Puhkus ja vaba aeg Sügis-talv 2010

PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010

TEEMALEHT

19. OKTOOBER 2010

PUHKUS JA VABA AEG

2

SISUKORD

SÜGIS-TALV 2010

TASUB MEELDE JÄTTA!

Lühiuudised

LK 2

Reisifirmad panid koostöö tugevdamiseks aluse uuele liidule LK 3 Maarja-Magdaleena gild Pärnus koondab ja elustab Eesti käsitöökunsti LK 4

Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlustusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kindlustushuvi saaks kaetud.

Eestis on kümneid veekeskusi ja spaasid – nende külastamise eel tasub uurida tausta, otsustada külastuse eesmärk ning langetada valik kodutööst lähtudes teadlikult.

Heli Lehtsaar annab juhiseid, kuidas erinevate kindlustusseltside reisi- ja pagasikindluste tingimusi omavahel võrrelda. Loe lk 5

Postimehe suur Eesti spaade ja lõõgastuskeskuste ülevaade aitab lihtsustada valikut neile, kes sügistalvisel hooajal kiiret puhkust ja lõõgastust otsivad. Loe lk 6-8

Vaid 50 aastat iseseisvust nautinud ja jätkuvalt poliitilises kriisis Euroopa väikeriik Küpros üllatab oma veiniajaloo, mõnusa kliima, kvaliteetse toidu ja külalislahkusega, ole vaid valmis see kõik vastu võtma.

Postimees soovitab järgmiseks sihtpunktiks nii puhkajatele kui kultuurihuvilistele Küprost, ole sa siis noor või vana – elamusi pakub see Vahemeresaar kõigile. Loe lk 10-11

Reisikindlustust valides võrdle erinevate seltside tingimusi LK 5 Eesti spaade ja veekeskuste ülevaade LK 6 Reisisoovitus: külalislahke Küpros LK 10

välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes 2010. aasta jaanuarist juulini ehk 103 620 turisti rohkem, kui 2009. aasta samal perioodil.

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee tel 666 2194 Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee Projektijuht: Eve Kruuse eve.kruuse@postimees.ee tel 666 2383 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee tel 666 2329 Küljendus ja makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | 666 2301

FOTO: LAURI LAAN

902 738 Järjest enam peavad Eesti kokad lugu kvaliteetsetest köögiviljadest, leiutades neist järjest põnevamaid ja maitsvamaid – mis aga kõige olulisem – tervislikumaid roogi.

Eesti kokad ja sommeljeed innustuvad kohalikust maitsest KONVERENTS. Eesti Peakokkade Ühendus, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldavad 21. oktoobril Tallinnas konverentsi «Innustatuna kohalikust maitsest», pühendudes kohaliku tooraine kasutamisele meie toidulaual.

Konverentsil arutlevad kokad, joogivalmistajad, tootjad ja talunikud meie igapäevasel toidulaual oleva tooraine päritolu, kvaliteedi ja põnevate kasutusvõimaluste üle. Arutelule on oodatud hea toidu ja joogi austajaid Eestist, teistest Balti riikidest ja Põhjalast.

Konverents toimub Tallinna Sadama uuel turul – Tallinna sadama Admiraliteedi basseini ääres asuvas uues turuhoones (endine C-terminal), kus juba 1. detsembrist saab eestimaist toorainet hankida. (PM)

VALGEHOBUSEMÄE

SUUSA JA PUHKEKESKUS

• • • • •

UISUTAMINE SNOWTUBING LUMELAUA JA MÄESUUSANÕLV TÕSTUK MURDMAASUUSATAMISE RAJAD 3 JA 5 KM, ÜHENDATUD KÕRVEMAA SUUSARADADEGA • MAJUTUSTEENUS • SUUSA, UISU, JA LUMELAUALAENUTUS

• NÄDALAVAHETUSTEL VÄIKELASTE HOIUTEENUS • PESEMISJA SAUNAVÕIMALUSED • SEMINARI JA AKTIIVSE KOOLITUSE VÕIMALUSED KUNI 80 INIMESELE • VALGUSTATUD RADA • LUMELAUA ALGÕPPE KOOLITUSED • TOITLUSTAMINE ETTETELLIMISEL KA GRUPPIDELE

AVATUD IGA PÄEV

www.valgehobuse.ee • tel 666 1122, 521 4270

Mutso: Turism on kriisist väljumas TURISMISTATISTIKA. Head ajad terendavad silmapiiril ka turismis, usub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso statistikale tuginedes.

Värske statistika kohaselt ööbis 2010. aasta jaanuarist juulini Eesti majutusettevõtetes 902 738 välisturisti, mis on 13% enam kui samal perioodil möödunud aastal.

«Kuigi kasv on eelmise, kriisiaasta taustal väga muljetavaldav, ületab 2010. aasta ööbimiste arv juuli lõpu seisuga ka 2008. aasta sama perioodi taset 7%,» lisab Mutso. «Tegemist on kõigi aegade rekordiga.» (PM)

Novembris Helsingis toimuv Mardilaat tutvustab Eesti kultuuri HELSINGI. Helsingis toimub 20.–21. novembrini Mardilaat, mis viib Soome pealinna traditsioonilist Eesti kultuuri ning tutvustab soomlastele meie turismivõimalusi, käsitööd ja toitu.

Tuglase Seltsi eestvõttel toimub laat käesoleval aastal juba 27. korda. Eelmisel aastal tutvustas Helsingis oma tegevust ja müüs tooteid üle 150 Eesti ettevõtte, organisatsiooni, käsitöölise ja kunstniku, üritust külastas üle 14 000 huvilise Helsingist ning selle lähiümbrusest.

Mardilaat 2010 toimub Helsingi kultuurija vaba aja keskuses Kaapelitehdas. Sissepääs on ürituse külastajatele tasuta. (PM)

Turismisektori ettevõtetest on ausa hinnastamise leppega liitunud veel vähesed EUROHINNAD. Esimese reisibüroona liitus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, rahandusministeeriumi ja tarbijakaitseameti initsiatiivil ellu kutsutud «Ausa hinnastamise leppega» Kaleva Travel. Leppe eesmärgiks on tagada Eestis eurole üleminekul hindade õiglane ümberarvutamine.

«Vabatahtliku leppega liitudes annab Kaleva Travel oma klientidele ja partneritele lubaduse, et vastutustundliku ettevõttena järgime häid tavasid ega tõsta eurole üleminekul põhjendamatult hindu,» ütles Kaleva Traveli tegevjuht Merike Hallik.

Nii lubab reisibüroo tagada oma teenuste ausa hinnakujunduse ja koolitada oma töötajaidki, et nad oleksid euro kasutuselevõtmisega seonduvatest nõuetest teadlikud ja oskaksid neid selgitada ka oma klientidele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmeil on leppega liitunud praeguseks kokku umbes kümmeviisteist turismisektori ettevõtet. (PM)

Ausa hinnastamise kokkuleppega liitunud ettevõtete pidevalt täienevat nimekirja näeb internetis aadressil ahk.eesti.ee/liitunud.

PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010

3

Reisifirmad panid koostöö tugevdamiseks aluse uuele liidule Kuusteist reisibürood asuvad tagatisrahade õiglase süsteemi täiendamise ja tarbija kaitsmise nimel koostööd tugevdama ja -agendid, suured ja väikesed, vahendavad. «Kõik turul osalejad, nii turismiettevõtted kui ka kliendid peavad aru saama, et mida aktiivsemalt ja rohkem reisibüroosid pakutavaid pakette tarbijale kvaliteetselt vahendavad, seda kindlamini ja tihedamalt need lennukid ka õhku tõusevad ja puhkused sujuvad,» räägib Ind.

RAIN UUSEN

TAGATISRAHA SÜSTEEM VAJAB ARENDAMIST

teemalehe toimetaja

P

uhkusereiside turul on viimastel aastatel valitsenud suur segadus, mitmed reisifirmad ja reisikorraldajad on ootamatult pankrotistunud või oma tegevuse lihtsalt lõpetanud. Seejuures on paljud tarbijad saanud petta ning oma reisist ja makstud rahadest ilma jäänud.

Reisipaanikas on aga tihti hoiatatud just «tundmatute» ja «põrandaaluste» reisibüroode eest, mis turismiturul aastaid tegutsenud väikebüroode hinnangul on muutunud lausa ülekohtuseks ning peletab tarbijaid põhjendamatult eemale.

Väikest ja keskmist kasvu reisibüroode turult väljatõrjumine asjatu hirmutamise kaudu ei tule kasuks ei tarbijale ega turismitööstusele tervikuna, on reisibüroode esindajad veendunud.

Pärast TopToursi pankrotti selle aasta maikuus hoogustunud sihitu mustamine ja valeinfo levitamine just väikebüroode aadressil oli paljudele kogenud reisiagentidele viimaseks piisaks karikasse, mistõttu otsustati koonduda ühise liidu alla, et oma usaldusväärsust ja aastatepikkust koostööd klientidega taas kindlustama asuda.

«Otsustasime koonduda, et tõestada tarbijale väikebüroode ja reisikorraldajate elujõulisust ning usaldusväärsust,» selgitab Fantaasia Reiside juhataja Silvi Kruusenvald, kes on äsja loodud uue liidu üks asutajaliikmetest.

MUINASJUTT PÕRANDAALUSTEST BÜROODEST Kahjuks on pettureid igas tööstusharus, selgitab Kruusenvald.

«Just seetõttu tuleb esile tõsta neid töökaid ja tublisid reisiagente, kes on pikki aastaid teinud usaldusväärsuse ja elujõulisuse tagamiseks oma klientide ja koostööpartneritega kirglikult koostööd,» lisab Robinson Reiside juhataja Eha Luite. Tema sõnul on turismisektoris tegutsevad väikefirmad kogu Eesti turismitööstuse oluliseks ja eluterveks osaks.

«Me investeerime kliendi parimaks teenindamiseks palju,» kinnitab Kruusenvald ja selgitab, et näiteks Fantaasia Reisides töötavad reisikonsultandid käisid eelmisel aastal kokku kaheksal tutvumisreisil, et teada, milliseid sihtpunkte, hotelle ja pakette oma klientidele soovitada.

«Väikebüroode tegevus raja-

neb seal töötavate inimeste entusiasmile, sügavale huvile turismi kui sellise vastu,» põhjendab Luite, miks võib väikebüroosid oma puhkuse- või ärireiside korraldamisel usaldada. «Ja kuna see on meie töö ja leib, siis oleme igast kliendist tohutult huvitatud, meil puudub huvi oma kliente ükskõik mis ulatuses või põhjusel petta,» kinnitab ta.

Ta rõhutab väikest kasvu reisibüroode tugevuse juures paindlikkust kliendi reisisoovide realiseerimisel ning kiiret tegutsemist, tihti lausa ööpäev läbi. «Me reageerime nii päringutele kui ka reisil tekkinud probleemidele kiiresti ja võime endale lubada luksust tegeleda lahenduste otsimisega igale olukorrale ja kliendile personaalselt lähenedes,» täiendab Luite.

«Tõsi, paljud meist ei saa kulutada raha kallite reklaamikampaaniate peale, et tutvustada oma ettevõtet või brändi,» tutvustab väikeettevõtjate igapäevamurede tagamaid Piret Neitsov Fortest Reisidest. Ta selgitab, et selline teguviis kergitaks väikebüroodes hindu niivõrd, et nad jääksid konkurentsivõitluses kohe kaotajaks.

«Aga meie ettevõtete reklaam toimub suust suhu ja käest kätte, meie rahulolevate klientide kaudu, kes meid oma tuttavatele ja sõpradele julgelt ja kindlalt soovitavad,» lisab ta.

«Kui osa väikebüroodest on ka rentinud kontoripinnad keldrikorrusel, siis see ei muuda neid kindlasti põrandaalusteks reisibüroodeks, vaid vastupidi, tõestab, et väikeettevõtte omanik oskab firma vahendeid mõistlikult kasutada, et tagada elujõulisus,» usub Kruusenvald, et tegelikult suudab tarbija hea tahtmise korral ka tervikut näha.

KONKURENDID, AGA IKKAGI SÕBRAD Väikebüroode tegevuse lisaväärtuseks on vabadus otsida välja ja pakkuda kliendile turul pakutavatest pakettidest või reisilahendustest parim, soodsaim või just konkreetsele kliendile sobivaim, sest Kruusenvaldi sõnul puudub väikebüroodel surve müüa konkreetset paketti või lendu.

Seetõttu suhtlevad erinevate väikebüroode juhid ja reisikonsultandid tihti ka omavahel, otsides oma klientidele koos parimaid reisilahendusi, olles samas ka konkurendid karmil turul.

«Me oleme mõistnud, et omavahel tihedat koostööd arenda-

FOTO: MIHKEL MARIPUU

MUUTUSED TURISMITURUL. Kuusteist Eestis tegutsevat väikest ja keskmise suurusega reisibürood koondusid selle aasta 22. septembril esindusorganisatsiooni MTÜ Reisibüroode Liit, et ühiselt võita tagasi tarbija usaldus ning kannustada turismitööstust tervikuna elutervetele arengutele.

Reisibüroode uue liidu liikmed (vasakult) Argo Taur, Aare Ind, Piret Neitsov, Silvi Kruusenvald ja Eha Luite on erinevate reisibüroode juhtidena omavahel kõik konkurendid, kuid otsustanud asuda elutervema ja usalduslikuma turismituru huvides siiski tihedale koostööle.

KUIDAS VALIDA REISIBÜROOD? Oma puhkuse- või ärireisi edukaks, sujuvaks ja eesmärgipäraseks korraldamiseks tuleb reisibüroo valimisel lähtuda eelkõige oma reisi eesmärgist, reisile planeeritud eelarvest ning ajakulust, mida reisi ettevalmistamine võtab, soovitavad reisibüroode äsja loodud liitu kuuluvad väikebürood.

Mida reisibürood valides silmas pidada ja jälgida?

• Päringuid reisibüroodesse tehes jälgi, kui kiiresti, millises sõnastuses ning kuivõrd professionaalselt sulle vastatakse ja kui usaldusväärsena see suhtlus tundub • Mida läbipaistvam on hinnakiri, seda usaldusväärsem on reisibüroo • Tutvu reisibüroo kodulehega ja mõtle, kas see tekitab sinus usaldust – kas kodulehel on avaldatud reisibüroo juriidilised andmed ning töötajate kontaktid korrektselt ja kas info ning pakkumised kodulehel on ajakohased • Suhtle oma tuttavate, kolleegide ja sõpradega ning küsi nende häid kogemusi ja soovitusi, mida võiksid oma järgmise reisi planeerimisel ka ise ära kasutada • Vajadusel või kahtluse korral konsulteeri tarbijakaitseametiga ning tee päring majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrisse, kust on näha, kas ettevõtja on reisiettevõtjana registreeritud, kui suur on tema tagatis ja milline kindlustusselts on tagatiskindlustuse väljaandjaks • Reisibüroo või reisikorraldaja olemasolu ja tema maksekäitumist tasub kahtluse korral kontrollida ka Krediidiinfost

ASUTAJALIIKMED: • Fantaasia Reisid • Robinson Reisid • Tanamera Reisibüroo • ABC Reisid • Orion Reisid • Nordland Travel • Season Travel • Fortest Reisid • Diamond Travel • Baltic Travel • EST-Reisid • Päikesereisid • Matkapunkt • Ekspressreisid • LiveHouse Reisid • Stern Reisid ALLIKAS: MTÜ REISIBÜROODE LIIT

KOMMENTAAR Mida annab Eesti turismitööstusele juurde äsja loodud väikest ja keskmist kasvu reisibüroode liit?

KERSTI KONT, Eesti Turismifirmade Liidu tegevdirektor Aeg näitab, kas uus liit leiab Eesti turismisektoris oma ni i või jääb see kitsama ringi inimeste klubiks.

Kuna Eesti Turismifirmade Liit on katusorganisatsioon, mis esindab turismisektoris tunduvalt laiemat vaadet ja suuremat hulka turismituru osalisi, siis me ei näe kahe liidu tegevuses olulisi kattumisi.

des ja igapäevaselt suheldes suudame kõik pakkuda paremat ja kiiremat teenindust ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet,» selgitab Kruusenvald, kuidas ühise liidu loomise idee arenema hakkas.

Tema sõnul on tarbija sattunud eriti just viimastel aastatel valeinfo ja turismiettevõtete omavaheliste asjatute süüdistuste laviini alla, olles kaotanud usalduse ja orienteerumisvõime turul, mida nüüd ühiselt tagasi asutakse võitma.

«Meie ühise tegevuse eesmärgiks on ka tarbijate reisialane koolitamine, et nad teaks ja oskaks oma valikuid mõistlikult ja ratsionaalselt langetada,» räägib ABC Reiside tegevjuht Argo Taur, kes samuti uue liidu juhatusse kuulub.

«Eestis töötab ligi 200 reisibürood ning on selge, et nende hulgast on õige ja usaldusväärse koostööpartneri leidmine keeruline. Me tahame seda lihtsamaks, arusaadavamaks ja kliendile mugavamaks muuta,» ütleb Eha Luite Robinson Reisidest.

Argo Tauri sõnul ei tee paljud tarbijad enam vahet isegi reisikorraldajal ja reisibürool, aga kahe sarnase turismialase ettevõtlusvormi sisuline töö ja vastutus kliendi ees ongi väga erinevad.

«Me soovime ühiselt, et ka tarbija ise neid erinevusi paremini mõistaks, et siis oma reisiplaanide teostamiseks sobivaim koostööpartner leida,» viitab Tanamera Reisibüroo juhataja Aare Ind samuti tarbijakoolituse vajalikkusele.

Eestis tegutseb hetkeseisuga viis tuntud reisikorraldajat, kelle koostatud ja korraldatud reise kümned ja sajad reisibürood

«Kahjuks tegutsevad isegi praegu, pärast TopToursi üleöö toimunud pankrotti ning reisil olnud klientidega ja rahade tagasimaksmisega tekkinud probleeme, Eesti turul reisikorraldajad, kellel ei ole piisavalt tagatisi,» selgitab Silvi Kruusenvald.

«Praegu kehtivad tagatisenõuded ei kata reisi ärajäämisel reisijate poolt makstud summasid.»

«Liidu oluliseks tööülesandeks on ka seaduseloomes ja turu järelevalves kaasa rääkida, et oma seni tehtud tööd ja välja võidetud usaldust kindlustada ning klientide huve paremini kaitsta,» lisab Kruusenvald.

Esmalt võtab reisibüroode uus liit enda südameasjaks olla üheks oluliseks osaliseks reisikorraldajatele ja ka reisibüroodele mõeldud tagatisrahade süsteemi täiendamisel. «Meid ootavad ees pikad arutelud, läbirääkimised ja vaidlemised, see on selge,» ütleb Kruusenvald.

Ta on kindel, et see vaev hakkab end ära tasuma pärast seda, kui nad on tagatisrahade süsteemi konkreetsed muudatusettepanekud asjaomastele instantsidele – tarbijakaitseametile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Turismifirmade Liidule – üle andnud ning tagatisrahade süsteem ühise koostöö tulemusena kliendi ehk lõpptarbija jaoks turvalisemaks, läbipaistvamaks ja arusaadavamaks muutub.

«Liiduga ühinenud reisibüroodel on igaühel oma konkreetsed mõtted ja lahendused tagatissüsteemi täiendamiseks juba praegu välja pakkuda, nüüd tuleb neist ühisosa leida ja saadud tulemus turu üldise olukorra ning tarbija soovide ja vajadustega kooskõlla viia,» sõnab Kruusenvald. Äsja loodud reisibüroode liitu kuulub 16 asutajaliiget, kuid Kruusenvald kutsub kõiki teisigi turul tegutsevaid ausaid ja jätkusuutlikke väikebüroosid ning reisiagente üles liiduga esimesel võimalusel liituma. «Ainult nii, ühiselt tegutsedes ja kliente kaitstes saame turul korra taas majja lüüa,» julgustab ta. Ühise liiduna astuvad väikebürood peagi ka Eesti Turismifirmade Liidu liikmeks ning asuvad vastastikusele koostööle tarbijakaitseametiga, et olla võrdväärseks partneriks ja usalduse tagajaks kogu turismitööstusele.

PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010

Maarja-Magdaleena gild Pärnus koondab ja elustab Eesti käsitöökunsti EESTIMAA PÄRLID. Maarja-Magdaleena gild Pärnus koondab 20 erinevat käsitöökoda, pakkudes kõigile soovijaile otse meistritelt õppimise, ostlemise-kauplemise, aga ka isetegemise naudingut – isegi neile, kes end muidu oskamatuks peavad.

RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

G

ildimajja võib sisse astuda otse tänavalt – esimesel korrusel töötab avastamist ja niisama ajaviidet pakkuv käsitööpood, sopilises majas tegutseb aga ühtekokku 19 tarbekunsti ja käsitööd nautivat meistrikoda – nukutuba, lõngatuba, vaiba- ja keraamikakoda, puutööja ehtetuba on vaid osa pakutavast, Punases Tornis asub eraldi lisaks klaasikoda.

Gildimaja eluterve ja rõõmsameelne külalislahkus ajab näpud sügelema. Nii leiavadki käsitööringidesse ja õpitubadesse tee prouad-pereemad, kes üheskoos rõõmsalt laterdades kaltsunukke meisterdavad või rahus ja vaikuses rahvatantsurühmale telgedel seelikuriiet koovad, aga ka noorema põlvkonna jüngrid üle Eesti.

Maarja-Magdaleena gildirahvas suudab üles sulatada ka kõige tusasema puberteedi mürgise meele, et ta siis süvenenult ja häbenemata oma andeid saaks gilditubades avada ja avastada.

Käsitööringis või õpitoas on

PANE TÄHELE! • Maarja-Magdaleena gildil pole midagi tegemist religiooni ega samanimelise kogudusega.

• Tutvu gildi koondunud meistrite töötubade ning ürituste kalendriga aadressil www. maarjamagdaleenagild.ee • Gild tegutseb Pärnu südalinnas Uus tn 5 • Avatud T–R 11–17, L 11–15 • Bonifatiuse Gild Viljandis: www.bonifatiusegild.ee

kõik võrdsed – seda illustreerib edukalt Vene kõrgete ärimeeste delegatsioon, kes piste piste haaval koos meistriga raamatuköitmist hoogsalt, keel suunurgast väljas, harjutavad. «Kui mu äriga midagi juhtub, siis nüüd tean, mida edasi võin teha,» muigab üks neist, kes isegi ei püüa varjata, et millegi isetegemine tal suu vett jooksma paneb.

Eesti käsitöö elab ja hingab, areneb ja kandub edasi, seda on majas veedetud tunnikesed tõestanud. Gildirahvas rõhutab oma tegevuse kaudu paljuski ka taaskasutuse põnevaid võimalusi. Ei leia küll ühtki põh-

FOTO: TIIT MÕTUS

4

Maarja-Magdaleena sopilise gildimaja lustlikud viidad juhatavad huvilised õigesse töötuppa või käsitöökotta. just, miks Eesti käsitööd ja selle isetegemistki häbenema peaks, vastupidi – ise proovides ja meistriga koos harjutades leiab tuhmuvad anded iseenda seest üles pea igaüks. Ja kui ka ei leia, õpib nii meistrite

kätetööd vähemalt väärtustama.

Sarnane, Bonifatiuse Gildi käsitöökoja nimeline meistrite ühendus, oma mahult ja töötubadelt küll veidi tagasihoidlikum, töötab ka Viljandis.

PUHKUS JA VABA AEG

5

FOTO: SCANPIX/CORBIS

SÜGIS-TALV 2010

Aastas kaovad lennujaamade «musta auku» või ei jõua õigel ajal omanikuni miljonid kohvrid, mistõttu on reisile suundudes targem kindlustada enda tervise kõrval ka kaasa võetav pagas.

Reisikindlustust valides võrdle erinevate seltside tingimusi REISIKINDLUSTUS kuulub reisimisega kokku kui sukk saapaga. Reisikindlustuse lepingut sõlmima hakates mõtle läbi, milliste riskide vastu tahad end kindlustada ja seejärel võrdle neist lähtudes vähemalt kolme erineva seltsi pakkumisi.

HELI LEHTSAAR Finantsinspektsiooni tarbijahariduse spetsialist

R

eisikindlustuse leping hõlmab tervisekindlustust ehk meditsiiniabikindlustust. Juurde ostetavad levinumad lisakindlustused on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus.

Kindlasti loe kindlustustingimused läbi ja tutvu hoolega välistustega – millistel juhtumitel ei pea selts sulle kahju välja maksma. Välistused on seltsiti samuti erinevad. Ühe kindlustuslepinguga saad kindlustada ka mitut inimest või terve pere. Seejuures pööra tähelepanu sellele, kas poliisile märgitud kindlustussumma kehtib iga inimese kohta eraldi või on see kokku kõigi kindlustatute peale.

TERVISEKINDLUSTUS Millele tervisekindlustust, pagasikindlustust ja reisitõrkekindlustust vormistades tähelepanu pöörata ja mida võrrelda?

Tervisekindlustuse eesmärgiks on ravi- ja transpordikulude hüvitamine, kui sa reisi ajal ootamatult haigestud või satud õnnetusjuhtumisse, mille tagajärjeks on kehavigastus või trauma, tekib hambapõletik või saabub surm.

Pööra tähelepanu kindlustussumma suurusele, mis peaks katma sinu võimaliku haigestumise kulud välismaal.

Kindlustussumma suuruse variandid pakub üldjuhul välja selts ning summa suurus sõltub sellest, millisesse maailma piirkonda/riiki sõidad.

Siiski võivad eri seltsides olla kindlustussummad erinevad. Ühes võib see näiteks nädalase Euroopasse viiva reisi puhul olla 460 000 krooni, tei-

ses 700 000 krooni ja kolmandas kuni miljon.

Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlustusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kindlustushuvi saaks kaetud.

Lisaks vaata üle, kas mingitele kuludele on kehtestatud eraldi limiidid ja kui suured need on. Üldjuhul on eraldi limiidiga kuluks hambaravi, mille puhul ühes seltsis hüvitatakse sulle näiteks 2000, teises aga kuni 3000 krooni.

Tutvu kindlasti välistustega, mille puhul kindlustusselts ei pea sulle hüvitist maksma.

Hüvitamisele ei kuulu üldjuhul näiteks plaaniline ravi, taastusravi kulud, kroonilise haiguse ägenemine, samuti ei saa hüvitist, kui sa olid õnnetuse toimumise ajal joobes.

Neil, kes plaanivad mäesuusareisi, tuleb jälgida, kuidas on kindlustustingimustes kirjas mäesuusatamisel juhtuda võivate õnnetuste puhul hüvitise maksmine ehk millised on ohtlike tegevuste lisakaitse tingimused. On seltse, kes soovivad mäesuusatamisega tegelemise eraldi poliisil mainida, muidu hüvitist ei maksta.

PAGASIKINDLUSTUS Pagasikindlustuse eesmärgiks on kindlustada reisile kaasa võetav pagas varguse või röövimise riski vastu, samuti juhuks, kui su pagas transpordiettevõtte süül kas hilineb, kaob või kahjustub. Üldjuhul kehtib pagasikindlustuse puhul ka omavastutus.

Mõnedel seltsidel on omavastutuse summa suurus kirjas kindlustustingimustes ning see võib olla näiteks 300 krooni, teistes seltsides lepitakse summa sinuga kokku lepingut sõlmides.

Pööra tähelepanu sellele,

mida pagasikindlustusega kindlustada ei saa. Tavaliselt on sellisteks asjadeks näiteks raha, lennukipiletid, pangakaardid ning kunsti- ja antiikesemed.

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks uuri, kuidas sa pead reisil pagasi eest hoolitsema. Näiteks on kindlustusseltsid kehtestanud erinõuded sülearvuti, videokaamera ja muu tehnika hoidmisele: seda ei tohi anda lennuki või bussi pagasiruumi ning kui tehnika pole parajasti omaniku isikliku järelevalve all, tuleb see hotellis anda seifi või valvatavasse hoiuruumi.

Seega, kui lähed päevaks randa ning jätad videokaamera hotellituppa, kust vargad selle minema viivad, ei ole kindlustusselts kohustatud kahju välja maksma.

REISITÕRKEKINDLUSTUS Reisitõrkekindlustuse eesmärgiks on kindlustada reisija puhkuse- või ärireisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vastu.

Reisi ärajäämise põhjuseks võib olla näiteks kindlustatu või tema lähedase haigestumine ning reisi katkemise põhjuseks plaanipäraselt reisi sihtpunkti mittejõudmine või ootamatu vajadus reisilt tagasi koju pöörduda.

Reisitõrkekindlustus ei hak-

ka kohe kehtima. Kindlustusseltsid sätestavad lepingu jõustumise tähtaja erinevalt, näiteks võib leping jõustuda kaks kuni viis päeva pärast selle sõlmimist ja kindlustusmakse tasumist.

Tutvu välistustega, mille puhul sulle reisi ärajäämisest, katkemisest või hilinemisest põhjustatud kahju välja ei maksta ning arvesta, et seltsiti võivad need erineda.

Näiteks võib olla mõne seltsi kindlustustingimustes kirjas, et reisile hilinemist ei hüvitata siis, kui põhjuseks on tiiburlaeva mitteväljumine. Kui aga oled ostnud soojamaareisi algusega Helsingist ja plaanid sinna jõuda tiiburiga, on see sinu jaoks oluline risk.

Samuti uuri, millal peab reisitõrge ilmnema, et sul oleks õigus hüvitisele. Näiteks kas reisitõrke kindlustus kehtib siis, kui tõrge ilmneb enne reisi algust ja seetõttu on reisimine vastunäidustatud või on hoopis kirjas, et reisitõrge peab ilmnema «vahetult» enne reisi.

Vahe on ühes sõnas, kuid ühel juhul saad kindlustushüvitist ka siis, kui oled lennupiletid välja ostnud pool aastat varem ning kaks kuud enne reisileminekut tabab sind tõsine tervisehäire. Teisel juhul peaks tervisehäire sind tabama vahetult enne reisileminekut, et reisitõrke eest hüvitist saada.

KUIDAS TINGIMUSI VÕRRELDA? • MinuRaha.ee tarbijaveebist leiad reisikindlustuse tingimuste võrdlemiseks abiküsimustiku, mis juhib sinu tähelepanu olulisematele asjaoludele, mida tervisekindlustuse, pagasikindlustuse ja reisitõrkekindlustuse valimisel tähele panna • Küsimustik asub aadressil www.minuraha.ee/12470 • Lisainfot reisikindlustuse ja lepingu sõlmimise kohta leiad samalt leheküljelt kindlustamise peatükist ALLIKAS: AUTOR

REKLAAMTEKST «Turvakonto» aitab luua reisijatele kindlustunnet Reisikorraldusettevõte Up Travel võtab kasutusele uut tüüpi teenuse, milleks on panga turvakonto.

Pakettreisi eest tasub klient raha panga deposiit- ehk turvakontole, kust see vabaneb ja kantakse reisikorraldajale alles pärast reisi algust. Kui reisi ei toimu, saab klient oma raha tagasi.

Pärast reisi algust vabaneb pangadeposiit ja pank kannab reisija tasutud summa reisikorraldajale. Up Traveli juhatuse liige Elmo Somelar selgitas, et sellega on tagatud, et reisikorraldaja ei saa reisija tasutud ettemaksu oma muudeks vajadusteks ära kulutada.

«Kasutades turvakontot, oleme loonud tarbija seaduslikule kaitsele ühe lisakaitse ehk niinimetatud «raha tagasi» garantii,» ütleb Somelar.

Reisijate reisilt tagasi toomine, kui selline vajadus peaks tekkima, on tagatud juba turismiseaduses nõutud tagatisega, milleks Up Travelil on praegu 500 000 krooni, kuid mis hakkab kasvama koos käibega.

Reisifirma koostööpartneri Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni juhi Tauno Vanaselja hinnangul peaks taoline teenus mõjuma hästi tarbijate kindlustundele.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles turvakonto kasutuselevõtu kohta, et juhul, kui see suurendab reisijate kindlustunnet reisi mittetoimumise puhul, võib seda igati positiivseks pidada.

PUHKUS JA VABA AEG

6

SÜGIS-TALV 2010 Kalev Spa veekeskus ja spordiklubi Aia 18, Tallinn avatud: E-R 6:45-21:30, L-P 8-21:30 TEL 649 3370 www.kalevspa.ee

Eestimaa – sügistalvise puhkaja paradiis EESTI VEE- JA LÕÕGASTUSKESKUSTE ÜLEVAADE. Mereäärne eestlane teab, et basseinivesi ja saun pakuvad külmal ajal lõõgastust, stressirohtu, sooja ja lohutust pimeduse vastu. Ilmselt just seetõttu leidub meil ka rikkalikult erinevaid vee- ja lõõgastuskeskusi ning spaasid. Valik, mida ja millal külastada, tuleb aga teha targalt ja eelneva kodutöö tulemusel. Postimees tuleb siinkohal appi.

RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

M

õnikord veekeskuseks, teinekord jälle spaaks või muuks kauni nimega paigaks kutsutavaid lõõgastuskeskusi, väikeseid ja suuri, leiab kogu Eestis pea poolesaja ringis.

Igaüks neist meelitab enda juurde puhkama erisuguste sõnumite ja lubadustega, pakkudes kas kohta meeleolukaks perepäevaks või hoopis privaatseks lembeõhtuks.

Mõni lõõgastuskeskus pakub rohkelt erinevaid saunu, kuid veeprotseduuride osas piir-

Aqua Spa (Tallink Spa & Conference Hotel) Pirita TOP SPA hotelli ujula ja saunad (Tallink Hotels) Club 69 (Radisson Blu Hotel Olümpia) Nordic Hotels Lõõgastuskeskus City Spa Nõmme ujula Õismäe ujula Laagri spordihoone ujula

Keila tervisekeskus

Haapsalu veekeskus

dutakse väikese suplusbasseiniga, mõni teine meelitab täispika ujumisraja või välibasseiniga, pakkudes aga vaid kaht või kolme erisugust sauna.

Mõnes on rohkelt atraktsioone ja eri sügavusega basseine, et hoida päevakese tegevuses terve perekond, teised pakuvad jälle rahu ja vaikust ning eksklusiivsemat keskkonda.

Seetõttu tasub vee- ja spaakeskuste külastamise eel uurida tausta, otsustada külastuse eesmärk ning langetada valik kodutööst lähtudes teadlikult.

Külastasime kaheksat veekeskust ja spaad üle Eesti – testi tulemused on sinu ees.

Märjamaa ujula

Spa-Hotell Viiking Sadama 15, Pärnu TEL 44 31 293, 5013496 www.viiking.ee Grand Rose Spaa hotell Tallinna 15, Kuressaare avatud: iga päev 8-22 TEL 6667000 www.grandrose.ee Sõprus Medical Spa ja Hotel

VÄIKE-RÕSNA KÜLA, VÄRSKA VALD

Tervise Paradiis

Parim koht, kus aeg maha võtta rivatest veejugadest, vastuvoolukanalitest, lainemassaaživoodist, saunade ja valgusteraapiabasseinini välja. Viimane oli külaskäigu ajal küll remondis, ent pidavat olema parim abivahend kaamose vastu.

Kuna Värska asub (vähemasti Tallinnast vaadates) kaugel, on see aja mahavõtmiseks parim koht. Mõistlik on veekeskust külastada koos majutusega – pikem kohalviibimine annab võimaluse nautida kõike kiirustamata. Lisaks veemõnudele saab juurde tellida näiteks käsimassaaži, solaariumi, soojusravi vms. Mõnevõrra maksab (massaaž nt 125 kr 25 min), ent rahulolu ei ole rahas mõõdetav.

(Tiit Reinart, Postimees)

LÜHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks? Asukoht – superilus loodus. Setomaa eripära rõhutamine (Setomaa lipp ja hümni tekst tubades, seto kokteil menüüs jne), Värska mineraalvesi (mitmest erinevast kaevust pärit mineraalvett saab maitsta otse kraanist juba veekeskusse sisenemisel, mineraalveevannid veekeskuses).

• Atraktsioonid? Vastuvoolukanal – uju vastuvoolu (või pärivoolu); veemägi – massaaž põhjast tulvava jõulise veejoaga; kivikliburada – merekalda jalamassaaž; survekosed – vereringet parandavat massaažijoad; MedyJet voodi – lainemassaaž; valgusteraapia bassein.

• Pikim ujumisrada? 25 meetrit • 9 erinevat basseini-veesilma: 2 lastebasseini ja 2 suurt basseini – neist üks ujula (kolm 25-meetrist rada, sügavus 1,2–1,8 m) ja teine jaguneb kuue eri funktsiooniga osaks. 3 mineraalveevanni (vereringet parandavad mineraalvee kontrastvannid 17 °C ja 34 °C ning mineraalvee mullivann); valgusteraapia bassein; saunade juures väike jahutusbassein.

• Pakutavad lisateenused? Solaarium, jõusaal, soojaravi (parafiin), ilukeskus (juuksur, kosmeetik, pediküür, maniküür, küünetehnik), massaaž, seminariruum, majutus, kohvik (nii tavapärane kui ka basseinibaar), vesivõimlemine, vesiaeroobika.

• Välibassein? Puudub • Saunad? Veekeskuses 2 Soome sauna (90 °C ja 70 °C), avar aurusaun ja infrapunasaun. Nii meeste kui naiste riietusruumi ja duširuumi juures soome saunad.

• Teeninduse üldhinnang: Vastuvõtus teeninduse tase väga hea ja paindlik, kohviku teenindus jättis soovida (oli pigem toidu-joogi etteandmine kui teenindus).

• Kellele sobib? Inimestele, kes ei pelga pikka sõitu. Neile, kes armastavad vaikust ja rahu. Inimestele, kes soovivad nautida ka kaunist loodust.

• Vaata lisaks: www.spavarska.ee

Meriton Gran Paldiski mnt 4 Vee- saunake TEL 62 88 120 Wellness spaa TEL 62 88 221 www.meriton

Fra Mare Thalasso Spa, Day SPA basseini- ja saunapark

VÄRSKA SANATOORIUM JA VEEKESKUS

Eesti kagunurgas asuva Värska sanatooriumi veekeskuse teeb eriliseks mullivannides voolav kuulus ja puhas Värska mineraalvesi – seesama, mida rahvas aastakümneid joonud ning mis väljub sügavalt maapõuest kaevu number viis kaudu.

Neile, kes ei põlga pikka sõitu, annab Värska väga hea elamuse. Eelkõige on seal rahulik.

Erinevalt linnaspaadest ei satu külastaja veekeskusest väljudes argipäevamüra keskele, vaid võib ette võtta jalutuskäigu imekaunis looduses. Sügis ja talv ongi populaarseimad ajad Värska veekeskuse külastamiseks.

Võimalusi korralikuks lõõgastumiseks leiab Värskast piisavalt, alates kõiksugu massee-

Viims Randv avatu TEL 6 www.

SPA Estonia Valge maja veekeskus ja termid

Johan Spa Hotelli vee- ja saunakeskus GoSpa (Georg Ots Spa Hotell)

VIIMSI SPA VIIMSI, HARJU MAAKOND

Viimsi spaa uuenduskuur on ootamist väärt Viimsi spaad külastasin mitte kõige paremal ajal – nimelt käivad praegu hoogsalt ümber- ja juurdeehitustööd. Seetõttu peavad kliendid suure avamise ootel leppima kitsikusega riietusruumides ja mitte päris korras WC-ga.

Aga tundub, et asi on ootamist siiski igati väärt. Enne spaas toimuvat vesiaeroobikatrenni võtab testkülastajaid vastu särasilmne peatreener Kersti Ojalill, kes näitab uhkusega uuenduskuuri läbinud, varasemast kolm korda suuremat jõusaali privaatse venitamisnurgaga.

Lisaks lubatakse novembrist uhkeid uuendusi, avaramat aeroobikasaali 40 treenijale, erinevate saunadega spaa-osa, spinningustuudiot, lisaks kuntskattega aastaringset uisuvälja ja kahel tasandil asuvat lasteala – kui emme-issi trennis või saunas on, hakkab põngerjaid valvama tasuta lapsehoidja. Kõlab põnevalt ja jooniste peal näeb uhke ja ilus välja. Ootame huviga!

Praegune spaa on lähedal elavatele inimestele hästi tuttav, autoga pääseb hõlpsalt ligi ka Lasnamäelt. Erilisi atraktsioone või saunu pole, pigem on mõeldud tagasihoidlikemate nõudmistega sportivatele inimestele – 25 meetri pikkune ujula, kus toimuvad ka tuju heaks tegevad vesiaeroobikatrennid, üks mullivann, üks lastebassein, naiste du iruumis (meeste du iruumi

kiiganud pole) on üks tavaline Soome saun.

Ujulas on n-ö atraktsioonidest ainult väike juga, millega saab näiteks selga masseerida, sealsamas asub ka püstijalu päevitamiseks mõeldud solaarium.

Spaa fuajees asuvas baaris saab end mõne joogiga kosutada ja suurema nälja korral spaa restoranis einestada. Parkla on spaa ees tasuta.

Viimsi spaad külastan kindlasti taas siis, kui kõik uuendused sisse viidud ja külastajatele avatud. 6. novembril on avatud uste päev, mil trennid on kõigile tasuta. (Viktoria Korpan, Postimees)

LÜHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks?

Asukoht • Atraktsioonid? Üks pisem veejuga • Pikim ujumisrada? 25 meetrit • 3 erinevat basseini-veesilma: ujula, lastebassein ja mullivann • Pakutavad lisateenused? Ujulas solaarium püstijalu päevitamiseks; spaaosas võimalik juurde osta massaaže jm hoolitsusi, fuajees lastemängunurk, kohvik, restoran • Välibassein? Puudub • Saunad? Soome saun • Teeninduse üldhinnang: Sõbralik • Kellele sobib? Lähedal elavatele inimestele • Vaata lisaks: www.viimsispa.ee

SAKA CLIFF HOTEL & SPA SAKA, IDA-VIRUMAA

Pagendus loodusesse ja süüvimine iseendasse Põhja-Eesti pankranniku serval paiknev Saka Cliff peaks kuuluma iga mere- ja loodussõbra nimistusse, ka hotelli basseiniosa pakub rahu ja vaikust, et endasse süüvida või kaasaga romantilist kahekõnet pidada.

See on koht, kuhu ainuüksi basseini enda pärast keegi ilmselt ei lähegi – basseiniosa on pigem lõõgastavaks boonuseks romantilis-looduslikule nädalalõpule või mõnus päevalõpetus pingelisele seminarile-koosolekule kontorist väljaspool.

Kui Sakasse saabunu leiab eest hurmava looduse, meeliülendavad ja rahu tekitavad vaated, võimaldades pikki ja tervistavaid (või siis romantilisi) jalutuskäike Eesti ühel kaunimal rannal (laskudes trepist pankrannikult pea 50 meetrit allapoole), jäävad hotellikompleksi toad siiski pigem tagasihoidlikuks.

See on ka mõistetav, sest sellises paigas ju toas rohkem kui ööuni nõuab, aega ei kulutagi. Pigem tasub õhtu vabad hetked veeta hoopis Saka Cliffi restoranis, mis üllatab nii hindade kui oma köögi kõrgetasemelisusega.

Pärast õhtusööki ja enne uinumist tasub mõisapargis värs-

ket õhku nautida ning ehk veel kord kaht sauna ja ringbasseini pakkuvast lõõgastusoaasist läbi astuda, et end uinumiseks üles soojendada – sügistalvisel perioodil võib rannikuäärne olla üpriski tuuline ja jahe. (Rain Uusen, Postimees)

LÜHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks? Loodus, rahu ja vaikus, võimalus omi mõtteid mõelda, aega võtta.

• Atraktsioonid? Puuduvad • Pikim ujumisrada? Puudub • 3 erinevat basseini-veesilma: ringbassein väikese veekosega, madal bassein lastele, kivipõhjaga sooja- ja külmaveebasseinid jalgadele • Pakutavad lisateenused? Erinevad hoolitsused, massaažitoolid, toitlustus • Välibassein? Puudub • Saunad? Aurusaun ja Soome saun • Teeninduse üldhinnang: Sõbralik, kodune • Kellele sobib? Neile, kes soovivad linnakärast paariks päevaks eemalduda ja mereäärset kaunist loodust nautida, romantikutele, seltskondadele ja ettevõtetele ürituste-seminaride pidamiseks.

• Vaata lisaks: www.saka.ee

PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010

Saka Cliff Hotel ja Spaa Saka mõis, Kohta vald, Ida-Virumaa avatud: iga päev 14-22 TEL 3364900 www.saka.ee

si Tervis Spaahotell vere tee 11, Viimsi, Harjumaa ud: iga päev 7-22 6061000 .viimsispa.ee

AQVA HOTEL ja SPA RAKVERE, LÄÄNE-VIRUMAA

Meresuu Spa & Hotell

Lõõgastav ja kosutav spaapäev annab energiat sügistalveks

Aqva Hotel & Spa vee- ja saunakeskus

Toila Spa hotelli termid

d Conference & Spa hotell 4, Tallinn eskus on avatud 7-22 0 a on avatud 8:30-21 1 nhotels.com

Türi ujula

Jäneda Lõõgastuskeskus Jäneda, Rapa vald, Lääne-Virumaa Avatud: T-P 12-20 TEL 3849770 www.janedaturism.ee

Paide Spordi- ja Tervisekeskuse ujula

7

Laagna hotelli veepark

Mäetaguse mõisa supelmajatalveaed

Kuremaa ujula

Rakvere Aqva Spa võlub interjööri, suurepärase teeninduse ning laia teenustevalikuga, pakkudes nii sportimisvõimalusi, lõõgastust, ilu- ja terviseprotseduure kui maitseelamusi.

Sportbassein ja jõusaal on muust veekeskusest veidi eraldi, tänu millele saavad spordihuvilised treeningutele keskenduda.

Vee- ja saunakeskus oma mosaiikplaatidest basseinide ja seintega mõjuvad luksuslikult.

Nii vee- kui saunakeskuses on palju soppe (eri tsoonid basseinides ning lamamistoolide alad), tänu millele saab isegi rahvarohkemal päeval end piisavalt privaatselt tunda.

Veemõnude nautimist täiustab kohvik, kust saab soovi kohaselt kiirelt kas jahutava jäätisekokteili või kuuma kohvi.

Lastele on kaks basseini koos mängunurgaga. Seiklushuvilised saavad laskuda alla valgusefektidega torust, millest enamik asub õues. Huvilised saavad testida oma jõudu vastuvoolu lainetes ujudes.

Emeraude Spas proovitud Shanghai massaaž on üks paremaid massaažikogemusi üldse. Nii Shanghai kui Tai massaaže teevad Rakveres filipiinlastest masseerijad, kes on kindlasti keskuse suuremaid trumpe.

Restoran Mezzo stiilne interjöör paneb unustama, et tegemist on spaakeskuses asuva restoraniga. Restorani pakutav maitseelamus ning laitmatu teenindus on väärt, et end restoraniminekuks kas või veidi üles lüüa. (Merit Välba)

LÜHIDALT Aura keskus Turu 10, Tartu avatud: E-R 6.30-22, L-P 9-22 TEL 7300280 www.aurakeskus.ee

Bernhard Spa Hotelli Veeilm Värska Sanatooriumi Veeparadiis

GRAND ROSE SPA HOTEL KURESSAARE, SAAREMAA

Aus ja siiras lõõgastusoaas keset linna Kui kuressaarlased või ilma kureta saarlased võtavad jutuks kesklinna Grand Rose spaa- ja saunakeskuse Rosaarium, siis räägitakse ikka saunadest. Küsitakse: lähed saunadesse, jah?

Keegi ei paista mäletavat keskuse ametlikku nime.

Sel polegi tähtsust, sest just saunade poolest on Rosaarium tuntud – neid on tervelt neli. Tõsi, nii mõnigi kord on soolasaun – see kõige parem – lihtsalt suletud. Jäävad auru-, aroomi- ja soome saun, kõik ilusti-kenasti basseinide lähedal.

Soome sauna ees on kohe väike külmaveebassein ja sealsamas ka toober. Kui ei taha vette karata, võid endale jääkülma vett kaela tõmmata. Valik on sinu. Sealsamas on ka jäätükid, mida «toodab» seina ehitatud kala.

Spaa- ja saunakeskuse ruum on kaunikesti liigendatud ja funktsionaalne, samas võib es-

makordsel külastusel tekkida väikene segadus – niivõrd palju väikesi soppe ja sopikesi mahub ühte suuremasse ruumi.

Ja tundub, et ruumikujundajal olid silme ees antiiksed saunad. Või lihtsalt antiikkultuur.

Samas ei jäta spaa vanaaegset muljet, sest siiski on mõeldud ka tänapäevastele lahendustele ning püütud sulatada uut vanaga.

Läbiva kaunistuselemendina on kõikjal kasutatud roosi. Ääremärkusena olgu öeldud, et isegi WC on stiliseeritud, rääkimata põhiruumist, kus paiknevad basseinid ning mulli- ja Jaapani vann.

Suuremal basseinil on üksainus puudus – seal ei saa ujuda, vaid sulistada. Kokkuvõttena: spaas on küll mõeldud mitmesugustele massaaži- ja lõõgastusvõimalustele, aga ujuma tasuks küll kusagile mujale minna. (Ene Kallas, Meie Maa)

• Mis teeb keskuse eriliseks? Terviklik ja mugav keskus koos hotelli, vee-, sauna-, spaa- ja seminarikeskuse, jõusaali ning restorani ja kohvikuga.

Mugav asukoht, ilus vaade pargile, lisaks Rakvere ja lähipiirkonna huviobjektid (teater, Vallimägi, Lahemaa jms).

• Atraktsioonid? Valgusefektidega liutoru, erinevate lõõgastusviisidega basseinid, mullivannid.

• Pikim ujumisrada? 25 meetrit • 6 erinevat basseini-veesilma: koskedega lainebassein, vastuvoolu ujumisrada, mitmete veealuste massaaživõimalustega bassein, aasta ringi avatud välibassein, 25meetrine kuue rajaga sportbassein, valgusefektidega Black Hole liutoru, 2 lastebasseini (sügavusega 35 cm ja 90 cm) ja mullivannid.

• Pakutavad lisateenused? Treeningud basseinis ja jõusaalis; Alessandro Spa küüne-, jala- ning kätehooldused; Emeraude Spa kehahooldused (erinevad massaažid, näohooldused, kehahooldused läbi vee ja kivilaual, idamaine aurusauna rituaal Rasulbad); juuksehooldused.

• Välibassein? Aasta ringi avatud soojendusega välibassein vaatega pargile.

• Saunad? Soolasaun, aroomi-aurusaun, sanaarium, eri temperatuuridega kaks leilisauna, auru-soolasaun ja infrapunasaun ja caldarium ehk sooja pingiga lõõgastusruum vaatega pargile. Saunaelamusele aitavad kaasa karastav külmaveebassein, külma ja kuumavee vannid jalgade turgutuseks, mullivannid ning nõelravi meenutavad peene joaga du id.

• Teeninduse üldhinnang: supertase • Kellele sobib? Sobib nii perega (sh väikeste ja suuremate lastega) lõõgastuseks, väljasõiduks kolleegidega kui ka intiimsemaks äraolemiseks romantikutele.

• Vaata lisaks: www.aqvahotels.ee

LÜHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks?

Saunad • Atraktsioonid? Puuduvad • Pikim ujumisrada?

Ujumisvõimalus puudub • 4 erinevat basseini-veesilma: suur bassein, lastebassein, kuumaveebassein, külmaveebassein • Pakutavad lisateenused?

Erinevad hoolitsused, paketid, toitlustus • Välibassein? Puudub • Saunad? Soolasaun, aurusaun, Soome saun, aroomisaun • Teeninduse üldhinnang: Tavapärane. Hinnangu viib alla see, et mõnikord unustavad teenindajad ees fuajees ennast telefoniga rääkima. Koguni niimoodi, et kui tuleb teine teenindaja (tavaliselt on letis üks), tuleb hoopis tema poole pöörduda, muidu võib ootama jäädagi. Muidu on kõik viks ja viisakas.

• Kellele sobib? Sobib eelkõige lõõgastuseks, ka lastega peredele. Miks mitte ka romantikutele, seda enam, et paarikesi kohtab seal päris sageli.

• Vaata lisaks: www.grandrose.ee

GOSPA, GEORG OTS SPA HOTELL KURESSAARE, SAAREMAA

Pole kahtlustki, et oled Saaremaal Georg Ots Spas ehk lühidalt GoSpas on kõik veeprotseduurid paigutatud nii, et aknast võid imetleda kas merd, sadamat või lihtsalt lõõtsuvat sügistuult. Ühesõnaga ei teki kahtlustki, et oled Saaremaa pealinnas Kuressaares.

Paljude meelest saare kõige õhurikkamast ja avaramast spaast leiab piisavalt suure ujumisbasseini veealuse muusikaga, massaažiduššidega väiksema ja soojema basseini ning loomulikult ei puudu mullivann.

Jalataldu saab turgutada vaheldumisi soojas ja külmas vees kividel kõndides ning pärast auru- või leilisauna on mõnus hüpata 15-kraadisesse vette jahtuma.

Tore on see, et saunad on meestele-naistele eraldi, nii ei pea ujumistrikooga lavale ronima.

Lamamistoolidel lesides saab endale lubada erinevaid jooke või jäätisekokteile.

Lastele erilisi atraktsioone ei pakuta, kuid ujumisruumi koos ema ja isaga on piisavalt.

Ainsana Saaremaal saab GoSpas ujuda sisebasseinist otse 25-kraadise veega välibasseini. Kui sajab lund või möllab torm, annab väline ekstreemsus piisava laengu adrenaliini.

Kergesti ligipääsetav nii autoga kui jala, hurmavate vaadete ja rahuliku õhkkonnaga GoSpa on koht, kuhu alati tagasi läheks. (Heli Salong, Meie Maa)

LÜHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks?

Välibassein ja hurmavad vaated aknast õue • Atraktsioonid? Lastele mõeldud atraktsioone pole • Pikim ujumisrada? Piisavalt suur ringbassein • 6 erinevat basseini-veesilma • Pakutavad lisateenused?

Hoolitsused; joogid; käteräti, susside ja hommikumantli ning laste ujumisvahendite tasuta laenutus • Välibassein? Jah, 25-kraadise veega • Saunad? Väga hea aurusaun ja leilisaun • Teeninduse üldhinnang: väga meeldiv • Kellele sobib? Lõõgastuseks inimestele, kes ei vaja erilisi atraktsioone • Vaata lisaks: www.gospa.ee

PUHKUS JA VABA AEG

8 JĂ„NEDA LĂ•Ă•GASTUSKESKUS-SPA

AURA VEEKESKUS

JĂ„NEDA, LĂ„Ă„NE-VIRUMAA

TARTU

Positiivselt ßllatav lþþgastuskeskus sobib paaridele ja seltskondadele

Piisavalt lĂľbus, et aeg-ajalt pere vĂľi sĂľpradega aktiivselt aega veeta

Jäneda lþþgastuskeskusest ei tasu otsida luksust, kuid ilusa looduse, rahu ja vaikuse ihalejatele on see väikese väljasþidu vääriline kßll.

Punastest tellistest mþisast veidi paremale jääv lihtne nþukogudeaegne hoone – kunagise pþllumajandustehnikumi tßtarlaste ßhiselamu – vþib esialgu mþjuda ehmatavalt, kuid seda positiivsemalt ßllatab tagasihoidliku spaa meeldiv þhkkond.

Lþþgastuskeskuses on kokku kaheksa sauna (nende seas leili-, auru, infrapuna- ja soolasaun) ning pakutakse enamikku levinud spaaprotseduure: pärli-, ßrdi-, soola- ja mudavanne, soolakambrit, erinevaid massaaŞe, toitvat ja pehmendavat iluparafiini kätele ja jalgadele ning ka omapärast Fango kehahooldust.

Viimane pakub unustamatut kogemust – keha koorimisele järgneb ravimudaga katmine ning seejärel saab veekindlalt kile sisse mähituna kuuma vee sees hþljuda. Emaßsas olekut meenutades mþjub hooldus eriti lþþgastavalt – nii vþinuks mähises pßsida märksa kauem kui ettenähtud pool tundi.

Jäneda spaas pole suurt ujulat, kßll on aga saunamaailmaks nimetatav väike privaatne bassein koos leili- ja aurusaunaga.

Saunamaailm on täitsa paras ka kahekesi kßlastades, vþimaldades nii ujuda ja saunas

Aura veekeskus on kärarikas koht, kuhu ei tasu minna neil, kes otsivad vaikset ja rahulikku paika meditatsiooniks.

KĂźll on see aga ideaalne koht lastega peredele vĂľi noorteseltskonnale lĂľbutsemiseks.

Ainußksi veepargis rahmeldamine andis samasuguse mþnusa väsimustunde nagu basseinis edasi-tagasi ujumine, kuid oli tunduvalt lþbusam.

Selleks, et pääseda ligi kþigele Aura keskuses pakutavale, tuleb osta terviseklubi pilet. Sellega saab nii ujulasse, veeparki kui saunadesse.

Basseine on Auras kaks – ßks suur, mille sßgavus on 1,2– 1,8 meetrit ja väiksem þppebassein, mille sßgavus on 60–90 cm ning mþeldud pþhiliselt laste ujuma þpetamiseks ja beebiujutamisteks. Vesi on seal soojem ja kui tundi ei toimu, siis vþivad seda kþik kasutada.

Suures basseinis toimuvad ka treeningtunnid, seega on aegajalt mĂľned rajad suletud ning populaarsematel kellaaegadel vĂľib tunglemiseks minna.

Veepargis on lisaks liutorudele kaks lßhikest liumäge, veekardinad, vesimassaaŞ, purskkaev, korvpall ja palju muud.

Lisaks on lastele kohapeal olemas veemänguasjad. Atraktsioonide kþrval on mullivann, mis mahutab mugavalt 7-8 inimest, ßldjuhul peab koha saamiseks sel kiivalt pilku peal hoidma.

Lihtsam on minna teise mul-

käia kui ka samas basseinis veemassaaŞi vþlusid nautida; kuid on kahtlemata eriti mþnus ajaveetmisvþimalus sþprade vþi kolleegide seltskonnale.

Kuna samas majas on olemas ka eri suurusega seminariruumid, vþimaldab lþþgastuskeskus ßhendada tÜÜd ja puhkust. Majast vaid mþne sammu kaugusel algavad matka- ja suusarajad, veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv imeilus Kalijärv ning korralikku kþhukinnitust andev Musta Täku Tall pakuvad aga toredaid ajaveetmisvþimalusi nii soojal suvel kui ka lumistel talvekuudel. (Marina Lohk, Postimees)

LĂœHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks? Ilus Ăźmbrus, keskuse väiksus • Atraktsioonid? Puuduvad. • Pikim ujumisrada? 6 meetrit • 1 bassein: pikkus 6 m, laius 3 m • Pakutavad lisateenused?

Hoolitsused, toitlustus, ratsutamine, ATV-matkad, seiklusmängud • Välibassein? Puudub • Saunad? Infrapunasaun, soolasaun, privaatsaun mullivanniga, leilisaun, aurusaun saunamaailmas, tßnnisaun • Teeninduse ßldhinnang: tubli viis • Kellele sobib? Paarile romantiliseks puhkuseks, väikesele sþprade seltskonnale lþþgastumiseks, firmaßritusteks • Vaata lisaks: www.janedaturism.ee

SĂœGIS-TALV 2010

MERITON GRAND CONFERENCE & SPA VEE- JA SAUNAKESKUS TALLINN

Tempokas vesiaeroobika toob meelde edasi lĂźkkunud trennihooaja

livanni, mis asub terviseklubi territooriumil saunade juures.

Oma väärtuslikumad esemed vþib jätta teenindajate kätte, kes need turvaliselt luku taha panevad.

Näljased-janused saavad vees rahmeldamise vahepeal kosutust veepargi juures olevast kohvikust. Toekat toitu pakub teine kohvik esimesel korrusel keskuse ooteruumis. (Elina Randoja, Postimees)

LĂœHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks?

Veepark, ujula, mullivannid, suvel päikeseterrass • Atraktsioonid? 55 ja 38 meetri pikkused liutorud ja muud veeatraktsioonid • Pikim ujumisrada? Tavaliselt 25 meetrit, juunis ja detsembris vþistluste ajal 50 meetrit • 2 erinevat basseini-veesilma pluss veepark • Pakutavad lisateenused?

Solaarium, valgusteraapiakabinet, massaaŞ, kohvik, rätikute ja hommikumantlite rent • Välibassein? Puudub • Saunad? Aroomi-, leili- ja aurusaunad • Teeninduse ßldhinnang: Hea tase – teenindajad on viisakad ja vastutulelikud, kuid ei midagi rabavat • Kellele sobib? Sobib nii peredele ajaveetmiseks kui (harrastus) sportlastele treenimiseks, on kohandatud ka liikumispuudega inimestele • Vaata lisaks: www.aurakeskus.ee

Tempo! Tempo! Tempo! Veel minut! Tempo! Pool minutit! Tempo! Just sellised hĂľiked kĂľlasid, kui sisenesin Meriton Grand Conference & Spa hotelli vee- ja saunakeskusesse. Suurima basseini olid hĂľivanud vesiaeroobiklased.

Sisenesin saunakeskuse kþige erilisemasse sauna – soolasauna, kus end soolaga ßle hþþrunult tuleb 45-kraadises soojuses viis-kßmme minutit istuda. Tulemuseks lubatakse puhast nahka ja kasu hingamisteedele. Mþnus ja soovitamist väärt saun.

Treeneri nþudlikust häälest (ta paistab täitsa hea, tema juurde vþiks isegi trenni minna) ei pääse ka aroomisaunas.

MassaaŞivannis ja nn lastebasseini massaaŞivoodil lamamist häirib minusugust kßlmakartlikku basseini pþhjas oleva metallist nÜÜbikese seest välja purskuv jäine kßlmus. Kßlma vee nautlejatele on see ilmselt aga vägagi meeldiv elamus.

Kui olen vþimlejatest vabanenud suurde (sßgavusega 1,2– 1,4 m) basseini end sisse seadnud, selgub, et algab uus trenn.

Vaatamata sellele lasen veejugadel mudida Ăľlgu, selga, jalataldu... MĂľnus!

Kuid iga basseinis veedetud minutiga sßvenevad oma trennihooaja edasilßkkamisest tingitud sßßmepiinad, lþþgastav massaaŞki ei aita. Pagen aurusauna (45 °C) ja leilisauna, viimane on Meritonis meestele ja

naistele eraldi. Mþlemasse sauna tuleb siseneda läbi riietusruumi duťiruumi.

Enne Tallinna vanalinna äärse Meritoni hotelli saunakeskusesse minekut (väga mugav asukoht muide) tasub vaikust soovivatel inimestel eelnevalt maad kuulata, ega basseinis mþnd treeningut ei toimu. (Heili Sibrits, Postimees)

LĂœHIDALT • Mis teeb keskuse eriliseks?

Soolasaun • Atraktsioonid? Puuduvad • Pikim ujumisrada? Bassein pole mþeldud ujumiseks, vaid mþnulemiseks • 4 erinevat basseini-veesilma: Aktiivbassein sßgavusega 1,2–1,4 m, lþþgastusbassein sßgavusega 0,4–0,6 m ning kaks mullivanni 32 °C ja 36 °C. • Pakutavad lisateenused?

Manikßßrist, pedikßßrist ja näohooldusest koosnevad ilupaketid (ka meestele ja saleneda ihkajatele); massaaŞid ning ravivannid; rßhmatreeningud. • Välibassein? Puudub • Saunad? Soome saun meestele ja naistele eraldi, aurusaun, soolasaun ja aroomisaun. • Teeninduse ßldhinnang: Nähtamatu • Kellele sobib? Eelkþige hotellis peatujale, paarikestele. Lastega perel vþib hakata pisut igav. • Vaata lisaks: www.meritonhotels. com/veekeskus/

REKLAAMTEKST

Hotelli Palace restorani lastemenßß pani kokku staarkokk Jamie Oliver Kßllap on iga lapsevanem kogenud, et lastega välja sÜÜma minnes seisab menßßs lastetoitude kohal friikartul viineritega. Parimal juhul serveeritakse tavaline praad lihtsalt poole väiksemana ja nimetatakse see siis lastetoiduks.

Selles situatsioonis on Scandic hotelliketi ja kuulsa briti telekoka Jamie Oliveri 2009. aastal alanud koostÜÜ tulemusel valminud spetsiaalne lastemenßß vägagi tervitatav.

Lastemenßß on eriline juba alates toidu tellimisest. Laps, kes veel lugeda ei oska, saab pþnevast 3D-pildiaparaadist ehk nii Üelda menßßmasinast pilte vaadates toidu ise valida.

Veelgi enam, väikelaps saab ka toidu valmistamisel osaleda. Näiteks tuuakse lauda eraldi topsikutes olevad hakitud salatikomponendid, laps saab need kokku kallata ja ära segada. Oliveri poolt koostatud menßßs on nii eelja pearoad kui ka magustoidud, meie valmistame toidud täpselt selle järgi, selgitas Scandic Hotels Eesti ASi mßßgi- ja turundusjuht Kaarel Korjus. Lastemenßß on tervislik, orgaaniline ja mänguline. Ja veel – meie restoranis on mängunurk ja teenindajad oskavad lastega suhelda.

ASTEMENzz AMIE LIVER­ILT

Koolivaheaja päevakruiis koos sÜÜkidega Helsingisse Alates

698.-

ja lapsed vanuses 12-17 a

Päevakruiis Helsingisse Alates

460.-

299.-

Alates Hind kehtib vä

ljumistele 23.-3

ONTAKTÂ… ABADUSE V_LJAK ĂŽÂƒ ĂŒĂ‹ĂŒĂ?ĂŒ ALLINN ELÞÎÒĂ? Ă‘Ă?Ă‹ Ă’Ă?Ă‹Ă‹ › ALACEĂ€SCANDICHOTELS†COM

SSoodne ood o od dne sĂźdalinnaliin!

1.10.2010

Lisainfo ja broneerimine tel 666 39 66 vĂľi booking@vikingline.ee

www.vikingline.ee

SÜGIS-TALV 2010

PUHKUS JA VABA AEG

9

PUHKUS JA VABA AEG

10

SÜGIS-TALV 2010

Veini ja verega rajatud tänapäeva-Küpros v KÜPROS on tilluke saar Vahemere idaosas – vaid 50aastane väikeriik, kus aastatuhandete taha ulatuv kultuur trügib imetlemiseks maapõuest tänapäeva ja pakub ühes areneva turismitööstusega end külastajale avastamiseks kui peopesal.

RAIN UUSEN rain.uusen@postimees.ee

K

üpros on oma pindalalt Eestist viis korda väiksem, turiste käib seal aga aastas viis korda niipalju, kui on Küprose Vabariigi valitsuse hallataval saareosal püsielanikke.

Küprose kujunemisloos on läbi ajaloo valatud rõõmu- ja kurbusepisaraid ikka samaaegselt. Saareriigi valusast lähiminevikust hoolimata pole see Küprose põliselanikke sundinud aga võõravihale, pigem vastupidi.

Turisti seal ei narrita ning kurikuulsat ja ehedat Küprose külalislahkust kogeb seal praegugi igal sammul. Kui suurtes turismikeskustes võib külalislahkus olla masside tõttu enam treenitud ja tagasihoidlik, siis linnamelust eemal näeb igal sammul selle tõetruud ja siirast palet.

TURISM JA TRADITSIOONID Kuna turism on saareriigi Küprose üks põhilisemaid elatusallikaid (enam kui pool tööealisest elanikkonnast teenib turismi huvides, kuigi suur osa saare majandusest rajaneb madalatele maksudele), arendatakse turismi Küprosel hoolega – et kohalike kõrval oleks rahul ka saarele puhkama sõitnud noored ja vanad, eri usku, rassi ja orientatsiooni külalised. Seetõttu on Küprosel 22 ametlikku turismiesindust üle maailma.

Kuna aga Küprose turismistrateegia lähtub lisaks päikesele, Vahemere soojale sinakasklaarjale veele ja liivarandadele paljuski ka maapõues peidus olnud, aastatuhandete taguste traditsioonide tutvustamise ja väärtustamise soovist, võib igal sammul näha, kuidas küproslased kogu hingest, innovatsioonide, invasioonide ja okupatsioonide kiuste traditsioone elus hoiavad ning rõõmu ja innuga neid edasi (k)annavad.

Eriti võib seda näha mägistes väikekülades ringi jalutades.

Vanaprouad istuvad teepervel taburetil oma isikliku käsitööbutiigi ees ja nikerdavad mida-

gi ülima kannatlikkusega – koovad, heegeldavad ja meisterdavad seda, mida esivanemad neile õpetanud on. Üleoleva turistina võiks neile ju kaasa tunda – vaesekesed, peavad niiviisi piste piste haaval endale piskut kokku korjama. Aga ei, need prouad on haritud, targad ja maailma näinud inimesed.

«Nii et olete Eestist?» küsib üks neist, kelle heegeldamiskunsti pikemalt teepervel jälgima jään. «Ma olen Eestis käinud, väga ilus riik!» hõiskab ta siirast rõõmu välja näidates.

«Teen teile kakskümmend eurot alla, sest ma olen teie kodumaal käinud,» saan hea pakkumise linikule, mida proua on viimased kaks nädalat käsitööna tikkinud.

Kuigi mõistan, et küsitud hind on aja, töö ja oskuste vääriline, jääb see sajaeurone sooduspakkumine mulle seekord suveniiriks siiski liiga kalliks.

KURB KONFLIKTIPESA Küproselt leiab kaks ääretult kummalist nähtust – maailma ainsa kahe võimu vahel jagatud pealinna Nikosia ja inimtühja kummituslinna Famagusta.

Nimelt on osa Küprose pealinnast jätkuvalt türklaste kontrolli all, sealhulgas pealinna lennujaam. Osalt ka seetõttu toimib Küprose väravana maailma Larnaka oma rahvusvahelise ja nüüdisaegse lennuväljaga, teine lennuväli asub Larnakast pooleteise sõidutunni kaugusel Pafoses. Turistil pole sellest aga midagi, sest just LõunaKüprose liivastel randadel ju lesitaksegi ning pealegi ei võta lennujaamast hotellidesse jagunemine aega rohkem kui 30-40 minutit.

Famagusta on aga endisaegne super- ja supelkuurort, mis pärast 1974. aastal türklaste korraldatud riigipööret Küprosel sealsetest püsiasukatest hirmu survel tühjaks valgus ja kus viimased 36 aastat pole ühtki hingelist elanud.

Hiilgeaegadel 45 000 inimese koduks olnud ja sadu tuhandeid turiste võõrustanud kauni kuurortlinna endisi lukshotelle kasutavad Türgi sõjaväelased

praegu osalt baasi, haigla või lihtsalt peatuspaigana.

Sisenemine linna ja selle lähedalegi on rangelt keelatud, seetõttu saab varenevat turismiajalugu imetleda vaid kas Famagusta külje all asetsevast väikekülast Deryneiast (kus töötab ka Famagusta vaateplatvormi nimeline kohvik) või liitudes spetsiaalse viie-eurose paadimatkaga (erihind madalhooajal), et mahajäetud kuurordile merelt läheneda.

Famagusta endiste elanike ainsaks sidemeks oma endise sünni- ja kodulinnaga on jäänud Famagusta linnavalitsus, mis siiani aktiivselt tegutseb, ajutiselt küll pagendatuna Limassoli. Linnavalitsuse peamiseks eesmärgiks on otsida tolmu alla surnud linna probleemile lahendusi ja esindada linna endisi elanikke poliitilistel läbirääkimistel, et kunagi koju naasta.

Siiski hakkab küproslaste usk sellesse, et Famagusta kunagi taas elule tärkab, aastaaastalt üha enam tuhmuma.

Riigipöörde järgselt tuli oma majapidamine jätta ühtekokku rohkem kui 140 000 kreeka küproslasel, kes olid sunnitud okupeeritud aladelt tapmis- ja piinamishirmus välja liikuma või sunniti neid selleks, asudes nii Küprose muudes piirkondades ja teistes riikides üle maailma turvalisemat elu otsima. Üle 1500 inimese on siiani teadmata kadunud. Deryneiasse sattudes võib külastada ka sealset moodsat okupatsioonimuuseumi, mis «Küprose probleemist» hea ülevaate annab.

«Oleksin suhteliselt heal järjel, üpriski varakas,» pihib neljakümnene Savvas Sakkadas – giid ja ülikooli õppejõud, kes ka ise on põgenik «sealtpoolt».

«Nägin, mis juhtus minu sõprade ja lähedastega, kes vastu puiklesid või õigust jääda nõudsid. See sundis ka mind kiiresti lahkuma,» meenutab ta ning kirjeldab detailselt, milline maja, kui palju haritud maad otse kuldse liivaranna läheduses ja millised viljapuud tema perel okupeeritud aladele maha jäid – justkui oleks see juhtunud eile.

Statistika räägib, et pärast 1974. aasta juulit ja augustit, kui Türgi sõjavägi osa saarest riigipöörde läbi kahes osas üle võttis, jäi Küpros ilma 65% teenindusvalmis majutuskohtadest (suur osa neist asus tollases hiigelkuurordis Famagustas), 48% ulatuses maaviljeluse ekspordist, 46% ulatuses industriaaltoodangust, 20% metsamaast ja pea 40% ulatuses koolimajadest.

KÜPROSE VIIS LINNAKESKUST Kahe võimu vahel jagatud pealinna Nikosia (Lefkosia, 313 000 elanikku) kõrval on Küprose tõmbenumbriteks lennuväravana toimiv Larnaka (Larnaca, 72 000 elanikku), saare suuruselt teine, äri-, veini- ja lõbulinnana tuntud Limassol (Lemesos, 230 000 elanikku), kultuurist pakatav Pafos (Paphos, 48 000 elanikku) ja rohkem noortele suunatud värskeilmeline kuurort Agia Napa (Ayia Napa, 2700 püsielanikku) ning selle ümberkaudsed kuurortkülad.

Viimane on peoparadiis just noortele, asudes Larnaka lennujaamast vaid 40 km kaugusel idas.

«Puhkus oli super, tegevust jagus nii päevadeks kui öödeks,» kiidab Agia Napa nooruslikku õhkkonda 20-aastane 3Dgraafikadisaini üliõpilane Norrast, kes ühes üheksa sõbraga kümnepäevaselt puhkuselt naases.

Päevi soovitab ta veeta Agia Napa kuldsel rannapromenaadil. Kui päikesest küllalt saab, tasub tema sõnul aga auto või roller rentida ja piirkonnas ringi sõita. «Käisime sukeldumas, kaljult vette hüppamas,» meenutab ta õhinal kell kuus hommikul Praha lennujaamas kohvi juues.

«Agia Napa tänavatel käib pidu öö läbi,» võttis tema sõnul nende seltskond suhteliselt vähe uneaega. «Agia Napat teavad Norras kõik noored.» Ta soovitab õhtut veeta ööelukeskuse tantsu- ja karaokebaaris Senior Frog’s (www.seniorfrogsbar. com) ning võtta osa pidudest laevadel. Viietunnine pidu koos bussisõidu, söögi ning ühetun-

nise avatud baariga maksab peolaeval 50 eurot inimese kohta.

Agia Napa on maailmakaardile ning Guinnessi rekordite raamatusse saanud ka kui linetantsu pealinn – 2007. aasta 16. septembril sai 268 grupiliiget seal hakkama maailma pikima line-tantsuga.

Kuigi Küprost tuntakse üle maailma eelkõige kuuma päikese ja helesinise veega randade järgi, ei lesi ligi viis miljonit turisti aastas vaid päikesevarjudega kaetud plaažidel, jalad soolases Vahemeres.

Küprosele jõuavad aastas kümned tuhanded profisportlased, kuna kliima on treeninguteks aasta ringi sobiv. Nende kõrval kogub hoogu jalgrattateede arenguga võidu ka harrastussportlaste huvi saare ja selle looduse vastu.

Saare floora liigirikkus on hämmastav, pakkudes pinnast ja toitu ligi kahele tuhandele eri puu-, põõsa- ja taimeliigile.

Neist 140 liiki on Küprosel endeemsed, olles kodunenud vaid vasesaarel.

Küprose saarenimi arvatakse tulenevat vase ladinakeelsest nimest cuprum, kuna saare maapõues on tohutud vasevarud, mida läbi aegade on jõudsalt ka kaevandatud.

Nii nagu leiab Küproselt kaks põhilist aastaaega – kuiva ja kuuma suve ning veidi niiskema ja jahedama talve –, näitab kahel korral aastas oma eri tahke ka saare loodus. Kui taimestik suvel energiat ja toitaineid säästes puhkab, tärkab saare loodus kaks nädalat pärast sügistalviste vihmasadude saabumist (oktoobri lõpus - novembri alguses) elule, pakkudes loodusnautlejale tõelist vaatemängu.

Vahemeres paikneva suuruselt kolmanda saare looduse liigirikkuse üks paljudest põhjustest peitub asupaigas (mis geopoliitilisest vaatenurgast on saarerahvale alatasa küll pigem kahjuks tulnud). Nimelt peatuvad teel Euroopast Aafrikasse või tagasi Küprosel miljonid rändlinnud, kes toovad endaga kaasa ka seemneid siit- ja sealtpoolt maailma. Linnuvaatlusest

Küprose nelja- ja viietärnikuurortid omandis ja kasutamiseks vabalt kõig on saamas Küprose uus turismisuund, võimalus meelitada peamiselt teenindusest toituvale saarele tuhandeid uusi turiste.

AASTARINGNE TURISMIHOOAEG Küprose põhimõtteliselt vihmatu suvi kestab juunist septembri lõpuni, sellele järgneb lühike ja soe, kuid vihmahoogudega sügis oktoobris. Kui Eestis mõistame talve all looduse puhkeaega, siis Küprose talv – novembrist märtsini – toob endaga kaasa roheluse ning päeval võib

REIBAS MEEL JA HEA ENESETUNNE MERITON SPAAST! Wellness spaa: lai valik massaaže, näo- ja kehahoolitsusi ning käte ja jalgade hoolitsusi. Soolakamber, infrapuna saun, solaarium.

Vee – ja saunakeskus: 2 basseini, 2 mullivanni, 4 sauna.

www.meritonhotels.com

PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010

11

õõrustab puhkajaid siira külalislahkusega TASUB MEELDE JÄTTA! • Küprosel on vasakpoolne liiklus.

• Küprosel on Eestiga sama aeg.

• Küprosel kehtib maksevahendina euro. Saarelt leiab jätkuvalt ka selliseid teenindusasutusi, kus kaardiga maksta ei saa või küsitakse selle eest ~3% lisatasu, seega tasub varuda arveldamiseks sularaha.

• Pärast piiride avanemist on suurenenud ka immigratsioon saarele ning sellega kaasnevad paratamatult mõningad kuritegelikud nähtused – seetõttu ei soovita kohalikud autoga mööda saart reisivatel turistidel enese ohutuse tagamiseks suurlinnade vaheliste teede ääres võtta peale hääletajaid ega peatuda justkui hädaliste aitamiseks.

• Küprost peavad kohalikud ise siiski väga turvaliseks elukeskkonnaks ning nad räägivad, et ka pimedas ja öösel võib linnas muretult üksi ringi jalutada, kuigi valvsust ei tohi ka siin kunagi kaotada.

• Kui Küprose hotellides on wifi, tuleb selle kasutamise eest üldjuhul eraldi tunni kaupa tasuda (3-5 eurot); rannalinad ja lamamistoolid kuuluvad siiski tavaliselt hinna sisse ja on hotelli külastajatele tasuta; linnakeskustest leiab ka üksikuid tasuta wifi-levialaga kohvikuid.

• Küprosel majutumiseks on võimalik valida nii madala klassi hotellide, eri klassi apartementide kui ka nelja- ja viietärni kuurorthotellide vahel – põhjamaalaste kõrgeid kvaliteedinõudeid täidavad Küprosel siiski vähesed hotellid, mistõttu tasub end mõttega pigem kraadi võrra tagasihoidlikumatest hotellitubadest harjutada juba enne väljalendu; kuurorthotellide mereäärsed basseinialad ja aiad on aga üldjuhul vahemeremaiselt maitsekalt, hubaselt ja harmooniliselt kujundatud.

• Küpros ei kuulu Schengeni viisaruumi, mistõttu tuleb Küprosele reisides läbida eraldi passi- ja turvakontroll. Enne turvakontrolli lennujaama poest ostetud ja poes nõuetekohaselt turvakotti suletud ning ostut ekiga varustatud tooteid võib läbi turvakontrolli siiski viia.

• Küprosel räägitakse kreeka keelt, kuid enamus saareelanikke mõistab suhtlustasandil suhelda ka inglise keeles, samuti on kõik märgid-sildid maanteedel kakskeelsed.

• Saarel saab ringi liikuda kas bussiga (piletihinnad isegi linnadevahelistel liinidel jäävad vaid paari euro kanti), linnadevaheliste minibusside ehk «ühistaksodega» või siis tavataksoga (Larnaka lennujaamast linnahotelli ~20 eurot, Agia Napasse ~55 eurot).

• Liivarannad asuvad Lõuna-Küprose rannikul, Põhja-Küpros on mägine ja kivine.

FOTO: RAIN UUSEN

• Euroopa suurim veepark asub Limassolis (www.fasouri-watermania. com), pakkudes atraktsioone ja muud tegevust rohkem kui sajal tuhandel ruutmeetril.

on maitsekalt ja hubaselt disainitud, olles üldjuhul sujuvalt ühenduses ka liivase mererannaga. Rannad on aga Küprosel kõik riigi ile. Pildil vaade Sandy Beach hotelli rõdult. seal temperatuur kõikuda isegi 17-20 kraadi piires.

Aprillis ja mais hakkab aga lõõskav suvi loodust närvutades taas hoogu koguma ja saareriiki rannaturistide saabumiseks ette valmistama.

Keda ei huvita rannad ja päike, linnud või vulkaaniline maastik ja loodus, võib Küprosele leida tee hoopis talvisemate hobide kaudu. Troodose mäeahelikus leiab tuhandest meetrist kõrgemal ka lund ning suusakuurorteid. Kõrgeimaks mäetipuks on Olümpuse mägi (1951 meetrit merepinnast). Suusa- ja lumelauahuvilistel tasub teekond Küprosele võtta ette eeskätt veebruaris ja märtsi alguses. Ükskõik kellega Küprosel käinuist ka ei räägiks, ei unusta keegi saare külalislahkust (eriti turismist läbi imbumata mägikülades) ning rikkalikku toidulauda.

Kohati paneb lausa imestama, kuidas riigis, mida on läbi ajaloo vallutanud, omanud ja hirmu all hoidnud 14 erinevat rahvust ja riiki ning mis veel nüüdki osalt türklaste, osalt aga brittide kontrolli alla kuulub (brittidele kuulub kunagise iseseisvuskokkuleppe järgi 1% saare territooriumist), suudavad tavakodanikud näidata võõraste suhtes jätkuvalt üles siirast külalislahkust.

Ilmselt mängib siin olulist rolli siiski ka päikseline kliima.

Omapäi saarel ringi liikudes ja eksinuna teed küsides ei tasu imestada (ega keelduda), kui perenaine teid tee juhatamiseks tuppa kohvile ja koogile kutsub.

«Ah et te olete ajakirjanik!» rõõmustab Deryneia linnas asuva väikese, kuid sisuka folkloorimuuseumi perenaine, seletades õhinaga kunagist leivategu, kangastelgedel kudumist ja talle vanavanaemalt pärandatud siidimaalide tekkelugu.

«Teate, minu abikaasa venna poeg on ka ajakirjanik, päris kuulus Küprosel,» ei jäta perenaine jonni ning juba leiangi end muuseumi kõrval asuvas kööktoas kohvitassi tagant, saatjaks kohalike kommete kohaselt mees glasuuritud pirukas.

Ja katsu sa selle eest tasuda rohkema kui tänu ja kiidusõnadega – rahaga eputamist peetakse põlise saarerahva hulgas suurimaks solvanguks. «Kui britid tulid, siis nad oskasid meie külalislahkust tervel saarel osavalt ära kasutada,» kurvastab giid Sakkadas.

MEZE JA MUUD GURMEEKIUSATUSED Omaette sihtpunktiks võikski Küpros olla kõigile neile, kellele iseäranis hästi ja tervislikult süüa meeldib ning eriti neile, kes toidu mitmekülgsust ja tõetruud kvaliteeti hindavad.

Saareriigi kõige populaarsemaks toiduks võib pidada taga-

sihoidliku eestlase jaoks veidi ehk isegi priiskavana tunduvat meze’d, mis originaalis sisaldab 25 erinevat käiku – alustades salatist ja suupistetest kuni liha, kala ja kõige selle juurde kuuluvaga.

Meze sisaldab sõltuvalt restoranist, pubist või tavernist salati, köögiviljade ja erinevate saiamäärete kõrval kas ainult liha, ainult kala või kõike ja küllaga.

Kindlasti tasub ka vähema söömaga või Eesti neljapäevaseid kalapäevi öökides meenutavatel saarekülalistel proovida ära kala-meze, mis üldjuhul koosneb vaid saare enda kalurite poolt püütud värske kala erimaitselistest roogadest. Kalarestorani valides tasub järgida rusikareeglit, et istet võta seal, kus külastajad (kohalikud) juba ees, siis võib kala värskuses kindel olla. Petturist restoranipidaja kohta levib info saarel välgukiirusel.

Meze on seltskonnatoit, nautlemine, mis nõuab tähelepanu ja aega ning kindlasti tühja kõhtu. Kes on harjunud toituma Eesti suurlinnade terrassikohvikutes ja restoranides, peaksid alguses piirduma ühe meze’ga kolmele-neljale.

Lauakate ja kõhutäide tervikuna on Küprosel hõrk, kvaliteetne, kaunis ja maitsekas, mistõttu võib pärast paaripäevast harjutamist süüa meze’d rahulikult ka üksipäini – pudelivett,

head veini või õlut (kohalik õlu Keo tasub mekkimist küll) kõrvale lonksates. Vahemere mahe kliima muudab ringi liikudes või ainult rannas lesideski kõhu kiiresti tühjaks.

Mõnusa ja mahuka lõunavõi õhtusöögi tasub lõpetada Küprose traditsioonilise kohviga ning kohalike maiuste valikuga – erinevate puu- ja köögiviljade suhkrurikaste hoidistega, igaühte ikka üks amps.

5000 AASTAT VEINIAJALUGU Toidu kõrvale või niisama õhtu jätkuks heas seltskonnas võib Küprose kohalikku veini muretult proovida – veinist on Küprosel oma saladuski pajatada.

Arheoloogid on nüüdseks kindlaks teinud, et viis tuhat aastat tagasi sai veinitegemise kunst ja komme alguse just nimelt sellelt saarelt.

Järjest enam populaarsust koguv maaturism Küprosel viib soovijad ka antiiksetele veiniradadele, tõestades veini tekke- ja arengulugu ning veinikultuuri liikumist saarelt Itaaliasse, Prantsusmaale ja kogu laia maailma.

Küprost ei tunta veinimaana ning sellel on oma põhjused.

Väikesaare veinitööstus ei suuda tänapäeval täita ühegi suurriigi või uniooni nõudlust ja nõudmisi. Traditsiooniderikka veinitööstuse pärand on saarel jäänud sageli uuendamata, too-

• Kõik, mis maapõuest välja koorunud või mereveest välja uhutud, kuulub Küprosel range kaitse alla ja leidude riigist väljaviimine on ilma vastava eriloata keelatud – seega kätte sattunud merekarpe, kive, fossiile ja kauneid taimi imetle kohapeal, taskusse või kohvrisse ära neid kunagi pista!

ALLIKAS: AUTOR, SAVVAS SAKKADAS

KÜPROSELE VÕIB KA OMAPÄI EKSELDA • Küprosele on lisaks ks hooajalistele paketireisidele ja tšarterlendudele võimalik sõita ka liinilendudega omapäi. mapä äi. Talvisel hooajal (alates 1. novembrist) vembrist) näiteks Czech Airlinesiga Tallinnast läbi Praha. Parima lennuühenduse ühenduse leiab Tallinnast Larnakasse sõiduks laupäeval ning tagasisõiduks pühapäeval: • Tallinn–Larnaka laupäeviti 15.05-21.45 (reedel ja pühapäeval 15.05-02.15 järgmisel hommikul) • Larnaka–Tallinn pühapäeviti 7.40-14.20 (esmaspäeval ja laupäeval 3.2014.20) • Czech Airlinesi lendudel pakutakse Tallinnast ja Tallinna lennul kosutuseks võileiba, Larnakasse ja Larnakast lennul aga sooja toitu.

Lennupileti hinna sisse kuuluvad ka karastusjoogid, vesi, kohv-tee, vein ning õlu.

• Kaasa võib võtta 20 kg pagasit ning lennukisalongi täiendavalt 12 kg.

Mõlemad lennud toimuvad korralike Airbus A319-tüüpi lennukitega.

dangu mahud on aga suurriikide tarbimisnõudlusele liialt kesised.

Nii on läinud Küpros teist teed, eksportides enamiku saarel kasvatatud viinamarjadest Prantsusmaale ja teistesse nüüdisaja veiniriikidesse, kus neist siis brändiveine villitakse. Kohalikud veinid tasub aga kohapealsetest poodidest ja tavernidest kindlasti üles otsida.

Kes pole seda veel teinud, neil tasub üles otsida Küpros ka Euroopa kaardilt, alt paremast

nurgast, Aasia ja Aafrika haardest, sest Küprosel on oma kuulamist, vaatamist ja maitsmist väärt lugu jutustada. Sadu lugusid, kui aus olla. Mõni neist on kibe ja valus, teised jälle rõõmsad, magusad ja soojad, mis kiirelt raja teelise hinge ja südamesse leiavad.

Postimehe lennutas Küprosele Czech Airlines ning kohapeal võõrustas Küprose turismiorganisatsioon. Suur tänu giid Savvas Sakkadasele osutatud abi eest.

Küprose ametlik turismiportaal – www.visitcyprus.com Lennud Küprosele Larnakasse Czech Airlinesiga – czechairlines.com

12

PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010