Lõuna-Eesti Aasta Ettevõtlus 2022

AASTA TEGIJAD ETTEVÕTLUSES

gas aastas on midagi erilist, omanäolist või omad raskused, mis ettevõtlust mõjutavad. Kui eelnevad kaks aastat rääkisime koroonast, siis nüüd puudutavad ettevõtjaid energia ja tooraine hinnatõus või puudus ja tarneraskused. Paraku on siit-sealt kuulda olnud ka koondamisotsustest, sulgemistest või rasketest eelseisvatest valikutest.

Ettevõtjate elu pole kunagi lihtne olnud ning neil tulebki kohaneda väljakutsetega ja pidevalt uueneda. Kes jääb pikalt paigale, neil algab aegamööda tagasikäik. Nii väliseid kui sisemisi ettevõtlust mõjutavaid tegureid on palju ning täielikult ei suuda keegi tegelikku tulevikku ette ennustada. Seega on oluline kohanduda ning vaja on ka häid ja innovaatilisi juhte; ettevõtjaid, kes Lõuna-Eestil elu sees hoiavad. Viimane väide pole sugugi liialdatud – ettevõtluseta on piirkonnal raske toime tulla. On äärmiselt oluline, et ka tõmbekeskustest eemal oleks elu võimalik, luues siia töökohti, pakkudes teenuseid või tuues piirkonnale tuntust ja arengut.

Sestap on Lõuna-Eesti Postimees juba viiendat aastat vedamas piirkonna parimate ettevõtete konkurssi, et pöörata tähelepanu majandusele ja kohalikele ettevõtetele. Käesolevas ettevõtluslehes kuulutame välja LõunaEesti parima ettevõtte, parima toote ning anname eriauhinnad kohaliku elu edendajale ning silmapaistvale kultuuri toetajale. Käibe, kasumi ja suurimate tööandjate edetabelitest saab ka aimu, kes on piirkonna sada suurimat ettevõtet.

Parima ettevõtte valimisel jäi sel aastal Lõuna-Eesti Postimehe kokkukutsutud žüriile eriti silma Toftan, kes on mitmes mõttes ülekaalukalt silmapaistev ja edukas. Toftan AS on Võru-, Valga- ja Põlvamaa firmade seas kasumi ja käibe poolest esikohal (aasta 2021 andmetel vastavalt 22 195 000 ja 100 009 000 eurot), suurimate tööandjate seas on see suurettevõte oma 123 töötajaga tabelis 18. kohal ning lisaks hakkab silma ka keskmine kõrge brutopalk (selle aasta 3. kvartali andmete põhjal 2784 eurot). Võitja saab eritellimusel valminud auhinna ajalehelt Lõuna-Eesti Postimees.

On äärmiselt oluline, et ka tõmbekeskustest eemal oleks elu võimalik, luues siia hulgaliselt töökohti, pakkudes teenuseid või tuues piirkonnale tuntust ja arengut.

Parima toote konkursile said kõik soovijad kandidaate esitada, misjärel läksid kümme kandidaati Lõuna-Eesti Postimehes veebihääletusele. Rahva lemmikuks kujunesid veebihääletusel õpilasfirma Tii teemehikesed (573 häält). Konkursi kord nägi aga ette, et rahvahääletuse tulemusele lisatakse ekspertidest koosneva žürii hääled ning kõigi žüriiliikmete maksimumpunktid kogusid Villatoode OÜ lambavillast väetisegraanulid Mää. Nii kujuneski kokkuvõttes ülekaalukaks võitjaks uudne ja omanäoline toode. Tii teemehikesed jäid koos OmaKinga sussidega jagama väärikat teist ja kolmandat kohta. Võitja pälvib 5000 euro väärtuses meediamahtu Postimees Grupi trüki- ja veebiväljaannetes, peale selle saab võitja õiguse kasutada oma tootel Lõuna-Eesti aasta toote märgist.

Lisaks kuulutame sel aastal välja kaks eriauhinna saajat. Lõuna-Eesti Postimees annab koostöös Coop Pangaga välja kohaliku elu edendaja tiitli ja selle saab Kütioru Puhkekeskuse OÜ. Kohaliku elu edendaja pakub tööd kodukandi rahvale, panustab kogukonna arengusse ning aitab väärindada kohalikku ressurssi. Žüriiliikmete kaalukaussi aitaski kallutada asjaolu, et kohalikud ettevõtjad on mäekeskuse arendamise nimel nii-öelda seljad kokku pannud ja pealegi pakutakse koolidele mäesuusakoolitusi. Kohaliku elu edendajale paneb auhinna välja Coop Pank.

Uudse tiitlina anname sel aastal esimest korda välja auhinna ettevõtjale, kes on silmapaistev kultuuri toetaja. Tiitlit välja andes pidasime silmas, et tegu oleks kohaliku kultuuri ja kogukonna toetajaga, kes aitab just kodukandis kultuuri luua. Kuigi selles valdkonnas on Lõuna-Eestis äärmiselt palju tublisid tegijaid, leidsid žüriiliikmed, et aastatepikkuse töö ja panuse eest nii Lõuna-Eesti kui ka üleriigilisse kultuuri väärib seda tiitlit FIE Leigo Talu ja Tõnu Tamm. Auhinna paneb välja Lõuna-Eesti Postimehe koostööpartner SA Tartu 2024.

Kõigi võitjatega võtab lehetoimetus ühendust ning Lõuna-Eesti Postimees tuleb koostöös oma partneritega auhindu kohapeale üle andma. Võitjate tunnustamisest saavad osa ka lugejad nii Lõuna-Eesti Postimehe paber- kui ka veebiväljaande kaudu.

TUGEVAD TÖÖSTUSED JA HULLUD IDEED

I IKULDAR LEIS, ettevõtja, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 juhatuse liige

gapäevarutiinis me ei tajugi, kui põnevas kohas elame. Olen aastaid osalenud Lõuna-Eesti parimate ettevõtete ja toodete valimisel ning žüriis aruteludes tõdeme, et meil on ikka uusi võimsaid ettevõtmisi, mida tavaoludes tähelegi ei pane.

Tänavused esiletõusjad saab loomult jagada kaheks: parima ettevõtte tiitli nominendid ja võitja on kolmekesi Eesti mõistes pikaaegsed tööstuste musternäidised ja ülejäänud tiitlite omanikud piirkondlikud positiivse kiiksuga eeskujud.

Lõuna-Eesti parim ettevõte on AS Toftan, kelle tulemused käibe, kvaliteedi ja keskmise palga osas on sellised, et kiita võiks lehekülgede kaupa. Toftani puidutooted sõidavad Võrumaalt erisugustele kaugetele maadele ja ilmselt saaks päris hea mälumänguküsimuse, kas on mõni mõistlik riik, kuhu Toftan eksportinud ei ole. Saan seda küsida siis, kui auhinda lähme üle andma! Mul on enda personaalne nostalgialaks seoses Toftaniga aastast 1996, töötasin siis Hoiupanga Võru kontoris ja Toftani rootslasest projektijuht tuli panka arvet avama. Toona vaatasime võimalikku järjekordset saekaatrimeest umbusuga …

Cristella VT Võrus ja Aclima Valgas on heas mõttes sarnased vastandid. Sarnasus peitub pikaaegses tublis eksportijana toimetamises tööstussektoris, aga vastandlikkus ilmneb toodetes, millega rahvast rõõmustatakse. Üks on Baltikumi suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja ja teine teeb riideid, mis kaitsevad just külma eest. Seega «külmaks» ei jäta kummagi nominendi äri.

Läheme nüüd eriauhindade juurde. Coop Panga auhinna saab Kütioru Puhkekeskuse OÜ. See on Eestis eriline lugu, sest tavapäraselt eestlased niimoodi koostööd ei tee, see ei ole meie loomuses. Kütioru elluäratamise plaan laiapõhjalise ettevõtjate seltskonnaga tundus algul uskumatuna. Nüüd on see aga tõelisus ja areng on pöörane: kümme eri elualade ettevõtjat arendavad koos ja oluliselt oma aega panustades Eesti parimat suusanõlva. Lõunaeestlased koos kümnekesi, kusjuures omakorda nendega koos panustajate hulka teavad vaid nad ise. Eraldi äramärkimist vajab, et erilist tähelepanu pööratakse kooliõpilastele võimaluste loomisele, et ne -

madki saaksid mäest alla tuisata ja seega elus tasakaalu otsida.

Kui meil Eestis idusid ja innovatsiooni kiidetakse, siis tegijad kipuvad ikka Tallinnas või Tartus olema. Sedakorda on aga Lõuna-Eesti parim toode innovatsioon parimas vormis. Kogenud ettevõtjad rajasid Põlvamaal tootmise, tegemaks lambavillast graanuleid, mis väetavad, hoiavad pinnase niiskust ja tõrjuvad aias tigusid ning muid nälkjaid. Uskumatu, mida kõike lambast saab. Igal juhul meie pere aed saab kevadel OÜ Villatoode Määga väetatud ja kaitstud.

Tartu koos Lõuna-Eestiga on Euroopa kultuuripealinn aastal 2024. Tegemist on aasta tippsündmusega, kuhu panustab juhtrollis kultuurisektor, aga tihe koostöö on ettevõtlusega. Sestap toetab ka Lõuna-Eesti Postimees just mõtet, et esile tuua ettevõtteid ja ettevõtjaid, kes oluliselt panustavad kultuuri arengusse. Suhe kultuuri toetamiseks ei pruugigi olla rahaline, vaid toimida mingil muul kultuursel moel.

Sestap lõime uue kategooria, mille nimi on «Silmapaistev kultuuri toetaja», ja tuleb tunnistada, et parima väljaselgitamine oli selles kategoorias kõige raskem. Sel aastal oli mitmeid hulle ideid, mida ettevõtjad aitasid kultuuripõllule tuua, aga võitjaks osutus teenitult just pikaaegne naudingupakkuja Leigo talu Tõnu Tammega eesotsas. Tema aastaid korraldatud Järvemuusika kohta võiks küsida: kuhu veel on võimalik areneda? Aga küllap on, sest kus südamega tehakse, seal läheb aina paremaks.

Olgu Leigo eeskuju LõunaEesti ettevõtjatele, et järgnevatel aastatel tõesti kultuuri toetamine veelgi rohkem au sees oleks. Tartu 2024 meeskond ootab ideid ja toetajaid ning just koos teeme aegade parima Euroopa kultuuripealinna.

Parima ettevõtte tiitli nominendid ja võitja on kolmekesi Eesti mõistes pikaaegsed tööstuste musternäidised ja ülejäänud tiitlite omanikud on piirkondlikud positiivse kiiksuga eeskujud.

Keeruline aasta on ees. Omavalitsused kinnitavad justkui ühest suust, et nii rasket eelarvet, kui tuleb 2023. aastaks, pole nad veel koostanud. Ettevõtluses on turbulents valdkonniti veelgi suurem. Keerulistel aegadel tuleb omavahel rohkem koostööd teha, just oma piirkonnas, avalik ja erasektor ning isegi konkurendid omavahel. Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ette valmistades näeme, kui hästi 20 Lõuna-Eesti valda ja linna liiguvad keerulisel ajal ühise eesmärgi nimel, nurki siludes, aga koos edasi. Järelikult saab koostöö viia igas valdkonnas eduni.

Projektijuht MARGUS METS (margus.mets@postimeesgrupp.ee)

Peatoimetaja SIRLI HOMUHA (sirli.homuha@lounapostimees.ee) Reklaamimüügi juht LISETT HEIL (lisett.heil@postimeesgrupp.ee)

SIRLI HOMUHA, peatoimetaja MARGUS METS, Postimees Grupi maakonnalehtede vastutav väljaandja

Väljaandja AS Postimees Grupp Trükk AS Kroonpress

LÕUNA-EESTI AASTA PARIMATE ETTEVÕTETE JA TOOTE ŽÜRII LIIKMED

MADIS HÜNERSON, Coop Panga ärikliendisuhete juht

SIRLI HOMUHA, Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja

KULDAR LEIS, ettevõtja, Euroopa kultuuripealinn 2024 juhatuse liige

TOMI SALUVEER, Lõuna-Eesti Postimehe majandusajakirjanik

JAAN RAPP, Lõuna-Eesti Postimehe tegevtoimetaja

Pangandus ei ole

Helgor Markov Food Studio asutaja, Coop Panga äriklient

Lõuna-Eesti aasta ettevõte AS Toftan toodab saematerjali. 123 inimesele tööd andev firma mõtleb ka järelkasvule, toetades stipendiumiga kutseõppureid ja pakkudes neile praktikakohti.

VÕRUMAA SAEVESKI KÄIVE ÜLETAS SAJA MILJONI PIIRI

TOMI SALUVEER tomi.saluveer@lounapostimees.ee

Lõuna-Eesti Postimehe aasta ettevõte on aktsiaselts Toftan. Võru vallas Varese külas tegutseva firma müügitulu ületas möödunud aastal 100 miljoni euro piiri. Ettevõte annab tööd 123 inimesele, kes saavad heal tasemel töötasu.

Toftani juhatuse liikme Martin Arula sõnul oli 2021. aasta erandlik. «Koroonakriis sulges inimesed kodudesse, nende säästud hakkasid oma elu elama, leides koha kinnisvaras ja ehituses. Pangaintresside puudumine ja hulk trükitud raha aitasid kaasa enneolematu buumi tekkele Euroopas,» rääkis Arula. «Kõik ehitusmaterjalide tootjad, sealhulgas metsa- ja puidutööstused said sellest osa.»

Toftan toimetas Arula sõnade kohaselt selles olukorras üldjoontes tavapäraselt. «Lihvisime oma sooritust, proovisime teha tööd veelgi kvaliteetsemalt ja tootlikumalt. Teadsime, et meil on kiire ning pärast buumi järgnev kriis tuleb veelgi sügavam,» lausus Arula.

HEAD TÖÖTAJAD JA RESERVID OLEMAS

«Meil on head töötajad ja on põhjust olla neile tänulik,» kinnitas firma juhatuse liige. «Oleme oma valdkonnas kindlasti esimeste seas, kuid see pole tulnud kergelt.»

Arula sõnul olid ka tänavu esimesel poolaastal asjad ettevõtte vaates korras. «Kuid alates suvest on tekkinud prob leemid tellimuste, samuti toorainega. Praegu on põhjust ol la murelik ka tootmiskulude kasvu pärast – eksportivatel

tööstustel pole võimalik oma kasvanud kulusid tarbijale edasi suunata.»

«Eesti tööstustele on elektrihinnatasemed üle 150 euro megavatt-tunni kohta liiga kõrged,» tõdes Arula. «Seega, kui energiahindade arvestusalgoritmid Euroopas ei muutu, pole tootmisel ja tööstusel Euroopas tulevikus enam kohta.»

Arulat teeb murelikuks ka Eesti riigi võetud kohustus siduda metsa- ja maakasutuses arvestuslikku süsinikku, mille tagajärjel tuleb piirata metsa- ja maakasutust. «On hämmastav, et vastavaid mõju-uuringuid pole enne allkirjastamist tehtud või avalikustatud,» sõnas Arula ja lisas, et maakasutuse muutuse mõju tuleb Eesti puidusektorile ja põllumajandusele erakordselt negatiivne.

KRIISI MÕJU RASKE ENNUSTADA

Tema sõnul on raske ennustada, kaua alanud kriis kestab ja mida see ettevõttele kaasa toob. «Oleme pisut väiksemal koormusel töötanud suvest saati, korrastame oma «kodu» ja sätime end kriisiga võitluseks valmis,» lisas ta. «Head töötajad ja reservid on selleks olemas.»

AS Toftan toodab kuuse- ja männisaematerjali kahes tehases. Tooraine pärineb 70 kilomeetri raadiusest, valdavalt Eesti, vähemal määral Läti metsadest. Toodang jaguneb sadadesse artiklitesse ja leiab kasutamist peamiselt Eesti ja Läti järeltöötlejate juures, väiksem osa eksporditakse teistesse Euroopa riikidesse ning Jaapanisse ja Hiinasse.

«Meie toodetest valmistatakse maavärinakindlaid maju Jaapanis, talasid, ristkihtliimpuitu, aiamaju ning ukse- ja aknakomponente Eestis, moodulmaju Lätis, katuseaknaid Poolas ja Ungaris,» loetles ettevõtja.

Äripäeva puidutööstuse edetabelis ning pälvis auhindamisüritusel «Eesti parimad ettevõtted 2022» tunnustuse kui konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte.

Võru vallavanema Kalmer Puusepa sõnul räägivad Toftani tegevus ja saadud auhinnad iseenda eest. «Toftan ongi väga tubli ning seda on märgatud,» sõnas vallavanem. «Võru vallale on see tähtis ettevõte, loomulikult on olulised ka tasuvad töökohad.»

Ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja hinnangul on tegemist silmapaistva firmaga. «Ettevõte on pühendunud, professionaalne ning otsib uusi võimalusi oma valdkonna edasi viia,» sõnas Välja. «Toftan ei rahuldu tavapärasega, vaid nihutab piire nii tõhususes kui kvaliteedis.» Samuti kiitis Välja firma ausat ärikultuuri ja läbipaistvat konkurentsi.

2021. aasta oli Välja sõnul puidutööstustele üks edukamaid, mil nii turunõudlus kui ka hinnad olid kõrged. «See aasta on toonud sektorisse aga järsu languse, mis osaliselt oli küll ootuspärane,» lisas Välja. Langus võimendus Ukraina sõjast tulenenud ebakindluse ning tootmiskulude kasvu tõttu. «Nüüd on puidutööstustel keerulised ajad, mis sundinud tegema korrektuure ka töötajaskonnas,» tõdes liidu tegevjuht. «Pikas perspektiivis võib siiski hinnata, et puidust toodete järele on nõudlus suurenemas ja tänased raskused ajutised.»

KUTSEÕPPURITE TOETAJA

Toftan toetab stipendiumitega Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikaeriala õpilasi. Kooli direktori Eveli Kuklase sõnul on stipendiumi eesmärk innustada heade õpitulemustega õppureid ning aidata kaasa mehhatroonika populaarsuse tõusule.

«Sellest õppeaastast annab Toftan välja viis stipendiumit aastas: ühele tublile õppijale igalt mehhatroonika kursuselt,» rääkis Kuklane ning täpsustas, et summa on kutsekeskhariduse kolmele õppijale 1350 eurot ning kahele mehhatroonika 5. taseme õppijale 2250 eurot aastas.

Kool ja firma kirjutasid koostöölepingu alla kevadel, tänavu anti stipendiume esimest korda. «Sellel on olnud juba mõju mehhatroonika populaarsusele,» kinnitas Kuklane. «Kui varem võtsime erialale vastu veidi üle 20 õpilase, siis tänavu üle 40.»

Toftani toodetest valmistatakse maavärinakindlaid maju Jaapanis, talasid, ristkihtliimpuitu, aiamaju ning ukseja aknakomponente Eestis, moodulmaju Lätis, katuseaknaid Poolas

Direktori uskumusel rõõmustab see küllap Lõuna-Eesti tööstussektorit tervikuna. «See on eriala, mille puhul pöörduvad ettevõtted kõige sagedamini kooli poole. Nad uurivad, kas meil on õpilasi, keda ettevõttesse praktikale saata; kas saame jagada töökuulutusi; kas nad saavad tulla õpilastele oma ettevõtet ja tööd tutvustama,» rääkis Kuklane. «Selge, et kasusaajaid on kaugelt rohkem kui stipendiaat ja stipendiumi pakkuja.»

Firma rikastab aga Võrumaa kutsehariduskeskuses pakutavat õpet rohkemgi. «Meie mehhatroonika- ja metallierialade õpperühmad külastavad Toftanit regulaarselt õppekäikudel ning seal tehakse ka oma praktikat,» täpsustas direktor ja rõhutas, et tegemist on tulevikuerialadega.

«Mehhatroonikud õpivad nii automaatikat, mehaanikat, programmeerimist kui ka elektrit-elektroonikat. Selle eriala lõpetajatel on käes tõeliselt kaalukad ja haruldased tööriistad, millega oma karjääri kujundada. Sooviks ainult näha sellel õppimas rohkem tütarlapsi,» lisas Kuklane.

Toftan asutati 1995. aastal, mil Kesk-Rootsist Toftani külast toodi Lõuna-Eestisse Sõmerpalu valda vanasse kartulihoidlasse kasutatud saeveskitehnoloogia.

AS Toftan toodab saematerjali kahes tehases. «Oleme oma valdkonnas kindlasti esimeste seas, kuid see pole tulnud kergelt,» tunnistab firma juhatuse liige Martin Arula.

Foto: Mihkel Maripuu

AASTA ETTEVÕTTE

PAGARIFIRMA VAJAB KUUMAST AHJUST ROHKEM JÄÄKÜLMA ÕHKU

ARVED BREIDAKS arved.breidaks@lounapostimees.ee

Kunagisest Võru leivakombinaadist Pikal tänaval välja kasvanud pagari- ja kondiitrifirma OÜ Cristella VT on aastaid olnud Võrumaa suurimaid tööandjaid. Ettevõtte peamine tunnus pole aga mitte kuumad ahjud, vaid hoopis sügavkülmikud.

PÕHJAMAINE SOE PESU VALMIB VALGAS

TIIT LOIM tiit.loim@lounapostimees.ee

Aclima OÜ on Valgas pesu ja spordiriideid tootnud juba 23 aastat. Ettevõtte juured viivad aga Teise maailmasõja aegsesse Norrasse.

Piirilinnas Võru tänaval asuvas tehases valmib meriinovillastest ja villasegustest trikotaažkangastest spordipesu, samuti spetsiaalselt relvajõududele ning eriteenistustele suunatud pesu.

Kuigi sisendite hinnad on viimasel ajal oluliselt tõusnud, läheb juhatuse liikme Maive Saarepera kinnitusel Aclimal hästi. Veel mõni nädal tagasi oli neil töötajaid 68, nüüd juba 70. Pesu kõrval valmib firma partnerite käte all osalt ka laiem sortiment, kuhu mahuvad näiteks triiksärgid ja isegi rahvarõivamustreid meenutava välimusega sokid ning kampsunid.

ALGUS NORRAS

Kui tootmine käib Valgas, siis omanikusuhted on firmal põhjamaised. Norralane Eivind Johansen pani ettevõttele aluse juba aastal 1939. Esimesed töötajad palkas firma aastal 1945. Eelmise sajandi lõpus otsisid ettevõtte norralastest omanikud võimalusi Baltimaadesse uus tehas rajada. Varem oli neil tootmisega kogemusi nii Eestis kui Leedus. Sel korral aga langes investorite valik Eestile, kuna siinne investeerimiskliima ja riigi üldine arengutase paistis kahe teise Balti riigiga võrreldes parem. Tehasele otsiti kohta Tallinnast väljapoole. Et selleks kohaks osutus Valga, on Saarepera sõnul pigem juhuste kokkulangemine.

2021. aasta lõpust kuulub Aclima OÜ koos oma Norra sõsarettevõttega Aclima AS ettevõtete grupile Open Air Group, mis tegutseb Soomes, Rootsis ja Norras. Lisaks Valga tootmishoonele on sõsarfirmal Aclima AS kontor Norras Drammenis ja ladu Krøderenis. Viimane on ühtlasi firma looja sünnikoht.

Maive Saarepera sõnul on suhtlus Norraga interneti teel igapäevane. Kolleegid käivad tihti ka Valgas, teistpidi liikumist tuleb ette harvem. Tootearenduski käib koos Norra ettevõttega, kust tulevad algandmed. «Meie püüame leida parima lahenduse tootmiseks.»

Firmal on praeguses asukohas valmimas uus hoone, kus leiavad koha uued juurdelõikusmasinad. Nii peab juurdelõikus edaspidi vähem sõltuma allhangetest, mille partnerid asuvad Eestis, Lätis, Poolas, Leedus ja Horvaatias. Maive Saarepera sõnul tuleb seadmete tarnega tõenäoliselt veel küll kevadeni oodata.

TUNNUSTUS INNUSTAB

Valga tehase toodang läheb täies mahus Aclima ASile, kes omakorda turustab neid üle maailma. Põhiosa tööst teevad tootmises praegu inimesed masinate abil. Peagi lisanduvad seadmed suurendavad veidi masinate rolli. «Kui juurdelõikusosakonna tööle saame, on juurdelõikus rohkem automatiseeritud. Aga väljalõigatud tükkide komplekteerimine jääb ikka inimese teha,» lausus Saarepera.

Juhataja sõnul algab toote valmimine kangast. «See väljastatakse laost juurdelõikusesse, kus lõigatakse detailid. Vajadusel pannakse detailidele logod peale. Edasi läheb toode õmblusliini, kus see valmis tehakse. Seejärel suunatakse see pakkimisse ja saadetakse kliendile.»

Firma on Valgas oluline tööandja. Tehases saavad tööd peamiselt õmblejad. Kuna ettevõte on pidevas kasvamises, on aeg-ajalt vaja inimesi ka tootmise, tootearenduse ja tootmisjuhtimise vallas.

Enamik töötajatest elab Valgamaal, viis käib tööle Lätist. Tootearendusosakonnas on üks töötaja ka Võrus ja üks Tallinnas. Töötajate motiveerimisel on Saarepera sõnul välisel tunnustusel oma roll. «See on kindlasti oluline. Usun, et paljudel on uhke tunne töötada firmas, mida on märgatud ja tunnustatud. Ja võib-olla on see abiks ka uute töötajate leidmisel.»

«Kuna toodame sügavkülmutatud tooteid ning samas enamik saiakestest on ka küpsetamata, kulub suurem osa energiast külma tootmiseks,» ütles ettevõtte juhatuse liige Priit Koha.

Energia, läheb seda siis vaja jäiselt madala või tuliselt kõrge temperatuuri saavutamiseks, on töötlevas tööstuses olnud toorainete hinnatõusu kõrval peamine jututeema läbi aasta. Nii ka Cristellas.

näiteks ehitus ja sellega tihedalt seotud valdkonnad.»

Koondamistele Cristellas igatahes veel ei mõelda. «Meil hetkel selleks vajadust ei ole ja loodame, et see nii ka jääb,» kinnitas Koha.

«Aga kuna piirkonnas mõned tootmisettevõtted on sunnitud töötajaid koondama, tuleb meile ka rohkem sooviavaldusi tööle kandideerimiseks,» jätkas ta. «Praegu on meil tootmises ka mõni ametikoht täitmata ning sobivatele inimestele saame ikka tööd pakkuda.»

Tublid töötajad hoolitsevad iga päev tootmise eest, mille liinidel valmistatakse laia sortimenti kondiitritooteid ning sügavkülmutatud saiakesi.

KÕIK LÄINUD KALLIMAKS

«Energia kallinemine on märkimisväärselt suurendanud kulusid, kuna näiteks elektrienergia hind on võrreldes rohkem kui aasta taguse ajaga kohati kasvanud meie jaoks kuni neli korda,» märkis Koha. «Ja seda lisaks toorainete hinnatõusule, mis põhitoorainete puhul olnud rohkem kui kahekordne.»

Lõppev aasta on ettevõtetele pakkunud tõepoolest sõitu Ameerika mägedel. Aastat alustati Eesti Panga prognoosiga, et majandust ootab ees 2,8-protsendine tõus. Inflatsioon pidi küll kiirenema, kuid jääma alla seitsme protsendi piiri.

Ukraina sõda muutis aga ennustused vanapaberiks. Tegelik elu toob tänavu ilmselt kaasa majanduslanguse ning elukalliduse kasvu on kuust kuusse mõõdetud kahekohaliste arvudega. Kui palju on asjade selline käik mõjutanud külmutatud pagaritoodete äri?

«Seni õnneks ei ole müügimahud vähenenud, aga milline olukord edaspidi hakkab olema, on väga keeruline prognoosida,» nentis Priit Koha. «Samas on selge, et toiduainetööstuse ettevõtted on sellistes olukordades natuke vähem mõjutatud kui mõned muud sektorid,

Ettevõttes on praegu tööl 328 inimest. Kohalike kõrval on seal teenistust leidnud ka Ukraina sõjapõgenikke. «Loodan, et nad on rahul,» märkis Koha. «Meie oleme kindlasti rahul, sest oleme saanud neid aidata ning nad on tublid töötajad.»

Tublid töötajad hoolitsevad iga päev tootmise eest, mille liinidel valmistatakse laia sortimenti kondiitritooteid ning sügavkülmutatud saiakesi. Need on Priit Koha sõnul ettevõtte kaks peamist suunda, mille sisse mahub lai sortiment kooke ja saiakesi. Sorte mõõdetakse sadades ja sortiment vaheldub vastavalt sellele, mida turg nõuab.

Toodang müüakse peamiselt Eestis, aga seda eksporditakse ka Lätti, Leetu ning 2021. aastal viidi ka Poola. Ettevõtte müügitulu oli 2021. aastal 27,8 miljonit eurot. Seda oli 2,6 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem.

Mahtude kasv nõuab ka tootmise ja laosüsteemi arendamist ning laiendamist. Praegugi kuuluvad arenguplaani tootmis- ja laohoonete laiendused.

UUE AASTA KOHAL KÜSIMÄRK

Mida toob uus aasta, on suur küsimärk. Sellest aastast võtab pagarifirma kaasa põhitooraine hindade kahekordse kasvu.

«Tahaks loota, et uuel aastal hinnad stabiliseeruvad natuke,» ütles Koha. «Kahjuks aga oleme viimase paari aasta jooksul näinud, et olukorrad võivad muutuda väga kiiresti. Tekivad uued takistused, mis mõjutavad toorainete saadavust või erisuguste sisendite hindu tarbijatele negatiivses suunas. Õnneks on järgmiseks aastaks siiski märke sisendhindade kasvu aeglustumisest ning loodame kõige paremat.»

Aclima Valga tehases saab tööd 70 inimest. Pildil firma juhatuse liige Maive Saarepera (paremal) ja tootearendusjuht Manni Aia.

Lõuna-Eesti parima toote tiitli võitsid Villatoode OÜ lambavillast väetisegraanulid. Eriline toode on leidnud sooja vastuvõtu ja ettevõte peab plaani laieneda ka naaberriikide turgudele.

Nüüdseks on masinaparki uuendatud ja suurendatud. Kui tootmisvõimsus peaks kasvama, saab kohe gaasipedaali vajutada, nentis ettevõtte juht Sander Veskimeister.

LAMBAVILLAST VÄETISEGRAANULID LEIDSID SOOJA VASTUVÕTU

mis ka väga rasvane, tuli seadmete ülekandeid kogu aeg puhastada,» meenutas ettevõtte juht.

TOMI SALUVEER tomi.saluveer@lounapostimees.eeõuna­Eesti aasta toote tiitli võitja Villatoode OÜ lambavillagraanulite Mää puhul väärib tunnustust nii toote erilisus, ettevõtte juhtide hulljulgus sellega turule tulla kui ka graanulite kiire ja soe vastuvõtt tarbijate seas.

«Meil on olnud töine ja hea aasta,» tõdes Villatoode OÜ juht Sander Veskimeister. «Mõnes mõttes on olnud ka keeruline aeg, kuid see ongi alustava ettevõtte argipäev, kui oled turule tulnud uue asjaga, millest keegi midagi eriti ei tea.»

Põlvamaal Räpina vallas Meelva külas lambavillast väetisegraanuleid pressima asunud mehe sõnul on esimene aasta möödunud toote tutvustamise tähe all. «Meid on väga hästi vastu võetud,» rõõmustas Tallinna juurtega mees.

TEEKOND IDEEST TEOSTUSENI

Villatoode OÜ kolmel osanikul hakkas lambavillaväetise mõte idanema eelmise aasta kevadel. Väetisetehase osanik Veiko Raime, kellel on ka väike lambafarm, tõdes tollal, et lambavillast Eestis keegi midagi ei tooda, pigem käsitletakse seda kui jääki.

Eestis on aga 65 000 kuni 80 000 lammast: kui igaühelt pügatakse aastas kaks­kolm kilo villa, teeb see kokku vähemalt 160–170 tonni. «Käpikute, sokkide ja vestide kudujad kasutavad ära hinnanguliselt vaid kuni kolm tonni,» teadis Veskimeister rääkida. «Eestis ostetakse põhiliselt vill lõngana sisse.»

Nii asutatigi ettevõte, mille omanike ringi kuulub ka Räpina paberivabriku juht Mihkel Peedimaa. Raime otsis internetist välja, mida maailmas peale lõnga veel lambavillast tehakse. «Meid kõnetas mõte, et puhastamata ja pesemata villa saab granuleerida ning see on väärtuslik väetis,» lausus Veskimeister.

Mehed ostsid väikese graanulitehase rajamiseks esialgu nii­öelda doonormasinad, mida töö käigus kohandati. «Vill on üsna kapriisne materjal, mistõttu oli vaja tehnikat omajagu timmida. Kuna tegemist on musta ja pesemata villaga,

Nüüd on masinaparki uuendatud ja suurendatud ning see korralikult käima saadud. «Kui tootmisvõimsus peaks kasvama, saame kohe gaasipedaali vajutada,» lausus Veskimeister ning lisas, et võimsus on aastaga tõusnud 50–60 protsenti. «Saame masina nupust käima panna ja oodata, millal graanulid liini mööda tulema hakkavad.»

VILLAVARU OLEMAS

Veskimeistri sõnul on järgmiseks aastaks juba villa kokku ostetud – seda Eestis jätkub –, samuti on toodetud graanuleid tulevaks aastaks ette. «Kui räägime praegu juba kümnetest tonnidest, siis järgmisel aastal on Eestis tooraine ressurssi veel omajagu üle. Samas on meile lambavilla müügiks pakkumisi juba tulnud ka Lätist ja Leedust.»

Veskimeistri sõnul jätkub ka selgitustöö, mida villagraanulitega aias teha saab. «Peamine on praegu müügitöö ja partnerite leidmine,» täpsustas ta. «Senised kliendid on meile sotsiaalmeedias aga kiitust jaganud: taimed on ellu jäänud ja teodki ei lähe üle villagraanuli.»

Nimelt ärritab graanul Veskimeistri kinnitusel limuseid piisavalt palju, et nad valivad võimaluse korral liikumiseks mõne teise tee. «Kui ühes aias on taimed graanulitega ümbritsetud, läheb tigu naabri aeda,» lisas ta. «Nii lihtne see ongi. Kui kusagilt saab toitu lihtsamalt, ei pane ka tigu ennast ebamugavamasse olukorda.»

Samuti on Veskimeistri sõnul kiitust saanud pakend. «Müüme graanuleid ka suuremates paberkottides viie ja kümne kilo kaupa. Mõni on võtnud korraga näiteks 30 kilo.» Seega on lambavillast graanulid ennast mullaparandajana juba tõestanud.

HINNATÕUS TÕI PILDILE

«Sõja tõttu räägiti väetistest tänavu rohkem, sest hinnad kerisid päris kõrgele,» nentis Veskimeister. «Kui jaemüügis maksis kõige levinum lämmastikuga ammooniumnitraat 170 eurot tonn, siis mingil hetkel küsiti tonni eest sel aastal koguni 1350 eurot. Hinnatõus tõi ka meid paremini pildile.»

Lambavill sisaldab lämmastikku, kaaliumit ja fosforit ning graanul on hea selle poolest, et see laguneb aeglaselt.

«Graanulid lagunevad hapniku ja niiskuse toimel sõltuvalt pinnasest kolm kuni kaheksa kuud,» rääkis Veskimeister. «Tavalise väetiseveega kastetakse taimed kiiresti ära: taim küll omastab midagi, kuid suur osa uhutakse alumistesse pinnasekihtidesse ning lõpuks võib see põhjaveeni jõuda. Graanul tõmbab aga vee sisse ning annab niiskuse koos väetisega taimele aeglaselt välja.»

Pealegi meeldib klientidele, et kasutatakse mahedalt toodetud kohalikku ressurssi. «Bio­ ja ringmajandus on oluline,» rõhutas väetisetootja. «Kui saame Eesti turu edukalt käima, võime laieneda ka Läti või Leedu suunas,» lisas ta.

«Lambavilla transport on mõnes mõttes nagu õhu transport. Kuupmeetrisesse kotti mahub 80–100 kilo villa. Kui minna näiteks kahe tonni villa järele, saab väiksem veok üsna kiiresti täis. See teeb villa toormaterjalina kalliks. Seetõttu on meil kavas tööle panna mobiilne tehas, mida saaks käruga sappa võtta,» avas Veskimeister tulevikuplaane.

TASUB TEADA

Väetis

Villagraanulid sisaldavad lämmastikku, fosforit, kaaliumi, magneesiumi, väävlit ning teisi mikroelemente. Lagunevad maapinnas õhuhapniku, niiskuse ja soojuse mõjul. Selle käigus eraldavad mikroelemente ja rikastavad mulda. Maapinnas lagunevad graanulid umbes kuus kuud.

Niiskusehoidja

Villagraanulitel on suur niiskusimavus, mistõttu väheneb nii kastmiskordade arv kui ülekastmise risk.

Graanulid sobivad eriti hästi kodude ja kontorite lillepotti­

desse ja konteineritesse, kus taimed kipuvad kiiremini kuivama. Graanul aitab mullas vett salvestada ning niiskust vabastades väetatakse samas mulda.

Tigude tõrje ja multšimine

Villagraanulid ärritavad limuste jalga ja sunnivad neid teist teed otsima. Kui laotada graanulid paksema kihina ümber taime, püsib maapind selle all ühtlasemal temperatuuril. Nii saab ära hoida kevadistest temperatuurikõikumistest tulenevat kahju ning tigude ja nälkjate pealetungi.

Foto:

L

AASTA TOOTE

TEESÕPRU RÕÕMUSTAVAD NALJAKAD MEHIKESED

MATI MÄÄRITS

Võru gümnaasiumis läinud õppeaastal tegutsenud õpilasfirma Tii lahendas pakitee joojate mure, kellel tassiserval olev nöörijupike aegajalt kuuma joogi sisse libiseb – noorte toote puhul hoiab libisemise ära naljaka olemisega teemehike.

Õpilasfirmat juhendanud Maivi Liiskmanni ütlusel võtsid Merily Jakovets, Randel Johannes Reeder, Eilika Laanemets ja Marko Läll eesmärgiks teha tee joomine lõbusaks elamuseks ägeda disaini kaudu. Näiteks Saunaliste komplekti puhul olid teekotikeste külge kinnitatud tegelased, keda sai mugavalt tassiservale asetada, nagu istuksid mehikesed tünnisaunas. Lisaks Saunalistele kujundati ka komplektid Valentin, Jõulurahvas ning Eesti 104 (viimati nimetatus on äratuntavad meie senised presidendid).

MEESKONNATÖÖ TÄHTSUS

«Noored mõistsid, kui oluline on aega planeerida ja probleemidele koos lahendusi leida. Tegemist on meeskonnaga, kes oli abiks ka teistele tiimidele. Nad nautisid protsessi, käisid ära Riias toimunud rahvusvahelisel õpilasfirmade festivalil ja kuulasid sealsete kohtunike soovitusi ning kiidusõnu. Teemehikesed juhtisid noored ka Eesti parimate õpilasfirmade konkursi finaali,» märkis Liiskmann.

Merily Jakovetsi ja Randel Johannes Reederi tagasivaatel korraldasid nad tooteidee leidmiseks esmalt ajurünnaku ning erisugustest mõtetest kujunes esikolmik. «Siis läksime direktori juurde küsima, mida tema meie ideedest arvab. Mõtte, mis meile endale parimana tundus – pulmaküünlad –, laitis ta maha. Hiljem saime ka ise aru, et see oli liiga lihtne ning paljud õpilasfirmad teevad niigi küünlaid. Direktori soovitusel otsustasimegi teemehikeste kasuks,» lausus Jakovets.

Et toode oleks võimalikult eestimaine ja läheks stiiliga (võro keeles tii) kokku, otsiti Reederi sõnutsi esmalt Eesti teesid, aga kuna nende eest küsiti liiga suuri summasid, otsustati siiski välismaiste kasuks.

«Meil oli musta, punast, rohelist, šokolaadi-, kookospähkli- ja mustikateed. Panime rõhku maitsetele, mida iga päev võib-olla ei ostaks,» rääkis Jakovets. «Meilt saab disaintoodet ehk elamust. Tahtsimegi need mehikesed teha pisut isevärki olemisega. Tuge

mati.maarits@lounapostimees.ee Õpilasfirma

Teekomplekt Eesti 104 presidentidega vast kartongist kujud disainisime ja lõikasime välja ise.»

Jõudmist Eesti õpilasfirmade konkursi finaali 24 parema hulka peavad noored suureks saavutuseks, sest konkurente oli viiesaja ringis. «Saime ka kogemuse, kuidas idee mõne minutiga maha müüa,» lausus Jakovets.

Õpilasfirma ajal valmistati ligi 350 komplekti. Neid turustati laatadel ning ühismeedia kaudu. «Rääkisime oma tegemistest ka uute õpilasfirmade tegijatele, ka nii saime kliente ja tutvusi,» mainis ta.

Kuna kaks ülejäänud noort polnud teemehikestega jätkamisest enam huvitatud, plaanivad Jakovets ja Reeder asutada oma firma. «Tahame oma tegevust tõhusamaks muuta. Edaspidi saadame kujunduse firmasse, kus see masinatega välja lõigatakse. Teepaki külge tuleb mehikesed ikka endal panna, aga see ei võta nii palju aega,» leidis neiu.

TULEVIKUPLAANID PAIGAS

Plaan on hakata tegema ka suuremaid või väiksemaid komplekte, samuti täita eritellimusi – näiteks kui keegi tahab enda näoga komplekti. Mõeldud on korduskasutatavatele mehikestele, keda saaks uuesti teepaki külge panna.

Üksnes firmale noored pärast gümnaasiumi lõpetamist pühenduda siiski ei kavatse, sest plaanivad kõrgkoolis õpinguid jätkata. Reederit huvitavad majandus ja psühholoogia. Majandusvaldkond köidab ka Jakovetsi, kes kandis õpilasfirmas tegevjuhi tiitlit. Noormees seevastu oli finantsjuht.

Tasapisi ehitatakse üles ka kodulehte.

«Kui suudad eristuda, jõuadki suurte hulkadeni. Kuna meie mehikesed on naljakad, siis inimestele see meeldib,» lisas Jakovets, kes nüüd juba ise õpilasfirmade mentor.

«Peaasi on unistada suurelt ja teha oma asja,» leidis Randel Johannes Reeder.

VEERAND SAJANDIT VÕRUMAISEID SUSSE

ARVED BREIDAKS

Lambavillase voodri ja ruudulise pealiskangaga OmaKinga toasusse hakati Võrumaal valmistama ajal, kui Soome pääses viisaga, Eesti kroon oli kehtinud lühemalt kui euro praeguseks ning tarbijahinnad kasvasid aastas 23 protsenti. Kitsastes oludes sündinud sussimudel osutus kergetööstur Rait Tillmannile aga tõeliseks kullasooneks, sest järjepanu veerand sajandit tootmises püsinud susse on nüüdseks müüdud umbes veerand miljonit paari.

«OmaKinga sussid said alguse sel ajal, kui juba tootsime [1993. aastast] võimlemissusse HipHop. Kuna võimlemissussid on hooajaline toode, siis talveks oli vaja samamoodi mingit toodet, mis tagaks aastaringse müügi,» meenutab OÜ Ritico juhatuse liige Rait Tillmann.

Esimesed OmaKinga sussid (need kannavad nüüd nime Trolla) valmisid 1996. aasta lõpus ning jõudsid Eestis müügile järgmise aasta hakul. «Need on tõeliselt soojad, lambavillased ja neid teeme siiamaani. Vahest juba veerand miljonit paari oleme neid Eestis müünud,» lisab Tillmann.

LIHTNE SUSS

OÜ Ritico juhatuse liikmed Liis Tillmann ning tema lell Rait Tillmann hoiavad Võrumaa kergetööstuse lippu kõrgel kohapealse jalatsivabrikuga, kus valmivad nii moodsad Tokud (Liisi käes) kui ka klassikalised Trollad (Raidi käes).

tuli Rait Tillmanni vennatütar Liis, sai pere sussiäri särama löömine just tema proovikiviks. Sündis sussibränd Toku.

«Uued sussimudelid tõid kliendid tagasi OmaKinga klassika juurde,» räägib Ritico OÜ juhatuse liige Liis Tillmann. «Tekkis äratundmine, et oi, mu emal või vanaemal olid need sussid voodiserva all. Uued Toku kliendid tõid tagasi ka huvi OmaKinga vastu.»

TOOTMISSE LÄBI SÕELA

Iga mudeli väljatoomisele eelneb põhjalik töö, kuhu kaasatud kogu ettevõte ja nende pereliikmedki, rääkimata tagasisidet andnud klientidest. Esmalt esitavad oma nägemuse disainerid Piibe Tomp ja Eren Leis.

Esimesed OmaKinga sussid (need kannavad nüüd nime Trolla) valmisid 1996. aasta lõpus ning jõudsid Eestis müügile järgmise aasta hakul.

«Siis teeme esimesed prototüübid valmis ja kaasame terve tootmise poole, kes kõik viivad need [näidised] koju, kus testitakse ja proovitakse – mõnikord mitu aastat,» selgitab Liis Tillmann. «Alles siis, kui sellest suurest ja tugevast sõelast on läbi käidud, saame toodetega turule tulla ja klientideni minna.»

Ajal, kus energia ning toasoojaga tuleb säästlikult ümber käia, on sussid need, mis päeva päästavad. Et jalad peavad soojas olema, seda on emad läbi põlvkondade lastele tüütuseni korrutanud. Ühe inimpõlve vanuseni on jõudnud ka OmaKinga sussid, mis valmivad endiselt Võrumaal.

Ajal, mil OmaKinga sussid Eestit vallutama hakkasid, oli Eesti keskmine brutopalk 200 eurot, elukallidus aga kappas samas tempos nagu praegu. Sussimudelit välja nuputades võeti arvesse nii väikest ostujõudu kui inimeste huvi uute asjade vastu.

«See sündiski kalkuleerides, et oleks kokkuhoidlikult toodetud, materjalid said vaadatud võimalikult soodsatelt tarnijatelt. Siit see lihtne disain sündis ja kestab siiamaani,» lisab Rait Tillmann. Suur teene susside menu juures oli tollasel kaubandusketil Säästumarket, mille kaudu käinud müük võtab töösturi veel praegugi pead vangutama.

Uuel sajandil hakkas aga susside hoog raugema. Ettevõte vajas midagi, millega kõnetada nooremat põlvkonda. Kui Riticosse

«Nüüd on tunda, et Eestis kohapeal toodetud toode on rohkem väärtustatud, aga kümme aastat tagasi ei olnud ta seda veel kindlasti,» mõtiskleb Rait Tillmann. «Ent ka minu vanaisa valmistas jalatseid – sealt see teadmine, et pean seda tegema, ükskõik kui raske aeg on.»

Kui maailm valmistub jõuludeks, on Võrumaa sussimeistrite mõtted juba kevades. «Suss on selline tore toode, mida inimesed kannavad aasta ringi,» ütleb Liis Tillmann. «Kui põhiline sussikandmine on septembrist jaanuari-veebruarini, siis paljudel on ka suvekodud, kuhu samuti tihti susse otsitakse, aga mitte nii palavaid. Sestap töötame välja ka mudeleid, mida saaks kasutada rohkem kevadel ja suvel.»

Tii liikmed Merily Jakovets ja Randel Johannes Reeder on ka head sõbrad.

OSTROVA MARI MAHE MUSTASÕSTRAMAHL

Mahedalt kasvatatud mustadest sõstardest valmistatud mustasõstramahl on tervislik kodumaine toode. Ostrova Mari toodab Setomaal mustasõstramahla otse marjadest, mis on külmpressitud ning pastöriseeritud, tagades sellega mahla parimad omadused.

Mustasõstramahl sisaldab hulganisti C­vitamiini ja antioksüdante. Sellele ei ole lisatud vett, suhkrut ega säilitusaineid.

Marjaistanduses ei kasutata keemilisi taimekaitsevahendeid ega mineraalväetisi. Väikeettevõte elavdab piirkonna põllumajandust ning toob tuntust Võrumaa piirkonnale. Ostrova mahlad on tuntud üle Eesti.

RÜÜP OÜ JÕHVIKAVAHUVEIN

KARBALAS

Klassikalisel meetodil valmistatud vahuvein. Jõhvikad selle tarbeks on korjatud Setomaalt Suursuu soost Hilibiniidü järve äärest.

Tavalisest lahjem ja magusam vahuvein, et mõnus jõhvika maitse oleks esimene, mida jooja keelel tunneb. Veini on soovitatav juua jahutatult 6–8°C juures, säilitada pimedas ja jahedas.

Karbal(as) tähendab rannikumurdes sõna «jõhvikas». Jõhvikat kutsutakse karbalaks Kuusalus ja Vaivaras.

ALA JUUSA TALU KASEMAHL

Ala Juusa üks kõige legendaarsemaid tooteid, mõnedki kohvikud ning restoranid on selle oma valikusse võtnud.

Värskelt pastöriseeritud kasemahl on saadaval nii naturaalselt, punase sõstra kui ka astelpajuga. Mahl ei ole hapendatud. Hea vaheldus gaasilistele ja suure suhkrusisaldu­

sega jookidele. Kõige paremini maitseb jahutatult, säilib toatemperatuuril. Oma tervislikkuse tõttu on seda hea pakkuda ka lastele. Mahl on pakendatud klaaspudelisse, mis aitab hoida loodust rohkem plastivabana.

KÕLLESTE GARLIC OÜ MARINEERITUD KÜÜSLAUK

Eestis kasvatatud kodumaine küüslauk toob tervist. Eelkuumutatud toored küüslaugud on marineeritud kuuma marinaadiga. Säilinud on küüslaugu maitse, kuid see pole nii vänge kui toorel mugulal. Kohe purgi avades on juba lõhnast saada aru, et tegemist on värske kraamiga.

Krõmpsud küüslaugud sobivad kasutada näiteks salatites või prae kõrvale. Toode sobib hästi ka kingikotti pistmiseks.

Alustanud oma äri küüslaugukasvatusest ja ­müügist, on pereettevõtte tooteid nüüdseks müügil üle riigi suuremates kaubanduskettides.

JOOSEPI TALU MAASIKAD

Joosepi talu maasikad maitsevad täpselt selliselt, nagu need marjad, mida vanasti vanaema peenralapilt korjatud sai. Ligi 20 aastat Põlvamaa päikese all maasikaid kasvatanud Joosepi talust on praeguseks saanud üks tuntumaid Eesti maasikakasvatajaid.

Tunnelimaasikad korjatakse mais ning nende kasvatamisel kasutatakse uudseid lahendusi.

Joosepi talu maasikad on ka pealinnas legendaarsed ning kõigile teada: nende müügipunktides on sageli 20­meetrised järjekorrad. Talu toodang on tuntud ka välismaal. Joosepi talu aitab teistelgi alustavatel maasikakasvatajatel oma tegevusega pihta hakata.

Lõuna-Eesti Postimehe parima toote konkursil oli tänavu kümme kandidaati. Lisaks kolmele parimale osalesid järgmised tooted:

RAINDESIGN OÜ PUIDUST LEHTPABERRÄTIHOIDJA

Raindesign OÜ on Tõrva vallas tegutsev puiduettevõte, mis annab tööd seitsmele kohalikule elanikule. Ettevõtte toodetud eritellimusmööblit ja puidust mänguasju on kodudes üle Eesti, aga ka näiteks Lottemaal ja Laulupesas.

Esimene lehtpaberrätihoidja valmis sellepärast, et rullpaberit oli ebamugav kasutada ja plastikust paberrätihoidja ei sobinud interjööri. Puidust hoidja on kauni välimusega ja seda on mugav kasutada. Ühe käega saab kergesti hoidjast kätte paberrätiku, järgnevaid pabereid määrimata. Paberihoidja on piisavalt raske ja püsib omal kohal ka viimase lehe väljatõmbamisel. Kasutatud paberid võib panna biojäätmete hulka või kompostida.

Aastate jooksul on tehtud erisuguseid prototüüpe. Selle paberihoidja disaini on täiendanud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut.

Lehtpaberrätihoidja valmistamine on valdavalt käsitöö. Osaliselt saab hoidjate valmistamiseks kasutada puidutööstuse jääkmaterjale.

ADENSEN FURNITURE OÜ ARENDAVAD MÄNGUASJAD

Puidust mänguasjad on valmistatud mööblitootmise jäätmetest.

Konstruktor sisaldab puidust auto või traktori detaile, liimi, tüübleid, vesivärve, pintslit ja haamrit.

Laps saab vanemate juhendamisel ise endale mänguasja kokku panna.

Maaettevõtlusega tegelev Siidrikoda valmistab ligi 15 erinevat jooki ja hakkab peagi tootma uusi püreesid. Kodumaine Coop Pank on sealjuures hea partner, sest on maainimesele igapäevastes rahaasjades alati käepärast.

Populaarne siidritootja valis kodupangaks maaettevõtlust toetava Coop Panga

Põlvamaal tegutsev pereettevõte Siidrikoda kogub oma jookidega kuulsust nii Eestis kui ka piiri taga ning nende tootmismaht on peale uue tootmishoone valmimist pea kahekordistunud. Ettevõte on seadnud uueks eesmärgiks kasutada ära ka õunte ja marjade kõik pressimisjäägid ning hakata sellest valmistama kiudainerikast püreed. Suurteks arenguhüpeteks on oluline hea koostöö kohaliku pangaga, kelle strateegia on toetada ettevõtlust linnas ja maal.

Akadeemilise kraadiga teadlased Sulev ja Tea Nõmmann on Kanepi lähistel Valgjärvel rajanud siidri ja muude õunamahlast valmistatud jookide kaasaegse tööstusliku tootmise. Nende perefirma areng on maaettevõtluse üks edulugusid. Kaubamärki Kodas kandvaid siidreid, vahuveine ja mulliga õunamahlasid pakuvad nii tuntud kaubaketid kui ka restoranid Eestis ja välismaal.

Ettevalmistused tulevase tööstuse toorainega kindlustamiseks algasid juba 2006. aastal, mil istutati esimesed 4000 madalakasvulist õunapuud. Nüüdseks kasvab neljas istanduses juba ligi 10 000 puud. Siidrikoda asutati 2011. aastal, kui rajati õunaaedade vahetusse lähedusse töötlev tööstus. Esimesed joogid valmisid 2014. aastal ja sealt edasi on Siidrikoja tuntus kvaliteetsete käsitööjookide pakkujana järjekindlalt kasvanud.

„Usun, et tänavu suureneb meie toodangu maht ligi 200 000 liitrini,“ ütles Sulev Nõmmann. Enne uue tehase avamist 2019. aastal piirdus tootmine 50 000 liitriga. Kasvamiseks ruumi veel on, sest uus tehas võimaldab toota kuni 800 000 liitrit erinevaid jooke. „Tänavune õunasaak on mullusest parem. Kuum suvi suurendas ka õunamahla suhkrusisaldust, kasvatades sellega toorme väärtust,“ lisas Tea Nõmmann, kes vastutab õunaaedade rajamise ja hoolduse eest.

Praeguseks on ettevõtte tooteportfellis ligi 15 erinevat jooki, millest suurema osa moodustavad siidrid, vahuveinid ja mittealkohoolsed joogid. Just mittealkohoolsete jookide osakaal on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud.

Koostöös teadlastega arendatakse tervislikku püreed

„Meie selle aasta kõige tähelepanuväärsem areng on toimunud aga hoopis ringmajanduse põhimõtete rakendamises. Nimelt suudame töödelda õunte ja marjade kõik pressimisjäägid, nii et tagasi põllule lähevad vaid rootsud,“ tõdes Sulev Nõmmann. Õunte ja marjade täiendavaks väärindamiseks paigaldatud uus tootmisliin võimaldab valmistada

mahla pressimisel ülejäävast kuivmassist kiudainerikast püreed.

Selleks käib praegu koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega (TFTAK) rakendusuuringu viimane etapp, et selgitada välja, millist positiivset mõju avaldab kiudainerikas püree inimese tervisele ning enesetundele.

„Eeldame, et see mõjub hästi soolestikus elutsevatele mikroorganismidele (mikrobioomile), kes osalevad aktiivselt toidu seedimises. Tänu arendustegevusele, uuringutele ja innovatsioonile saame kiudaineterikkast püreest hakata valmistama täppistoitu, mis arvestab inimese mikrobioomi eripäradega,“ selgitas Sulev Nõmmann. Selleks on kaasatud teadlasi Eestist ja Soomest, lisaks TFTAKile näiteks ka Turu ülikoolist.

Coop Pank tuli keerulistel aegadel appi

Arendusprojektideks, teadusuuringuteks ja innovatsiooniks vajaliku taristu loomine tootmistegevuse kõrvale on väga kapitalimahukas ja kallis. Suuri investeeringuid on võimalik teha ainult siis, kui on olemas kodupanga usaldus ja tugi.

„Meile meeldib, et Coop Pank pakub ka maapiirkondades kaasaegse ettevõtluse arendamisel tõsiseltvõetavat finantstuge. Lisaks sellele on Coop Pank igapäevastes rahaasjades läbi Konsumi ja Maksimarketi kaupluste ettevõtja jaoks käeulatuses,“ ütles Sulev Nõmmann. Teised Eestis tegutsevad pangad on kulude optimeerimiseks oma kontorid ja pangaautomaadid viinud maapiirkondades miinimumini.

„Meie jaoks on tähtis, et Coop Pank põhineb kodumaisel kapitalil. Kui rahakotti kontrollib täielikult väliskapital, siis sünnivad majandust mõjutavad otsused kuskil piiri taga ning Eesti enda ettevõtjatel on keeruline selles kaasa rääkida,“ lisas Sulev Nõmmann.

• Ärikliendid arveldavad Coop Panga äripaketis tasuta, teenivad arvelduskonto jäägilt Eesti kõrgeimat intressi ning kasutavad paindlikke finantseerimislahendusi.

• Coop Panga äripaketis on piiramatus mahus pankadevahelised välkmaksed, Euroopa maksed, koondmaksed, pangalingi maksete vastuvõtmine tasuta ja lisaks tasuta deebetkaart. Paketitasu ei ole.

• Ettevõtte rahaliste vahendite kasumlikumaks hoiustamiseks maksab Coop Pank turu parimat intressi arvelduskonto jäägile.

• Äriklientide tähtajalisele hoiusele maksab Coop Pank võrreldes suuremate pankadega kõrgemat hoiuse intressi, mis on praegu kuni 2,5 protsenti.

• Coop Panga ärikliendil on võimalik kõigis Coopi kaupluste kassades üle Eesti kanda oma pangaarvele ilma teenustasuta kuni 4000 eurot kuus ja kokku kuni 10 000 eurot kuus.

• Finantseerimistoodetest pakub Coop Pank äriklientidele arvelduskrediiti, käibekapitalilaenu, investeerimislaenu, liisingut, faktooringut, pangagarantiisid, hooajaliste tööde laenu ja korteriühistulaenu.

• Coop Pangas on igal ärikliendil personaalne ärikliendihaldur, kes annab nõu ja on alati olemas igas Eestimaa nurgas. Isiklik haldur on nii suurtel kui ka alles alustavatel ettevõtetel.

Ettevõtja sõnul on Coop Pank tulnud neile alati appi ka keerulistel aegadel, kui Siidrikoda vajas tegutsemiseks lisaraha. „Oleme neilt saanud vajalikku arvelduskrediiti ja uute projektide elluviimiseks mõistliku intressiga investeerimislaene. Saan ettevõtjana loota Coop Panga finantstoele ja see on minu jaoks oluline,“ ütles Sulev Nõmmann.

Tegevjuht Sulev Nõmmann ja turundus- ja müügijuht Ingmar Nõmmann siidrikojas.

ERIPREEMIAD

SILMAPAISTEV KULTUURI TOETAJA KOHALIKU ELU EDENDAJA

KOGUKOND KOONDUS SUUSAKESKUSE TAASTAMISE TAHA

TOMI SALUVEER tomi.saluveer@lounapostimees.ee

Mullu läks külmaks novembri teisel poolel ning detsembri alguses käis möll juba täie hooga. Ka tänavu tuli talv varakult ja nii avas suusakeskus uksed jõulukuu alguses.

Leigo talu peremees Tõnu Tamm ütleb, et Leigol on ilus aasta läbi ning ka külmal ajal naudib ta oma kodus kaunist loodust ja imelist maastikku.

LEIGO PAITAB HINGE ILU JA MUUSIKAGA

MAARIUS SUVISTE maarius.suviste@lounapostimees.ee

Lõuna-Eesti Postimees ja Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 annavad esimest korda välja silmapaistva kultuuri toetaja eriauhinna. Selle pälvinud Leigo talu asub Otepää vallas Lutike külas kaunil künklikul maastikul, kus on ilus aasta läbi. Eriti aga sumedatel suveõhtutel, mil järvelt kostuv helimaagia paitab hellalt hinge. Praeguseks 18 järvega ümbritsetud piirkonna üks olulisemaid kultuurivedureid Leigo on juba 24 korda teinud kauneid Järvemuusika festivale. Südamlikult südamest südamesse.

Esimesed kolm aastat pakkus pererahvas kauneid helisid ja ilu keset loodust tasuta. «See oli puhtalt kutsumusest, et anname rahvale midagi hästi ilusat,» ütleb Leigo talu peremees, festivali ellu kutsunud Tõnu Tamm (81).

ILUS HOBI

Festivalid on tema ilus hobi – pakkuda võimalust kuulata kaunist klassikalist muusikat vabas looduses. Muusika ja muusikatundlikkus on tal maast madalast hinges olnud. «Nagu Juhan Liiv on öelnud: üks helin mul helises rinna sees,» põhjendab ta, et see pannud teda säärast suurt kultuurisündmust korraldama.

Tõnu Tamme sõnul on viimased kümme aastat Leigo festivalide peakorraldaja olnud tema tütar Tiiu Tamm, kes on hea organisaator: korraldab kõike, teeb lepinguid, toimetab, otsib abijõudu ja mida kõike veel. «Paistab, et see ongi tema kutsumus – ta tahab ikka väga teha, on nii väge täis. Suuresti tänu temale see asi kestab,» kiidab Tõnu Tamm. «Minule on jäänud meeldivam osa: kõike seda siin kujundada ja tulevärki teha. Seda teen hea meelega nii kaua, kui jaksu on.»

rida olnud algusest peale. Sellest ju kasvas välja ka järvemuusika mõte,» selgitab Leigo muusikahing, kel on ka nõrkus tuld teha. «Olen elus palju öid lõkke ääres veetnud, nii et see tulemüsteerium mõjub mulle väga. See panigi mõtte liikuma, et võiks tule muusikaga ühendada.»

KÕIK ON EHE JA LOOMULIK

Iga festival lõpeb Leigol tuleetendusega, kus kõik ehe ja loomulik. «Kogu idee üks põhiline osa ongi lõpukontsert tule ja vee muusikaga, et siduda tule muutust muusika kulgemisega. Õigemini muusika kulgemise järgi muuta tuld,» kõneleb Tõnu Tamm. «Siin on selline meeleolu, mida mujal ei ole: tuleetendus ja ilus muusika.»

Enda sõnutsi tundub tallegi, et see kõik, mis on tuleetendustel, on juba olnud. Aga samas mõtleb ta iga kord välja midagi uut või mõne teise efekti juurde. «Üldmulje jääb ikka samaks. Eks publik ka vahetub. Samas tean neid, kes käinud kõikidel Järvemuusika kontsertidel.»

Küsimusele, kui raske on Lõuna-Eestisse kultuuri luua ja tuua, vastab ta nõnda: «Muidugi, kui Leigo oleks kusagil Tallinna külje all, oleks meil kaks-kolm korda rohkem rahvast ja tasuvus ka suurem. Aga siia kaugele Tallinnast tulla on ikka suur ettevõtmine.»

Praeguseks 18 järvega ümbritsetud piirkonna üks olulisemaid kultuurivedureid Leigo on juba 24 korda teinud kauneid Järvemuusika festivale.

Seda suurem väljakutse see aga on, kui võimas kultuurisündmus just Lõuna-Eestis aset leiab. Tamm teab, mis aastast aastasse huvilisi kaunisse kohta kokku meelitab – looduse, tuleetenduse ja muusika koosmõju. Ja meeliülendav on, kui pärast järjekordset festivali tänatakse pererahvast taaskordse kauni kultuuriõhtu eest. See on nii hea tunne, et võtab korraldajatel tänupisaragi silma.

Kas festival tuleb ka järgmise aasta suvel, on praegu, detsembris, vara veel kindlalt öelda. Igatahes mõtteid on Leigo rahval peast läbi käinud kõiksuguseid. Aga kui 2023. aastal ei tule, siis aastal 2024 kindlasti. Sest 25. Leigo Järvemuusika festival ootab.

Coop Panga ja Lõuna-Eesti Postimehe kohaliku elu edendaja eriauhinna pälvis Kütioru Puhkekeskuse OÜ. Firma on näide sellest, kuidas kogukonna ettevõtjad panevad piirkonnale olulise teenuse taastamiseks seljad kokku. Taasavatud Kütioru suusakeskus toetab ka noortesporti.

Eesti suurimas ürgorus asuv mõni aasta tagasi taastatud keskus võttis eelmisel aastal vastu ligi 15 000 külastajat. «Suusatajad jagunesid seejuures Võru maakonna majutusasutuste vahel. Kütiorgu võib seega nimetada piirkonna üheks tõmbekeskuseks,» nentis ettevõtmist eest vedav Imre Viilukas.

Praegu on nõlvad jälle kunstlumega kaetud ning talverõõmude nautijatele avatud. Viilukase sõnul sõidutab suusatajaid alanud hooajal mäe otsa uus võimas T-kujuliste postidega suusalift, mis koosneb kahest tõstukist. Looduskaunis kohas asuv keskus pürib jõudsalt Lõuna-Eesti üheks atraktiivseimaks turismi sihtpunktiks.

AVATUD KUUS NÕLVA

Sel hooajal võõrustab Kütiorg huvilisi kuuel nõlval, suusatajaid teenindab kolm tõstukit. Keskus on avatud kuuel päeval nädalas.

«Tehislumekiht peab võimalikele plusskraadidele vastu vähemalt kuu aega. Seega võib praegu juba üsna kindlalt öelda, et keskus töötab täie hooga ka jõulude ja aastavahetuse ajal,» lausus Viilukas.

Tema sõnul saavad keskuses asuvad viis kahurit tõhusalt kunstlund toota, kui väljas vähemalt neli-viis külmakraadi. «Loodusliku lumega pole keskust võimalik reaalselt töös hoida. Teoreetiliselt oleks see võimalik vaid juhul, kui sajaks alla kaks meetrit lund, mis pressitakse sulaga 40-sentimeetriseks kihiks.»

30–40-sentimeetrisel tihedal kunstlumekihil saab traktor sõita, lund saab lükata ja freesida. «Saime ka eelmisel aastal katta kõik suusanõlvad vastupidava kunstlumega,» meenutas Viilukas.

KÜMME OSANIKKU

Kütioru Puhkekeskuse OÜ omanikeringi kuulub kümme osanikku. «See oli minu idee selline Võrumaa ettevõtjate punt kokku ajada, sest sellist hullust poleks olnud võimalik üksi ellu viia,» tunnistas Viilukas. «Kokku jõudsimegi rääkida 13–14 inimesega, kellest kümnele see mõte kohe meeldis.»

Osanikuks saamise eeldus oli seegi, et alguses tuleb teha investeeringuid ning selleks peab olema raha. «Meil käib juba neljandat aastat nii-öelda kübararing, mille käigus seda keskuse edendamiseks kogume,» tõdes Viilukas. «Vaatasime ringi sellise mõttega, et kaasatud oleks eri tegevusalade inimesed: meil on insenerid, teedeehitaja, toitlustaja, elektrik, kinnisvaraspetsialist ... Nüüd võib seda punti nimetada juba sõpruskonnaks.»

Praegu läheb kogu raha investeeringutele. «Kuigi ettevõte teenis eelmisel aastal korraliku kasumi, panime oma raha ikkagi juurde. Oleme aastas kulutanud 300 000 kuni 400 000 eurot, ainuüksi uus suusalift läks maksma 200 000.»

Keskus rendib välja 150 paari suuski, samuti laenutatakse lumelaudu. «Uuendame varustust kogu aeg,» lisas Viilukas. Majutuskohti on 26. Kui mägi on avatud, mahub kohvikusse sööma 60 inimest.

«Suusakeskused on selles mõttes eriline sektor, et külastajad ise teevad sellele reklaami,» rääkis eestvedaja turundustööst. «Mäel tehtud pilte jagatakse sotsiaalmeedias. Kui tavaliselt utsitavad täiskasvanud lapsi liikuma, siis suusakeskuse puhul käivad lapsed vanematele peale, et saada hooajapilet.»

Kütiorg on kahel aastal kogunud populaarsust ka koolilaste suusapäevaga, mil klassitäis lapsi saab koolist vaba päeva ja õpib nelja tunni jooksul mäel suusatamist.

«Tegime koolidele soodsa hinna ja lisaks toetavad ka omavalitsused, tasudes poole kuludest,» rääkis Viilukas. Eelmisel aastal käis nõlvadel harjutamas 2200 õpilast. Sama programm läheb taas lahti jaanuari alguses.

Teisisõnu: peremehe vastutada on tuleetendus. «Mina loon atmosfääri, meeleolu. Kogu maastikukujundus on minu kätetöö. Kõik, mis puudutab miljööd, on minu hobi ja

Muide, kui Tõnu Tamme väikeselt lapselapselt küsiti, mis talle kodus Leigol kõige rohkem meeldib, vastas ta nõnda: tahaks, et järvemuusika kestaks ikka edasi.

Kütioru Pukekeskuse OÜ esindaja Imre Viilukas näitas uut rajatavat tõstukitesüsteemi, mis võimaldab külastajaid teenindada enam kui kaks korda kiiremini. Üles-alla hakkab sõitma kaks tõstukipaari.

OTEPÄÄ VINEERITEHAS VORMIB KASEPALGIST VINEERI

Nagu nimigi ütleb, on tegemist Soome ettevõttega Aastast 2000 on praeguses UPM-Kymmene O tepää vineeritehases toodetud spooni ja vineeri, mis kuulub k valiteettoodete hulka ning on rahvusvahelisel turul väga nõutud –koguni üle 95 protsendi toodangust eksporditakse

M itte ainult lumelabidad

„UPM-Kymmene O tepää tehases toodetakse k asespooni, millest kohapeal liimitakse kok ku vineerplaadid,“ tut vustab ettevõtte tegevjuht Silver Rõõmussaar „Lisaks k atame vineerplaate erinevate k attematerjalidega, mis tagavad suurepärase k aitse väliskesk konnas Juba ammu ei kujuta vineer endast materjali, mis sobib vaid lumelabidate valmistamiseks

O tepää vineeritehases toodetav k valiteetne k asevineer leiab k asutust laevaehituses ja autotööstuses, aga aina enam k a interjöörilahendustena Lõviosa vineeritehase toodangust läheb piiri taha – suurem osa Euroopasse, kuid k a Aasiasse O tepää näitel võib julgelt öelda, et k aup ei tule ainult H iinast siia, vaid liigub k a vastupidises suunas

Suur osa vineeritehases valminust leiab rakendust transporditööstuses: autodes, rongides, laevades, k aubikutes, liinibussides jne Euroopa suurimad raskehaagiste tootjad on UPM k liendid O tepää tehase k aasabil jõuab igal aastal Euroopa teedele 10 000 haagist, mille oluliseks komponendiks olev vineerpõhi k annab märget Made in Estonia. Näiteks k asutatakse vineeri sõiduautode pagasiruumi põhjadeks ja tagumiste istmete seljatugedes, rahvusvaheliste vedude autode magamisasemete konstrueerimiseks, k ärupõhjades, busside põrandate ja pagasiruumide ehitamiseks

K a LNG gaasitankerite ehitusel k asutatakse k asevineeri selle sobivate omaduste tõttu Gaasi transporditakse veeldatud kujul 165 miinusk raadi juures, vineeri tugevus ja temperatuuri muutustest tulenev minimaalne paisumine/k ahanemine teevad sellest materjali mida veeldatud gaasi transpor timisel on keeruline asendada Veel rakendatakse vineeri näiteks lavade, tellingute või kõlarite puhul, aga O tepääl valminud spooni on k asutatud koguni Estonia k laverites

Oluline on materjali väga hea k valiteet ning selles osasvõib O tepää tehas uhkust tunda. Kvaliteedivigu lubada ei saa, sest vineeri k asutatakse vastupidavust nõudvates kohtades ja iga defekt võib k alliks maksma minna

UPM-Kymmene O tepää vineeritehas on üks suuremaid tööandjaid Valgamaal Tehas töötab 330 päeva aastas, puhatakse kolm nädalat suvel ning nädal talvel „Tootmishooneid on umbes 20 000-ruutmeetrisel pinnal, kogu tootmine k asutab suuresti seadmeid, mida võib pidada turul parimateks Tootmine on automatiseeritud ning operaatorite peamiseks ülesandeks on seadmete töö jälgimine “

Ter vena tööle, ter vena koju

Tööohutust peetakse ettevõttes väga oluliseks – üheks meie eesmärgiks on „ter vena tööle, ter vena koju “ Pidevalt üheskoos töökesk konda parendades oleme jõudnud heale tasemele Tur valine töökesk kond on oluline ja õnneks osk avad eestlased seda k a üha enam väär tustada “ Kohalikele inimestele on UPM-Kymmene O tepää OÜ k ahtlemata piirkonna üks olulisemaid tööandjaid. „Meil töötab 250 inimest ning kuna tegemist on tootmisettevõttega, on enamik kolleege hõivatud puidupingitööta-

jatena,“ märgib Silver Rõõmussaar. „Seadmeid, mida tehases rakendatakse, on palju, need vajavad hooldust ning sellega seoses on tehnilise personali hulk samuti märk imisväärne “

O tepää vineeritehas pakub stabiilset töökohta ning inimesed osk avad seda väär tustada. „Ettevõtte mõju ulatub umbes saja k ilomeetri raadiusesse –just selliselt alalt ostame suurema osa oma toormaterjalist,“ lisab Rõõmussaar. „Võrgustik , mida toorme varumisel k asutame, annab tööd ja leiba metsaomanikele, metsa ülestöötajatele ja transpordiettevõtetele, kuid suuremas plaanis k a raamatupidajatele, poemüüjatele, tank latele jne

Iga-aastasel töötajate rahulolu-uuringul küsime nende k äest muuhulgas k as seda, mis neile meeldib meil töötamise juures Tihti märgitakse vahetustega tööd, mis annab võimaluse oma isik likku aega paindlikumalt juhtida. Kõrgelt hinnatakse meeskonda ja kolleegide tuge. Koos veedetakse k a vaba aega, igal meeskonnal on oma traditsioonid

Töö on pingeline ja seepärast oleme tähelepanu pööranud k a ter vise hoidmise ja tugevdamise võimalustele Teeme koostööd eri meditsiini rmadega, toetame ter viseuuringuid

Tähtis on k a meie sotsiaalne vastutus-

tundlik kus. Toetame materjalidega koole, lasteasutusi, huviringe, MTÜ-sid ja rahaliselt toetame noor tespor ti

Puitu tuleb väärindada

K ahtlemata on Eestis nagu kogu maailmask i suur vajadus väär indada puitu ja biomassi uuel tehnoloogilisel tasemel. „UPM -Kymmene O tepää vineer itehases väär indatakse k asepuitu – Eestis laialdaselt k asvavat taastuvat loodusvara,“ on R õõmussaar uhke „M ets on taastuv loodusvara, mis on andnud tööd ja leiba, aga k a k atnud ja varjanud meie esivanemaid aega de algusest saati. M ets annab Eesti äärealadel elavatele inimestele võimaluse teha tööd ja saada selle eest tasu, mida ei pea häbenema Metsamajandamine tek itab mõistagi viimasel ajal emotsioone, kuna fookus on läinud eesk ätt sellele, kui palju puid raiutakse ning nõnda jääb vägisi mulje, nagu ei jääks pärast raiet metsa enam midagi. Pahatihti unustatakse, et ühe raiutud puu asemele k asvab neli uut –see on eluring, milles ei ole mitte midagi üllatavat. On tõsi, ühe neljast puust söövad metsloomad või hävitavad haigused ning teine ja kolmas raiutakse eri aegadel valgustus- ja har vendusraiete k äigus. Neljas puu k asvab sama võimsaks kui see, mille me praegu metsast välja toome ning tooteks väärindame.“

Juba ammu ei t ähenda vine er p elgalt lumelabidat ega ajutist katet kat ki löö dud akna e es O tepääl tegutse va vine er itehas e UPM-Kymmene too det av kas e vineer leiab kasutust lae vaehitus es ja transp orditö östus es, aga ka dekorat iivmater jalina sise viimist lus es

Vaade UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tootmistsehhi.

Fotod UPM Kymmene

SUURIMAT KASUMIT

37. LÕUNA-EESTI HAIGLA AS 859 831 38. ACINO ESTONIA OÜ 838 000 39. OPTIPRO OÜ 822 239 40. VÕRU TARBIJATE ÜHISTU 819 060

41.

42.

43.

45.

47.

51.

33.

34.

35.

36.

58.

59.

60.

61.

62.

63.

64.

65.

66.

67.

68.

70.

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

82.

84.

85.

86.

87.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95.

96.

97.

98.

99.

100.

PALJUD ETTEVÕTJAD JÄTAVAD ENERGIASÄÄSTU VÕIMALUSED KASUTAMATA

Kõrged energiahinnad on pannud ettevõtjaid mõtlema kokkuhoiuvõimalustele. Turul on mitmeid uusi ja kiiresti ära tasuvaid tõhusama energiakasutuse võimalusi, mida ettevõtted üle Eesti võiksid senisest märksa laiemalt kasutusele võtta.

kontekstis ei ole võimalik oodata uuenduste ellu viimiseks paremat aega. „Kuhu täpselt kellelgi investeerida tasub, kellel omatarbeks elektri tootmisesse, kellel kütte- või ventilatsioonikulude alandamisse või mujale, on juba personaalne ja sõltub toote või teenuse iseloomust.“

Arak jagab energiakasutuse uuendused kolmeks: tootmistehnoloogilisteks, primaarenergeetilisteks ja hoonetega seonduvaks. Tema sõnul on tootmistehnoloogiaga seotud protsessides üldjoontes lihtsaid ja kiireid kokkuhoiukohti vähe, kuna valdavalt töötavad masinad niigi siis, kui vaja. Tarvitatava energia küsimused on kriisi saabudes paljude ettevõtete jaoks teravalt esile tõusnud. Selles osas astutakse ka lihtsamaid ja keerulisemaid samme, näiteks vahetatakse elektripaketti või minnakse gaasilt üle muudele küttelahendustele. „Kõik, mis aga puudutab hoonet ja selle tehnosüsteeme, on säästmise mõttes võrdlemisi lihtne lahendada juhul, kui ei ole vaja hakata uuendama ehituskonstruktsioone.“

ETTEVÕTTED VAATAVAD ÜHA ROHKEM SALVESTUSJAAMADE POOLE

Mikk Saar , tõhusaid energialahendusi pakkuva Energiapartner OÜ juhatuse liige

Pikaajaliselt soodsamalt ja keskkonnahoidlikumalt majandamiseks tuleb tegeleda energia kokkuhoidu andvate tegevustega, investeeringutega hoonete, seadmete ja transpordivahendite energiatõhususse, energia tootmisega päikesepaneelidega ning energiasalvestuslahendustega.

Tootmise puhul on täna kõige kiirem võimalus rajada hoone katusele, seintele või maapinnale hoone kõrval päikeseelektrijaam.

Kui mainida uuenduslikke energialahendusi, mõtlevad paljud vaid päikesepaneelidele katusel. Lähemal uurimisel aga on ettevõtetele mitmeid võimalusi energia säästuks, tootmiseks ja salvestamiseks. Ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtted võiksid luubi alla võtta oma valgustuse, ventilatsiooni, soojustuse ja mõelda ka automaatika peale, mis vastavalt vajadusele neid süsteeme juhiksid. Lisandunud on ka võimalusi keskkonnasäästlike investeeringute rahastamiseks, nagu näiteks LHV panga pakutav roheline investeerimislaen.

Energia- ja ressursitõhususe täislahendusi pakkuva DeltaE inseneribüroo juhatuse liikme Marti Araku sõnul ongi kõige tasuvamad valdkonnad energia kokkuhoiuks valgustuspaigaldiste renoveerimine, küte-ventilatsioon-jahutus-süsteemide uuendamine ja hooneautomaatika väljaehitamine. Suurim efekt uutest tehnoloogiatest tuleb juhul, kui läheneda strateegiliselt. Süsteemid on omavahel seotud. „Tihtipeale võib nimetatud valdkondadest tulla 80 protsenti energiakuludest,“ ütleb Arak. „Suurim märksõna on süsteemide vajaduspõhine juhtimine. Pole vaja 23-kraadist õhutemperatuuri või täisvõimsusel ventilatsiooni, kui ruumis kedagi ei viibi. Valgustuspaigaldiste puhul aitab automaatika kuni 90 protsenti kokku hoida,“ tõi Arak näite.

Tasub ära mõne aastaga

Vahel muretsevad ettevõtjad, et energiatõhususse investeerimine ei tasu end ära. Selle arvamuse lükkab Arak ümber. Kuigi palju sõltub konkreetsest objektist, annab ta üldised rusikareeglid uuenduste tasuvuse hindamiseks: valgustuse uuendus tasub end ära kolme kuni viie aastaga, automaatika ja kütte-ventilatsiooni-jahutuse-süsteemide renoveerimine kahe kuni nelja aastaga, suruõhusüsteemide tasuvusaeg on alla pooleteise aasta, päikeseenergialahendustel olenedes elektrihinnast 6–14 aastat.

tehnosüsteemidega seonduvad investeeringud. Me räägime raha tootlusest üle 20 protsendi ja olukorrast, et paranevad nii haldussuutlikkus, sisekliima, pikeneb süsteemide eluiga, tõuseb töötajate motivatsioon. Positiivset on selles oluliselt rohkem kui esmapilgul paistab,“ räägib Arak, kelle ettevõte aitab energiakulu alla viia ja seda seal hoida.

LHV ettevõtete nantseerimise osakonna juhi Marko Kiisa sõnul tuleks ettevõtetel kõikjal Eestis oma energialahenduste uuendamine käsile võtta kohe, kuna parim aeg selleks oli kahjuks isegi mitte eile, vaid üleeile. Kuid millest alustada?

„Näiteks tootmisettevõttena alustaksin kiiresti kogupildi saamisest: telliksin põhjaliku auditi. Mis on kokkuhoiu saavutamise kohad, mis on asendamise kohad, kuhu ja kui palju tuleks investeerida kokkuhoiu saavutamiseks või näiteks oma tarbeks elektri tootmiseks, kui kiiresti see ära tasub,“ loetleb Marko Kiisa. Ta on kindel, et ettevõtted avastaksid nii tegemata investeeringuid, mille tasuvusaeg oleks vaid mõni aasta, aga mis tooksid enam kui 50 protsenti säästu ja sellega konkurentsieelise.

Võimalusi on palju

Kiisa sõnul on käimasolev energiakriis teinud lõplikult nähtavaks ja selgeks meie ühiskonna elektrisõltuvuse. Selles

Mõtle kaugemale ette kui paar aastat

Arvatavasti on energiakasutuse peale tänaseks juba kõik ettevõtted mõelnud, aga muudatusteni ei jõua inseneribüroo esindaja hinnangul kahjuks pooledki. Araku sõnul on põhiline põhjus puudulik investeerimisvõimekus. Lisaks sellele valmistab ettevõtjatele takistusi ka teadmiste ja oskuste puudumine ning ajapuudus. „Innustan kahtlemata tegutsema, vaid nii saavutab tulemusi! Parem hilja kui mitte kunagi, sest head ajad energia hindades ekspertide sõnul tagasi ei tule,“ ütleb Arak.

Marko Kiisa julgustab ettevõtjaid mõtlema kaugemale ette kui üks-kaks aastat. „Praegu on sõnum ettevõtjatele väga lihtne: ehkki ajad on keerulised, soodustab LHV pank investeeringuid elektri tootmisse, salvestamisse ja energia kokkuhoidu igati. Ettevõtetele on meil selleks puhuks olemas LHV roheline investeerimislaen, mille võimalustega tasub kindlasti tutvuda,“ ütleb Kiisa. Õnneks on viimasel ajal huvi selliste laenude vastu ettevõtete hulgas kasvanud.

Kui varasematel aastatel olid ettevõtete juurde rajatavad päikesejaamad pigem kaheksa- kuni kümneaastase tasuvusajaga, siis nüüd jäävad eeldatavad tasuvused alla viie aasta. Arvutasime hiljuti, et üks juulis töösse läinud suurem kahepoolselt tootvate päikesepaneelidega päikeseelektrijaam teenis pelgalt augustikuu väga kõrgete börsihindadega tagasi ligi kümme protsenti investeeringust. Vähemalt lähiaastatel pole näha, et taastuksid kunagised madalad elektrienergia hinnad. Lisaks on näha ka võrgutasude kasvu.

Täiendav võimalus, mis aitab suurendada päikeseenergia omatarvet ja kasutada kõikuvaid energiahindu enda kasuks, on energia salvestamine akudesse. Seoses tunnihindade volatiilsusega, võrgusuunalise tootmisvõimsuse piiratusega, aga ka uute salvestuse suunaliste võrguteenustega on salvestuslahenduste osas märgata olulist kasvu. Täna rajatakse suuremaid akusalvestusjaamu eelkõige ettevõtete juurde, kus on nii tarbimine ja oma taastuvenergia tootmine või siis ainult taastuvenergia jaamade juurde. Seal on võit kõige suurem. Parimatel juhtudel oleme saanud akusalvestussüsteemidele tasuvusaegadeks viis-kuus aastat.

Olles mitmeid aastaid tegelenud koduste hübriidlahendustega hakkasime sellel aastal pakkuma ka suuremaid akusalvestussüsteeme. Akude salvestusturul on potentsiaali palju, eriti varasematele tulijatele.

Tabelis on reastatud Põlva-, Valga- ja Võrumaal registreeritud ettevõtted müügitulu alusel. Koostamisel on kasutatud Creditinfo Eesti andmeid. Arvutused põhinevad 2021. aasta andmetel. Tabelis ei ole ettevõtted, kes ei olnud esitanud 2021. aasta aruannet 2. detsembriks 2022.

SUURIMA KÄIBEGA ETTEVÕTTED

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

32.

33.

34.

35.

36.

TÕRVA TARBIJATE ÜHISTU 14 498 970

37. KAGU ELEKTER OÜ 7 626 447 38. KESKÜHISTU ERAMETS 7 506 853 39. URSUIT BALTICS AS 7 299 949 40. FINLAID OÜ 7 297 672 41. AIGREN OÜ 7 192 435 42. WERMO AS 7 028 609 43. FÖRMANN NT AS 6 992 033 44. ESTELAXE OÜ 6 935 385 45. ECO OIL OÜ 6 787 232

46. SKAN HOLZ HELME AS 6 712 558 47. ECOSAUNA PROJECT OÜ 6 710 682 48. RAUAMEISTER AS 6 340 689 49. BALTIC

50. VAROLA OÜ 6 021 143 51. LIIMPUIT AS 5 797 210 52. SANWOOD AS 5 707 171 53. SKS VÕRU

5 664 764 54. CAPRA OÜ 5 621 252

71.

72.

73.

74.

75.

76.

77.

78.

79.

JAAGUMÄE KAUBANDUSE OÜ 9 737 367

88.

89.

90.

91.

92.

93.

94.

95. SAMI TOOTMISE AS 3 131 236 96. TRENDWOOD OÜ 3 114 099 97. LINDA NEKTAR AS 3 110 589 98. MOODUL AS 3 027 123 99. BIOOIL OÜ 2 981 744 100. ESTOPUIT OÜ

Juhid planeerivad, mitte ei ennusta!

Creditinfo turuülene tegevusraport aitab sul end turul positsioneerida, lihvida tegevusstrateegiat ja planeerida äritulevikku. Jäta klaaskuulid konkurentidele, sest segastel aegadel toetub tark juht selgele turuinfole.

CREDITINFO TURUÜLEVAADE

hõlmab:

• Kogu sektori iseloomustust

•

• Sektori TOP-ettevõtete kokkuvõtet Suurimaid maksumaksjaid

• Suurimaid kasvajaid ja kahanejaid

• Ekspordi ja kohaliku turu müügitulu

aitab näha:

• Turu mahtu ja dünaamikat

• Konkurentide ja klientide tegemisi

• Võrdlusi konkurentide ja turu keskmisega

• Strateegiaid uueks majandusaastaks

• Uute turgude atraktiivsust

Investeeri aeg oma põhitegevusse ja lase meil teha ülejäänu!

Meie iseteenind uses saad paari klikiga valida just endale sobiva: 1. Turumahu rapor t – 129 € + km

2. Ekspertülevaade – 249 € + km

• Lisandub ettevõtete viimase 8 kvar tali bilanss, kasumiaruanne, suhtar vud, juhatuse liikmete ja tegelike kasusaajate nimekiri

Süvaanalüüsiks Exceli tabel detailsete finantsandmetega

• Võimalus lisatasu eest suurendada valimit 70-lt ettevõttelt 100-ni

Eriti põhjalikele pakume lisavõimalusena:

• Inglis- või venekeelset turuülevaadet (PDF)

• Köidetud väljatrükke

Säästa energiat, raha ja töötunde –marketreview.creditinfo.ee

AS CREDITINFO EESTI creditinfo.ee info@creditinfo.ee

Loodud, et toetada maapiirkondade arengut

Kaupmees&Ko, PRISMA, OG Elektra

15.

16.

17.

18.

19.

21.

22.

23.

24.

PÕLVA HAIGLA AS 354 Põlvamaa

30.

31.

32.

33.

34.

ANTSLA-INNO AS 242 Võrumaa

37. VÄRSKA ORIGINAAL AS 73 Võrumaa 38. PÜHAJÄRVE PUHKEKODU AS 72 Valgamaa 39. VALGA DEPOO AS 71 Valgamaa 40. GOMAB OÜ 71 Valgamaa 41. SAMI TOOTMISE AS 67 Valgamaa 42. ACLIMA OÜ 67 Valgamaa 43. WERMO AS 65 Võrumaa 44. HK PUHASTUS OÜ 65 Võrumaa 45. SKAN HOLZ HELME AS 63 Valgamaa 46. LAATRE PIIM AS 62 Valgamaa 47. PERI PÕLLUMAJANDUSLIK AS 61 Põlvamaa 48. RÄPINA HAIGLA AS 57 Põlvamaa 49. HUMMULI AGRO OÜ 57 Valgamaa 50. FILOLOOG OÜ 56 Võrumaa 51. ESTELAXE OÜ 54 Võrumaa 52. OTOLUX AS 54 Valgamaa 53. AIGREN OÜ

53 Võrumaa

65.

66.

67.

68.

46

45

45

45

70. PLANGI TRANS OÜ 43 Võrumaa 71. REHPOL AS 42 Võrumaa 72. VORANO OÜ 42 Võrumaa 73. KEIL M.A. OÜ 40 Valgamaa 74. ATRIA FARMID OÜ 40 Valgamaa 75. HAMERY OÜ 40 Võrumaa 76. SIRJE AS 40 Võrumaa 77. MPK TEENUSED OÜ 39 Põlvamaa 78. CAPRA OÜ 39 Võrumaa 79. WAGENKÜLL HOTELL OÜ 39 Valgamaa 80. VALMAP GRUPP AS 39 Valgamaa 81. KAGU ELEKTER OÜ 38 Võrumaa 82. ESTOPUIT OÜ 37 Põlvamaa 83. EHA METALLI- JA PUIDUTOOTED TÜ 36 Valgamaa 84. STEEL BUCKLE OÜ 36 Valgamaa 85. KROOTUSE AGRO AS 36 Põlvamaa 86. OTEPÄÄ LIHATÖÖSTUS EDGAR OÜ 36 Valgamaa 87. SUMROS GRUPP AS 36 Põlvamaa 88. PARMET AS 35 Valgamaa 89. BALTIC STEELARC OÜ 35 Võrumaa 90. SEMUEHITUS OÜ 35 Võrumaa 91. MOODUL AS 35 Valgamaa 92. ECO OIL OÜ 34 Põlvamaa 93. HOBBITON OÜ 34 Põlvamaa 94. VÕRU SEEDER OÜ 34 Võrumaa 95. ALMAR PUIT OÜ 34 Võrumaa 96. VASTSELIINA HOOLDEKODU OÜ 34 Võrumaa 97. ABRIS OÜ 34 Võrumaa 98. EDLP FOREST OÜ 33 Valgamaa 99. PURATOS MALT OÜ 32 Võrumaa 100. LIIMPUIT AS 32 Põlvamaa