Page 1

Poola Euroopa Liidu eesistujamaa POOLA ERILEHT

27. oktoober 2011


POOLA ERILEHT

2

Poola – sinu äripartner

Poola Vabariik Ustka

Kolobrzeg

Slupsk

Gdynia Sopot Gdansk

Koszalin

Suwalki

Elblag

Swinoujscie

27. OkTOObER 2011

Olsztyn Szczecin Lomza

Bydgoszcz Torun

Pila

Ostrateka

Bialystok

WALDEMAR PAWLAK

Ciechanow Gorzow Wielkopolski Wloclawek

Poznan

Plock

Zielona Gora

Leszno

Siedlce Skierniewice

Biala Podlaska

Lodz

Kalisz

Glogow

Sieradz

P

Radom Piotrkow Trybunalski

Legnica

Poola asepeaminister, majandusminister

Warsaw

Konin

Lublin

Wroclaw

Chelm

Jelenia Walbrzych

Czestochowa

Opole

Kielce

Zamosc Tarnobrzeg

Bytom Gliwice

Katowice

Krakow

Tarnow

Bielsko-Biala Nowy Sacz

Rzeszow

Krosno

Przemysl

Poola lipp

Poola vapp

Hea Postimehe lugeja GRZEGORZ M. POZNAŃSKI Poola Vabariigi suursaadik Eestis

M Pealinn Pindala Rahvaarv President Peaminister Iseseisvus Rahaühik

Varssavi 312 683 km2 38 161 000 (juuli 2009) Bronisław Komorowski Donald Tusk 11. november 1918 zlott (PLN)

Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas Suur-Karja 1 10140 Tallinn

Tel (+372) 627 8201 Tel (+372) 627 8208, 627 8211 (konsulaar- ja viisaküsimused) Faks (+372) 644 5221 E-post: eetalamb@msz.gov.pl tallin_amb_rk@msz.gov.pl (konsulaar- ja viisaküsimused) Info: www.tallinn.polemb.net Facebook’i konto: Embassy of the Republic of Poland Poola-Eesti Klubi Pro Polonia: www.poola.ee Skandinaavia-Poola Kaubanduskoda: www.spcc.pl Skandinaavia-Poola Ekspordi Keskus: www.spec.ee Poola Vabariigi ametlik infoportaal: www.poland.gov.pl

ul on ülihea meel, et loete praegu Poola erilehte, või täpsemalt Poola majandusele ja Poola–Eesti koostööle pühendatud lehte. Meie riigid on minevikus sageli jaganud ühist saatust. Liivimaa sõdade ajast oleme tihedalt seotud – mida kinnitab ka Tartu linna valge-punane lipp. Koos saime iseseisvaks pärast Esimest maailmasõda ning kaotasime iseseisvuse Molotovi-Ribbentropi pakti tulemusel. Koos võitlesime oma vabaduse eest ja saime selle tagasi «solidaarsuse» võidu, «ümarlaua» läbirääkimiste ja külma sõja lõpu järel. Üheskoos astusime Euroopa Liitu ja NATOsse. Aasta 2011 on meie jaoks eriline. See on Eesti rahvale iseseisvuse taastamise 20. aastapäev. Samas tähistame sel aastal 90. aastapäeva diplomaatiliste suhete loomisest Poola ja Eesti vahel ning nende suhete taasloomise 20. aastapäeva. Alates 1. juulist on Poola Euroopa Liidu eesistujamaa. Kõik see muudab 2011. aasta kokkuvõtete tegemise aastaks. Toome esile Poola ja Eesti saavutusi, analüüsime meievahelist koostööd ja mõtleme, mida oleks võimalik tulevikus teha, et meie lapsed elaksid turvalisemas, jõukamas ja avatumas Euroopas ning paremas maailmas. Tänu ühisele ajaloole saame hästi teineteisest aru ning näeme sarnaselt Euroopat ja maailma. Praeguste suhete mustrit, mida meie rahvad arendavad vabaduse, demokraatia ning samadesse Euroopa ja Atlandi struktuuridesse kuulumise tingimustes, loovad aga suuremal määral majandus-, kultuuri- ja teaduskontaktid ning suhted meie inimeste vahel. Just need kontaktid otsustavad, kui tugevad on sidemed Poola ja Eesti, poolakate ja eestlaste vahel. Erileht tutvustab teile dünaamilist, moodsat ja innovaatilist Poola majandust. Oleme veendunud, et meie firmade koostöö võib olla kasulik mõlemale poolele ja saame toetuda sünergiale meie kahe riigi majanduse vahel. Koostöös Poola Majandusministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Poola-Skandinaavia Kaubanduskoja ja Skandinaavia-Poola Ekspordi Keskusega püüab Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas igati toetada uute koostöövormide arengut ning majanduskontakte

Teemalehe materjalid: Poola suursaatkond koostöös Poola Majandusministeeriumi, Põllumajandusabi Programmide Agentuuri, Poola Ettevõtluse Arendamise Agentuuri, Poola Turismiorganisatsiooni, Dr Irena Erise, toidublogi Kwestia Smaku ja ajakirjaga Polish Food.

meie riikide vahel. Infot meie tegevuse kohta leiate saatkonna kodulehel ning suurematel messidel, kus saatkond osaleb infostendidega. Suurt rõõmu teevad mulle jõudsalt arenevad kultuurisuhted, mille heaks näiteks on Tadeusz Kantori näitus, mida eksponeeritakse praegu KUMUs. Kantor on üks suuremaid poola kunstnikke pärast Teist maailmasõda, maailma mastaabis tuntud režissöör, maalija, performance´ide meister ning silmapaistev avangardist. Poola ja Eesti kunstnikud loovad tänapäeval koos uusi väärtusi ja kunstitrende. Edukalt arenevad suhted ka teaduse vallas – paljud Eesti tudengid õpivad praegu Poola kõrgkoolides ja Poola tudengid Eestis. Poola keelt on võimalik õppida Tallinna ja Tartu ülikoolides, eesti keelt õpetatakse mitmes kõrgkoolis Poolas. Poola ja Eesti õppeasutused teevad tihedat koostööd Euroopa ja maailma teadusprogrammides. Suur arengupotentsiaal peitub ka regionaalkoostöös. Poola regioonid (vojevoodkonnad), millest mõningatel on juba partnersuhted Eesti maakondadega, on igati sobivad koostööpartnerid kultuuri ja majanduse vallas ning aitavad luua vahetuid kontakte meie riikide elanike vahel. Ma loodan, et Poola regioonide avatus ja dünaamika inspireerib teid kontaktide loomisel Poolas. Saatkond võib teid aidata atraktiivsete partnerite leidmisel Poola regioonides. Kõik, keda huvitab Poola kultuur, ühiskond, majandus, on teretulnud sel aastal loodud Poola-Eesti Klubisse Pro Polonia. Loodan, et klubi muutub tähtsaks kohtumispaigaks ning annab vajalikku infot Poola ja poolakate kohta.

K

allid eesti sõbrad! Poola ja Eesti on lähedased riigid. Praegu ehitame koos Euroopa Liidu poliitikat, koos püüame hakkama saada tänapäeva Euroopa ja maailma väljakutsetega. Teeme tihedat koostööd Läänemere regioonis. Seda enam, et nüüd on just Läänemere regiooni riigid muutunud Euroopa Liidus eeskujuks eelarvedistsipliini ja avaliku sektori vastutustundlikkuse osas. Poolakad ja eestlased võivad olla uhked oma viimase kahekümne aasta saavutuste üle ning ma olen kindel, et saavad uhkust tunda ka järgmise 20 aasta pärast selle üle, mida saavutame tänu tihedale koostööle ja sõprussuhetele. Soovin teile meeldivat lugemist!

Erilehe toimetaja: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee Reklaam: Marika Jahilo, marika.jahilo@postimees.ee Eve Kruuse, eve.kruuse@postimees.ee

oola on dünaamiliselt arenev maa, mis teeb ta atraktiivseks välisinvestoritele. Uhkusega tuletan meelde, et Poola oli ainus Euroopa Liidu maa, kel õnnestus viimase majanduskriisi ajal säilitada positiivset majanduskasvu. Praegune majanduslik situatsioon Poolas annab aluse käsitleda meid kui poliitiliselt ja majanduslikult stabiilset riiki. Oleme viimasel ajal teinud mitu tähtsat sammu ettevõtlustegevuse soodustamiseks. Üheks olulisemaks neist on ettevõtlust reguleerivate õigusaktide muutmine, mis praktikas tähendab tõkete kõrvaldamist, mis segavad ettevõtjaid majandustegevuse alustamisel ja selle arendamisel. Valmistasime ette kaks seadust, mis likvideerisid osa administratiivkohustusi, mis lubab ettevõtjatel säästa aastas umbes 1,8 mld eurot. Poola on endiste idabloki maade seas üks kiiremini arenevaid riike. Meie ambitsiooniks on ettevõtlustegevuseks parimate tingimuste loomine kogu Euroopas. Seda, et meie püüdlusi märgatakse, kinnitab kõrge hinnang Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni aruandes «World Investment Report 2011». Selles aruandes, mida valmistas ette ÜRO Kaubanduse ja Arengu Konverents (UNSTAD) ning kus soovi-

Pomeraania teadus- ja tehnoloogiapark koondab enda ümber maailmas kõrgelt hinnatud ettevõtteid ja sel on kõik eeldused, et saada kõige tugevamaks omataoliseks Poolas. Foto: PARP

tatakse potentsiaalsetele investoritele parimaid kohti fondide paigutamiseks, asetati Poola kuuendale kohale ning see on Poolale suur edu. Meie ees on ainult sellised hiiglased nagu Hiina, USA, India, Brasiilia ja Venemaa. Selle kinnituseks, et Poolal läheb hästi, on ka fakt, et Krakow märgiti ära kui perspektiivikaim linn innovatiivseks tegevuseks – Małopolska pealinn edestas selliseid konkurente nagu Peking ja Kairo. Investorite magnetiks on ka Poola 14 tugevat erimajandustsooni territooriumiga kokku üle 130 km² – sinna on väljastatud üle 1400 tegevusloa. Erimajandustsoonides on 2011. aasta juuni lõpu seisuga teostatud enam

kui 15 mld euro väärtuses investeeringuid ning see võimaldas luua 180 000 uut töökohta. Erimajandustsoonide funktsioneerimise eesmärgiks on regioonide areng, sellele aitab kaasa investeeringute sissevool, uute tehnoloogiate rakendamine ja kohalike koostöösidemete arendamine. Erimajandustsoonid on ka hea baas koostöö tugevdamiseks olemasolevate majandussidemete raames ning majandusklastrite initsiatiivide arendamiseks. Soovitame Eesti ettevõtjatele meie riigis investeerida, sest viimaste aastate jooksul on Poola tõestanud oma majanduslikku küpsust ja stabiilsust.

Poola Eli eesistumise prioriteedid majanduskontekstis: «Euroopa integratsioon kui kasvu allikas» – ELi siseturu arendamine, toetudes Euroopa Komisjoni Ühtse Turu Aktile (Single Market Act): digitaalse kaubanduse arendamine, administratiivtõkete vähendamine, õigusregulatsioonide parandamine ning ühtse, odavama patendisüsteemi loomine Euroopas. «Turvaline Euroopa» – ELi efektiivse energeetika strateegia loomine: ELi positsiooni tugevdamine energia toorainete tootjate ja transiitmaade osas ning vastavate ELi institutsioonide funktsioneerimise efektiivsuse tõstmine. «Maailmale avatud Euroopa» – ELi ühtse kaubanduspoliitika arendamine: ELi majandus-kaubanduslike suhete elavdamine idaga. Sealhulgas vabakaubandustsooni teemaliste läbirääkimiste edukas lõpetamine ELi ja Ukraina vahel.

PARP toetab ja arendab Poola proinnovaatilisi institutsioone

P

oola Ettevőtluse Arendamise Agentuur andis välja oma kataloogi, mis promob Poola institutsioone, mis toetavad innovatiivset ettevõtlust. Publikatsioon tutvustab mitutkümmet institutsiooni – teadus-tehnoloogilisi parke, tehnoloogilisi inkubaatoreid ja tehnoloogia rakendamiskeskusi. PARPi esinaine Bożena Lublińska-Kasprzak kutsub kataloogiga tutvuma, öeldes, et kataloog on suunatud eelkõige ettevõtjatele, kes plaanivad tegevuse alustamist ja arendamist, kasutades tänapäevaseid teadmisi ja tehnoloogiaid; investoritele, kes otsivad innovatiivseid projekte ning võimalikele partneritele Poolas ja välismaal, kes kaaluvad koos-

töö alustamist Poola institutsioonidega. Alates Poola ühinemisest ELiga kasvas erinevate innovatsiooni toetavate institutsioonide arv kolmekordselt, praegu on neid üle 190. Veel sellel aastal ja lähimatel aastatel tekib üle kümne sellist tüüpi institutsiooni. Innovaatilise ettevõtluse areng ja teadusuuringute tulemuste efektiivne kasutamine majanduses oleks võimatu ilma hästi toimiva ja laia innovatsiooni toetavate institutsioonide võrguta. Tegutsedes teaduse ja äri piiril, on Poola tehnoloogilised inkubaatorid ja pargid ning tehnoloogia rakenduskeskused eduka majanduse üks võtmeteguritest. Need aitavad kaasa teadmiste liikumisele teadusüksuste ja ettevõtete vahel. Sellega

teevad nad lihtsamaks uute lahenduste rakendamise majanduspraktikasse, oma tegevusega osalevad aktiivselt majandusühiskondliku arengu logistikas, kujutades endast teadmistele toetuva majanduse infrastruktuuri. Seoses ülaltooduga toetab PARP innovatiivinstitutsioone mitte ainult infrastruktuuri ehitamise osas, vaid ka nende institutsioonide kaadrite kasvatamise osas. Seda tehakse erinevate projektide kaudu. Lisaks kataloogi väljaandmisele tugevdab PARP pro-innovatiivsete institutsioonide potentsiaali ja kompetentsi initsiatiivi «Innovatiivse ettevõtluse Efektiivne Ümbrus» raames, mis näeb ette töötajate koolitusi, infopäevi, koolitusreise ja infomaterjalide väljaandmist.

Poola innovatiivsust toetavate institutsioonide kataloog on kättesaadav Innovatsiooniportaalis: http://www.pi.gov.pl/PARP/CHAPTER_86197.asp?soid=43C238365746418699D582EB6FC02629

Küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn Tel 666 2202, faks 666 2301


POOLA ERILEHT

27. OkTOObER 2011

3

P

oola Ettevõtluse arendamise agentuur (PaRP) on riigi agentuur, mis allub majandusministrile ning on loodud 9. novembril 2000. aastal. Agentuuri ülesandeks on ettevõtluse arendamiseks, innovatiivsuse toetamiseks ja inimressursi arendamiseks ette nähtud riigieelarve ja UE fondide juhtimine. PARPi missiooniks on soodsate tingimuste loomine Poola majanduse tasakaalustatud arenguks ettevõtete innovatiivsuse ja rahvusvahelise aktiivsuse toetamise kaudu ning keskkonnasõbralike tootmis- ja tarbimisvormide propageerimine. Agentuuri tegevuse eesmärgiks on väikeettevõtete innovatiiv- ja arendustegevust toetavate majandusarenguprogrammide realiseerimine, regionaalareng, ekspordi kasv, inimressursside areng ja uute tehnoloogiate rakendamine. Finantsperspektiivis aastateks 2007–2013 osaleb PARP kolme operatsiooniprogrammi rakendamises, mida realiseeritakse Riikliku Strateegilise Raamistiku 2007– 2013 alusel: • operatsiooniprogramm Innovatiivne Majandus eelarve 3,9 mld eurot • operatsiooniprogramm Inimkapital eelarve 672 mln eurot • operatsiooniprogramm Ida-Poola areng eelarve 2,6 mld eurot Riikliku Strateegilise Raamistiku eelarve aastateks 2007–2013 on 85,6 mld eurot, mis vastab aasta kuludele 5% Poola SKP ulatuses. Agentuuri poolt rakendatavate operatsiooniprogrammide finantsosalus RSRis: 7172 mld eurot – see on 8,4% RSR eelarvest.

Fotod: Polish Food

Poola põllumajandusel on Euroopa Liidus suur kaal ADAM POŚLEDNIK Majandusanalüüside ja põllumajanduspoliitika osakond Põllumajandusabi Programmide Agentuur (FAPA)

P

oola on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige, liidus on 27 liikmesriiki ja põllumajandussektori tähtsus nende majanduses on vägagi erinev. Poolas on põllumajandus aga väga tähtis majandussektor, millel on suur mõju mitte ainult maaelanike sotsiaal-majanduslikust vaatevinklist lähtudes, vaid ka looduskeskkonna, maastiku struktuuri ja bioloogilise mitmekesisuse poolest. Samas on põllumajanduse mõju makroökonoomilistele näitajatele, sh eelkõige osakaalule SKPs,

suhteliselt väike. 2009. aastal oli Poola põllumajanduse osa SKPst 2,1%, 1989. aastal (st Poola riigikorra muutumise aastal) oli see aga 11,8%. Võrdluseks: 2009. aastal oli põllumajanduse osakaal SKPst ELi riikides keskmiselt 1,1%. 2009. aastal töötas Poolas põllumajanduses 13,3% elanikkonnast, mis on võrreldes teiste Euroopa riikidega üsna suur protsent. Sarnased näitajad Poolaga on Kreekal (11,9%), Portugalil (11,2%) ja Leedul (9,2%). Poola Statistikaameti andmeil moodustavad 93% Poola pindalast maapiirkonna alad (291 000 km²) ja seal elab 14,9 mln inimest. Kõlvikud moodustasid Poolas 2009. aastal Euroopa Komisjoni andmeil 50% riigi pindalast (15,6 mln ha) ning selle näitaja poolest on Poola viiendal kohal Euroopas. Võrreldes teiste ELi riikidega

on Poolal ka tähelepanuväärne põllumajandusmaa kogus – üle 1 ha ühe elaniku kohta. Poola Statistikaameti andmetel oli teraviljasaak Poolas 2009. aastal 27,3 mln tonni. Teravili moodustab Poolas külvipinnast valdava enamiku – 70%. 2010. aastal kasutati 28% (2 406 000 ha) teravilja külvipinnast nisu kasvatamiseks, toodeti 9 487 000 tonni nisu. See asetas Poola kolmandale kohale nisu külvpinna suuruse järgi ELis ning tootmises neljandale kohale pärast Prantsusmaad. Puu- ja köögiviljade tootmise osas on Poolal Euroopa Liidus tähtis koht: Poola on ELis suurim õunte, kirsside, mustade sõstarde ja vaarikate tootja. Maasika-, kultuurmustika- ja kapsatootmises on Poola ELis teisel kohal. Ka sibula- ja porganditootmises on Poola ELis arvestatavatel kohtadel. Poola on

ELis suurim õuna- ja pehmetest puuviljadest valmistatava kontsentreeritud mahla tootja, suurim külmutatud puuviljade tootja ning teine külmutatud ja hapendatud köögiviljade tootja. Sealiha turg on Poolas suurim ja tähtsaim nii tootjaile kui ka tarbijatele ning Poola varustab end täiel määral ise sealiha ja sealihatoodetega. 2010. aastal toodeti Poolas 1 775 000 tonni sealiha, olles kogutoodangult ELis 4. kohal. Sigade hulk Poolas oli 2010. a ligi 14,8 mln ning rohkem sigu kasvatatakse ELis vaid Saksamaal (26,6 mln) ja Hispaanias (25,3 mln). Alates ELiga ühinemisest on Poolas tunduvalt kasvanud veiste arv (v.a piimalehmad): 2010. a detsembri seisuga oli Poolas 5,5 mln veist, sh piimalehmi 2,6 mln. See asetas Poola seitsmendale kohale ELi rii-

kide seas. Piimatootmises on Poola ELis 4. kohal. 2010. aastal toodeti u 12 mln tonni piima. Poola on maailmas ja Euroopas tähtis põllumajandus-, aiandus- ja loomset päritolu saaduste tootja. Poolas on head looduslikud tingimused põllumajandussaaduste tootmiseks, mis lubab toota tervislikke ja kvaliteetseid toiduaineid. Lisaks kuulub Poola Euroopa riikide gruppi, kellel on kõrge bioloogilise mitmekesisuse faktor. Teiste ELi riikide taustal, kes võivad kiita efektiivset ja moodsat põllumajandust, on Poola trumbiks hästi säilinud looduslik keskkond. Poola on KeskEuroopas ka erakordne näide maast, kus tänu põllumajanduse killustatusele on traditsioonilistes majapidamistes säilinud regionaalsed kultiveeritud taimed ja põllumajandusloomade haruldased tõud.

LOT Polish Airlines panustab tasemel teenindusse ja lennuliinide arendamisse RIINA LUIK teemalehe toimetaja

K

aks aastat tagasi avatud Varssavi – Tallinna – Varssavi lennuliin on end igati õigustanud ja leidmas aina enam poolehoidjaid, sest LOT Polish Airlines pakub pardal kõrgetasemelist teenindust. Ka turistiklassi reisija saab nautida sööki-jooki ning pagasi osas pole sarnaselt mitmete teiste lennufirmadega kitsendusi tehtud. Sellest, kuhu suunas lennufirma edasi areneb, räägib LOT Polish Airlines’i kommunikatsioonidirektor Leszek Chorzewski.

Kaks aastat tagasi avasite Tallinna – Varssavi lennuliini. Kui edukaks see liin on osutunud ja mida räägivad numbrid?

Varssavi – Tallinn – Varssavi on osutunud edukaks lennuliiniks: suvise lennuplaani kohaselt lendasime iga päev, talvel, mil reisijate arv paratamatult veidi kahaneb, vähendasime lende neljale korrale nädalas. Liini teenindab mugav väikelennuk Embraer-170. Ümmarguselt 50 protsendile Tallinnast peale tulevatele reisijatele on sihtkohaks Varssavi/Poola ning sama suur on ligilähedaselt ka transiitreisijate hulk, kes lendavad Varssavi kaudu teistesse Euroopa sihtkohtadesse või USAsse. Praegu tundub, et reisijate arv Tallinnast on tõusuteel ja tulevik on üsna paljulubav. LOT on viimasel ajal jõudsalt panustanud kauglennuliinide arendamisse ning praegu olevat teie kõige populaarsem lennuliin Varssavi – Hanoi. Kuhu edasi? See on tõepoolest nii. Varssavi kaudu saab mugavalt lennata kahte sihtkohta USAs: Chicagosse ja New Yorki – viimases nii JFK kui Newarki lennujaamadesse; Kanadas lendame Torontosse ja Kaug-Idas lendame alates 2010. aasta sügisest Vietnamisse Hanoisse. Järgmisel aastal on kavas avada lennuliin Hiinasse Pekingisse. LOTi edasised arenguplaanid on otseselt seotud lennupargi täiendamisega ehk sellega, millal saa-

me tootjatehasest kätte praegu maailma kõige moodsamaks peetava lennumasina – Boeing 787 Dreamlineri. Milliseid lennukeid praegu kauglennuliinidel kasutate? Opereerime äri- ja turistiklassi omava Boeing 767-300 mudeli lennukitega ning nagu juba ütlesin, loodame väga järgmisel aastal liinile saata uhiuue ja meie lennupargis esimese B787 Dreamlineri. LOT on teinud liinivõrgu laienemise kõrval olulisi samme ka klientide rahulolu tõstmisel: serveerite endiselt pardal toitu, karastus- ja alkohoolseid jooke ning seda ka turistiklassis reisijatele; te pole läinud välja pagasi piiramise peale, teie hinnad on kombineeritavad SASi, Lufthansa ja Estonian Airiga, võimaldades kasutada väljalennul üht ja tagasilennul teist lennufirmat – klient ainult võidab sellest ega pea näilise kokkuhoiu eelistuses hiljem pettunult oma rahakotti kergendama. Need on õiged tähelepanekud ning oleme seda suutnud vaatamata sellele, et LOT kuulub n-ö tavaliste lennufirmade kategooriasse. Oleme oma kaheksakümne kahe tegutsemisaasta jooksul alati püüdnud pakkuda kõrgekvaliteedilist len-

nuelamust ning maitsva toidu, karastus- ja alkohoolsete jookide pakkumine lennuki pardal nii turisti- kui äriklassis on meil olnud kogu aeg. Samuti on lennureisijatele oluline, et lennufirmal oleks lai liinivõrk ning ühest lennujaamast oleks võimalus lennata otse võimalikult paljudesse sihtkohtadesse. Suudame seda Varssavi igati tänapäevaseks muutunud lennujaama kaudu lendavatele reisijatele ka pakkuda. Olles 2003. aastast maailma suurima lennufirmade liidu Star Alliance liige, saab LOT pakkuda mitmeid soodustusi ja eripakkumisi, näiteks: • mitmeid eraldi soodustusi pakkuv püsikliendiprogramm Miles&More; • globaalne lennuvõrk, mis tähendab 21 200 lendu ööpäevas 1185 sihtkohta 185 eri riigis; • tänu alliansile on meie ja meie partneritega võimalik maailmale tiir peale teha; • elektrooniliste piletite kasutamine, elektrooniline check-in ja fare finder ehk nutitelefonidele mõeldud lahendus parima hinna leidmiseks Star Alliance’i lennufirmade seast jpm. Need on vaid mõned näited eelistest, mida reisija tänu LOTi Star Alliance’i liikmelisusele saab. Soovitan meie klientidel neid lähemalt uurida ka meie kodulehelt www.lot.com ja www.staralliance.com.

LOT on üks neist lennufirmadest, mis jätkuvalt pakub nii turistikui äriklassis reisijatele pardal toitu ning karastus- ja alkohoolseid jooke. Fotod: LOT

2012. aastal võtab LOT kauglennuliinidel kasutusele praegu maailma kõige moodsamaks peetava Boeing 787 Dreamlineri.


POOLA ERILEHT

4

27. OkTOObER 2011

Dr Irena Eris – Poola ilusaadik maailmas

L

aboratorium Kosmetyczne Dr Irena Eris (Dr Irena Erise Kosmeetikalabor) on tuntuim ja suurim Poola hoolduskosmeetika tootja, mis on turul olnud juba ümmarguselt kolmkümmend aastat. Firma toodab laias valikus kosmeetikatooteid, mis on kättesaadavad erinevates turusegmentides: premium-sarjad: Dr Irena Eris ja Prosystem Home Care; economic-sari Lirene (müügil ka Eestis), noortesari Under Twenty ja apteegi dermokosmeetika sari Pharmaceris. See on suurepärane näide sellest, kuidas firma on käivitunud ühe naise unistustest ning mille reaalsuseks muutmisel on olnud ühtviisi olulised nii töökus, kirg kui ka koostöö ja usaldus. Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Eris sündis 1983. aastal abielupaari Irena Eris ja Henryk Orfinger ettevõtmisel väikese käsitööettevõttena, kus töötas ainult üks inimene ja toodeti vaid ühte kreemi. Möödus peaaegu 30 aastat ning nüüd on tegemist hoopis teise firmaga – Dr Irena Erise kosmeetikatooteid müüakse 28 maailma riigis, firma annab tööd 800 inimesele ja toodab üle 25 miljoni kosmeetikatoote aastas. Dr Irena Eris on üks väärtuslikumaid ja tuntumaid Poola kaubamärke.

INNOVAATILISED TEADUSUURINGUD Tähtsamaid suundi Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Erise tegevuses on teadusuuringud.

2001. aastal tekkis Poolas ja kogu Euroopa kosmeetikavaldkonnas unikaalne asutus Dr Irena Erise teadus- ja arenduskeskus, mille bioloogidest, molekulaarbioloogidest, dermatoloogidest ja allergoloogidest koosnev kollektiiv teostab uuringuid naharakkudel – fibroblastidel ja veresoonte endoteeli rakkudel. Siin teostatakse naharakkude (fibroblastide, keranotsüütide, melanotsüütide) katseklaasiuuringuid (in vitro), mis võimaldavad kasutada kosmeetikatoodetes aktiivseid koostisaineid optimaalse kontsentratsiooniga ning panna need harmooniliselt toimima koos teiste selles tootes olevate komponentidega. Uuringutöö teiseks etapiks on in vivo uuringud (vaatlus), mis kinnitavad koostisainete toime

efektiivsust konkreetses tootes. Uuringute tulemusi esitletakse rahvusvahelistel konverentsidel ning avaldatakse teadusajakirjades ja perioodilistes teadusväljaannetes ehk Institute for Science Informationi poolt soovitatud väljaannetes. Laboratoorium teeb koostööd mitme teaduskeskusega Poolas ja välismaal (nt Keemia- ja Tuumaenergia Instituudi, Varssavi Ülikooli bioloogia osakonna, Krakowi Jagielloni Ülikooli biotehnoloogia osakonna, Poola Teadusakadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi, Varssavi ja Lodzi Meditsiiniülikoolide, Poznani Tehnikaülikooliga, University Hospital Schleswig-Holsteiniga Saksamaal jmt). Koostöö tulemuseks on mitte ainult tõhusate, ohu-

tute ja innovaatiliste kosmeetikatoodete tootmine, vaid ka teaduslike ja populaarteaduslike publikatsioonide avaldamine erialaväljaannetes ning presentatsioonid teaduskonverentsidel Poolas ja mujal riikides. Firma Dr Irena Eris on ainus Poola tootja, kes kutsuti osalema Poola Foorumi loomises loomkatsete suhtes alternatiivsete meetodite väljatöötamiseks kosmeetika valdkonnas. Firma sai auväärse kutse seetõttu, et ei testi oma kosmeetikatooteid loomade peal ning on üks vähestest Euroopa firmadest, kes uurib oma toodete koostisaineid in vitro meetodil kultiveeritud naharakkudel – fibroblastidel ja soonte endoteeli rakkudel.

MITTE AINULT KOSMEETIKA! Dr Irena Eris on üks tugevamaid Poola kaubamärke. Aastaid ehitatud positiivne maine on selle asutaja ja omaniku dr Irena Erise töö vili. Esimesena Poolas on ta loonud novaatorliku Kosmeetika Instituudi Dr Irena Eris, mis ühendab professionaalseid kosmeetikateenuseid ja nõustamist nahaarstide poolt. Lisaks konsultatsioonidele teevad arstid esteetilise dermatoloogia valdkonda kuuluvaid protseduure. Peale Kosmeetika Instituutide võrgu toetavad kaubamärgi mainet ka luksuslikud hotellid SPA Irena Eris (Krynica Zdrój ja Wzgórza Dylewskie’s).

Henryk orfinger Varssavi Tehnikaülikooli transpordi osakonna vilistlane Henryk Orfinger on Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Erise kaasomanik ja juhatuse esimees. Ta on ka Poola Eratööandjate Konföderatsiooni Lewiatan Ülemnõukogu esimees. Orfinger on pälvinud auhinna «Poola Ettevõtluse Liider 2000» silmapaistvate oskuste eest firma maine tugevdamisel turul, püsiva majandustulemuste kasvu, stabiilse rentaabluse ja efektiivse konkureerimise eest välismaa kosmeetikatoodetega (Business Centre Club, 2001). Alates jaanuarist 2006 on Orfinger Lääne-Masuuria Lokaalse Turismiorganisatsiooni juhatuse esimees. Organisatsioon toetab turismi arengut Masuuria läänepiirkonnas.

Dr Irena Eris Firma idee autor dr Irena Eris õppis Varssavi Meditsiiniakadeemias farmaatsiat ning kaitses doktorikraadi Berliini Humboldti Ülikoolis. Praegu on ta kosmeetikafirma Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Eris kaasomanik ning teadus- ja arendusdirektor. Firma loomisest alates tegeleb dr Eris uute toodete loomisega ning juhib arendusprotsesse. Silmapaistvate saavutuste eest nii ettevõtluses kui ilutööstuses on teda pärjatud paljude mainekate auhindade, aunimetuste ja preemiatega, sealhulgas Aastakümne Ärinaine (1999), Aasta Ärimees (2000), Kisieli auhind tugeva keskmise ettevõtte loomise eest (2000). 2004. aastal sai ta 20. koha mõjukate Poola naiste reitingus, 2005. aastal pälvis Itaalia presidendilt medali Stella Della Solidarieta’ Italiana. 2008. aastal anti talle eduka eksporttegevuse eest Poola Rahvuskaubanduskoja auhind «Väljapaistev Poola eksportija». Samal aastal valiti ta SPA & Wellness Magazine’i ja Spaplaneti poolt parimaks spaa-loojaks. 2010. aastal saavutas dr Eris esikoha Poola «Edukate inimeste TOP 20».

Krynica Zdroj on üks kahest luksuslikust Dr Irena Erise SPA hotellist, mis on ülipopulaarsed nii kodu- kui välismaiste puhkajate seas. 3x foto: Dr Irena Eris

Lirene – iluhooldus naisele, kes teab, mida vajab

L

irene on üks Dr Irena Erise Kosmeetikalaboratooriumi tuntud kaubamärkidest, mida müüakse ka Eestis. Lirene on turul olnud juba seitse aastat ning saanud kiiresti tarbijate lemmikuks. Praegu on see üks juhtivatest

Dr Irena Erise tooted Eestis kaubamärkidest Poola kosmeetikaturul ja muutub üha populaarsemaks ka välismaal – Lirene tooteid müüakse 27 riigis, sh Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis, Ukrainas, Leedus, Lätis, Lähis-Idas, PõhjaAmeerikas ja Aasia riikides.

Sarja Lirene tulek Eesti turule toimus käesoleval aastal ja selle maaletoojaks on MG Beauty. Praegu müüakse Lirene tooteid 24 müügipunktis ja internetipoes www.mylook.ee. Lirene’t on võimalik osta Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Haapsalus, Paides, Keilas, Jõgeval, Elvas, Kanepis, Mustvees, Võrus, Antslas, Hiiumaal ja Saaremaal. Lirene põhipakkumiseks Eestis on Lirene Folacyna sari.

22. septembril disainifestivali Disainiöö raames toimunud disainerite ja loomeinimeste üritusel «Pecha Kucha» esines ettekandega tuntud Poola disaini propageerija, kultuuriajakirjanik ja kuraator Agnieszka Jacobson-Cielecka. Foto: Tiit Koha

Poola disainis pu RIINA LUIK teemalehe toimetaja

S

armikas Agnieszka Jacobson-Cielecka on Poolas tunnustatud vabakutseline näituste kuraator, disainikriitik, ajakirjanik ja kirjastaja. Pärast seda, kui ta omaloodud sisustusajakirja Elle Decorationi peatoimetaja kohalt lahkus ning hakkas tegelema õpetamise ja disaininäituste kureerimisega, on temast saanud üks tuntumaid Poola ja rahvusvaheliste noorte disainerite toetajaid. Agnieszka peab loenguid, avaldab disaini- ja elustiilialaseid artikleid, on disainikonkurssidel kohtunikuks ning püüab kõigiti levitada disainialaseid teadmisi. Koostöös mitmete Poola ja teiste riikide kultuuriinstitutsioonidega organiseerib ta disaininäitusi üle kogu maailma. 22. septembril Tallinnas peetud järjekordsel disainifestivalil Disainiöö esines Agnieszka ettekandega, kus tutvustas verinoort Poola disainikõrgkooli School of Form Poznańis, mille ellukutsujate ja pedagoogide seas on ta ametis isegi. Just Agnieszka on õige inimene, kes oskab rääkida sellest, mis Poola disainimaailmas praegu toimub. Teie ettekande põhisisu puudutas ühte verivärsket õppeasutust, mis alustab tänavu oktoobris enam kui saja tudengiga. Mis õigupoolest ajendas looma uut disainikõrgkooli? Eelkõige leidsime oma mõttekaaslaste-disainerite ringis, et disainiharidus vajab Poolas täiesti uut kontseptuaalset lähenemist. Üks selle kontsepti põhimõtteid on, et üliõpilased ei saaks ainult disainialast haridust, vaid ka laiapõhjalise humanitaarhariduse. Meie koolis on disainiharidus (sisekujundus, mood, tööstusdisain, visuaalne kommunikatsioon) tugevasti läbi põimunud humanitaarteadustega, mis on olulisim erinevus disainerite õppekavast Kaunite Kunstide Akadeemias. Teine oluline aspekt on see, et kuigi me oleme Varssavi sotsiaal- ja humanitaarteaduste kõrgkooli haru, on tegu Poola suurima erakõrgkooliga. Osaliselt toetume ELilt saadud stardikapitalile, kuid kooli põhirahastaja on Poola üks suuremaid mööbliettevõtteid Iker. Nende huvi ja toetus on mõistetavad, sest nad teavad, mida tänapäeva disainitööstus vajab ja millised on noorte disainerite probleemid. Poola on tootmismahtudelt maailma suuruselt neljas mööblitootja. Kui vaataksime ühe mööblieseme tootmiseks kulutatud summat ja disaini, siis selline tööstus ellu ei jääks – midagi peab muutuma. Seda enam, et meil on oma mööblitööstusel pikk ja väärikas ajalugu, oleme juba viis-

kümmend aastat olnud Rootsi mööbligigandi IKEA suurim tarnija ning omal moel võime öelda, et just Poola ja IKEA tehastes töötavad poolakad on päästnud ühe maailma mööblitööstuse lipulaeva. Kätte on aga jõudnud aeg luua Poola oma tootemark ja selles suunas me oma noori disainerid koolitades liigumegi. Kuid eriliselt hea meel on selle üle, et meie kooli mentoriks on maailmas tuntud moe- ja interjööridisainer, tõeline trendilooja Li Edelkoort. Pärast kümmet aastat Eindhoveni Disainiakadeemias töötamist võttis ta vastu meie pakkumise jagada lähiaastatel oma kogemusi Poolas. Millistel kaalutlustel rajasite kooli just nimelt Poznańisse ja mitte pealinna Varssavisse? Puht praktilistel kaalutlustel, sest Poznań on Poola mööbli- ja disainitööstuse süda ning siin on meie tudengitele kõige paremad ja käepärasemad praktikabaasid. Teiseks põhjuseks on see, et nii Varssavis, Krakówis, Łódźis, Gdańskis kui Wrozławis olid juba kunstikõrgkoolid olemas ja mõned fakulteedid polütehniliste kõrgkoolide juures. Ent kui oled saanud hariduse eelkõige kunstnikuna, oled sa paratamatult harjunud olema loomeprotsessi keskmes. Kui oled õppinud disaineriks, domineerib selles looja ja tellija suhe – disain on teenindus ja teenus selle kõige paremas tähenduses. Kuid kahtlemata peab sellel teenusel olema kõrge kunstiline ja esteetiline väärtus. Disaineri roll on viimastel aastatel oluliselt muutunud – omaette nokitsemisest on kasvanud välja vajadus juhtida nii loome-, tootmiskui turundusprotsesse. Disainer peab olema ka avatud suhtleja ning sotsiaalselt aktiivne, tajuma hästi inimeste vajadusi. Just see on põhjus humanitaarainete sissetoomiseks meie õppeprotsessi. Milles seisneb erinevus sisuliselt ehk õppeprotsessis eneses? Meil on kaks peamist õppesuunda: disain, mida juhin mina ning humanitaarteaduste suund (filosoofia, sotsioloogia, antropoloogia, psühholoogia erialad), mida kureerib Dawid Wiener. Nagu igas kunstikõrgkoolis on vaja tudengitel õppida ka kunstiajalugu ja filosoofiat, kuid enamasti antakse eksam ära ja see unustatakse. Meie tahame, et humanitaarvallas saadud teadmisi rakendataks väga praktilisel moel oma loomeprotsessis, et need muutuks selle loomulikuks ja rikastavaks osaks. Disainierialad koos humanitaarteadustega moodustavad õppesüsteemi tugitalad. Kolmas piilar on workshop ehk käelise tegevuse arendamine ja praktika, sest kahjuks on sellistest oskustest loomevaldkonnas aina suurem puudus. Neljas piilar, milleta


POOLA ERILEHT

27. OkTOObER 2011

Plopp-toolid. Oskar Zieta

uhuvad värsked tuuled loomeinimesed enam kuidagi toime ei tule, on head teadmised ärivaldkonnas tegutsemiseks. Juba esimesel aastal asus teie koolis õppima üle 120 üliõpilase, kas see huvi ja usaldus verivärske kooli vastu üllatab teid? See on väga hea näitaja, seda enam, et umbes sama palju tudengeid õpib Poola erinevates kunstikõrgkoolides kokku. Ma arvan, et võtmeküsimuseks on siinjuures meie paindlik lähenemine õppeprotsessile, ainete rohkus ja nende kombineerimine, sümbioos eri valdkondade vahel. Samu disainierialasid õpetatakse teistes koolides endiselt vanade õppemudelite järgi. Erinevus torkab silma juba sisseastumisel – meie kooli astuja ei pea ilmtingimata oskama filigraanselt joonistada, hoopis tähtsam on tema üldine loov mõtlemine, huvitavad ideed. Joonistamist saab meie juures õppida, see on ainult üks «keel», mida disainer kasutab, kuid meie peame samaväärseks ka teisi «keeli» – arvutiprogrammide valdamist, võõrkeeli jne. Me ei arvagi, et kõigist meie koolis õppinuist peaksid tingimata saama disainerid, kuid usume, et nad jäävad ühel või teisel moel selNagi/riidepuu. Poor Design

lesse valdkonda tööle ja aitavad kaasa disaini arengule. Kolmas oluline aspekt on see, et tudengid puutuvad esimesel aastal kokku kõigi koolis õpetatavate erialadega. Tutvustusest selgus, et enamik õppejõududest on väga noored. Jah, see on tõsi – peaaegu pooled õppejõududest on nooremad kui 40 aastat. Kuid mis on meie jaoks eriti oluline – nad kõik on tegutsevad disainerid. Meie meeskonna säravaima tähe Li Edelkoorti kõrval on kahtlemata tuntud ja hinnatud disainer Oskar Zieta, keda teatakse nii kodu- kui välismaal. Kes üldse kujundavad praegu Poola disaini nägu? Alustaksin taas Zietast, kes lõi üliõhukesest lehtmetallist FIDUtehnoloogia. Selle alusel tehtud Plopp-tool (www.zieta.pl), mis kannatab välja raskuse kuni 2,5 tonni, on Poola disaini üheks ikooniks. Moevallas on selleks nimeks kindlasti Wojcech Dziedzic, kes on oma hariduse saanud Rietveldi Akadeemias Amsterdamis, Arnhemi Moeakadeemias ning lõpetanud St Martini Kolledži Londonis. Praegu on ta rohkem keskendunud teatrikostüümidele kui moele. Üheks kuumemaks rõivadisai-

neriks on Ania Kuczynska, kes elab küll Poolas, kuid on leidnud tunnustust ja teinud moeshow’sid ka mitmel pool raja taga. Tööstusdisaineritest on tuntuimad Tomasz Augustyniak, Piotr Kuchciński, Tomek Rygalik (mööbel), Marek Cecuła & Modus Design (portselan), Tomasz Rudkiewicz ja Nc.Art, Andrzej Śmiałek ja Ergo Design, Marek Adamczewski ja Marad Design, Studio projektowe 1:1, Puff-Buff: Anna Siedlecka ja Radosław Achramowicz (lambid), Poor Design (Bartosz Mucha), Moho Design (Poola rahvakunstist inspireeritud moodsad vaibad), Aze Design, Studio Bakalie jmt. Poola Tööstusdisainerite Liit (IWP) kuulutas 2011. aasta disaineriks Marek Liskiewiczi (stuudiost Triada Design). Seda tänu silmapaistvatele saavutustele visuaalse kommunikatsiooni alal ja mitmete tööstuslike projektide eest, mis mõjutasid tootjate strateegiat, suurendades nende turupositsiooni. Ta on ka pedagoog ning noorte disainerite toetaja ja nõustaja. Tänavu on välja antud ka Briti Nõukogu loomeauhinnad noortele Poola loovinimestele. Disaini vallas sai selle Monika Brauntsch (lambiseeria) ja moe vallas Agata Wojtkiewicz.

Laelamp. Agnieszka Lasota

Vilttehnikas vaibad. Agnieszka Czop

Laelamp. DBWT

5


POOLA ERILEHT

6

Poola 7 imet

27. OkTOObER 2011

Fotod: 7x Poola Turismiorganisatsioon (POT)

Viimasel aastakümnel on Poolast saanud populaarne turismisihtkoht Euroopas: seni suhteliselt tagasihoidlikult avastatud paigana pakub Poola ometi ohtralt võimalusi huvitava ja mitmekesise puhkuse veetmiseks. Külastatavaimate paikade hulka kuuluvad ajaloolised ja kaunid linnad nagu Kraków, Toruń, Varssavi, Poznań, Wrocław ja Trójmiasto ehk kolmiklinn: Gdańsk, Gdynia ja Sopot. Maailmas ainulaadsed on nii Wieliczka soolakaevandus, Malborki loss kui Elblągi kanal. WIElICZKa

K KRaKÓW

J

uba 965. aastal ajaloolistes ürikutes esmamainitud Kraków oli enam kui viis ja pool sajandit (1040–1596) Poola kuningate residentsiks ja riigi pealinnaks. Ka pärast seda, kui Kraków enam pealinna funktsioone ei kandnud, jäi ta siiski kogu Poola jaoks oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Linnal on ajaloolises mõttes kõvasti vedanud, sest vaatamata ajalookeeristele on Krakówi suur ja rikkalik mälestistepärand pärast selle täielikku ülesehitamist 13. sajandil peaaegu tervenisti säilinud. Just seepärast kanti Krakówi ajalooline linnasüda 1978. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Imekaunisse vanalinna, Waweli linnamäele ning Kazimierzi ja Stradomi linnaosadesse on koondunud Poola ajaloo kõige tähtsamad mälestised – ligikaudu 3000 arhitektuuriobjekti ning muuseumit, ilma milleta ei saaks rääkida ei Poola kunsti- ega arhitektuuriajaloost. Krakówi vanalinna turuplats oli üks keskaegse Euroopa suurematest ja seda ehib

tänini elegantne renessansiajast pärit turuhoone Sukiennice, mille vanimad kauplused pärinevad 13. sajandist. Väljakut ümbritsevad toredad kivimajad ja linnapaleed, selle keskel on XIV sajandist pärinev raekoda. Platsi ääres asub imekaunis Maarja kirik, mille tornist kostab juba sajandeid igal täistunnil pasunaheli, mis raadio vahendusel kantakse üle kogu Poola. Maarja kiriku taga asub endine turuplats, mis kannab Väikse turu nime. Vanalinna kohal kõrgub Waweli mägi koos renessansistiilis kuningalossiga, kus asuvad riigi hinnalisemad kunstikogud. Gooti katedraali krüptides puhkavad paljude Poola kuningate põrmud.

rakówi lähedal asuv kaevandus oli soolatootmiskohana tuntud juba X–XI sajandil ning on töötanud vaheaegadeta juba alates X sajandist, ehkki eelmise sajandi lõpust saadik ei kaevanda soola enam kaevurid, vaid see aurutatakse välja kaevanduses leiduvast soolasest veest. Kaevanduse sügavus on kuni 327 m; siin on üheksa eri kaevandustasandit, umbes 300 km koridore ja ligi 3000 koobast. Wieliczka soolakaevandusest sai külastajate jaoks atraktsioon juba nii ammu, mil turismist selle sõna tänapäevases tähenduses veel juttugi polnud. Kaevanduse sügavustesse viiv trepp ehitati külastajate tarbeks juba 1744. aastal. Praegune maa-alune turistitrass viib läbi kolme tasapinna – 64 m sügavusest kuni 135 m sügavuseni, võimaldades juurdepääsu 19-le omavahel kaevanduskäikudega ühendatud koopale, mis on kaunistatud paljude soolaste skulptuuridega, nende

seas on ka imelised soolast kabelid ja saalid. Suurim neist kannab kuninganna Kinga nime ning on 50 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 12 meetrit kõrge. Kõik selles ääretult kaunis ruumis, sh kroonlühtrid, on soolakristallidest. Maa all asuvad mitte ainult kaunid kabelid ja kenasti kujundatud koopad, vaid ka ballisaal, banketisaalid, restoran, meenekauplused ning isegi sanatoorium. Mõnedes maa-alustes koobastes asuvad väga tugevalt sooldunud veega järvekesed. Osa teetrassist on ligipääsetav ka puuetega inimestele, kes saavad siin liikuda ratastooliga.

WIELICZKA SOOLAKAEVANDUS 32-020 Wieliczka, Daniłowicza tn 10 Tel +(48 12) 278 7302 Faks +(48 12) 278 7333 Info: www.kopalnia.pl E-post: turystyka@kopalnia.pl

TURISMIINFOKESKUS Krakow, Szpitalna tn 25 Tel +(48 12) 432 0110 Faks 432 0060 Info: www.krakow.pl E-post: it-krakow@wp.pl

WaWEl

P

oola valitsejate residents, nende nekropol ja koht, kus loodi Poola ajalugu. See ebatavaline, poolakate jaoks püha paik, rõhutab nende rahvuslikku identiteeti ning on samal ajal ka oluliseks kultuurisümboliks. Aastal 1000 sai Krakowist piiskopkonna keskus ning varsti pärast seda püstitati Wawelile esimene katedraal. Waweli loss oli Poola valitsejate residentsiks alates XI sajandi keskpaigast kuni XVII sajandi alguseni. Ehkki praegune hoonestus ühendab endas olulisi romaani ja gooti stiili fragmente, omandas Wawel oma praeguse välisilme umbes aastatel 1504–1535, s.o kuningate Aleksander Jagiellończyku (1501–1506) ja Zygmunt I Vana (1506–1548) ajal. Praegu on kuningalossi interjöörides väljas kuus muuseumikogusid tutvustavat ekspositsiooni: «Kuninglikud saalid», «Privaatruumid», «Idamaad Waweli ekspositsioonis», «Kroonijuveelide varakamber», «Relvakamber», «Kadunud Wawel». Kõige hinnalisemaks eksponaatidekoguks on renessansiaegsed gobeläänvaibad, mis kooti

1550. aasta paiku kuningas Zygmunt II Augusti tellimusel. Need on tehtud Brüsseli kangrute töökodades suurepärase kunstniku Michiel Coxcie jooniste järgi. Kollektsioon, mis praegu sisaldab 138 eset, on suurim ja hinnalisim tekstiilikogu Euroopas. Waweli katedraal on üks Poola tähtsamatest pühakodadest. Siin on toimunud kroonimispidustused, sõlmitud monarhide ja nende laste abielud ning ristitud nende järglased. Katedraali sees ning selle maa-alustes krüptides puhkavad peaaegu kõik Poola kuningad. Praegu on sel kirikul kolmelöövilise basiilika kuju, samuti kolm torni, ristlööv ja kabelid. Kõige kaunim on ülekullatud plekk-katusega kaetud XVI sajandist pärit renessansistiilis Zygmunti kabel – viimaste Jagelloonide mausoleum.

WAWELI KUNINGALOSS 31-001, Kraków Wawel 5 Tel +(12) 422 5155 Info: www.wawel.krakow.pl E-post: zamek@wawel.edu.pl

MaSUURIa SUURED JÄRVED

M

asuuria suured järved kujutavad endast Poola suurimat veekogude kompleksi: omavahel kanalitega ühendatud järvede pindala moodustab umbes 20% selle regiooni – Masuuria Suurjärvistu – üldisest territooriumist. Poola teiste regioonide taustal eristub selle piirkonna maastik järvede rohkuse tõttu tuntavalt muudest looduskooslustest. Järvistu laiub meridiaani-kujuliselt Masuuria regiooni keskel – põhjas algab see Mamry järvedekompleksiga, mis asuvad liigendatud moreenmaastikul; keskosas asetsevast Niegocini järvest kaugemal läheb nõgu kitsamaks ja piklikumaks: sealses orus asuvad järved Ryńskie, Tałt, Mikołajskie, Bełdan ja Nidzkie. Peamisest, põhja-lõunasuunalisest veeteest ida pool laiub aga Poola kõige suurema järve Śniardwy avar veteväli. Masuuriasse sõidab kokku hulgaliselt purjetajaid, kes tavaliselt alustavad oma reise ühest suurjärvistu piirkonna peamistest turismikeskustest: Giżyckost, Węgorzewost, Mikołajkist või Ruciany-Nidast. Tegelikult on pea iga Masuuria järve ääres sadamad, mis meelitavad purjetamishuvilisi retkedele mööda siinseid maalilisi

veekogusid. Masuuria suurjärvistu piirkonnas on palju puhkekeskusi, hotelle, pansionaate, külaliskortereid ja telkimiskohti, mis pakuvad turistidele võimalusi puhata vägagi erineval tasemel ja eri hindadega. Mandrijää poolt vormitud vaheldusrikas reljeefne maastik, metsamassiivid ja arvukad järved muudavad Masuuria suurjärvistu ala ebatavaliselt võluvaks ja erandlikuks piirkonnaks nii Poolas kui ka kogu Euroopas. Masuuria suurjärvistu on juba arvatud maailma kolmekümne kõige kaunima paiga hulka (28. kohal) ja viie kauneima paiga hulka Euroopas. Masuuria järved on jõudnud ka Šveitsi fondi «New 7 Wonders» läbiviidava konkursi finaali, mille eesmärgiks on «Seitsme uue loodusime» väljaselgitamine. Konkursi laureaadid selguvad tänavu 11. novembril. Kuni selle ajani jätkub seitsme loodusime hääletus ning Masuuria järvistut saab toetada, andes oma hääle internetilehel: www.MazuryCudNatury.org.

ROHKEM INFOT: www.polska.travel/en

MalBoRK

R

istirüütlid ehitasid Poola maadele terve rea kindlustatud lossikomplekse, millest esimene ning kõige uhkem oli XIII– XV sajandil püstitatud ja hiljem laiendatud Malbork. Alates 1309. aastast täitis see ka orduriigi pealinna rolli. Praegu on Malbork üheks suurepärasemaks keskaegse kindlustus- ja esindusarhitektuuri näiteks kogu Euroopas. Kindlust ümbritsevad kaitsetornide ja väravatega müürid. Eeslinnuses, mida kutsutakse Niski Zamek, asuvad arsenal, püha Laurentsiuse kabel ja gooti stiilis linnamajade müürid. Kindluse keskmises osas (Średni

Zamek) asub ordumeistri palee ning hiiglaslik rüütlisaal. Pärast orduriigi allakäiku sai lossist Poola kuningate residents nende siinmail viibimise ajaks. Turistidele avatud lossiruumides eksponeeritakse arheoloogilisi ja ajaloolisi kogusid Malborkist kui orduriigi pealinnast ning relvi ja rüütlite raudturviseid, samuti suurepärast merevaigukollektsiooni. Lossis toimuvad ka valgus- ja heliinstallatsioonid.

MALBORKI LOSS Malbork, Starościńska tn 1 Tel + (48 55) 647 0800 Faks 647 0803 Info: www.zamek.malbork.pl, E-post: info@zamek.malbork.pl


POOLA ERILEHT

27. OkTOObER 2011

Hõrgutav Poola köök uues ja põnevas kuues

ToRUŃ

P

raegu rohkem kui 200 000 elanikuga Toruń suudab teile pakkuda unustamatu reisi kaugetesse sajanditesse. Sealses Vanas ja Uues Linnas asub üks Poola suursugusemaid ja siiani oma autentse gooti- ja barokiajastust pärit ilme säilitanud arhitektuurikomplekse. Kõige arvukamalt mälestisi on koondunud vanalinna, mis algselt oli planeeritud ebasümmeetrilisele viiekülgsele maatükile. Kunagisest jõekaldal asunud sadamast alguse saavad tänavad on laiad, meenutades mööda Vislat kulgenud elavat kaubateed. Kindlustatud linna endistest kaitseehitistest annab tunnistust piki Visla jõge kulgev, XIV– XV sajandist pärit linnamüür koos uhkete väravatega (Kloostri, Purjeka ja Sillavärav) ning kaitsetornidega (Kõver torn, Munakivi torn, Monstrants). Nende läheduses asuvad ka kunagisest ristirüütlite lossist alles jäänud varemed. Turuplatsi dominandiks olev gooti raekoda on praegu muuseum. Raekoja fassaadi ees seisab mälestussammas, mille postamendil on ladinakeelne kiri: «Mikołaj Kopernik, Toruńi elanik, pani maa liikuma ning peatas päikese ja taeva». Astronoomile ja helio-tsentrilise süsteemi loojale, kes siinmail ilmale tuli, on pühendatud ka tema kunagises kodus asuv majamuuseum.

P

oola fusion lähtub traditsiooniliselt heast ja toitvast Poola köögist, millele maa parimad kokad ja kulinaarid on lisanud juurde uusi maitseid, otsinud põnevaid serveerimisvõimalusi ja teid ühendamaks neid teistest toidukultuuridest pärit ideedega. Tulemuseks on uudne, fantaasiarikas, julgetest ideedest ja põnevatest maitsekombinatsioonidest tulvil

Valmistamine: puhasta seened, loputa ja kuivata õrnalt paberiga. Lõika väiksemateks tükkideks ja pane paksu põhjaga potti. Prae õrnalt segades, kuni vesi seentest välja keeb. Lisa või ja hakitud sibul ning prae seni, kuni sibul muutub klaasjaks. Vala juurde puljong ja keeda 10-15 min väiksel tulel. Vahusta koor sidrunimahlaga, seejärel sega sisse jahu ja lisa supile. Maitsesta soola ja pipraga. Keeda veel 5 min väiksel tuulel. Serveeri makaronidega ja kaunista hakitud peterselliga.

Tatrapannkoogid pärmitainast, suitsulõhe ja hapukoorega või arbuusipiparmündisalsaga (seda võib asendada mõne muu hooajalise analoogiga) Koostisained (25 tk): 25 g värsket pärmi, 1 tl suhkrut, 2 kl sooja piima, 100 g nisujahu, 250 g tatrajahu, 1 munakollane, 50 ml sulatatud võid, 1 tl soola, taimeõli praadimiseks lisandid: hapukoor (20%), õhukeselt viilutatud suitsulõhe, till, sidrunitükid, värskelt jahvatatud must pipar. Või: arbuusi viljaliha, (kitsepiima)kohupiim, värske piparmünt, soovi korral vedel mesi, värskelt jahvatatud must pipar.

ElBŁĄGI KaNal km kaugusel asuva Piniewo järve vahelisel lõigul. Steenke töötas välja vägagi ebatavalise lahenduse, mis muutmata kujul funktsioneerib tänini ning on teadaolevalt teine omataoline töötav kanalisüsteem kogu maailmas. See on XIX sajandi inseneritarkuse ja -kunsti ülim näide. Geniaalne lahendus seisneb trassile kahe lüüsi (Miłomłyn ja Zielona) ning viie kaldtee (Buczyniec, Kąty, Oleśnica, Jelenie, Całuny) ehitamises, mis tähendab, et laevad ületavad kaldteed spetsiaalsetel veokitel mööda raudteerööpaid. XIX sajandil täitis kanal peamiselt majanduslikke funktsioone, võimaldades

viljavedu ja palgiparvetust LääneMasuuria maadel asuvatest ladudest Elblągi ning edasi Wiślany lahe äärsetesse sadamatesse. Tänapäeval on see aga üks suurematest Põhja-Poola turismiatraktsioonidest, mis kulgeb läbi kauni Masuuria maastiku.

OSTRÓDA-ELBLĄGI KANALI LAEVASTIK Grunwaldzka 49, Ostroda Tel/faks +(48 89) 646 4246 Mickiewicza 9a, Tel +(48-89) 646 3871 (suvel) Info: www.zegluga.com.pl E-post: info@zegluga.com.pl

Valmistamine: segada pärm 1 tl suhkruga, lisa 1/4 kl sooja piima ja 2 tl nisujahu, kata käterätiga ja jäta 15 min kerkima. Sega suuremas kausis sõelutud tatrajahu ülejäänud nisujahu, piima, munakollase, sulatatud või ja soolaga, lisa kerkinud pärm ja sega korralikult läbi. Kata rätikuga ja jäta umbes 45 min sooja kohta kerkima. Seejärel prae supilusika-suurused pliinid mõlemalt poolt kuldpruuniks.

KaSUlIKUD INFolINGID PoolaS REISIJalE Poola ametlik koduleht, kus on palju kasulikku infot turismi, rahvusparkide, majutuse, söögikohtade, toimuvate ürituste jpm kohta: www.poland.gov.pl Poola Turismiorganisatsioon http://www.poland-convention.pl/en Turismiinstituudi statistika (inglise keeles) http://www.intur.com.pl/itenglish/statistics.htm

Pomorskie http://www.prot.gda.pl/en/ Śląskie http://www.silesia-sot.pl/ Kujawsko-Pomorskie http://www.kujawsko-pomorskie.pl/ Zachodnio-Pomorskie http://www.zrot.pl/english/index2.php

Poola Turismikoda http://www.pit.org.pl/?lng=en

Turismiinfo suurimate linnade kohta: Varssavi http://www.warsawtour.pl/en

Regionaalsed turismiorganisatsioonid (välja on toodud ainult need, kellel on ingliskeelne koduleht):

Kraków http://www.cracow.travel/

Podlaskie http://www.podlaskieit.pl/index. php?page=en

Gdansk http://www.en.gdansk.gda.pl/tourists Poznań http://www.poznan.pl/mim/public/ turystyka/?lang=en Toruń http://www.visittorun.pl/

Serveeri kohe kas hapukoore, suitsulõheviilude ja peenestatud tilliga, lisades peale paar tilka sidrunimahla ja veidi värskelt peenestatud musta pipart, või kuubikuteks lõigatud arbuusi viljaliha, mis on segatud peenestatud piparmündilehtede ja kitsepiimakohupiimaga, soovi korral vala peale sulamett.

Muffinid besee ja granaatõuna siirupiga Koostisained (12 tk): Muffinid: 125 g pehmet võid, 2/3 kl peensuhkrut, 1 tl vanilliekstrakti, 2 muna (toasooja), 1 kl (150 g) jahu, 1/3 tl soodat, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 1/2 kl (125 ml) piima Besee: 2 munavalget (toasooja), 1/2 kl (110 g) peensuhkrut, 1/2 tl valget veiniäädikat Granaatõuna siirup: 1/2 kl granaatõuna mahla, 4 spl tuhksuhkrut, 3 spl sidrunimahla, 4 spl lüditud granaatõuna seemneid Valmistamine: Siirup: vala potti granaatõuna mahl, puista sisse tuhksuhkur ja sega väiksel tulel, kuni suhkur lahustub. Lisa sidrunimahl ja keeda, kuni siirup muutub paksuks. Sega sisse granaatõuna seemned. Besee: vahusta munavalged, seejärel lisa vähehaaval (1 tl kaupa) suhkur ja veiniäädikas kogu aeg vahustades, nii et lõpuks oleks vaht paks ja läikiv. Muffinid: Soojenda ahi 160 kraadini. Mikserda või sega puulusikaga pehme või, peensuhkur ja vanill õhuliseks massiks. Seejärel lisa ükshaaval munad ning vahusta ko-

Warmińsko-Mazurskie http://mazury.travel/index,gb.html

Fotod: Kwestia Smaku

Koostisained: 600 g seeni (puravikke ja/või kasepuravikke), 2 spl võid, 1 hakitud sibul, 5 kl kuuma loomalihapuljongit, 1 kl vahukoort, 1 spl sidrunimahla, 1 tl nisujahu, soola ja pipart lisaks: soolases vees keedetud makarone (lintnuudlid või farfalled ehk «kikilipsud») ja petersellilehti.

Toruń, Rynek Staromiejski 1 Tel +(4856) 621 0931, faks 621 0930 Info: www.it.torun.com.pl E-post: it@it.torun.pl

E

uus Poola köök, mis paelub pilku ja paneb juba ette neelatama. Sel kevadel Tallinnas toimunud Poola köögi päevade raames said kõik huvilised Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i restoranis maitsta rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud meisterkoka Jacek Szczepański koostatud Poola erimenüüd, mis esindas suurepäraselt uut Poola fusion-kööki. Smacznego!

Traditsiooniline seenesupp

TURISMIINFOKESKUS

batavaliselt huvitav tehnikamälestis, isegi maailma mastaabis unikaalne kanalitesüsteemiga veetee (kolmeosalise kanalisüsteemi kogupikkus on 129,9 km) koosneb paljudest kõrvalharudest. Kanalisüsteemi kuuluvad nii järved kui Drużno järve ja Wiślany lahte suubuvate jõgede laevatatavad osad. See suurendab laevatatava veesüsteemi üldpikkuse koguni 147 kilomeetrini. Kanalid projekteeris Hollandi insener Georg Jakob Steenke ning need ehitati aastatel 1848–1872. Suurimaks tehniliseks probleemiks oli 99-meetrise veetaseme vahe ületamine Elblągi lähedal asuva Drużno järve ja 11

7

gu mass õhuliseks. Sõelu sisse jahu, mis on eelnevalt segatud küpsetuspulbri ja soodaga. Kõige lõpuks lisa piim ja vahusta ühtlaseks. Aseta mass 12 vormikesse mahuga 1/2 klaasi (125 ml) ja aseta need aukudega muffiniplaadile. Igale muffinile pane peale 1 spl munavalgevahtu ja küpseta seejärel ahjus 15-20 min, kuni muffini sisse torgatud tikk jääb kuivaks. Jahuta ning enne serveerimist vala iga muffin üle granaatõuna siirupiga.


POOLA ERILEHT

8

27. OkTOObER 2011

Poola olulisemad sündmused ja üritused Eestis 28.–29. märts 2011 Poola Vabariigi presidendi Bronisław Komorowski ja proua Anna Komorowska visiit Eestisse. Vastuvõtul Kadriorus koos Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.

1. juuli: Poola ELi eesistumise avamine Tallinna lauluväljakul. Meeleoluka kontserdi andis seal Poola lasteansambel Studio Wokalne SUKCES. Poola Suursaatkond on infostendidega mitmel Eesti messil: • 02.-04.11.2011 Toidumessil Tallinnas (koos Poola toidu maaletoojatega). www.profexpo.ee

Kultuuriürituste kalender 2011/2012 • 2011. aasta on Czesław Miłosz’i ja Stanisław Lem’i aasta. 2012. aasta on kirjanik Janusz Korczak’i aasta, mille raames on kavas joonistuste konkurss ja Korczak’i lasteraamatu «Kuningas Maciuś I» uus väljaanne.

• 25.-27.11.2011 Ökomessil «Elu kvaliteet» Tartus (koos Poola ökotoidu tootjatega). www.tartunaitused.ee

• Erilist tähelepanu pööratakse ka jalgpallile seoses EURO 2012 läbiviimisega Poolas ja Ukrainas.

8. septembril toimus KUMUs näituse «Tadeusz Kantor. Poola avangardist ja teatri uuendaja» avamine.

• Poola muusikud ja filmiinimesed osalevad tähtsaimatel festivalidel Eestis: Jazzkaar, Kammermuusika festivalid Kuressaares ja Tallinnas, Viljandi Folgil ja PÖFFil.

• 17.-19.02.2012 Turismimessil Tallinnas. www.fair.ee • 11.-14.04.2012 Ehitusmessil Tallinnas www.fair.ee 22. septembril festivali Disainiöö raames toimunud konverentsil «Pecha Kucha» Rottermanni keskuses osalesid Poola disainerid: Dominik Lejman, Stefan Kornacki ja Agnieszka Jacobson-Cielecka.

Seoses Tadeusz Kantori näitusega toimuvad loengud, ekskursioonid ja dokfilmide esitlused:

• 19.-21.04.2012 Maamessil Tartus www.tartunaitused.ee

• 02.11.2011 kl 16.30-20.00 KUMU. Teatriteadlase dr Anna-Róża Burzyńska loeng teemal «Tadeusz Kantori Surmateatri surmajärgne elu», dokfilmi «Armastuse ja surma masin» esitlus ja näitusega tutvumine koos A. R. Burzyńskaga. (www.ekm.ee/kumu) • 07.12.2011 kl 16.30-20.00 KUMU. Kunstiajaloolase Jarosław Suchani loeng teemal «Kantor kui Gesamtkunstwerke»; Dietrich Mahlow dokfilmi «Kantor ist da» esitlus; Tadeusz Kantori näitusega tutvumine koos J. Suchaniga. (www.ekm.ee/kumu) • 10.11.2011 Poola õhtu ETVs. Dokfilmid T. Kantorist novembris ETV 2-s. (www.err.ee/etv).

Juulis Tallinnas toimunud Treff Festivali raames esitati mitu Poola monolavastust. Piotr Kondrat William Shakespeare'i osas monoetenduses «Hamlet: 24» Foto: NUKU teater

Poola toidu päevad RIMI hüpermarketites meelitasid ligi palju maitse- ja ostuhuvilisi.

25. maist 9. juunini toimusid Tallinnas Poola toidu päevad. Hõrgutiste lett Raekoja platsil.

Veel üritusi: • 18.11.2011 festivali NEW/NEU avamine (Wojciech Pustoła osaleb projektsiooniga «Hole») Eesti Muusikaakadeemias. www.ema.edu.ee • 29.01-05.02.2012 IX Chopini konkurss Narvas.

Chopini aasta lõpuüritusel Eesti Lastekirjanduse Keskuses tutvustati Michal Rusineki (vasakul) eesti keelde tõlgitud raamatut «Väike Chopin». Autor vahetab muljeid Chopini aasta Eesti-poolse patrooni Evelin Ilvesega.

• 05.02 kl 15 IX Chopini konkursi galakontsert Estonia Kontserdisaalis. http://chopin.narva. ee/?url=chopin

Foto: Peeter Langovits

Euroopa Komisjoni Eesti Esinduses näidatakse Poola filme: • 10.11.2011 kl 18 Tadeusz Konwicki film «Dolina Issy» Czesław Miłoszi romaani järgi. Kirjanduskohvikus toimub Hendrik Lindepuu tõlgitud Miłoszi raamatute esitlus. • 12.12.2011 kl 18 Antoni Krauze film «Must näljapäev» http://ec.europa.eu/eesti/paeevakajalist/events_calendar/index_et.htm

Poola eriväljaande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid rahaliselt:

Kõik lehes ilmunud fotod: Poola suursaatkond (kui ei ole märgitud teisiti)

Poola köögi nädalate avamine Meritoni hotellis 26. mail. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud meisterkoka Jacek Szczepański juhendamisel koostatud Poola erimenüüst said restorani külastajad osa kahe nädala jooksul.

POOLA - Euroopa Liidu eesistujamaa  

Poola-teemaline erileht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you