POOLA ERILEHT
6
Poola 7 imet
27. OkTOObER 2011
Fotod: 7x Poola Turismiorganisatsioon (POT)
Viimasel aastakümnel on Poolast saanud populaarne turismisihtkoht Euroopas: seni suhteliselt tagasihoidlikult avastatud paigana pakub Poola ometi ohtralt võimalusi huvitava ja mitmekesise puhkuse veetmiseks. Külastatavaimate paikade hulka kuuluvad ajaloolised ja kaunid linnad nagu Kraków, Toruń, Varssavi, Poznań, Wrocław ja Trójmiasto ehk kolmiklinn: Gdańsk, Gdynia ja Sopot. Maailmas ainulaadsed on nii Wieliczka soolakaevandus, Malborki loss kui Elblągi kanal. WIElICZKa
K KRaKÓW
J
uba 965. aastal ajaloolistes ürikutes esmamainitud Kraków oli enam kui viis ja pool sajandit (1040–1596) Poola kuningate residentsiks ja riigi pealinnaks. Ka pärast seda, kui Kraków enam pealinna funktsioone ei kandnud, jäi ta siiski kogu Poola jaoks oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Linnal on ajaloolises mõttes kõvasti vedanud, sest vaatamata ajalookeeristele on Krakówi suur ja rikkalik mälestistepärand pärast selle täielikku ülesehitamist 13. sajandil peaaegu tervenisti säilinud. Just seepärast kanti Krakówi ajalooline linnasüda 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Imekaunisse vanalinna, Waweli linnamäele ning Kazimierzi ja Stradomi linnaosadesse on koondunud Poola ajaloo kõige tähtsamad mälestised – ligikaudu 3000 arhitektuuriobjekti ning muuseumit, ilma milleta ei saaks rääkida ei Poola kunsti- ega arhitektuuriajaloost. Krakówi vanalinna turuplats oli üks keskaegse Euroopa suurematest ja seda ehib
tänini elegantne renessansiajast pärit turuhoone Sukiennice, mille vanimad kauplused pärinevad 13. sajandist. Väljakut ümbritsevad toredad kivimajad ja linnapaleed, selle keskel on XIV sajandist pärinev raekoda. Platsi ääres asub imekaunis Maarja kirik, mille tornist kostab juba sajandeid igal täistunnil pasunaheli, mis raadio vahendusel kantakse üle kogu Poola. Maarja kiriku taga asub endine turuplats, mis kannab Väikse turu nime. Vanalinna kohal kõrgub Waweli mägi koos renessansistiilis kuningalossiga, kus asuvad riigi hinnalisemad kunstikogud. Gooti katedraali krüptides puhkavad paljude Poola kuningate põrmud.
rakówi lähedal asuv kaevandus oli soolatootmiskohana tuntud juba X–XI sajandil ning on töötanud vaheaegadeta juba alates X sajandist, ehkki eelmise sajandi lõpust saadik ei kaevanda soola enam kaevurid, vaid see aurutatakse välja kaevanduses leiduvast soolasest veest. Kaevanduse sügavus on kuni 327 m; siin on üheksa eri kaevandustasandit, umbes 300 km koridore ja ligi 3000 koobast. Wieliczka soolakaevandusest sai külastajate jaoks atraktsioon juba nii ammu, mil turismist selle sõna tänapäevases tähenduses veel juttugi polnud. Kaevanduse sügavustesse viiv trepp ehitati külastajate tarbeks juba 1744. aastal. Praegune maa-alune turistitrass viib läbi kolme tasapinna – 64 m sügavusest kuni 135 m sügavuseni, võimaldades juurdepääsu 19-le omavahel kaevanduskäikudega ühendatud koopale, mis on kaunistatud paljude soolaste skulptuuridega, nende
seas on ka imelised soolast kabelid ja saalid. Suurim neist kannab kuninganna Kinga nime ning on 50 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 12 meetrit kõrge. Kõik selles ääretult kaunis ruumis, sh kroonlühtrid, on soolakristallidest. Maa all asuvad mitte ainult kaunid kabelid ja kenasti kujundatud koopad, vaid ka ballisaal, banketisaalid, restoran, meenekauplused ning isegi sanatoorium. Mõnedes maa-alustes koobastes asuvad väga tugevalt sooldunud veega järvekesed. Osa teetrassist on ligipääsetav ka puuetega inimestele, kes saavad siin liikuda ratastooliga.
WIELICZKA SOOLAKAEVANDUS 32-020 Wieliczka, Daniłowicza tn 10 Tel +(48 12) 278 7302 Faks +(48 12) 278 7333 Info: www.kopalnia.pl E-post: turystyka@kopalnia.pl
TURISMIINFOKESKUS Krakow, Szpitalna tn 25 Tel +(48 12) 432 0110 Faks 432 0060 Info: www.krakow.pl E-post: it-krakow@wp.pl
WaWEl
P
oola valitsejate residents, nende nekropol ja koht, kus loodi Poola ajalugu. See ebatavaline, poolakate jaoks püha paik, rõhutab nende rahvuslikku identiteeti ning on samal ajal ka oluliseks kultuurisümboliks. Aastal 1000 sai Krakowist piiskopkonna keskus ning varsti pärast seda püstitati Wawelile esimene katedraal. Waweli loss oli Poola valitsejate residentsiks alates XI sajandi keskpaigast kuni XVII sajandi alguseni. Ehkki praegune hoonestus ühendab endas olulisi romaani ja gooti stiili fragmente, omandas Wawel oma praeguse välisilme umbes aastatel 1504–1535, s.o kuningate Aleksander Jagiellończyku (1501–1506) ja Zygmunt I Vana (1506–1548) ajal. Praegu on kuningalossi interjöörides väljas kuus muuseumikogusid tutvustavat ekspositsiooni: «Kuninglikud saalid», «Privaatruumid», «Idamaad Waweli ekspositsioonis», «Kroonijuveelide varakamber», «Relvakamber», «Kadunud Wawel». Kõige hinnalisemaks eksponaatidekoguks on renessansiaegsed gobeläänvaibad, mis kooti
1550. aasta paiku kuningas Zygmunt II Augusti tellimusel. Need on tehtud Brüsseli kangrute töökodades suurepärase kunstniku Michiel Coxcie jooniste järgi. Kollektsioon, mis praegu sisaldab 138 eset, on suurim ja hinnalisim tekstiilikogu Euroopas. Waweli katedraal on üks Poola tähtsamatest pühakodadest. Siin on toimunud kroonimispidustused, sõlmitud monarhide ja nende laste abielud ning ristitud nende järglased. Katedraali sees ning selle maa-alustes krüptides puhkavad peaaegu kõik Poola kuningad. Praegu on sel kirikul kolmelöövilise basiilika kuju, samuti kolm torni, ristlööv ja kabelid. Kõige kaunim on ülekullatud plekk-katusega kaetud XVI sajandist pärit renessansistiilis Zygmunti kabel – viimaste Jagelloonide mausoleum.
WAWELI KUNINGALOSS 31-001, Kraków Wawel 5 Tel +(12) 422 5155 Info: www.wawel.krakow.pl E-post: zamek@wawel.edu.pl
MaSUURIa SUURED JÄRVED
M
asuuria suured järved kujutavad endast Poola suurimat veekogude kompleksi: omavahel kanalitega ühendatud järvede pindala moodustab umbes 20% selle regiooni – Masuuria Suurjärvistu – üldisest territooriumist. Poola teiste regioonide taustal eristub selle piirkonna maastik järvede rohkuse tõttu tuntavalt muudest looduskooslustest. Järvistu laiub meridiaani-kujuliselt Masuuria regiooni keskel – põhjas algab see Mamry järvedekompleksiga, mis asuvad liigendatud moreenmaastikul; keskosas asetsevast Niegocini järvest kaugemal läheb nõgu kitsamaks ja piklikumaks: sealses orus asuvad järved Ryńskie, Tałt, Mikołajskie, Bełdan ja Nidzkie. Peamisest, põhja-lõunasuunalisest veeteest ida pool laiub aga Poola kõige suurema järve Śniardwy avar veteväli. Masuuriasse sõidab kokku hulgaliselt purjetajaid, kes tavaliselt alustavad oma reise ühest suurjärvistu piirkonna peamistest turismikeskustest: Giżyckost, Węgorzewost, Mikołajkist või Ruciany-Nidast. Tegelikult on pea iga Masuuria järve ääres sadamad, mis meelitavad purjetamishuvilisi retkedele mööda siinseid maalilisi
veekogusid. Masuuria suurjärvistu piirkonnas on palju puhkekeskusi, hotelle, pansionaate, külaliskortereid ja telkimiskohti, mis pakuvad turistidele võimalusi puhata vägagi erineval tasemel ja eri hindadega. Mandrijää poolt vormitud vaheldusrikas reljeefne maastik, metsamassiivid ja arvukad järved muudavad Masuuria suurjärvistu ala ebatavaliselt võluvaks ja erandlikuks piirkonnaks nii Poolas kui ka kogu Euroopas. Masuuria suurjärvistu on juba arvatud maailma kolmekümne kõige kaunima paiga hulka (28. kohal) ja viie kauneima paiga hulka Euroopas. Masuuria järved on jõudnud ka Šveitsi fondi «New 7 Wonders» läbiviidava konkursi finaali, mille eesmärgiks on «Seitsme uue loodusime» väljaselgitamine. Konkursi laureaadid selguvad tänavu 11. novembril. Kuni selle ajani jätkub seitsme loodusime hääletus ning Masuuria järvistut saab toetada, andes oma hääle internetilehel: www.MazuryCudNatury.org.
ROHKEM INFOT: www.polska.travel/en
MalBoRK
R
istirüütlid ehitasid Poola maadele terve rea kindlustatud lossikomplekse, millest esimene ning kõige uhkem oli XIII– XV sajandil püstitatud ja hiljem laiendatud Malbork. Alates 1309. aastast täitis see ka orduriigi pealinna rolli. Praegu on Malbork üheks suurepärasemaks keskaegse kindlustus- ja esindusarhitektuuri näiteks kogu Euroopas. Kindlust ümbritsevad kaitsetornide ja väravatega müürid. Eeslinnuses, mida kutsutakse Niski Zamek, asuvad arsenal, püha Laurentsiuse kabel ja gooti stiilis linnamajade müürid. Kindluse keskmises osas (Średni
Zamek) asub ordumeistri palee ning hiiglaslik rüütlisaal. Pärast orduriigi allakäiku sai lossist Poola kuningate residents nende siinmail viibimise ajaks. Turistidele avatud lossiruumides eksponeeritakse arheoloogilisi ja ajaloolisi kogusid Malborkist kui orduriigi pealinnast ning relvi ja rüütlite raudturviseid, samuti suurepärast merevaigukollektsiooni. Lossis toimuvad ka valgus- ja heliinstallatsioonid.
MALBORKI LOSS Malbork, Starościńska tn 1 Tel + (48 55) 647 0800 Faks 647 0803 Info: www.zamek.malbork.pl, E-post: info@zamek.malbork.pl