Postimehe paberleht 21 08 2014

MAAGAAS

GAASITERMINALI NALI ASUKOHA UROOPA OTSUSTAB EUROOPA KOMISJON. MAJANDUS LK 6

MINISTEERIUM KAHTLUSE ALL Põllumajandusministeerium peab selgitama, kas on riigimaad rendile andes osutanud erafirmale keelatud riigiabi.

AED JA KODU

Vesi on maakivimüüri suurim vaenlane, aga sellegi eest saab müüri kaitsta.

LK 19

EESTI LK 4–5

Vaata uuenenud Ilmajaama

rallisõitja

OTT TÄNAK: Ootan seda rallit huviga ja olen katsumusteks valmis.

SPORT LK 17 NELJAPÄEV, 21. AUGUST 2014

ARVAMUS

arvamus.postimees.ee

ISESEISVUS

Väsimus

Eesti mõte on närtsinud, kirjutab ajakirjanik Ülo Mattheus. Poliitiline mõte inimeste peades on väsinud. Vähemalt on niisugune tunne tekkinud mööda Eestimaad ringi rännates, mööda laatu ja rahvaüritusi käies, inimestega rääkides. LK 10

23

NR 193 (7184) • HIND 1,5 € • TIRAAŽ 42 537

AASTAT

Kõikjal üle Eesti tähistati eile 23 aasta möödumist meie vaba riigi taastamisest. Rahvas kogunes ka Tallinna teletorni juurde (pildil), kus seekord sai tutvust teha Eesti kaitsejõudude tehnikaga, mille tõi kohale Kaitseliit.

ARVAMUS LK 2 EESTI LK 3 ARVAMUS LK 10–11

ISESEISVUS

Hea riik

Suvel Euroopas ringi sõites ning eri rahvustest inimestega kõneldes hämmastas nende seesmine vabadus, mida ei kammitsenud mõttekrambid riigist, kirjutab Neeme Korv.

Mida kauem demokraatiat, mida kauem õigusriiki, seda enam mõistetakse, et kõige jaoks pole seadusi vaja. LK 2

SEB 17. Tartu Rattamaraton 89/40 km

21. SEPTEMBER Registreeru soodushinnaga: 30 €

20 €

23.08–12.09.14 40 €

25 €

13.–19.09.14

40 €

60 €

www.tartumaraton.ee

foto: liis treimann

89 km 40 km kuni 22.08.14

2 || ARVAMUS || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014

TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

A S U T A T U D

1 8 5 7

Mul on minu oma Eesti Vabariik

Kadunud kampaania Mul on seoses lähenevate riigikogu valimistega järgmisel kevadel tõsine kartus. Õigupoolest on see jõuetus force majeure’i ees, mis ähvardab nurjata riigile ja ühiskonnale väga tähtsa hetke ehk valimiskampaania. Pean vääramatu jõu all praegusel juhul silmas muutunud poliitilist olukorda, suure idanaabri Venemaa agressiivsust, aga eriti just suunda suletud ühiskonna poole, mis paneb meid tegema sundkäike ja hävitab eos ideed paremast Eestist. Sellisest, mida tahaksime.

Mina ei ole seda meelt, et see, mis alates viimastest valimistest Eesti ühiskonnas on aset leidnud, on olnud pelgalt tühi tuuletallamine. ACTA-protest ja Silvergate, uued nimed vanades erakondades, valimisliitude esiletõus kohalikel valimistel (tubli tulemus Tallinnas, Tartus kaks nimekirja sees), kaasavad eelarved Kuressaares ja Tartus, Rahvakogu, vähemalt ühe uue erakonna orbiidile tõusmine (Vabaerakond)… Selle kõige taustal on kostnud kodanike hääl. Kodanikuühiskonna hääl.

Mis siis on muutunud, küsivad skeptikud.

Jah, näiliselt on kõik vanaviisi ja võimalik, et tuleval kevadel jätkab tõepoolest riigikogus neli erakonda. Kuid jäljed, mida vahepealsetel aastatel toimunu on jätnud, ei kao kuhugi ning võib arvata, et need muutuvad veelgi sügavamaks.

Suvel Euroopas ringi sõites ning eri rahvustest inimestega kõneldes hämmastas mind nende seesmine vabadus, mida ei kammitse mõttekrambid riigist. Mida kauem demokraatiat, mida kauem õigusriiki, seda enam mõistetakse, et pole mingit vajadust korraldada kõike seadustega. Igapäevaelu märksõnad on kogukonnad ja kultuur, kirjutamata seadused.

Meil Eestiski on lahtisi päid ja ärksaid mõtlejaid, kelle kujutlus riigist ja ühiskonnast käib ajast ees. Kuulsin päris mitmeid neist rääkimas Paides Arvamusfestivali lavadel. Just neile ja eespool loetletud protsessidele tuginedes on püsinud lootus, et riigikogu valimiste kampaania võiks tulla sisukas, aga…

Võin ometi kord rahulikumalt hingata. Vastu pidasin. Olen ikka elujõus.

Mul on minu oma Eesti Vabariik!»

Need read seisavad kirjanik Heino Kiige 2007. aastal ilmunud päeviku vormis dokumentaalromaanis «Vabanemise rõõmud». Kirja on need pandud 20. augustil 1991 ehk täpselt 23 aastat tagasi. Ülemnõukogu ajalooline otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, mis sama päeva viimasel tunnil sündis, polnud Kiige meelest niivõrd ülev, kuivõrd tundus lihtsalt «ammu õhus olnud asja vormistamisena». Kuid oma väikese riigi de facto taassünni taju pani kirjaniku siiski seda tunnet emotsionaalselt kirja panema.

Mul on minu oma Eesti Vabariik.

Kui sageli me sellele mõtleme? Eestis on juba üles kasvanud põlvkond, kellele iseseisev Eesti on sedavõrd enesestmõistetav, et nad saavad oma riiki tunnetada palju kompleksivabamalt.

Ja nad tunnetavadki. Eestis on euroo-

palikud väärtused, meil on sõna- ja arvamusvabadus. Saame Euroopa Liidus vabalt liikuda Atlandini välja, meil on võimalused omandada haridust ja teha tööd eri riikides.

Inimesed, kes olid Eesti Vabariigi taassünni juures vähem või rohkem vahetult, on murelikumad. 23 aastat võib ju tunduda pika ajana, kuid demokraatia juurdumise seisukohalt pole see teab mis aeg. Nii nagu ehitajale tundub, et tema kätetöö pole just palju edasi liikunud, ei näe ka need inimesed, kel Eesti taassünni ja edasise arengu juures olnud kaalukas roll, tihtipeale edusamme. On pettumust, lausa kibestumust. Ja isegi see viimane on inimlikult mõistetav.

Ohud sellele, mille oleme 23 aastaga üles ehitanud, on paraku olemas. 21. sajandil kui maailm on ometi seotud tihedamalt kui ei kunagi varem, näeme, kuidas üks suurriik annekteerib osa naaberriigist, sihilikust ebastabiilsuse külvamisest kõnelemata, mille tagajärjeks on inimeste elude kaudne ja otsene hävitamine. Globaliseerunud maailmas on konfliktide iseloom olemuslikult teistsugune – mõnes mõttes ju kait-

seb lõimitus meid, sõpru ja liitlasi on meil palju, kuid samas tuleb valmis olla täielikeks ootamatusteks, mis praegusaja maailmas eskaleeruvad väga kiiresti.

JUHTMÕTE Oma riik on tõeliselt suur asi ja inimestele, kes selle taastamiseni viisid, oleme meie ja meie lapsed alati tänuvõlglased. Meie kõigi asi on loodut hoida ja arendada.

LK 10

KÕVA SÕNA Keegi algatas arutelu teemal, kas partidel on oluline, et nad saaksid vabas Eestis ujuda. Iga katse meeleolu hoida oli teretulnud, eriti veel musta huumoriga.

Vandeadvokaat Allar Jõks meenutab ärevaid augustipäevi 1991. aastal, PM 19.08

PÄEVA KOMM

Postimees 1925. aastal

Nagu väliskeskkond mõjutab tugevasti meie väikest avatud majandust, mõjutab see ka poliitiliselt meie väikest riiki, mis võiks olla ja isegi peaks olema rohkem avatud.

Oleks asjata meele tuletada neid põhjusi, mis sundisid meie rahvast ennast korraldama enesekaitse teostamiseks kaitseliidu näol. Üleüldine poolehoid ja üksmeel kõikides rahvakihtides on selgeks tunnistuseks, et kaitseliit meie rahva oma sünnitus on ja enesest mitte mingit admistratiiv korraldust ei moodusta.

Kuid kõige selle juures peab silmas pidama, et rahva poolehoiu ja toetuse peale vaatamata, alati selle üle valvel peab olema, et kaitseliidu mõtte ja tähtsuse alaline õhutamine ja selgitamine mitte soiku ei jääks.

Sellelt seisukohalt on ka kaitseliidu juhtivates ringkondades erilist tähelepanu propaganda peale panema hakatud. On ametisse kutsutud koguni iseseisev pro-

Paraku on nii, et nagu väliskeskkond mõjutab tugevasti meie väikest avatud majandust, mõjutab see ka poliitiliselt meie väikest riiki, mis võiks olla ja isegi peaks olema rohkem avatud. Ukraina kriis toob meie sisepoliitilisele mängulauale aga taas vältimatult Vene kaardi, mida on sajatatud ja unustada soovitatud. Teisisõnu hakkame jälle välja selgitama, kes meist on õige eestlane. Jah, muidugi on see praeguses kontekstis ka õigustatud. Jah, muidugi on julgeolek teema number üks. Kuid kas me selle kõrval suudame ka keskenduda riigi ja kodanike seisukohalt olulistele reformidele? Et meie riik oleks lihtne, efektiivne, läbipaistev ja inimestel olgu Harjus, Narvas või Võrus oleks hea elada? Et rohkem oleks kodanike ja vähem kroonu paisuvate ametkondade kätes?

LOE KA LK 11

Tallinn Maakri 23a, 10145 Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2201 Tartu Gildi 1, 50095 Tartu, tel 739 0300, faks 739 0369 Vastutav väljaandja Mart Luik Peatoimetaja Merit Kopli Peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap (online) Peatoimetaja asetäitja Sigrid Kõiv (paberleht) Tegevtoimetaja Margus Mihkels

Päevatoimetaja Indrek Kuus, uudised@postimees.ee, 666 2333 Uudistetoimetus Mirjam Mäekivi, uudised@postimees.ee, 666 2210 Uuriv toimetus Sigrid Kõiv, uudised@postimees.ee, 666 2256 Majandus Kadri Hansalu, majandus@postimees.ee, 666 2164 Arvamus Neeme Korv, arvamus@postimees.ee, 666 2264 Välisuudised Evelyn Kaldoja, valis@postimees.ee, 666 2252 Kultuur Heili Sibrits, kultuur@postimees.ee, 666 2246 Sport Peep Pahv, sport@postimees.ee, 666 2278 Foto- ja videotoimetus Erik Prozes, foto@postimees.ee, 666 2214

Kuid isegi juhul, kui oleme oma riigiga rahulolematud, ükskõik, millisel põhjusel, võime ometi olla kindlad ühes asjas. Me teame sisimas, et oleme vabad kodanike ja inimestena, kui hommikul ärgates saame mõelda seesmise rahuloluga nii, nagu tundis ja mõtles kirjanik: «Mul on minu oma Eesti Vabariik.»

Oma riik on tõeliselt suur asi ja inimestele, kes selle taastamiseni viisid, oleme meie ja meie lapsed alati tänuvõlglased. Meie kõigi asi on loodut hoida ja arendada. Hoiatavaid näiteid käestlastud võimalustest pole vaja kaugelt otsida.

urmas nemvalts

neeme korv

Reklaam ja kuulutused reklaam@postimees.ee Tallinnas tel 666 2300, faks 666 2301 Tartus 739 0390, faks 739 0387 Kuulutuste vastuvõtt Tallinnas Maakri 23a, E-R 8.30-18.30, tel 666 2171, faks 666 2170 Tartus Gildi 1 E-R 9-17, tel 739 0397

Tellimused ja kojukanne E-R 8-17, L 8-12 Telefon 666 2525, levi@postimees.ee Tellimine välismaale 641 1753

Väljaandja AS Postimees Nõukogu esimees Mart Kadastik Isikuandmetega seotud küsimustes palume pöörduda aadressil: isikuandmed@postimees.ee

paganda juht – ja seda sammu tuleb kõigiti tervitada.

On koguni ise küsimus, kuidas ja mil viisil propaganda tööd teostada, nii et sellel võimalikult suurem edu oleks. Seni tehti seda meil ilmuva ajakirjanduse kaudu. Kuid sellest võib olla siiski vähe. On olemas terve rida kitsama tähtsusega erilisi küsimusi, mida võimalik pole ajalehtede veergudel käsitada, mis aga siiski kogu organiseerimise tööle väga tähtsad on.

Sellepärast asuti ühendusesse sõjaväelise eriajakirja «Sõdur’iga». Nüüd on aga kaitseliidu keskjuhatus tarviliseks tunnistanu eriajakirja «Kaitseliitlase» väljaandmist ja selleks on ka teatud rahasumma lubatud.

21.08.1925

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. Kõik ajalehes Postimees ja tema lisades avaldatud artiklid (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigustega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Postimees kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel 646 3363.

66 g CO2

ID 4b50

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || EESTI || 3

TÄHTPÄEV. Eile tähistati paljudes kohtades 23 aasta möödumist Eesti riigi iseseisvuse taastamisest. 20. augustil 1991 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.

Iseseisvuse taastamise päev Eestis

Viljandimaal Abja-Paluojal said pärast pidulikku kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorkotkaste rivistust jõnglased näha ja katsuda sõjatehnikat ning fotod: marko saarm / sakala rahvatantsijad tegid hoogsaid tantsusamme.

Tartus tähistati 23 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest Vabadussõjas langenute mälestussamba, Kalevipoja kuju juures kõnefotod: margus ansu de ja isamaaliste lauludega.

Pärnus Koidula pargis toimunud kontserdi kuulajaid vihm ei heidutanud.

foto: urmas luik / pärnu postimees

President Toomas Hendrik Ilves andis Kadriorus iseseisvuse taastamise mälestuskivi Kaitseliidule, kivi võtsid vastu Kaitseliidu liikmed Jaan Tätte (vasakul) ja Raivo E. Tamm, kes viisid selle Kaitseliidu peastaapi.

Tallinnas pidasid Kaitseliidu liikmed näidislahingut teletorni juures, mida 1991. aasta 21. augusti varahommikul üritasid hõivata Nõukogude Liidu fotod: liis treimann dessantväelased.

Pealinnas Harjumäel toimus kontsert, kus sai kuulata Alo Mattiiseni, foto: martin ilustrumm Raimond Valgre ja Arne Oidi laule.

4 || EESTI || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014

Eesti piiril taastub ajutiselt kontroll

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

MAADESAAGA. Euroopa Komisjon saatis põllumajandusministeeriumile kirja, milles nõ

Siseministeerium tegi valitsusele ettepaneku kehtestada USA presidendi Barack Obama visiidi ajal julgeoleku tagamiseks ajutine piirikontroll. Ettepaneku järgi hakkab ajutine piirkontroll Schengeni viisaruumi sisepiiridel kehtima 31. augustil kell 14 ja kehtib 4. septembri kella 23.59ni. Eesti ja Läti piiri ületavaid rongireisijaid kontrollitakse vagunites ja perroonil. Sadamate ja lennujaamade piiripunktid on avatud tavapäraselt, kuid seal rakendatakse ka Schengeni sisepiiride ületajatele ajutiselt piirikontrolli nõudeid. postimees.ee

Ministeeriumilt päritak nils niitra reporter

«Kui Eesti ametiasutused ei lükka ümber kaebuse esitaja argumente, on neil võimalik teatada komisjonile riigiabi andmisest ning taotleda selle heakskiitmist,» kirjutas põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi direktor Nathalie Sauze-Vandevyver. Ta hoiatab, et kui komisjon ei saa kaebuse asjus piisavat selgust, algatatakse ametlik uurimismenetlus.

NATO kohalolekut saab tugevdada mitmeti Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov rääkis «Aktuaalses kaameras», et on nõus Saksa kantsleri Angela Merkeli öelduga, et NATO artikkel 5 osa tuleb täita sisuga, ent rõhutas, et NATO on juba Eestis sõjaliselt kohal, vahendas ERR. Ehkki NATO üksuste kohalolek Eestis on üks võimalustest, on heidutuse tugevdamiseks tema sõnul teisi võimalusi, näiteks varustuse eelpositsioneerimine, NATO kiirreageerimissuutlikkuse parandamine, staabielementide peakorterite ülesehitamine jne. postimees.ee

Lõpptulemusena on selge, et me ei ole näinud ühtegi võimalust, me ei ole näinud mitte ühtegi ka seni nii-öelda varjatud nüanssi, mille puhul saaks öelda, et neid maid saaks tagasi anda.

50 000

Põllumajandusminister Ivari Padar

eurot läheb maksma Tartu Võidu silla värvimine.

USA kindral arutas võimalusi tuua Eestisse sõjatehnikat Teisipäeval käis Eestis USA transpordiväejuhatuse ülem kindral Paul Selva, et arutada sügisel siia toodava rasketehnikaga seotud küsimusi. Kaitseväe peastaabi teatel kohtus kindral Selva kaitseminister Sven Mikseri ja kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganikuga. Eelmisel nädalal teatas USA, et Läänemere piirkonda paigutatakse 600 sõdurit. Üksused on varustatud tankide, lahingumasinate ja soomustransportööridega. postimees.ee

Estonian Air plaanib uusi sihtkohti ja lennukeid Estonian Air esitas majandusministeeriumile uuendatud tegevuskava, mis näeb ette uusi sihtkohti ja suuremat lennukiparki. «Me lisasime plaani mõned uued sihtkohad alates 2016.–2018. aastast,» ütles ettevõtte tegevjuht Jan Palmer. Estonian Air kasutab seitset lennukit. Firma plaanib suurendada lennukiparki kaheksa või üheksa lennukini. Samas tunnistas Palmer, et ettevõtte tänavuse teise kvartali tulemused jäid ootustele alla. BNS

Nõmmel hävis tules vana haiglahoone Tallinnas Sanatooriumi tänaval süttis teisipäeva pärastlõunal mahajäetud polikliinikuhoone, mis hävis leekides täielikult. Põlengu tõttu kutsus Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik hoone omaniku ASi Infortar esindaja kohtumisele. Hoone on korduvalt põlenud, viimati möödunud laupäeval. tallinncity.ee

Sõidukite kokkupõrkes hukkus naine

Postimees.ee küsitlus Kas kardate praegu Euroopas valitseva poliitilise olukorra tõttu, et Eesti võib iseseisvuse taas kaotada?

Ei

Jah, väga

13%

6267 vastajat

51% Veidi on hirm

foto: marianne loorents / virumaa teataja

Jäärapäised õigusjärglased Postimehe toimetuses käib siiamaani aeg-ajalt õigusjärgseid omanikke, kes üritavad seletada, milline kisendav ülekohus on neile osaks saanud.

Hilja Valk, oma ema esindav Toomas Marga ning hiljuti lahkunud Heldur Tõnissoni esindav Peeter Schneider on aga teisest puust. Ehkki õigusjärgsete omanikega tegelemine on üks tüütu paberipahnades tuustimine, on nemad suutnud 2014. aastal taas oma looga meediasse ja valitsuse pressikonverentsile murda.

Nende inimeste maade tagastamisest keeldumisele kirjutas oma viimasel tööpäeval põllumajandusministrina 1999. aastal alla Andres Varik, aga kõik edasine on talle järgnenud ja ka nüüdse põllumajandusministri Ivari Padari teene.

Padar jättis riigile veel 3000 hektarit maad, sest neid olevat vaja riigiettevõttel Tartu Agro. Seejärel rentis Padar maa 25-aastase rendilepinguga ja naeruväärse hinnaga (kokku 10 000 krooni aastas) riigifirma-

Napsumüügikeeld kõikjal kella kolmest öösel? tuuli koch

Tallinna-Tartu maantee 50. kilomeetril põrkasid eile varahommikul kokku veoauto ja sõiduauto Citroën, mille juht hukkus sündmuskohal. Esialgsetel andmetel kaldus Tartu poole sõitnud Citroën C3 vastassuunavööndisse ning põrkas kokku talle vastu sõitnud veoautoga Scania. postimees.ee

36%

Ivari Padar.

Kaebuse esitajaks on Postimehele teadaolevalt Tähtvere valla talunaine Hilja Valk, kunagise riigivanema Jaan Tõnissoni sugulane. «Mul on alust arvata, et põllumajandusministeerium on osutanud 3089,17 hektari riigile kuuluva põllumajandusmaa rendileandmisega ASile Tartu Agro sellele ettevõttele ebaseaduslikku riigiabi,» kirjutas Valk.

«Ebaseaduslik abi seisneb rendihinna olulises ja pikaaegses soodustuses võrreldes põllumajanduslike rendimaade kehtivate turuhindadega Tartu maakonnas. Rendileping sõlmiti fiktiivse rendikonkursi tulemusena, kus rendimaade konkurss polnud avalik, vaid viidi läbi valikpakkumisega konkurss, kuhu kutsuti vaid kaks ettevõtet.»

Ministeerium teatas teisi-

päeval, et sai kirja alles esmaspäeval ja sestap võtab vastuse koostamine veel aega.

Eelmine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et on keeruline hinnata, kui tõsiselt võtab seda kaebust Euroopa Komisjon. «See ei ole tavapärane riigiabi, mida riik kehtestab tervele sihtrühmale,» lausus ta.

«Tegu on siiski üksikjuhtumiga, nii et raske öelda. Igal juhul on väga hea, kui komisjon selle kaebuse läbi analüüsib.»

Seedri hinnangul on praegune riigi ja Tartu Agro vaheline rendileping igal juhul ebaõiglane ja annab firmale konkurentsieelise, mis peaks Euroopa õiguse järgi olema keelatud riigiabi.

tuuli.koch@postimees.ee

Reede õhtust pühapäeva hilisööni kesklinna baarides kestvad peod on pannud Võru linna otsima lahendust öise alkoholimüügi piiramiseks.

Kahe kevadise nädala jooksul sai Võru politsei ühe kesklinna peopaiga juurde koguni 41 väljakutset. Pidev lärm, kaklused, pidu kella kaheksani hommikul. Lähedal elavad inimesed ei saa magada.

Kuna kaebusi on Võru linnavalitsusele viimaste kuudel jooksul laekunud kaugelt rohkem kui politseile, peab linn kuidagi reageerima. Võru linnapea Anti Allas on asunud lahendust otsima, aga seda oma ametikoha hinnaga – kuuldavasti on jutt piirangutest ärritanud ettevõtjaid ja opositsiooni, kes ähvardavad ettevõtlusvabaduse piiramise sildi all linnapead umbusaldusega.

«Praeguses olukorras on linlastel suur mure ja teatud ringkonnal väga suur ärihuvi. Nad teevad endast kõik, et iga hin-

na eest oma äri jätkata,» tõdeb Allas. «Eks opositsioon läheb iga asja peale marru ja praegu pole mind ametist tagasi kutsutud, aga ehk seda veel tehakse.

Iga sellist asja kasutatakse poliitilises võitluses ära ja ma ei imesta, et umbusaldusega tullakse välja, aga usun, et see tuleb avalduse esitajatele valusamalt tagasi.»

Nagu igas teiseski linnas on Võru peopaigad koondunud kesklinna ja peod ei taha kuidagi mõistlikul ajal lõppeda. Allase sõnul kaaluvadki nad praegu ühe võimalusena keelata alkoholimüük osaliselt või piirkondade kaupa öösel kell kolm või neli, siis kui ööklubid uksed kinni panevad.

Probleemi juured ulatuvad aega, kui keelati ära öine alkoholimüük poodides ja tanklates. «Pärast seda on tekkinud uus äriliik: kui ööklubid lähevad kinni, siis need inimesed, kes soovivad edasi pidutseda ja kes väga sageli on juba küllaltki raskes alkoholijoobes, saavad oma joogi mõnest teisest asutusest kätte,» selgitab Allas.

Need teised asutused – esinegu nad muusikabaari või sohvabaari nime all – asuvad elamupiirkonnas, neisse saabutakse varajastel hommikutundidel, kui klubid on kinni.

Avalikku korda pole 1. juulil vastu võetud joomaseadus Allase sõnul kuigi palju mõjutanud, pigem on inimesed kriitilised, et on antud veel üks praaliv võimalus avalikult napsu võtta. Küll aga on uus seadus andnud võimaluse meelelahutusasutustele ise oma avamisja sulgemisajad paika panna.

Varem oli see linnavalitsuse pädevuses, nüüd saab iga asutus panna oma lahtiolekuajaks näiteks kell 6.30 hommikul, mida on Võrus ka juhtunud. Aga peod ei lõpe veel selgi kellaajal. Pigem määratletakse väikelinnas peo alguseks reede õhtu ja lõpuks pü-

Praegu käib röökimine, kaklused, müra, mis inimesed kell neli-viis unest üles äratavad. See pole normaalne!

Võru linnapea Anti Allas

hapäeva hilisöö. Seetõttu kaalubki linn üldise keelu kehtestamist.

Linnapea leiab, et parem, kui need asutused koliks elamupiirkondadest eemale ja teeksid kõik, et öörahu häiritaks võimalikult vähe. «Praegu käib röökimine, kaklused, müra, mis inimesed kell neli-viis unest üles äratavad. See pole normaalne!» ütleb Allas.

Uue koha otsingu soovitusele on ettevõtjatel mõistetav vastulause: kunagi on luba kesklinnas tegutsemiseks antud, investeeringud on tehtud ja kes nüüd ümberkolimise kinni maksab? Üks linna peopiirkond siiski suleti, kuna elanike kaebuslaviin läks nii suureks, et omanik rendilepingut enam ei pikendanud ja asi sai kontrolli alla. Aga see ei aita – peopaigad kolitakse lihtsalt teise kohta.

Praegu uurivad linna juristid võimalust, kas ja kuidas oleks võimalik täielikku või osalist varahommikust alkoholimüüki piirata või hoopis ära keelata.

TOIMETAJA MIHKEL NIGLAS, TEL 666 2394, UUDISED@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || EESTI || 5

õuab vastust, kas ministeerium on osutanud Tartu Agrole keelatud riigiabi.

kse aru riigiabi kohta le Tartu Agro ning tagatipuks erastas valitsus Padari eestvõttel ettevõtte sellega seotud inimestele.

Seejuures annavad erastamise üksikasjad põhjust arvata, et rikuti seadusi. Just see rendileping ongi Hilja Valgul nüüd hambus, aga pole mõtet eitada, et Valgu hinge närib riigiabist enam see viis, kuidas Padar omal ajal ja nüüd siis teist korda otsib võimalusi talle tema pärusmaad mitte tagastada.

Kevadel, vahetult enne ametist lahkumist valmis põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri komisjonil aruanne, selle tulemusena otsustas Seeder uuendada haldusmenetlust, mille tõttu jäeti Valk, Tõnisson ja Marga 1999. aastal esivanemate maast ilma.

Seega avanes uuel põllumajandusministril Ivari Padaril võimalus heastada kunagine viga ja tühistada tagastamata jätmise otsus. Selle asemel tellis Padar aga kantseliidist kubiseva juriidilise analüüsi, mille lähteülesanne sai olla vaid üks: leida põhjus, miks ei saa maad tagasi anda. Jutt käib 45 hektarist ja sellest ligi 3100 hektarist, mille riik on andnud odavalt Tartu Agro kätte.

Uuesti kohtusse Teistele õigusjärglastele avaldati ülemöödunud kümnendil survet, et nad loobuks oma esivanemate maast. Valk, Tõnisson ja Marga survele ei allunud.

«Me oleme võtnud selle tagastamise suhtes ekspertarvamusi ja kooskõlastusi väga erinevatelt institutsioonidelt, alates õigusbüroost kuni ministeeriumideni välja,» rääkis Padar tänavu juulis pressikonverentsil.

«Lõpptulemusena on selge, et me ei ole näinud ühtegi võimalust, me ei ole näinud mitte ühtegi ka seni nii-öelda varja-

tud nüanssi, mille puhul saaks öelda, et neid maid d saaks tagasi anda.»

Seeder nägi neid eid nüansse, Padar enam mitte.. Ometi suutis eelmine minister er panna Padari kabinetti miini ni – isegi kui Padar Seedri uuesti sti alustatud haldusmenetluse lõpetab, õpetab, on õigusjärglastel võimalik malik see otsus kohtus vaidlustada. tada. Läinud kümnendi algul jäid äid nad kohtus kaotajaks, sestt riigi esindaja põhjendas kohtule, ule, et seda 45 hektarit on riigile e hädasti vaja. Nüüd on selgunud, nud, et maid oli vaja selleks, et rentida need odavalt ja pikaks ajaks peatsele erafirmale. Õigusjärglastele le vastutulemise asemel on Padar läinud kompromissile Tartu artu Agroga, millelt eelmine minister nister nõudis kohtus tasumata jäänud rendisummat. Juuli lõpus õpus valminud kohtulikus kompromissis teatab firma muuseas, et soovib b juba niigi 2025. aastanii kehtiva rendilepingu pikendamist aastani 2040.

40. isteeJuhul kui ministeerium ei ole sellega nõus, vihjab Tartu Agro o võimalusele nõuda rii-

Eelmine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder

Helir-Valdor Seeder.

andris tammela Pärnu Postimees uudised@postimees.ee

Venemaa kehtestatud sanktsioonid Euroopa Liidu toidukaubale mõjutavad Pärnumaa kalatööstusi erinevalt, kuid kui olukord sügiseks ei normaliseeru, võib püütava kala hulk tunduvalt väheneda.

Suurima põntsu panid sanktsioonid Pärnumaal ASle Kihnu Kala, mis tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse. Sealjuures läks Kihnu Kalal veel nii kehvasti, et nende Ukraina partner asub praegu sõjatandriks olevas Luganskis.

«Oleme 20 aastat müünud Venemaale ja Ukrainasse, sinna läheb sada protsenti meie toodangust,» ütles Kihnu Kala juhataja Sergei Kozlov. «Parimatel kuudel müüsime Venemaale tuhat tonni kilu. Aga Ukrainas on olukord nii kehv, et kevadel ei lubatud neil kala eest isegi ettemaksu teha.»

Kozlovi sõnade kohaselt on praegu ladu küll tühi, ent oktoobri alguses peaks algama uus kala kokkuostu aeg.

«Kui turgu ei ole, ei osta me kokku ja kalalaevastik jääb lihtsalt seisma,» märkis Kozlov. «Otsime praegu palavikuliselt võimalust Venemaale müüa. Üks võimalus on teha seda Kasahstani kaudu, aga see on veel lahtine.»

Juhataja arvas, et ettevõttel ei ole Venemaale alternatiivi. «Üheski teises endises lii-

Praegune riigi ja Tartu Agro vaheline rendileping on igal juhul ebaõiglane ja annab firmale konkurentsieelise, mis peaks Euroopa õiguse järgi olema keelatud riigiabi. gilt sisse kõikvõimalikud malikud maa korrashoidu investeerinvesteeritud summad. Esialgu lgu kehtestas ministeerium kohtulikule kompromissile oma ma dokumendiregistris juurdepääsupiiranpääsupiirangu, ent võttis selle e pärast Postimehe päringut maha. h

Sanktsioonid võivad kalalaevastiku seisata

foto: ardi truija / pärnu postimees

duvabariigis ei tarbita kilu sellises koguses nagu Venemaal,» põhjendas Kozlov. «Moldovas ehk läheb sada tonni kuus, aga see on ka kõik.»

Kui Kihnu Kala seisab suurte probleemide ees, siis märksa rõõmsam on olukord ASil Japs ja ASil Pärnu Laht.

Japs oli üks neist ettevõtteist, millele Venemaa määras juba kevadel kauba sisseveo keelu.

Ettevõte orienteeris oma tegevuse kiiresti ümber.

«Sanktsioonid natuke mõjutavad, aga põhiline mõju oli juba kevadel ära,» ütles Japsi juht Arved Soovik. «Tuli midagi välja nuputada ja uued suunad otsida. Kevadel kala kokku ostes juba arvestasime sellega, et Vene turgu ei ole.»

Pärnu Lahe juhataja Ott Soola sõnade järgi on nemadki teinud Venemaaga suhtlemisest omad järeldused. Kui veel viie aasta eest müüs Pärnu Laht 50 protsenti kokkuostetud kalast Venemaale, siis praegu läheb sinna üldkogusest ehk 10–15 protsenti.

«Laos seisab umbes 200 tonni kevadist räime, mis pidi Venemaale minema, aga see pole midagi erilist,» ütles Sool, kes oli uue ostja leidmise suhtes üsna optimistlik.

«Vanasti müüsime Venemaale 1500–2000 tonni kala aastas, aga teatud põhjustel jäi müük kiduraks ja nüüd kaupleme teiste riikidega,» kinnitas ta. «Meie põhitegevus on filee müük ja see läheb suures osas Euroopasse.»

6 || MAJANDUS || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014

Euroopa Komisjon teeb LNG-terminali kohta otsuse septembris andres reimer

andres.reimer@postimees.ee

Otsuse, kas 300–500 miljonit eurot maksev veeldatud maagaasi ehk LNG terminal kerkib Euroopa abiraha toel Paldiskisse või hoopis Soomes seni välja valimata kohale, peab kahe nädalaga langetama Euroopa Komisjoni energiadirektoraat.

«Terminali rajamine võib teatud tingimustel isegi eelseisvasse rahastamisvooru jõuda, sest esitasime koos Gasumiga ühised ettepanekud Euroopa Komisjoniga varem kokku lepitud ajagraafiku kohaselt,» ütles Alexela Energia juht Marti Hääl (pildil). «Pakkusime mitu lahendusvarianti, mida ma konfidentsiaalsusnõude tõttu avaldada ei saa. Komisjon peab nüüd ise otsustama, milline lahendus on neile kõige vastuvõetavam, ning seejärel arutama oma otsust ka Eesti ja Soome valitsusega.»

Soomlased viivitavad Peamiselt võib rääkida kolmest lahendusest. Terminali ehitamine võib alata juba 2015. aasta alguses ja valmida 2018. aastal, kui komisjon eelistab Alexela projekti, mille kõik ettevalmistustööd on juba tehtud.

Kui võitjaks osutub Gasum, siis soomlased alles alustavad tõenäoliselt kolm aastat vältavaid uuringuid sobiva asukoha leidmiseks. Gazpromi valvsa silma all tegutsev Gasum võib terminali valmis ehitada kõige varem 2021. aastaks. Kõne alla võib tulla ka lahendus, millega rajatakse samal ajal eri suurusega terminal nii Eestisse kui ka Soome.

Soomlaste aegluse taga võib peituda soov turu avanemisega viivitada, sest neid seovad Gazpromiga pikaajalised lepingud.

«Soomlased on seni keskendunud oma erinevate väikeste LNG-terminalide arendustele, Botnia lahe ääres ning Soome lahe kaldal on terminaliarendused väga algstaadiumis, võrreldavad vast sellega, kus olime Paldiski osas kolm aastat või rohkemgi tagasi,» rääkis Hääl.

Gaasitorustik merepõhja Esmaspäeval kohtusid Brüsselis energiadirektoraadi esindajatega nii LNG-terminali rajajad kui ka Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrkusid ühendava gaasitorustiku Balticconnector kavandajad.

Gazpromi suurosalusega EG Võrguteenus ja Gasum esitasid Euroopa Komisjonile taotluse toetuse saamiseks, et uurida Balticconnectori rajamise võimalusi. Toru ehitamine võiks alata 2017. aasta rahastamisvooru toetusrahaga.

«Kõige aeganõudvam on merealuse ehitusgeoloogia uuringu läbiviimine, mis võib kesta kuni kaks aastat,» rääkis Balticconnectori Eesti-poolne projektijuht Priit Heinla. «Eesmärk on kindlaks teha merepõhja geoloogiline struktuur ja profiil.»

Ligi 80 kilomeetri pikkune ja 100 miljonit eurot maksev Balticconnector võimaldab Soome ja Baltimaade ainsal maagaasiga varustajal Gazpromil oma äri senisest efektiivsemalt korraldada, sest loob ühenduse Läti maa-aluste gaasihoidlate ning Baltimaade turuga ligikaudu sama suure Soome turu vahel.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, MAJANDUS@POSTIMEES.EE

LINAGA VÕI LINATA. Traditsiooniliste restoranide jaoks tõmbub turg aina enam kokku, kuivõrd esile pääsevad vabama õhkkonnaga söögikohad.

Klassikaline restoran on kontseptsiooni vang anette parksepp reporter

E

estis, eriti Tallinnas, luuakse järjest uusi trendikaid restorane, samal ajal kui klassikalised fine-dining-restoranid (st tippklassi omad) peavad ellujäämise nimel kõvasti vaeva nägema ja oma väärtusi ümber hindama.

Tallinna vanalinnas asuv Dominic on klassikaline prantsuspärane restoran, pakkudes pika ajalooga hoones valgete laudlinade taga hirvekarreed, lihaveise sisefileed hanemaksaga või vasikapõske. Restoran on pidevalt inimesi täis ja kolmapäevast laupäevani üldjuhul ette teatamata lauda ei saa.

Kuigi Dominici peasommeljee Imre Uussaare kinnitusel läheb neil väga hästi ja külastajatega pole mingit probleemi, on ka populaarne restoran napilt kasumis, kuna investeeringud ja jooksvad kulud on suured.

Seda, et tipprestoranid pole ratsionaalsed, on öelnud mitmed restoranipidajad. Nii pidi mullu sügisel uksed sulgema gurmeerestoran Egoist, mille omaniku Dimitri Demjanovi pika ajalooga restoran Gloria on samuti kahjumis. Sageli käib tipprestoranide tegevus vaid selle nimel, et mitte liiga sügavasse kahjumisse langeda ning jätkata ots otsaga kokku tulles kvaliteetse kokakunstiga.

Kunded erinevalt riides Klassikalise restorani klientuur pole tänapäeval ühtlane ja seda on restoranipidajate sõnul keeruline määratleda. Hotelli Telegraaf juurde kuuluva ja eelmisel aastal Eesti restoranide esi50s teisele kohale platseerunud restorani Tchaikovsky peakelner Juri Brattšik ütles, et suviti on nende kliendid suuresti turistid – sealhulgas gurmeeturistid, kes võtavad endale ho-

Tallinna veinirestorani Dominic peasommeljee Imre Uussaare sõnul pole nad välismaalaste kõrval unustanud ära ka kodumaiseid kundesid, kellele restoran loodab foto: jaanus lensment eriti sügis-talvisel madalhooajal.

tellitoa, et tulla üheks päevaks restorani sööma (ja mitte vastupidi). Sügisel klientuur muutub ning taas hakkavad inimesed käima ärilõunatel ja õhtusöökidel.

Uussaar ütles, et sarnane külastajaskond on ka Dominicis, mistõttu on nende restorani huviks madalhooaeg ehk sügis ja talv. «Meie põhikunde on kohalik klient, kes tuleb sügisel linna tagasi. Suvel on selline lihtsam turist, kes sööb ühe käigu ja joob klaasi veini,» märkis ta.

Kuigi tipprestoranide eripära paistab olevat pidulik õhkkond, kuhu iga turist lühikeste pükste ja T-särgiga ei astu, peavad paljud restoranid selles osas järeleandmisi tegema. Pealinnas on vähe söögikohti, millel pole suvel väljas terrassi, mis kliente sööma meelitaks.

Brattšiku selgitusel on terrassi õhkkond vabam kui restoranisaalis ja sinna tuleb lõunat sööma ka inimesi, kes ei kanna näiteks ülikonda. «Natuke-

ne kirjuks läheb seltskond suviti küll kindlasti,» tõdes ta.

Restoran Tchaikovsky peakelner rääkis, et mõnikord tulevad hotellis Telegraaf ööbivad inimesed sööma näiteks teksapükstega. «Selle vastu otseselt midagi teha ei saa – kui kuskil ei ole kirjas, et on fine dining ja tuleme ainult ülikonnaga, siis casual is okay (vabaajarõivad sobivad – A. P.), nagu räägitakse,» sõnas ta.

Iseseisvalt ja järeleandmisteta on gurmeerestoranil väga keeruline ellu jääda, kuna kulud on niivõrd suured. Brattšik märkis, et mitmed tipprestoranid kuuluvad hotellide juurde, näiteks Alexander, mis oli eelmisel aastal Eesti 50 parima res-

Maailmas on levinud praktika, et gurmeerestorani omanikel on tagataskus kaks-kolm kiirtoidu- või n-ö laia massi söögikohta.

torani nimekirjas esimesel kohal ning mis töötab Muhumaal Pädaste mõisa juures.

Maailmas on levinud praktika, et gurmeerestorani omanikel on tagataskus kaks-kolm kiirtoidu- või n-ö laia massi söögikohta, millega tasakaalustada kulusid, et tipprestoranis oma maailmagastronoomia šedöövreid serveerida.

Gurmeetooteid müüva Gourmet Clubi loovjuht Imre Kose rääkis, et Eesti restoraniturg on viimasel ajal demokratiseerunud, kuna inimesed käivad aina enam väljas söömas.

Seejuures eelistatakse söögikohti, kuhu on lihtsam minna.

«See, et seal pole valget lina, ei tähenda veel, et see toit ei ole gurmee. See on kindlasti gurmee,» selgitas ta fine-dining-restoranide tagaplaanile jäämist.

Kose sõnul jääb klassikalistele restoranidele kindlasti oma koht, aga aeg ja inimeste väärtushinnangud määravad selle, milliseid kohti tuleb juurde ja millised on populaarsemad.

Magnet Eestimaa südames Kose juhtis tähelepanu asjaolule, et Tallinna restoranid on aina vähem koondunud kesk- ja vanalinna ning inimesed on rohkem valmis lisaväärtuse, näiteks keskkonna või vaate nimel ka kaugemale sõitma. «See, et toit peab olema hea, on inimestele juba praktiliselt iseenesestmõistetav,» lausus ta.

Põhjaka mõis on näide restoranist, kuhu inimesed on valmis spetsiaalselt sõitma. Mullu restoranide paremustabelis kolmanda koha pälvinud Põhjaka asub Järvamaal, kuid sinna sõidab inimesi igast Eesti otsast. Üks Põhjaka omanikest Märt Metsallik ütles, et neil on maja kogu aeg täis, kuigi turundust pole selle jaoks tehtud. Praegu töötab restoran tema sõnul tippkoormusel, kuid samas ei soovi ettevõte ka laieneda, sest sel juhul läheks nende kvaliteet alla.

«Soovime olla pigem stabiilsed ja jätkusuutlikud,» kinnitas Metsallik.

8 || VÄLISMAA || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

Moskvas heisati Ukraina lipp

FERGUSON. 2013. aastal linnas kinni peetud autodest oli 86 p

Mustas linnas v indrek lepik reporter

Eile hommikul avastati Moskvas, et Kotelnitšeskaja kaldapealsel asuval, Stalini ajal ehitatud kõrghoonel - ühel Seismest Õest - on ehitise tipus asuv kuldne viisnurk pooleldi siniseks värvitud ning selle otsa heisatud Ukraina lipp.

Moskva eriolukordade ameti allikas rääkis Interfaxile, et lippu märgati kell 7.15. Kõrghoonetel ronima harjunud ehitajad võtsid selle alla kell 10.05.

Enne jõudis üks neist end lipu taustal ka pildistada.

Moskva miilits võttis juhtumiga seoses vahi alla neli 20. ja 30. eluaastates Vene kodanikku, kes tegelevad Intefaxi andmetel langevarjuhüpetega.

Vahistatud oma osalust lipu heiskamisel ega viisnurga värvimisel ei tunnistanud. Süüdimõistmise korral võib neid oodata kuni kolme aasta pikkune foto: ap/scanpix vanglakaristus. Interfax/PM

Venemaa kärpis pisut impordikeelu all olevate kaupade loetelu Venemaa tühistas laktoosivaba piima, seemnekartulite, sibulate, lõhe- ja forellimaimude, hübriidse magusa maisi ja toidulisandite impordi keelu, selgus Vene peaministri Dmitri Medvedevi allkirjastatud määrusest, mis avaldati eile valitsuse veebilehel.

Peale toidulisandite on erand tehtud ka vitamiinidele ja mineraalsetele lisanditele, maitseainetele, loomsetele ja taimsetele proteiinikontsentraatidele ja -segudele. Üle-eelmisel nädalal ütles asepeaminister Arkadi Dvorkovitš, et impordikeelu alla sattunud toodete nimekirjast plaanitakse arvata välja laktoosivaba piim, diabeetikutele vajalikud kaubad, vitamii-

nid ja mitmesugused toidulisandid, mis on olulised näiteks sportlastele.

Eile allkirjastatud määruse selgituses on kirjas, et otsust langetades arvestati põllumajandustoodete ja tooraineturu olukorda, suutlikkust importi asendada ning teatud osa elanikkonna huve.

Lõhe- ja forellimaimude impordi lubamine võimaldab kalakasvandustel oma tegevust jätkata, kuna kodumaine maimude kasvatamine katab ainult viis protsenti nõudlusest.

Venemaa kehtestas aastase impordikeelu 6. augustil ja see puudutab Euroopa Liitu, USAd, Kanadat, Austraaliat ja Norrat.

Mitmel riigil, kes praegu toiduaineid Venemaale importida ei saa, ei ole lootust embargo lõppedes oma endisi positsioone tagasi saada, sest nende koha on hõivanud teised riigid.

Venemaa toiduainete ohutuse järelevalve organi Rosselhoznadzori juht Sergei Dankvert ütles eile Moskvas Kreeka asjuri Gerasimos Davarisega kohtudes, et Venemaa KaugIda oli enne impordikeelu kehtestamist USA ja Kanada lihatarnetest tugevasti sõltuv.

Nüüd on Ameerika Ühendriikide ja Kanada koha hõivanud sealihatarned Hiinast ning Ameerika ja Kanada tarnijatel pole lootustki Venemaa turule naasta. BNS/PM

N

oore mustanahalise mehe surm valge politseiniku käe läbi on Ameerika keskläänes toonud tänavatele nii rahumeelseid kui ka märatsevaid meeleavaldajaid. Olukord Saint Louisi äärelinnas Fergusonis peegeldab aga piirkonna laiemaid ajaloolisi rassilisi eraldusjooni ja pingeid.

21 000 elanikuga Ferguson oli veel 1970. aastal n-ö valge linn, nüüdseks moodustavad mustanahalised linna elanikkonnast pisut enam kui kaks kolmandikku. Linna juhid on samas endiselt valged. Fergusoni linnapea James Knowles on valge, linnavolikogusse kuulub vaid üks mustanahaline saadik ning sama homogeensed on ka haridusamet ja politsei – 53 politseinikust vaid kolm pole valged. Kohalike sõnul tekitab selline olukord vastuseisu võimudele, mida ei peeta omaks, vaid kellegi teise huve teenivaks jõustruktuuriks.

Praegust olukorda aitab selgitada Saint Louisi maakonna ajalugu. Juba Ameerika kodusõjast saati on olnud tegu piirkonnaga, kuhu lõunast migreerutakse. 20. sajandil kolis aga kahes suures laines üle kuue miljoni mustanahalise lõunast kesklääne ja kirde tööstuslinnadesse. Keskläänes oli populaarseks peatumispaigaks Saint Louis, kuhu jõudis lisaks ka Itaalia, Kreeka ja Poola immigrante.

Reaktsioonina ringles Esi-

mese maailmasõja alguspäevil valgete kinnisvaraomanike seas lendkiri: «Kallis naaber, kas mõistad, et iga hetk võid sa kannatada pöördumatut kahju, kui sinu naabruskonda peaks kolima neegreid?» Kartuses, et mustanahaliste sissekolimine kinnisvarahinda mõjutab, hääletasid linnaelanikud meeri ja kirikujuhtide vastuseisust hoolimata seaduse poolt, mis keelas mustadel kolida linnaosadesse, milles elas juba üle 75 protsendi valgeid.

1917. aastal tunnistas USA kõrgeim kohus seaduse küll kehtetuks, ent tegelikult jäi olukord siiski püsima. Valged Saint Louisi kinnisvaraomanikud sõlmisid omavahel kokkuleppeid, mille järgi mustadele elamispindu ei müüdud. Mustad kolisid sellest hoolimata järk-järgult sisse. Järgnes nn white flight ehk valgete põgenemine keskustest. Teise maailmasõja järel asusid heal järjel ameeriklased elama eeslinnadesse, jättes suurlinnadesse odavad elupinnad ja odavad töökohad ning omavalitsusele sellest tulenevalt olematu maksutulu. Viimastel kümnenditel on ka mustad eeslinnadesse suundunud, mis on omakorda suunanud valged nn eeslinnade eeslinnadesse. Pidevalt kolivad ja nõrga sotsiaalse kapitaliga mustad pole aga suutnud luua kohalikke vabaühendusi ega mobiliseeruda, et kohalikel valimistel oma sõna maksma panna. Fergusoni 15 000 valimisealisest elanikust käis eelmise aasta linnavolikogu valimistel vaid kümnendik.

Fergusoni on lisaks sotsiaalsetele muutustele mõjutanud ka majanduse halvenemine.

Selle sajandi jooksul on töötus tõusnud viielt protsendilt 13-le, ent isegi töötavatel elanikel on tegelik sissetulek kahanenud

Eilne öö möödus Fergusonis taas rahutult

pea kolmandiku võrra. Selline muster kordub enam kui saja suurlinna ümber. Üheks vaesumise süvendajaks on varasem omavalitsuste tükeldamine. Miljoni elanikuga maakonnas on 91 omavalitsust, mille tulubaasiks kujuneb aina enam trahvide kogumine. Selles küsimuses tuleb teravalt esile aga politsei ja elanikkonna rassilise koosseisu erinevus.

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || VÄLISMAA || 9

TOIMETAJA KADRI VEERMÄE, TEL 666 2250, VALIS@POSTIMEES.EE

protsendil juhtudest mustanahaline juht.

valitseb valge võim Fergusoni rahutuste kulg

ning olukorda üritasid kontrolli all hoida relvastatud politseinikud.

26-aastase Fergusoni elaniku Anthony Rossi sõnul on elanike ja politsei omavaheline suhtlemine olematu, puudub usaldus. «Iga linna elanik on vähemalt korra olnud «mustana juhtimise» ohver,» kirjeldas ta Washington Postile olukorda, kus mustanahalisi juhte tõmmatakse tee äärde nende rassi pärast.

Väidet toetab ka statistika.

2013. aastal kinni peetud autodest oli 86 protsendil juhtudest mustanahaline juht. 92 protsenti kõigist läbiotsimistest tehti samuti mustadele. Fergusoni politseiameti juht Thomas Jackson tunnistab, et olukord on selline ja see vajab tähelepanu. Jacksoni sõnul võimendab situatsioon ka nõiaringi, kus inimene saab esmalt paar trahvi, ei suuda neid maksta,

foto: sipa/scanpix

mille järel annab kohus loa ta vahi alla võtta. Seejärel jätavad aga inimesed kohtusse tulemata ja ongi kriminaalid valmis.

Missouri osariigi senati liige Maria Chappelle-Nadal avaldas lootust, et meeleavaldustest ei jääks vaid katkised aknad, vaid sellest tekiks ka laiem poliitiline aktiivsus, mille tulemusel muutuks tulevikus linnajuhtimine.

Meeleavalduste ja tekkinud rahutuste põhjuseks oli noore mustanahalise mehe ja valge politseiniku vaheline konflikt. 18-aastane Michael Brown suri 9. augustil, põhjuseks tulistamise tagajärjel saadud vigastused. Kohtuarstide sõnul lasi kümme aastat vanem politseinik Darren Wilson noorukit vähemalt kuus korda.

Politsei väitel kahtlustati Browni lähikonnas toimunud röövis, tekkinud kokkupõrkes võimudega üritas ta väidetavalt politseiniku relva haarata, mis ka hilisema tulistamiseni viis. Pealtnägijate sõnul oli Brown aga relvitu, tõstis konflikti eskaleerudes oma käed, ent see ei olevat takistanud politseinikku, kes mehe mitme lasuga tappis.

Fergusoni politsei ei soovinud esialgu vahejuhtumi detaile avaldada, kuid nende peatne ilmsikstulek sütitas kohalikes viha, mis väljendus siiani kestvates meeleavaldustes. Tekkinud rahutuste käigus on arreteeritud kümneid, lisaks on ka vigastatuid ja üks hukkunu. Kohalik meedia on rahutuste süvenemises süüdistanud nii oportunistlikke märatsejaid kui tugevalt ülereageerinud politseid. Fergusoni tänavatel korda hoidvad politseinikud võtsid juba meeleavalduste esimestel päevadel kasutusse märulivarustuse ning nädal hiljem kutsus Missouri kuberner Jay Nixon appi ka rahvuskaardi.

President Barack Obama on lubanud, et justiitsministeerium tegeleb koostöös kohalike võimudega vahejuhtumiga pingsalt.

Fergusonist pärit esindajatekoja liige Lacy Clay on aga kritiseerinud nii kohalikku politseid kui maakonna prokuratuuri. Indrek Lepik

IS avaldas julma video USA ajakirjaniku hukkamisest USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) teatas ajakirjaniku James Foley (pildil) vanematele, et peab sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) üleeile internetti pandud videot ameeriklase hukkamisest ehtsaks, teatas GlobalPost eile.

Foley oli teinud väljaandele vabakutselisena kaastööd.

Videos teatas musta riietatud islamist, et Foley peab surema vastutasuks USA õhulöökide eest Iraagis, ning lõikas seejärel mehel pea otsast.

Tegu kutsus esile laialdase hukkamõistu kogu maailmas.

Briti terrorismivastane polit-

sei algatas video põhjal uurimise, sest tapja kõneleb seal Londoni aktsendiga. Tegu võib seega olla Briti kodanikuga – ühega sadadest Euroopa moslemitest, kes on džihadistidega liitunud.

Viis aastat Lähis-Idas töötanud Foley kadus 2012. aasta novembris Süürias, kui relvastud isikud ta röövisid. Üleeilses videos näidati elusana veel teistki USA ajakirjanikku Steven Sotloffi, kelle edasine saatus sõltuvat islamistide ähvardusel president Barack Obama tulevastest tegudest. BNS/PM

10 || arvamus || postimees, 21. august 2014 Toimetaja neeme korv, tel 666 2264, arvamus@postimees.ee

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuse taastamise 23. aastapäeval.

E

ki vabadused, millega meie oleme ühe põlvkonna vältel ära harjunud, on tasapisi tasalülitatud. Isegi tasane protest on raudrusikaga maha surutud.

Rääkimata viimase nelja kuu sündmustest. Oleme pealt vaadanud, kuidas kogu viimase poole sajandi enesestmõistetavad arusaamad on maha tallatud. Purustet.

Terminid nagu agressioon, okupatsioon, seadusetus, sõda on äkki taas täiesti aktuaalsed.

Liberaalne demokraatia, Eesti paleus läbi aastate, pole enam endastmõistetavalt hea asi. Pole isegi Euroopa Liidu sees, kui vaatame viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi või mõne Euroopa liidri väljaütlemisi. Ma tean, ma kuulen, ma tunnetan, et ollakse mures.

Osa sellest murest on asjata üles köetud – näiteks arutute artiklitega sellest, kes meie sportlastest sobiksid okupatsiooni tingimusis Vene koondisesse.

Aga suur osa meist tunneb muret, sest me tunnetame äkki oma tsivilisatsiooni haprust, meie edu ja heaolu haprust. Seda tunnet lisavad me vanavanemate ja vanavanavanemate lood sellest, kuidas ja kui kiirelt kõik ükskord kadus.

Ja mis sellele järgnes.

S

ellele lisandub vaikne teadmine, et kui peaks tulema järgmine kord, siis me veerand sajandit kestnud narratiiv laulvast revolutsioonist, kus rahumeelne vabakonna, kultuuriinimeste ja poliitikute ühistegevus tõi meile vabaduse, seekord enam ei töötaks.

Eelmine kord oli meil vastas suuresti ise lääne poole vaatav valitsus. Mis hoolimata Leedus ja Lätis toime pandud veretöödest ei vastandanud end läänele.

Nüüd leiame enda kõrval lääne põhiväärtustega vaenujalale asetunud ideoloogia.

Sallivus, vabad valimised, riigi ja kiriku lahusus, sõnavabadus, kogunemisvabadus olla degeneratsioon. Vene meedia taandumine vaba ajakirjanduse põhimõtetest sunnib seda valdkonda täiesti uue pilguga vaatama.

Kirikutegelased õnnistavad tapariistu. Ideoloogid kutsuvad üles muulaste, antud juhul ukrainlaste tapmisele. Kultuuritegelase staatus ei päästa. See hoopis põhjustab kadunuks jäämist, nagu äsja nägime ühe Ukraina režissööri ja kunstniku puhul. Ukraina keele õpetamist keelustatakse, nagu juhtus Krimmis läinud nädalal.

Sellele kõigele ässitab ja selles lööb kaasa kultuuriintelligents.

Mida osutas äsja nähtud leniriefenstahllik nn biker show Sevastopolis. Tõeline Gesamtkunstwerk.

Ehk siis: mis tõi meile vabaduse, see teist korda enam ei too.

See kõik paneb meid uue olukorra ette, mis ei ole normaalne ei idas ega läänes. Kuidas peab haritud, loov intelligents ja lääne väärtusi hindav rahvas käituma, kui su naaber kuulutab need väärtused anateemiks? Kui see, mida meie hindame kõige rohkem, on kellegi teise Kulturkampf’i ideoloogiline vaenlane?

T

äna, nagu viimase seitsme aasta jooksul igal 20. augustil, kogunevad siia Kadrioru roosiaeda Eesti kirjanikud, heliloojad, ajakirjanikud ja arhitektid. Ja paljud teised loojad. Ja kunagised teisitimõtlejad. Ja toonase ülemnõukogu liikmed ning Rahvarinde ja Eesti Kongressi tegijad, keda täna nimetaksime vabakonnaks.

Me oleme siin, et pühitseda meie iseseisvuse taastamist 23 aastat tagasi. Täpsemalt, meie ja meie kolleegide panust meie iseseisvuse taastamisele perioodil, mis kulmineerus 20. augustil 1991. aastal Eesti iseseisvuse taastamise väljakuulutamisega.

See oli pika töö kulminatsioon.

Erinevalt enamikust saatusekaaslastest suutis Eesti taastada oma iseseisvuse demokraatliku riigina.

Iseseisvus ei tulnud meile ootamatult, nagu paljudele teistele. Kuidas ja mida teha, oli eestlastele ammu selge, isegi kui need tulevikuvisioonid olid väga erinevad.

Osa hädadest, mida me täna näeme oma kunagiste saatusekaaslaste puhul, tulenebki sellest, et nood leidsid end iseseisva riigina ootamatult. Olemata mõelnud sellele, mida kätte kukkunud iseseisvusega peale hakata.

Meie teadsime. Eesti Kongressis, Rahvarindes, IME programmis, Noorte Foorumis, loomeliitudes olid debatid käinud juba mitu aastat. Me teadsime, et Eesti Vabariik tuleb taastada, mitte mingit uut moodustist luua. Teadsime, et on vaja oma raha. Et on vaja liikuda lääne suunas. Et tuleb taaslõimuda Euroopaga, meie oma kultuuri hälliga. Kõik see oli selge ammu enne 20. augustit 1991.

Mistap ilmselt tunne, et see, et kõik läks nii õnnelikult, nagu läks, oli iseenesestmõistetav. Me teadsime ette, kuidas meie riik peaks välja nägema. Võib-olla naiivseltki perfektsust nõudes. Eesti riigist pidi saama sõna- ja muude vabadustega demokraatlik õigusriik. Nagu läänes. Nagu päris.

Seda pidasime enesestmõistetavaks. Nagu ka seda, et elame vabal maal.

t sellise riigi loomine võtab aega, et ei olegi nii kerge taastada kalasupist akvaariumi, nagu ütles Solidarnośći aktivist Adam Michnik, seda me ei mõistnud kohe. Arvasime, et oma rahaga oleme ühtäkki sama rikkad kui me põhjanaabrid.

Me pidasime kõike iseenesestmõistetavaks. Sedagi, et koguneme siin tähistamaks 20. augustit. Kuid tänane kohtumine on alles seitsmes. Varem seda päeva siin ei tähistatud.

Viimastel kuudel adume aina selgemalt, et kõik pole üldse nii enesestmõistetav. Ma ei mõtle ainult seda, mida me ise saavutasime. Ma mõtlen ka olukorda, mis võimaldas seda saavutada.

Juba läinud aasta lõpul, vaadates, mille vastu ukrainlased Maidanil protesteerisid, nägime, et mujal on läinud teisiti. Olime vaikselt täheldanud, kuidas paljudes riikides sõnavabadus ja teised-

Foto: liis treimann

Iseenesestmõistetavusest

Mõnitav suhtumine stiilis «eks me siis laula ai-tsih, ai-tsah» kõlbab toitma kerglast kollast sapisust, aga elu on inimestele, peredele ja lastele tõsisem asi.

Oleme viimase poole aasta jooksul näinud, et Eesti järjekindel ponnistus täita NATO kaitsekulutuste kohustust polegi võib-olla nii ilkumisväärne. Üleolev suhtumine psühholoogilisse kaitsesse ei tundugi arukas, nähes, kui jõhkralt ja massiliselt treitakse maailma avalikkusele valesid Ukraina kohta.

Tähendab, ootamatult ja dramaatiliselt muutunud keskkond me ümber sunnib meid ümber hindama seda, mida pidasime endastmõistetavaks. Isegi igavaks.

Me saame aru, et liberaalse demokraatia väärtusi tuleb hinnata kui me enda loodud privileegi. See pole midagi, mis on olemas niikuinii ja niisama. Äkki tuleb arusaam, et see maailm, milles me elame, ei pruugigi olla igavene. Et võib-olla tuleb meil ise panustada selle säilitamise nimel.

Mida peaksime selles olukorras tegema? Nüüd näeme kõik, ka need, kes seda varem ei mõistnud, et NATO-l on mõtet. Et kaitsesse investeerida on tark.

Me saame aru, et liberaalse demokraatia väärtusi tuleb hinnata kui me enda loodud privileegi. See pole midagi, mis on olemas niikuinii ja niisama.

Me näeme, et me kõrge koht maailmas just vabaduse osas on päris. Ja me vist oleme hakanud seda nüüd pisut tõsisemalt hindama.

Ma kutsun teid üles mõtlema, mida tähendab avatud ühiskonna ja demokraatia kaitse praegu. Mida saame teha, et tunneksime end kindlamalt nüüd, kui ajalugu on taas pead tõstmas. Ajalugu, mis on meie rahva ja kultuuri vastu nii julm olnud.

Ise arvan, et me saame palju teha. Eeskätt olla sallivamad. Me väiksus on eriti tunda, kui meid ähvardatakse maa pealt ära pühkida – sedagi saime lugeda vaid nädal tagasi.

Meil pole vaja lahterdada omaenda rahvast õigeteks ja teisejärgulisteks. See on täiesti arusaamatu, eriti praegu, kui peaksime oma kaasmaalasi hõlmama, mitte eemale jätma. Samuti, kui vabadus on ohus, siis ei küsita, kes on su partner kodus.

Ja igaüks meist, kallid sõbrad.

Praeguses olukorras on vihkamine tarbetu luksus, haarakem võimalusest sellest üle saada. Kui horisondil on tont teab mis pilved, leppigem ära nendega, kellega oleme viimase 23 aasta jooksul riidu läinud. Palugem vabandust neilt, kellele oleme liiga teinud. Vastakem neile, kes meile liiga on teinud.

Leppigem ära.

Ja mõelgem sellele, mida igaüks ise saab teha selle palju ja liiga kergemeelselt kirutud riigi heaks, mis on võimaldanud meil kõigil nautida seda, mida Eesti rahvas on liiga vähe saanud nautida: vabadust.

M

õelgem Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse astumisele. Või mistahes Eestit arendavasse seltsi või seltsingusse. Viimased veerandsada aastat on oma riigi olemasolu andnud meile kõigile nii palju enneolematuid võimalusi. Mõelgem, kuidas midagi tagasi anda. Kui me ise omaenda loodud riiki ei hinda ja väärtusta, maksame kõik ränka hinda. Kaitskem Eestit. Elagu Eesti!

Ja veel. Igal 20. augustil oleme siin Kadriorus tänanud neid, kes on olnud peategelased Eesti iseseisvuse taastamise loos: Tallinna Teletorni kaitsjad augustiputši ajal, Lagle Parek ja Heinz Valk, iseseisvusmeelne ülemnõukogu, toonane ajakirjandus, muinsuskaitseliikumine, Jüri Leesment ja Alo Mattiisen. Just nüüd, suve lõpus 2014, on õige aeg ja koht anda 23 aastat tagasi Toompead kaitsnud rahnust lõigatud kivi tänuks ja tunnustuseks Kaitseliidule.

Isamaaliste meeste vabatahtlikkusest taassündinud Kaitseliit on veerandi sajandiga kasvanud mõttekaaslaste ühendusest, tugevaks ja hästikorraldatud riigikaitseliseks organisatsiooniks. Eesti kodanike vaba tahe on aga jätkuvalt Kaitseliidu selgrooks. See on üheks heidutuseks võimalikule agressorile.

Kaitseliit on meie kõigi organisatsioon, riigikaitse on meie kõigi asi. Siin ei loe kellegi staatus või tuntus, tähtis on soov ja oskused osaleda oma riigi kaitsmises.

Ma tänan teid kõiki, head Kaitseliidu taastajad, tänased kaitseliitlased ja Kaitseliidu allorganisatsioonide liikmed.

Mul on hea meel, et teie seas on palju kultuurirahvast – ajakirjanikest filmirežissöörideni, näitlejatest kirjanikeni. Aga tõepoolest, tõhus riigikaitse vajab head väljaõpet, kaasaegset varustust ja relvastust, elanike kaitsetahet ning paraja annuse strateegilist loomingulisust.

Seepärast, kaitseliitlased Jaan Tätte ja Raivo E. Tamm, palun tulge võtke vastu tänukivi ja viige see Kaitseliidu peastaapi.

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || ARVAMUS || 11

TOIMETAJA NEEME KORV, TEL 666 2264, ARVAMUS@POSTIMEES.EE

Eesti mõte, Eesti mure Miks ei võiks meie väike riik olla sama edukas, nagu näiteks Šveits?

K

õige vähem tahavad inimesed rääkida poliitikast, ja kui räägivad, siis kurjalt ja sajatades.

Kui üks jutukas väikemees Munamäel tuli minuga vestlema, ütlesin ta vanematele, et niisuguse julge suhtlejana saab temast kindlasti poliitik, ja sain vastuseks, et seda õnnetust poleks nüüd küll vaja.

Inimesed on mures. See, mille üle nad kurdavad, on pidev kitsikus. Et nende elu on kui ellujäämiskursus peenraha ja makaronidega.

Tõsiasjale, et inimeste põhimure on igapäevane toimetulek, st mitte niivõrd tööpuudus, kuivõrd äraelamise võimalikkus olemasolevate sissetulekutega, sellele osutab ka värske Eesti statistika aastaraamat 2014.

Selle hinnangul tuleb raskusteta toime alla poole 15–74-aastastest Eesti elanikkonnas, mõningate raskustega 38 protsenti ja suurte raskustega 15 protsenti (lk 28).

Ei ole päris nii, et inimesed (need, kes minuga kõnelema sattusid) süüdistavad oma hädades ainult hoolimatut valitsust.

Seda ka, kuid pigem kumab nende hinnangutest kibestumus solidaarsuse puudumisest – sellal, kui nemad elavad kehvasti (olgu või mingitel objektiivsetel põhjustel), on poliitikud määranud endale kõrged palgad ja erakonnad priiskavad rahva rahaga. Kui nende hinnang kokku võtta, siis jah, riigi asjad on näiliselt korras, riigivankrist on saanud vaata et uhke tõld, kuid selle asemel et seda vedada, on hobused tõlda elama kolinud.

Erinevus tavalise inimese ja poliitiku sissetuleku vahel ei väljendu enam mitte protsentides, vaid kordades või koguni kümnetes kordades.

On väga kurb tõdeda, et rahvas (vähemasti suur osa sellest) ei hinda oma valitsust ega oma poliitikuid, vaid tajub seda väga kaugena ja temasse mitte puutuvana, peaaegu nagu võõrvõimuna. Kellenagi, kellega rahval pole mingit kontakti, veel vähem küünarnukitunnet. Inimeste mured ei kohtu valitsusega ega leia viimase mõistmist, kindlasti mitte sellisel kujul, et see oleks neile tajutav. Mõistmine selle sügavamas tähenduses.

Eesti mõte on närtsinud, väsinud. Poliitiline mõte. Mõte inimeste peades.

Niisugune tunne on mul tekkinud mööda Eestimaad ringi rännates, mööda laatu ja rahvaüritusi, inimestega vesteldes, kirjutab kirjanik Ülo Mattheus.

M

äss on vaibunud, sellega ka üks ühiskonna enesetervendamise mehhanisme. Mäss on küll ohtlik, see võib käest minna, kuid õiges koguses on see ravim, uuenemise alus.

Mingil hetkel vajab sumbunud ühiskond tuulutamist. See, et inimesed tulevad tänavale ja avaldavad meelt, on ühiskondlike protsesside loomulik osa.

Nagu vaipadest tolmu välja kloppimine. Kui mingil hetkel enam ei tulda, on põhjust muretsemiseks. Mina muretsen. Sest pole midagi hullemat resignatsioonist ja allaandmisest.

Võib väita, et selline vaade tuleneb vaid vaesema Eesti nägemusest, kuid ka OSCE mõni aeg tagasi ilmunud uurimus osutab, et oma toetuselt valitsusele (alla 30 protsendi) kuulub Eesti madalama toetusega riikide hulka («Governance at a Glance» 2013, lk 25).

Samas on Eesti esireas valitsussektori töötajate osakaalu poolest, asetudes OSCE riikide hulgas seitsmendale kohale. Nii võib kokkuvõttes öelda, et meil on mitte «õhuke», vaid «paks» riik, ja see paks riik pole rahva hulgas populaarne.

Iga tavaline inimene peab tundma, et see viis, kuidas riiki juhitakse, see mõte, mis seda juhib, see ongi tema oma.

Seda riiki juhitakse viisil, nagu tema õigeks peab. Siis on ka Eestil mõte.

M

ine tea, võib-olla käivadki rahvaüritustel ja laatadel vaesemad inimesed, sest sinna pääseb ilma piletirahata ja vähemasti silm rõõmustab kaubakülluse üle.

Aeg-ajalt luban endale olla naiivne ja uskuda, et üks ilus Eesti mõte on siiski olemas. Üks vägagi naiivne mõte, mis toetub vägagi lihtsale asjale: omakasupüüdmatusele.

«Osta ju oleks,» rääkis mulle inimene Koeru laadal, «aga raha ei ole. Mis sa ilma rahata ikka ostad!» Kui kõik kurdetu kokku võtta, siis kooruvad välja ikka need samad asjad, ükskõik, kus Eestis sa ka inimestega räägid: maal tööd ei ole, pensionid on väikesed, vanus lootusetu, noored läinud välismaale, vanad jäetud virelema, pe-

rekonnad läinud lõhki, külad ja alevid tühjenenud...

Altpoolt vaadates on täna tunda veel vaid resignatsiooni vaimu.

Pole seda särtsu ja lootust muutustele, mida oli tunda veel Ühtse Eesti suurkogu ajal või ACTA-vastastes protestiaktsioonides.

Allaandmise lõhna oli tunda ka europarlamendi loiust valimisest ja on praegu aimata inimeste igapäevases käegalöövast hoiakust.

Tõsi, seda paksu (või ka paksuks söönud) riigi muljet ei loo avalik sektor tervikuna (õpetajate palgad on ju madalad, samuti politseinikel, päästjatel, kultuuritöötajatel), vaid ainult kõrgepalgaline valitsus ja valitsusametnikud ning riigikogu liikmed ja erakondadega seotud poliitiline toiduahel, mis avalikus sektoris mõttetult parasiteerib ja seda paisutab.

Ma ei tea, kas on olemas niisugune «Eesti mõte», millel on selline power sees, et see viib ühiskonda edasi ja kaotab võõrandumise rahva ja valitsuse vahel.

Vist ei ole, kui seda ei suutnud kaotada isegi laulupidu, kus võimueliiti eraldasid rahvast VIPi-looži aedik ja turvamehed.

Me oleme jõudnud selleni, et turvakaalutlustel ei saa poliitikuid enam rahva hulka lasta. Neil on seal ohtlik. Või lihtsalt ebamugav, sest tuleb vastata ebamugavatele küsimustele ja kuulata ebamugavat kriitikat.

Aeg-ajalt luban endale olla naiivne ja uskuda, et üks ilus Eesti mõte on siiski olemas. Üks vägagi naiivne mõte, mis toetub vägagi lihtsale asjale: omakasupüüdmatusele – kui poliitikategijad tegutsevad omakasupüüdmatult riigi huvides, kasu saamata, seadmata iseennast või oma erakonda esiplaanile, ja suudavad sel-

les ka avalikkust veenda, siis usaldus taastub.

Kui poliitik muutub tõepoolest rahva teenriks.

See on sõnades väga lihtne, kuid keeruline teoks teha. Üks minu hea õpetaja tavatses niisuguste mõtete peale märkida, et selle peale naeravad kärbsedki. Jah, kärbsedki naeravad selle peale, et poliitikud võiksid omakasust loobuda.

Et nad oleksid kasvõi kärbsemusta jagugi ausad ega teeks pidevaid kompromisse oma südametunnistusega, kuni see tüütu asi (südametunnistus) ükskord toimimast lakkab.

Et võimu ja raha ohjates võiks poliitik tegutseda nii, et ta enda taskusse või parteikassase riigi raha ei pudendaks ega omaenda heaolu sellele üles ei ehitataks – olgu siis luksusauto, tasuta kütuse või kuluhüvitiste näol. Et seda heaolu ei kaitstaks kõigi vahenditega: leimamise, oponendi materdamise ja nende luukerede ülesriputamisega, võõrastes e-postkastides tuhnimisega...

K

ui veel kord heita pilk OSCE riikide valitsuste populaarsuse tabelile, siis tundub, et mingi lootus meil on – kõige suurem, ligi 80-protsendiline toetus valitsusele on kahes Euroopa väikeriigis: Šveitsis ja Luksemburgis.

Kui võrrelda end Šveitsiga, mis on pindalalt umbes sama suur kui Eesti, siis võiks küsida, miks meie riik ei võiks olla sama edukas?

Rahvast on meil küll kuus korda vähem, kuid see-eest on maad ühe inimese kohta kuus korda rohkem – see on tohutu potentsiaal ja kasutamata ressurss. Šveitsil on hea asend Euroopa südames, ent ka meie asend Euroopa suurtel ristteedel pole halb. Kus siis viga on?

Näib, et meie probleem peitub ennekõike inimestes. Meie potentsiaalis, poliitilise kultuurikihi õheduses, ajaloo lühiduses (võrreldes Šveitsiga), meie oskamatuses oma eelised enda kasuks tööle panna.

Me lihtsalt ei oska veel ühte head riiki teha, meil puudub selleks poliitiline kultuur, oskus kokku leppida ja leida kooskõla valitsuse ja rahva vahel.

Peitugu vastus kus tahes, on ilmselge, et kui toetus Eesti valitsustele on 2007–2012 olnud keskmiselt 2,5 korda väiksem kui Šveitsis ja väiksem kui enamikus OSCE riikides, siis on Eestis midagi valesti.

O

n ilmselge, et kui suur osa elanikkonnast tunneb, et see pole tema valitsus, mis võimul on, siis tuleb see lõhe ületada. Tuleb leida see mõte, see mõttelaad, mis sellest üle viib.

Võib-olla tuleb ka tänavale tulla ja mässata, Eesti mõte kuuldavale tuua. Ma ei ütle ega oskagi öelda, missugune see mõte on, aga see peab tulema altpoolt, rahva hulgast.

Iga tavaline inimene peab tundma, et see viis, kuidas riiki juhitakse, see mõte, mis seda juhib, see ongi tema oma. Seda riiki juhitakse viisil, nagu tema õigeks peab. Siis on ka Eestil mõte.

Kõigi, mitte ainult poliitilise eliidi jaoks.

Autor kuulub Vabaerakonna algatusrühma.

  etnoloog

Vastusanktsioonid väljaspool Moskvat

M

ind tabasid Vene vastusanktsioonid ELile Venemaa Kaug-Idas, kohas nimega Batagai. Batagai asub Verhojanski mägedes ja on endine regionaalne nõukogude geoloogiakeskus. Saabusime õhtul, kui alkoholimüük oli seaduse järgi juba lõppenud. Ent on üks võlusõna, mis avab endise geoloogiakeskuse poemüüjate südamed. See sõna on «ekspeditsioon».

Meile müüdi silma pilgutamata korralik laadung viina. Pealehaukamiseks võtsime venemaiseid konserve: räim tomatis ja sprotid. Keeldusin neid söömast. Ausalt, sellist kahtlase koostisega ollust söödan ma tavaliselt koerale. Õhtul vaatasime aga Venemaa uudiseid, kus näidati halavaid Eesti, Läti ja Leedu talupidajaid, kelle õitsvale ärile panid paugu Putini vastusanktsioonid. Paari päeva pärast olin Jakutskis, kus lugesin kohalikest uudisteportaalidest, et Kaug-Ida lubab nüüd Venemaa Euroopaosa kala ja lihaga varustama hakata. Ja kohe lugesin ka kommentaariumitest reaktsiooni: meile endile ei jagu kohalikku lihakala, hinnad on niigi laes (on ka, kilo kohalikku liha maksab umbes kümme eurot).

Vaadates Eesti ja ka muu Euroopa meedia kajastust Putini vastusanktsioonidele, on näha, et enamik ajakirjanikke käivad mööda tänavaid ja küsivad inimeste arvamust Moskvas, Venemaa kõige rikkamas linnas. Mina olin aga 10 000 kilomeetrit Moskvast ida pool, regioonis, kus suur osa rahvast sööb tarbimisaja ületanud toitu ja üritab oma menüüd rikastada väheste kallite puu- ja juurviljadega. Käisin poes. Õuntest olid saadaval vaid Uus-Meremaa ja Poola suhteliselt nukrad ja vesised vissid.

Turul kaubitsevad kaukaaslased ja usbekid sissetoodud puuviljadega, kartulid on, tõsi küll, venemaised, Amuurilt.

T

eave sellest, kuipalju suudab Venemaa ennast ise toita, on vastuoluline. Vene statistikaameti teabe järgi on 2/3 Venemaal tarbitavast toidust venemaise päritoluga. Samas väidavad venemaised majanduseksperdid vastupidist: 75 protsenti tarbitavatest toiduainetest on import. Vaadata tuleks ka toiduainete jaotumist üle riigi territooriumi. Muidugi juubeldavad nüüd vene talumehed ja põllumajandusega tegutsevad kontsernid, ent seda vaadates tekib küsimus: miks ei suutnud nad enne toota konkurentsivõimelist puu- ja juurvilja, mis laiutaks lettidel Vladivostokist Kaliningradini? Praeguse seisuga tarbitakse see ära regioonides, kus see toodetakse, erandiks on vast Astrahani arbuusid, mis jõudsid isegi Eestisse.

Regioonides, kus kohalik põllumajandus ja toiduainetööstus on johtuvalt kliimast, viletsast infrastruktuurist ja rahva ostujõust alaarenenud, jäävad endiselt domineerima kõige odavamad toiduained.

Nendeks on kahtlase väärtusega konservid ja kõigi eelduse järgi Hiina ning Valgevene puu- ja juurviljad. Kui nüüd kohalik toodang hakkab voolama Moskva poole, siis teeb see lihtsalt ruumi uuele impordile.

Ma ei ülehindaks venemaalaste patriootilist valmidust hakata massiliselt tarbima kodumaiseid toiduaineid. Raske on tarbida midagi, mida kas pole või millele rahakott peale ei hakka. Juba praegu laiutavad Venemaa Euroopa-osa poodide lettidel Valgevene toiduained. Ka minu jõukad Moskva tuttavad eelistavad neid. Nüüd olla Valgevene lubanud alustada veel peente Itaalia juustu- ja salaamisortide analoogide valmistamisega. Sattusin kuulama raadiosaadet, kus populaarne (ja lojaalne) Kremli propagandist, ajakirjanik Vladimir Solovjov isiklikult protesteerib Putini vastusanktsioonide vastu. Muidugi, ma ei kujuta eriti ette vene rikkurit, kes käib restoranis 50 eurot välja pastataldriku eest Valgevene Parmesani juustuga.

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || KULTUUR || 15

TOIMETAJA TIIT TUUMALU, TEL 666 2259, KULTUUR@POSTIMEES.EE

TEATER. Margus Kasterpalu teatritalus saab elu näiline pinnapealsus juured alla.

Saueaugul kootud villane siid arvustus margus mikomägi teatrikriitik

Gardner McKay

«Mere märgid» Tõlkija Inna Feldbach. Lavastaja Margus Kasterpalu. Kunstnik Liina Tepand. Muusikaline kujundaja Toomas Lunge Ugala teatri esietendus 12. augustil Saueaugu teatritalus

S

ee on Ugala teatri lavastus, mis tehtud Saueaugul. Ja mängima hakatakse teda pärast suve Viljandis, oma teatri väikeses saalis. Alustan sellega, sest Saueaugu etendused on juba välja müüdud, aga seda lavastust, mulle tundub, peaksid eestlased nägema. Nad võiksid sellest rääkida ja seda isegi kaasas kanda.

«Mere märgid» on iiri juurtega ameeriklase kirjutatud.

See on väga iirilik tükk, kuid Eestis, Läänemaal, saab tänu Saueaugule, näitlejatele ja lavastajale sellest Eesti asi.

Saueaugu rõhutus on siin tähtis, sest seal sündinud Margus Kasterpalu lavastustel, sellel ja varasematel, on kodu toetus sees. Selle maa ja eelkäija-

te ja nüüdsete toetus, ning see annab jõu.

Olen vahel mõelnud, mis on see, mida võib pidada vaid Eesti teatrile ainuomaseks, mis on see peale me keele, mis eristab teda muust maailmas tehtavast teatrist. Ühisjooni leiab rohkem. Mul on aga tunne, et just Saueaugu teatritalus sündival on ka need oma teatri märgid olemas.

Millised need on? Üks neist kindlasti Läänemaa augustitaevas ja öiste teatrist kojusõitude udu... See ja palju muud on sealsete etendustega kuidagi kaasas, mängitagu siis Kruusvalli ja Kõivu või hoopis Gardner McKayd. Just seal saab elu näiline pinnapealsus juured alla.

Karge meri «Mere märkide» peategelased pole inimesed, on meri ja maa.

Murdlainetus. Karge meri. Igavene. Ja kui näitlejad sellest aru saavad, annab see nende osatäitmistele sootuks teise mõõtme. Saueaugul «Mere märkide» lavastuses see juhtub.

Kui Saueaugul sel suvel sündinud lavastust ja näitlejate tundetoone millegagi võrrelda, siis on kõige sarnasem ehk see, millest on aastaid luuletanud, laulnud ja rääkinud Jaan Tätte, ja see, mida meile vahel kõneleb ja kuhu juhib Fred Jüssi.

koovad neid kampsuneid öösiti. Ja just nende kampsunite järgi tunnevad inimesed mehe ära, kui ta on uppunud ja kalad tal huuled ja silmad ära on söönud...

Lavastuse lõppedes on selline kampsun seljas ka Kadri Adamsonil. Millal ta selle selga pani, ma ei märganud, aga see, et nii peab olema, oli kuidagi teada. See villane kampsun jätab siidilipust ja hõbepurjedest unistavatele, kuldse laevaga merele purjetavatele inimestele lootuse.

Ugala meesnäitlejate suvi

Kokkusaamine elumeres: Colm (Meelis Rämmeld) ja Timothead (Kadri Adamson).

Selles lavastuses õigustab ennast isegi catwalk-lava. Näitlejad, õigemini need inimesed, keda nad mängivad, kohtuvad meres. Publikule ollakse nii ligidal, et valetada ei saa. Lisaks žestidele kõnelevad silmad ja sosinad. Lavastuse muusikaline kujundus toetab näitlejate ja lavastaja loodud õhkkonda, kannab seda edasi, hoiab.

Eraldi tahaks esile tuua näidendi leidjat ja tõlkijat Inna Feldbachi. See on ilus keel, milles ta tõlge näitlejad rääkima paneb.

Kadri Adamson on laval linnanaine ja Meelis Rämmeld saare mees. Linnanaine on maa

juurtega veel, saare mees mere mees. Ta pole linnas käinudki, enne kui... Nad saavad selles näidendis kokku ja kuna tegu on teatriga, mängivad nad kokku nii, et see kõik on väga päris ja ei ole argine.

Mõlemad näitlejad mängivad oma tegelased meile mõistetavaks, räägivad oma isikliku loo ja mängivad kokkusaamist elumeres. Mõlema mängus on selliseid helisid, intonatsioone, mis pole väikekodanlikult kombekad, aga on mängitud nii, et vaatajana usun: nii ja ainult nii saab mere ja inimeste kõrvutija kokkuelu olla.

foto: gabriela liivamägi

Ses näidendis on palju lihtsust, mis tänu näitlejatele ja lavastajale hakkab kaasas käima ja kõlama pärast etendustki.

Mul ei ole veel näidendi teksti, aga tundub, et see on miski, mille taju noppis just sealt, kus Meelis Rämmeld ütleb Colmina, et meri tahaks olla ainult meri, kuid maa takistab seda.

Kui Kadri Adamsoni Timothea on Colmi merekirjad raamatuks vormistanud ja selle esitluseks mehe villase kampsuni ära pesnud, selgub, et ükski selle saare mehe kampsun pole teise sarnane. Vanad hukkunud meremeeste naised

Kadri Adamson teeb Saueaugul sellise sisulise, nüansirikka ja julgete lahendustega naiserolli, mida, ütlen ausalt, ei osanud oodata. Kadri tõestab, et on võimalik mängida seriaalides ja olla väga hea ka laval, et see on võimalik, ja sellest on hea meel.

Eesti teatri selles suves jäävad märgina meelde Ugala meesnäitlejate tugevad märkimisväärsed näitlejatööd. Alatskivil teeb meeldejääva Juhan Liivi Aarne Soro. Kanepi vallas Varbusel elustab Tarvo Vridolin Eesti budisti, vend Vahindra.

Saueaugul sünnib Meelis Rämmeldi looduna mees, kes võiks elada kõigis meestes, kes veel tahavad mehed olla.

Ma ikka ei väsi imestamast, kui palju erinevat väga head teatrit Eestis suviti tehakse.

16 || SPORT || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014

TOIMETAJA JAAN MARTINSON, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

SPORT. POSTIMEES.EE

Michael Schumacher sõitis kiiremini, kui tema auto suuteline oli.

Ferrari piloot Fernando Alonso tunnustas endist kollegi.

JALGPALL

FIFA jättis Barcelonale määratud karistuse jõusse Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA apellatsioonikomitee lükkas tagasi FC Barcelona ja Hispaania jalgpalliliidu edasikaebused Barcelona klubile määratud üleminekukeelu kohta ning otsustas, et meeskond järgmise kahe üleminekuakna jooksul oma ridadesse uusi mängijaid registreerida ei saa.

Barcelona jaoks hakkab keeld kehtima 2015. aasta jaanuarikuise üleminekuakna algusest ning kehtib kuni 2016. aasta jaanuarini – see tähendab, et tuleval talvel ega järgmisel suvel Barcelona uusi mängijaid osta ei saa.

1:4

kaotas Eesti jalgpallinaiskond MM-valikmängus Tšehhile.

KERGEJÕUSTIK

Rasmus Mägi osaleb Stockholmi Teemantliigal Täna toimuval Stockholmi Teemantliiga etapil läheb 400 m tõkkejooksus starti ka värske EMi hõbedamees Rasmus Mägi, kes saab mõõtu võtta tänavuse hooaja kõige kiiremate meestega. Mägi hoiab 48,54ga maailma edetabelis viiendat kohta, kuid Stockholmis on stardis kõik eespool olevad jooksjad: Javier Culson (Puerto Rico, hooaja tippmark 48,03), Michael Tinsley (USA, 48,25), Cornel Frederiks (Lõuna-Aafrika Vabariik, 48,42) ja Roxroy Cato (Jamaica, 48,48).

KORVPALL

Vändra poisid taas koos - Rein Taaramäest (paremal) sai Tanel Kangerti klubikaaslane Astanas.

UUS AMET. Rein Taaramäe palgati abimehe rolli, kuid kui ta on kõva, saab võimaluse ka ise tegusid teha.

Taaramäe läheb Astanasse endist hiilgust taastama jaan martinson

spordiajakirjanik

Reinar Hallik liitub Kalev/Cramoga Valitsev Eesti korvpallimeister Kalev/Cramo sõlmis taasiseseisvuspäeval aastase lepingu Eesti koondise keskmängija Reinar Hallikuga (pildil).

Peatreener Alar Varraku sõnul on tal Halliku liitumise üle hea meel, kuna tegemist on mitmekülgse mängijaga, kes suudab nii mõneski mängus vastast üllatada. 30-aastane ja 2.08 pikkune ääremängija mängis kaks viimast hooaega Rumeenias, kus ta mullu võitis Oradea Municipali meeskonnaga ka meistrivõistluste hõbemedali.

UJUMINE

Eestlased jäid ujumise EMil edasipääsust kaugele Berliinis jätkuvatel ujumise Euroopa meistrivõistlustel jäid eestlased edasipääsust üsna kaugele. Meeste 200 meetri rinnuliujumises sai Martin Allikvee 28. ja Martti Aljand 30. koha. Kätlin ja Sigrid Sepp jäid 100 meetri seliliujumises vastavalt 35. ja 36. kohale.

Õuekalda karjäär jätkub

Must jõudis poolfinaali

Eelmise hooaja lõpus ketsid varna riputanud võrkpallur Kristjan Õuekallas otsustas eeloleval hooajal liituda Eesti-Läti ühisliigas mängiva Järvamaa Võrkpalliklubiga. Pärnus mängijakarjääri alustanud 33-aastane Õuekallas on üheksakordne Eesti meister.

Eesti sulgpallur Raul Must jõudis Bulgaarias toimuval 5000 dollari suuruse auhinnafondiga maailma edetabeli arvestusse mineval sulgpalliturniiril kindla võiduga poolfinaali. Must mängis bulgaarlase Gergin Nedyalkovi üle tulemusega 3:0.

foto: mati hiis / õhtuleht

R

ein Taaramäe sõidab järgmisel aastal võidu ühes maailma tugevamas, kui mitte tugevaimas rattatiimis – Astanas.

Koos teise Vändra mehe Tanel Kangertiga. Leping on aastane ja selle ajaga peab selgeks saama, kas Taaramäe tee viib tagasi tippu. Kui viib, saab temast järgmisel sügisel jalgratturite turu kuumim kaup. «Ootan põnevusega uut hooaega. Teistsugune tiim, teised sõidud, uus varustus ja teine taktika. Lahe!» kommenteeris Taaramäe üleminekut Astanasse.

Astanast kui Taaramäe tulevasest leivaisast hakati sahistama kohe pärast seda, kui Cofidis oli teatanud, et lõpetab eestlasega koostöö. Ekspertide arvates olnuks briljantselt toimiv Astana, kus on head treenerid ning kord majas, Taaramäele parim variant orust taas künkale päevavalgusse tõusta.

«Mul oli ka teiste meeskondadega läbirääkimisi, kuid Astana boss Aleksander Vinokurov usaldas mind ja tegi parima pakkumise. Pikalt ei mõelnud.

Tore seegi, et Kangert on meeskonnas ees, saab temaga jälle üheskoos võidu sõita,» selgitas Taaramäe Postimehele.

Astanal oli Taaramäe sõnul plusse veelgi, näiteks maailma parim varustus – rattad ja muu

–, mida ei saa alahinnata. «Nüüd pole muud, kui ise mees olla ja näidata, milleks võimeline olen.»

Vinokurovil on hea nina leidmaks tugevaid rattureid, kelle karjäär langusse läinud ning keda võiks taas tippu aidata. Kangerti – tiimi praeguse staari – noppis Astana näiteks üles suisa amatöörklubist.

Meeskonna spordidirektor Jaan Kirsipuu kinnitas, et tema kätt mängus polnud. «Minult lihtsalt uuriti, millised võiksid olla Taaramäe probleemid. Selgitasin ja oletasin, mis võib juhtuda, kui ta Astanasse tuleb.»

Ja mis võib juhtuda?

Kirsipuu: «Usun, et Taaramäe teeb üle kolme aasta parima hooaja. Mitte ehk tulemuste mõttes, sest Astanas ta suurtel tuuridel liidrirolli täita ei saa, kuid tase tõuseb kindlasti.»

«Oleme õnnelikud, et saime sõlmida Taaramäega lepingu,» sõnas Vinokurov ametlikus teates. «Eestlasest mägironija on meile kõvaks täienduseks ning loodetavasti leiab ta

Astanas koha ja saab oma tugevust näidata, aidates mägedes sarnaselt kaasmaalase Tanel Kangertiga nii Vincenzo Nibalit kui ka Fabio Arut.»

Pole mingit probleemi liidreid aidata, mitte aga ise liider olla, kinnitas Taaramäe. «Tõmban pea lenkstangi vahele ja rügan teiste heaks himuga. Olen seda varemgi teinud ja edukalt.

Siiamaani meenutatakse, kuidas uhasin 150 kilomeetrit, et David Moncoutie enda tuules võidule vedada.»

Tõmban pea lenkstangi vahele ja rügan teiste heaks himuga. Olen seda varemgi teinud ja edukalt.

Rein Taaramäe

Ent kas pole hirmu, et äkki viskab ühel hetkel üle ning Taaramäe teatab suurele staarile Vincenzo Nibalile, kui too sel päeval ei jõua sõita: vaata ise, kuidas hakkama saad, mina lähen ja panen.

Vändra mehed said Astanas kokku «Töökoht on töökoht, minu jaoks ei muutu midagi sellest, kui Rein Taaramäe meie tiimi tuleb,» sõnas laupäeval Astana ühe liidrina Hispaania velotuuri alustav Tanel Kangert. «Samas on tore oma küla mehega ühes meeskonnas olla. Meie võistlusprogramm ei pruugi kattuda ja pole kindel, kas meid alati samasse hotellituppa elamagi paigutatakse.»

Kangerti arvates on Astanaga liitumine Taaramäe karjääri murdepunkt – kas tee keerab mäkke või jätkub mööda siledat maad. «Näis, kuidas läheb. Tal on tarvis jõud ja kogu füüsis korda saada.

Astanas on piisavalt võimalusi arenguks, kuid ka ise peab tegija olema – nii treeningutel kui võistlustel. Kõike sulle ette ei öelda. Küll aga pole Astana õhkkond nii vaba kui

Taaramäe endises klubis, Cofidises. Ülesanded on paigas, võidusõit märksa enam struktureeritud.»

Nii Kangert kui Taaramäe on sama sünniaasta poisid, üles kasvanud ja sõidumeheks sirgunud üheskoos Vändras. 2007. aastal siirdusid mõlemad profiks, Taaramäe Cofidisesse, Kangert klubisse Ag2r. Astanas said vändrakad taas kokku.

Jaan Martinson

Taaramäe lasi valla naeru: «Astanas on säärane stsenaarium välistatud. Isegi säärasel mõttel pole ruumi. Samas olen veendunud, et saan ka oma võimalused. Nibali ei ole terve hooaja tippvormis. Ja siis ma tean, et kui abi vajan, aitab mind maailma parim tiim.»

Astanas on head treenerid, kes tahavad ja oskavad nõu anda, ent Taaramäe pole kindel, kuivõrd ta nende teadmisi kasutab. «Vaatame. Laagrites kindlasti, kuid mul on plaan isiklik treener leida.»

Taaramäe kinnitas, et liigub vaikselt ülesmäge. «Vaimseid probleeme, nagu mõni, kes mind väga hästi ei tunne, on arvanud, mul pole. Absoluutselt mitte! Olen optimistlik ja naudin rattasõitu. Ka terviseprobleemidest olen jagu saanud. Vaatasime siin mänedžeriga, et kõigil rattureil, kes mononukleoosi põdenud, läheb endisele tasemele tõusmiseks poolteist aastat. Läheb mulgi.

Muide, olgu kõigile õpetuseks, et mononukleoosi puhul tuleb kaheks kuuks aeg maha võtta.

Mina ei võtnud ja vajusin sügavamale auku.»

Niisiis aasta Astanas ja siis taas turule, loodetavasti kuumima kaubana?

Taaramäe: «Ma ei mõtle nii kaugele, vaid järgmisele hooajale. Olen põnevil. Kui kuum kaup minust saab, näitab aeg.»

Eile, mitmepäevasõidu Tour du Limousin teisel etapil, ründas Taaramäe lõputõusul, kuid pidi kaks meest napilt mööda lubama. Kokkuvõttes on ta kuues ning lubab täna teha kõik, et velotuur ära võita.

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || SPORT || 17

TOIMETAJA PEEP PAHV, TEL 666 2278, SPORT@POSTIMEES.EE

AUTORALLI. Ott Tänak tunnistas, et talle meeldivad asfaldil sõitmine ja Saksamaa ralli.

Võit tõstaks Tänaku MMil oma klassi liidriks peep pahv sporditoimetuse juhataja

A

utoralli MMsarjas WRC 2 arvestuses 5. kohal asuv Ott Tä na k võib homme algava Saksamaa ralli järel tõusta võistlussarja liidriks – selleks peab ta pühapäevani kestva kihutamise võitma. Võit oleks ühtlasi ka ainus variant, mis jätaks Tänakule mingigi võimaluse heidelda esikoha eest sarja hooaja kokkuvõttes.

Koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga sõitval Tänakul on enne Saksamaa rallit 60 punkti. Liidrikohta hoidval itaallasel Lorenzo Bertellil on punkte 81. Saksamaal on Bertelli küll stardis, kuid oma punktiarvestusse minevate võistluste hulka pole ta seda rallit registreerinud. Teist kohta hoidev ukrainlane Juri Protassov sõidab Saksamaal M-Spordi värvides WRC arvestuses, samuti Tänaku ette mahtuvad Karl Kruuda ja Jari Ketomaa jätavad aga selle võistluse vahele.

Kruuda valmistub Soome meistrivõistluste järgmiseks etapiks ega soovi vahepeal asfaldil sõita. Oma kaks viimast MMi arvestusse minevat sõitu teeb ta Hispaanias ja Suurbritannias. Ketomaa hoiab enda kahte viimast arvesse minevat starti samuti ilmselt kruusateedel kihutamisteks. Tänakul jääb pärast Saksamaad punktide kogumise võimalus vaid ühel võistlusel – millisel kihutamisel ta seda kasutab, pole veel teada.

Tänak siirdus Saksamaale juba eelmisel nädalal ning esmaspäeval korraldas tiim talle korraliku asfalditesti, kus kihutada tuli vihmast märjal ja mudasel teel. Saksamaa ralli kuulub aga Tänaku sõnul tema lemmikute hulka.

«Mulle meeldib asfaldil sõita ja lisaks meeldib mulle Saksamaa ralli,» rääkis Tänak oma tiimi pressiteenistuse vahendusel. «Meil on varasematel hooaegadel olnud Saksamaa rallil häid starte, kuid tean ka seda, et teed on siin väga keerulised.

Igal kiiruskatsel võib ilm olla täiesti erinev ning seega tuleb alati leida kompromisse. Ootan siiski huviga seda rallit ja olen katsumuseks valmis.»

Kolm aastat tagasi võidutses toona koos Kuldar Sikuga sõitnud Tänak Saksamaa rallil SWRC arvestuses. Hooaja kokkuvõttes leppisid nad toona 2. kohaga. Aasta hiljem, juba WRC-autoga sõites, näitas Tänak samuti väga head kiirust, ent kokkuvõttes neljandal kohal olles pidi ta auto purunemise tõttu katkestama ja jätkama järgmisel päeval superralli süsteemis. Vahetult enne katkestamist oli ta võitnud kaks kiiruskatset.

Seega on Saksamaa teed Tä-

Ott Tänak kinnitas, et on Saksamaa MM-ralli katsumusteks valmis.

nakule tõesti sobivad ning arvestades seekordset konkurentsi on WRC 2 arvestuses võitmine talle kindlasti jõukohane. Punktitabelis kõrget kohta ihkajatest peab Tänak konkureerima tänavu selles arvestuses vaid kolmel rallil osalenud ja neist kaks võitnud Nasser AlAttiyahiga. Arvestades seda, et Katari rallimehel on võimalik jahtida kõrgeid punkte kokku neljal rallil – seda on rohkem kui konkurentidel –, võib teda pidada üheks soosikuks ka hooaja kokkuvõttes.

WRC arvestuses on tänavu küündinud võiduni vaid kaks

meest: prantslane Sebastien Ogier ja soomlane Jari-Matti Latvala. Neist esimene on võitnud viis ja teine kolm rallit. Mõlemad mehed kuuluvad Volkswageni meeskonda. Saksamaa teed peaksid sellele autole hästi sobima ning Ogier on ilmselgelt üks suuremaid võidusoosikuid.

«Oleme asfaldil autot palju testinud ja teame, et meie masin sobib sellisele teele,» vahendas wrc.com Ogieri sõnu.

«Kogu meeskond on kodurallil tavalisest suurema pinge all, kuid samas võib sellest saada ka meie eelis. Kindlasti ei tu-

foto: karli saul

le aga sellest võistlusest kerge jalutuskäik, sest konkurentideks on mitmed tõelised asfaldispetsid.»

Ogier viitas Hyundaiga sõitvale belglasele Thierry Neuville’ile, kes peab Saksamaa kihutamist oma koduralliks, kuhu koguneb vaatama palju tema fänne. Samas sõidab ta Hyundaiga esimest korda asfaldil. «Siinsetel teedel edukaks olemiseks peab kurvides sõitma väga täpselt ja sujuvalt. Oleme teinud testides palju tööd, et leida auto jaoks sellistele tingimustele hea seadistus,» märkis ta.

Märtin sõidab legendaarse McRae vana Subaruga Septembris Suurbritannias toimuval suurel rallipäeval näeb taas kihutamas Markko Märtinit (pildil), kes läheb rahva ette legendaarse Colin McRae kunagise Subaru Imbrezaga.

Märtin osaleb päeva kulminatsiooniks oleval kiiruskatsel, kus eestlane teeb kaasa Richard Burn-

si fondi patroonina. Märtin oli 2001. aasta maailmameistri Burnsi lähedane sõber. «See on minu jaoks uus kogemus. Ma pole varem sellel sündmusel küll osalenud, kuid olen sellest lugenud. Hea, et

saan nüüd ka ise osa võtta.

Ma igatsen seniajani 10– 15 aasta tagust rallide atmosfääri,» rääkis Märtin «Rallyday 2014» kodulehele.

«Suurepärane on sõita McRae vana autoga. Va-

nad Imprezad ja Legacyd on erilised – need autod jäävad alatiseks fännide mällu. Hea on taas ühega neist sõita. Vanasid autosid on alati hea näha, kuid veel parem on neid kuulda. Mõnes mõttes on need huvitavamad kui tänapäeva masinad,» jätkas Märtin. PM

18 || VARIA || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 MÜRAKARUD

JÄÄR

Oled oma elus ja tegemistes kirglik ja särtsakas.

Vaatad ajas tagasi ning näed, et praegune positiivne aeg on selle tõttu, et oled oma õppetunnid selgeks õppinud.

SÕNN

Kuigi majanduslik seis on tõusuteel, võib kulutamispeol kriips peal olla. Seda veel eriti siis, kui sul on plaanis kuhugi kaugemale reisida ja pead selleks raha koguma.

MALE

koostaja margus sööt

2014, postimees, urmas nemvalts

TÄNANE HOROSKOOP

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

Kas saad möödapääsmatuga hakkama? Saad küll, sest see kogemus näitab, kes sa tegelikult oled – tugev ja põhimõttekindel isiksus.

KAALUD Kui elu ei jaga just kõige paremaid kaarte, mängi need oskuslikult välja. Seda sa oskad, sest sinu sügav inimesetundmine ei ole sind alt vedanud.

4

è

3

æ æ 1 ò

î

2

ERNIE

a

b

c

d

ì à è

e

f

g

h

Jevgeni Lopatinski – Szachy, 1961 Matt kahe käiguga Eelmise ülesande lahendus: 1. Rd7!

MÄLUMÄNG

mtü liivimaa mälu

DILBERT PROBLEEM ON SELLES, ET ME EI TEA, MIDA ME EI TEA.

SA VARASTASID SELLE LAUSE MINULT.

SEE ON VÄGA EI, SA LEVINUD ÜTLUS. VARASTASID OLEN SEDA SELLE KASUTANUD MINULT. JUBA AASTAID.

SEE ON NÜÜD AMETLIKULT KÕIGE NÕMEDAM VAIDLUS LÄBI AEGADE.

JA KA SEE ON MINU REPLIIK!

HAGAR HIRMUS

SKORPION

Võimalik, et sind kistakse pisiasjade pärast peetavasse lahingusse. Soovitad võitlejatel võimalikult kiiresti lahkhelid lahendada ja leida enda jaoks konstruktiivsem tegevus.

1. Maailmakuulus ettevõte Sony asutati 1943. aastal Tokyo Telekommunikatsioonide Laboratooriumi nime all. Firma esimene toode oli riisikeetja. Sony maskotiks on üks fauna esindaja. Kes? 2. Eesti kaitsevägi plaanib Ameerika Ühendriikidest hankida ülikalli tankihävitusrelva, mille üks pauk läheks riigile maksma umbes 60 000 dollarit. Mis nime kannab see relv?

3. 1998. aastal sai inglane David Hempleman-Adams esimeseks inimeseks maailmas, kes on edukalt läbinud ekstreemspordi nn suure slämmi. Mida selleks teha tuli?

4. Millise maailmakuulsa ehitise kavandasid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest?

5. Birkirkara Maltal, Schaan Liechtensteinis, Serravalle San Marinos ja Zürich Šveitsis. Mis eristab neid teistest linnadest Euroopas?

Vastused: 1. Merisiga. 2. Javelin. 3. Käia iga maailmajao kõrgeimas tipus ning kõigil neljal Maa nabal, nii magnetilistel kui geograafilistel poolustel. 4. Hagia Sophia Istanbulis. 5. Riikide suurimad linnad elanike arvult, kuid mis ei ole riikide pealinnad.

AMBUR Elu on nagu sprint, millesse on pikitud maratonilõike. Kõik see, mida tahad kauem kestma, lõppeb liiga järsku. Kõik see aga, millest tahad kiiresti lahti saada, venib nagu tigu.

ô ê à

5

VÄHK Lased ühel inimesel minna oma teed. Teed seda nii armastusest tema vastu kui ka kontrollimiseks. Kui ta sinu juurde ei naase, siis ei ole teie vahel tegelikult midagi olnudki.

NEITSI

ì à â

6

Õnn on sinu eluviis ja sa ei saa aru neist, kes iga väiksemagi negatiivse pisiasja peale vinguvad. Teed selge vahe sisse ja nende soigumisega kaasa ei lähe.

Kaalud oma samme hoolikalt, sest praegu ei saa sa tagasi astuda. Pead liikuma vaid edasi ja võimalikult vähe vigu tegema.

à

7

KAKSIKUD

LÕVI

â

8

SUDOKU www.sudoku.ee

AKNE

KALJUKITS Kas keegi mängib sulle kometit ja teeb teatrit? Täiesti võimalik, et ta tahab näidata kõike paremas valguses, kui asjad tegelikult on.

VEEVALAJA Oled aus ja truu. Need on sinu silmis kaks põhitala, ilma milleta ei ole midagi olemas. Sind võidakse pidada vanamoodsaks, kuid teiste seisukohad ei ole sinu omad.

KALAD Haavavad ja solvavad sõnad? Oled küllalt paksunahaline, et taluda kõike. Siiski ära tee seda viga, et annad vastaspoolele kõik andeks. Andesta, kuid pea meeles.

RISTSÕNA Eelmise ülesande lahendus

VALDO JAHILO ANEKDOODID Brünett blondiinile: «Kuule, lähme vaatama, kuidas Kalev ja Rock omavahel mängivad.»

«Mängivad mida?»

«Korvpalli.» «Ära lollita: kommikarp ja õlu omavahel?!»

••• Arst patsiendile: «Peate kiiremas korras kaalust maha võtma ja alustama range dieediga.

Loobuma kindlasti magusast, alkoholist, sigarettidest, kohvist ja seksist! Aga kõige tähtsam, tundke rohkem elust rõõmu!»

••• Psühhiaatrid omavahel.

«Mul on juba nädal aega üks huvitav kaasus, üks mees peab end bussiks.»

«Ja kuidas sa teda ravid?»

«Ei ravigi – sõidan temaga iga päev tööle ja koju!»

Eelmise ristsõna õige vastus on REAALHARU

Mänguõpetus Sudoku on jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1...9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, REKLAAM: KLAARIKA KARU, TEL 739 0391, KLAARIKA.KARU@POSTIMEES.EE

POSTIMEES, 21. AUGUST 2014 || AED & KODU || 19

TUGEV JA AJATU. Meistrimehe kivi kivi haaval paika seatud maakivimüür või -sein peab vastu aastasadu.

Kõik oleneb töö tegijast

AED JA KODU Esmaspäev KASU Teisipäev TEHNIKA Kolmapäev TERVIS Neljapäev AED JA KODU Reede REIS

Laupäev SUHTED

rivo veski reporter

M

aakivimüü r i eluiga sõltub sellest, millise sideainega on kivid müüri laotud ja kas need on otsese vee eest kaitstud. Kui müür on konserveerimata, võib see juba paari aastaga lagunema hakata. Üks Harjumaal Anija vallas tegutseva OÜ Eesti Kivi omanikest Priit Raudkivi ütles, et igasuguse maakivimüüri säilitamisel on kõige tähtsam see veekindlaks saada.

«Vesi on kõige suurem müüri vaenlane. Kui see pääseb kusagile kivimüüri vahele, algab kohe lagunemine. Talvel paisub vesi jääks ja kangutab lahti vuugi. Kui see protsess kordub aastate jooksul ja müüri ei parandata, võib see ühel hetkel pöördumatult lagunema hakata,» rääkis ta.

Müüri kaitsku katus Raudkivi sõnul on veekahjustustele eriti vastuvõtlikud vanad maakivimüürid, milles on kasutatud lubjamörti. «Lubi ja vesi ei käi kokku,» lausus ta.

Tänapäevased müüriehituses kasutatavad sideained on mõneti efektiivsemad, ent kui tegemist on vana müüriga, nõuab muinsuskaitseamet tavalise müürisegu asemel lubjasegu kasutamist.

«Müürisegu on ilmastikukindlam, selles on suurem kogus tsementi. Lubi, nagu öeldud, pole ilmastikukindel,» märkis Raudkivi.

Suurim ja olulisim vahe nende kahe segu vahel on lõpptulemus müüri välimuses. Müürisegu annab müürikivide vahele halli varjundi, lubjasegu aga valge.

Kui rääkida kõige tavalisemast maakividest ehitatud kiviaiast, siis ka sellele soovitab Raudkivi katuse peale ehitada, kasutades katusekivi, eterniiti või näiteks paeplaate. Kuid katusele on ka alternatiiv.

«Müüri võib pealt katta ka tavalise müüriseguga. Vesi valgub siiski küll müüri peale, kuhu see ei peaks sattuma, ning kui on mõni auk või pragu, võib müür aja jooksul murenema hakata. Seetõttu vajab selline lahendus peremehe hoolikamat tähelepanu,» lausus ta. Üldine reegel on, et kui müür on juba kord valmis ehitatud ning selle ehitamisel on kasutatud korrektseid võtteid, ei vaja see mingit hooldust.

«Sammalt võib ju aeg-ajalt ära võtta, kui see ei meeldi, aga midagi muud, mis hoolduse alla käiks, küll soovitama ei pea,» kinnitas Raudkivi.

Vanade taluhoonete maakivist ehitatud sokliosa või kogu sein peaksid vee eest kaitstuna ja õigete ehitusvõtete korral säilima aastasadu. Kui müür siit-sealt kõpitsemist vajab, tä-

Müüritööde tegemisel on oluline jälgida, et maakivid omavahel kokku ei puutuks ja iga tühi koht saaks seguga täidetud.

hendab see renoveerimist, mis enamasti piirdub vuukimisega.

Raudkivi sõnul on tulnud ette, et müür on seestpoolt praguline ja kivid üksteisest lahku vajunud. «Siis tuleb müür otsast peale ehitada. Vanadel majadel on müüri all ka vundament maakivist – seda pole tarvis puutuda. See on aastatega õigesse sügavusse vajunud,» ütles ta.

Kui aga vundamenti pole või seegi vajab uuesti ületegemist, tuleks kaaluda müüri iseloomust olenevat aluskihti.

«Maakiviaia all võiks olla kas killupadi või betoonist vöö, arvestada võiks aia massiivsust. Vanemate aedade all võib olla ka sügavamaid vundamente,» viitas asjatundja Anija mõisa põllukivimüürile, mille maapealne kahe meetri kõrgune sein lookleb sama sügaval ka maapõues.

Eriti vastutusrikas amet Müüri ehitamine võib tunduda lihtne töö, kuid tegelikkuses on see üks kapriissemaid ehitustöid üldse.

«Minu senine tööpraktika näitab, et üks mees laob uut maakivimüüri maksimaalselt poolteist meetrit päevas. Sinna sisse käib kivide sobitamine, vuukimine ja pesemine. Kui töömees lubab rohkemat, siis on ilmselt midagi mäda ja võimalik, et antakse töös kusagilt järele,» ütles Raudkivi, soovitades vastutusrikka ehitustöö tegija otsingul põhjalik olla.

Kood avab video maakivimüüri ehitusvõtetest.

Vääramatud põhitõed Üks OÜ Eesti Kivi omanikest Priit Raudkivi ütleb, et nii maakivimüüri renoveerimisel kui ka selle täielikul uuesti ehitamisel on kolm rusikareeglit, millest kinni pidada.

«Need reeglid on kivide pesemine, kokkusobitamine ja vuukimine. Kõige tähtsam neist on pesemine. Kivid peavad olema puhtad, muidu ei ole kogu tööl ei nägu ega tegu. Üldpilt oleks inetu – kivid jäävad valgeks või jääb juurde hallikas toon,» tõi ta näiteks.

Kivide pesemine peab toimuma käsikäes müüri ehitamisega, see tähendab, et nende pesu ei tohi jääda hilja peale.

Kivide sobitamine müüri võib müüriehituse asjus võhikule näida otsekui pusle kokkupanek. Tegelikkuses see umbes nii ongi, sest ühtegi kivi ei lõigata müüri jaoks sobivaks ehitusobjektil.

«Vanem ja traditsioonilisem ehitusvorm on sättida suured kivid müüri, täita nende vahed seguga ja müüri välispinnal laiemad vuugikohad väiksemate kividega täis toppida. Nii jääb väljast mulje, nagu kive oleks väga hoolikalt oma kohale valitud,» rääkis ta.

Veelgi täpsem kokkusobitamine on sellise müüri ehitamisel, kus kivid laotakse ilma kilde ehk pisemaid kive kasutamata. Selline müüriehitamine eeldab ka teatud ruumitaju olemasolu ehk selget plaani, millise kujuga kivi millisesse müüriosasse sobitub.

Vuukimine, mis on kolmas oluline osa müüri ehitamises, eeldab seda, et sideainega ei koonerdataks. Kogu müürisisene tühi ruum peab olema täidetud seguga. Kivid ei tohi omavahel kokku puutuda, segu ei tohi olla puudulikult valatud. PM

foto: jaanus lensment

22 || kuulutused || postimees, 21. august 2014

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Sa andsid, mis sul oli anda, tööd tehes kulus eluniit ...

Teatame kurbusega, et on lahkunud meie armas ema ja vanaema

Pille ja Jaak perega Ärasaatmine 23. skp. kell 13 Elva Metsakalmistu kabelis.

Muhu vallavalitsus müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel korteriomandi aadressiga Muhu vald, Liiva küla, Pääsukese krt 4.

Korter on 4-toal, remonti vajav.

Pakkumise alghind 18 500 €.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 17. september 2014 kl 9. Täpsem teave müüdava vara ja enampakkumise tingimuste kohta valla kodulehel www.muhu.ee

Ära anda heasse perre 2-kuused kassipojad. Tel 5567 5556, Tartu.

Müüa taluhäärber Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Kaaveres (ehit 1927, krunt 2,8 ha, ü-p 131 m², remonti vajav, 17 500 €).

Osta-müüa-üürida aitab kutseline maakler Peeter Meus. Tel 506 2212, www.aadlivillakv.ee Otsin üürikorterit Mustamäel.

Tel 5450 7027.

Pakkuda võib kõike.

Ostame vanavara E–R kl 10–16 Kadaka tee 36. Tel 655 0040.

Veljo Rannikut mälestavad 2. surma-aastapäeval omaksed.

Tiina, Urmas, Marju, Kalle, Tiiu, Liia, Enn, Karin, Lembit, Ira ja Mari ning perekonnad A. Kreevan, A. Järvetar, Palmiste, Lainemäe

Andres Raukas

Vanaraua ja kodumasinate tasuta äravedu. Tel 5550 5017.

1957–2014

Peeter Brambati

Tartu sõbrad

lahkumisest.

Perekond

Ärasaatmine 22. skp. kell 11.30 Tallinna Jaani kirikus.

Hüvastijätt 23. skp. kell 13.30 Tallinna krematooriumis.

Võlgade sissenõudmine.

Tel 730 0818.

Vajatakse rahvusvaheliste vedude autojuhti. Töö graafiku alusel suunal Eesti-Belgia-Eesti.

Elva linnavalitsuse 12.08.14 korraldusega nr 389 algatati Puiestee tn 2 (Elva gümnaasiumi) kinnistu detailplaneeringu koostamine. Eesmärgiks on amortiseerunud jalgpalliväljaku asemele täismõõtmetes kunstmurukattega jalgpalliväljaku ja jooksuraja ehitamine. Elvas puudub tänapäeva nõuetele vastav väljak, mida saaksid aasta ringi kasutada jalgpalliklubi liikmed ja koolilapsed ning kus saaks korraldada rahvusvahelisi võistlusi.

Algatatav planeering on Elva linna üldplaneeringuga kooskõlas, kinnistu juhtotstarve on üldkasutatavate hoonete maa.

Avaldame sügavat kaastunnet Õnnelale, Erosele, Hermesele ja Riinule kalli abikaasa, isa ja äia

Peeter Brambati kaotuse puhul.

Sõbrad Janno, Triin, Siim, Marit, Ain, Cristine, Madis, Airi, Evelin, Gerard, Kert, Sille, Taavi, Karin ja Kermo peredega

Mälestame head kolleegi

Peeter Brambatit Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

AS Kanal 2

Teatame sügava kurbusega meie armsa

Avaldame sügavat kaastunnet Ulvi Gundlachile kalli isa

Ivo Gundlachi surma puhul.

AS EVR Cargo kollektiiv

Mälestame armast klassiõde Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa ...

Silvia Kruuti (sünd. Traat)

Heiti Hurt

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

Mälestame. Avaldame kaastunnet Kajale ja Laurile.

Klassikaaslased Nõmme gümnaasiumi 20. lennust Ärasaatmine 23. skp. kell 15 Pärnamäe krematooriumi väikses kabelis.

Perekond Raudseping

Ingli tiivad ingli viivad, aeg ja mõte rahu loovad.

Teatan kurbusega, et on lahkunud kallis

Armsat

Endla Pärtel

Kõik hea ja ilus sinust alles jääb.

Jääb alles läbi valude ja vaeva.

Kui helkiv täht sa tõused kõrgele.

Ja muudad nõnda heledamaks taeva.

Edward Kulbas Avaldan kogu südamest kaastunnet kalli poja ja venna kaotuse puhul.

Sõber Üllar

Hüvasti, kallis sõber!

Grete-Marie Laasperet

29. X 1927 – 16. VIII 2014

Andres Raukas

mälestavad ning avaldavad kaastunnet emale, isale, õele, vennale ja vanaemadele Hilariuse kooli 9. klass, õpetajad ja lapsevanemad.

Poeg

Mälestame kursusekaaslast.

Sügav kaastunne lähedastele.

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

Takeda Pharma Tehniline Teenistus

OOTAB VANU JA UUSI KLIENTE

Lõhutud küttepuud:

Näituse 26, Tartu.

50 cm, 29 € · kask 50 cm, 32 €

www.velotandem.eu

Tel 5392 5280.

Tel 740 6116,

Südamlik kaastunne lähedastele.

Uus ööpäevaringne ennustusliin, hind 1.08 €/min. Tel 900 9889.

Andres Raukast

NÜÜD UUEL AADRESSIL

27. VIII 1934 – 21. VIII 2012

Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kel töö on selguses.

(Juhan Liiv)

Mälestame kallist kolleegi

KALLE KIRSIAED

Sirje Annokit

Teeme remont- ja siseviimistlustöid. Maalri-, plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd, parketi paigaldus. Tallinn ja Harjumaa.

Tel 5616 2340.

Ükski lill ei õitse liiga kaua, tugev tammgi kukkuma kord peab.

Aeg lõpetuseks tõstab elusaua, kuid millal – seda keegi meist ei tea ...

JALGRATTAMEHAANIK

Leinavad lähedased. Ärasaatmine 23. skp. kell 10 Tartu krematooriumi suures saalis. Muldasängitamine Nõo kalmistul.

Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, hind 1,09 €/min.

Tööd saab CE-kat autojuht Tartus.

Tel 516 8210.

Spordimärgid. Ost parema hinnaga kl 10–16 Pärnu mnt 38.

Tel 655 9217.

Armsat

Hoiused kuni 8% aastas. Põhja-Eesti hoiu-laenuühistu. Tel 623 0230.

Ahtri 12, Tallinn. www.eestihoius.ee

Harald Rentpower OÜ pakub Soomes tööd plaatijatele ja puuseppadele. Vajalik vähene soome keele oskus ja auto olemasolu. Info tel +372 5567 5320 või harald@rentpower.ee

Suur naispere otsib kodu.

Kui kellelgi on pakkuda maja või suuremat korterit suurele perele, kus kasvamas ka puuetega lapsi, siis võtke ühendust tel 5598 8054.

17. I 1931 – 18. VIII 2014

Leiname sõbralikku ja abivalmis naabrinaist

Eesti Segakooride Liit esitleb: 24. VIII kl 17 Haapsalu toomkirikus suurvormide kontsert «GLORIA».

Vivaldi «Gloria», Pärt «Te Deum».

Dirigendid Lilyan Kaiv ja Risto Joost.

Müüa 2-kuused tõupaberitega berni alpi karjakoera emased kutsikad.

Kõik vajalikud protseduurid tehtud.

Tel 516 5415.

Teatame sügava kurbusega, et on lahkunud meie kallis

Endla Alla

Ida Pett

(sünd. Suimets) 18. VI 1930 – 17. VIII 2014

Rent ja müük. Põllutehnika USA-st. www.abefarmer.ee, tel 5552 0666.

Mälestus on kustumatu viis, mis heliseb igavesti.

· must lepp

Tasuta kojuvedu Tartu lähiümbruses.

Leinatalitus 23. skp. kell 14 Põlva Püha Peetri kirikus.

Muldasängitamine Põlva kalmistul.

TÜ keemikute 1980. aasta lend

Alles olid hetked, mil üheskoos olime, need meelest ei lähe ...

Avaldame sügavat kaastunnet Toomasele kalli isa

Tõnu Arnold Vikat

Endel Virro

17. XI 1941 – 14. VIII 2014

kaotuse puhul.

Mälestavad Agnes ja Milvi perekondadega ning avaldavad südamlikku kaastunnet Enele ja Indrekule tema perekonnaga.

Eesti Raudtee kollektiiv

Raieõiguste ja metsakinnistute ost

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

postimees, 21. august 2014 || kuulutused || 23

tel 739 0396, kuulutus@postimees.ee

Meie siiras kaastunne Monika Piknerile kalli isa

Avaldame kaastunnet Ulvile kalli isa

Stanislav Adamovitši

Ivo Gundlachi

kaotuse puhul.

KÜ Vasara Veneetsia elanikud

Südamlik kaastunne Monika Piknerile isa

Stanislav Adamovitši surma puhul.

KÜ Vasara 31

Hillar Kinguste 1. VIII 1915 – 16. VIII 2014

Endel Leppik Kaastunne Sirjele isa surma puhul.

Inga, Anna, Anneli, Anu, Mare, Sille, Anne-Ly, Anne, Anna, Kati, Milvi, Ingrid, Angeliina, Eha, Liina, Reet, Manne

Südamlik kaastunne Gustavile venna

Ain Põldmaa

Klavdia Silivask Avaldame kaastunnet Monikale ema lahkumise puhul.

Haja Autokooli pere

kaotuse puhul.

Eesti Raudtee kollektiiv

Südamlik kaastunne kogu perele.

Tartu põltsamaalaste klubi

Heiti Hurt

Mälestame leinas saatusekaaslast

Endel Leppik

Hillar Kingustet

Meie südamlik kaastunne Aldur Leppikule perega isa, äia ja vanaisa kaotuse puhul.

KÜ Vara 11 elanikud

Südamlik kaastunne Reinule kalli ema surma puhul.

Erik, Margus ning Tambet perega

Kallist onu ja tädimeest mälestavad Svea ja Rannar ning Malle ja Marika peredega.

Südamlik kaastunne Sirje ja Tarmo Leinile perekonnaga

Südamlik kaastunne Rein Pärtelile armsa ema

Sügav kaastunne Veikole ja tema perele kalli isa ja vanaisa

Südamlik kaastunne Kajale abikaasa surma puhul.

Karmen ja Kristi perega

Avaldame kaastunnet omastele.

Tartu Poliitvangide Ühenduse liikmed

On lahkunud loomaarst

Ain Aia

Heiti Hurt

Mälestame juhatuse liiget.

Südamlik kaastunne lähedastele.

KÜ Lehis elanikud

Sügav kaastunne Laurile ja Kajale kalli isa ja abikaasa surma puhul.

Eike, Evelin, Evi

Meie südamlik kaastunne Edale kalli

Jaak Kinnas

29. VIII 1959 – 22. VII 2014

Endel Leppiku

kaotuse puhul.

Angela, Jaak, Lea, Aivar

Endla Pärtel

Rannar Sillard

25. IX 1923 – 14. VIII 2014

Mälestavad EPA veterinaaria teaduskonna 1982. aastal lõpetanud kursusekaaslased ja Harjumaa loomaarstid.

Endla Pärteli

Ants Sinimäe

surma puhul.

Vara vallavalitsus ja vallavolikogu

kaotuse puhul. Töökaaslased Tartu Elamuhalduse aktsiaseltsist

surma puhul. Leinas langetavad pea Go Networki töötajad.

Heiti Hurt

Este Koppel

Südamlik kaastunne Kiriakijale kalli ema

Sveta, südamlik kaastunne kalli ema

surma puhul.

Lasteaia Triinu ja Taavi kollektiiv

Avaldame kaastunnet Kajale abikaasa kaotuse puhul.

Naabrid Helve, Liidia, Malle, Rein

Avaldame sügavat kaastunnet Sanderile ema surma puhul.

SV Takso kollektiiv

Avaldame kaastunnet Sirje Leinile ja Aldur Leppikule peredega kalli isa, äia, vanaisa

Kallis õpetaja Eda, siiras kaastunne abikaasa

Heiti Hurt

Siiras kaastunne Sandrile ja tema lähedastele kalli

Ain Aia

Ain Aia

kaotuse puhul. Sipsiku rühma lapsed, lapsevanemad, Agnes ja Niina lasteaiast Triinu ja Taavi

Sirje Annok Avaldame kaastunnet Tarmole ja Annettele kalli ema ja vanaema kaotuse puhul.

Külli ja Tõnis perega

Avaldame sügavat kaastunnet Jaanusele ja Tarmole peredega

Sirje Annoki

2. VII 1941 – 16. VIII 2014

Sügav kaastunne Kajale ja Helgale peredega abikaasa ja venna kaotuse puhul.

Edvi ja Esti pered

Heiti Hurt Avaldame sügavat kaastunnet Kaja Hurdale abikaasa surma puhul.

SA TÜK kopsukliinik

Kallist onu ja venda

Heiti Hurta

kaotuse puhul.

Ilme, Anneli ja Ain peredega

leinavad õde abikaasaga ning Allex ja Martin peredega.

Siiras kaastunne Kajale ja Laurile.

Sirje Annok

Südamlik kaastunne Eino Raidmaale perega kalli

Mälestame kallist klassiõde.

Südamlik kaastunne omastele.

Tartu 2. keskkooli 1966. aasta lend

Liis Härmsoni

11. IV 1948 – 15. VIII 2014

Este Koppeli kaotuse puhul.

Handro ja Nikolai

Mälestame

Este Koppelit Jagame Sanderi ja Annabarba leina.

Anne, Juhan, Aivar, Maris, Kaja, Tarmo

Lahkus kallis kolleeg

Lüüli Krevinsky Kaastunne lähedastele.

Rimi

14. VIII 1932 – 16. VIII 2014

Endel Leppiku kaotuse puhul.

Helje; Üllar perega

Heino-Hendrik Lind Avaldame sügavat kaastunnet kalli isa kaotuse puhul.

Janek, Toomas, Toivo, Urmas ja Üllar peredega

Mart Malvik Avaldame kaastunnet Kerlile isa surma puhul.

Töökaaslased osaühingust Kulukaubandus

Südamlik kaastunne dr. Svetlana Proškinale kalli isa

Serafim Morozovi surma puhul. Kolleegid Kliinikumi ja Tartu Ülikooli Sisekliinikust

Helena Kruus

Leiname endist töökaaslast

Mia Neid

kaotuse puhul.

AS ABT nõukogu

Südamlik kaastunne Margus Kruusile perega kalli tütre kaotuse puhul.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeosakond

Lydia Ariko

Avaldame kaastunnet Ritale kalli ema

Helena Kruus

Teatame sügava kurbusega meie kalli ema ja vanaema surmast. Ärasaatmine 23. skp. kell 12 Tartu krematooriumis.

Aino Järve

(sünd. Kull)

11. I 1933 – 17. VIII 2014

kaotuse puhul.

Elite, Tähe ja Gyne erakliinikud

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale Kruus kalli tütre ja õe kaotuse puhul.

Perekond Aasma

Avaldame kaastunnet Marel Kallasele vanaema

Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Avaldame sügavat kaastunnet Nellile perekonnaga.

Vally, Tiiu, Marta

Erna Kallase

Silvia Kruut

surma puhul.

AS SEBE

TÜ 1959. aastal lõpetanud arstid

Mälestame lahkunud kolleegi

Avaldame sügavat kaastunnet Olari Karlsonile isa

Valus on mõelda, et teid enam ei ole ...

Ivan Blaženin

Jevgeni Borzenkovi 24. VI 1956 – 18. VIII 2014

Heino Karlsoni

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Asutus Kadrioru Park

surma puhul.

Aktsiaseltsi Eesti Teed nõukogu

Peeter Brambat

Ants Kikas

31. XII 1954 – 16. VIII 2014

UBC langetab pea.

Avaldame kaastunnet Hermesele ja Erosele isa

Peeter Brambati kaotuse puhul.

Teletootmisfirma Ruut

Mälestame filmi- ja telerežissööri, Eesti Kinoliidu endist esimeest ja head kolleegi

Peeter Brambatit

Avaldame kaastunnet Toomas Kikasele venna surma puhul.

Palupera vallavolikogu ja -valitsus

Mälestame kauaaegset töökaaslast

Ants Kikast Avaldame kaastunnet omastele.

Töökaaslased Otepää teepiirkonnast

Mälestame töökaaslast

Ants Kikast

Edward Kulbas ja Helena Kruus

28. VI 1948 – 18. VIII 2014

Leinavad Silvi ja poeg Einar. Ärasaatmine 23. skp. kell 13.30 Tartu krematooriumi väikeses saalis.

Glikerija Šlenduhova Südamlik kaastunne Svetlana Orlovale kalli ema surma puhul.

Töökaaslased Sirley liinist

Andres Raukas

Mälestame head sõpra.

Sügav kaastunne lähedastele.

Perekond Agarmaa

Andres Raukas

Avaldame sügavat kaastunnet Siirile ja teistele lähedastele kalli ema ja vanaema

Südamlik kaastunne Hansule kalli isa kaotuse puhul.

Sõbrad Tartust

Südamlik kaastunne Reedale ja teistele lähedastele

Edward Kulbase ja tema pere kaotuse puhul.

Rannapere Pansionaat

Mälestame noorpõlvesõpra

Arvo Kuldmäed

Südamlik kaastunne Helvi Teigarile isa

Südamlik kaastunne Merikesele perega kalli isa ja vanaisa

Peeter Brambatit

Hillar Kinguste

Südamlik kaastunne lähedastele.

Meremäe vald Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ... ja katkeb siis.

Väino Kurtmanni

surma puhul.

Endised töökaaslased Tarmekost

Avaldame siirast kaastunnet omastele kalli

Leida Uri

kaotuse puhul.

Rühmakaaslased ülikoolipäevilt

lahkumise puhul. Mälestavad perekonnad Toomsoo ja Läti.

Südamlik kaastunne dr. Reet Raukasele armsa venna

Andres Raukase kaotuse puhul. Töökaaslased AS IdaTallinna Keskhaigla naistekliinikust

Andres Raukase

surma puhul.

Mälestab Adolf Kaadu pere.

surma puhul. Ülikooli molekulaarbioloogid keemiahoone laboritest 414 ja 151

kaotuse puhul. Perekond Pärtel

Mälestame aiandusühistu Viigi kauaaegset liiget

Südamlik kaastunne lähedastele

Aksel Orasi

Andres Otsmanni

Siiras kaastunne perekonnale

Leida Uri Avaldame sügavat kaastunnet Siirile ema surma puhul.

Sõbrad Tallinnast

Avaldame sügavat kaastunnet Jaagule, Siirile, Tiiule ning Veikole ja Askole peredega kalli

Südamlik kaastunne omastele

Andres Raukase

Head sõpra

Avaldame sügavat kaastunnet Tiina Andersonile perega kalli

Leida Uri

Andres Raukase

Avaldame sügavat kaastunnet Marko Jänesele kalli

ja tema kaaslase Helena kaotuse puhul.

Leinavad Eve, Mati ja Kadri.

Leida Uri

Südamlik kaastunne kogu perele.

Improgrupp Jaa

Mälestame ning avaldame südamlikku kaastunnet omastele

Edward Kulbase

kaotuse puhul.

AS Ilves-Extra

Andres Raukas

Lohutamatus leinas Andres, Riina ja Kristiin

Leinas langetame pea ning mälestame unustamatut filmimeest

Vassily Gergalo

Elmar Ojarand

Glikerija Šlenduhova

Heale sõbrale Mardile avaldavad sügavat kaastunnet isa kaotuse puhul endised klassikaaslased.

kaotuse puhul. Sõbrad ja kolleegid Eesti Biokeskusest ja TÜ molekulaarja rakubioloogia instituudist

Südamlik kaastunne lähedastele.

Jüri, Udo, Valentin, Sirje, Heino, Aime ja Jaan Taevaskojast

Avaldame kaastunnet Volodjale kalli isa kaotuse puhul.

Töökaaslased aktsiaseltsist BACULA

Teatame kurbusega, et on lahkunud

surma puhul.

Kolleegid Tartumaa raamatukogudest

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Aiandusühistu Viigi liikmed

Avaldame kaastunnet omastele.

AS Kagu Teed

Avaldame sügavat kaastunnet omastele. Eesti Kinoliit

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Maria Ratmanova

Anti Pederi

Andres Raukast

kaotuse puhul.

SA Tartu Sport

mälestavad Tarmo ja Anneli.

Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Südamlik kaastunne Ahtile perega ja lähedastele kalli

Mälestame kauaaegset majanaabrit

Anti Pederi

Andres Raukast

kaotuse puhul.

Ingrid, Veiko, Heli, Meelis, Peedu, Kiti, Kadri, Vahur, Kristi, Artur

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Korteriühistu Õnne elanikud

Helga Piirisild

Leida Uri Südamlik kaastunne omastele kalli ema, vanaema ja vanavanaema

Leida Uri surma puhul.

Maie, Tiina, Margus

Helju Vahtrik Mälestame kallist koduhoidjat ja sõbrannat. Avaldame siirast kaastunnet tütrele perega.

Villem, Taavi, Mare ja Kurmet Ossip

Avaldame kaastunnet Liiale perekonnaga abikaasa, isa ja vanaisa

Endel Virro surma puhul.

KÜ Tartu tänav 15

Avaldame kaastunnet Anne Männardile armsa ema surma puhul.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskus

August Riisenberg

Endel Virro

100. sünniaastapäeval mälestavad armsat abikaasat ja isa lesk Leida ning lapsed Rein, Ruth, Märt peredega.

Siiras kaastunne Elina Virrole isa kaotuse puhul.

Mack Bar-B-Que restoranide pere

Kallist

Mälestame oma üliõpilast

Helga Piirisilda 15. VI 1926 – 16. VIII 2014

20. VIII 1914 – 25. VII 1971

Jürgen Ringmetsa

Sügav kaastunne omastele

Endel Virro

kaotuse puhul.

Tartu Kutsehariduskeskuse pere

surma puhul.

Töökaaslased Kaubamaja raamatupidamisest

mälestavad tütar ja poeg perega. Ärasaatmine täna kell 14.30 Tallinna Püha Vaimu kirikus.

Avaldame kaastunnet omastele.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut

Südamlik kaastunne Helvi Teigarile kalli isa

Igaveseks kuigi lähed, mälestus on jääv.

Südamlik kaastunne abikaasale lastega

Südamlik kaastunne Janele perega kalli

Siiras kaastunne Lia Virrole lastega kalli abikaasa, isa ja vanaisa

Endel Leppik

Andres Pikkeri

Jüri Räni

Endel Virro

kaotuse puhul.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ kollektiiv

kaotuse puhul. Külli, Urmas, Kaire, Rauno, Ivika, Priit, Ly, Raivo

kaotuse puhul.

Klassiõed Võnnu keskkooli päevilt

Hillar Kinguste

kaotuse puhul. Töökaaslased Tartu Kutsehariduskeskuse ärinduse ja kaubanduse osakonnast

Südamlik kaastunne lastele peredega.

Helgi, Mall, Agnes, Aivar, Aksel

kaotuse puhul.

Perekond Kalmus

24 || TÄNA || POSTIMEES, 21. AUGUST 2014

TOIMETAJA TÕNIS POOM, TEL 666 2394, TONIS.POOM@POSTIMEES.EE

PALJU ÕNNE

TÄNA: POSTIMEES.EE

NIMEPÄEV: SVEN, SVENO

VAHENDAB KEVADISE PALGAUURINGU TULEMUSI.

Heino Arumäe 86, ajaloolane Katrin Karisma-Krumm (pildil) 67, poliitik, näitleja ja laulja Evi Tihemets-Viires 82, graafik POSTIMEES Karol Kuntsel 35, näitleja ÕNNITLEB: Martin Vunk 30, jalgpallur Jaanus Koov 42, Priit Pirsko 50, arhivaar (20.08) peakujundaja Aleksandr Tšaplõgin 50, ajakirjanik (20.08)

REISIKÜLG TUTVUSTAB JÄRVAMAAL TEGUTSEVAT JALGRATTAMUUSEUMI. EUROOPA

Tuuline ja üsna jahe

TALLINN +18

NARVA +20

RAKVERE +19

silve grabbi-kaiv ilmateenistuse sünoptik

KÄRDLA

m

/s

+17 HAAPSALU PAIDE Skandinaavia kohal juba päevi +18 +19 võimutsenud madalrõhkkond on oma keskmega püsima jäänud Botnia lahe äärde. Meil puhub selle kaguservas tugev edelatuul, mille puhangud saarTARTU PÄRNU VILJANDI +20 +18 tel ja rannikul ulatuvad 15– +19 KURESSAARE 17 m/s. Samuti on soodsad +18 tingimused sajupilvede tekkeks, mistõttu ei saa tänagi ilma hoovihmadeta. Taevas ringi VÕRU liikuvad pilved ja tuuline ilm ei laVALGA +20 se päevasoojal end suurt koguda, +19 jättes temperatuuri valdaval osal Eestist 18–19 °C piiresse.

KOLME PÄEVA ILMAENNUSTUS VEETEMPERATUUR Täna on vahelduva pilvisusega Anne kanal +19 Reede, 22.08 Laupäev, 23.08 Pühapäev, 24.08 ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, Emajõe vabaujula +17 +12/+19 +12/+18 Tallinn +12/+18 võib olla äikest. Puhub edelatuul Kakumäe rand +14 +10/+19 +10/+20 +9/+20 7–13, saartel ja rannikul puhangu- Tartu Kuressaare +18 ti 15–17 m/s, õhtul tuul nõrgeneb Narva +11/+19 +10/+20 +9/+20 Pirita rand +15 veidi. Õhusooja on 16–20 °C. Pärnu +12/+19 +11/+20 +12/+19 Pärnu rand +16 Pühajärv +19 Kuressaare +13/+19 +13/+19 +12/+18

7– 13

foto: erakogu / valgamaalane

VIIMANE VEERG

HOMME POSTIMEHES:

Hummuli kalamees püüdis piraka haugi Valgamaa Hummuli vallavanem Enn Mihailov, kes on ka kirglik kalamees, tõmbas hiljuti Väikesest Emajõest välja suure haugi (pildil), millel oli pikkust 104 sentimeetrit ja kaalu 9,1 kilogrammi. Peaaegu iga nädal kalal käiva mehe seni püütud kaladest ei ole haug siiski kõige suurem. Norra vetest on ta välja toonud 12,5 kilogrammi kaaluva paltuse ehk hiidlesta.

Kalastamisega alustas Mihailov isaga kaasas käies viieaastase poisikesena, nüüdseks on ta kirglik kalamees olnud juba 53 aastat. Norras on ta ookeanipüügil käinud juba kaheksa aastat, Eestis aga jõuab tihti Peipsi järvele kalastama. Valgamaalane

Eesti toit otsis Ärmal uusi suid Presidendipaar võõrustas teisipäeval Viljandimaal Abja vallas Ärma talus ligi sadat Eesti toidu edendajat, kelle seas oli nii väike- ja mahetootjaid kui ka kokkasid ja restoranipidajaid. Nad olid tulnud järjekorras neljandale Eesti toidu kokkutulekule.

Seekordseks päevateemaks nimetas presidendiproua Evelin Ilves Põhjala köögi, sest Eesti sai kutse liituda Põhjala köögi manifestiga. Tema sõnul käsitleb manifest kohaliku hooajalise tooraine kasutamist. Sakala

PÄIKE

Tallinnas Tartus Kärdlas

tõuseb 5.51 5.47 6.01

loojub 20.56 20.44 21.02

SEB 8. Tartu Rulluisumaraton

KÕIGE SOOJEM JA KÕIGE KÜLMEM Tallinnas Tartus

+26,5 kraadi (1951) +5,3 kraadi (1933) +29,8 kraadi (1972) +2,8 kraadi (1914)

42/21 km

KUUFAASID 17. august 15.26 25. august 17.13 2. september 14.11 9. september 4.38

24. AUGUST 2014

www.tartumaraton.ee

Amsterdam Ateena Barcelona Belgrad Berliin Bern Bratislava Brüssel Budapest Bukarest Dublin Helsingi Kiiev Kopenhaagen Lissabon Ljubljana London Madrid Minsk Monaco Moskva Oslo Pariis Peterburi Praha Reykjavik Riia Rooma Sofia Stockholm Varssavi Viin Vilnius Zagreb

MAAILM Bangkok Canberra Hongkong Kairo Kaplinn Lagos Los Angeles Mumbai New York Peking São Paulo Tokyo

+17 +33 +22 +28 +18 +20 +22 +18 +21 +31 +15 +17 +28 +17 +24 +17 +17 +31 +19 +23 +26 +18 +19 +19 +20 +11 +19 +29 +29 +18 +15 +21 +19 +20 +31 +15 +29 +37 +17 +27 +28 +28 +27 +35 +28 +34

TELE- JA RAADIOKAVAD • NELJAPÄEV, 21. AUGUST ETV

ETV 2

KANAL 2

06 50 Aia elu: Kaktused 07 00 Maahommik 45 Osoon 08 15 Ringvaade* 55 Vaalasaarte Maria: Asitõend 09 45 Holby City haigla* 10 45 Eesti mäng* 11 15 ENSV: Kui kõnnib mannekeen* 45 Iga pink räägib loo 12 15 Tõuse ja sära!

13 25 XXVI laulupidu.

Kaunimad hetked* 45 The Doors. Kuidas sündis “L.A. Woman”* 14 45 Päikseline itaalia köök, 5/6: Sant’Antioco* 15 15 Vaalasaarte Maria: Asitõend* 16 05 Holby City haigla: See öö…

17 05 Mõistlik või mõttetu 35 Meie inimesed: Anton 18 00 Õnne 13 30 AK 45 Reisile minuga: Jerevan 19 10 ENSV: Tants ja tagaajamine 40 Isa Brown, 4/10: Mees puu otsas 20 30 Eesti mäng 21 00 AK. Ilm. Sport 35 Ringvaade 22 15 Tähelaev: Heiki Nabi 23 30 Meeletu orkaan.

Rolling Stones, 1/2 00 30 Isa Brown, 4/10: Mees puu otsas* 01 15 Untsakad 34 ERR uudised

07 30 Lastesaated 09 00 Metsapeatus, 9* 30 Kirstie retrokodu – vana saab uue elu, 3/5: Ellie ja Nick* 10 15 Surma õukond, 2/3: Henry Viies* 11 00 AegRuum Mängides jumalat* 11 52 ERR uudised 16 50 Eesti muusikavideod (ETV 2013) 17 15 Smallville: Igavene elu (USA 2008) 18 00 Vembu ja Tembu seiklused, 6/9 25 Pingviin Jasper 30 Võlukarussell: Teo Tiidu kingitus Tuksile 40 Maša ja karu: Saa terveks! (Vene 2012) 45 Hiirelabor (LõunaAafrika Vabariigi 2009) 50 Pimmi ja Pammi seiklused: Perenaise peika 55 Tinga Tinga lood: Miks leemuril on nii suured silmad 19 10 Minu lemmikloom 20 AK (viipekeeles) 30 AK (vene keeles) 45 Rakett 69: Soolomäng algab 20 15 Attenborough – 60 aastat looduses, 3/3: Meie habras planeet 21 10 Minuscule 15 Lance Armstrongi tõde?. Dokfilm 22 00 Maailma kino: Ingel (Norra 2009). Draama 23 35 Rabarock 2012, 2 00 11 ERR uudised

06 05 Matsakas beib: Kas ma valetaksin sulle?

50 Taltsutamatu süda, 41* 07 40 Garfield 08 05 Suvereporter* 09 05 Armastus ja karistus, 52* 11 05 Kodus ja võõrsil, 5827 35 Tagasipöördumine paradiisi (Saksa 1998). Romantiline draama 13 30 Galileo* 14 00 Heeringaminutid 10 Lindprii: Nii heas kui halvas. Salajane võrgustik 16 05 Küladetektiivid, 63: Surnud kukk 17 05 Taltsutamatu süda, 42 18 05 Armastus ja karistus, 53 20 00 Suvereporter 21 00 Heeringas Veenuse õlal 30 Viimane võmm: Kaisutades tapetut 22 30 Bourne’i ülemvõim (Saksa–USA 2004).

Põnevik 00 40 Chuck: Chuck vs Zoom 01 30 Harry seadus: Viimane tants 02 10 Vahelevõtja: Elav tõestus, 1 50 Naabriplika: Valla au* 03 35 Suvereporter* 04 25 Nikita: Püha üritus 05 05 Küladetektiivid, 63: Surnud kukk*

TV3 06 15 Joonissarjad 07 55 Armastuse pisarad, 63* 08 55 Kirgede torm* 09 55 Vaprad ja ilusad* 10 25 Top Shop 40 Valge maja 1, 5 11 10 Kättemaksukontor 9, 8: Ilusad silmad 2* 12 15 Ootamatult isaks 2, 5: Ohtlik Hope 45 Suvesangarid, 43* 13 20 Juurdlust viivad läbi sensitiivid, 38* 14 25 Selline on elu!

15 25 Vaprad ja ilusad 55 Armastuse pisarad, 64 16 55 Midsomeri mõrvad 10, 08: Nad otsisid siit...

19 00 Seitsmesed suvesadamas 20 00 Kättemaksukontor 9, 9: Dopingukütid 1 21 00 Selgeltnägijate tuleproov 8, 12 22 00 Suvesangarid, 44 30 Suletud uste taga 5, 10: 17aastaselt paljulapseline 23 30 Dr House 7, 11: Perepraksis 00 30 Euroopa Pokkeriturnee 01 30 Peamine kahtlusalune 1, 9 02 20 Suletud uste taga 5, 10* 03 10 Euroopa pokkeriturnee* 04 05 Suvesangarid, 44* 35 Seitsmesed suvesadamas 05 25 Suvesangarid, 44* 50 Reisijaht

KANAL 11

KANAL 12

TV6

TALLINNA TV

VIKERRAADIO KLASSIKA

05 30 Manhattani tuhkatriinu, 142 06 20 Totaalne ärkamine!

08 15 Punased roosid 09 10 Emmerdale, 253* 40 Eluteed, 29 10 05 Küladetektiivid, 247: Patriarhi tagasitulek 55 Süütu süüdlane, 33 11 45 Top Shop 12 00 10 aastat nooremaks USA 25 Poissmees, 8* 14 05 Hiireke nimega Stuart Little (USA– Saksa 1999)*.

Perekomöödia 15 40 10 aastat nooremaks USA* 16 00 Hawthorne: Usalduse küsimus 17 00 Superlapsehoidja 18 00 Doktor Oz 19 00 Kodus ja võõrsil, 5828 30 Emmerdale, 254 20 00 Saare sosinad 21 00 Süües saledaks, 11 30 Aedniku aabits 22 00 Piinlikud kehad – kliinik, 2 23 00 Poissmees, 9/13: Sean räägib südamelt ära 50 Kuidas alasti hea välja näha? 5 00 45 Suvereporter 01 35 Unustamatu 02 20 Saare sosinad* 03 10 Staariminutid: Leonardo DiCaprio 15 Superlapsehoidja* 04 00 Süütu süüdlane* 45 Suvereporter*

06 30 Krimi* 07 00 Suvereporter 08 00 Galileo* 30 Komissar Rex* 09 20 Conan, 276* 10 10 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: Texas* 11 00 Jututuba 13 45 Supermani uued seiklused, 57/86: Ma kuulutan teid...* 14 35 Knight Rider, 62/90: Turvavõrk* 15 30 Ekstreemkalapüük Robson Greeniga: USA idarannik 16 20 Komissar Rex, 155: Caravaggio needus 17 10 Supermani uued seiklused, 58/86: Topeltmäng 18 05 Knight Rider, 63/90: 19. auk 19 00 Galileo 30 Kalailm 20 00 Tuvikesed, 4748: Minu ema*; Tantsukursused* 21 00 Kaks ja pool meest: Keith Moon oksendab oma hauas* 30 Surmaingel (USA 2009). Põnevik 23 00 Suvepunker+, 2* 30 Conan, 277: Megan Fox, Todd Glass 00 20 Kaks ja pool meest: Ma kutsusin teda Magooks 45 Tuvikesed, 49-50: Kolm töökohta; Nokaut 01 35 Night Chat 05 00 Postimees.ee

06 00 Power Hit Radio – KICKSTART 08 30 Seitsmesed suvesadamas* 09 30 Kodu keset linna* 10 00 Kutsuge Cobra 11 6, 14* 11 00 Kalamehejutud 1, 5-8 13 00 Kõige naljakamad koduvideod 10 Top Shop 30 Kodu keset linna 14 00 Kutsuge Cobra 11* 15 00 Kälimehed 2, 10 16 00 Kutsuge Cobra 11 6, 15: Reedetud ja maha müüdud 17 00 NCIS kriminalistid 5, 9: Kaotatud ja leitud 18 00 Perepea 8, 14* 30 Simpsonid 5, 9* 19 00 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 1314: Bänd või diskor?; Sõrmus sõrme 20 00 Perepea 8, 15: Kolmekordne King 30 Simpsonid 5, 10: Springfield 21 00 Suvesangarid, 38 30 Skorpionikuningas (Saksa-Belgia-USA 2002). Seiklusfilm 23 20 Puhkus Mehhikos 2, 71; ekstra 2, 70 00 35 Kuidas ma kohtasin teie ema 8, 1314* 01 35 Kälimehed 2, 10* 02 25 Suvesangarid, 38* 50 Power Hit Radio – KICKSTART 04 30 Kodu keset linna* 05 00 Seitsmesed suvesadamas 50 Uudistemagasin

07 00 Info TV 08 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 09 00 Keelatud armastus. Otse südamesse, 107/142* 45 Aja puudutus* 10 15 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 30 Suvemiks* 11 15 August 1991.

Tuleviku mälestused*.

Dokfilm 12 15 Pillimeeste klubi* 13 15 Koolitants 2014, 12/19* 14 10 Ameerika eestlased. Idarannik, 4/13* 40 Peaminister, 10* 15 35 Kinnisvaraveeb 16 15 Armuleek, 232/304* 17 00 Armuleek, 233* 45 Armuleek, 234* 18 30 TeTeVeke lastele 19 00 TÄNA. Uudised 15 Keelatud armastus. Otse südamesse, 108/142 20 00 TÄNA. Uudised 15 OTSE: Suvemiks 21 00 Päevakava* 15 Dr Vassiljevi terviseminutid* 30 TÄNA. Uudised (subtiitritega) 45 Iidsed salatoimikud, 2/3.

Dokfilm 22 35 Punane kalju (Hiina, 2008) 01 00 TÄNA. Uudised (subtiitritega)* 15 Suvemiks* 02 00 TeleChat

05 30 Vikerhommik.

Märt Treier 09 45 Õpetaja Kusti kummitab 10 05 Huvitaja. Krista Taim 11 30 Järjejutt. Eriline Eri Klas, IV 12 00 Keskpäevased uudised 15 Uudis+. Arp Müller 14 05 Tegija. Sergei Petrjajev ja Arp Müller 15 00 Pärastlõunased uudised 15 Kauamängiv 16 05 Kultuuriuudised 15 Stuudios on Sten Teppan 17 05 Mulgikeelsed uudised 18 00 Päevakaja 30 Õpetaja Kusti kummitab* 19 05 Mulle meeldib see muusika. Arno Tamm 20 15 Sport 45 Õhtujutt lastele 21 05 Melomaania.

Kodulaulud 22 05 Sport 30 Järjejutt* 23 03 KÖP. Balti ketti meenutades, II. Küllo Arjakas, Marje Lenk 00 05 Huvitaja* 01 00 Kauamängiv* 45 Öömuusika

07 10 Klassikahommik.

Jaan Leppik 09 30 Raadioteater. Mis teha, Ann?, 4. Aidi Vallik - Mis teha, Ann? 10 05 Muusikatuba.

Kersti Inno Esineb Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.

11 05 Album. Tango Meeting (2014) Argentiina tangosid mängivad Heiki Mätlik ja Esteban Colucci.

12 02 Delta. Signe Toomla 14 05 Kooskõla Klassikalise muusika suurteos kommentaariga.

15 15 Amadeus + 16 05 Kontserdisaalis.

ERSO hooaeg Tallinn-Atlanta.

Esineb Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Nikolai Aleksejev.

17 05 Da Capo 18 20 Kella-6-džäss 19 05 Delta* 20 00 Ilmakaar. Rabih Abou-Khalil Liibanoni oudimängija ja Portugali fado-laulja Ricardo Ribeiro.

Festival Intermunicipal de Musicas do Mundo.

21 00 Kontserdisaalis.

Johannes Damaskusest* 22 05 Fantaasia. Tõnis Leemets 00 05 Nokturn