Page 1

MULLATA

Lilli ja taimi v천ib kodus kasvatada ka mullavabalt. Lk 20

KOKKUHOID intervjuu

Eeskuju: WC-poti loputusveeks k천lbab h채sti just vihmavesi. Lk 12

Disainer Marko Ala selgitab, et vintageusku toidab teadmine ajatust kvaliteedist. Lk 4

eluruum

sisustuseri kevad 2014


TEEMAD

4 8 10 12 14 16 18 20 22

Vintage jääb antiigi ja retro vahele TAASARMASTATUD ASJAD: Kingime vanale väärikust KUIDAS EHITADA MAJA? Kestva kodu saab ka säästlikult Vihmavesi WC-potti: Elumaja kogub väärt vett Hallitus koduses elamises rikub tervist ja miljööd Nutikas lastetuba pakub ruumi, kuid ka võimalusi Fotolavastus: Ülevaid elamusi ühtepuhku HÜDROPOONIKA: Lollikindel ja mullata roheaed Turvalisus ja silmailu õues ehk valguse sada saladust

Väljaandja: AS Postimees Trükk: AS Kroonpress Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2184, e-post: rain.uusen@postimees.ee Projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188, e-post: marianne.peep@postimees.ee Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, tel 666 2329, e-post: anneli.teppo@postimees.ee Küljendus: Tiit Sermann

Oma kodu loomise rõõmud ja valud

N

o ei ole nii, et muudkui kirjutan ja toimetan, et tehke seda ja toda ning ise kõlgutan, kohvitass käes, niisama jalga ja imen pastakast teemasid ja lugusid välja. Tegelikult olin aasta alguses hoopistükkis taas silmitsi argise väljakutsega otsida endale uus kodu ja sain kõik Eluruumis jagatud nõuanded läbi kaaluda-proovida. Kõigepealt pidi muidugi turgu analüüsima, seejärel vajasid piirkonnad ülevaatamist, laenuvõime hindamist ja kinnisvaraportaalid läbikammimist. Mul läks isegi hästi, sest mõned lähemad sõbrad ja kaugemad kolleegid seadsid mu uue kodu saamise perspektiivi aasta või pooleteise horisondile. Jumal tänatud, kolm kuud pikki öid kinnisvaraportaalides, silmad krillis peas, ja nädalavahetusi, et potentsiaalsed uued kodud ka oma silmaga üle vaadata, ning olingi vahefinišisse jõudnud. Visadus viib sihile, nagu öeldakse. Siis läks aga põnevaks, sest uus kodu Kalamajas vajas ju sisustamist, eelarve koostamist, kokkuhoiuplaan aktsepteerimist ja kõik need tuhat head ideed reaalsetesse mõõtkavadesse mõtlemist-arutamist.

Nüüd, kui esimene soolaleivapidugi peetud, olen sellekevadise Eluruumi hoopis teise hingamisega kokku pannud. Taasavastasin klaasi, mida püüdsin oma kodustuudios targalt rakendada. Klaasist kirjutab Tiina Kolk tagapool täpsemalt. Kaalusin läbi kõik taaskasutamise variandid, otsisin võimalusi rakendada vanu ja häid ideid uudses kuues ja värskes vormis. Ning võtsin isegi väljakutse koos R-Woodi tiimiga disainida sellised riiulid, mida pole üheski teises kodus, sest vahel jääbki poes müügil olevast oma ideede ellurakendamisel puudu. Sellegipoolest avastan kogu selle planeerimise ja tarkade soovituste kiuste, et mõne asja oleks võinud ikka targemalt teha, no näiteks, kui ühel hommikul pea vastu oma verivärsket raamaturiiulit ära lõin. Kodu loomine kestab terve elu, aga nende pisikeste valude ning segaduse kõrval on see siiski rõõmus ja hingestatud tegevus. Varsti hakkan siis vigu parandama. Seniks – loeme kevadist Eluruumi ja kogume oma personaalseid ideid. 

RAIN UUSEN

teemalehe toimetaja


www.moobliait.ee

-25

%

SIOON T K E L KOL

MÖÖBLIKLASSIKA

SAUEL Pärnasalu 34 E-R 10-19 L 10-16

PÄRNUS Sillakeskus Papiniidu 5 E-R 10-19, L 10-16

RAKVERES Põhjakeskus Tõrremäe E-P 10-20

TARTUS Vahi 5 E-R 10-19 L 10-16

NARVAS TEMPO Keskus Tallinna mnt 52 E-R 10-19, L 10-17


4 || eluruum

kevad 2014

INTERVJUU. Tihti piisab liigse modernsuse ja lihtsuse murdmiseks vaid mõnest üksikust eakamast tugitoolist või kummutist – ka kõige kummalisem ese võib korraga ruumis kui kunstiteos tunduda, selgitab kodumaiseid käsitöödiivaneid tootva Oot-Oot stuudio tegevjuht ja disainer Marko Ala.

Vintage jääb antiigi ja retro vahele RAIN UUSEN

ning mis selgelt mööbli ilu ja võlu aitab esile tuua, nii et ka kõige kummalisem ese võib korraga kui kunstiteos tunduda.

toimetaja

persoon Kui vaadata meie liikumist nõukogude elukorraldusest ja lääneihalusest kapitalistlikku tänapäeva, siis milliseid suuremaid ja põhimõttelisemaid muutusi võib täheldada meie eluruumides ning eluruumis meie ümber üleüldse? Esmalt oli muidugi vaja kõigest vanast lahti öelda. Uus elukorraldus tõi uued kaubad ja võimalused, mida oli vaja järele proovida. Esimesel võimalusel tuli igal pool teha euroremont. Hiljem selgus, et euroremont polegi ilmtingimata see kõige parem. Plastmass ei kaalu üles päris materjale ja ehedust – seda viimast püütaksegi nüüd oma ellu tagasi tuua. Võetakse parimad omadused vanast ja parimad uuest ning leitakse nende vahel õige tasakaal. Tundub, et vana asja usk on tõeliselt kanda kinnitanud ja endisest valust on saanud mõnu – kui kaugele tasub vintagearmastuse või -hullusega siiski minna? See on väga suhteline ja sõltub suuresti kontekstist ja inimese soovidest. Kui kogu ruum täita vana mööbliga, peab seda ilmtingimata oskuslikult tegema või kasutama professionaali abi, et tulemus oleks meelepärane. Võib juhtuda, et lõpptulemus on ikka kuidagi pruun, beež ja ebameeldiv. Üldse mitte selline äge, nagu oodati. Teine variant on, et ruum sisustatakse eklektiliselt. Mööbel mängitakse välja kontrastide peale. Nii on võimalik miksida palju erinevaid stiile. Kõige parem nipp selleks on valge või hallide toonidega interjöör, mille taustale sobivad kõik asjad

Vintage ei ole ainult nõukaaegse taasavastamine, kuigi tihti just nii arvatakse. Kuhumaani see ulatub? Vintage’i tähendust tõlgendatakse erinevalt. Üks definitsioon ütleb, et see on periood, mis jääb antiigi ja retro vahele. Viimasel ajal kasutatakse seda aga kõige puhul, mis on vana ja äge. Samas õige vintage’i nime vääriline on siiski mitte lihtsalt vana ja äge, vaid ka kvaliteetne. Just kvaliteet on tegelikult see, tänu millele vintage nii populaarne on. Näiteks 50.–60. aastate parimate skandinaavia disainerite kvaliteettoodang – seda mööblit saame nautida ja kasutada veel vaid sellepärast, et see on nii hästi vastu pidanud. Paraku on praegusel ajal neid asju väga vähe leida, mis samaväärselt kestaks. Kui kodus IKEA modernsus ja lihtsus ikka ära tüütab, siis mis on vintage’ile alternatiiviks? Alternatiiviks on kindlasti ka antiik- ja funkmööbel. Kuid tihti piisab liigse modernsuse ja lihtsuse murdmiseks vaid mõnest üksikust eakamast tugitoolist või kummutist, millel on oma lugu rääkida, et ruumile uus hingamine anda. Kui keegi teeb endale kauni ja modernse kodu, on ikka neid, kes seda haiglalikuks või liigkontorlikuks ja steriilseks peavad. Kas vintage on modernsuse vastand? Kas modernne võib olla ka hubane? 50ndatel küsiti sama eelneva perioodi See, mis oli 60 aastat tagasi väga modernne, oli teerajajaks praegusele sisustusele, selgitab Oot-Oot stuudio tegevjuht ja disainer Marko Ala. «Paljud sel ajal ja juba veidi varemgi välja töötatud mudelid on siiamaani samal kujul tootmises.» FotoD: Mihkel Maripuu




eluruum || 5

Just kvaliteet on tegelikult see, tänu millele vintage nii populaarne on. Paraku on praegusel ajal neid asju väga vähe leida, mis samaväärselt kestaks.


6 || eluruum

kevad 2014

Arvatakse, et võimalikult madal hind on kõige tähtsam. Kuid madalama hinnaga peame loobuma paremast kvaliteedist.

mööbli ehk tänapäeva mõistes antiigi kohta. See, mis oli 60 aastat tagasi väga modernne, oli teerajajaks praegusele sisustusele. Paljud sel ajal ja juba veidi varemgi välja töötatud mudelid on siiamaani samal kujul tootmises. Ometi oli selleaegne ruumikogemus väga hubane. Mis on aga aja jooksul muutunud, on materjalid. Kui varem domineeris nii mööbli kui ruumi viimistlusmaterjalides puit, siis nüüdseks on see tihti asendunud odavamate lahendustega nagu PVC jms plastmaterjalid. Sinna see hubasus kaduski. Detailid on need, mis tervikut mõjutavad. Samuti kasutati julgemalt värve ja tekstiile, sealjuures naturaalseid, näiteks villaseid materjale. Tänapäeval kiputakse aga värve kasutama nii, et kõik asjad oleks omavahel toon toonis. Et kui on beežid seinad, siis peaks justkui olema sarnane ka diivan ja vaip, et kindlalt sobiks. Nii aga muutubki ruum anonüümseks ja steriilseks. Kuidas siis on – kas trendid mõjutavad tarbijaid või tarbijad suunavad ikka trende? Kustpoolt tuleb suurem alateadlik surve? Surve tuleb hoopiski tööstusest. Ettevõtted, kes ei suuda pakkuda suuremat lisaväärtust, püüavad võistelda hinnaga. Arvatakse, et võimalikult madal hind on kõige tähtsam. Kuid soodne hind tähendab loobumist paremast kvaliteedist. On ettevõtjaid, kellele see sobib, sest kehvema kvaliteediga asjad amortiseeruvad kiiremini ja seda sagedamini on kliendil taas põhjust uus ost teha. Praegune suund on aga, et aina rohkem tarbi-

jaid on sellest väsinud ning soovivad paremaid ja kestvamaid tooteid. Milline on vahe, kas istuda masstoodangul või vaadata telekat käsitööna valmistatud diivanil? Vahe selles ongi, et kas teeme oma valikud teadlikult. Kui aga keskkond ja järeltulevate põlvede elukvaliteet korda ei lähe ning see, et asjad kiiresti kuluvad ja katki lähevad samuti ei sega, siis vahet polegi. Käsitöö lisab uuele tootele selle ehtsa asja tunde, mida muidu vanadelt mööblitükkidelt otsima peame. Oleme nüüd Eestis jõudnud staadiumisse, mida iseloomustab endistesse industriaalsetesse keskkondadesse hubaste töö- või elukeskkondade toomine. On see protest karbistumise vastu? Kas arusaam sellest, mis on mugav, hubane ja ilus, ongi muutumas? Mujal maailmas on seda juba ammu harrastatud. Osalt on see kindlasti protest. Teisest küljest aga üks praktiline lahendus põneva ajalooga huvitavatele hoonetele, mis uut funktsiooni vajavad ja tänu sellele uuele elule ärkavad. Tõsiasi on see, et inimesed ei taha ühesugustes karpides elada – neil pole tihti lihtsalt valikut. Miks muidu Kalamaja ja teised sarnased piirkonnad nii populaarsed on. Sest seal pole ühesugused karbid, vaid erinevad, ja neil on ka oma lugu rääkida. Viimast oskavad uutesse hoonetesse vaid väga vähesed panna. 

Oot-Oot on disainerite Marko Ala ja Joonas Torimi asutatud kodumaine pehme mööbli stuudio, kus väikeseeriatooted valmivad käsitööna.

Oot-Oot avas Baltika kvartalis salongi Aprillis avas kodumaine pehme mööbli tootja Oot-Oot Tallinnas Baltika kvartalis salongi, kust leiab eest kvaliteetsed kodumaised käsitöödiivanid, mis on tuntust kogunud oma julge disainikeele, vastupidavuse ja ergonoomilisusega. Avaras kõrgete lagedega ruumis on väljas kogu kollektsioon. Lisaks Eesti oma disainile on salongis ka restaureeritud 50- ja 60ndate Skandinaavia vintagemööbli valik. Tolleaegsetest disaineritest on esindatud Eric Buck, Alf Svensson, Poul Cadovius ja paljud teised. Põnev kahekorruseline loft-tüüpi, puidu ja betooniga viimistletud salong on väärt avastamist ka sisekujundushuvilistele. «Vana industriaalse iseloomuga hoone oma põneva ruumiliigendusega on igati atraktiivne ja loominguline keskkond,» selgitas disainer Joonas Torim. «See oli ka põhjus, miks me selle valiku kasuks otsustasime.» PM


8 || eluruum

kevad 2014

TAASARMASTATUD ASJAD. Üle Eesti asuvad uuskasutuskeskused pole tavapärased kaltsukad – sealt võib leida huvitavaid, ajastutruusid sisustusesemeid kahvlitest-nugadest kuni mööblini.

Kingime vanale väärikust Kadri Penjam

vabakutseline ajakirjanik

I

keskkond

nimestele, kes armastavad kombineerida ja katsetada, on uuskasutuskeskused üllatusi täis paigad. Tallinnas asuva Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska julgustab kõiki tooma üleliigseid, kuid korralikke ja terveid asju just uuskasutuskeskustesse ning mitte viskama neid lihtsalt ära. «Uuskasutuskeskusse saab ära anda kõik kodumajapidamises ülejäänud, kuid puhtad, terved ja kasutuskõlblikud esemed, mida endal enam vaja ei lähe,» kinnitab ta. «Meile tuuakse palju mööblit, raamatuid, nõusid, riideid, jalanõusid, mänguasju, tehnikat ja muud, mis võib veel kellelegi teisele vajalikuks osutuda.» Mida uuskasutuskeskusesse toodud

asjadega edasi tehakse? «MTÜ Uuskasutus on isemajandav sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on saata asjad ringlusesse ning teha uus- ja taaskasutamine kõikidele Eesti inimestele lihtsasti kättesaadavaks,» selgitab Jüriska. Uuskasutuskeskusse toodud asjadele leitakse uus omanik ettevõtte kauplustes või annetatakse suurperedele, teatritele ja käsitöölistele rekvisiitideks või materjaliks. «Kindlasti rõhutaksin, et Uuskasutuskeskus võtab asju vastu vaid annetustena,» lisab ettevõtte perenaine. «Müügisoovi korral tasub minna vanakraamiturgudele või proovida müüa internetis.» Huvitavamatest asjadest, mis keskusesse on jõudnud, toob ta välja näiteks erinevad muusikariistad, väga vanad ja hinnalised nõud, raamatud ja mööbliesemed. Mida aga soovitakse? «Võin öelda, et enim otsitakse Uuskasutuskeskustest just soodsaid ja erilisi esemeid oma kodu dekoreerimiseks või teistsuguseid rõivaid kandmiseks,» ütleb Jüriska. «Neid meilt ka leiab!» 

Uuskasutuskeskuses aitavad toodud raamatuid temaatiliselt paigutada vabatahtlikud. Foto: Meelis tamm

5. maist 2. juunini on Uuskasutuskeskusel toimumas üle-eestiline kogumiskampaania «Ära viska asja(ta) ära!», mille jooksul on Uuskasutuskeskuse sinised kogumismajakesed Tallinnas Pirital ja Rocca al Mare keskuse juures, Tartus Lõunakeskuse juures ning Pärnus Kaubamajaka juures. Kampaania eesmärk on kevadperioodil juhtida Eesti elanike tähelepanu sellele, et oma kodu koristades ei viskaks prügi hulka terveid ja puhtaid, kasutuskõlblikke esemeid. Lisainfot otsi internetist aadressil www.uuskasutus.ee.


kevad 2014

eluruum || 9

Euroalused saavad nutika tegija käes uue elu Ökodisaini ja käsitööga tegeleva sisekujundaja Kristjan Induse käte abil on uue ja hoopis huvitavama elu saanud euroalused, mida muidu kergekäeliselt ära visatakse. Kristjan Induse sõnul on võimalik euroalustest teha mida iganes. «Kasulik on muidugi teha midagi sellist, mida on ka vaja, sest ebavajalikku on meie ümber niigi piisavalt,» muigab ta, lisades, et üldiselt on euroalused head kasutamiseks millegi lihtsama ja aluse kujust loogiliselt tuleneva või siis millegi suhteliselt robustse valmistamiseks.

Fotod: erakogu

Näiteks voodiraami tegemiseks on tema sõnul vaja vaid kaht suurt euroalust. Välimööbli jaoks on need samuti hea ja lihtne valik. Kui terveid aluseid kasutada, valmivad parajalt rasked asjad, mis ei lähe nii kergelt jalutama. «Loomulikult võib ilusaid vuntsitud asju ka teha, aga nendega on palju vaeva,» sõnab Indus.

Mehe sõnul jõudis ta muude disainielementide kõrval euroaluste kasutamiseni loogilist ja loomulikku teed pidi, sest kaubaalused on üks enam kasutatavaid materjaliallikaid taaskasutusprojektides ja ka ise tehes. «Praegu paistab selline vana stiil moes olevat ning kuna trööbatud alused on üks väheseid võimalusi kenasti vanunud materjali saamiseks, siis on neid hea ära kasutada,» selgitab ta. Milliseid mööbliesemeid aga valminud on ning kui kaua ühe eseme valmimine keskmiselt aega võib võtta? «Teinud olen põhiliselt (diivani)laudu, aga ka pinke ja istmeid, veiniriiuli,» loetleb ta. «Olenevalt silutuse astmest võib ühe eseme valmistamine päris pikalt aega võtta.» Alus tuleb teha juppideks, puhastada, lihvida, õigesse mõõtu lõigata, veel lihvida ja seejärel alles kokku kruvida. Leida tuleb sobivad jalad või rattad ning need alla kruvida-naelutada ja lõpptulemus lakkida. «Aga võib ka lihtsalt aluse ker-

gelt lihvida ja pingiks muuta. Kõik oleneb tegijast,» räägib ökodisainer. Tegelikult võib vanu euroaluseid saada ootamatutest kohtadest, selgitab mees. «Näiteks võib neid leida prügikastide juures vedelemas, vahel annavad mõned kauplused neid ära ka tasuta – enamasti on tegemist taaraga, mis ringleb kaupluste ja ladude vahel.» Juhul kui on tegemist standardsete EUR- või FINalustega, siis neid keegi niisama ära ei anna, kui need pole just päris katkised. Mittestandardsed ongi aga Induse sõnul paremad, sest need pole nii tugevasti kokku naelutatud ja lauad on neil samuti õhemad. «Mingi mööbli jaoks parajad,» pajatab käsitöökunstnik. «Umbes küttepuu hinnaga saab neid ikka kätte. Uued ja korralikud standardalused võivad maksta kuskil 10 euro kanti.» Induse tehtust saab aimu kodulehe www.tisain.eu vahendusel. Kadri Penjam


10 || eluruum

kevad 2014

KUIDAS EHITADA MAJA? Ehitusturul on viimasel ajal kujunenud üheks olulisemaks teemaks energiasäästlike, madalate küttekuludega hoonete projekteerimine ja ehitamine – lisandunud on mitmeid uusi mõisteid nagu passiivmaja, energiatõhus maja, madalenergiamaja ja liginullenergiamaja.

Kestva kodu saab ka säästlikult Katrin Sutt

K-Majad OÜ müügijuht

nõuanne

E

nergiasäästlikkus algab tõesti juba maja õigest projekteerimisest, ruumide kompaktsusest, praktilisest paigutamisest, aknapindade optimaalsusest. Kindlasti tasub ära kasutada krundi looduslikke tingimusi, see tähendab majale ilmakaarte suhtes parima asukoha leidmist. Lõplik tulemus sõltub tehnoloogilistest lahendustest kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel. Soovitan kasutada taastuvenergial põhinevaid küttesüsteeme, nagu soojuspumbad, soojuskandjaks tasuks eelistada vesipõrandakütet radiaatorile, kuna põrandaküte vajab poole madalamat temperatuuri soojuse akumuleerumiseks põrandaplaati. Abiks on alati ka kaminad-ahjud, mis lisaks õdusale olemisele on tubli tugi põhiküttesüsteemile.

Sääst kohe või hiljem? Maja planeerimiseks ei piisa ilusast klantspildist kataloogis. Eelkõige on vaja selgeks teha enda vajadused ja võimalused. Tänapäeval on ehituse ruutmeetri hind vaid üks ja mitte kõige tähtsam otsustamise tegur. Olulisemaks tuleb pidada tulevasi kulutusi maja ülalpidamiseks. Uut maja ehitades on mõistlik kasutada soojustagastusega ventilatsiooni. Võimaluse korral on mõistlik mõelda juba ette päikesepaneelile tarbevee soojendamiseks. Ehitad ju korra, aga elad oma uues kodus vahest kogu elu. Majatootjad pakuvad erinevate lahendustega pakette. Müügiedu nimel on tihti optimeeritud väga olulise – maja toorkarbi – pealt. Puitmajadel näiteks ei ole kandev konstruktsioon liimpuidust või on seintes, rääkimata lagedest, soojustust kesiselt. Puitmajade puhul ongi toorkarp maja südameks ja see peab olema eriti kvaliteetne. Ka vundamente pakutakse erine-

Tehasemaja võib ka olla isikupärane ja ümbruskonda sobituv – selleks tuleb lihtsalt erinevaid tüüplahendusi kavalalt ja targalt kombineerida. Foto: Kastelli majad

vas hinnaklassis. Tihti võib maja ehitama asudes juhtuda nii, et paljud olulised asjad on esmasest pakkumisest väljas ja hiljem on tellija fakti ees ning peab juurde hakkama maksma, et saada seda, mida eluks vaja. Korterist tulnuna on väga raske ette kujutada kõiki ruume, mida majas vaja läheb. Ei osata ruumide tegelikku suurust reaalselt ka tajuda. Panipaiga asemel oleme harjunud kappidega.

Erilahendus tehasest Vähemalt 10 protsenti elamispinnast peaksid olema erinevad panipaigad – garderoobid, tehnilised ruumid jms; hiljem on neid pindu keeruline juurde tekitada. Juhul kui originaalprojektis pole piisavalt panipaiku, on neid võimalik juurde tekitada kas olemasoleva pinna arvel või siis maja pikendades.

Ise aktiivselt ehitusprotsessis osaledes sujub kogu ehitustegevus ladusamalt ja tõrgeteta, üksteisemõistmise positiivses õhkkonnas.

Sageli lahendatakse alumisel korrusel elutuba-köök-hall suure avatud ruumiga. Liigenduse nn puhtama ja köögi poole vahel saab teostada erineva põrandakattega. Selle tulemusena on kogu olmeruum, soomekeelse moodsama väljendiga olokeittiö (ehk olmeköök) terve päeva päikesepaisteline ja avar. Kindlasti on paljudel endal ettekujutus, millised ruumid kodus olema peaksid, kuid soovitaksin igatahes enne lepingute allkirjastamist või kulutuste tegemist ka arhitektiga nõu pidada. Peale siselahenduse on oluline ka maja arhitektuurne terviklikkus – akende paigutus, sümmeetria, katusealused, terrassid jms. Selleks ei pea alati individuaalprojekti tellima. Paljud pakettmajade tootjad pakuvad samuti väga originaalseid erilahendusi. Eestlased ei taha ju kunagi koduks lihtsalt tehasemaja – ikka naabrist parem peaks olema ja ise välja mõeldud, ja sealjuures hästi odav. Mõõduka hinnaga kodu saab ehitada ka erinevaid tüüplahendusi kombineerides. Kallisse individuaalprojekti investeerimata on võimalik saada tehase garantiiga maja just oma soovide järgi. Maja ehitamise hind sõltub paljudest asjaoludest, millest nii mõndagi on või-


kevad 2014

eluruum || 11

malik säästa ehituse oskusliku planeerimise abil. Ehitushinda mõjutab algselt juba aeg, millal ehitada – talvel on kulud suuremad. Mõistlik on ajastada krundi planeerimistööd ja vundamendi ehitus samasse perioodi, et kasutada ära juba kohalolevat rasketehnikat. Hoolikalt tuleb kaaluda enda rahalisi vahendeid ja planeerida tööd sellest johtuvasse graafikusse.

Panusta oma aega Ise aktiivselt ehitusprotsessis osaledes (allhankijatega suheldes, kaupluses materjalivalikut jälgides, ehitusjärelevalvega koostööd tehes) sujub kogu ehitustegevus ladusamalt ja tõrgeteta, üksteisemõistmise positiivses õhkkonnas, mis säästab tellija raha ning tõstab ehitaja motivatsiooni pakkuda parimat maja. Alati on võimalik ehitamisel säästa, tehes ise või sõprade-tuttavate abi kasutades. Enda kätega tehtust on ka rohkem rõõmu ja isetegemise uhkust. Siin saavad lapsedki kaasa lüüa ja oma kodu loomisel uuteks peremeesteks kasvada. Ehitusjärelevalve osa ei maksa alahinnata. Tavaliselt pole ju inimestel aega ja oskust ise oma ehitusel töödejuhataja olla. Parema tahtmisegi korral ei suuda me kõiki nüansse ette näha. Ehitusjärelevalvel on koos ehitusfirmaga vastutus ka garantii kehtivuse ajal. Maja on kombinatsioon visioonist, ehitusfüüsikast ja arhitektuurist, mis teadlikus tasakaalus annavad elamisväärse tulemuse. 

Elamisväärse maja ehitaja kümme käsku 1. Ajasta nii krundi ettevalmistamine kui ka ehitustööd optimaalsele perioodile. 2. Ära säästa korraliku vundamendi pealt. 3. Pea oluliseks maja toorkarpi. 4. Mõtle läbi ja kasuta kõige kulutõhusamaid tehnolahendusi kütteks, tarbeveeks ja ventilatsiooniks. 5. Mõtle läbi ruumide vajadus ja lisa panipaikadeks 10 protsenti elamispinnast. 6. Kasuta tüüpmajade toimivaid kombineerimisvõimalusi nii siselahenduses kui ka arhitektuurses üldpildis. 7. Kasuta ehitusjärelevalve teenust. 8. Kasuta võimaluse korral ära oma tööjõudu. 9. Eelista madalaid ülalpidamiskulusid odavale ehituspakkumisele. 10. Pea nõu arhitektiga ja uuri maad asjatundjatelt. 

Allikas: Kastelli majad


12 || eluruum

kevad 2014

VIHMAVEE TAASKASUTUS. Tänavu kevadel Tartu linna korraldataval konkursil «Nutikas energialahendus 2013» esimese koha saanud Vanemuise tn 45 kortermaja asukad kasutavad WC-pottides ja pesumasinates sademevett.

Elumaja kogub väärt vett eeskuju Rain Uusen

toimetaja

T

äiesti uues hoones on kasutusel ka ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, kuid keskendugem kevadsadude eel siiski vihmavee kogumisele. «Sademevee kogumine ja taaskasutamine polnud meil ausalt öeldes alul üldse eesmärgiks,» ütleb Vanemuise 45 maja rajanud Vanemuise Pargimaja OÜ juhatuse liige Priit Truusalu. «Seda kuni hetkeni, mil selgus, et detailplaneering on takerdunud asjaolu taha, et Vanemuise tänaval puudub sademevee kanalisatsioon. Ning kuna variant, et see trass ehitatakse välja meie kulul, meeldis meile tunduvalt vähem kui võimalus sademevesi ära kasutada ja reoveena kanalisatsiooni lasta, valisimegi taaskasutamistee.»

Märkamatud ehituskulud Välisel vaatlusel maja nutikus silma ei paista. On küll näha, et elamu rajamisel on kaasa löönud loova mõtlemisega arhitektid («Arhitektuurikonkursi tulemus,» ütleb Truusalu uhkusega), kuid vähemalt fassaadil ei ole küll mingeid erilisi tehnosüsteeme märgata. «Aga vaadake hoolikamalt, näiteks need sambad siin fassaadil varjavad vihmaveetorusid, mida mööda katuselt kogutud sademed voolavad maja alla peidetud 13-kuupmeetri suurusesse kogumispaaki,» naerab Truusalu. «Pumbad ja mõõdikud on aga tehnoruumis.» Mõõdikud? «Muidugi, kuidas muidu teame, kui palju peaksime Tartu Veevärgile kanalisatsiooniteenuste eest maksma?» imestab Truusalu ajakirjaniku spontaanse küsimuse üle. Truusalu sõnul saaks sajuveega katta ideaaltingimustes isegi kuni poole ühe keskmise majapidamise veevajadusest. «Kahjuks või õnneks meil Eestis nii palju siiski ei saja, kuid meie senised kogemu-

sed näitavad, et sajuvee osakaal moodustab meie praegusest veetarbimisest isegi talvel püsivalt üle 40 protsendi,» nendib ta. «Seejuures tuleb märkida, et sademevesi on tavalisest kraaniveest oluliselt pehmem, see ei riku sanitaartehnikat ega pesumasinaid, lisaks kulub pehme veega pesu pesemisel vähem pesuvahendit. Ning mis veel oluline – uue maja ehitamise kulude juures jäävad sellise kogumissüsteemi rajamise kulud peaaegu märkamatuks.»

Vihmavesi vetsupotis Vanemuise 45 majja sademevete kogumise ja kasutamise süsteemid paigaldanud Puhastid OÜ tegevjuht Marek Reinolt ütleb, et see konkreetne Tartu elamu oli suuremate arenduste seltsis esimene pääsuke, omamoodi katsepolügoon. «Katsetasime selle maja puhul mitmeid erinevaid lahendusi, lõpuks jõudsime optimaalseima tulemuseni – 13-kuupmeetrine mahuti maja all maa sees ning eraldi veetorustik pesumasinate ja WC-pottide jaoks,» selgitab Reinolt.


kevad 2014 «Aga vaadake hoolikamalt, näiteks need sambad siin fassaadil varjavad vihmaveetorusid, mida mööda katuselt kogutud sademed voolavad maja alla peidetud 13 kuupmeetri suurusesse kogumispaaki,» naerab Vanemuise Pargimaja OÜ juhatuse liige Priit Truusalu. Foto: erakogu

eluruum || 13

Tee või ise! Vihmavee taaskasutussüsteemi ehitamisega saab hakkama igaüks. Kõige algelisemat sademevee kogumissüsteemi – suur plekkvaat ja paar ämbrit – on vist igaüks oma maavanaema juures näinud. Järgmisele tasemele jõudmine pole siiski raketiteadus, kogumispaagile tuleb vaid lisada ehituspoest pärit tüh-

jenduspump. Sellise süsteemi miinuseks on nn töömahukus – ikka ja jälle tuleb minna pumpa käsitsi sisse ja välja lülitama. Järgmine tase ongi juba pumba töö automatiseerimine. Ka valmissüsteemi paigaldamisega saab igaüks ise hakkama, see ei ole keeruline ega nõua professionaali kutsumist – süsteemi

«Tallinnas Mustamäel on meil valmimas üks neljakorruseline büroohoone, sealgi hakatakse pidevalt vihmavett tarbima.» Reinolti sõnul on sademevee kasutamine mõttekas üsna mitmel juhul. «Esmalt kindlasti aia kastmine. Taimede kastmiseks ei ole paremat vett kui vihmavesi – see on pehme, puhtam ja kemikaalivabam kui kraanivesi, see on ka soojem, kui otse trassist või puurkaevust saadav vesi,» sõnab Reinolt ning lisab muiates: «Kõigele lisaks on vihmavesi tasuta ning enam-vähem regulaarselt saadaval.» Teine sademete taaskasutamise eelis on juba otseselt materiaalne – nii võib säästa suure osa oma joogivee senistest arvetest. «Erinevad uuringud näitavad, et 25–30 protsenti keskmise läänemaailma majapidamise igapäevasest veekulust moodus-

paigaldamise juures on kõige suurem ettevõtmine kaevetöö. Kusjuures – kogumismahutit ei peagi tingimata ära peitma või maa alla kaevama – disainerid on loonud hulga erinevaid kogumismahuteid, mille seast leiab just oma majaga kokku sobiva mahuti ka väga nõudliku maitsega inimene. Rain Uusen

tab WC-poti loputusvesi – mõelge, millise koguse puhast joogivett me kokku hoiaks, kui tualetis vihmavett kasutaksime?» ütleb Reinolt.

Taaskasutus päästab uputustest Eesti vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees tervitab sademevee taaskasutust avasüli. «Selline taaskasutusviis on lausa mitmel moel kasulik – esmalt aitab see loomulikult säästa keskkonda, meie puhta joogivee varusid, teisalt toob lähemale lahenduse suuremaid linnu kimbutavale uputuste probleemile. Kui aga vihmavesi kokku koguda ja see ära tarbida, on uputusoht linnades taas kraadikese võrra väiksem,» kinnitab ta. «Lisaks väheneb reoveepuhastite koormus ning nii säästame ka energiat.» 


14 || eluruum

kevad 2014

NIISKUS KODUS. Kuigi tülikat hallitust esineb enamasti vanades, puuduliku ventilatsiooniga kortermajades, võib see võimust võtta ka uuselamus.

Hallitus koduses elamises rikub tervist ja miljööd tervis Kadri Penjam

vabakutseline ajakirjanik

P

uudulik ventilatsioonisüsteem või tehtud ehitusvead panevad niiskuse tõttu hallituse vohama ning sellest lahti saada on juba päris raske. «Ventilatsioon on vanemates majades suur probleem,» möönab Tallinna Tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Teet-Andrus Kõiv. Seega tuleb tema sõnul kortermaja renoveerima asudes arvestada kõiki aspekte, et hiljem ummuksisse jäänud majas hallitus ja ebatervislik õhk kimbutama ei hakkaks.

dus hommikuks tasemeni, mis ületab soovitusliku mitu korda. Kõrgele tasemele võib tõusta ka suhteline õhuniiskus ning sageli kaasneb sellega hallituse teke. Olukord muutub eriti tõsiseks, kui vanad aknad on vahetatud uute, tunduvalt hermeetilisemate vastu. Sel juhul õhuvahetus väheneb mitu korda ja süsihappegaasi tase võib tõusta hommikutundideks sellisele tasemele, et ületab soovitusliku taseme kuni kolm korda, samal ajal tõusev suhteline niiskus toob kaasa hallitusprobleemi. Mida ette võtta? Vaja oleks kindlasti tõhustada õhuvahetust. Viimasel ajal on selleks kasutatud näiteks värskeõhuklappide paigaldamist elutubade välisseintesse – õhuvahetus sellega suureneb, kuid samas proportsioonis kasvavad ka küttekulud. Tänapäevaste lahenduste abil saab

Eluruum vajab õhutamist Vanemates kortermajades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mille toimimine oleneb välisõhu temperatuurist, tuule tugevusest ja vertikaalse ventilatsioonikanali kõrgusest. Seetõttu suuremal osal aastast on ülemistel korrustel, eriti viimasel korrusel, õhuvahetus ebapiisav. Selle tulemusel võib näiteks magamistubades tõusta õhu süsihappegaasi sisal-

Vanemate majade vannitubadesse tuleks kindlasti paigaldada sundventilatsioon ehk elektriline väljatõmbeventilaator.

väljatõmbeõhu soojuse tagastada ehk selle ära kasutada. Näiteks on sellisteks lahendusteks ruumipõhised plaatsoojustagastiga ventilatsiooniagregaadid ühes WC-vannitoa väljatõmbeventilaatoritega, aga samuti väljatõmbeõhu soojuspumpadel põhinevad mehaanilised väljatõmbeventilatsioonid. Kindlasti annaks häid tulemusi ka korteripõhine sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon, kuid olemasolevates kortermajades on seda lahendust mõnevõrra keerukas rakendada.

Hallitust toidab õhuniiskus Hallitus- ja majaseente kahjustuste likvideerimise ja ehitustöödega tegeleva firma Terve Ehituse OÜ eksperdi Margus Hinbergi sõnul on selleks, et tagada märgades ruumides piisav ventilatsioon, vajalik hoida suhteline õhuniiskus normi piires. See sõltub ka ruumi õhutemperatuurist, kuna soojem õhk suudab endaga siduda rohkem vett kui jahedam. Kui suhteline õhuniiskus on pidevalt 65–70 protsendi juures, tekib hallitusseente arenguks sobiv keskkond. Põhilised märksõnad on seega küte ja ventilatsioon. «Hallitus tekib, kui tema arenguks on loodud soodne keskkond, enamasti suh-


kevad 2014

eluruum || 15

Olukord muutub eriti tõsiseks, kui vanad aknad on vahetatud uute, tunduvalt hermeetilisemate vastu – tõusev suhteline niiskus toob kaasa hallitusprobleemi. FotoD: Terve ehituse oü

telise õhuniiskuse juures alates 65 protsendist või märgunud pindadel-materjalidel,» selgitab ta. «Väike kogus hallituse eoseid on kõikjal õhus. Samuti võib vesi pääseda puudulikult paigaldatud hüdroisolatsiooni korral plaadivuukide vahelt nii seinte kui ka põranda konstruktsioonidesse.» Tekkinud hallitusest lahtisaamisel tuleb arvestada seda, et tihti tekib hallitus plaadivuukide ja silikoonitud nurkade piirkondades. Silikooni saab välja vahetada ja vuuke on võimalik puhastada, kuid seejuures tuleb arvestada, et ei rikutaks hüdroisolatsiooni. «Kontrollida tuleks olemasolevat ventilatsiooni ja vannitoa kütet,» selgitab ekspert.

Hallitusest vabanemine on kulukas Kui hallitus on tekkinud näiteks seintesse, mis on ehitatud kipsplaatidest ning need on märgunud ja hallitavad, tähendab see juba suuremat remonti. «Paljud vannitoad on ehitatud puitmajades, mille puitkonstruktsioonid on saanud niiskuskahjustusi, millest tingitult on tekkinud puidumädanikseened,» räägib Hinberg. «Selliste kahjustuste likvideerimine on samuti kulukam.» Kuidas aga hallitust ennetada? Siin-

kohal kinnitab Hinberg, et vanemate majade vannitubadesse tuleks kindlasti paigaldada sundventilatsioon ehk elektriline väljatõmbeventilaator. Selle võimsust peab hindama ruumi suurusest tulenevalt. Kui pole muid lisaõhu juurdepääsukanaleid, oleks soovitav näiteks vannitoa ukse alumisse ossa teha restiga kaetud õhukanal. Kontrollida tuleks olemasolevate kortermajade ventilatsioonilõõride puhtust ja vajadusel need puhastada, juhul kui väljatõmbeõhk just sinna suunatakse. «Sagedamini leidub hallitust vanemates, soojustamata ning puuduliku kütteja ventilatsioonisüsteemiga majades,» ütleb Hinberg. «Hoonete välispiirded on jahedad ja suhteline õhuniiskus kõrge ning niiskus kondenseerub sellest tulenevalt kergemini seintele, mis põhjustab hallitusseente arengut.» Ka külmasildade osakaal on suurem just vanemates hoonetes. Uuemates, eriti buumiaegsetes kortermajades võivad probleemid olla tingitud ventilatsiooni kehvast planeerimisest või ehituskvaliteedist, aga ka ehituskvaliteedi muudest puudustest – näiteks hüdroisolatsioon, torustike ja katuse lekked, halvasti paigaldatud soojustus, loetleb Hinberg. 

Kui suhteline õhuniiskus on pidevalt 65–70 protsendi juures, tekib hallitusseente arenguks sobiv keskkond.


16 || eluruum

kevad 2014

LASTETUBA. Anu Loide on noor ema, kel kodus särasilmne kolmeaastane Anelle. Lastetoas võiks alati rohkem ruumi olla – seepärast soovib Anu leida võimalusi, kuidas tuba huvitavalt, kuid ruumi säästvalt sisustada.

Nutikas lastetuba pakub ruumi, kuid ka võimalusi kogemus Kadri Penjam

vabakutseline ajakirjanik

K

indlasti võiks toas olla põnevust, ruumi ja võimalusi,» selgitab planeeringu stradipositsiooni Anu Loide. «Panipaikasid ja mitmetasandilisust, eraldumisvõimalust ja avarust. Minu laps on nii agar ja liikuv, talle meeldib ronida ja meisterdada, lasta oma fantaasial lennata.» Ta soovib oma lapsele pakkuda mõnusat ja arendavat lastetoasisustust, kuid kahjuks on meie kaubandusest naise sõnul midagi väga erilist raske leida. «Loodan, et lapse kasvades leian talle sobiva lastetoasisustuse. Praegu vaatame aktiivselt ringi.»

«

et vajadusel jääks toa keskel asuv mänguruum täiesti puhtaks. Roosimaa sõnul on nišid ja süvendid samuti hea lahendus selleks, et toa pindala võimalikult palju vabaks jätta. Hästi läbimõeldud plaan ja paigutus, olenevalt lapse soovidest, vajadustest ja vanusest, aitavad luua süsteemi, kus on asjadel oma koht ning samas piisavalt mängu- ja tegutsemisruumi. Kindlasti mängib pisikeste ruumide puhul suurt rolli õigete seinatoonide valik ja põrandaviimistlus. Kui on soov maksimeerida avarust ja õhulisust, annavad seda heledamad toonid – aktsenti tasub pigem tuua ruumi aksessuaaride abil, näiteks padjad, kardinad, mänguasjad, fotod ja pildiraamid seintel. Ruum peab olema kindlasti õhuline ja turvaline ning parajalt privaatne ja hästi valgustatud, et laps ennast seal mugavalt tunneks.

Leia lisaruumi lae alt Sisekujundaja Kristiina Roosimaa sõnul tasub kasutada ära kindlasti lastetoa kõrgust ja perimeetrit. Kui on piisavalt kõrgust, saab eritellimusmööbli abil ruumi selliselt projekteerida ja lahendada, et kõik – nii optimaalne kõrgus, laius ja nurgad – oleks nutikalt ja praktiliselt ära kasutatud. Siis on võimalik toa keskele jätta klassikaline mänguruum, mis tähendaks tüüpilise ruudukujulise ruumi puhul kõige mõttekamat ja praktilisemat varianti. Huvitavaid lahendusi saab ka nii, kui paigutada narivoodite astmetesse sahtlid, samuti on võimalus tekitada lae äärtesse raamaturiiul ja redel, mis sobiks suuremale lapsele, et ta saaks oma raamatuid kätte, ja samas tekitab selline lahendus põnevust ka ruumikujundusse. «Sisseehitatud mööbel aitab maksimeerida ruumi potentsiaali, olgu see siis kõrgus või laius,» selgitab Roosimaa. Ta soovitab võimalikult palju kasutada igasuguseid sahtleid ja panipaikasid, kuhu lapse asjad panna,

Ka tavavoodi puhul tasuks ära kasutada iga ruutmeeter – voodi alla paigutada näiteks karbid või väljatõmmatavad sahtlid. Hea lahendus on näiteks põrandalaegas või põrandaluuk, kuhu lükata kõik oma mänguasjad. Kardinatele võib eritellimusena lasta õmmelda eri toonides taskud, sest lapsed tahavad ikka oma asju kuhugi peita ja paigutada. «Lastetuba on selline koht, kus tasub lasta fantaasial lennata – lapsed on kõigega, mis teistsugune, rahul!» teab Roosimaa kinnitada.

Leia lahendusi Sisekujundaja Anneli Saluste soovitab, et juhul kui põrandapinda napib, oleks mõistlik kasutada toas narisid või välja-

tõmmatavaid voodeid. Väikese ruumi puhul saab voodi viia kõrgemale ning voodi alla planeerida töölaua või panipaigad. Ka tavavoodi puhul tasuks ära kasutada iga ruutmeetri – voodi alla paigutada näiteks karbid või väljatõmmatavad sahtlid. Kasutada võiks ka seinapinda, sest seinale kinnitatud riiulid jätavad põrandapinna vabaks. Kui laps on alles mänguasjade eas, võiks lelude hoiustamiseks kasutada mõnd suuremat kasti, mis ühtlasi oleks istepingiks. Milliseid huvitavaid multifunktsionaalseid mööbliesemeid meil aga pakutakse? «Eesti disainerid on välja töötanud vahva multifunktsionaalse voodi Smart Kid, mille puhul beebivoodi, mähkimisalus ja panipaigad saab hiljem lapse kasvades ümber monteerida lapsevoodiks, kirjutuslauaks ja tahvliks. Lisaks erinevatele kasutusvõimalustele on selle toote puhul plussiks kasutatud naturaalne materjal –vineer ja puit,» sõnab Saluste. Naise sõnul leiab turult teisegi, samuti Eesti disainerite omatoote – moodulitest kokku pandava süsteemi L.E.S.S, mis võimaldab vajaduste muutumise järgi ruumis mööblit lihtsalt ümber paigutada ning erinevate funktsioonide tarbeks kasutada. Juhul kui lapsi on ühes toas mitu, tuba on piisavalt suur ja akna asukoht seda võimaldab, nii et mõlemad toapooled saavad loomulikku valgust, võiks kasutada ruumieraldajana lahtist, mõlemalt poolt kasutatavat riiulit, mis küll eraldab, aga ei tekita umbset seina kahe toapoole vahele.

Populaarsed puit- ja vineermööbel «Lastetubade kujundamisel on järjest enam populaarsust võitmas varem laialdaselt kasutatud melamiinmööbli asemel vineerist ja puidust mööbel. Palju kasutatakse mööbli viimistlemisel värvi või peitsi,» selgitab Saluste, lisades, et populaarsed on ka kleebised ja seinamaalingud. Kui kleebis on tüdimuse tekkimisel


kevad 2014

NUTIKAD LASTETOAD mahutavad palju, kuid jätavad piisavalt ruumika mängimiseks ja õppimiseks. FotoD: houzz.com

kergesti eemaldatav, siis seinamaalingute puhul tasub suhtuda ettevaatlikult populaarsete multifilmi- ja muinasjututegelaste kujutamisse; nende puhul võib tuba üsna pea vajada uut viimistlust, kui lapsel tüdimus peaks tekkima või multifilmidest välja kasvab. Ajatu oleks lastetubade kujunduses kasutada horisontaalseid või vertikaalseid triipe, järjest enam kasutatakse ka ruudumustrit, seda kas tapeedina või seinale värvituna, tutvustab Saluste. Värvitoonidest sobivad beebitubadesse pigem pastelsed ja mahedad toonid, veidi vanemate laste puhul tasuks samuti rahulik taustsüsteem luua ning siis paari erksama tooniga lisada toale aktsenti. Väga populaarsed on valgel taustal lilleornamendid, seda nii tapeetides kui tekstiilides kasutatuna. 

eluruum || 17


18 || eluruum klaas. Kompositsioon Kai Koppeli vaasiga «Hingamine». Foto: toomas tuul

kevad 2014

KLAAS INTERJÖÖRIS. Ruumi paigutatud klaasesemed pakuvad valguse käes iga hetkega kordumatut värvimängu.

Ülevaid elamusi ühtepuhku Tiina kolk

Arteri toimetaja

fotolavastus

klaas. Ivo Lille installatsioon kui ruumijagaja. Fotod: ivo lill

K

laas on mõjuvõimas sisustuselement. Päikese päevateel võib üks klaasobjekt pidevalt interjööri erinevaid värvitoone pillutada ja lummavaid vaateid luua. «Muidugi tuleb klaasesemetele õige koht valida,» rõhutab Katariina Gildi klaasikoja kunstnik Kai Koppel, «sest sobiva valguse käes saab klaas justkui uue sisu ja sügavuse». Meeliülendava elamuse saavutamiseks peab igaüks otsima ja katsetama, kus klaasobjekte kõige efektsemalt eksponeerida – kas lähtuda seejuures ainult päikese liikumisest või arvestada ka pimedal ajal kunstliku valguse ja näiteks kaminatule või küünlaleegi mõjuga. Koppeli hinnangul annab sageli just õhtuvalgus klaasobjektidele sügava tähenduse, muutes need müstilisteks. Väga huvitavalt eksponeeriti Kai Koppeli taieseid Kadrioru pargi muuseumi näitusel «Klaasi kätketud talv». Väljapaneku kujundaja Elle Pent seadis eesmärgiks näidata külastajatele, kuidas vahva-

tes klaasvormides taimi eksponeerida. Kuna Kadrioru pargi muuseum on erilise õhustikuga, saadi näituselt küllaga inspireerivaid ideid, kuidas klaasi interjööris esitleda ja imetleda. Kahjuks ei oska paljud inimesed klaasi vaadata ega näha neid liikumisi, mis ilmnevad valguse ja vaatepunkti muutumisel. «Osatakse küll vormi näha, aga täiusliku elamuse saamiseks tuleb klaasi sisse minna ja selles ringi uidates jälgida, mida teos ütleb. See on nagu kaleidoskoobi vaatamine, kus üks vapustav mulje järgneb teisele,» arutleb kunstnik Ivo Lill, kelle geomeetrilistel vormidel põhinevad külmtöötlustehnikas objektid toovad võluvalt esile klaasi sisemise struktuuri ja loovad üllatavaid optilisi efekte. Tema ühtaegu minimalistlikud ja monumentaalsed teosed on tulvil meeleolusid, võnkeid ja vaateid. Aastatega oma käekirja üha täiuslikumaks ja nüansirikkamaks lihvinud kunstniku skulptuure, suuri pannoosid ja sirme imetledes tahaks küsida, kas tal on võlukepike, mis lisab klaasobjektidesse värvilisi triipe, peegleid ning vahvaid mustreid. Paljud Lille loomingu austajad on klaasimaagiasõltlased – neil on kunstniku teostest moodustunud kollektsioon ja nad tunnevad selle vaatlemisest tõelist naudingut. 

klaas. Eri aegadest pärit pudelid Käsmu meremuuseumi aknal. Foto: toomas tuul


klaas. Kai Koppeli looming n채itusel Kadrioru pargi muuseumis. Foto: toomas tuul


20 || eluruum

kevad 2014

VESIKULTUUR EHK HÜDROPOONIKA. Kellele ei meeldiks kohalikult kasvatatud toiduained? Linnakeskkonnas maalapi puudumise korral on võimalik kasvatada ökosalatit omas kodus – isetoimivad süsteemid on trend, mis ühendab moodsa disaini jätkusuutliku arendusega.

Lollikindel ja mullata roheaed liis pihl

linnaaiandusaktivist

mullavaba

H

üdropoonilised süsteemid mõeldi välja juba 18. sajandil, et toita ära maailm ilma ressursside ületarbimiseta – tehnikat kasutati kohtades, kus polnud mulda käepärast (kõrbed, väikesed saared). Iseenesest ongi see lihtsalt taimede kasvupinnase loomine mulda kasutamata ja veeringluse iseseisva struktuuri toimemehhanism ühe veekoguse ringlusse seadmisega. Maapinna asemel luuakse mineraalsete toitainelahuste ja tehnilise struktuuri abil kergesti ülesseatav toitepinnas, mistõttu on taimed vastupidavad igasugustele putukatele ja haigustele. Ka taimejuured saavad paremini hapnikku kätte ja mineraalide kontrollimine on lihtsam kui mullas. Tegelikult pole aga sellise süsteemi ülesseadmine raketiteadus ning on teostatav igaühe kodus.

Milleks hüdropooniline taimekasvatus? Tegelikult võiks ju ka rõdule või aknalauale pottidesse samahästi seemned mulda panna. Hüdropoonika võlu seisneb eelkõige selles, et taimed kasvavad kindlalt ja kiiresti. Kuigi esmapilgul tundub see keerulisema ülesandena lahendada, on vesikultuur kaugemas perspektiivis soodsam, sest efektiivsus ning vee ja ruumi kokkuhoid on suurem. Mineraalide veega taimeni toimetamine nõuab vähem ruumi, kui on taimejuu-

rel mullas vingerdamiseks vaja. Pealegi ei saa tänapäeval kunagi kindel olla, kuidas poest saadavad kapsad-porgandid kasvatatud on. Industriaalmajandus kasutab lisaks fossiilse kütuse kogukale hulgale kemikaale ja geneetiliselt muundatud variatsioone. See vähendab, kui mitte teaduslikult tõestatavalt, siis vähemalt toidu eetilist väärtustaset. Isiklikul tasandil on taimede ruumikujunduses kasutamine hädavajalik tervislikuma õhkkonna looja.

Kuidas hüdropoonika süsteem üles ehitada? Üks võimalus on ehitada vertikaalstruktuur, kasutades anumaid, milleks võivad olla kasvõi kasutatud ja puhastatud plastpudelid, ühendades need laest alla rippuva traadiga, mis täidetakse kergkruusa, kivivilla või muu sarnase meediumiga, seejuures tuleks laialdaselt levinud kergkruus enne ilusti läbi pesta. Kahe paralleelse traadi vahele asetatud pudelid paiknevad nii, et vesi jookseb ülevalt alla ja jõuab veeanumasse, mis peab olema valguskindel – vastasel juhul muutub vesilahus taimedele liiga happeliseks. Tallinnas on hüdropooniliste süsteemide hankimiseks näiteks üks pood bussijaama lähedal – Aqua Plant, kust saab nii spetsiaalseid tooteid kui ka abi ja head nõu. Alternatiivselt on võimalik vastav struktuur omal jõul üles ehitada. Selleks on vaja soetada loomapoest kalade akvaariumisse sobiv vesi- või

Mineraalide veega taimeni toimetamine nõuab vähem ruumi, kui on taimejuurel mullas vingerdamiseks vaja.

õhkpump. Tavalisest meetri kõrgusele ulatuvast õhkpumbast on koduseinal kasvatamiseks küllalt. Mineraalsete toitainete lahust, mida on pakutud taimede kiiremaks kasvuks, saab osta igast hästi varustatud toidupoest või aianduskeskusest. Kuigi selline toitelahus on töödeldud produkt, võib kindel olla, et kasvatatud taimed ei ole pritsitud pestitsiide tapvate kemikaalidega. Samast kohast saab ka multšiks mõeldud kergkruusa. Selleks et vesi jõuaks kindlalt õigesse kohta, on tähtis, et see oleks torude abil kindlalt taimede kasvukohta juhitud. Voolik võib olla väikese läbimõõduga, olenevalt pumbast. Õhupumba kasutamisel tuleb torude vahele panna klappvahelüli, mis tagab vee järkjärgulise voolu. Lisaks pumbale on ka need zookauplustes saadaval.

Milliseid taimi kasvatada? Taimede valikul tuleb lähtuda kasvukohast. Kui vastav sein või aken on valgusküllases lõunapoolses servas, on valik lai. Seemnepakenditel on alati kasvutingimused ja külviajad kirjas, turult saadud kohalike seemnete kohta saab küsida müüjalt. Eriti tervitatav on koos kasvatada erinevaid taimi – näiteks meeldib tomatile väga basiiliku kõrval kasvada, samas aitab basiilik säilitada ka tomati maitseomadusi. Vilitaimede kasvatamisel peab mesilastel olema taimedele juurdepääsuvõimalus. Kui süsteem pole väliruumis, saavad väikesed sumistajad suvel lahtisest aknast kindlasti ligi. Varjulisemas kohas võib kasvatada näiteks metsmaasikat. Kogenematul potipõllupidajal on lihtsam alustada erinevate salatitaimede kasvatamisega, mida saab ka väikese lisavalgusega talvel edasi külvata. Valida võib nii üheaastaseid kui ka mit-

KATSETAMIST VÄÄRT ideed, kuidas taimekasvatust kodus ja aias mullata arendada.

FotoD: survivalistdaily.com, inhabitat.com, ecoinsite.com


kevad 2014

eluruum || 21

8 taaskasutatavat ideed: kuhu vertikaalselt taimi istutada? 1. Tomatid laes: kui kodus ruumi vähe, võib tomatid lakke vanadesse puitkastidesse istutada. 2. Kartuliaed autokummides: kasutatud autokummide sisse saab istutada kartulitaimed, lisades iga nädal ühe kummi. 3. Maitsetaimeaed ripp-pottides: ketiga laest alla rippuvates vanades savipottides saab edukalt kasvatada erisiguseid maitsetaimi. 4. Taimetaskud: vanade teksapükste väljalõigatud taskud seinale riputades saab need mullaga täita ja sinna seejärel sobivad taimed istutada. TAIMETORUD KUI KUNSTITEOS. Hüdropoonilise kasvatuse puhul kasvavad taimed küll kiiremini kui mullas, samas võivad ka haigused levida veetoru pidi taimedeni kiiremini – seetõttu tuleb süsteemide eest piisavalt hoolt kanda.

meaastaseid taimi, esteetilise poole pealt tuleks see enne läbi mõelda. Kellele meeldib köögis aega veeta, võiks mõelda maitsetaimede kasvatamisele. Hüdropoonika pole veel väga laialdaselt levinud praktika, seega tuleb erinevate taimede kooskasvatamist endal katsetada.

Millised ohud hüdropoonikaga kaasnevad? Ilma mullata kasvatamisel võib juhtuda, et juured saavad kas liiga palju või vähe

vett, mida saab tegelikult igaüks jälgides ise reguleerida. Taimehaiguse korral on hüdropoonilise kasvatuse puhul levik kiire ja taimed võivad närbuda sama kiiresti kui kasvada. Hea on aga see, et süsteem on suhteliselt mobiilne, lihtne ja kiiresti taastatav. Teadaolevast praktikast on vesikultuur ikkagi suhteliselt lollikindel variant oma koduseina roheliseks muutmiseks – nii et miks mitte proovida. 

5. PVC-torud vertikaalaiaks: üle jäänud vee- või kanalisatsioonitorud mullaga täites ja sinna sisse augud lõigates moodustavad need perfektse lillepotiansambli. 6. Euroalustest rippaed: seinale riputatud euroalustest tekib kaunis taimeriiul. 7. Maasikad kartulikotis: kasutuskõlbmatutesse kartulikottidesse on aukude kohale võimalik edukalt maasikataimed istutada. 8. Salat akvaariumil: kala-akvaariumi kaane asemel võib paigutada kergkruusaga täidetud istutusalused ja seal värsket salatit söögiks kasvatada. 

Allikas: Liis Pihl


22 || eluruum

kevad 2014

VÄLISVALGUSTUS. See on suunav ja liikumapanev jõud nii romantilise meeleolu kui ka turvalise kodutunde tekkimisel ning õueelu edendamisel.

Valguse sada saladust õueelu Tiina Kolk

Arteri toimetaja

V

äliala valgustusplaani koostamine võib esmapilgul tunduda kaelamurdva tööna, sest arvestamist vajavaid üksikasju on palju. Kõigepealt peab otsustama, mida pimedal ajal tahetakse näidata ja vaadata: kuidas valgustada kõnniteid, kas paigutada aeda hajali süvistatud valgusteid, ääristada terrass lühikeste postvalgustite ehk pollaritega, lükkida rõdupiirdesse leedlampe vms, arutleb arhitekt ja maastikukujundaja Kersti Lootus, kelle firma Lootusprojekti teostatud tööde nimekirjas on näiteks Pärnu ja Haapsalu rannapromenaadide, Pärnu vallikääru jms parkide, rohealade ning linnaväljakute valguskujundus.

3–3,5-meetriste postide otsa ja alla suunava valgusega. «Kui pika sabaga lambiga suunatakse meie liikumisruumi valgust ja pollaritega märgistatakse platse ja istumiskohti, siis maasse süvistatavate ja liigutatava korpusega hajusalt paigutatud valgustite valgusvihuga saab aeda pimedal ajal esiteks romantiliselt, teiseks turvaliselt ja kolmandaks tinglikult õuepiire määratledes valgustada,» selgitab Lootus ning lisab, et teede äärde on mõttekas paigaldada liikumisanduriga valgusteid, mille valgustatus suureneb mitu korda niipea, kui keegi valgusti mõjuvälja ilmub. Muidugi on õues kõige lihtsam kasutada päikesepatareiga valgusteid, eriti siis, kui tahetakse liikumisteedest aimu anda – nüüdseks on selliste valgustite disain samuti paranenud. Lamp võib olla nähtamatu või siis väga ilus – nende valikul tasub lähtuda siiski üldisest kujundusprintsiibist, soovitab Lootus.

Erisugused valgusvihud Targa tarbimise ja säästmise ajastul arvestatakse iga sendiga ning kalkuleeritakse energiakulu põhjalikult – sageli on valgustatuse määramisel oluline roll eelarvel. Üks luks (1 lx) on kuuvalgus ja seegi on valgus, mainib arhitekt. Väikesel jalgteel, mille valgustatus on 4 luksi, näeb inimene liikuda, aga siis peaksid valgustid asetsema nn suhtleval kõrgusel. Koduhoovis võiks üldvalgusteid paigutada

Muidugi on õues kõige lihtsam kasutada päikesepatareiga valgusteid, eriti siis, kui tahetakse liikumisteedest aimu anda – nüüdseks on selliste valgustite disain samuti paranenud.

ÕUEVALGUSE MÄNG. Hästi planeeritud õuevalgustus tõstab turvalisust ja rõhutab aia loomulikku ilu ning hoone arhitektuuri olemust ka õhtupimeduses. FOTOD: TOOMAS TUUL

Viimastel kümnenditel suurema hoo sisse saanud õueelu veetleb paljusid ja osa tubaseid tegevusi harrastatakse nüüd – kui ilm lubab – pigem aias, terrassil või rõdul. Päeval alanud tujuküllased suurema sööminguga aiapeod kanduvad sageli õhtusse. Kui istumiskoht toimib toa pikendusena, valgustab seda ka ümbritsevates siseruumides põlev tuli.

Tuled tõstavad tuju Terrassile sobib kombineeritud valgustus – kui seda piiravasse hekki võib paigutada põlvekõrgusi pollareid, siis grillikoht vajab omaette kõrgemat valgustit. Aga saab ka lihtsamalt läbi ajada, vedades niiskuskindlate juhtmetega toast valguse õue, õpetab Lootus. Välitingimustes peab kasutama niiskuskindlaid valgusteid. Sellised lambid tähistatakse rahvusvahelise tähisega IP, mille järel on number – mida suurem, seda parem. Kui IP44 on vannituppa sobiv valgusti, siis paadisilla või mereäärse terras-


kevad 2014

eluruum || 23

Tasub teada!

Erinevate valgustite kasutamisel tuleks valida ühesuguse kelvini numbriga valgusallikad, sest ka suhteliselt väike erinevus kelvinites mõjub häirivalt. sile tuleks valida IP65 valgusteid, rõhutab arhitekt. «On ka neid lampe, mida saab ühest kohast teise liigutada. Näiteks Keha3 vahvad «rändavad» välisvalgustid, mida saab hõlpsasti ühest kohast teise tõsta ja vajadusel rõdu, terrassi, aiateid vm valgustada,» annab Lootus nõu. Nii nagu paljudes uutes kortermajades on paigaldatud leedlambid, võiks need mujalgi rõdu- või terrassiukse kohale panna. Pimedal ajal põledes muudavad need hoone fassaadi kenamaks. Lisaks võib rõdupiirdele rea pisikesi leedlampe kinnitada. Valgustuse võib niimoodi programmeerida, et pimeduse saabudes süttivad värava- ja aknavalgustid ning terrassipiirded, mis loovad turvalise keskkonna – kuigi maja võib inimtühi olla. «Valgus loob meeleolu, eriti värviline valgus. Ja kui meil on mitu kuud kehva suusailma, siis tõstab pimedal ajal iga süttinud tuluke tuju,» on arhitekt Kersti Lootus veendunud. 

Leedlampide valgustemperatuuride vahemik on 2700–6000 K. Enam levinud on 3000 K (soe) ja 4000 K (külm). 2700 K on sarnane hõõglambiga, kuid teine äärmus – 6000 K – on juba üsna sinine valgus. Koduaia üldvalguseks on soovitatav värvustemperatuur 2700 –3000 K, aga need, kellele meeldib just külm valgus, peaksid kasutama 4000 K värvustemperatuuriga valgusallikaid. Lisaks piisavale valgustihedusele peab tähelepanu pöörama ka valguse räigusele. Kui valgusti pimestab, pole valgusest kasu, sest näha pole ju niikuinii midagi. Pigem olgu natukene vähem valgust kui pimestav valgus.

Soovitatav valgus­ tihedus Teed Kodune aiatee ei pea olema nii ühtlaselt valgustatud nagu tihedalt käidav tee avatud õuealal. Üldjuhul on nii, et mida ühtlasem valgus, seda parem, kuigi vahel võib valgustatuse ebaühtlus olla isegi taotluslik. • 5 lx aiatee • 20 lx sissesõidutee • 2 lx nn kõrvalteed Puud 20–50 lx piisab puutüve või -võra valgustamiseks. Kuna tegemist on efektivalgustusega, määrab vajamineva valgustiheduse ümbritsev valgusfoon. Mida valgem on ümbrus, seda rohkem on tarvis valgust objektide (näiteks puude) esile tõstmiseks. Terrassid, rõdud ja ka tööpinnad 30 lx üldvalgus Võimalusi terrasside ja rõdude valgustamiseks on väga erinevaid: seina-, lae-

või koguni põrandapinna sisse süvistatud valgustite abil. Kõigil neil on erinev iseloom. Kuna terrass/rõdu on enamikul juhtudel hoone vahetus läheduses, peaks valgustihedus olema suurem kui näiteks aiateel. Kui aga terrassile või rõdule vajatakse valgust, mille abil näeks pimedal ajal ka lugeda, peaks selles kohas olema valgustihedus ligi 300 lx. 100–300 lx võiks olla väliköögi või grilli töötasapinnal, sõltuvalt sellest, kui peent tööd seal tehakse. Üks reegel, mida tasub järgida: hoone lähedal võib olla valgus tugevam, kuid sellest eemale loodusesse liikudes peaks see nõrgemaks muutuma. Selgituseks: luks (tähis lx; ladina sõnast lux ehk valgus) on valgustatuse ühik SI-süsteemis. Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen.

Allikas: BM Light OÜ spetsialist Indrek Mumm

! E N T H I L , V A G U M , E N D O O S kett a

p e s u t is r o k u d o k ge omale sobiv

Vali

Kodukliendihaldur: Ele Saareleht | e-post: ele@kuldsedkaed.ee | tel 5693 4070 | www.kuldsedkaed.ee


Pm eluruum 2404 web  

Postimehe sisustusajakiri. Kevad 2014

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you