötajatele hüvitatakse prilliklaaside maksumus ning lisaks anname spordihüvitist kokkulepitud limiidi ulatuses.»

Uute inimeste jaoks on loodud mugav ja personaalne mentorite süsteem – see tähendab, et värskel töötajal on lisaks korralisele väljaõppele ja juhendamisele alati olemas tugiisik, kes aitab tal sisse elada.

Promensile on omane ka tihe koostöö kohaliku omavalitsuse ning kohalike ettevõtmistega. Nii anti näiteks luba ehitada kergliiklustee läbi oma maatüki, toetatakse kohalikku jalgpalliklubi FC Elva, lasteürituste ja külapäevade korraldamist ning on pandud õlg alla kohaliku päästekomando tegevusele.

Läbi emafirma liitusid Promensi töötajad tänavu kevadel Berry Charity Miles heategevuskampaaniaga «Iga samm loeb», mille eesmärgiks on koguda raha heategevuseks läbi erineva liikumise: kõndimise, jooksmise, rattaga sõitmise ja nõnda edasi. Kampaania kestus on kuus kuud ning Berry annetab kokku 10 000 dollarit kahele erinevale heategevusorganisatsioonile, toetamaks Aafrika vaeseid piirkondi.

Avatud suhtlemine juhide ja alluvate vahel loob sooja ning terve sisekliima

Väga oluliseks peetakse ettevõttes tervet ja sooja sisekliimat.

Juhatuse liikmete sõnul on selle alus sõbralik üksteise sinatamine, avatud suhtlemine ehk kõik võivad igal hetkel astuda juhtide juurde, esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. Lisaks on olemas korraliselt koos käiv töökeskkonnanõukogu ning ka ametiühingurakuke, mille kaudu on töötajatel samuti võimalik häält kuuldavaks teha. «Oluline on, et info ei läheks kaduma ning et kõik

oleksid kursis, mis toimub,» lisavad nad. Ülle Lembke toob eraldi välja töötajate koolitus- ja arendamisvõimalused. «Inimestele meeldivad erialased koolitused, aga väga populaarne on ka eneseharimine kõrg- või kutsekoolis. Hiljuti kaitses üks meie töötaja doktorikraadi ning võimaldasime loomulikult tal töö kõrvalt õppimiseks aega leida,» räägib ta. «Maja sees tegeleme palju ka tööohutusega. Ükskõik millise muudatuse või uue seadme tehasesse toome, on esimene küsimus, kuidas tagada töötajate ohutus. Samamoodi oleme nõudlikud ergonoomika ja töökeskkonna suhtes ning ka töötajad saavad teha omapoolseid parendusettepanekuid.»

Kärner nendib, et korralised töökeskkonnamõõdistused on Promensis elementaarsed, nagu ka erinevate ametkondade, klientide ja Grupi poolsed külastused.

«Iga visiit ja audit keskkonna- või päästeameti poolt aitab töökeskkonda paremaks teha. Seetõttu võtame rõõmuga vastu kõik, tänu kellele saame tagada veel parema ja ohutuma töökeskkonna!»

INFO www.promens.ee www.berryglobal.com