ÕIGE AEG ON ÕPPIDA ETKA ANDRAS ERILEHT
Elukestev õpe mõtte- ja eluviisiks! EN E K Ä P P ETKA Andras juhatuse esimees
E
lukestev õpe, sealhulgas täiskasvanuharidus, on tõsine väljakutse iga inimese ja riigi jaoks. Seda nii Eestis kui ka teistes riikides. Edukaks toimetulekuks üha kiiremini muutuvas maailmas on vaja pidevalt juurde õppida, teha seda teadvustatult ja sihikindlalt. Oluline on ka õpitut igapäevaelus rakendada. Kui veidi mõelda, siis tegelikult me ju õpimegi iga päev – oma kogemustest, erinevatest olukordadest, internetist, raamatutest. Kui palju me aga seda teadvustame? Kas oleme oma õppimise eesmärgistanud? Kas õppimine on teiste poolt tunnustatud? Ja mis peamine – kas oleme valmis õppima kogu elu? Euroopa Liidus hinnatakse täiskasvanuhariduse iseloomustamisel olulise indikaatorina elukestvas õppes osalemise määra. See näitaja iseloomustab peaasjalikult 25–64-aastaste suhtumist pideva enesetäiendamise vajadusse ja ka täiskasvanuhariduse üldist kättesaadavust. Hea meel on tõdeda, et meil on neid täiskasvanud inimesi aina rohkem, kes ei pea õppimist pelgalt noorte pärusmaaks. Eesti täiskasvanud õppijate osatähtsus on ületanud juba 12% kogu vanuserühmast, mis on suur edasiminek paari aasta tagusega võrreldes. Elukestva õppe tarvilikkusest kõneldes on esiplaanil vajadus inimeste tööalase toimetuleku, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppe järele. Ka eestlaste jaoks on uuesti koolipinki istumise peamiseks põhjuseks diplomi või kutsetunnistuse saamise vajadus. Eespool mainitu kõrval toetavad täiskasvanuharidus ja elukestev õpe ka mitmeid muid väärtusi, olgu selleks huvitegevus, lapsevanema roll, enda tervis või osalus ühiskonnaelus. Teisisõnu – õppida saab nii selleks, et paremini töötada, kui ka selleks, et paremini elada. Ideaalis võiks igaühel meist olla soov ja tahe terve oma elu õppida. Täiskasvanute õpitee innustajana teeb Andras selgitustööd selleks, et oleksime elukestvad õppijad. Ehkki õpisoov ja -motivatsioon on eelkõige õppija enese asi, peaks täiskasvanud inimeste õppimise eest hea seisma rohkem osapooli – riik, vabaühendused, tööandjad ja omavalitsused. Inimeste teadlikkuse kasvu õppimise tähendusest toetavad õppijate edulood, eeskujud ja näited reaalsest elust, mida oleme rohkesti kasutanud. Igal aastal esitatakse täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames tunnustamiseks neljas kategoorias ligi 150 õppijat, koolitajat, organisatsiooni ja omavalitsust. Tunnustuse saanud õppijate lood julgustavad töö kaotanud inimesi ja annavad enesekindlust õpingute jätkamiseks või taasalustamiseks. Leidub palju näiteid, mil töötust on saanud ettevõtja. Nende inimeste edulood innustavad ja toetavad neid, kel endil enesekindlusest puudu jääb. Õp-
XVI täiskasvanuhariduse foorum 19.11.2012.
pijate lood on tõenduseks, et paljudele on otsus õppida avanud elus täiesti uusi võimalusi ja aidanud jõuda eneseteostuseni. Õppimisvõimaluste parema kättesaadavuse eesmärgil korraldab Andras koostöös haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonnaga piirkondlikke foorumeid, mõttekodasid, ümarlaudu ja teabepäevi. Oktoobris kuues maakonnas toimunud mõttekodades «Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks» osalesid täiskasvanuhariduse erinevad osapooled – koolitajad ja õppijad, omavalitsuste, vabaühen-
ÕPPIMINE AITAB! Väljapääsu otsimiseks näiliselt katastroofilisest olukorrast, mille tõi kaasa ühe monofunktsionaalse asula suurettevõtte enamiku töötajate koondamine, hakkasime korraldama koolitusi ja õppepäevi. Selleks kaasasime terve kogukonna ning lõime eeldused edukamaks tööturul kandideerimiseks.
E N E TÄ H T, Lavassaare vallavanem
duste, tööandjate, töötukassa ja maavalitsuse esindajad. Mõttekodades arutleti maakonna koolitusmaastiku teemal, räägiti nii valdkonna koordineerimisest kui ka rahastamisest. Kõigis mõttekodades ilmnes soov arendada koostöövõrgustikku ning selle kaudu teha täiskasvanuhariduse valdkonda nähtava-
maks, tähtsustades täiskasvanute õppimist ning tutvustades õppimisvõimalusi. Täiskasvanuhariduse teabepäev toimub 29. novembril, uue aasta alguses jätkuvad piirkondlikud ümarlauad.
UUE ÕPPIMINE EI TÄHENDA VALDKONNA VAHETAMIST
• 1991. aastal asutatud mittetulundusühing
Ratsionaalset seletust õppima minemisele mul ei ole – ma ei seosta õppimist otseselt uue tööga, ei plaani vahetada valdkonda. Teisalt on minu huvi sotsiaaltöö vastu puhas konjunktuurlus! Isegi Getter Jaani teab, et me kõik saame vanaks ja meid ümbritsev maailm muutub peagi tundmatuseni. Me kõike elame kauem ja see elamine vajab korraldamist. Ja küllap see siis kunagi selgub, kas neid teadmisi läheb mul vaja teiste või enda abistamiseks. Lisaks veel akadeemiline õhustik, seda kodus raamatuid lugedes tunda ei saa.
URMA S VA I N O, ajakirjanik, õpib Tallinna Ülikoolis sotsiaalteadusi
Tänan kõiki koostööpartnereid ja vabatahtlikke, kes elukestva õppe edendamisele on kaasa aidanud. Andras annab oma igapäevategemistega ka tulevikus panuse elukestva õppe parema käekäigu heaks.
EESTI TÄISKASVANUTE KOOLITAJATE ASSOTSIATSIOON ANDRAS • ühendab täiskasvanute koolitajaid ja koolitusasutusi • tegeleb elukestva õppe populariseerimisega erinevate teavitustegevuste kaudu • koordineerib täiskasvanud õppija nädala (TÕN) üle-eestilise võrgustiku tegevusi, mille vabatahtlikkuse alusel tegutsevad tugigrupid on kõigis maakondades ja Tallinnas • korraldab TÕNi, mille eesmärgiks on inimeste teadlikkuse kasv elukestvast õppest ja õppijate arvu suurenemine • korraldab täiskasvanuhariduse foorumit, et suurendada laiema avalikkuse huvi täiskasvanuhariduse vastu ning arendada valdkonna osapoolte ja ametkondade vahelist diskussiooni • koordineerib täiskasvanud õppijate liikumist, mille eesmärgiks on hooliv ja õppimise kaudu kestma jääv Eesti ühiskond • on täiskasvanute koolitaja kutse andja alates 2004. aastast, praeguse seisuga on Eestis 363 kutselist täiskasvanute koolitajat • toetab täiskasvanute koolitajate professionaalset arengut erinevate koostöövormide kaudu – koolitused, töötoad, meistriklassid, sümpoosionid, seminarid, konverentsid WWW.ANDRAS.EE