4 || eluruum
kevad 2014
INTERVJUU. Tihti piisab liigse modernsuse ja lihtsuse murdmiseks vaid mõnest üksikust eakamast tugitoolist või kummutist – ka kõige kummalisem ese võib korraga ruumis kui kunstiteos tunduda, selgitab kodumaiseid käsitöödiivaneid tootva Oot-Oot stuudio tegevjuht ja disainer Marko Ala.
Vintage jääb antiigi ja retro vahele RAIN UUSEN
ning mis selgelt mööbli ilu ja võlu aitab esile tuua, nii et ka kõige kummalisem ese võib korraga kui kunstiteos tunduda.
toimetaja
persoon Kui vaadata meie liikumist nõukogude elukorraldusest ja lääneihalusest kapitalistlikku tänapäeva, siis milliseid suuremaid ja põhimõttelisemaid muutusi võib täheldada meie eluruumides ning eluruumis meie ümber üleüldse? Esmalt oli muidugi vaja kõigest vanast lahti öelda. Uus elukorraldus tõi uued kaubad ja võimalused, mida oli vaja järele proovida. Esimesel võimalusel tuli igal pool teha euroremont. Hiljem selgus, et euroremont polegi ilmtingimata see kõige parem. Plastmass ei kaalu üles päris materjale ja ehedust – seda viimast püütaksegi nüüd oma ellu tagasi tuua. Võetakse parimad omadused vanast ja parimad uuest ning leitakse nende vahel õige tasakaal. Tundub, et vana asja usk on tõeliselt kanda kinnitanud ja endisest valust on saanud mõnu – kui kaugele tasub vintagearmastuse või -hullusega siiski minna? See on väga suhteline ja sõltub suuresti kontekstist ja inimese soovidest. Kui kogu ruum täita vana mööbliga, peab seda ilmtingimata oskuslikult tegema või kasutama professionaali abi, et tulemus oleks meelepärane. Võib juhtuda, et lõpptulemus on ikka kuidagi pruun, beež ja ebameeldiv. Üldse mitte selline äge, nagu oodati. Teine variant on, et ruum sisustatakse eklektiliselt. Mööbel mängitakse välja kontrastide peale. Nii on võimalik miksida palju erinevaid stiile. Kõige parem nipp selleks on valge või hallide toonidega interjöör, mille taustale sobivad kõik asjad
Vintage ei ole ainult nõukaaegse taasavastamine, kuigi tihti just nii arvatakse. Kuhumaani see ulatub? Vintage’i tähendust tõlgendatakse erinevalt. Üks definitsioon ütleb, et see on periood, mis jääb antiigi ja retro vahele. Viimasel ajal kasutatakse seda aga kõige puhul, mis on vana ja äge. Samas õige vintage’i nime vääriline on siiski mitte lihtsalt vana ja äge, vaid ka kvaliteetne. Just kvaliteet on tegelikult see, tänu millele vintage nii populaarne on. Näiteks 50.–60. aastate parimate skandinaavia disainerite kvaliteettoodang – seda mööblit saame nautida ja kasutada veel vaid sellepärast, et see on nii hästi vastu pidanud. Paraku on praegusel ajal neid asju väga vähe leida, mis samaväärselt kestaks. Kui kodus IKEA modernsus ja lihtsus ikka ära tüütab, siis mis on vintage’ile alternatiiviks? Alternatiiviks on kindlasti ka antiik- ja funkmööbel. Kuid tihti piisab liigse modernsuse ja lihtsuse murdmiseks vaid mõnest üksikust eakamast tugitoolist või kummutist, millel on oma lugu rääkida, et ruumile uus hingamine anda. Kui keegi teeb endale kauni ja modernse kodu, on ikka neid, kes seda haiglalikuks või liigkontorlikuks ja steriilseks peavad. Kas vintage on modernsuse vastand? Kas modernne võib olla ka hubane? 50ndatel küsiti sama eelneva perioodi See, mis oli 60 aastat tagasi väga modernne, oli teerajajaks praegusele sisustusele, selgitab Oot-Oot stuudio tegevjuht ja disainer Marko Ala. «Paljud sel ajal ja juba veidi varemgi välja töötatud mudelid on siiamaani samal kujul tootmises.» FotoD: Mihkel Maripuu