Kodu - ehitus ja renoveerimine, märts 2020

PÕHITEEMAD:

Millega arvestada moodulmaja ostmisel? Lk 2–4 Katuse pika eluea tagab iga-aastane hooldus. Lk 6–8 Kestvat materjali otsides vali naturaalne tellis. Lk 9–10 Vundament algab korralikust pinnaseuuringust. Lk 11

KODU – EHITUS JA RENOVEERIMINE

Evelyn Parv: Looduslikust toorainest – savist ja veest – valmistatud tellistes saavad kokku keskkonnasäästlikkus, ilu, maitsekus ja vastupidavus. Lk 9

TEEMALEHT 31. MÄRTS 2020

2 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 31. märts 2020

TEHASEMAJAD. Elementidest kokkupandud majad on tänapäevane kiire ja mugav lahendus. Mida kujutab endast aga tehasemaja soetamise protsess ning miks võiks seda eelistada uue maja ehitamisele objektil või vana maja renoveerimisele? Tehasemajade maailma avavad kaks Eesti tootjat: Greencube OÜ müügi- ja arendusjuht Henri Bekmann ja Riho Aunpu ettevõttest Moodulehitus OÜ.

Moodulmaja seatakse elamisvalmis kõigest nädala või paariga Paula Rõuk toimetaja

koduehitus Millele on spetsialiseerunud teie ettevõtte tootmine?

Bekmann: Greencube majatehase peamine fookus on väikemajad (20–80 m2), ent pakume ka suuri elementmaju meie Tõrva tootmises. Peamine eesmärk on pakkuda kõigi mugavustega lahendusi moodulmajade näol, mis ei oleks lõpphinnalt liiga kallid just tänu hoone suurusele.

Aunpu: Meie tegeleme pigem klassikaliste viilkatusega eramute ehitamisega ja oleme suunatud rohkem taskukohasemale ehitamisele. Meie majad vastavad kõik 2020. aastal kehtima hakanud energiatõhususe miinimumnõuetele ehk Benergiatõhususklassile, millele on lihtne taastuvenergiaallikatega saada ka A-klass. Et oleme väikeettevõte, siis tegeleme palju ka niinimetatud rätsepatööga, mille tarbeks omame ka väga head projekteerimisvõimekust.

Millega peaks arvestama neljaliikmeline pere, kes soovib osta moodulmaja?

Bekmann: Ehituse planeerimist tuleb alustada oma vajaduste ja võimaluste kaardistamisega. Meie kutsume selleks alati kliendi esmalt oma tootmisesse, et selgitada umbes tunniajalise koosoleku jooksul välja tema vajadused, võimalused ja ootused. Tehases saame vaadata erinevaid materjale, seina läbilõikeid, planeeringuid, tehtud töid jne. Lihtsustatult: neljaliikmeline pere saab elada ka viiekümneruutmeetrises majas, mis on kindlasti hulga soodsam poole suuremast majast.

Aunpu: Moodulmaja – hoone, mis tuuakse täiskomplektsuses, mõne tootja puhul ka koos vundamendiga objektile ja tõstetakse kraanaga toa või tubade kaupa kohale. Tehases on enne juba siseviimistlus ja hoonesisesed kommunikatsioonid paigaldatud. Valmis vundamendiga moodulid tõstetakse varem paigaldatud ja tihendatud killustikalusele, mille sees on kommunikatsioonid olemas: vee ja kanalisatsiooni ühendustoru, kõrisse paigaldatud elektri peakaabel. Objekti kommunikatsioonide asukoht peab enne täpselt moodulite tootjaga kooskõlastatud olema, et moodulitesse ühendamine oleks võimalikult lihtne. Kui aga moodulitel vundament puudub, siis tuleks enne moodulite paigaldamist kom-

Elementmaja ehitamisel paigaldatakse vundamendile kraanaga terved seinaelemendid korraga ja ühendatakse omavahel.

Foto: Shutterstock

munikatsioonidega (vesi, kanal, põrandaküte, elektri peakaabel) vundament valmis ehitada (eramu korral reeglina plaatvundament). Maja seatakse elamisvalmis kõigest nädala või paariga.

Elementmaja nimigi ütleb, et maja pannakse elementidest kokku. Sarnaselt vundamendita moodulmajale tuleb enne valmis ehitada vundament.

Vundamendile paigaldatakse kraanaga terved seinaelemendid korraga ja ühendatakse omavahel. Seinad on reeglina juba väljast värvitud laudisega kaetud. Katusele paigaldatakse puidust katusekonstruktsioon ehk fermid, millele paigaldatakse kohe ka katuse aluskate või tuuletõkkeplaat, et tekiks võimalikult kiiresti kuiv siseruum.

120 ruutmeetrise hoone seinte püstitamine, katusekonstruktsiooni paigaldus ja ilmastikukindlaks tegemine võtavad aega kuni nädal. Elementmaja korral läheb peale nimetatud tööde märgatavalt rohkem aega, kuni elanikud sisse saavad kolida. Sel juhul on ees veel avatäidete paigaldused, katusetööd, siseviimistlustööd, kütte-, ventilatsiooni-, vee-, kanali- ja elektritööd. Seega peale elementide paigaldamist tuleks arvestada veel umbes kolmekuni neljakuulise ehitusajaga.

Millised erinevad sammud tuleb

maja valimisel ja soetamisel läbida?

Bekmann: Nagu öeldakse: «Kõik algab krundist.» Maatükist lähtuvalt saab arvestada nii detailplaneeringu, kliendi soovide kui ka maja paiknemisega krundil. Tuleb arvestada ka ruumide paiknemisega krunti ümbritseva suhtes, loomulikult ka kliendi enda soove. Lõplikku hinda muudab lisaks maja hinnale maapind ehk millise vundamendi hoonele paigaldada saab. Näiteks moodulmajale piisab tihti postvundamendist, mis on plaatvundamendist soodsam. Lisaks mõjutab lõplikku hinda see, kas krundil on elektriliitumine, kanalisatsioon, vesi, juurdepääsuteed.

Millisesse suurusjärku jääb neljaliikmelise pere maja hind?

Bekmann: Maja enda ruutmeetri hind «võtmed kätte» kujul sõltub samuti palju kasutatavatest materjalidest ning hind võib kõikuda väga palju. «Võtmed kätte» elamiseks mõeldud maja koos dokumentatsiooni ja energiamärgisega saab soetada alates 1300 eurost ruutmeetri hoonealuse pinna kohta. Hind sisaldab õhk-vesi põrandakütet.

Aunpu: Keskmiselt on neljaliikmelise pere tellitava maja suurus 110–130 ruutmeetrise elamispinnaga. Moodulmaja korral on «võtmed kätte» ehk projektist kasutusloani lahenduse

hind selles suurusjärgus majale umbes 1200 eurot ruutmeetri kohta pluss käibemaks. Sajaruutmeetrise eramu hinnaks kujuneks seega koos käibemaksuga umbes 144 000 eurot.

Kiirusest ja mugavusest lähtuvalt on elementmaja «võtmed kätte» hind ka soodsam, jäädes umbes 1000–1200 eurose ruutmeetri hinna juurde. Seega sajaruutmeetrise eramu hind on umbes 120 000 eurot. Ühekorruselist eramut on reeglina 10–15 protsenti odavam ehitada kui kahekorruselist.

Tehasemaja on üldjuhul lõpphinnalt soodsam kui uue maja ehitamine, sest tootmine toimub ühes kindlas tootmisrütmis ja kindlate vahenditega.

Ehk ei pea hommikul tööd alustades akutrelli autost otsima ja vajalikke töövahendeid üles seadma.

Greencube OÜ müügi- ja arendusjuht Henri Bekmann

Vaadates internetist moodulmajade ilusaid pilte, tunduvad hinnad justkui madalad, aga sageli selgub et mõneti kuvatakse alles projekti hindu. Mida sisaldab moodulmaja hind ning milliste lisakuludega tuleks arvestada?

Bekmann: Kuvatavad hinnad

on erinevad just müügitaktikate pärast, et klienti enda juurde meelitada. Kokkuvõtvalt lõpliku hinna kujunemisel imesid juhtuda ei saa, sest hinna põhimuutuja on kvaliteet ja kasutatavad materjalid. Klientidel soovitan pigem vaadata ehitaja tehtud töid ja ettevõtte kogemust selles sektoris töötamisel ajaliselt. Ennekõike on maja ostmise juures peamine usalduse ja kindlustunde ostmine.

Tehasemajade ehk nii moodulkui elementmajade eelised on kontrollitud kuiv ja puhas keskkond hoone põhikonstruktsiooni ehitamisel, tsentreeritud tootmine, mis teeb paremaks müüdava maja hinna ja kvaliteedi suhte ning ka jalajälg keskkonnale eriti maal. Näiteks ei käida iga päev autoga krundil ning tehases on tootmine jääkide tekkimisel lihtsamini hallatav.

Aunpu: Erinevatel tootjatel on erinev strateegia, mõni üritab ilusate piltide ja väikese komplektsusega majade odavate hindadega võimalikult paljude klientide tähelepanu äratada. Lõplik pakkumine võib osutuda tegelikkuses palju suuremaks, kui klient arvata oskas. Samas on saavutatud potentsiaalse kliendiga juba vahetu kontakt, mis on müügiprotsessis tihti määrav.

Elementmajade korral kuvatakse soodsaid hindu tavaliselt ainult välisvoodrita välisseintele,

Toimetaja: Paula Johanna Rõuk, paulajrouk@gmail.com Reklaami projektijuht: Karl-Erik Saarm, karl-erik.saarm@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Tiit Sermann Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn Trükk: AS Kroonpress

4 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 31. märts 2020

katusefermidele, avatäidetele ja siseseinte materjalidele. See on aga paraku ainult väike osa eramu ehitusmaksumusest. Tegelikkuses peab klient arvestama vundamendi ehitusega, majaelementide transpordi ja paigaldusega objektil, voodrilaua puudumisel selle paigaldamisega, katuse ehitamisega, siseseinte paigaldamisega, siseviimistlusega, kõigi eriosadega.

Reeglina on pakkujatel kodulehel hinna kuvamisel kirjas, mida see hind sisaldab, kuid kahjuks ei suuda keskmine klient ette näha, mis kulud kaasneda võivad. Meie saadame kliendile reeglina pakkumise, kus on kajastatud kõik tööd alates projektist ja vundamendist kuni kommunikatsioonide ja lõppviimistluseni, et klient saaks pakkumisest valida just need osad, mida ta soovib.

Väikse hoovikontori võib endale soetada 7990 euroga. Hoone ei vaja ehitusluba ja tuuakse hoovile ühes tükis.

Mida kujutab endast maja vundamendi ehitus ning kui suure kuluga võib selle töö juures arvestada?

Bekmann: Vundamendi variante on erinevaid ning hinnavahe on väga kõikuv. See sõltub hoone suurusest, eripärast, maapinnast, küttelahendusest.

Soovitame vundamendimeister valida peatöövõtja kaudu, kes kindlasti oskab soovitada kogemustega tegijaid. Majatehased üldjuhul märgivad vundamendi hinna eraldi reana ja soovitavad kindlasti majadele parimat võimalikku varianti.

Aunpu: Kõigepealt tuleb otsustada vastavalt krundi pinnase läbilõikele, milline vundamenditüüp pinnasele valida.

Põhiliselt ehitatakse eramutele kahte tüüpi vundamente: plaatvundament ja lintvundament. Mõlema korral tuleb kõi-

Kliendi soovil paigaldatakse hoonesse kõik vajalik kohe kasutamiseks.

gepealt kaevata vundamendisüvend vastavalt asendiplaanile (tähtsad maja nurgakoordinaadid ja kõrgusmärgid) ja sinna õigetesse kohtadesse tuua kommunikatsioonid (vesi, kanal, elekter, gaas). Plaatvundamendi korral teostatakse killustiku ja ehitusliivaga süvendisse tagasitäide, mis 20–30sentimeetriste kihtide kaupa tihendatakse, tagasitäite sisse paigaldatakse ka kanalisatsiooni äravoolutorud. Plaatvundamendi

korral kasutatakse üha rohkem vundamendi perimeetril L-plokki, mis koosneb EPS200 soojustusest ja tagab vundamendile nii soojapidavuse kui betoonitööde tarbeks raketise (piire, et betoon laiali ei saaks valguda).

Põrandaplaadi alla paigaldatakse soojustus EPS100 paksusega 200–300 millimeetrit. Soojustusmaterjalide peale paigaldatakse ehituskile, et tõkestada maapinna niiskuse tungimist betoonpõrandasse. Seejärel ar-

Fotod: Greencube

meeritakse põrandaosa terasvõrkudega ühekordselt ja kandeseinte alused kahekorruselise sarrusega. Põrandakütte soovi korral paigaldatakse terasvõrkudele põrandaküttetorustik vastavalt ruumide asetusele (kütteprojektile), ei tohi paigaldada seinte alla. Seejärel toimub vundamendi valamine, kandeseinte alla 300–400 millimeetrit, põrandaplaadile 80–100 millimeetrit. Lintvundamendi korral kaevatakse süvend kandeseinte alt sügavamale (vahel kuni külmumispiirini) välja, armeeritakse ja valatakse betoonist taldmik ning laotakse vundamendi müürid (FIBO5) kuni põrandani, seinte vahelises alas on tööd sarnased plaatvundamendiga.

Lintvundament on vaja lisaks väljast nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt soojustada.

Plaatvundamendi hinnaklass on 140–150 eurot ruutmeetri kohta. Sajaruutmeetrise elamispinnaga majal on vundamendi suurus umbes 110 ruutmeetrit, selline vundament maksab umbes 16 000.

Lintvundamendi korral on hinnaklass 160–170 eurot ruutmeetri kohta, seega umbes 18 000 eurot. Hinnad on ilma käibemaksuta.

Miks eelistada tehasemaju? Kas maja ehituskulud tulevad soodsamad kui tavaehitusel või vana maja renoveerimisel?

Bekmann: Vana maja renoveerimine on üldjuhul kallim, ent sõltub muidugi maja seisukorrast. Tehasemaja on üldjuhul lõpphinnalt soodsam, sest tootmine toimub kindlas tootmisrütmis ja kindlate vahenditega. Ehk ei pea hommikul tööd alustades akutrelli autost otsima ja vajalikke töövahendeid üles seadma. See teeb hinna ja kvaliteedi suhte paremaks.

Moodulmaja eelis on, et tehases saab hoonesse paigaldada ka plaaditud pesuruumi, WCpoti, segisti, valamu. Ka köögi saab ära paigaldada. Enamuse saab teha tootmises. Sealhulgas loomulikult elektri- ja torutööd. Kui maja on juba tehases valmis ehitatud, jääb sellevõrra vähem ehitustöid hoovil ja ehitusega seotud kulusid krundil, sealhulgas prügimajandus, spetsialistide (järelvalve, elektrik, torumees) käimine objektil.

19,92 ruutmeetrise hoone Maarja alghind on 21 990 eurot.

Samm-sammult: mida on vaja teha moodul- või elementmaja soetamisel?

• Elamumaa olemasolu.

• Kohaliku omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused või detailplaneeringu kohustuse korral krundi detailplaneering, milles on määratud maksimaalne ehitusala, korruselisus, katusekalle, lubatud välisviimistlusmaterjalid jne.

• Krundile tuleks tellida geodeetilt geoalus ja soovitatavalt vundamendi ehituse tarbeks ka geoloogiline uuring.

• Tuleks valida kas mõne tootja tehasemaja (standardmaja on alati soodsam) või lasta arhitektil vastavalt oma soovidele ja projekteerimistingimustele maja projekteerida. Moodulmajade korral on eriprojekti teostamine tunduvalt keerukam ja kallim, kuna tehase tootmiskorraldust tuleb selleks muuta ja kõik eriosade projektid antud hoonele tootmise tarbeks kohandada.

• Kui õige maja on välja valitud ja seda hakatakse tootma, tuleks samal ajal alustada vundamenditöödega, et moodulite või elementide valmimisel saaks need kohe paigaldada. Moodulehitus OÜ pakub näiteks ise vundamenditöid, kuid erinevatel tehastel on tavaliselt nende tööde jaoks koostööpartnerid.

• Moodulmajade korral on reeglina ettemaks 50 protsenti enne moodulite tootmist, kuid erinevatel pakkujatel on kindlasti erinevad finantseerimislahendused. Elementide korral, mis moodustavad kogu maja ehitusest vaid ühe osa, on kindlasti korraga tasumist vähem ja finantseerimine on jaotatud ühtlasemalt ehitusperioodile.

Allikas: Rivo Aunpu Moodulehitus OÜ

Aunpu: Moodulmaja standardlahenduste eelised on sisetingimustes ehitatud maja – materjalid on püsiva niiskusega.

See kehtib ka elementmajade korral. Samuti standardiseeritud tootmine – väljakujunenud kiire tootmistsükkel, iga töötaja teeb oma etappi, kvaliteet kontrollitav ja pigem tagatud. Majja saab kiiresti sisse kolida. Tänu neile eelistele on moodulmajade hinnad mõnevõrra kallimad kui elementmajade või kohapeal ehitatavate majade omad. Kogemusest tooksin võrdluse, et kui kohapeal ehitatav maja maksab 100 000 eurot, siis elementmaja 110 000 eurot ja moodulmaja 120 000 eurot. Mina võin küll väita, et vana maja täisrenoveerimine läheb ajamahukamaks, kallimaks ja närvesöövamaks kui uue ehitamine. Loomulikult sõltub kõik renoveerimise mahust ja hoone seisukorrast, kuid ettearvamatused ja ootamatud kulud on renoveerimisel garanteeritud. Renoveerida tasub siis, kui ei ole vaja vahetada kandekonstruktsioone, saab mõistlike kuludega tagada hoone energiatõhususe või

on tellijal tugev emotsionaalne side hoonega.

Kui palju tuleb kliendil tehasemaja ehitamisest ja kokkupanemisest osa võtta? Milliseid erinevaid lahendusi pakute?

Bekmann: Pakume klientidele nende soovil täislahendust ehk tihti jääb kliendi ainukeseks ülesandeks peale lõpliku hinnapakkumise kooskõlastamist maja valmimist oodata.

Aunpu: Meie ülesanne on ikkagi kõik projekteerimise ja ehitamise töölõigud kliendi eest ära teha, et klient saaks tegeleda oma põhitööga. Loomulikult, kui klient soovib ise käed külge panna, siis me selle vastu midagi teha ei saa, aga pigem teeb see ehitamise keerulisemaks, kui lihtsustab. Nagu juba kirjutatud, teeme kliendile kogu maja pakkumise, millest klient saab soovi korral valida talle huvipakkuvad töölõigud. Meie pakutav ei piirdu ainult moodulmajade standardlahendustega, vaid meie käest on võimalik saada vastavalt soovidele terviklahendus ideest/projektist kuni lillede istutamiseni teie aeda.

6 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 31. märts 2020

PLAAN PAIKA. Kas on tegu vana maja katuse renoveerimise, katusekatte vahetamise või täiesti uue katuse ehitamisega, tasub tööde juures nõu pidada spetsialistidega ning kuulata mitut pakkumist. Kolme katusetootja esindajad räägivad, mida planeerimisel silmas pidada ning mis võib minna valesti.

Katusetegu nõuab professionaali valvsat pilku Paula Rõuk toimetaja

ehituskunst Soovituslik on kaasata planeerimisele arhitekt, kes nõustab, teostab arvutused ja loob joonised, sõnas AS Bestor Grupp turundusjuht Alari Tippi. Lisaks on oluline tutvuda kohaliku omavalitsuse ja mõnel juhul muinsuskaitseameti nõudmiste ning tingimustega. Tippi tõi välja, et vana kattematerjali asendamine samaväärsega ei vaja ehitusluba. Vana katuse renoveerimisel tulekski esmalt uurida, kas välja vahetada kogu kandev konstruktsioon ehk paigaldada samuti uued sarikad või on kandev osa siiani piisavalt tugev ning välja on vaja vahetada vaid katusekate aluskatusega, selgitas Katusepartner OÜ tegevjuht Veiko Ülejõe. Uue katuse ehitamisel algab kõik eelistusest ning hinnaklassist, kuid rolli mängib ka

Plekk-katuse puhul tuleb veenduda materjali päritolus ja kvaliteedis.

Väiksemate projektide jaoks saab sarikad tellida ehitusplatsile ka valmiskujul.

piirkonnas nõutud katusekalle, lisas katusefirma Kpartner.ee projektijuht Ilja Shois.

Peale asjatundjaga tehtud konsultatsioone ja katuse seisukorra väljaselgitamist saabki koostada asjakohase hinnapakkumise. Kindlasti peavad olema välja toodud kogu kasu-

tatav materjal ja paigaldamisel tehtavad tööd. «Väga tihti ei oska kliendid arvestada hinnapakkumise tähtsust. Pahatihti tehakse väga napisõnaline pakkumine ning klient ei teagi, kuhu ta raha tegelikult läheb ja mida ta selle eest saab. Hinnapakkumises peab olema kirjas

Fotod: Shutterstock

ka garantiiaeg. Just hinnapakkumine on see, kus klient teinekord juba alguses pika ninaga jäetakse,» rääkis Ülejõe.

Sarikad võib tellida ka valmiskujul Kui tegu on renoveeritava hoonega, siis selle puhul tuleb vanu

sarikaid esmalt visuaalselt hinnata, nentis Tippi. Kui konstruktsioonis kahjustusi ei esine, ei pea tingimata alustama uute sarikate ehitusest. «Kui siiski on vaja ehitada uued sarikad või tegemist on uue hoonega, algab sarikate ehitus mõõdistustest. Viilkatuse ehitamine eeldab sarikate ristlõigete, lõikenurkade ja sisselõigete arvutamist. Maja laiuse, katuseharja kõrguse ja räästa laiuse põhjal on võimalik määrata sarikapikkus ja müürihamba asukoht. Seejärel lõigatakse mater-

jal sobivaks ja pannakse kokku ehitusplatsil,» seletas Tippi. Sarikad sobivad kõige paremini väikeste projektide jaoks.

Valmis sarikate ostmise või ise ehitamise peamine vahe tuleb ajakulust.

Sarikate puhul oleneb Shoisi sõnul kõik sellest, millise hoonega on tegu, kui kõrge see on, kui pikad on sillused, kus tugitalad, kuidas on edasised raskused ja mis on edaspidi planeeritud. «Kui ehitis on keerukam, on mõistlik kaasata vastutav insener, kes paneb paika ehi-

Woodmood tooted saadaval kõigis Puumarketi kauplustes ja Puumarketi veebipoes: www.puumarket.ee

kodu – ehitus ja renoveerimine || 7

postimees, 31. märts 2020

Viilkatuse puhul on kattematerjalide valik üpris lai, aga levinumad lahendused on jätkuvalt plekk- ja eterniitkatus.

Bituumenkatuse panemisega võib ise edukalt hakkama saada.

tusmaastiku, vajalikud kinnitused, arvestab hoone kõrgust, katusekaldeid ja nende ristumiskohti, edaspidiseid raskusi – katusekatted, terrassid jms.

Meie pakume mõlemaid lahendusi nii viil- kui lamekatuste sarikate ja valmis sarikatega ehk fermide paigaldust projekteerimise ja ehitusega,» rääkis Shois.

Eestlased eelistavad eterniiti ja plekki Katusekattematerjali valides arvestatakse reeglina kolme aspektiga, mis on katuse tüüp, hind ja esteetilisus ehk välimus, tõi Tippi välja. Kõige suuremad piirangud ja ka võimalused loob katusetüüp ehk kas tegu on kald- ehk viil- või lamekatusega. Reeglina viilkatusele mõeldud kattematerjalid ei sobitu lamekatustele. Lamekatustel on kõige populaarsemad ma-

terjalid jätkuvalt bituumen- ja või PVC-rullmaterjalid. «Müügimahu pealt on näha, et eelistatakse mingil põhjusel bituumenrullmaterjale, kuigi PVC on omadustelt vastupidavam ja kauakestvam,» nentis Bestor Grupi tegevjuht. Viilkatuse puhul on Tippi hinnangul Eestis valik üpris lai, aga levinumad lahendused on jätkuvalt plekkja eterniitkatus. Ka katusekivi ja bituumenkatteid paigaldatakse, aga tunduvalt vähem.

See näitab Tippi sõnul hästi, et Eesti inimene on hinnatundlik ja samas praktiline. «Plekk- ja eterniitkatust on tavapäraselt tellijale odavam ehitada ja mõlemad on usaldusväärsed valikud,» nentis ta.

Neile, kes ihkavad peaaegu igavesti kestvat katust ja on valmis rohkem investeerima, soovitab Tippi keraamilist katusekivi. Selle puhul on vä-

him lubatud katusekalle 14 ja suurim lubatud kalle 90 kraadi, kuid tuleb ette erandeid.

«Kindlasti tuleb arvestada, et katusekivi on kaalult raskeim valik, seetõttu tuleb projekteerida tugevama konstruktsiooniga katus või selle konstruktsiooni täiendavalt tugevdada,» rääkis Tippi. Populaarne valik on eterniitkatus, mis on hea hinna ja kvaliteedi suhtega.

See katusekate on ühtlasi tugev ja vastupidav, sealjuures ei põle ega roosteta ja on saadaval samuti erimõõdus ja -toonides.

«Eterniidist laineplaat on lihtsasti paigaldatav, mürakindel ja taskukohane. Muidugi on eterniidil ja eterniidil vahe ja enne ostu tuleks tutvuda materjali päritoluga. Meie soovitame Leedu eterniiti,» sõnas Tippi.

Teine populaarne valik on plekk-katus. Paigaldus käib võrdlemisi kiiresti ja tegu on

ilmselt kõige kergema katusekattega. Ehitajatele meeldib see just vähese füüsilise jõu kulu pärast paigaldusel, seletas Tippi. «Ehkki plekist kattevariante on palju, määritakse hinnatundlikule kliendile pahatihti pähe kehva kvaliteediga ja väga õhuke plekk-katus, mis omakorda vähendab materjali eluiga,» hoiatas ta. Pleki ja kvaliteetse paigaldustöö hind on sama, mis kivikatuste puhul.

Plekk reageerib temperatuurimuutustele, mistõttu tuleb selle puhul luua kindlasti laitmatu katusekatte ja konstruktsiooni õhutus. Erilist tähelepanu soovitab Tippi pöörata pleki kinnituselementidele ja tihendite kvaliteedile. «Kruvide enamlevinud kinnituskohad on pleki profiililaine alaosas, vee äravoolukohast. Jättes eelmainitud punktid juhuse hooleks, tungib vesi konstruktsiooni ja plekk

Viil- või lamekatus: millised on eri liiki katuste omapärad?

Katuse ehitamise planeerimine algab oma soovi mõtestamisest, kas soovitakse viil- või lamekatust. Lamekatuse korral jääb reeglina hoone teisele korrusele rohkem ruumi, kuid viilkatuse eluiga on kuni kolm korda pikem lamekatusest.

Lamekatus on katus, mille kalle on kuni 10°.

Lamekatuse kandeelement on rõhtne või veidi kaldu alustarind.

Lamekatuse katmise võimalused on ulatuslikult piiratud. Lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega rullmaterjalist kattega katuseid, kus kalle võib olla 0° kuni 90° (kuplid, kaared, erikujud) ning katuste ehitamisel kasutatakse lamekatuse ehitamise materjale ja tehnoloogiat. Lamekatustele ehitatakse kas sisemi-

se (katusekaevud) või välimise (vihmaveerennid, vihmaveetorud) vihmavee äravooluga süsteemid.

Viilkatus on katusetüüp, millel on vähemalt kaks kaldus külge, mis kohtuvad katuseharjal, ja vertikaalsed otsaseinad.

Enamasti kasutatakse viilkatuseid eramute ja väiksemate hoonete ehitamisel. Suurtele hoonetele ehitatavad viilkatused muutuvad ehituslikult keerukamaks, raskemaks ja

kulukamaks kui lamekatused. Seepärast on mõistlik ehitada suurematele hoonetele lamekatused. Viilkatuse kaldus konstruktsioon on usaldusväärne vee äravoolusüsteem.

Nurga all olev samm tähendab, et vesi ja lumi võivad hõlpsasti katuselt libiseda. See vähendab lekkeohtu, mis omakorda tagab, et katuse kahjustused vähenevad ja vastupidavus ajas on suurem.

Allikas: Alar Tippi AS Bestor Grupp turundusjuht

8 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 31. märts 2020

Vihmaveerenne puhasta kord aastas.

Katusele tekkinud sammal tasub esimesel võimalusel maha pesta.

hakkab kiirelt kinnituskohtadest roostetama,» rääkis Tippi.

Valikut võivad mõjutada maja asukoht, maja konstruktsioon ja kandevõime, näiteks kas maja on võimeline kandma raskemat katusekatet kui näiteks renoveerimisele eelnev kattematerjal. Samuti tuleb arvestada talvel lisanduva lume raskusega, soovitas Ülejõe. Kindlasti ei tohiks materjali valida pelgalt ilule tuginedes, kuna efektse pealispinna all võivad peituda nii vilets kvaliteet, lühike kasutusiga või koguni oht tervisele ja ümbritsevale, nentis Tippi. Kpartner.ee projektijuht Ilja Shois soovitab võrrelda tehase garantii pikkust materjalidel ning katusetöö keerukust. «Loeb ka katusekattematerjali töötlemine objektil: kui töö on kiirem ja ker-

üks, arvas Tippi. Keraamiliste kivide, pleki või lamekatusele mõeldud materjalide paigalduse soovitas ta jätta siiski kogenud spetsialistide ja meistrite hooleks. Kuigi enamiku katusekatete paigaldamine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi, ei ole keeruline eterniidist katusekatet laineplaatide vastu vahetada, nentis Ülejõe.

Laineplaatide paigaldamiseks ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu ega eriteadmisi: iga hakkaja majaomanik saab eterniitkatuse paigaldamisega hakkama.

Laineplaadi müümisega tegelevad ettevõtted pakuvad täpset paigaldusjuhendit, kus on tööprotsesse samm-sammult kirjeldatud, seletas ta. Renoveerimissektoris ongi Ülejõe sõnul eterniidil võrreldes teiste materjalidega eelis. «Suur osa va-

gem, siis on vastav hind, garantii pikkus sõltub kasutatavast materjalist ning kui keerulised on katusesõlmed. Keerukamad kohad võib märkida hooldusjuhises erilise tähelepanu alla,» seletas ta. Üldiselt soovitaks Shois arvestada maastikuala ja hoone kõrgusega: kui hoone on põllu ligidal, võiks plekk-katuse asemel valida eterniit- või kivikatte. Üldiselt paneb asja paika arhitekt, kui ehitus on keerukam, tuleb kaasata projekteerimisinsener.

Mõne katusekattematerjali paigaldamine on lihtne, ei vaja eriteadmisi ega spetsiaalseid tööriistu, seega saab soovi korral paigaldustööd ise teostada.

Näiteks eterniidi või bituumensindlite või -plaatide paigaldamisega võib koos paigaldusjuhendiga hakkama saada iga-

nematest eramajadest on kaetud eterniidiga, mille tõttu on eterniidi kasutamine renoveerimisel hulga lihtsam kui pleki või kivi puhul. Kui vana puitkonstruktsioon on piisavalt heas seisukorras, võib selle alles jätta, sest laineplaadi mõõdud on sarnased aastaid tagasi kasutatutele,» seletas ta.

Vead ehitusel vähendavad katuse eluiga Tavaliselt tehakse esimene viga juba enne katuse ehitamist, valides olemasolevale katusekaldele vale materjali, nentis Tippi. Ebapiisav kalle võib vähendada materjali ja seetõttu ka katuse eluiga märgatavalt. Teine sage viga on Tippi kogemusel olukord, kus aluskate, korrektne läbiviikude tihendamine ja katuse tuulutus jäetakse tähelepanuta. «Tagajärg

on pidevalt niiske katusekonstruktsioon, mis on hea kasvupinnas hallitusele ja soodustab mädanemist,» seletas ta. Hästi ventileeritud ehk hingav katus saavutatakse, kui niiskus, sealhulgas tuul juhitakse räästast sisse ja harjalt või viilu otstest välja. «Oluline on jälgida, et tuulutusvahe oleks piisav. Selle mõõdud leiab tavapäraselt kasutatava materjali paigaldusjuhendist. Tuulutusvahesid ei tohi takistada ega sulgeda läbiviikudega (korstna, katuseakna), vaid suunata kõrval olevate sarikate abil katkestusest mööda,» rääkis Tippi. Shoisi sõnul on hingava katuse juures oluline, et katusekate oleks igati tihendatud ning edaspidi õhuvahe ja alarõhu liikumine konstruktsioonides õige ja alarõhutuulutuse liikumine tagatud nii lame- kui viilkatuste puhul. «Oluline on siseviimistlus – aurutõkkepaber, soojustus, tuuletõke, ventilatsioon, kuivad ruumid, niisked ruumid. Kõik peab olema õigesti tehtud,» sõnas Shois. Ta lisas, et suuremad vead ilmnevad nurkade, kallete ja materjalide liitumiste juures. «Paljudel tööde teostajatel jäävad olulised katuse liitesõlmekohad märkamata ja tellijaga läbi rääkimata. Seejärel on vesi sisekonstruktsioonides ehk toas,» seletas Shois.

Liigse niiskuse ärahoidmine algabki maja soojustamisest, et majas toimuva elutegevuse tõttu eraldunud soojus ei pääseks katusekattele ligi, lisas Ülejõe.

«Katusekatte ja aluskatte vahel peaks olema piisavalt ruumi õhu liikumiseks, et katusekatte sisemisele poolele tekkinud kondenseerunud vesi saaks kuivada,» rääkis Ülejõe. Samuti ei tohi tuulekasti täielikult kinni

ehitada, vaid tuleks jätta praod laudade vahele, et õhk pääseks liikuma, soovitas ta.

Katust hoolda korra aastas Lühidalt võiks öelda, et katuse pika eluea tagavad korrektne aluskonstruktsioon ja kvaliteetne paigaldus, sõnas Tippi.

Kui katus valmis, tagab selle pika ea vähemalt iga-aastane hooldus, soovituslikult enne lume tulekut ehk sügisel, lisaks on hea hooldusvajadus üle vaadata kevadel. Ei tohi unustada, et keerukamad liitekohad tuleb hooldusjuhises märkida eraldi, rääkis Shois. «Oluline on katuse eluea pikendamiseks kord-kaks aastas üle vaadata ja puhastada vihmaveerennid ja kontrollida läbiviigud, koristada lehepuru ja oksapraht korstna ümbruses ning tekkinud bioloogiline mass vee ja harjaga katusekattelt maha lükata,» soovitas ta. Kui märkate, et katusele tekib sammal, oleks mõistlik mitte oodata, vaid pesta see maha, rääkis Ülejõe, kelle sõnul on katusekattematerjalide müüjatel pakkuda ka sobivaid pesuvahendeid.

Shois lisas, et lisaks katuse pesule ja prahi eemaldamisele tasub kontrollida keerulisi sõlmi, erikaldeid ja erinevaid liiteid. Samuti soovitas Shois vaadata katuse lumetuisutihendeid, mis ajapikku kuluvad ja vajavad väljavahetamist näiteks katuseakendel ja harjaplekil. «Lumerohkel talvel tuleks tähelepanu pöörata ka lume puhastamisele katuselt, kuna paks lumekiht võib kaaluda vägagi palju ning kahjustada katusekonstruktsioone. Samuti on ohtlikud olukorrad, kus suur lume- ja jääkamakas peaks katuselt alla langema,» ütles Ülejõe.

kodu – ehitus ja renoveerimine || 9

postimees, 31. märts 2020

TUGEV JA VASTUPIDAV. Savist valmistatud keraamilised tellised ja katusekivid on maailma vanimate ehitusmaterjalidena jätkuvalt populaarsed ning laialt kasutatavad. Vastupidava materjalina teeb kivi pika ajaga algsed kulutused tasa.

Keraamiline tellis pakub usaldusväärse lahenduse põlvkondadeks Paula Rõuk toimetaja

looduslik Keraamiline tellis on taas muutumas üha märgatavamaks nii arhitektuuris kui ehituses.

Määravad on nii vahetult kogetav esteetika, valikuvõimalused kasutuses kui ka praktilisus ja vastupidavus – läbimõeldud otsus kasutada just tellist toob usaldusväärse ja kestva lahenduse põlvkondadeks, rääkis ehitusmaterjalide tootja Wienerberger AS Baltikumi turunduse ja kommunikatsiooni koordinaator Evelyn Parv.

Ehitusmaterjalide projektimüügi ettevõtte Fixfasi juhatuse liige Priit Mae sõnas samuti, et keraamiline tellis ehitusmaterjalina kindlasti kuhugi ei kao. «Alternatiivid ei ole nii püsivad kui tellis ja tänu arenenud tellise armeerimissüsteemidele on nende kasutusvaldkond kasvanud,» lisas Mae. Tema sõnul keraamilise tellise kasutamine ehituses pigem kasvab kui ka-

Telliskivifassaadi alternatiiv on kohapeal liimitud õhuke kivi, mis võib anda visuaalselt teistsuguse tulemuse, kuid konkureerib kivi vastupiFoto: Shutterstock davusele.

Üksikelamu katus ja fassaad on ehitatud Koramic katusekividega Pottelberg 301 antiik angoob. Arhitektid: Tauno Foto: Laur Pihel Aadma, Laur Pihel.

haneb. Näiteks on võimalik tellist riputada fassaadide külge, omamata alusvundamenti, tõi Mae välja. Tänapäeval ei kasutata tellist juba ammu kandekonstruktsiooni jaoks, vaid ikka eelkõige fassaadi viimase kihina ehk viimistluseks. Endiselt kasutatakse telliseid aeda-

de, grillmajade ja muude väikekonstruktsioonide ehituseks, kuid asendamatu on kivi just viimistluses, sest annab äärmiselt tugeva fassaadi ja omanäolise välimuse.

Kuigi tegu on iidvana tehnikaga, pole paremat analoogi leitud, arvas Mae. Tänapäeva-

semad lahendused on tema sõnul seotud pigem sooviga hinnas kokku hoida. Alternatiivid on tehases kleebitud õhukesed kivid juba valmis elementidele, kohapeal liimitud õhuke tellis, bituumenile imiteeritud tapeedilaadne tellisepind või krohviga imiteeritud viimistlus. Kõi-

gil neil on Mäe hinnangul oma miinused. Kivi vastupidavusele ei saa need ligilähedalegi. Ajaga on muutunud laiemaks keraamiliste telliste valik – on lihtsaid, odavaid variante ja väga luksuslikke ja käsitööna valminud versioone. Kaua kasutatud silikaattellis on palju halvema kvaliteedi ja vastupidavusega kui keraamiline tellis, nentis Mae. Küll on see materjalina odavam ja annab teatud välimuse, mida klient võib just soovida.

Samuti on seda lihtne värvida.

Odavamate ja vähem kestvate materjalide kasutamine ehituses ei ole enam majanduslikult mõistlik, nentis Wienerbergeri esindaja Parv. «Ühiskond on arengus jõudnud punkti, kus kiirmood ei pruugi olla enam trendikas. Hakatakse üha enam väärtustama ehedust, looduslikkust, keskkonnasõbralikkust ja muidugi kvaliteeti ning kestvust,» seletas ta. Arhitektuurilisest kontseptsioonist lähtuvalt, millest valik algab, tuleb valida sobivaimad

10 || kodu – ehitus ja renoveerimine

postimees, 31. märts 2020

Kasutatud materjalid: Koramic Pottelberg antratsiit angoob ja must glasuur katusekivid. Arhitektid AAB Bosquée, Foto: Wienerberger Marche-en-Famenne.

tehnilised lahendused ja materjalid. Parve sõnul osutub odavalt ehitamine umbes kümne aasta lõikes hoopis kallimaks lahenduseks kui kulukamate ja kestvamate materjalide valimine.

«Eelarvet vaadates ja lahenduste ja materjalide hindu võrreldes tundub näiteks funkstiilis majale fassaadikattelahendusena krohv hea ja soodne lahendus. Sageli jääb tähelepanuta, et materjal vajab pidevat hooldust, mis tähendab sageli suuri hilisemaid hoolduskulusid. Umbes kümne aasta pärast vajab funkmaja krohvfassaad korrastust, mille kulutused on sama

suured kui sääst, mis kulunuks tellisfassaadile,» tõi Parv näite.

Vajadused, soovid ja võimalused on erinevad, seetõttu tuleks fassaadikatte valimisel kaaluda erinevaid lahendusi, kuid kindlasti arvestada nende esmasele hinnale lisaks võimalikke hilisemaid hoolduskulusid näiteks kümne aasta vältel, soovitas ta.

Seetõttu soovitab Parv nõu küsida erapooletutelt ehitusspetsialistidelt.

Tellis katusele, fassaadile või siseruumi Populaarsust on kogumas tellisplaatide kasutamine nii in-

terjööris kui ka fassaadidel.

«Kortermajadel kasutatakse neid eelkõige raudbetoonpaneelidel. Kestev lahendus on tellisplaatidega raudbetoonpaneelid: tellisplaadid paigaldatakse raudbetoonpaneeli pinnale juba tootmisel,» seletas Parv. Viimase aja trendiks on kujunenud katusekivide kasutamine fassaadi ehitusel ehk terve maja katmine tasapinnaliste katusekividega – nii saab maja peale ilmastikukindla kaitse ka uuenduslikuma välisilme üsna soodsalt, tõi ta välja.

Kui enamasti oleme harjunud telliseid nägema fassaadi-

Tellisseintega saab tänapäevaste kodude interjööri lisada rustikaalset ja industriaalset, boheemlaslikku ja romantilist vintage-stiili. Arhitektid Foto: Wienerberger Archis architecten, Melle.

del, ahjude, kaminate, soemüüride ja korstnate ehitusel, siis üha enam kohtab tellist sisekujunduses, nentis Parv. Tellis on interjööris ühendav motiiv mitmel moel, sest sobib siseseinte ja sisekujunduselementide ladumiseks, küttekollete ehitamiseks ja mööblimaterjaliks. «Mõnikord tuleb vana tellissein välja renoveerimise käigus. Enamasti on seina olukord väga hea ning pärast puhastamist on see vaatamisväärsus omaette,» rääkis Parv. Vanaaegse

välimusega tellisseina saab aga Parve sõnul ehitada ka uutest Wienerbergeri Belgia ja Hollandi tehastes tänapäevastel seadmetel valmistatud Terca keraamilistest käsivormitellistest ja tellisplaatidest. Tellissein lisab tänapäevaste kodude interjööri rustikaalset, boheemlaslikku ja romantilist vintage-stiili, sõnas Parv.

Aastatuhandete vanune materjal Looduslikust toorainest – savist

ja veest – valmistatud tellistes saavad kokku keskkonnasäästlikkus, ilu, maitsekus ja vastupidavus. Tellised on hoonete ehituses kasutusel olnud juba 6000 aastat ning vanasti oli küladel spetsiaalne ahi käsitsi vormitud savist telliste põletamiseks, seletas Parv.

Siiski olid keskajani populaarsemad looduslikest kividest majad ning tellis oli materjalina haruldasem, sest selle saadavus olenes savimaardla olemasolust ja lähedusest.

16. sajand tõi kaasa suurenenud ehitustegevuse ning kasvava nõudluse telliste ja katusekivide järele. «Praegu, kui nõudlus on maailmas aegade suurim ja standardid kõrgeimad, on ka telliste tootmine muutunud kõrgtehnoloogiliseks,» rääkis Parv.

Nii Mae kui Parv nõustuvad, et tellis on aastasadu püsiv materjal. «Kogu maailmast võib leida sajandeid püsinud telliskivihooneid ning aasta aastalt lisandub suursuguseid tellishooneid ning klinkersillutuskividega alasid nii linnade kui maapiirkondade arhitektuuripilti,» sõnas Parv.

Keraamilistest ehitusmaterjalidest ehitatud hoonete väärtus säilib aastakümneid ja sajandeid või isegi suureneb ajaga, tõi Parv välja. «Tänu vastupidavusele, stabiilsusele ja tervislikule sisekliimale on tellistest eramud ja tellisfassaadidega korruselamute korterid väga nõutud ja nende edasimüügiväärtus püsiv. Lisaks on tellispinnad praktiliselt hooldusvabad ning ka laisema peremehe korral õhkub tellismajadest erilist arhailist hõngu,» nentis ta.

kodu – ehitus ja renoveerimine || 11

postimees, 31. märts 2020

VUNDAMENDI EHITAMINE. Vundamendist sõltub väga oluliselt maja tervis, sest vundamendi peamisi ülesandeid on tagada maja kandevõime ja takistada niiskuse pääsemist maja kandekonstruktsioonidesse.

Professionaalide näpunäited pikaajalise vundamendi ehitamiseks Paula Rõuk toimetaja

Maja tugi Mida keerulisem on pinnase kandevõime, seda olulisem on enne ehitustöid teha pinnase geoloogiline uuring, et oleks võimalik projekteerida just antud kohta sobilik vundament. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kulukas parandada.

Vundamentide ehitamisega tegeleva Rehala OÜ juht Üllar Laid sõnas, et pikaajalise kodu vundamendi saladus on liigniiskuse vundamendist eemale juhtimine. Nii välditakse külmakerkeid. Indrek Vainlo firmast Vundamendimeister lisas, et esiteks tuleb jälgida, et hoonealuselt pinnalt täielikult eemaldataks mullapinnas. Samuti tuleb kasutada õiget armeeringut, mille võiks projekteerija ette näidata, rääkis

Vainlo. Suuremate ja keerulisemate vundamentide puhul soovitab Vainlo kasutada ehitusinseneri abi.

Just liigniiskus ja külmakerked ohustavad Eesti kliimas vundamenti kõige rohkem. Talvel jäätub maapind 1,2 meetrini. Külmudes vee maht suureneb, mistõttu suureneb pinnase maht. See põhjustab külmakerkeid ligikaudu kolm-neli sentimeetrit meetripaksuse külmuva pinnasekihi kohta. Külmakerked ja ebaühtlased vajumid võivad kaasa tuua vundamentide pragunemist. Vundamenti ja hoone aluspinnast hoiavad kuivana drenaažitorud ehk dreenid.

Niiskust aitavad vundamendist eemale juhtida laiad katuseräästad ja vihmaveesüsteemid. Kui sademevett ei juhita korralikult majast eemale, võib see koguneda lompidesse ning külmal ajal jäätuda ja niiskuskahjustusi tekitada.

Liigniiskuse vältimiseks on soovituslik vundamendi tagasitäiteks kasutada liiva, killustik-

ku või kruusa. Savisel, turbasel ja muul liigniiskel pinnasel soovitab Laid valida plaatvundamendi, samuti liigniisketel aladel.

Umbes viis aastat tagasi kasutati kõige rohkem lintvundamenti, kuid tänapäeval eelistatakse Vainlo sõnul L-plokk plaatvundamenti. Selle ehitamine on tema sõnul kiirem ja odavam.

Liiga kergekäeliselt suhtutakse aluse tegemisse, nentis Laid.

«Alus kannab pärast kogu maja ning see on vaja korralikult tihendada,» seletas ta. Liivase pinnase puhul pole aluse tihendamisega tavaliselt probleeme, aga savide ja muude ebastabiilsete alustega on vaja kindlasti spetsialisti lahendust, kus on arvestatud nii pinnase omaduste, vee taseme kui hoone kaaluga. Ka Vainlo arvates on tähtsamaid asju, mida jälgida, just see, et hoone alune täitematerjal oleks õige survetugevusega tihendatud. Vainlo lisab, et oluline otsus on ka maja 0-kõrgus. «Väga paljudel juhtudel oleme põranda kõrgust kokkuleppel tellijaga tõstnud. Kõige

Ise tehes kahaneb vundamendi hind poole võrra

Vundamendi müüri ladumine võttis kõige enam aega. Foto: Kärt-Britt Kokk

rohkem oleme maja vundamenti tõstnud 70 sentimeetrit. Vastasel juhul oleks hoone jäänud lohku ja kevadel sulavesi tuppa tulnud,» seletas Vainlo.

Kas vundamendiga tehtud vigu ka hiljem parandada saab, selgub vea ilmnemisel. Siiski on nii Laid kui Vainlo arvamusel, et tegu on keerulise ja kuluka tööga.

«Ebatasasuse puhul, mis on kõige levinum probleem, saab kas lihvida või peale valada. Vajumiste ja pragude puhul on mingeid lahendusi nurkade tõstmisega. Kui põrandaplaadisisesed kommunikatsioonid on aga kahjustunud, tuleb vundament uuesti teha,» seletas Laid. Vainlo lisas, et levinud probleem hoonel, mis tuleb vundamendiga tehtud probleemidest, on vajuvad põrandad.

Seda juhtus ta sõnul paljude eelmise buumi ajal valminud majadega. «See on tingitud tagasitäiteks kasutatud valest materjalist ja tagasitäite ebapiisavast tihendamisest,» seletas Vainlo, kelle sõnul sellele probleemile head lahendust ei ole.

Kodublogi.ee kirjutaja Kärt-Britt Kokk otsustas vundamendi ehituse perega ise ette võtta. Kui kopaga kaevetöö välja arvata, siis ühtegi firmat appi ei võetud.

Korraliku juhendaja silma all valmis ehitusentusiastidest paaril vundament umbes kahe kuuga.

«Otsustasime ise teha, sest plaanisime kogu maja ehitada minimaalse laenuga, sealhulgas ka võimalikult vähe töid sisse ostes. Seda ka tegime,» rääkis Kokk, kelle maja vundamendi valamine jäi 2015. aasta septembrisse.

Enne uuriti ka ehitusfirmade terviklahenduse pakkumisi ning umbes sama suure vundamendi ehituse hind tuli üle kümne tuhande euro. «Meil läksid materjalid maksma ligi 5000 eurot. Selle summa sees oli ka segumasina ost ja koparent,» rääkis Kokk. Koka lisanipp on võtta ehitusmaterjalidele koos transpordiga hinnapakkumisi erinevate poodide projektimüügist ja leida nii soodsaim hind.

Hinnavõrdlusega säästeti materjalidelt lausa sadades eurodes.

Kui kopp oli vundamendi jaoks kraavi valmis kaevanud, hakkas pihta mõõtmistöö. «Kõrgusmärgid tõmbasime puidust vaiadele, mis eelnevalt kõvasti maasse tagusime. Kui mõõtmised tehtud, sai hakata vundamendi taldmiku plokke laduma. Igaüks kaalus 25 kilogrammi,» seletas Kokk. Nädal hiljem

sai taldmik maha ning sinna sisse käis armatuur. «Selle sidumise tegin ise – mehe isa näitas paar korda ette, kuidas see käib ja sain üsna kiirelt tehtud,» seletas Kokk.

Algas taldmiku täitmiseks betooni tegemine. «Selleks ostsime ainukese vundamendi ehituseks puudoleva masina – segumasina.

Kaootiliste töötundidega põhitöö kõrvalt töötades tuli soodsam osta uus masin kui rentida,» seletas Kokk. Kui taldmiku betoon sai kuivada, alustati vundamendimüüri ladumist plokkidest. «See töö võttiski kõige enam aega ning kui alguses tundusid 15-kilogrammised müüriplokid päris rasked, siis kuskil kolmandast reast läks tassimine kergemaks ja hommikul enam lihased tunda ei andnud,» seletas Kokk.

Kõige raskem oligi ilmselt vundamendiplokkide tassimine, mis pakkus korralikku füüsilist trenni, rääkis Kokk. Isetegijatele soovitab Kokk kogemuse puudumisel leida keegi, kes annab nõu ja vaatab, et ehituslikult kõik õigesti saab.

«Meil oli nii arhitekt kui ka ehituskogemusega inimene, kes vundamendi tegemisel juhendas. Midagi väga keerulist ei olnud. Kõige olulisem on vundamendi ladumise eel nurgad õigesti märgistada, et maja täpselt projektijärgse suuruse ja kujuga tuleks,» sõnas Kokk.