Page 1

TÄNASES SEENIORILEHES: Millisest jahust kerkib kõige uhkem saiatainas? Lk 4 Liigeste kulumisest pole pääsu. Lk 6 Kuidas vabaneda telefonimüüjate terrorist? Lk 7 E-ainetest kubisev toiduaine jäta poodi. Lk 10

KULDSED AASTAD Prillidest vabaneda pole kunagi hilja. Alates 50 eluaastast on parimaks valikuks läätsevahetus trifokaalsete läätsedega. Vajad katarakti operatsiooni ja soovid näha prillita nii kaugele kui lähedale? Carl Zeissi trifokaalsete läätsedega on see nüüd võimalik.

ReFocus silmakeskus Tartus • Silmade laseroperatsioonid • Multifokaalsed läätsed • Lisaläätsed • Laugude korrigeerimine

Lai tn 11/13, Tartu tel 5344 3533 www.silmakirurgia.ee

Saku Maja klienditeenindaja Maie Krestinov võiks juba üle 10 aasta pensionipõlve nautida, kuid särav daam armastab nii väga oma tööd ja inimestega suhtlemist, et ei taha kojujäämisest midagi kuulda. Tema elurõõmu ja ettevõtlikkust imetlevad ka poole nooremad töökaaslased. Lk 2

TEEMaLEHT 17. VEEBRuaR 2014


2 || Kuldsed aastad

postimees, 17. veebruar 2014

Saku Maja klienditeenindaja Maie Krestinov (76) armastab oma tööd ega taha veel pensionile jääda. Foto: MIHKEL MARIPUU / PoStIMEES

Maie, kes teeb kõigile silmad ette ELURÕÕM. Ta on töötanud terve elu ja kasvatanud üles kolm tublit poega. Juhib autot, väikelaeva, mootorrattast, väikebussi, mitut sorti traktoreid ega pelga ka internetis surfamist. Saage tuttavaks – Maie Krestinov, Saku Maja klienditeenindaja ja visiitkaart.

KRISTINA TRAKS

kristina.traks@postimees.ee

eesKuJu

V

õimalik, et Maie on üks vanemaid tegutsevaid klienditeenindajaid Eestis. Just tema on inimene, kellega Saku Maja kontorisse tulija esimesena kohtub. Tema on meie firma raudvara ja elav entsüklopeedia, nagu ütleb tema kohta Saku Maja juhatuse liige Kadri Kralla. Siinjuures veel päikesekiir, sest Maie naerab tihti ja heidab pidevalt nalja. «Ma kavatsen töötada seni, kuni saan 100-aastaseks,» tõotab Maie lõbusalt, kui imestan, et miks ta tavalise inimese kombel ammu juba pensionil pole. Ta ütleb, et ei kujuta end ette koduse pensionärina ning et töölt lahkumine pole seni veel jutuks tulnud. Aga inimesed ju enamasti ootavad pensionile jäämist, et lõpuks ometi saaks tegeleda nende asjadega, mida tegelikult tahetakse teha. «Aga mulle meeldib minu töö ja mul oleks kodus igav. Ma kohe olen selline inimene, kes peab tööl käima ja teiste inimestega kogu aeg suhtlema. Nagu mu kaasa ütleb – sa ei saa vist hauas ka rahu, hakkad ühest hauast teise käima.» Maie on töötanud terve elu. Seda hetke, kus pole töökohta, kuhu hommikul minna, pole toimekal naisel olnud. 1959.

aastast on ta töötanud Sakus, alguses sidejaoskonna ülema asetäitjana. Siis sündisid riburada pidi lapsed. Järglasi on tal kolm – kõik pojad, kaks viimast neist kaksikud. Kõigepealt anti üks laps prooviks ja harjutamiseks, siis kaks tükki korraga, muigab Maie.

Laste kõrvalt kiirustas ruttu tööle tagasi Maie ei jäänud väikeste lastega kaua koduseks, vaid läks tööle pullijaama ehk ametliku nimega Tallinna põllumajandusloomade kunstliku seemenduse jaama raamatupidajaks. Kui pullijaam Sakust Kehtnasse koliti, jätkus Maie raamatupidajatöö Saku sovhoosis. «Olid alles ajad – kella viiest hakkasin üksipäini autoga lauda juurest lauda juurde sõitma, palgaraha autos. Lõpetasin kuskil kella 20 ajal pimedas,» meenutab ta toonaseid palgapäevi. «Või sides oli nii, et öösel kella kolme paiku viisime Saku jaama postirongi peale raha. Kuni 10 000 rubla tohtis viia üksi, üle selle summa kahekesi. Relv oli kaasas, aga ega tea, kas oleks julgenud sellega ka midagi teha.» Jah, ta on teinud relvaeksami ja tal on relvaluba. Kas praegu ka papist röövli maha

laseks? «Ega vist, ei saaks pihta,» kahtleb Maie. Pärast sovhoosi laialiminekut sai Maie raamatupidaja töökoha vallamajas ning edasi juba Saku Maja eelkäijas. «Siis kui kaksikutega kodus olin, ei jõudnud ära oodata, millal saaks tööle tagasi. Lastega sai kodus olla 76 päeva ja mul oli tunne, et kui ma nii kaua kodus olen, siis ei julge enam poodi minna, sest kardan juba inimesi,» räägib Maie. Paljud vanemad inimesed pelgavad arvutit kui tuld, pidades sellega klõbistamist rohkem noorte värgiks. Maie ütleb, et temal pole arvutiga mingit probleemi olnud, masinakiri oli käpas ja arvutiklaviatuur on ju kirjutusmasina omaga sarnane. Facebookis on tal konto ka. Erinevate programmide õppimise kohta ütleb ta, et kui natuke sudida, küll siis hakkab tulema. Maie on suur reisifänn ning reisis palju juba siis, kui rännakud olid piiratud vaid Nõukogude Liidu territooriumiga. See sai läbi käidud Vladivostokist Murmanskini. Reisipisik oli nii suur, et Maie võttis lausa töö kõrvale lisakohustuse reisisaatjana. Tema ülesandeks oli saata

Ma ei tee midagi erilist, et terve olla. Söön seda, mis meeldib. Iga nädal käin ujumas, suvel sõidan jalgrattaga. Varem käisin talvel suusatamas, aga nüüd olen jäänud mugavaks. Just mugavaks, mitte vanaks.

reisigruppe sihtkohta ning tuua nad tagasi. Uuemal ajal on Maie terve Euroopa läbi rännanud ja ütleb, et siin pole riiki, kus ta käinud ei oleks. Viimane reis viis ta Hollandisse ja Pariisi, möödunud sügisel käis Elukirja seltskonnaga Krimmis ning enne seda Inglismaal ja Šotimaal. Reisimas käib ta vähemalt kaks korda aastas. «Mul on sõbranna, ka Maie, kellega oleme juba 20 aastat koos rännanud. Võtame kahese majutuse ja sobime hästi,» sõnab ta. Selleks et nii aktiivselt toimetada, peab tervis olema hea ning Maie puhul peab see paika. Kodus luuvalu kurtmas või perearsti ukse taga ootamas teda naljalt ei leia. Ise ta ütleb, et ei tea näiteks, mis on peavalu ja usub, et suurema osa haigustest mõtlevad inimesed endale ise igavusest külge. «Ma ei tee midagi erilist, et terve olla,» ütleb Maie. «Söön seda, mis meeldib. Iga nädal käin ujumas, suvel sõidan jalgrattaga. Varem käisin talvel suusatamas, aga nüüd olen jäänud mugavaks. Just mugavaks, mitte vanaks.» Maiel on spordiperekond ja kuigi ta ise on viimasel ajal mugavamaks muutunud, siis sport on saatnud teda terve elu. Mehegi leidis «mootorratta pealt» ja ise on mootorrattakrossi sõitnud. Maie kõige vanem lapselaps Gert Krestinov sõidab maailma tipptasemel motokrossi ning on eesmärgiks seadnud maailmameistriks saamise.

Varem harrastas Maie ka autorallit, kuid abikaasa keelas selle ära. «Poeg oli mul siis kaheaastane ja veoautol kaasasõitja. Aga toona polnud turvarihmu ega midagi. Noor inimene on ikka hulljulge, kes teab, mis niimoodi oleks võinud juhtuda,» meenutab Maie. Autoralliga ta siis lõpetas, kuid autoga sõidab siiani ning ütleb, et ei kujutaks elu ettegi nii, et ei saaks ise oma käike planeerida. Lisaks autojuhi- ja mootorrattalubadele on tal veel traktoristi ja väikebussi juhi luba. Ning väikelaeva juhib tarmukas daam samuti.

Kõige keerulisem aeg – kaksikute titeiga Tihtipeale kuuleb vanemaid inimesi kurtmas selle üle, kui hukas on tänapäeva noorus. Maie raputab selle peale pead ja ütleb, et noored pole sugugi hukas ning tema saab nendega väga hästi läbi. Aga millal Maie värvika elu jooksul kõige keerulisemad ajad on olnud? Ta jääb mõttesse ja ütleb, et ei oskagi nagu midagi välja tuua. Tagantjärele tundub, et võib-olla siis, kui kaksikud olid väikesed – kuid siis käinud ka kõik justkui automaatselt ning ei saanud nagu aru, et oleks eriti raske olnud. «Poolautomaat-pesumasin undas terved päevad läbi ning kui oli vaja minna kuskile koosolekule, võtsin lapsed kaenla alla ja läksin,» ütleb ta. Maie lihtsalt kohe on selline naine, kes saab kõigega hakkama.

KOMMENTAAR

«Ta on meil kui elav entsüklopeedia!» MarKo MaTsaLu

Saku Maja juhatuse esimees

Ma arvan, et Maiet iseloomustab kõige paremini ütlus: «Ta teeb meile kõigile siin silmad ette!». Oleme isekeskis ikka imestanud, et kuidas ta küll jõuab nii palju reisida siinmail ja mujal, käia kontsertidel, teatrites ja spaades. Paljud nooremad on hädas sellega, et ei osata leida selleks kohti, aega ega raha. Tööl on Maie nagu elav entsüklopeedia. Kui mõne maja või inimese kohta on vaja midagi teada või kellegi kontakti saada, siis pöördutakse hädas ikka Maie poole. Mis pole ka ime, kui inimene on nii kaua siin elanud ja erinevatel töökohtadel pidanud kogu aeg piirkonna inimestega suhtlema. Aga eks selleks peab muidugi hea mälu olema. Tean seda, et Maies on olemas ka rahulik külg. Varakevadest hilissügiseni käivad nad koos mehega igal võimalusel oma maakohas Kurkses. Ja kui seal on kõik päevatööd tehtud, siis on õige aeg akna kõrvale istuda ja vahel tundide kaupa Paldiski lahel laevu ja tulesid vaadata. Täitsa rahulikult!


postimees, 17. veebruar 2014

Kuldsed aastad || 3


4 || Kuldsed aastad

postimees, 17. veebruar 2014

Milline on parim jahu saiaküpsetamiseks? nÕUAnnE. Poelettidelt võib leida palju erinevaid jahusorte, kuid milline neist on parim pannkookide, kringli või kastme valmistamiseks, sellesse aitab selgust tuua Veski Mati müügijuht Annika Loper.

KRISTINA TRAKS

kristina.traks@postimees.ee

ToiT Ennevanasti polnud poes vaja jahu ostes eriliselt pead murda – kõrgema sordi nisujahu oli heledate küpsetiste tegemiseks ja sellega kerkis saiatainas kõige paremini, madalama sordi nisujahu oli pigem kastmete ja teiste toitude valmistamiseks. Nüüd aga näitab jahusorti vastav numeratsioon ning erinevatel tootjatel on igaühel oma nimetused eri sorti nisujahude nimetamiseks. Hinnavahe on erinevatel nisujahudel päris märgatav ning selle määrab ära jahu kvaliteet – kõige kallim on nisupüül ning madalama sordi jahudel on hind vastavalt soodsam. «Kvaliteetsemat jahu on lihtsam toiduvalmistamisel kasutada ning see on valmistatud valitud toorainest,» ütleb Annika Loper. Nisujahu on jagatud sortidesse selle järgi, kui palju on selles kliisid ja nisutera tuuma. Mida kõrgem on jahusort, seda rohkem on selles tuuma ning vähem kliisid. Nisujahude numeratsiooni järgi on kõrgeim

sort numbriga 405. See on kõige heledam ja peenem jahu, mis on saadud nisutera tuuma jahvatamisel. Möldrid nimetavadki seda nisutuumajahuks või nisupüüliks. See jahu on nii peen nagu tolm ning seda kasutatakse taina rullimisel või vormimisel. Parimaks saiataina jahuks peetakse hoopis ühe astme võrra madalama tüübi jahu. Annika Loperi sõnul on selle jahu hind kõrge sellepärast, et ühe tonni nisu jahvatamisel saab nii kvaliteetset jahu vaid 90 kilo. Tootjad nimetavad tüüp 405 jahu erinevalt – võib kohata selliseid nimetusi nagu eriti hea, eriotstarbeline jms.

Kõige levinum jahu Tüübinimetust 550 kandev nisujahu vastab kõrgemale sordile ning see on kõige levinum küpsetamisjahu. Kliid selles jahus peaaegu puuduvad, saiatainas kerkib mühinal ning kringel tuleb imeilus, hele ja õhuline. Mõnikord on jahule lisatud ka jahuparandajaid ehk emulgaatoreid, mida pole vaja Loperi sõnul peljata: tegemist ei ole mingi kahtlase e-ainega, vaid kõige levinum jahuparandaja on askorbiinhape ehk C-vitamiin. See muudab jahu kvaliteetsemaks ning väheke ka valgemaks. Mida suuremaks läheb ja-

RETSEPTID

MAISIJAHUST Maisikook 150 g võid 1 dl suhkrut 1 muna 3 dl Veski Mati maisijahu 1 tl küpsetuspulbrit 0,5 tl soola Kate: 400 g kohupiima 3 muna 1 dl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut 3 dl värskeid või külmutatud marju (punaseid sõstraid, mustikaid jms) Valmistamine: Koogipõhi: vahusta või suhkruga, lisa muna ning küpsetuspulbri ja soolaga segatud jahu. Valmis tainas pane koogivormi põhja. Katte valmistamine: sega kõik

Kvaliteetsemat jahu on lihtsam toiduvalmistamisel kasutada ning see on valmistatud valitud toorainest. Annika Loper

komponendid kokku ja vala põhjale. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30–40 minutit.

HERnEJAHUST Lihapallid 400 g hakkliha 1 peeneks hakitud keskmine sibul 1 dl Veski Mati hernejahu 2 purustatud küüslauguküünt 1 muna soola, pipart, koriandrit, paprikapulbrit, maitse järgi toorsuitsupeekoni viilusid Valmistamine: sega kõik komponendid omavahel ja vormi parajad pätsid. Keera pätsi ümber peekoniviil ja kinnita kokteilitikuga. Küpse-

hupakil olev tüübinumber, seda tumedam ja tervislikum ehk kiudainerikkam on jahu. Tumedam värvus tuleneb sellest, et jahu jahvatamisel on nisuteri vähem kooritud ning jahus on rohkem kliisid ja kiudaineid. Tüübinumber 1050 tähendab sepikujahu. Seda saadakse nisutera koore ja tuuma vahele jäävate osade jahvatamisel. Toiteväärtuselt on sepikujahu sisuliselt täisterajahu ning sellest saab lisaks sepikule ka häid präänikuid ja karaskeid. Seevastu pidulauakringlit ei ole mõtet üritada sepikujahust teha. Küll aga sobib nisujahu lisada täisterajahudele, nt rukki-, odra- või grahamjahutainaste küpsetamisomaduste parandamiseks. On üldteada, et nisujahudest kõige tervislikum on täisteranisujahu ehk grahamjahu. Selle jahu nimetus pärineb USA arstilt Sylvester Grahamilt, kes juba sada aastat tagasi soovitas süüa täisterajahust valmistatud leiba selle tervislikkuse pärast. Grahamjahu on karune, tume ja kiudainerikas. Sobib hästi näiteks täisterakuklite valmistamiseks. Kui grahamjahutainale lisada kuni kolmandiku ulatuses nisujahu, siis paranevad ka taina küpsetamisomadused. Loper soovitab kasutada jahude kooskasutamisel just sellist

ta ahjus 175 kraadi juures kuni valmimiseni.

HIRSIJAHUST Hirsiküpsised rosinatega 2 dl Veski Mati hirsijahu 1,5 dl suhkrut 1 dl kartulitärklist 75 g võid 2 muna 2 dl rosinaid Valmistamine: sulata või ja jahuta. Lisa juurde suhkur ja hirsijahu. Lõpuks löö taina hulka kanamunad ja sega ühtlaseks massiks. Sega kuivad rosinad tärklisega ning lisa taina hulka. Tõsta tainas silikoonist küpsisevormidesse ja küpseta 200 kraadi juures 13–15 minutit olenevalt

vahekorda, sest muidu kaob ära täisterajahu kasutamisest saadav tervislikkuse efekt. Jahuletilt võib leida ka durumjahu ehk kõvateralise nisu jahu. Selle kohta ütleb Loper, et tegemist on jahuga, mis on mõeldud pastatoodete koduseks valmistamiseks ning kindlasti pole mõtet üritada sellest saia või pannkooke küpsetada.

Rukis kui haruldane teravili Mõnes poes on müügil ka erinevad speltajahud, alates speltapüülist ja lõpetades spelta täisterajahuga. Spelta ehk okasnisu ehk ürgnisu on üks nisusortidest ning sellest on aretatud harilik nisu. Speltanisu on just viimasel ajal n-ö moodi tulnud, kuna selles on rohkelt vitamiine ja mineraale ning selle toiteväärtus on kaks korda suurem kui tavanisul. Küpsetamiseks on speltajahu tavalisest nisujahust veidi kehvemate omadustega, sest tainas ei kerki eriti hästi. Küll aga on speltajahu hea kasutada koos tavalise nisujahuga – see annab oma pähklise maiguga toitudele huvitava maitsenüansi. Lisaks nisujahule tasuks proovida toiduvalmistamisel ka muudest teraviljadest valmistatud jahusid. Vahest kõige tuttavamad on kaera-, odra- ja ruk-

küpsiste suurusest. Rosinate asemel võid lisada muid kuivatatud puuvilju või marju.

GRAHAMJAHUST Grahamjahuporgandikuklid (u 24 tk) 5 dl vett 1 tl soola 2 spl suhkrut 2 pk Veski Mati kuivpärmi 3 dl Veski Mati grahamjahu 3 dl Veski Mati kiirkaerahelbeid 6–8 dl Eriti head nisujahu 4 dl riivitud porgandeid 1 dl toiduõli või 75 g võid

Valmistamine: kalla käesoe vesi suuremasse segamiskaussi, lisa

kijahu. Muide, meile, kes me ei kujuta oma elu ette rukkileivata, võib tunduda veider, et rukis on maailmas pigem haruldane ja eksootiline teravili. Vaid 1,5 protsenti kogu maailmas kasvatatavast teraviljast on rukis. Nii nagu nisujahusordid erinevad üksteisest olenevalt sellest, millistest viljatera osadest on nad valmistatud, leidub ka erineva jahvatamisastmega rukkijahusid alates püülist kuni rukki täisterajahuni. Kui esimesest valmistatakse peenleiba, siis rukki täisterajahust tehakse täisteraleiba. Leivajuuretist aga on parim valmistada rukkikroovjahust, kust kliid on osaliselt eemaldatud. Annika Loper soovitab proovida ka vähem levinumaid jahusid, nagu maisi-, hirsi-, riisi- või tatrajahu. Kõiki neid saab kasutada nii soolastes kui magusates toitudes või edukalt asendada nendega küpsetistes osa nisujahust. «Need jahud sobivad tarvitamiseks ka gluteenitalumatusega inimestele, kes nisujahu tarbida ei saa,» ütleb ta. Säilitada tuleks kõiki jahusid kinnises pakendis, jahedas ja kuivas kohas, sest jahu, nagu teisedki kuivained, kipub külge võtma ümbritsevaid lõhnu ja niiskust.

sool ja suhkur. Sega grahamjahu, nisujahu, kiirkaerahelbed ja kuivpärm omavahel, seejärel kalla jahusegu vette ning sõtku tainas ühtlaseks. Riivi porgandid ja sega taina hulka, lõpuks lisa tainale rasvaine. Kata kauss kaane või puhta rätikuga ning aseta sooja kohta kerkima. Lase tainal kerkida umbes 30 minutit. Jaga tainas kahte ossa ning vormi pikaks rulliks. Lõika rull 12 ühesuuruseks osaks ning vormi peopesas ümmargusteks kukliteks. Lase kuklitel enne ahju panemist ahjuplaadil 10–15 minutit kerkida. Küpseta eelkerkinud kukleid 225 kraadi juures u 12 minutit. Porgandi asemel võib julgesti ka teisi köögivilju riivitult kasutada.


Kuldsed aastad || 5

postimees, 17. veebruar 2014

Vanus pole ettekääne vähesele liikumisele LIIKUMInE. «Pole ühtegi haigust, mille puhul liikumine oleks ebasoovitav – vastupidi – enese liigutamine on paljudest haigustest paranemisel eeltingimus ja arstide soovitus,» ütleb Sparta spordiklubi treener Anne Tipner-Torn. Trenn

Tasub teada

KrisTina TraKs

kristina.traks@postimees.ee

Kehalised harjutused saab jagada kolme rühma:

Treener julgustab ka vanemaid inimesi end rohkem liigutama, sest sporditegemise alustamiseks pole kunagi hilja. «Liikumine annab sisemise rõõmu ja seda vaatamata eale. Sellepärast pole tähtis ainult see, et teed kasulikke harjutusi kõhule või seljale, vaid ka liikumisest saadav emotsionaalne väärtus. Tunne, et saad hakkama. Seda on hea kogeda igas vanuses,» räägib Tipner-Torn. «Lisaks muidugi hea väline vorm ning tervis, mille liikumine annab. Mistahes haigusest paranemiseks on vaja end liigutada. Olgu selleks insult, infarkt, seljaoperatsioon – mitte ühegi puhul pole mõistlik liikumine keelatud. Isegi peavalu korral saab liikumisest abi.»

• Tugevus- ja vastupidavusharjutused. Need on jõuharjutused ning harjutused jõumasinatel. Sellised harjutused aitavad tõsta luutihedust, suurendada lihasmassi ja kiirendada ainevahetust. Vanemas eas on nad kasulikud muu hulgas sellepärast, et tugevate lihastega on lihtsam kukkumisi vältida. • Aeroobsed harjutused, nagu kiirkõnd, ujumine, sörkjooks, aerutamine, jalgrattasõit, treppidest ronimine, tantsimine, ka aeroobika. Need harjutused on head südame-veresoonkonnale ja kopsudele.

Lihtsad harjutused Tipner-Torn annab ise eakatele trenne ning ütleb, et inimesed, kes trennis käivad, on väga õnnelikud koosolemise ja -liikumise üle. «Meil ei ole trennis tempokat muusikat, vaid igaüks teeb harjutusi oma enesetunde järgi. Ja harjutused on lihtsad,» sõnab ta. Kui nüüd inimene tahaks oma elustiili muuta sportlikumaks ja hakata mõne alaga tegelema, siis soovitab Tipner-Torn kindlasti enne dresside selgatõmbamist kõigepealt kas spetsialistiga nõu pidada, mõni asjakohane raamat läbi lugeda või internetist nõuandeid otsida. See on vajalik selleks, et mitte endale liiga teha. «Keha on loodud liikumiseks, ent kui kunagi ei ole teadlikult sellega tegeletud ning kehal puudub liikumisharjumus, siis tuleb alustada ettevaatlikult,» ütleb ta. Vanematele inimestele peetakse sobilikumaks näiteks ujumist, vesiaeroobikat, kepikõndi, võimlemist, joogat jms. Kui metsas kõndides pole ilmselt võimalik endale liiga teha, siis sörkjooksuga alustades võib sporditreeneri sõnul ilma teadmisteta küll end vigastada. Hullem, mis võib sellest juhtuda, on see, et esimene n-ö treening jääbki negatiivse kogemu-

se tõttu viimaseks. «Ühekordsest jalutuskäigust pole kasu, vajalik on tekitada liikumisharjumus – olukord, kus su keha hakkab lausa nõudma, et teda liigutataks,» räägib ta. «Kui aga puuduvad elementaarsed teadmised, ei pruugi toimuda arengut. Teadmisteks nimetame ka näiteks seda, et isegi pärast jalutuskäiku oleks soovitav lihastele mõned venitusharjutused teha.»

Ärka nagu kass Vanemad inimesed kurdavad tihti, et hommikuti on raske end liikuma saada – luud-kondid on kanged, mõnest kohast võib olla natuke valuski. «Aga mõtleme nüüd loomade peale, näiteks kuidas ärkab kass. Tema ei lähe kohe oma kasti asjatama ja seejärel sööma. Kõigepealt ta ringutab, teeb mõne liigutuse, võib-olla paar hüpetki ning alles siis asub oma toimingute kallale. Täpselt samamoodi peaksid ka inimesed oma päeva alustama: kõigepealt sirutused, siis ehk mõni painutus, sügavamad hingamised. Kui see ei tule loomulikult, siis ongi hea õppida neid tegevusi trennis koos teistega,» räägib Tipner-Torn.

Võimalused Tallinnas Spordiklubi Sparta Eakate treening – tehakse lihtsaid võimlemisharjutusi, mis põhinevad Pilatese ja Idla tehnikal. Kasutatakse ka abivahendeid, nagu palle ja venituslinte. Arctic Sport Club Seniors Aqua – kasutusel on erinevad treeningstiilid – ringtreening, süvaveeaeroobika, tantsulised tunnid, mängud. Arendatakse aeroobset vastupidavust, jõudu, tasakaalu, koordinatsiooni. Seniors Aqua on rahulikuma tempoga tund, tehakse vähem kombinatsioone ja lihtsamaid harjutusi. Pelgulinna rahvamaja Eakate võimlemine – mõeldud eakatele aktiivsuse säilitamiseks. Lähenemine on indiviidikeskne – igaüks saab osa võtta oma tervisliku seisundi järgi, sobivas tempos ja paraja raskuskoormusega. Tunni käigus mõõdetakse ka vererõhku. Kristiine sotsiaalmaja Võimlemis- ja joogatrennid Lisaks tegutsevad eakate treeningurühmad paljudes rahvamajades. Hinnad on enamasti sümboolsed.

Kellele mõte treeningsaali tulemisest tundub väga võõras, siis nendele ütleb treener, et muretseda pole vaja: spordiklubis käimine pole üle mõistuse kallis, sest treeningu hind on sümboolne ning vaja pole ka väga erilisi spordiriideid. «Piisab täiesti tava-

listest mõnusatest pükstest, särgist ja sokkidest ning teadmisest, et alustada pole kunagi hilja. Mul siin isegi 80+ vanuses prouad viskavad spagaati nagu ei midagi,» ütleb Tipner-Torn. Ta rõõmustab, et ka vanemad härrad leiavad üha enam tee spordisaali.

Pensionäride treening Sparta spordiklubis on väga populaarne – pole sugugi haruldane, kui saal on puupüsti vanemaid prouasid ja härrasid täis. Foto: tooMAS tAtAR/PoStIMEES

• Painutus- ja venitusharjutused aitavad säilitada painduvust ja vähendada liigeste jäikust. See aitab omakorda vältida kukkumist.


6 || Kuldsed aastad

postimees, 17. veebruar 2014

EAKATE RAVI. Kui masinate kohta öeldakse, et mis liigub, see kulub, siis liigestega on vastupidi – mõistlikul määral liikumine hoiab need ka vanemas eas korras.

Kõige sagedasemad on probleemid põlveliigestega – abi saab põlveoperatsioonist. 

Foto: URMAS LUIK / PÄRNU POSTIMEES

Liigeste kulumisest pole pääsu Tervis Kristina Traks

kristina.traks@postimees.ee

Vanemas eas liigeste kulumisest aga pääsu pole, küsimus on vaid selles, kas kulumishaigus ehk artroos põhjustab vaevusi või kulgeb märkamatult. Liigesekulumus on inimese kõige levinum liigesehaigus. Sagedamini esineb ja kõige enam vaevusi põhjustab suure liigese, nagu puusa- ja põlveliigese kulumine. Kuluvad ja moonduvad aga ka väiksemad liigesed. Harvem esineb vaevusi suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes. Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil inimestel. ASi Ortopeedia Arstid ortopeed Tauno Kalvet räägib, et liigeste kulumiseks on mitmeid põhjusi: geneetiline eelsoodumus, ainevahetusest tulenevad põhjused, erinevatest haigustest põhjustatud liigesepõletikud ning traumad. «Kui on juhtunud

liigesetrauma ja liiges on saanud vigastada, siis ta ka kuluma hakkab,» ütleb Kalvet. Tõsi, protsessi on võimalik edasi lükata tänapäevaste ravimite ja operatsioonidega ning kindlasti vähendab vaevusi haige liigese regulaarne ravivõimlemine. Teaduslikud uuringud näitavad, et geneetiline eelsoodumus on liigeste kiirema kulumise põhjusena märkimisväärne riskitegur. Tüüpiliselt on liigeseprobleemid aga just vanemate inimeste hädad ning Eestis satutakse nendega arsti juurde enamasti 60+ vanuses.

Sportlaste hädad Teine rühm inimesi, keda liigesekahjustused piinavad, on Kalveti sõnul tulihingelised sportlased. Ta paneb südamele, et sporti või mistahes füüsilist tööd tehes arvestataks oma tervislike eripärade ja vanusega. «Ehk et kui ma olen 180 cm pikk ja kaalun 120 kg ning otsustan ühel päeval jooksma hakata, siis ei ole imestada, kui algavad hädad liigestega,» ütleb ta. «Kui on

soov muuta elustiili sportlikumaks, siis oleks väga mõistlik enne tegutsemist spetsialistiga nõu pidada, et mitte oma tervisele liiga teha. Inimesed ise ei oska tihti ohte ette näha.» Liikumine aga on liigestele hea, sest selleks ongi ju liigesed loodud. «Juba väikene hommikuvõimlemine aitab liigesed korras hoida,» ütleb Kalvet. «Kindlasti tuleks ka oma kehakaal kontrolli all hoida, sest liigne kehakaal on liigestele suur koormus ning kindel riskifaktor liigesekahjustuse tekkel.» Kuidas aru saada, et liigestega on probleemid? Märku annab sellest liigesevalu ja ka liigest ümbritsevate kudede turse, mis tekib pärast liikuma hakkamist või suuremat koormust. Näiteks trepist üles-alla liikumine võib põhjustada valu põlvedes (laskumisel võivad hakata põlved valutama). Puusaliigeste artroosi korral on valu kõndimisel, pükste, sokkide-sukkade jalga panemine on vaevaline ja käimine valus. Ka sõrmeliigesed võivad paistetada üles ning sõr-

mede liigutamine võib muutuda valuliseks.

Kulumist ei saa välja ravida Liigeste kulumishaigust ei ole võimalik välja ravida, vaid ainult valu- või põletikuravimitega leevendada. Dr Kalvet ütleb, et kindlasti ei maksa liigesevalude ilmnemisel liiga kauaks jääda neid n-ö koduste või käsimüügi vahenditega ravima, vaid pöörduda arsti poole. Esimene käik peaks olema perearsti juurde, kes oskab diagnoosida (välja sortida), kas probleemiga peab edasi tegelema ortopeed või reumatoloog (traumatoloog) või saab perearst oma jõududega hakkama. Oluline on teha vahet, millise haigusega on tegemist, sest edasine tegutsemine on erinev. «Liigesepõletik on võimalik välja ravida, samuti saab näiteks podagrat edukalt dieediga kontrolli all hoida,» ütleb Kalvet. Moondava liigesepõletiku ehk artroosi korral, kui ravimid enam ei aita, tuleb minna ortopeedi vastuvõtule, kellega koos otsustatakse kunstliigese operatsiooni vajadus.

Säästa liigeseid ka argitoimetustes • Liigeste säästmise all mõeldakse argiaskelduste tegemist nii, et liigeseid koormatakse võimalikult vähe. Nende liigeseid säästvate võtetega püütakse vähendada liigesevalu, säilitada liigese õiget ehitust ja vähendada jõukulu. • Igapäevaaskeldused nõuavad mitmesuguseid liigutusi, tänu millele säilib liigeste liikuvus ja lihasjõud. Teisalt aga võivad need koormata ja kulutada põletikulisi liigeseid ja lihaseid ning just seetõttu on tähtis omandada liigeseid säästvad töövõtted. • Staatiline lihastöö koormab märkimisväärselt liigeseid. Staatilist lihastööd tehakse näiteks siis, kui ollakse püsiasendis (näiteks töötades ette kummargil). Dünaamilise lihastöö korral lihased vaheldumisi pingulduvad ja lõõgastuvad. • Seisva töö korral tuleks pöörata tähelepanu hea rühi ja tasakaalu säilitamisele, näiteks jälgides, et keharaskus langeks ühtlaselt mõlemale jalale. Tuleks vältida tööd kummargil, sest see nõuab ülakeha staatilist lihastööd. • Nii seistes kui istudes peaks töötasapind olema õigel kõrgusel ja keha lähedal. Töölaua ja köögi peaks sisse seadma nii, et sagedasti kasutatavad töövahendid oleksid kerge vaevaga kättesaadavad. Siis jäävad ära asjatud küünitamised ja küürutamised, mis väsitavad liigeseid. Tööasendeid tuleb vahetada ja pikaajalise töö korral aitab vahevõimlemine leevendada liigeste ühekülgset koormust. • Tööaeg tuleks jagada osadeks, mille vahel on küllaldaselt puhkepause. Teatud tööasendid võivad põhjustada valu, millega keha annab märku liigeste ja lihaste ülekoormusest. Siis tuleb oma keha märguandeid

kuulda võtta. • Üldiselt võib öelda, et liigesehaige peaks vältima eriti raskete esemete tõstmist ja kandmist. Asju tõstes on hea kasutada mõlemat kätt, hoida kandamit keha lähedal ja suunata koormus suurtele, tugevatele liigestele. • Arvutiga töötades põhjustab arvutihiire kasutamine küünarvarre, randme ja nimetissõrme pingeasendi. Tänapäeval on saadavad mitmesugused ergonoomilist tööasendit võimaldavad arvutihiire modifikatsioonid, näiteks kerahiir. • Hea oleks pöörata tähelepanu ka tavaliste tarbeesemete valikule. Jämeda varrega esemest on parem kinni võtta ja see koormab liigeseid vähem kui tavaline peenevarreline tarbeese. On olemas ka spetsiaalsed varreümbrised näiteks pastapliiatsitele ja köögiriistadele. Hästivarustatud kaubamajadest saab ka eriotstarbelisi purgikaasi, keermekorgi- ja konservikarbiavajaid ning jämeda varrega söögi- ja köögiriistu. • Kodutöödes kodumasinate kasutamine vähendab liigeste koormust. Mõnikord aitab argitoiminguid hõlbustada ka mööbli ümberpaigutamine. Kui õlaliigese valu tõttu ei saa asju kätte ülemiselt riiulilt, saab ju köögikapi madalamale paigutada, selle asemel et pidevalt kapist asju võttes valu tunda. Seinale kinnitatud käetoed aitavad tõusta ja liikuda vannitoas ja tualetis. • Mistahes abivahendite kasutamisel tuleb aga meeles pidada, et nendest pole kasu, kui nad niisama kapis seisavad. Ehk et tuleb õppida neid kasutama. Allikas: Reuma-aabits


kuldsed aastad || 7

postimees, 17. veebruar 2014

Telefoni teel ostmine nõuab oskusi OSTA TARGALT. Läti piiri ääres elavale 79-aastasele Leenale helistavad pidevalt müügimehed. Küll pakutakse vanaprouale ajakirju, küll raamatuid, tervist tugevdavaid toidulisandeid või hoopis kööginõusid. soovitus Kristina Traks

kristina.traks@postimees.ee

Leena ei jõua ära imestada, et kust küll teavad müügiinimesed tema telefoninumbrit või miks nad talle üldse nii tihti helistavad – enamasti ta ju midagi ei osta. Kuid kõned on tõesti sagedased – vahel pakutakse kaupa koguni mitu korda nädalas. «Helistab ja küsib viisakalt, et kas mul on minut aega teda kuulata,» ütleb Leena. «No eks mul ikka on, aga minutiga nad enamasti küll hakkama ei saa.» Mõnikord on Leena telefonimüüjatel lasknud ennast ka pehmeks rääkida ja kaupa teinud. Nüüdki näitab ta toidulisandit Green coffe bean, millega kaasas käivast infomaterjalist selgub, et nendes sisalduvad ained vähendavad magusaisu, aeglustavad vananemisprotsesse, aitavad organismist kõrvaldada mürgiseid aineid, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad erksat enesetunnet. 180 tabletti maksis ligi 40 eurot. Lubatud toimeid pole Leena veel märganud. Leena kraamib välja ka raamatud, mis talle telefoni teel müüdi. Tegemist on käsiraamatutega, kust perenaine leiab mitmesuguseid majapidamisnippe. Eriti rahul ta aga nendega pole, sest «mis ma ikka raamatust

Telefoni teel ostes tea oma õigusi – kõike, mida pakutakse, ei pea tinFoto: Arvo Meeks / Valgamaalane gimata ostma.

loen, kuidas kukeseenesousti tehakse» ning ostetud kokaraamatutes olevat nii keerulised retseptid, et isegi nende komponente pole poes saada. Üks kogemus aga tegi Leenal meele täitsa mõruks. Nimelt aastaid tagasi nõustus ta müügimehe magusa jutu peale ostma erilisi õlikapsleid, mis pidid tervisele tugevdavalt mõjuma. Postipakk saabus postkontorisse, kuid õnneks juhtus Leena enne kapslite eest tasumist läbi astuma apteegist, kus olid müügil täpselt samad kapslid. Ainult et kolm korda odavama hinnaga. Postkontorisse saabunud pakile ta järele ei läinudki ning see saadeti tagasi. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütleb,

et ega alati polegi täielikult selge, kust telefonimüüjad potentsiaalsete klientide numbreid saavad. «Sageli on tarbijad ise erinevates loosimistes osaledes andnud nõusoleku oma kontakte ka edaspidi kasutada. Sellise olukorra vältimiseks tuleb oma kontaktide avaldamist piirata ning kui siiski on tarbijale helistatud, võib paluda andmed nimekirjadest eemaldada. Kui sellega ei nõustuta, saab abi andmekaitseinspektsioonilt,» ütleb Turetski. Telefonimüügiga on tema sõnul nii, et sellele pole seatud mingeid ajalisi piiranguid ehk et müügiagent võib helistada täiesti suvalisel ajal – nädalavahetustel, hilisõhtul, riigipühadel. Korrektne telefonimüügi pakkumine võiks olla selline, kus kõigepealt

tutvustatakse, et kes helistab ja mis eesmärgil. Kindlasti peab telefonimüüja pakkuma toodet või teenust viisil, et tarbija ikka aru saab, millega on tegemist. Kohe tuleb rääkida võimalustest toode tagastada, kui selline vajadus peaks tekkima. Turetski rõhutab, et kui tarbija pole pakkumisest eriti huvitatud, siis võiks ta seda kohe öelda. «Müügikõnel ei ole küll mingit ajalist piirangut, kuid tarbijal on alati igal hetkel võimalik kõne lõpetada. Seejuures ei tohi helistaja seda takistada, kuna vastasel juhul on tegemist ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, mis on keelatud ja tarbijakaitseseaduse alusel karistatav,» ütleb ta. Sageli peibutavad müüjad tarbijaid tasuta proovipakkidega, ent kui asjasse mitte süüvida, võib niimoodi sattuda olukorda, kus pakke hakkab tulema iga kuu, kuid nüüd peab nende eest ka maksma. Nimelt võib juhtuda, et proovipakile reageerimata jätmist võtab müüja kui pikaajalise lepinguga nõustumist ning siis ei lõpe saadetised enne, kui tarbija on teatanud, et soovib lepingu lõpetada. Oluline on teada seda, et kahe nädala jooksul pärast toote kättesaamist on ostjal võimalik toode tagastada ning oma raha tagasi nõuda. Kusjuures ostja ei pea põhjendama oma käitumist ehk et ta ei pea end kuidagi halvasti tundma sellepärast, et äkki on otsustanud tootest loobuda.

Mida pidada silmas telefonimüüja käest kauba või teenuse ostmisel? Tutvu pakkumise tingimustega. Telefoni teel toodet või teenust tellides ei pruugi pakkumise tingimustest täielikult aru saada ning keeruline on kogu kõne käigus saadud infot korraga meelde jätta. Sellepärast täpsusta kindlasti, kas tegemist on ühekordse tehingu või tasulise perioodilise teenusega. Tee endale selgeks toote või teenuse lõpphind. Toote või teenuse maksumusele võivad lisanduda ka postikulud. Kui tegemist on perioodilise teenusega, siis pead arvestama, et iga järgmise pakiga kaasnevad uued kulud. Küsi üle, kuidas saad tellitud kauba tagastada või teenusest loobuda, kui see sulle ei sobi. Ära tee otsust kiirustades või emotsiooni ajel. Enne kindla jah-sõna ütlemist hinda oma rahalist seisu ja seda, kas sul ikka on pakutavat toodet või teenust ka tegelikult vaja. Väldi emotsiooniostu. Tutvu materjalidega. Kui oled toote kätte saanud või teenust kasutama hakanud, loe tähelepanelikult läbi kõik kaasa pandud või sulle saadetud materjalid. Seal on kirjas, kui pika aja jooksul ning kuidas saad teada anda, et soovid tellitud tootest või teenusest loobuda või et ei soovi edaspidi regulaarselt saadetavaid tooteid. Tasuta proovipaki saamisel selgita kindlasti välja, mis sellega kaasneb. Täpsusta tingimusi. Uuri, kas proovipaki puhul on tegemist ühekordse tasuta tellimusega või hakkad tooteid saama iga teatud aja tagant ja pead nende eest maksma. Kui oled saanud tasuta proovipaki ja edaspidi tasulisi pakke ei taha, helista või kirjuta kohe paki saatnud kauplejale ning anna teada oma keeldumissoovist. Vastasel juhul võid hakata pidevalt saama tasulisi pakke. Kui siiski juhtub, et järgmine pakk jõuab sinuni, tuleb see kohe tagasi saata. Tagastamiskulusid sina kandma ei pea. Kui sa pole pakutud kaupa tellinud, aga sulle saadetakse siiski pakk ja arve, siis ära jäta seda tähelepanuta. Anna kauplejale teada, et sa loobud saadetisest. Kui sa lihtsalt vaikid ja loodad, et ehk müüja lõpetab ise sulle pakkide saatmise, võid üsna pea saada hoopis rahalise nõude inkassofirmalt. Siis aga on juba hilja öelda, et sa tegelikult pakki ei tahtnudki. Allikas: tarbijakaitseamet


8 || Kuldsed aastad

postimees, 17. veebruar 2014

Tõhusaim kaitse varaste vastu on lahtised silmad ja lukus uksed ÜKSI MAAL. Naabritel varastati öösel kuurist ära pool tonni traktorikütust ja talvepuud. Tühjalt seisnud majast kadus perenaise haiglasoleku ajal pliidiraud. Küla vahel nähti kahtlast kaubikut aeglaselt sõitmas ja hiljem levisid jutud haihtunud metallesemetest. TurvaLisus KrisTina TraKs

kristina.traks@postimees.ee

Sellised lood on maal elavatele inimestele paraku väga tavalised. On lausa tava, et pimedamate aegade saabudes algab kõrvalistes kohtades rüüstamine – näiteks Lõuna-Eesti piiriäärseid valdu on viimase poole aasta jooksul tabanud suur varguste laine. Kõigepealt satuvad muidugi löögi alla tühjalt seisvad elamud, kuid mingi haruldus pole ka juhtumid, kus majaomaniku kodus olemise ajal kõrvalhooned tühjaks tehakse või tühjendatakse eluase ajal, kui omanik parasjagu linnas apteegis. Kuigi pikanäpumeestega on hädas ka linlased, tundub elu linnas ometi kuidagi turvalisem – teised inimesed ja ka politsei on lähemal, samas maal saab tihti loota vaid iseendale. Kuidas siis elada maal üksinda nii, et halbade kavatsustega inimesed ei pääseks liiga tegema? Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht Agur Tehver ütleb, et eriti maapiirkondades on naabrite omavaheline hea läbisaamine ning üksteise eest hoolitsemine, märkamine ja aitamine igapäevase turvalisuse üks alustalasid. Kuigi on inimesi, kes armastavad elada eraklikult ja teistega minimaalselt suheldes, soovitab ta naabritega oma käikudest rääkida. «Kui on plaanis kauemaks kodust eemal olla, tasuks kindlasti omavahel kokku leppida, et teineteise majapidamisel hoitakse silma peal, tühjendatakse postkasti ning kahtlase te-

Foto: MARgUS ANSU / PoStIMEES

gutsemise korral antakse sellest teada ka politseile,» ütleb Tehver. Ning kui väidetavalt kodus olevat naabrimemme või -taati pole tükk aega näha olnud, tuleks minna uurima, kas tal ikka on kõik korras. Küla vahel toimuva suhtes tasuks silmad alati lahti hoida. Tihtipeale teevad vargad eeltööd ja otsivad kohta, kust midagi võtta oleks. Näiteks sõidetakse aeglaselt läbi küla või püütakse luua kohalike inimestega erinevatel ettekäänetel kontakti. Levinud legendid on need, et otsitakse mõnd inimest, keda sel-

Juhul kui märkate aga, et kõrvalise talu teeotsal seisab võõras auto, tasuks uurida, mis asju seal aetakse.

les külas ei elagi, tahetakse midagi müüa või teeseldakse eksimist, endal silmad ringi vilamas ning talukoha majanduslikku jõukust hindamas. Kui teie õue peale satub sellisel ettekäändel võõraid inimesi, siis oleks mõistlik nende autonumber üles kirjutada ning poleks paha sellest ka politseile teada anda. Juhul kui märkate aga, et kõrvalise talu teeotsal seisab võõras auto, tasuks uurida, mis asju seal aetakse. Päris kahtlane on, kui märkate võõrast kaubikut pimedal ajal mõne maja läheduses seismas. Kui midagi ebatavalist märkate, tuleks kohe helistada politsei lühinumbrile 110 ja anda nähtust teada. Iga vihje võib osutuda kasulikuks ning politsei ei pahanda, kui hiljem selgub, et küla vahel nähtud kaubik on hoopis naabrimehe uus auto.

Väga palju saab ära teha oma asjadesse korralikult suhtudes ehk uksi lukustades. Otsivad ju pikanäpumehed just sellist vara, mis on kergesti kättesaadav. Kui vanasti maal naljalt uksi ei lukustatud ja kodunt lahkudes seati ukse taha luud, siis need ajad on muutunud – on elementaarne, et kuuriuks on lukus ning ka talvepuud luku taga. Seda isegi juhul, kui ise kodus ollakse. Kuna pikanäpumehed teevad tihti ka eeltööd ehk üritavad teada saada, mida väärtuslikku majapidamises leidub, peaks kõik tööriistad pärast töö tegemist hoiukohta luku taha ära panema, mitte aga murutraktorit või jalgratast uljalt maja ees parkima. Paljud eakad peavad sularaha hoidmist kodus endiselt kõige turvalisemaks, sest «mine tea, kuhu see pangas võib kaduda». Agur Tehver ütleb sellise käitumise kohta, et raha ja ka muude väärisesemete hoidmisel tuleks eelkõige lähtuda sellest, et need ei oleks nähtavas kohas. «Pank on kindel koht, kus raha hoida, ent inimeste harjumused on erinevad,» nendib Tehver. Ta manitseb ka, et ei räägitaks oma vara suurusest ega asukohast täpsemalt ning eriti mitte võõrastega. Lisaks naabritele ja ümberkaudsetele elanikele on hädasolijale alati abiks politsei, päästjad ja kiirabi. Selleks et ruttu abi saada, tuleks kohe helistada kas hädaabinumbritel 112 või 110. Samas hoiatab Tehver, et maapiirkonnas tuleb paraku arvestada pikemate vahemaadega – see tähendab, et abisaamine võib mõnikord võtta kauem aega.

Kaitse ennast ja oma vara • Investeeri valvesüsteemi. Piisab ka lihtsast häiresignaalist, mis käivitudes naabritele märku annab, et selles majapidamises võib olla midagi kahtlast toimumas. Pikanäpumeestele mõjub häiresignaali käivitumine enamasti peletavalt ning isegi teadmine, et majapidamist valvab valjuhäälne signaal, hoiab pätid eemale. • Hoolitse selle eest, et sinu majapidamise kohta teataks, et see on kaitstud. Räägi naabritele oma valvesignalisatsioonist, pane välja vastavad hoiatavad sildid, paiguta akendele turvafirma kleepsud. Ka veidike bluffimist pole sugugi paha. • Kurja koera olemasolu on elementaarne. • Valgusta maja ümbrus – halbade kavatsustega inimesed ei armasta tegutseda valguses. Hea oleks kasutada pimedal ajal taimerkellaga süttivat valgustust. See võib küll tuua kaasa lisakulutusi, kuid aitab turvalisust tagada. • Kõik vähegi väärtuslikumad tööriistad peavad olema luku taga. Kui tahad olla kindel, et talvepuud riidast ei kao, hoia ka neid lukustatud kuuris. • Kui lahkud kodust, lukusta uksed ja aknad. Ära jäta väärtesemeid vedelema kohtadesse, kus need on aknast sisse piilujale kergesti nähtavad, näiteks aknalaudadele. • Oma varaga ei tohi kunagi uhkustada, parem on, kui sind peetakse vaesemaks. Kui sa just pead raha kodus hoidma, siis peida see hästi ära ja hoia peidukoht vaid enda teada. • Kui pead kodust pikemaks ajaks lahkuma, lepi naabritega kokku, et nad su elamisel silma peal hoiavad ja elutegevust matkivad – kasvõi talvel jäljerida majani sees hoiavad ja postkasti aeg-ajalt tühjendavad. • Ringi liikudes hoia silmad lahti, pane tähele, kui naabri teeotsas seisab kahtlustäratav kaubik või muidu tühjana seisva maja juurde äkitselt autojäljed viivad. Märgi üles kahtlased autonumbrid ning teavita neist politseid.

Benfotiamiin ma on palju võimsa line va ta i ku toimega miin ta vi uv st hu veesla palju b B1, sest ta imendu b tu sa paremini ja na, sin st ju al lg piisaval hu da kus organism se vajab.


kuldsed aastad || 9

postimees, 17. veebruar 2014

Lugeja küsib, apteeker vastab POSTIMEHE LUGEJATE KÜSIMUSED. Kuidas hoida kontrolli all magusaisu, mismoodi saada lahti halvast hingeõhust ning mida arvata ravimite infolehtedel äratoodud hirmpikkadest kõrvaltoimete loetelust? Nendele ja teistele lugejate küsimustele vastab Saku Südameapteegi juhataja-nõustaja Heli Pilar. nõuanne Soovitage palun mõnd preparaati, mis oleks liigestele kasulik.

Liigestele on kasulikud glükoosamiini preparaadid, mis toidavad liigest ja aitavad säilitada selle liikuvust. Kuigi organism toodab glükoosamiini, väheneb vananedes see võime. Müügil on kombinatsioonid kollageeni, kondroitiini, MSMi ja India viirukipuust saadava ekstraktiga. Kasulik on ka kibuvitsamarjade preparaat Litozin, mis on saadaval kapslite ja pulbrina, samuti ingverikapslid või -tabletid. Optimaalse toime saavutamiseks tuleks preparaate kasutada pikemat aega. Mu kehakaal kipub vaikselt tõusma, kuigi elustiil on enam-vähem samasugune. Kas on mingit apteegipreparaati, mis aitaks kaalutõusu kontrolli all hoida? Või ka magusaisu piirata, sest olen suur maiasmokk.

Vanusega muutub ainevahetus aeglasemaks, seetõttu peame vähendama toidu hulka ja suurendama kehalist aktiivsust. Toiduga saadav energia tuleb ära kasutada. Maiasmokk võib süüa hommikuti magusat – siis

saab aju energiavajadus kiiresti rahuldatud ja me oleme hommikul reipad. Kui magusaisu kimbutab õhtuti, siis võiks proovida apteegis müüdavaid kroomipreparaate. Kroom mõjutab organismis süsivesikute ainevahetust ja seeläbi vähendab magusaisu. Liigse magusatarbimise tulemusena võime rasvuda ja sellega seoses häiruvad paljud organismi funktsioonid. Apteekides on saadaval erinevaid preparaate, mis aitavad kaalu langetada, seetõttu soovitan koos apteekriga välja valida teile kõige sobivama. Esimese variandina võiks kasutada täiskõhutunnet tekitavaid kiudaineid, mida võetakse piisava koguse vedelikuga enne sööki. Kas hemorroidide vastu on mingit käsimüügiravimit ja millist?

Käsimüügiravimitest on saadaval haimaksaõli ja pärmseente ekstrakti sisaldavad Preparation H rektaalsuposiidid, lisaks on pakkuda Mastu kreemi ja suposiite ehk pärasooleküünlaid. Mis tekitab halba hingeõhku ja kas on mingit vahendit selle vastu?

Halva hingeõhu ehk hallitoosi põhjustajaks võib olla ebanormaalselt rohke bakterite kasv suus, hingamisteede haigused, puudulik suuhügieen, puhastamata proteesid, ravimata jäetud või puudulikult ravitud igemehaigused, vähene vedelikutarbimine. 90 protsenti halva hingeõhu põhjustest tuleneb suus lagunevatest bakteritest, mille tagajärjel vallanduvad väävliühendid. Abi väävliühendite ja sellega koos ebameeldiva lõhna eemaldamiseks võib saada GUM Halicontroli sarja hambapasta ja suuvee järjepidevast kasutamisest. Lapsed räägivad mulle, et peaksin ennast kevaditi turgutama vitamiinikuuriga. Kas tõesti peaks kevaditi tegema vitamiinikuuri? Toitun enda arust tervislikult ja olen seni arvanud, et saan kõik vitamiinid toidust.

Kui teie enesetunne on hea ja

Kõrvaltoimed loetletakse infolehes, et oskaksite nendele vajaduse korral tähelepanu pöörata. Neid kirjeldatakse esinemise sageduse järgi.

väsimuse tundemärke ei esine, siis ei pea vitamiine või mineraalaineid lisaks võtma. Peale väsimuse võivad vitamiinipuuduse tunnuseks olla lõhenenud suunurgad, murduvad küüned ja väljalangevad juuksed, sagedane haigestumine, südame rütmihäired jne. Magneesiumipuudusele viitavad lihastõmblused ja -krambid jalgades ning üldine närvilisus. D-vitamiini puudust me otseselt ei tunne, aga toiduga on väga raske vajalikku D-vitamiini taset saavutada. Organism suudab küll ise D-vitamiini sünteesida päikese toimel, aga meie kliimas tuleks talvekuudel D-vitamiini juurde manustada. Saadaval on nii tilgad, kapslid kui ka tabletid. Mul oli antibiootikumikuur ja nüüd on seedimine korrast ära. Kas see võib olla antibiootikumide võtmisest? Milliseid lisapreparaate peaksin tarbima?

Antibiootikumiravi rikub organismi mikrofloora tasakaalu ja see võib väljenduda kõhulahtisusena. Abi võib saada probiootikumide kasutamisest. Müügil on erinevate tüvedega ja kombineeritud preparaadid, mis on saadaval kaps-

lite, pulbrite, närimistablettide ja tilkadena. Loen alati korralikult ravimite infolehti ning kui jõuan kõrvalmõjude loeteluni, siis ei julgegi tihtipeale seda rohtu võtta või võtan vähem, kui arst on ette kirjutanud. Kui tõsiselt tuleks võtta ravimi infolehtedel leiduvat infot kõrvalmõjude kohta ning miks neid üldse nii põhjalikult kirjeldatakse? Sealt jääb ju mulje, et ühte haigust ravides saad kümme uut kaela…

Olete eeskujulik patsient. Mure korral pidage kindlasti nõu oma arsti või apteekriga. Omal käel ei tohiks raviannuseid muutma hakata. Ravim lubatakse müügile ainult juhul, kui on kindlaks tehtud, et ravist oodatav kasu on suurem kui kõrvaltoimete risk. See selgitatakse välja kliiniliste uuringute käigus. Ravim, mis toimet avaldab, võib ka kõrvaltoimet avaldada. Kõrvaltoimete esinemine on individuaalne. Need loetletakse infolehes, et oskaksite sellele vajadusel tähelepanu pöörata. Infolehes kirjeldatakse kõrvaltoimeid esinemise sageduse järgi. Üldiselt on reegel, et kõrvaltoimete loetelu alguspoolel on enam levinud ja tagapool vähem levinud kõrvaltoimed.


10 || Kuldsed aastad

postimees, 17. veebruar 2014

Tervislik toitumine. Vanemas eas võib tekkida kiusatus haarata rohkem pooltoodete järele. Ometi saab väga paljusid

Keerulisi lisaaineid võiks poodi jäädagi tervis Kristina Traks

kristina.traks@postimees.ee

T

luvõist. «Ostetakse väga palju pooltooteid, see on aga tihtipeale kokku kallim kui ise sama toitu valmistada,» ütleb Jõema. «Samas annavad nad kehale vähem väärtuslikku ning neid tuleb seetõttu palju süüa. Tavaline köögivili – kartul, porgand, peet, kapsas – ei maksa palju.

misnõustaja sõnul aga on see minimaalne kogus ning tegelikult võiks neid tarbida rohkem. «Eestlased söövad neid pigem vähem ning on hea, kui viiski portsu päeva jooksul ära süüakse,» ütleb ta. Kui vähegi võimalik, tuleks puu- ja köögivilju süüa töötlemata kujul. Tihtipeale jäetakse kala ostmata, kuna selle hind ei ole lihtsalt pensionärile taskukohane. Jõema sõnul ei pea kala sugugi tingimata lõhe oleVahemere ma, vaid väga hea ja odav dieeti peetakse alternatiiv on näiteks vanemas eas eriti heeringas või räim. Kala soovitab ta aga kasulikuks just sellepärast, süüa tihti.

oitumisnõustaja Erle Jõema aga soovitab hoolikalt toiduainete pakenditelt lugeda, mida need sisaldavad ning kui koostisainete nimekiri on väga pikk ja sisaldab mitmeid lisaaineid, siis toode poodi jättagi. Toitumine peaks olema tasakaalustatud igas eas ning see tähendab, et vähemalt 80 protsenti söödavast on taimne et sealsete piirkondade elanikud ning kuni 20 protOdava toidu hakkavad silma oma pikaealisuse ja senti loomne. Vapole nemas eas muutub hea tervisega. Selle otseseks põhjuseks ostmine säästmine tervislik toitumine peetakse Vahemere ääres elavate järjest olulisemaks, Tundub ehk nusest korralikult toiinimeste toitumistavasid – lihtsat, kuid tikas haarata tudes saab ennetada mitmekesist menüüd, kus leidub palju poest kõige odavam toode, sest paljusid haigusi ning puu- ja köögivilju, kala, oliiviõli, riisi, arve tuleb niimoosamuti on hulk tõbesid, mida saab tervislileiba, kartulit. Liha ja piimatooteid di justkui väiksem. Jõema sõnul aga on ku toiduga leevendada. aga süüakse pigem see nagu lõks – kõige Ideaalis võiks eakad toituvähem. da nii, nagu teevad seda Vaodavamad toiduained sihemere-äärsete riikide elanisaldavad enamasti sünteetilisi lisaaineid, nende toitekud ehk süüa tihti kala, puuväärtus on vilets ning orgaja köögivilja, toortoitu, oliiviõli ning piimatooteid ja punast liK u i nism ei saa sealt midagi kasuha vaid vähesel määral. jätame pool- likku. Kokkuvõttes aga kulutafabrikaadid ära, takse kõhu kõrvalt kokku hoiEnamasti seab aga tervissiis saame rohkem tud raha ära hoopis apteegis liku kraami ostmisele piiri ette rahanappus, sest maksab köögi- ja puuvilju osta.» ravimeid ostes. «Võtame näiju korralik oliiviõli tunduvalt Ilmselt paljud teavad, et teks margariinid ja igasugurohkem kui rapsiõli ning mar- puu- ja köögivilju peaks söö- sed võileivamäärded. Paljudes gariin on odavam ehtsast ta- ma viis portsu päevas. Toitu- neist on transrasv, mida pee-

Erilehe toimetaja: Kristina Traks kristina.traks@postimees.ee

Projektijuht: Maria Babenko maria.babenko@postimees.ee tel 666 2174

Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee tel 666 2329


kuldsed aastad || 11

postimees, 17. veebruar 2014

mitte ennast enam vaevata toidutegemisega ning vanema ea haigusi ennetada just korraliku toitumisega.

Suhkrurikkaid poemahlu pole soovitav janujoogina tarbida, eelistada tasuks vett või taimeteed. Foto: LIIS TREIMANN / POSTIMEES

sisaldav toiduaine takse südame-veresoonkonnahaiguste üheks põhjustajaks,» ütleb Jõema. Mõistlik oleks võileival kasutada tavalist taluvõid ning samuti soovitab toitumisnõustaja võimalikult palju süüa rasvast kala ja pähkleid-seemneid. Kui viimaseid on keeruline süüa võiks neid enne söömist leotada või jahvatada siis on neid lihtsam süüa ja toitained imenduvad paremini. Ka vorstid ja viinerid on üsna väheväärtuslikud, sest liha on seal minimaalselt. Kui pakilt lugedes selgub, et vorsti sees on kõike muud rohkem kui liha, siis selline vorst tasuks pigem poodi jätta. «Selle asemel võiks osta näiteks ube, herneid või läätsesid, mis on head valguallikad,» räägib ta. Jõema rõhutab, et alati tuleks huvi tunda, millest toiduaine koosneb ning kui koostisainete nimekiri on väga pikk, siis toode poodi jätta. Omaette teema on vedeliku tarbimine, mille vanemad inimesed tihtipeale justkui ära unustavad. Keha on üsna leplik ja me ei pruugi tähelegi panna, et tegelikult oleme vedelikupuuduses. Selline olukord kiirendab aga organismi vananemist. Iga kehakilo kohta vajab inimene päevas vedelikku umbes 25–30 milliliitrit ning nõnda saab igaüks ise välja arvutada, kui palju ta peaks päeva jooksul jooma. Jõema sõnul oleks mõistlik

Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova

Tasub teada Pensioniikka jõudnud meeste energiavajadus väheneb võrreldes keskeaga 2700 kilokalorilt 2000 kilokalorile päevas ning naistel 2000 kilokalorilt 1700 kilokalorile. Energiavajadus väheneb koos vanuse tõusuga, sest kudedes alaneb aktiivsete rakkude hulk ning seetõttu muutub kogu organismi ainevahetus aeglasemaks. Kui lastel on vaja arenemiseks energiarikast toitu, siis eakal inimesel on tähtis saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid.

nevatest uuringutest on selgunud, et umbes kaks kolmandikku Eesti eakatest naistest on ülekaalulised. Vanemas eas aeglustub ainevahetus, füüsiline aktiivsus väheneb ja kui nüüd toitumisharjumused jäävad samaks nagu noorena, siis pole ime, et kehakaal suureneb. Samuti kiputakse ülekilodele vanemana käega lööma, et «mis mina, vanainimene, enam nende kilode pärast ikka muretsen».

Jälgi oma veresuhkrut

mitte juua söögi ajal, vaid toidukordade vahel. Miks? Sellepärast, et toiduga koos vedelikku tarbides vähendab see maomahlade happesust. Vanemad inimesed on niigi tihti hädas mao alahappesusega ning kui nüüd juua prae kõrvale ohtralt, siis muutub lahja maomahl veelgi lahjemaks ja toidu seedimine on keerulisem. «Ja piim ei ole jook, vaid söök,» tuletab Jõema meelde. «Kõige parem oleks juua vett, taimeteed või mahla, kuid soovitavalt mitte suhkrurikkaid poemahlu. Samas mahlu peaks kindlasti lahjendama ja mitte nendega liialdama.» Üldiselt on nii, et vananedes kipub kaal kogunema. Eri-

«Normaalkaalus püsimine aga on väga oluline ja füüsilist aktiivsust peaks kindlasti säilitama, sest see on üks tähtsamaid haiguste ennetajaid. Liikumine on oluline ka luude tugevuse hoidmiseks,» ütleb Jõema. «Lihasvorm hakkab 60ndates hoogsalt vähenema ning nüüd on eriti oluline enda liigutamine – kõndimine, jalutamine ja mõõdukas lihastreening. Ei pea minema jõusaali, vaid tegema harjutusi, mis lihaskonda koormavad. Süüa tuleks varasemast natuke vähem ning rõhuda kvaliteedile.» Kaalu kasvatavad kõik rafineeritud toidud (saiad, kommid, koogid jt) ning nendest tasuks hoiduda. Samuti paneb Jõema inimestele südamele, et nad jälgiksid oma veresuhkru tasakaalu ning jätkaks ka vanemas eas korrapärast toitumist – viis toidukorda päevas hoiab ainevahetust aktiivsena.

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Järgmine erileht Kuldsed aastad ilmub novembris 2014


12 || Kuldsed aastad

postimees, 17. veebruar 2014

Kuldsed aastad seeniorileht pm 1702  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you