jätkusuutlik ettevõte || 11
postimees, 12. november 2013
KESKKOND. Trükitööstust nähakse tihti kui metsade hävitajat. Kuid ka selles valdkonnas tehtav innovatsioon muudab trükitööstuse ökoloogilist jalajälge aina väiksemaks.
Eestis loodud teenus ühendab jätkusuutliku trüki digitaalse mugavusega Kuldar Kullasepp
kuldar.kullasepp@postimees.ee
Trükikoda Kroonpress Tartus on kõike muud kui paberivaba majanduse musternäide. Sealses neljameetriste kivil kükitavate risladega kaunistatud meediatehases teatakse, miks paber on suurepärane. Ettevõtte juhi Andres Kulli sõnul pole neil plaanis digitaalsele meediale alla vanduda. «Kui varem õigustasid kirjastajad end sellega, et trükiformaadis on kõige tulusam ja efektiivsem reklaami müüa ning seeläbi kvaliteetset sisu pakkuda, siis nüüd on eeskätt paberitootjate eestvedamisel trükk õigustamas end ka keskkonnasõbralikkuse kuvandiga,» ütleb Kull. Selle mõtte turuletoomiseks on arendatud teenus Greenline Print. Olelusringipõhine süsinikjalajälje arvutamine sihib üht olulisemat keskkonnaprobleemi, millega inimkond praegu vastamisi seisab – kliimamuutustest inimfaktori kõrvaldamine.
Trükistel vähenev jalajälg Greenline Print on veebipõhine rakendus, mis arvutab trükise süsinikjalajälje ehk kogu tema tootmisahela käigus õhkupaiskunud kasvuhoonegaaside heitmed kasutatava trükivärvi, paberi ja trükimeetodi järgi, arvestades seejuures kõigi toorainete transpordi ning töötlemisega. «Kui klient tahab võimalikult väikese jalajäljega trükist, kuid asub ise näiteks LõunaAafrikas ning soovib tellimuse saada mööda maismaad, peab ta arvestama meeletu transpordikuluga, mis kajastub ka tema trükise jalajäljes,» toob teenuse arendamist juhtinud keskkonnajuht Sander Jahilo näite. Nagu senine statistika tõestab, ongi kaugeimad Greenline Printi kliendid pärit Rootsist ja Leedust, kuhu transportimine moodustab tellimuse heitmetest vaid kuni 10%. Selle aasta jooksul on trükitud juba 30 miljonit trükist, mis kannavad vaid A- ja B-klassi märgiseid ehk on väga väikese süsinikjalajäljega. Kuid kas väikesest heitmekoormusest piisab, et digitaalsele meediale kandadele astuda? Jahilo sõnul saab praegu rääkida digimeedia konnasilmadele astumisest, mida mitmed uuringud on ka kinnitanud. «Kuna 90% eestimaisest elektritoodangust pärineb üüratute heitmetega põlevkivikateldest, siis on keskmisel arvutikasutajal veerand tunniga tekitatud sama kogus kasvuhoonegaaside heitmeid nagu ühe Postimehe pabereksemplari tootmisega.» Seejuures loeb paberlehte sageli mitu inimest ning paberit on võimalik seejärel veel taaskasutada ja töödelda. Kommunikatsioonispetsialistid aga väidavad, et tarbijatele nende negatiivsetest keskkonnamõjudest rääkimine muudab nad jõuetuks ja ükskõikseks, sest koopasse elama
minemine pole mõeldav ning senise elustiili muutmine on liiga valulik. Jahilo sõnul ei ole äärmustesse mõtet laskuda – tema sõnul on keskkonnamõjude teadvustamine üks samm selleks, et inimesed oskaksid teadlikult tarbida. Turumajanduses dikteerib tarbija – kui inimesed ostavad odavaid kaupu, teadmata selle odavuse põhjust, siis ei ole see kaugemas perspektiivis jätkusuutlik. Lisaks eelmainituile on aga hulk neid, kes oma südametunnistuse vaevamise asemel väidavad, et kui inimene kliimat üldse suudab mõjutada, siis nemad hea meelega kiirendaksid seda protsessi. Kroonpressi keskkonnajuht oponeerib sellele mõttele. «Millegipärast ilmuvad teaduses kahtlejad välja alati siis, kui ilmneb, et nende senine elustiil ei sobitu toodud järeldustega – teadusliku skeptitsismiga pole siin mingit pistmist. Mis puutub soojenemise majanduslikesse hüvedesse, siis neid on vähe – kõige enam võidavad vast pestitsiiditootjad ja loomaaiad; laias laastus peame ilmselt hakkama saama kallimate toiduhindade, rohkemate immigrantide ning vaesunud elusloodusega.» Millist rolli mängib selles aga paber?
Metsamajandus tõhusaks Euroopa metsapindala on viimase 20 aastaga kasvanud ligi protsendi jagu, seda olukorras, kus paberi ja papi tootmine on kasvanud 43% võrra. Kuna puit on looduslik süsinikusalvesti, siis on tõhusa metsamajandamisega võimalik kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega võidelda – seda eriti siis, kui puitu kasutada elamute, mööbli ja teiste tarbeasjade tootmiseks – kuivades tingimustes võib puit säilida aastasadu. Green line Printi märgist kandvad trükised kasutavad seda omadust ära. «Suurema osa paberite süsinikusisaldus on paberitehastes välja arvutatud, seega – kui on teada trükise tootmise käigus eraldunud heitmete kogus, on võimalik need arvud omavahel kõrvuti panna ja A-klassi trükiste puhul tulebki välja, et need on kliendile jõudmise hetkel süsiniknegatiivsed ehk on võtnud atmosfäärist süsihappegaasi rohkem ära, kui on sinna paisanud,» ütleb Jahilo. Sellest võib järeldada, et lehelugejal on vägagi reaalne võimalus kliimamuutustega võidelda ilma raha kulutamata – hoiustada või korduvalt kasutada kõiki pabertrükiseid, mis kannavad A-klassi märgist. See on vaieldamatu eelis digitaalmeedia ees, sest bitid ja baidid on info-, mitte süsinikukandjad, ega suuda eales atmosfäärist kasvuhoonegaase vähemaks võtta.
20 aastaga on paberi tootmine kasvanud 43%.
Kroonpressi keskkonnajuht Sander Jahilo ja süsinikku salvestavad trükised.
Foto: Kroonpress
Suurfirmad investeerivad taastuvenergiasse USA tehnoloogiahiid Microsoft teatas möödu nud nädalal, et võtab Te xases asuvas andmekes kuses kasutusele tuule energia. Kokkuleppe järgi ostab Microsoft 2015. aastaks valmiva tuule energiapargi kogu 20 aasta jooksul toodetava energia. Viimasel ajal on taastuvenergiasse inves teeringutest teatanud ka Google, Walmart ja Ikea, kirjutab The Guardian. Otseinvesteeringute te gemine taastuvenergia tootmisse on Ühendriiki des pigem vähe levinud. Selle asemel ostavad et tevõtted taastuvenergia sertifikaate (renewable
energy credit ehk lühi dalt REC), mida väljasta vad taastuvenergia toot jad. Euroopas on ana loogseks lahenduseks nn rohelised sertifikaadid. Kontseptsiooni idee seis neb selles, et tarbides mingi hulga elektriener giat ostab ettevõte sama koguse jagu ka RECe. Saadud raha eest toode tav roheline energia suu natakse elektrivõrku. Nii on ettevõte justkui oma tarbitud elektrit rohelise maks muutnud. See või maldab ettevõtetel anda oma panus rohelise ener gia arengusse, sõlmimata seejuures pikaajalisi le pinguid või tegemata
suuri investeeringuid näi teks enda tuuleparkide rajamisse. Ent mida rohkem on tuuleparke ja mida enam toodetakse rohelist ener giat, seda odavamaks see muutub. Oma osa on siin muidugi soodsatel maksutingimustel ja teis tel hüvedel, mida paku vad nii riik kui osariigid. Viimase nelja aastaga on tuuleenergia megavatttunni hind langenud ligi kaks korda, 40 dollarile. Microsoft ei ole muidu gi esimene suurettevõte, kes rohelisse energiasse otseinvesteeringuid teeb. Tehnoloogiaettevõ tetest on selles vallas
üks eesrindlikumaid Google, kes on investee rinud või lähiajal inves teerimas enam kui mil jard dollarit tuule- ja päi keseenergiaparkide raja misse. Tegemist on ärili selt kasuliku tehinguga, sest ettevõte loodab tehtud investeeringutelt kopsakat tulu. Ettevõtted, kel pole aga niivõrd suures mas taabis plaanis taastuv energiasse panustada, saavad seda siiski teha oma võimaluste kohaselt. Päikeserohketes piirkon dades paigaldavad ette võtted päikesepaneele. Võrreldes näiteks tuule generaatoritega saab
päikesepaneele paigalda da juba olemasolevatele pindadele, misläbi päike sepaneel ise täiendavat pinda ei vaja. Kõige suu remad päikesepaneelide kasutajad Ühendriikides on Walmart, Costco, Kohl’s, Apple ja Ikea. Taastuvenergia toot mine on aga endiselt kal lim kui kivisöe või maa gaasiga toodetud elekter. Rohelisse energiasse in vesteerimine on äriliselt kasulik eelkõige väga palju energiat tarbivatele ettevõtetele, kes saavad majandusliku säästu taastuvenergiale tehta vate soodustuste kaudu. (PM)