Page 1

Vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava näeb ette Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmist läbi jätkusuutliku äri edendamise. Mida riik omalt poolt püüab ära teha, loe lk 6-7.

Jätkusuutlik ettevõtlus ei ole ainult suurte firmade pärusmaa. Ka väikesed organisatsioonid saavad tegutseda vastutustundlikult. Lk 8.

JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTE

TEEMALEHT 12. november 2013

VÕIMALUS. Vastutustundlik ettevõtlus ei ole mitte kohustus projektipõhiselt midagi head ära teha, vaid tähtis osa ettevõtte olemusest ja äritegemise seisukohast.

Vastutustundlik ettevõtlus ehk eluterve ärivaist Kristo Timberg

rite jt motivatsiooni erinevateks tegudeks.

Vastutustundlik ettevõtlus peaks viima jätkusuutliku ning ka ühiskonnale kasuliku ettevõtluseni, mitte jääma vaid ennastohverdava heategevuse tasandile. See peaks olema oluline nii klientidele, partneritele, ühiskonnale kui ka ettevõttele endale ning andma reaalset mõõdetavat kasu, mida on võimalik saavutada strateegilise läbimõeldusega. 2012. aasta vastutustundliku ettevõtluse indeksit auditeerides leidis KPMG mitmeid huvitavaid ettevõtteid ning erinevaid lähenemisi vastutustundlikule ja jätkusuutlikule mõtteviisile. Osa ettevõtteid Eestis on võtnud ühiskondliku vastutuse strateegia koostamise eesmärgiks ühendada ühiskonna vajadused ettevõtte vajadustega. Loogika ütleb, et kui kliendil läheb hästi, läheb ka firmal hästi.

CSR on projektidega juhitud mõtteviis

KPMG Baltics OÜ juhtimisnõustaja

Igapäevane kasu Tihti nähakse vastutustundlikus ettevõtluses eelkõige kohustusi ning võimalustena märgatakse peamiselt otsest mõju klientidele, kes võib-olla sellest teemast hoolivad. Paraku on vastutustundliku ettevõtluse mõju palju laiem. Vastutustundlik tegutsemine ei peaks kindlasti olema ilma eesmärkideta n-ö rohelise kuvandi loomine – sellisest lähenemisest on tõesti keeruline näha suuremat kasu ettevõttele. Igapäevastes tegemistes aitab vastutustundlik lähenemine keskenduda aspektidele, mis mõjutavad tema tegevust ka homme ja ülehomme, seda muidugi juhul, kui seatud eesmärgid aitavad tagada jät-

Foto: KPMG

Kui vastutustundlikku ettevõtlusse suhtutakse kui rohelise kuvandi loomisesse, siis on sellest suuremat kasu raske näha.

kusuutlikkust. Näiteks töötajatele parema keskkonna loomine tõstab töö efektiivsust ning vähendab töötajate vahetumist, sellega seotud koolituskulusid, võimalikke saamatajäänud tulusid ja muid seotud riske. Liiga palju on tänapäeval ettevõtteid, kes deklareerivad, et nende suurim vara on seal töötavad inimesed, kuid reaal-

selt midagi selle vara hoidmiseks ei tehta. Müügitöös on ütlus, et kui klient tunneb ennast piisavalt mugavalt, et öelda ei, on tõenäoline, et ta ütleb jah. Sarnane printsiip kehtib vastutustundliku tegevuse puhul. Kulud, mis esmapilgul võivad näida ebavajalikud ja mõõtmatud, võivad tõsta, klientide, partne-

Tegemist on tõepoolest mõtteviisiga, kuid selle mõjusaks rakendamiseks tuleb tegutseda eesmärgipäraselt ja projektipõhiselt. Ometi ei tohiks keskenduda vaid projektipõhisele kasusaamisele, vaid tasub vaadata suuremat pilti. Vastutustundliku ettevõtluse tegevused peaksid olema kooskõlas ettevõtte strateegiaga ja toetama seatud eesmärkide saavutamist. Tähtis on siin läbi mõelda, millist sõnumit erinevatele sihtrühmadele saadetakse ja kuidas seda tehakse. Samuti toimub projektipõhiselt näiteks kontori halduskulude kärpimine säästlike pirnide, liikumisandurite, ebaefektiivsete lahenduste ümbertegemise kaudu, aga see on jällegi osa suuremast plaanist, ehk sedapuhku eesmärgist vähendada kontori halduskulusid või koguni osa terve ettevõtte kulude kärpimise plaanist. Halduskulude vähendamises võib viimaste aastate jooksul järjest enam näha ka Eesti ettevõtete püüdu kokku hoida. Näiteks mitmed ettevõtted kasutavad serveriruumi soojust üldiseks kütteks ning nõupidamisi ja kohtumisi eelistatakse võimaluse korral teha videokonverentside vahendusel, et säästa loodust ja ärilisi ressursse.

Keskendu tähtsale Mõeldes natukene suuremalt võib tuua näiteks moetööstuse, kus enamik kaupa valmib Aasia tehastes. Kõik eetilised küsimused, mis seonduvad lapstööjõuga, alamakstud ja orjastatud vabrikutöölistega Aasia riikides, pole ilmselt meile kelle-

legi võõrad. Vastutustundlik tegu ettevõtte jaoks oleks selliseid partnereid mitte valida. See ei pea tingimata tähendama kulude suurenemist. Kui mõõta riski, mis kaasneb sellise tarnijasuhtega, võib see risk olla tihti suurem kui ressurss, mis kulub vastutustundliku tegevuse tagamiseks. Ning see ei kehti ainult suurte kaubamärkide puhul. Väiksed ettevõtted on enamasti seotud nendesamade globaalsete jõududega, lihtsalt igapäevase tarneahela riskide juhtimise käigus ei keskenduta piisavalt 2., 3. või 4. astme tarnijatele või hoopis kolmandatele osapooltele, kes võivad oma tegevusega ettevõtet kahjustada. Meie endi riigiski tegutseb mitmeid suuri ettevõtteid, kes eelistavad partneriteks valida kodumaiseid tootjaid, et muuta pakutav toodang oma klientidele usaldusväärsemaks, vähendades seeläbi ka tarnijatega seotud riske.

Kokkuvõte Kokkuvõtteks tasub rõhutada, et vastutustundlik ettevõtlus ja jätkusuutlik äritegevus ei peaks tähendama roheliste reklaamplakatite ja aruannete trükkimist oma maine tõstmiseks, vaid selle mõtteviisi taga peitub väga eluterve ning mõõdetav tegevuste ahel. Läbimõeldud ja strateegilise rakendamisega võib aidata kasvatada organisatsiooni konkurentsivõimet, klientide usaldust, töötajate rahulolu või hoopiski optimeerida kulusid. Erinevalt levinud arusaamast, et vastutustundlik ettevõtlus nõuab kindlasti palju ressurssi, on piisavalt tegevusi, mis aitaksid igas suuruses organisatsioonil oma tegevust paremini planeerida ning keskenduda sellele, mis on eduks tegelikult oluline.


2 || jätkusuutlik ettevõte 

postimees, 12. november 2013

SISUKORD: Indeks näitab ettevõtte vastutustundlikkust. LK 4 Erivajadusega inimestele tööpakkumine on kasulik mõlemale poolele. LK 5 Tegevuskava suunab jätkusuutliku ettevõtluse arendamisele. LK 6-7 Kohalikku elu saab edendada nii suur kui väike. LK 8 Ettevõtted peavad tarbijaid rohkem hindama. LK 10 Trükiste ökoloogilist jalajälge saab vähendada. LK 11 Eesti Terviserajad raames on

750

kilomeetri ulatuses rajatud hooldatud tervise­ spordiradu. Projekti arendavad Mer­ ko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia.

27 000

vähekindlustatud perest last on käinud pakendiautomaatide kaudu tehtud annetuste toel teatris. Projekti koordineerib Heategevus­ fond Aitan Lapsi.

42 242

annetuskõnet tehti möödunud aastal ETV heategevussaatesse Jõulutunnel. Kogutud raha toel rajab SA Maarja Päikesekodu raske või sügava vaimupuudega täiskas­ vanuks saavatele lastele kodu. Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258 Projektijuht: Mirjam Müür, mirjam.muur@postimees.ee, tel 666 2249 Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

Marko Siller on jätkusuutliku ettevõtluse eestkõneleja, juhtides Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumit. 

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

ÜHISKOND. Vastutustundlik käitumine ei ole midagi sellist, mida me käed rüpes istudes oodata võime. Ka tarbijatena saame nõuda vastutustundlikku käitumist.

Äri kujundab ühiskonda. Meie kujundame ärisid Marko Siller

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Mul on oma esivanematele olnud alati keeruline seletada, mis tööd ma täpselt teen. Õigemini, millise imelise teemaga ma tegelen – sõnapaar «vastutustundlik ettevõtlus» ütleb neile midagi, ent mitte just eriti palju. Arvan, et nad ei peagi teadma, kuidas defineerida vastutustundlikku ettevõtlust. Küll aga võiks nende kui tarbijate jaoks olla tähtis teada, kas üks või teine ettevõte on vastutustundlik või mitte. Miks see oluline on? Sellel, kuidas ettevõtted käituvad ja tegutsevad, on suur mõju kogu ühiskonnale. See ongi piisav põhjus. Ärisektoril on võim kujundada trende ja tingimusi, mis kõigi inimeste igapäevaelu suunavad. Ettevõtted saavad luua positiivseid arenguid, näiteks võttes aktiivse rolli ühiskonna probleemide lahendamisel. Siin võib näidetena tuua nii erivajadustega inimeste tööhõive, hariduse kvaliteedi kui ka rahva tervise. Ent ettevõtete tegevusel võib olla ka negatiivne mõju – koormus loodusele, tervist

kahjustavad töötingimused, korruptsioon ja tarbija õiguste ignoreerimine. Mõlemad kujundavad ühiskonda ehk meie kõigi elu. Olen kindel, et vastutustundlikud ettevõtted on ühiskonnale kasulikud ja sellele mõttele on väga raske vastu vaielda. Milles see vastutustunne aga seisneb? Mis paneks firmasid hoolivamalt tegutsema?

Aktiivse kodanikuna võime juhtida tähelepanu vastutustundetusele ettevõtluses. Vastutustundlik on selline äritegevus, kus ettevõte arvestab oma tegevuse sotsiaalse ja loodusliku mõjuga. Ta on justkui hea kodanik ja naaber ümberkaudsetele inimestele – ei raiska loodusressurssi ega riku rahulikku elurütmi, vaid panustab kohaliku elu arengusse. Ta on hea tööandja – teeb oma inimeste tervise ja tööohutuse edendamiseks, nende professionaalseks arendamiseks, erinevustega arvestamiseks ning tasakaaluka töö- ja eraelu võimaldamiseks rohkem, kui seadus ette näeb. Ta ei kasuta inimesi pelgalt vahendina

omanike kasumi maksimeerimisel, vaid väärtustab neid kõige hinnalisema ressursina pikaajalise äritegevuse nimel. Vastutustundlik ettevõte on eetiline oma turukäitumises. Läbipaistev ja tegelikkusele vastav turundus, tarbija huvide tõeline kaitsmine, võrdne ligipääs toodetele ja teenustele kõigi ühiskonnarühmade jaoks – need on samuti märksõnad. Ausate mängureeglite järgimine niikuinii. Tähtis on, et ettevõtte põhitegevus peab olema vastutustundlik ega ole projektipõhine kõrvalepõige. Ideaalis peaks iga ettevõte käsitlema seda teemat kogu oma toote või teenuse elutsükli ulatuses. Lisaks sellele, et tootmine ise on keskkonnahoidlik, peab ka toote kasutamine olema energiaefektiivne ning keskkonda võimalikult vähe koormav. See kõik kehtib tootjate kõrval ka teenusepakkujate kohta ning on sobilik lähenemisviis nii suurfirmadele kui väikeettevõtetele. Püüdes olla realist, tean, et ettevõtlusmaastikul juhib otsuseid äriedu ja nii see peabki olema. Vastutustundlikuks tegutsemiseks peavad ettevõtted nägema sellises juhtimisfi-

losoofias omaenda kasu. Kuid ka olulised huvirühmad saavad firmasid vastutustundlikumalt käituma mõjutada. Üks nendest huvirühmadest on riik. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga on liitunud ettevõtted, kelle jaoks on teema oluline ning kes soovivad vastutustundlikkust soodustava ettevõtluskeskkonna ja -poliitika kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks motiveerivale riigi ettevõtluspoliitikale ja meedia teemapüstitustele on väga tähtis roll igal inimesel endal. Töötajana saame seda kõike küsida oma tööandjalt. Aktiivse kodanikuna võime juhtida tähelepanu vastutustundetusele ettevõtete tegevuses ja pakkuda lahendusi. Ning lõpuks vast kõige tähtsam: tarbijana saame otsustada, millistele ettevõtetele oma raha anname. Meie kujundame seda, kuidas ärisektor käitub. Teeme seda oma ostuotsustega niikuinii pidevalt. Enam ei ole see ajastu, kus edukaks äriks kasvasid vaid röövkapitalistid. Ühiskond ei lase sellel enam juhtuda. Tark ärimees saab väga hästi aru, et vaid vastutustundlik äri on jätkusuutlik. Seda mõistab ka arukas tarbija.


postimees, 12. november 2013

j채tkusuutlik ettev천te || 3


4 || jätkusuutlik ettevõte 

postimees, 12. november 2013

UURING. Tähtsustamaks jätkusuutliku ettevõtluse rolli, tehakse igal aastal uuring, et hinnata ettevõtete vastutustundlikku käitumist.

Indeks näitab vastutustundliku ettevõtluse rolli takse silmas seda, millisena näeb ettevõte oma laiemat rolli ühiskonnas – käitutakse hea naabrina, vajadusel peetakse dialoogi tundlikel teemadel, panustatakse ühiskonna probleemide lahendamisse ning mõeldakse laiemalt, kuidas ettevõtte igapäevasest tegevusest (toote- ja teenusearendusest, teadmisest ja kogemusest) võiks ühiskonnale kasu olla. Looduskeskkonnaga seotud vastutustundliku käitumisega on lihtsam suhestuda eelkõige tootmisettevõtetel, kuid see muutub aina tähtsamaks ka teiste jaoks. Vastutustundlik suhtumine looduskeskkonda on kindlasti üks CSRi väljapaistvamaid aspekte, mis on ka ühiskonnas hästi mõistetav. Kuigi tulemused näitavad siingi paranemist, on veel arenguruumi, arvestades, et nii mõnedki lahendused looduskeskkonna suhtes lugupidavamalt käitumiseks on odavad ja leidlikud.

Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Jätkusuutliku ettevõtluse indeks näitab, et aasta-aastalt kasvab Eesti ettevõtete vastutustundlik käitumine. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi korraldatav iga-aastane uuring heidab pilgu osalevate ettevõtete tegevusse. 2012. aasta indeks hõlmab vastuseid 63 ettevõttelt. Esimene indeks pandi kokku 2008. aastal ja selle koostamisel osales 14 kutsutud ettevõtet. Indeksi koostaja, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuhi Marko Silleri sõnul osalesid pilootprojektis eelkõige ettevõtted, kelle puhul oli teada nende keskmisest suurem teadlikkus vastutustundlikust ettevõtlusest. Nii sai tulemus võrreldes paari järgmise aastaga ka kõrgem. Alates 2009. aastast saavad mahukat küsitlust täita kõik indeksi koostamisel osaleda soovivad ettevõtted, mille hulk aastast aastasse vaikselt kasvab.

Väärtusta töötajaid

Tulemused paranevad Paranevad ka tulemused. 2008. aasta seadis lati küll kõrgele – ettevõtete keskmine tulemus oli 70 punkti sajast võimalikust. 2009. aastal, mil indeksi koostamisel osalejate arv mitmekordistus, tuli keskmiseks tulemuseks 57 punkti. Alates sellest ajast on keskmine punktisumma vaatamata lisandunud ettevõtetele vaikselt kasvanud. Möödunud aastal oli 63 ettevõtte keskmine tulemus 65 punkti. Siller rõhutab aga, et iga aasta tõuseb latt aina kõrgemale, sest ootused ettevõtete vastutustundlikule käitumisele kasvavad. Nii on sama tulemuse saavutamine aasta-aastalt aina raskem ning eeldab arengut. Kui 2009. aastal saavutas üle 70-punktise tulemuse 37% osalenutest, siis möödunud aastal juba üle poole. Silleri sõnul on see ilmekas näide vastutustundliku ettevõtluse tähtsuse kasvust. Küsimustik puudutab nelja peamist valdkonda: jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtted organisatsiooni strateegias; integreerimine juhtimisprotsessidesse ja sidusgruppideni viimine; selliste valdkondade nagu kogukond, loodus-, töö- ja turukeskkond juhtimine; CSRi tegevuste tulemuste hindamine ja kommunikatsioon. Viimaste aastate küsitlustest selgub, et kuigi ettevõtete strateegias on CSRi põhimõtted aasta-aastalt samas suurusjärgus, siis keskmist hoiab kasvamast pigem uute ettevõtete lisandumine. Need, kes indeksi koostamisel ka varem osalenud, saavutavad kõrgemaid tulemusi. Marko Silleri sõnul aitab indeksi küsimustiku täitmine teemaderingi paremini mõista ja enda ettevõtte jaoks lahti mõtestada. «Üha vähem peetakse vastutustundlikku ettevõtlust heategevuseks või projektipõhiseks kõrvaltegevuseks ning üha

Ergonoomiline töökoht on paljude jaoks teada sõnapaar ja üldiselt ongi töökeskkonnad Eestis suhteliselt heal tasemel. 

Jätkusuutliku ettevõtluse indeks 2012 Valdkond 1. Ettevõtte strateegia 2. Põhimõtete integreerimine 3. Valdkondade juhtimine 3.1 Kogukond 3.2 Looduskeskkond 3.3 Töökeskkond 3.4 Turukeskkond 4. Tulemuste hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon

osakaal keskmine kogutulemusest tulemus 20% 64 20% 63 40% 72 10% 65 10% 69 10% 77 10% 77 20% 55 65

rohkem igapäevategevuse ja põhitegevusega seotud äristrateegia osaks,» räägib Siller.

Sõnadest tegudeni Indeksi teine oluline komponent on tegudeni jõudmine, mis kasvab pidevalt. Kui 2009. aastal oli ettevõtete keskmine punktisumma 52, siis möödunud aastal juba 63. See tähendab, et CSRi tegevused ja põhimõtted ei jää pelgalt paberile, vaid üha enam jõuavad ka reaalsete tegude ja inimesteni. «Vastutustundlikkuse inimesteni viimine on pigem probleemiks suurtes ettevõtetes, kus

Foto: Corbis/Scanpix

inimesi palju ja töökohad väga erinevad,» ütleb Siller. Kolmas komponent – valdkondade juhtimine – on indeksi kujunemisel kõige praktilisem ja ühtlasi lõpptulemuse saavutamisel kaalukaim. See omakorda jaguneb nelja võrdse kaaluga osaks: kogukond, loodus-, töö- ja turukeskkond. Kogukonna puhul jagunevad tegevused kaheks – ühelt poolt toetatakse konkreetseid inimesi või projekte, teisalt püütakse leida kogukonda toetavaid tegevusi, mis ka ettevõtte ärieesmärkidega ühtiksid. Kogukonna juures pee-

Töökeskkonna puhul on indeksi koostamisel osalenud ettevõtete positsioon hea. Eriti heal järjel on koolitust, tervist ja tööohutust puudutav. Silleri sõnul tuleb aga küsitlusest välja, et näiteks erinevustega arvestamine ei ole veel soovitud tasemel. Samuti saaksid ettevõtted rohkem ära teha näiteks võimalike koondamiste korral, rakendades programme, mis töötajatele kindlustunnet sisendavad. Töötajaid aitab ettevõttega tihedamalt siduda, kui kaasata neid otsuste langetamise protsessi. Sellised tegevused aitavad lisaks töötajate sidumisele ettevõttega saavutada ka paremaid äritulemusi. Turukeskkonda silmas pidades on nõrgemaks kohaks oma tarnijatelt ja teistelt koostööpartneritelt vastutustundliku tegutsemise nõudmine – on näiteid, kus ettevõttega koostöö tegemiseks peab ka teine pool täitma samu vastutustundlikkuse kriteeriume, mis ettevõttele tähtsad on. Seda peaks rohkem olema. Muidu on nii, et ise teeme hästi ja vastutustundlikult, aga tooraine tarnimisel koheldakse inimesi halvasti, edasimüüjad ei ole keskkonnasõbralikud vms. Võrreldes teiste valdkondadega on tulemuste hindamine aga selgelt nõrgem ja suurima arengupotentsiaaliga. Ettevõtted on sõnastanud põhimõtteid ja viinud ellu tegevusi, kuid nende hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon pole oodatud tasemel. Siin on ettevõtete keskmine hinne vaid 55. Teisisõnu – tegutsevad ettevõtted ei püüa tehtut piisavalt analüüsida ja tulemusi äritegevusse suunata. Nii võibki paljudel juhtudel tekkida olukord, kus CSRi tegevused on pigem projektipõhised ja heategevuslikud, kuid tehtul pole alati väärtust ettevõtte äritegevust silmas pidades.


jätkusuutlik ettevõte || 5

postimees, 12. november 2013

Karm reaalsus on see, et tööealiste erivajadustega inimeste hulk ainuüksi Tallinnas on 9000 ringis.

MTÜ Abikäsi kasvas välja ettevõtluskonkursilt Ajujaht ja on nüüdseks kasvanud oluliseks organisatsiooniks. 

Foto: MTÜ Abikäsi

TÖÖJÕUD. Erivajadusega inimesi saaks palju enam tööjõuturul rakendada. Selleks on vaja aga lükata ümber stereotüüpsed arvamused.

Erivajadustega inimeste tööhõive ootab kasvu Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

2010. aastal ettevõtluskonkursil Ajujaht sotsiaalse ettevõtluse eriauhinna saanud MTÜ Abikäsi on nüüdseks kasvanud oluliseks organisatsiooniks, mis on partneriks nii töötukassale kui ka paljudele eraettevõtetele. Ühingu kaudu on tööd leidnud sajad erivajadusega inimesed.

Teadlikkus kasvas Ühingu juhi Marko Simbergi sõnul on aasta jooksul teadlikkus ja valmisolek erivajadustega inimeste kaasamisest tööjõuturule kasvanud, kuid arenguruumi on endiselt. Simbergi sõnul tuleb endiselt puutuda kokku eelarvamuste ja väär­ arusaamadega. «Arvatakse, et erivajadusega inimene on kuidagi vähem efektiivne, kuid see ei pruugi nii olla.» Loomulikult oleneb puudest, kuid tihti on erivajadusega inimene väga hea just temale sobivat tööd tehes. Ta on motiveeritud ja pühendunud ning ei pruugi sugugi olla vähem tõhus n-ö tavalisest inimesest. Veelgi enam, paljudel juhtudel ei tarvitse teised

arugi saada, et kolleeg on erivajadusega. 2009. aastal asutatud MTÜ Abikäsi on aja jooksul korduvalt pidanud muutma viise, kuidas aidata erivajadusega inimesi tööjõuturule. Esmalt prooviti kätt vahendajana, lootes end ära elatada ettevõtete makstavast vahendustasust. «Kiiresti sai selgeks, et ettevõtted ei ole pikalt töötute ja sotsiaalselt keerulise töötajaskonna vahendamise eest valmis maksma,» ütleb ta. Nii asutigi ise tööd pakkuma, tehes allhanget näiteks telefonimüügi ja andmesisestuse vallas. Sellisel moel pakuti projektipõhist tööd umbes 120 inimesele. Karm reaalsus on aga see, et tööealiste erivajadustega inimeste hulk ainuüksi Tallinnas on 9000 ringis. Sellest tulenevalt peab Simberg kasulikumaks tegutseda ikkagi töövahendusvaldkonnas, kus saab aidata suuremat hulka inimesi. «Oleme justkui hüppelauaks, tehes intervjuud, hinnates inimese oskusi ja võimalusi ning püüdes leida temale sobiv töökoht, külastades erinevaid ettevõtteid,» võtab Simberg ühingu tegevuse hästi lühidalt kokku. Tema sõnul on paljud

erivajadusega inimesed pikalt töötud olnud ja harjumus tööd teha on vähene, mistõttu tuleb nendega rohkem tegeleda, neid tööga harjutada. «On ka inimesi, keda liigitatakse tööjõuturule mittesobivaks, kuid nendega pikemalt tööd tehes on võimalik nad tööle suunata,» usub Simberg. Nii võib riigile vaid kuluartikliks olevast inimesest saada ka maksumaksja.

Omavalitsuste roll võiks kasvada Koos ühiskonna arenemisega muutub paremaks ja efektiivsemaks ka erivajadustega inimeste tööturule kaasamine, olgu selleks siis eurotoetuste abil elluviidavad projektid või riigi ja kohalike omavalitsuste programmid. Hea näitena toob Marko Simberg välja Tallinna linna, kes aastatel 2012–2013 lõi 30 sotsiaalset töökohta. Majanduskriisist räsitud tööjõuturul oli see positiivne samm. Kuid koos kriisist väljatulemisega kahanes ka tööpuuduse arv tasemeni, kus linn ei pidanud otstarbekaks analoogse projektiga edasi minna. Küll on erinevate projektide puhul saadud rahastust riigieelarvest.

Just kohalike omavalitsuste rolli erivajaduste inimeste töölerakendamisel peab Simberg Eestis liiga väikeseks. Ta toob paralleeli Soomega, kus linn rahastab organisatsioone, mis tegelevad aktiivselt pikaajaliste töötute töölerakendamisega, õpetades neile lihtsamaid ameteid ja suunates seejärel tööjõuturule. Simberg ei soovi aga jätta muljet, nagu Eestis asjad halvasti oleks. Tema juhitava ühingu koostöö töötukassaga on üha viljakam. Kui veel mõne aasta eest oli probleemiks, et töötukassa ei jõua erivajadustega inimestega piisavalt tegeleda vähese ressursi tõttu, siis tänu tihedale koostööle MTÜga Abikäsi on riik ja kolmas sektor teineteisel abiks. «Töötukassa saadab meie juurde inimese, meie intervjueerime, uurime tema oskusi ja soove tööd teha ning vajaduse korral anname talle ka mõned proovitööd. Seejärel leiame talle tööandja ning kui inimene on esimese kuu tööl olnud ehk palka saanud, siis töötukassa tasub meile vahendamise eest,» räägib Simberg. Just sellisel koostööl on hea tulemus, pidades silmas võima-

likult paljude inimeste tööle suunamist.

Spetsiaalsed töökohad Eesti ettevõtjad on üha altimad võtma tööle erivajadustega inimesi. Vaatamata kirjeldatud eelarvamustele on kujunenud tööandjad, kes töökäte vajadusel erivajadustega inimesi oma ridades näha soovivad. Simberg toob hea näitena ühe puhastusteenuseid pakkuva ettevõtte, kus on palgal üle 200 erivajadusega inimese. «Ei saa välja tuua konkreetseid ettevõtteid, kes erivajadustega inimesi rakendada soovivad. Nii nagu on tööotsijad erinevad ja igaüks oma looga, on ka tööandjad väga erinevad,» räägib Marko Simberg. Kindlasti on need ettevõtted vastutustundlikumad ja soovivad ühiskonda arendada. Tema sõnul on ka ettevõtteid, kes loovad töökoha erivajadusega inimese jaoks spetsiaalselt, kuigi selleks otsest vajadust ärilises mõttes ei pruugi olla. «Nende jaoks on tegemist põhimõttelise otsusega, mis tuleneb nende majanduslikest võimalustest.» Kuid selle kõrval on arvestatavaks motivatsiooniks ka riigi loodud tugisüsteemid,

mis tööandjatel erivajadustega inimese rakendamist soosivad. «Näiteks ei pea miinimumpalga pealt maksma sotsiaalmaksu, selle tasub ettevõtte eest riik,» toob Simberg ühe näite. Ühe inimese kohta on see 95 eurot kuus kokkuhoidu. «Kui sul on selliseid töötajaid kümmekond, siis on see arvestatav kokkuhoid,» ütleb ta. Samuti on olemas töötukassa makstav palgatoetus – enamasti on erivajadusega inimene ühtlasi pikaajaline töötu. Üle aasta töötuna arvel olnud inimese palgast maksab riik kuni pool kinni, seda miinimumpalga ulatuses. «Rahalisi väljundeid on, ettevõttel on võimalik kuni 500 eurot kuus inimese pealt kokku hoida, see on väga oluline näitaja.» Nagu ettevõtjatega suheldes ilmneb, teatakse toetusvõimalustest suhteliselt vähe. Kõrvuti levinud eelarvamustega tähendabki see olukorda, kus ettevõtjad ei ole piisavalt valmis erivajadustega inimesi rakendama. «Ära kuulavad meid kõik ja pärast vestlusi on ettevõtjate informeeritus kindlasti paranenud, mis viib lähemale ka erivajadustega inimese kaasamisele,» on Simberg optimistlik.


6 || jätkusuutlik ettevõte 

postimees, 12. november 2013

VASTUTUSTUNDLIK VÕI SOTSIAALNE? Eestis on sotsiaalne ettevõtlus eksisteerinud üle kaheksa aasta – selle aja jooksul on üksikutest sotsiaalsetest ettevõtmistest kasvanud välja pea eraldi sektori mõõtu kogukond erineva mastaabiga ettevõtetest.

Sotsiaalne ettevõtlus – miks see võiks meile korda minna? Kadi-Ingrid Lilles

Sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori Seiku juht

Tuntuim sotsiaalne ettevõte Eestis on ilmselt Uuskasutuskeskus, mille eesmärgiks propageerida asjade uuskasutust ja vähendada seeläbi tarbimist ning laiendada keskkonnasõbralikku mõtteviisi. Kui palju me aga teame reaalselt sellest, mida kujutab endast sotsiaalne ettevõtlus, kas ja kui sarnane on see vastutustundlikule ettevõtlusele ning miks võiks need teemad meist igaühele korda minna?

Kasumit ei jagata Alustuseks tasub ehk õige põgusalt defineerida sotsiaalse ja nii-öelda tavaettevõtluse põhilisim vahe. Üldistades võib öelda, et kui traditsioonilisi ettevõtjaid motiveerib ettevõtluses eelkõige mõni turutühimik, mille täitmisest loodetakse kasumit teenida, siis sotsiaalse ettevõtja jaoks on esmaseks eesmärgiks just mõne konkreetse ühiskondliku probleemi la-

hendamine – olgu selleks siis koolivägivald põhikooliealiste seas, väikelastega emade tööpuudus, aidsi ülikiire levik Eestis või erivajadustega inimeste sotsiaalne tõrjutus. Oma ühiskondliku eesmärgi saavutamiseks vajalikke rahalisi vahendeid saadakse aga ettevõtlustegevustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud vahetult lahendatava probleemiga. Vastutustundlik ettevõtlus paigutub selles pildis üsna täpselt nende kahe ettevõtlusvormi vahele, ühendades endas ühelt poolt küll kasumile orienteerituse, teisalt aga ka ühiskondlikud eesmärgid ja vastutuse oma tegevuse eetilisusest ning ressursisäästlikkusest ettevõtte huvirühmade ja kohaliku kogukonna ees. Nii sotsiaalse kui ka (sotsiaalselt) vastutustundliku ettevõtlusega kaasneb vahel paras annus skepsist – kas ühiskondlike probleemide märkamine ning soov nende lahendamisse panustada on ikka et-

tevõtte DNAsse sisse kodeeritud või on tegu vaid positiivse mainekujundusega, ehk isegi võimalike kergeusklike petmiseks kavandatud keerukama skeemiga? Tasub teada fakti, et näiteks sotsiaalsete ettevõtete näol on tegu kasumijaotuseta organisatsioonidega, mille põhilise eelisena nähaksegi kindlustunde loomist ettevõtte klientidele ja abistatavale sihtrühmale – tegu on tõesti eelkõige sotsiaalsest eesmärgist motiveeritud organisatsiooniga.

Tugi on vajalik Kuigi sotsiaalne ettevõtlus on nii Eestis kui ka maailmas tõusev ettevõtlustrend, pole sellega alustamine tihtipeale sugugi lihtne, nagu ettevõtlusega üldiseltki. Nii on näiteks sotsiaalse ettevõtte poole alates esimesest tegutsemispäevast suunatud nii abivajajate, klientide kui ka avalikkuse jälgivad pilgud, mis mõõdavad huviga seda, kuivõrd ettevõte oma lubatud ühiskondlikust missioonist

kinni peab – seetõttu peab sotsiaalne ettevõte olema enda äri kavandamises ja ülesehitamises tõeliselt hoolikas. Kuna sotsiaalse ettevõtlusega alustamise juures on võrreldes tavaettevõtlusega lisaks siiski mitmeid olulisi ja keerukaid ärilisi, sotsiaalse mõju planeerimise, selle mõõtmise, aga ka juriidikaga seotud küsimusi, on üha teravamalt päevakorras küsimus – kuidas aidata erinevate tugistruktuuride ja programmide kaudu kaasa heade sotsiaalse ettevõtluse ideede realiseerumisele?

Sotsiaalsete ettevõtete näol on tegu kasumijaotuseta organisatsioonidega. Ühena eeskujulikest näidetest on seda probleemi asunud Eestis esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori näol lahendama Tartus tegutsev SEIKU, mis pakub sotsiaalsetele innovaatoritele nende ideede elluvii-

miseks igakülgset abi ja kvaliteetseid tugiteenuseid. Praegu on inkubaatoris alustanud arengu- ja arendusprotsessi esimene lend sotsiaalseid äriideid. Nende seast võib leida väga mitmekülgseid ettevõtmisi: erivajadustega inimeste tööhõive suurendamine; koolitundide kaasahaaravamaks ja õpilastele põnevamaks muutmine; noorsootöö innovatsioon läbi IT- ja multimeedialahenduste aktiivsema rakendamise valdkonna igapäevatöös; loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine praegu talunikele tihtipeale kättesaamatuks jääva info ning nõuannete jagamise võrgustiku loomise kaudu.

Kaasatuse mõju Kuigi paljud meist pole ise ettevõtjad, on nii sotsiaalne kui ka vastutustundlik ettevõt-

Eesti üks esimesi sotsiaalseid ettevõtteid – Uuskasutuskeskus. Foto: PEETER LANGOVITS 

Kuidas aitab vastutustundlik ettevõtlus ettevõtte väärtust tõsta? Martin Kõdar

«Kui kaotad raha, siis võin sulle andestada, kui aga kahjustad killukesti usaldusväärsust, siis olen ma halastamatu.» Selle lause on öelnud Warren Buffett, võttes ilmekalt kokku ärimaailmas järjest enam levinud tõdemuse, et lisaks tuluteenimisele on vähemalt sama oluline viis, kuidas seda tehakse. Iga hinna eest täiendava euro teenimise nimel on tihtipeale ahvatlev minna hooletult lihtsa vastupanu teed, märkamata ja hoolimata, missugused on tagajärjed kaugemas perspektiivis. Raha on väärtusetu, kui selle nimel on rikutud kõik suhted. Nii nagu esmamuljet ei saa jätta kaks korda, ei saa ka rikutud suhteid mängleva kergusega taastada – usaldus on habras ning seda pole võimalik tagasi osta ka kogu maailma rahaga. Usaldusväärsuse loomine on pikk ja vaevarikas protsess, kuid seda kaotada on võimalik üheainsa hetkega. Seos usalduse ja väärtuse vahel on suurem, kui esimese hooga arvata võiks – usaldus loob väärtust. Usaldust ennast saab aga

luua järjepideva professionaalse tööga, mis kajastub ka ettevõtte väärtuses. Usaldusväärsuse tõstmisel tulevad appi läbimõeldud strateegia, kliendi huvidest lähtuvalt valmistatud tooted ja kindel kvaliteet. Tähtis on vastutustundlik töössesuhtumine, kliendi- ja töötajasõbralikkus ning keskkonnaja kogukonnahoidlikkus. Klient, kes tunneb end väärtuslikuna, on kindlasti nõus ka toote või teenuse eest rohkem maksma. Ettevõtte väärtus ei pea alati väljenduma käibe- ja kasuminumbrites ning mida aeg edasi, seda tähtsamaks muutuvad hoopis teised aspektid. Kindlasti on heaks väärtuse näiteks üha paranev maine. Hea maine aitab värvata paremaid töötajaid, kvalifitseeritud oma ala spetsialiste. Tekivad püsikliendid ja usaldusväärsed tarnijad, mis omakorda paneb nendevahelise koostöö paremini toimima ning toodab lõppkokkuvõttes kasu kõikidele osapooltele. Selline ettevõte on kindlasti rohkem hinnatud ka investorite, pankade ja teenusepakkujate silmis, lihtsustades omavahelist suhtlemist ja koostööd.

Heaks näiteks kasvanud väärtusest on teatav organiseeritus ja sujuvus ettevõtte sisemistes protsessides, mida üleöö ei saavuta. Väärtusele mõjuvad aga negatiivselt otsesed ja kaudsed ettevõtte tegevusega seotud riskid. Riskid võivad tuleneda näiteks keskkonnareostusest, halvasti sõlmitud lepingutest, läbipaistmatust tegevusest, ebausaldusväärsetest koostööpartneritest, võimalikust seaduserikkumisest jne. Tihtipeale ei ole võimalik neid riske adekvaatselt kvantifitseerida ehk neile rahalist väärtust omistada, mistõttu puudub ettevõttel reaalne väärtus investori silmis. See omakorda raskendab ettevõttes täiendava kapitali kaasamist. Kui aga sellised riskid viia miinimumini, annab see ettevõttele parema ligipääsu kapitalile ning aitab alandada kapitali hinda. Tähtis on omaniku mõtteviis, tema maailmavaade ning oskus näha suurt pilti. Olulised on ka läbimõeldud ja fookustatud strateegilised eesmärgid ning sihikindlalt nende poole liikumine. Lühiajaline kasu ei taga ettevõtte püsimajäämist, vaid pigem ta-

sub tööd teha kestliku edukuse nimel. Eesmärgiks ei saa olla rahateenimine iga hinna eest, sest arutute riskide võtmine ei ole jätkusuutlik. Lühiajalist kasu taga ajades unustatakse põhiväärtused, see aga kahjustab ettevõtet ja ohustab ka ühiskondlikku heaolu. Jagades oma kogemusi ning parimaid praktikaid, tugevdades ettevõtete juhtkondi, kaasates kompetentseid eksperte ning motiveerides inimesi õigesti, saame parandada ettevõtete tulemusi, efektiivsust ning tõsta seeläbi nende väärtust. Ettevõtte väärtuse määrab tema turuhind. Investor on nõus maksma head hinda, kui ettevõte on läbipaistev, tema kliendid ja töötajad on rahul. Omanik on aga see, kes peab tagama, et pakutava toote või teenuse tarbija sellega võimalikult rahul oleks. See kehtib ka juhul, kui toode ise ei ole esmapilgul võib-olla kõige kasulikum, vastutustundlikum. Ehk teisisõnu – oma põhitoodet tuleb teha nii hästi kui võimalik. Tähtis on siinkohal see, et klient tunneb end lõppkokkuvõttes hästi, ta on saanud midagi head, temasse on

suhtutud austusega ning seesama positiivne emotsioon seob end kindla toote või teenusega. Vastutustundlikku ettevõtlust ei saa teha kampaania korras, vaid see on püsiv ja pikaajaline protsess, mis kajastub kahtlemata ettevõtte väärtuses.

BaltCap on Balti riikide juhtiv era- ja riski­kapitaliettevõte, mis investeerib kasvule suunatud Baltimaade ettevõtetesse ning finantseerib ettevõtete väljaoste. BaltCap on esindatud kõigis kolmes Balti riigis. Praeguseks on BaltCap hallanud mitmeid investeerimisfonde kogumahuga 190 miljonit eurot ja teinud üle 60 investeeringu. Mõned näited BaltCapi Eestisse tehtud investeeringutest: Quattromed HTI Laborid, Air Maintenance Estonia, TREV-2 Grupp, Runway, Energate, FCR Media, eKool, Tal­linna Pesumaja, INTRAC Eesti. BaltCap on Eesti, Läti ja Leedu riski­ kapitali assotsiatsioonide asutajaliige (www.estvca.ee, www.lvca.lv, www.vca.lt). BaltCap on ühinenud ÜRO Vastutustundliku Investeerimise Programmiga (United Nations Principles for Responsible Investment).


jätkusuutlik ettevõte || 7

postimees, 12. november 2013

Oluline on inimeste kaasatus ettevõtmistesse.

lus siiski teemad, mis võiksid puudutada igaüht. Eriti selles osas, mis kätkeb meie vabatahtlikku panust ja selle väärtust meid kaasata püüdvate organisatsioonide loodava võimaliku positiivse mõju suurusele. Olgu selleks siis annetuste kogumise aktsioon kohaliku loomade varjupaiga toetuseks, kogukonna kutsumine metsa istutama või palve tulla võimaluse korral appi viima toitu hulgiladudest abivajavate peredeni – igal sellisel ettevõtmisel on olemas oma mõju, mida me teadlikumalt hinnata võiksime, et ka meie panusest oleks abivajajaile maksimaalne kasu. Kui lugejate seas leidub aga inimesi, kes tunnevad, et neil on sotsiaalse ettevõtluse valdkonda liigituv kirgas äriidee, olete oodatud enda mõtteid testima sotsiaalse ettevõtluse inkubaatorisse Seiku, et võtta koos ette ühiskonda suuremal või vähemal määral paremaks muutev ettevõtlusseiklus.

RIIK. Uuenev riigihangete seadus ja soov suurendada riigi- ja erasektori koostööd peaks edendama ka vastutustundlikku ettevõtlust.

Tegevuskava kutsub innovatsioonile Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kaubandus- ja Tööstuskoja, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Estonian Business Schooli ja ettevõtete osalusel valminud Eesti vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava 2012–2014 toob välja peamised suunised Eesti ettevõtluskeskkonna arendamiseks, pidades silmas jätkusuutlikkust ja vastutustundlikku käitumist ettevõtluses. Ministeeriumi majandusarengu osakonna peaspetsialist Piret Potisepp sõnab, et kuigi tegevuskavas mainitust on omajagu tehtud, siis tööd ja arenguruumi on veel palju. Võrreldes näiteks Põhjamaadega on just vastutustundliku tegutsemise osas siinsetel firmadel pikk tee minna. «Põhjamaadesse tehtud visiidid on Eesti ettevõtjaid viinud kokku sealsete tegijatega ning kui kolleegid Norrast uurivad, mida meie ettevõtted vastutustundlikku tegutsemist silmas pidades ära teevad, siis tihti jäädakse vastustes üldsõnalisteks – meil lihtsalt ei väärtustata seda teemat veel piisavalt,» ütleb Potisepp. Ka erinevad kvaliteedimär-

gised, mis on tunnistuseks ettevõtte jätkusuutlikust tegevusest, pole kohalike ettevõtete seas väga levinud, kuigi võiksid aidata kaasa uute klientide leidmisele. Eriti just Põhjamaades hinnatakse neid sertifikaate väga, tõdeb Potisepp.

Suur areng Põhjus, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium propageerib vastutustundlikku ettevõtlust, on see, et tegevusest tõuseks kasu ettevõtetele ja seeläbi edendataks ettevõtluskeskkonda laiemalt. «Et me üldse sellistel teemadel arutleme, näitab, kuhu oleme oma ettevõtluskeskkonnaga võrreldes 1990. aastatega arenenud,» ütleb Potisepp. Seda kinnitab ka näiteks ettevõtete ja valdkonnaliitude huvi vastutustundliku ettevõtluse teemaliste koolituste vastu. «Kui vaadata ettevõtete üldist arvu, siis on koolituste sihtrühm väike, kuid nähes konkreetsete ettevõtete ja liitude soovi vastutustundlikumalt äri ajada, ei tundu see number nii väiksena,» räägib Potisepp, lisades, et 2014. aasta esimesel poolel toimuvatele koolitustele on osalema oodatud 130 ettevõtte ringis. Teema vastu tuntakse üha rohkem huvi mitte pelgalt soovist ühiskonnas «midagi ära te-

ha», vastutustundlikku ettevõtlust käsitletakse ka kui jätkusuutlikku äri ehk teisisõnu peab vastutustundlik käitumine looma ettevõtjale eelised edukaks äritegevuseks. Seega ei ole ilmtingimata tegemist kuluga, vaid kaugem eesmärk on toetada ettevõtte põhitegevust ja teenida omanikule tulu. Kuigi ka teadlikkus vastutustundlikust ettevõtlusest on vajalik, muutuvad üha tähtsamaks reaalsed teod. Potisepp toob näite Suurbritanniast, kus enam ei mõõdeta teadlikkust, vaid olulisem on mõõta käitumuslikke muutusi, mis on kaasnenud teavitusega. Eestil on veel pikk tee minna, kuid me liigume õiges suunas. Potiseppa sõnul arvatakse meil tihti, et vastutustundlik ettevõtlus on suurfirmade teema. «Need, kellel on rohkem vahendeid, paistavad loomulikult ka rohkem silma,» ütleb Potisepp, lisades siiski, et vastutustundlik käitumine ei sõltu ettevõtte suurusest. «Iga ettevõtja saab oma tegevusi ellu viia vastutustundlikult,» kinnitab ta. Samas on loogiline, et suurfirmad selles valdkonnas enam silma paistavad. Neil on vahendajaid rohkem, kuid ka roll ühiskonna ees on suurem. Potisepp toob näite varasemast kogemusest Lõuna-Ameerikas, kus turule siseneda sooviv

suurfirma pidi arvestama kohaliku kogukonna nõudmistega ka kohaliku elu edendada. Ilma selleta pole suurfirmal turule asja. Selle näitega jõuab Potisepp tõdemuseni, et ehk peaks Eesti tarbija ise ka nõudlikum olema ja uurima müüjalt, kuidas konkreetsed tooted või teenused sünnivad. Samuti on tema sõnul oluline, et ettevõtjad oma vastutustundlikku käitumist väljendavad, sest siis saab klient oma otsuseid tehes seda arvestada. Vastutustundlik ettevõtlus ei tähenda ainult seda, et jälgitakse, kuidas sünnivad tooted ning milline mõju on organisatsiooni tegevusel näiteks keskkonnale. Olulisel kohal on ka ettevõtte aus ja lugupidav käitumine oma töötajate suhtes. «Eesti töötajad tunnevad, et siinsed ettevõtted ei väärtusta neid piisavalt. See on ka üks põhjus, miks ära minnakse,» ütleb Potisepp, viidates nii uuringutele kui ka näidetele meie endi tuttavate hulgast. «Millal hakkavad tööandjad nägema inimkapitali kui kõige suuremat väärtust? Küllap siis, kui töötajaid enam pole …»

Põlvkondade erinevused Potiseppa sõnul väga levinud «juhtimisvõte» on lahkumisest teatanud töötaja keelitamine jätkama, pakkudes suuremat

palka või teist tööd. Kuid töötaja motivatsioon on olnud selleks ajaks languses juba pikka aega – on ta ju käinud uut töödki otsimas. Potisepp on nõus, et põlvkondade erinevus juhtide hulgas on ilmselt üks põhjuseid, miks juhtimiskultuur meil veel näiteks Lääne-Euroopale alla jääb. Põlvkondade erinevuse mõju ilmneb vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava sirvides mitmeski kohas. Näiteks näeb see ette uue kodanikualgatusliku valitsemise edendamise, mis nii mõneski mõttes vaatab üle riigi ja erasektori rollid, vastutuse, aga laiemas plaanis ka koostöö. «Pealekasvav põlvkond, praegu 20. aastates noored näevad enda võimalusi ja riigi rolli erinevalt kui vanem põlvkond,» ütleb ta. Tegevuskava näeb ette kodanikualgatuse kasvu, aga ka erasektori rolli suurenemist näiteks sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamisel, mis seni avaliku sektori rolliks olnud. «Keegi ei eeldagi, et riigi ülesanded jäävad kodanike kanda, kuid riigi jaoks on oluline, et kodanikud tunneksid riigi tegemiste vastu huvi ja lööksid kaasa,» ütleb Potisepp. «See loob sünergiat, kus mõlemad pooled teineteist täiendaksid.» Loomulikult tähendab see ka seda, et ametnikud ise oleks valmis koostööd tegema ja suhtuksid algatustesse positiivselt. «Eks siingi on põlvkondade erinevus, kes on aktiivsem ja kes vähem.» Üks olulisemaid, kuid samas ka keerulisemaid aspekte on riigihangete süsteemi nüüdisajastamine, mis teeks võima-

likuks vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete arvestamise. «Sellele on elavalt tähelepanu juhtinud ka ettevõtjad, riigi tellimused on väga suured, ning hinnates hangetes kõrgelt ka teisi väärtusi peale hinna, soodustab riik innovatsiooni ja jätkusuutlikku käitumist,» räägib Potisepp. Praegu levinud põhimõte ei ole vastutustundlikku ettevõtlust silmas pidades adekvaatne. Teisalt on äärmiselt keeruline vastutustundlikkust hinnata ja võrrelda, kuid esimesed sammud olukorra parandamiseks on siiski tehtud. Potisepp toob hea näitena välja keskkonnaministeeriumi korraldatavaid keskkonnahoidlikke riigihankeid. «Arendatakse riigihangete registrit viisil, kus keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid on registrisse sisestatud ja hankija saab neid oma hanke juures kvalifitseerimis- ja vastavustingimustena või hindamiskriteeriumitena automaatselt hankedokumentidesse lisada. See lihtsustab edaspidi oluliselt keskkonnahoidlike riigihangete elluviimist,» ütleb Potisepp. Ta toonitab, et ka praegune riigihangete seadus ütleb, et lähtuma peaks majanduslikult kõige soodsamast pakkumisest. See ei tähenda aga kõige odavamat hinda. Ta nõustub, et riigi roll on selle sõnumi edasi andmine. «Hangete korraldamiseks tuleks hinnata nii lühi- kui ka pikaajalist perspektiivi – esmapilgul kallimad lahendused võivad olla jätkusuutlikumad ja seeläbi pikas perspektiivis ka odavamad,» tõdeb Potisepp.


8 || jätkusuutlik ettevõte 

postimees, 12. november 2013

Villapai ostab lõnga särasilmsete eesti villalammaste kasvatajate käest, ehkki palju odavam oleks osta välismaalt. Pildil Villapai üks asutajaid Iti Pällin.

Foto: Liis Treimann

KOGUKOND. Ettevõtete motiivid ja võimalused oma kogukonna heaks midagi ära teha on erinevad, kuid alati ei pea selleks suurt raha käiku panema.

Kohalikku elu saab edendada nii suur kui ka väike ettevõte Marina Lohk

vabakutseline ajakirjanik

Mida suurem firma, seda enam on tal loomulikult ka rahalisi vahendeid, et teadlikult oma kohaliku kogukonna arengusse panustada. Väikefirma, nagu seda on Villapai, peab aga tegutsema teistmoodi, alustades kõige pisematest sammudest. See kolm aastat tagasi Iti Pällini ja Kadri Viirandi loodud firma müüb peamiselt keskkonnasõbralikke beebi- ja lastekaupu – kaubavalikus on Villapai enda kaubamärgi kudumid, orgaanilisest puuvillast rõivad, siidi-meriinovilla kehakatted ning õiglase kaubanduse riided. Ennekõike oma laste vajadustele mõeldes asutatud firma aitab omal moel elus hoida maaelu ja -kultuuri. «Meie tooted on kogukonnasõbralikud – peame silmas, et lõng tuleb Eestist,» selgitas Pällin.

Eelista kohalikku Iti Pällin tõdes, et paljudel inimestel on arusaam, et Eesti villast ei saa häid tooteid valmistada, sest see on karvane. Nemad on aga leidnud üles toredad entusiastlikud säravate silmadega villalammaste kasvatajad, kelle käest lõnga osta, ehkki palju odavam oleks võib-olla osta kuskilt mujalt. Villapai ei aja seejuures taga ökosertifikaati, sest selleks

peaks sertifitseerija käima lambakasvataja juures igat protsessi jälgimas ning see ajaks lõpptoote hinna üles. «Ma tean, kuidas neid lambaid kasvatatakse, ma tean, et nad ei reosta selle käigus,» märkis Pällin, lisades, et kõik nende tooted on kahtlemata looduse- ja keskkonnasõbralikud. «Me üritame pakkuda oma klientidele usaldust – eeldame, et nad usaldavad meid. Kõige puhul, mida ma oma poes müün, olen ma nende inimestega kohtunud, ma tean nende tausta.» Lisaks oma kudumitele müüb Villapai mõne teise väikefirma käsitööliste tooteid – näiteks taaskasutatud kangast riideid. «Jälle väga lihtne on kuskilt kataloogist tellida välismaalt öko- või siis ka mitteökokaupa, aga meie tahame ajada Eesti asja – toetada kogukonda, et inimestel oleks tööd.» Pällin lisas, et iga kord, kui keegi pakub neile oma tooteid müüki, vaatab ta, mis materjalist need asjad on, kuidas need on tehtud, kes need on teinud ja kas nad on piisavalt ilusad ja praktilised, et need oma lastele selga panna. Lisaks e-poele ka Tallinnas Telliskivi loomelinnakus esindatud Villapai suurim väljakutse tootjana ongi jääda Eesti toote arendamise juurde – kasutada kodumaist toorainet, disaini ja käsitööd, mis pole kahtlema-

ta kõige odavam valik. «Meil on tooted käsitsi tehtud ja oleme väga suurt rõhku pannud mugavusele – et ääred ei sooniks ja nii edasi,» selgitas ta, lisades, et pakkuda seejuures konkurentsivõimelist hinda pole kergete ülesannete killast.

Hakkab ära tasuma Kui firmat asutades ning sageli laste uneajast tööaega näpistades oli Pällini ja Viirandi eesmärgiks luua endale stabiilne sissetulek hiljemalt ajaks, mil võsukesed on saadetud lasteaeda, siis nüüd saavad naised öelda, et eesmärk täitub. «Meil ei olnud all tohutut investeeringut ega meeletut reklaamikampaaniat, et lähme turule ja vallutame – pigem oli mõte, et hakkame vaikselt tegema ja jõuame teatud tasemele mingiks ajaks,» märkis Pällin. Nüüd on aga naistel rohkem aega ärile pühenduda. Pällin tõdes, et esimese asjana tuleb tagada piisav kudumite kogus Eesti turu jaoks – praegu on neil tööl vaid mõned kudujad ja talvehooajal kaupa ei jätku –, seejärel saab mõelda ka laiemalt, näiteks Põhjamaade peale, kust on Villapai toodangu vastu juba huvi tuntud.

Tähelepanu keskkonnakaitsel Eesti üks suuremaid tööstusettevõtteid Viru Keemia Grupp

(VKG) on pälvinud korduvalt tunnustust nii vastutustundliku ettevõtjana laiemalt kui ka keskkonnakaitsjana. Põlevkivitöötleja jaoks tähendab keskkonnahoid suurt tööd ning ka kõik muu, mis kogukonna heaks tehakse, on ettevõtte arengu ja eesmärkidega tihedalt seotud. Kohtla-Järve külje all tegutseva VKG ühiskondliku vastutuse osakonna juhataja Julia Piilmanni sõnul on tööstus­ ettevõtte jaoks kõige tähtsam inimestega suhelda. «Meil on selleks rida sündmusi, üritusi ja algatusi; lisaks saab iga linna­ elanik helistada ja öelda, et te siin remontisite soojatrassi ega ole heakorrastust lõpetanud – palun tehke korda! Siis me rivistume ja teeme korda,» märkis ta. Üldiselt on kõik, mida ettevõte lisaks keskkonnahoiule teeb, suunatud sõbralike suhete hoidmisele kohaliku elanikkonnaga. «Kui nemad meid usaldavad ja näevad, et teeme head tööd, siis nad ei protesteeri, kui ehitame järjekordset kolmandat tehast, mida me praegu teeme,» ütles Piilmann. Sponsorluse ja enda korraldatud ürituste kaudu panustab VKG olulisel määral Virumaa haridus- ja kultuuriellu ning kohalike traditsioonide hoidmisse. Näiteks korraldatakse igal aastal kaevurite päeva ja keemiku-

te päeva. Kaevurite päev, mis on Piilmanni sõnul piirkonna lemmiküritus, kutsus Modern Talkingust tuntud Thomas Andersi tasuta kontserdiga tänavu augustis kokku 50 000 inimest. Lisaks suurejoonelisele kontsertprogrammile on neil üritustel Piilmanni sõnul suur rõhk ka lastealal, mis on oma kinode, batuutide ja muu lastele meelepärase meelelahutusega kontsertprogrammist vaat et mitu korda kallim. Samuti on VKG jaoks oluline, et oma panuse kohaliku kogukonna elu heaks annaksid ka ettevõtte töötajad. «Meie töötajad teevad vabatahtlikku tööd, annetavad, koristavad, annavad verd, istutavad puid – ja kõike seda aasta ringi,» märkis Piilmann. Ettevõtte tulevikuplaanidesse kuulub aga ühe omanäolise muuseumi loomine. Nimelt tegeleb VKG koostöös EKA ja Tartu Kõrgema Kunstikooliga Kohtla-Järvel ettevõtte territooriumil asuva õlivabrikutorni taastamisega.

Abiks hariduses Ka Eesti juhtiv toiduainete tootja Põltsamaa Felix, kes kuulub samuti Vastutustundlike Ettevõtete Foorumi asutajate hulka, on lisaks kodumaise tooraine kokkuostmisele aastaid toetanud kohalikku kogukonda lisategevustega. Ettevõt-

te turundusjuhi Marek Viiloli sõnul on seejuures suur rõhk kohalike ettevõtmiste ja noorte materiaalsel toetusel – nii raha kui ka toodetega. «Näiteks toetame iga kuu Põltsamaal asuvat SOS lasteküla mahlaga ja oleme toetanud ka Põltsamaa noori jalgpallureid-võrkpallureid. Samuti viitab meie toetusele FelixHalli nime kandev Põltsamaal asuv moodne spordikeskus,» loetles firma turundusjuht. Alates 2012. aastast hakkas Põltsamaa Felix pakkuma kooliõpetajatele võimalust oma tunde mitmekesistada. «Näiteks on Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilased käinud Põltsamaa Felixi laboris keemiatundi pidamas – lapsed said teha katseid toodetega nagu päris laborandid. Keemiatunde viisid ellu ettevõtte tootearendajad, kes on lõpetanud TTÜ toiduainetehnoloogia eriala. Kindlasti jätkame ja arendame seda koostöövormi. Sel moel anname õpilastele ellu kaasa õnge, mitte ei aita neid iga kord kala andes,» ütles Viilol. Kahtlemata on Põltsamaa Felixi kui suure tootmisettevõtte jaoks oluline ka keskkonnahoid. Praegu on ettevõte muu hulgas rajamas oma heitvee eelpuhastussüsteemi, et vähendada oluliselt vee tarbimist ning koormust linna puhastussüsteemile.


jätkusuutlik ettevõte || 9

postimees, 12. november 2013

REKLAAMTEKST

Kuidas pank mõjutab vastutustundliku käitumise kaudu ühiskonda? Septembris toimunud kõigile SEB töötajatele mõeldud vastutustundliku ettevõtluse päev «Sinu panus tulevikku!» 

Evelin Allas

SEB vastutustundliku ettevõtluse valdkonna koordinaator

Iga indiviid ja ka ettevõte sõnastab vastutustunnet erinevalt. Tõenäoliselt on kõik pikaajaliselt tegutsenud ettevõtted heaks näiteks vastutustundlikust ettevõtlusest, sest vastutustundetult käituva ettevõtte äritegevus jääb tänapäeva maailmas väga lühikeseks. Iseasi, kuivõrd on ettevõtted enda jaoks lahti mõtestanud, kuhu nad oma energia suunavad. SEB on oma põhimõtted ja vastutusvaldkonnad sõnastanud ja loodetavasti annab nendega tutvumine mõtteainet ka teistele ettevõtetele, muutmaks oma tegevusi teadlikumaks. Lähtume sellest, et pangana saame olla vastutustundlikud eelkõige oma põhitegevuse kaudu. Suur osa meie rollist vastutustundliku ühiskonnaliikmena on täidetud juba sellega, kui teeme oma igapäevatööd klientide ja ühiskonna ees vastutustundlikult. See kõlab lihtsamalt, kui see tegelikult on, sest eeldab väga head teineteisemõistmist ja ühiste väärtuste jagamist. Ettevõtte ja kliendi sarnane maailmavaade on vastutustundliku käitumise mõistmisel väga oluline. Pikaajaline koostööpartner, kas finantsmaailmast või mõnes muus valdkonnas, tasub seega valida ikka eelkõige samalaadse mõttemaailma alusel, sest varem või hiljem on see omavahelistes suhetes kõige olulisem. Panganduses kestab kliendisuhe tihtilugu aastakümneid ning seetõttu on oluline, et ka ettevõtte

väärtushinnangud ja tõekspidamised areneksid koos ühiskonna ja tema klientide arenguga. Nii mõnedki praegused normid võivad juba viie aasta pärast tunduda meile kohatud või mittesobivad. Seega tuleb ettevõttel olla samm ees oma klientidest ja ärgitada neid mõtlema teemadele, mis on alles saamas ühiskonnas olulisteks. See viibki meid teema juurde, miks SEB tegevus ei piirdu kaugeltki üksnes pangandusega. SEB positsioon juhtiva finantsasutusena tekitab ka ootusi meie tegevusele ja positsioonile ühiskonnas laiemalt. Nii meie pakutavad tooted, klientide nõustamine, oma töötajate innustamine kui ka erinevate valdkondade toetustegevused täidavad eesmärki ühiskonda edasi viia.

SEB prioriteet – finantshariduse toetamine Klientide harimine ja finantsteadlikkuse tõstmine on meie oluline prioriteet. SEB on aktiivne liige erinevatel ümarlaudadel, kus arutatakse ja otsustatakse elanikkonna finantskirjaoskuse arendamise samme. SEB töötajad on aktiivsed vabatahtlikud selles vallas. SEB osales koostöös Pangaliidu liikmespankadega 2013. aastal rahatarkuse tunni läbiviimisel eesti- ja venekeelsetes põhikoolides ning gümnaasiumides kõikides maakondades üle Eesti ning jagas finantsteadmisi, et tõsta kooliõpilaste finantskirjaoskuse taset. SEB 30 töötajat andsid käesoleva aasta 16. jaanuaril

FOTO: Tanel Murd

Vastutustundlik ettevõtlus SEB vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted: juhtimine, sotsiaalne ja keskkonnaalane vastutus. • Juhtimine. Kliendilojaalsus põhineb sarnastel väärtushinnangutel, seetõttu on meile oluline viljeleda head ärieetikat, olles oma tegevuses läbipaistev ja jätkusuutlik. Sellest lähtuvalt arendame tooteid ja teenuseid, mis vastavad kliendi vajadustele perspektiivi silmas pidades. • Keskkonnaalane vastutus. Klientidega suheldes ja teenuseid pakkudes juhime tähelepanu jät­ kusuutlikkusele ja keskkonnasäästlikele investeeringutele. SEB-s on meie eesmärk alandada energia­ tarbimist igal aastal 2,5 protsendi võrra ja vähendada märgatavalt paberi kasutamist meie kontorites. Seeläbi anname oma panuse keskkonnahoidu. • Sotsiaalne vastutus. Oma töötajatele soovime olla parim tööandja, väärtustades ja pakkudes head töökeskkonda ning innustades isiklikku arengut. Vähem tähtis pole ka finantshariduse arendamine Eestis, et inimesed mõistaksid, milliseid valikuid tasub rahaasjades teha. Nendest põhimõtetest lähtuvad meie igapäevategevused ning neid põhimõtteid järgides oleme kujun­ danud mitmesuguseid toodete ja teenuste lahendusi, mis on klientidele kasulikud ning harivad. Allikas: SEB

erinevates Eesti koolides kokku 46 rahatarkuse tundi. SEB osales koostöös Pangaliidu ja Finantsinspektsiooniga aktiivselt täiskasvanud õppija nädala rahatarkuse tundide läbiviimisel. Septembris ja oktoobris andsid 26 SEB vabatahtlikku üle Eesti kokku 50 rahatarkuse tundi täiskasvanutele. Ettevõtmise eesmärk oli anda teadmisi finantsteenuste kohta ning praktilisi näpunäiteid igapäevaeluks – pere eelarve koostamiseks. SEB on jaganud Eesti elanikele finantskirjaoskust parandavaid teadmisi nii eesti kui vene keeles. MTÜ SEB Heategevusfond annab alates 2010. aastast välja õppestipendiume asendusja turvakodude lastele ning 2011. aasta kevadest stipendiumi noorelt emaks saanud naistele, kes soovivad oma katkenud kooliteed jätkata. Noore ema stipendiumiga astume

sammukese edasi ennetustegevuses, et toetada neid noori, kes soovivad ühendada lapsekasvatamist õpingutega, kuid kel puudub toetav tugiring. SEB on loonud ajakohased ja uuenduslikud era- ja ärikliendi internetipangad, kus uudse võimalusena saab era­ klient kasutada Rahapäevikut ja Finantsnõustajat ning äri­ klient Finantsabimeest, mis annavad klientidele hea ülevaate igakuistest kulutustest ning soovitavad, kuidas edukamalt oma rahaasjadega toime tulla lühema ja pikema perioodi vältel. Aasta tagasi hakkas SEB pakkuma kõigile oma eraklientidele lihtsat rahapuhvri kogumise lahendust nimega Digikassa, nüüdseks kasutab Digikassat juba üle 45 000 kliendi ja senthaaval on kogutud üle kolme miljoni euro. Keskmiselt kogub iga klient senthaaval 120 eurot aastas. Digikas-

sa propageerib säästmisharjumust just noorte hulgas.

Vastutustundlikust käitumisest lähtub ka SEB laenupoliitika Laenuprojekti analüüsimisel lähtume lisaks kehtivate vastutustundliku laenamise nõuete järgimisele kliendi kõigist finantsvajadustest tervikuna. Jõukohase maksekoormuse väljaselgitamise kõrval pöörame kliendi tähelepanu tema olulistele, kuid seni katmata finantsvajadustele – näiteks ootamatu sissetuleku vähenemise või kulude suurenemise korral rahapuhvri kogumise vajadusele või pere peamise sissetuleku tooja elu kindlustamise vajadusele. Vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid järgime nii era-, kui äriklientidele teenuseid pakkudes. Oma äriplaani jaoks laenu taotlevate ettevõtete pu-

hul pöörame tähelepanu, et ka nende tegevus lähtuks sarnastest põhimõtetest ja SEB-lt täiendava finantseeringu saanud projektid oleksid loodushoidlikud, looksid lisaväärtusi kogukonnale ning oleksid tulevikku silmas pidades jätkusuutlikud.

Vastutustundlik oma töötajate suhtes Vastutustundlik on meie tegevus nii klientide kui töötajate suhtes. Meile on tähtis, et töötajad tunneks end osana organisatsioonist, mis väärtustab neid nii töötegijate kui indiviididena. Peame oluliseks tööja eraelu tasakaalu. Poolteist aastat tagasi avasime töötajate lastele mõeldud spetsiaalse lastetoa, kus saab nii õppida kui mängida. SEB pakub oma töötajatele tööandjapensioni, SEBd hinnatakse kui head tööandjat, mille ilmekas tõestus on see, et üle poole SEB töötajatest on ettevõttes töötanud juba üle 10 aasta. Selleks et meie töötajad oskaksid suhestuda vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse temaatikaga, korraldasime kõigile oma töötajatele septembris vastutustundliku ettevõtluse päeva «Sinu panus tulevikku». Ettevõtmise eesmärk oli tõsta töötajate teadlikkust vastutustundlikust ettevõtlusest. Kaugemas perspektiivis mõjutab see positiivselt meeskonnatunnetust, ettevõtte edu ning seoste nägemise võimet oma töö ja vastutustundliku ettevõtluse vahel. Teeme oma igapäevatööd teadlikult suure vastutustundega klientide ja ühiskonna ees.


10 || jätkusuutlik ettevõte 

postimees, 12. november 2013

TARBIJA. Seadustest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ei tähenda veel vastutustundlikku ettevõtlust. Iga äri saab oma kliente teenindada jätkusuutlikult, tagamaks nii kliendi rahulolu kui ka pikaajalise suhte.

Andres Sooniste: «Vastutustundlikkus ettevõtluses annab konkurentsieelise» de firmade jaoks on n-ö sogases vees kalapüüdmine igapäevane tegevus stiilis «saan täna raha kätte, olen homme kadunud». Äsja käivitus meil näiteks koostöös maksu- ja tolliameti ning maanteeametiga kampaania kasutatud autode müügi alal, kus varimajandus on vägagi levinud. Kasutatud autode müüjate seas on pooltõdede väljaütlemine ikka lausaline. Kogu probleem algab tihtipeale sellest, et inimesed ei ole oma ostuotsustes ratsionaalsed ja see võimaldab ettevõtjatel mängida ostjate emotsionaalse poolega. Kasutatud autot ostes on väga oluline näiteks teada, kas ostad auto juriidiliselt või eraisikult. Esimesel juhul kehtib pretensiooni esitamise õigus, teisel juhul mitte.

Esme Kassak

vabakutseline ajakirjanik

Kas vastutustundlikkus on pelgalt ettevõtte roheline kuvand või peitub selles palju rohkemat, sõltub ettevõttest ja selle eesmärkidest. Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste tõdeb, et vastutustundlikkus on ettevõtte jaoks kindlasti privileeg ja kõige tugevam konkurentsieelis. Tähtis on seejuures olla usutav, et selle sõna taga ei avaneks üksnes moodsalt roheline mõttemall, vaid ka oma klientidest hoolimine. Andres Sooniste, kui oluliseks Eesti ettevõtted teie hinnangul peavad vastutustundlikkust?

Meie arvates võiks olukord olla parem. Ettevõtted mõistavad vastutustundlikkuse all tihtipeale pigem seda, kui keskkonnasõbralik ettevõte on või kui suure või väikese ökoloogilise jalajälje ta endast maha jätab. Või siis jälle, kuivõrd töötajatele suunatud ettevõte on ja millistel alustel äri ajab. Ettevõte on oma põhiolemuselt suunatud kasumi teenimisele. Ülejäänu on kaasnev nähtus: kuidas äri tehakse, mil määral rohelised ja vastutustundlikud või personalisõbralikud ollakse. Juhul kui oled tarbija suhtes väga vastutustundetu, siis võid olla nii roheline kui tahes, ent see kõlab ikkagi õõnsalt. Kui kliendid tajuvad firma vastutustundlikkust, siis on see kindlasti kõige tugevam konkurentsieelis. Ühepäevaliblikad saavad varem või hiljem oma vitsad kätte.

Mõnede kodumasinate ja tehnikavidinate puhul tundub, nagu oleks neile sisse kirjutatud aegumine teatud perioodi järel. Kas tarbijale peaks jagama infot toote minimaalse kasutusea kohta?

Moraalse vananemise vastu ei aita miski. Kui tootearendus mõnes sektoris on nii kiire ja rahvas nõuab järjest ulmelisemaid lahendusi, siis selle vastu ei saa. Sellist reeglit, mis sunniks kauplejat ütlema näiteks, et sinu mobiiltelefon vananeb moraalselt tõenäoliselt poole aastaga, ei eksisteeri. Küll aga saab tarbija ise aktiivsem olla. Tasub küsida, kui palju maksavad näiteks varuosad või uuendamine või kas konkreetne iPhone on viimast kuud müügil. Ja printer on täpselt nii kaua tasuv, kui kestab tooner selle sees...

Kas selliseid vastuolusid kohtab sageli?

Harilikult selline vastuolu kohe silma ei paista. Üldjuhul on ettevõtetel, kel on ressurssi tegeleda oma töötajate heaoluga, samuti keskkonnahoiuga jne, ka ressurssi oma toodet ja teenust lihvida. Kuid on neidki ettevõtteid, kes tõenäoliselt vastutustundliku ettevõtlikkusega kunagi ei haaku. Ühe võibolla mitte kõige lihtsama näite põhjal oleks hea seada «arusaamine vastutustundlikkusest» proovile. Näiteks kuidas on ettevõtte vastutustundlikkusega siis, kui ta ei anna oma kliendile korrektset teavet toote ostmisel pretensiooni esitamise õiguse kohta. Millal on siis tegemist pretensiooni esitamise õigusega ja millal müügigarantiiga?

Siin tuleb vahet teha erinevatel terminitel. Seadusest lähtuvalt on tarbijal õigus toote puuduste ilmnemisel esitada juriidilisest isikust kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest. Teenuse korral on tarbijal õigus esi-

Jalatsite ootamatult lühike eluiga on tihti tarbijatele muret teinud. Kes viib kingad parandusse, kes hakkab Foto: Toomas Huik õiglust otsima.

tada teenusepakkujale pretensioon kahe aasta jooksul alates teenuse kättesaamisest. Kõige suurem pisivale, mida tarbijatele edastatakse, on kuuekuuline garantiiperiood jalanõudele. Tegelikult see kuus kuud tähendab seda, et kui kingadel ilmneb puudus ja tarbija esitab pretensiooni, siis sel perioodil on ettevõttel kohustus välja selgitada, kas viga tuleneb loomulikust kulumisest või mitte. Ülejäänud pooleteise aasta jooksul tuleb seda teha tarbijal. Garantiiga peab kaupleja pakkuma tarbijale suuremaid õigusi kui õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi jooksul. Täiendav

müügigarantii on näiteks automüüjatel tasuta autoabi teatud aja jooksul. Ja kui kaupleja ütleb, et kaks aastat õigust pretensiooni esitada ongi garantii, siis see on keelatud. See on seadusest tulenev õigus. Mõned tarbijad leiavad, et teatud summani tuleb vigase toote enda jaoks kuludesse kandmine odavam kui asjaajamine. Kas kaebamine peaks kuidagi mugavam olema?

Iseenesest ongi see väga mugav ja me teeme seda veelgi mugavamaks. Tarbijakaitseametil valmib peagi uus menetluskeskkond. Selle keskkonna kaudu saavad tarbijad tulevikus esitada kõik kaebu-

sed, kirjalikud pöördumised, järelepärimised ja teabenõuded, mis tulevad otse meie andmebaasi. Enne tarbijakaitseameti poole pöördumist on esimene reegel siiski pöörduda ettevõtja poole. Alles siis, kui ettevõtja seda probleemi vabatahtlikult ei lahenda või lahendab poolikult või viisil, mis tarbijale ei sobi, on tal põhjust meie poole pöörduda. Kas mõni valdkond paistab rohkem selle poolest silma, kuidas ebakvaliteetsete toodetega toimitakse?

Paistab küll, ent üheselt ei saa kindlaid sektoreid välja tuua. Leidub tõesti valdkondi, mis on selgelt organiseerimata ja nen-

Siinkohal võingi soovitada, et kui on valida erinevate printerite vahel, siis tuleks järele uurida, kui palju lisatarvikud maksavad. Samuti tasub uurida seda, kas konkreetne mudel on lähitulevikus plaanis välja vahetada. Siis oleks tarbija muutuseks rohkem ette valmistatud ja saaks võtta teadlikult riski. Oma kliendisuhteid kõrgelt hindavad ettevõtted võiksid vastava info muidugi ise toodetele lisada: printeri hind on selline, hinna sees on komplekt toonereid, aga eraldi ostes on kulu niisugune. Kas ettevõttel on kohustus anda asendustoode, kui parandus kujuneb liiga pikaks?

Ettevõttel on kohustus 15 päeva jooksul toode korda teha või see uue täpselt samasuguse tootega asendada. Juhul kui see pole selle aja jooksul võimalik, peab tarbija saama konkreetse tähtaja, millal probleem laheneb. Eraldi nõuet ajutiselt (toote parandamise või uuega asendamise ajaks) asendustoodet anda ei ole, see oleks ettevõtte vastutulek.

Kust jookseb piir selle vahel, mil ettevõte toimib majanduslikult efektiivselt, pakkudes töökohti ja ergutades ettevõtluskeskkonda, ning kus ettevõte ajab oma äri vastutustundlikult?

Kõige lihtsam oleks öelda, et see piir jookseb ostu-müügisuhtele kehtestatud reeglitest kinnipidamisest. Kui neid reegleid täidad, siis oled miinimumtasemel oma kohustused täitnud. Paraku on sektoreid, kus teeme jõupingutusi alles jõudmaks selle piiri lähistele. Eksisteerib hulk ettevõtteid, kes tegutsevad vahelejäämise riski piiril või siis kalkuleerivad võimaliku sanktsiooni oma kuludesse juba sisse. Aeg-ajalt joonistub selline suhtumine välja ka reklaamide puhul. Tuleb tõdeda, et sellist mõtlemist tuleb kahjuks ikka ja jälle ette ning see pole kindlasti vastutustundlik. Aga kas ise ka nõu küsitakse, et ennetada probleeme?

Jah. Näiteks pakume ettevõtjatele reklaamide tegemise puhul võimalust, et kui on kahtlusi, kas ikka ettevalmistatav reklaam on korrektne ja kooskõlas seadusega, siis tulge näidake. Kui reklaam on juba valmis, ent selles on midagi valesti ja see tuleb ümber teha, võib see osutuda palju kulukamaks. Muidugi tuleb aeg-ajalt vaidlusi ette. Pakume ettevõtetele ka tarbijaõiguste koolitusi «Suunanäitaja», mis viimastel aastatel koostöös kaubandus- ja tööstuskojaga on muutunud väga rahvarohketeks ning on selgelt probleeme ennetava suunitlusega. Rääkides reklaamist, siis kas tasuta tooted on olemas? Suvi läbi tasuta internet, telefon…

Üldjuhul ei ole tasuta asju olemas. Viimase paari aasta jooksul oleme kõvasti vaeva näinud sõna «tasuta» kasutamise korrastamisega reklaamis ning olukord on muutunud paremaks. Hea näide on sidesektor. Kui tasuta pakutakse mingit täiendavat toodet, siis see peab olema ka tegelikult ilma rahata ja selgelt eristuma. Oleme selgitanud «tasuta» teemat oma reklaami käsitlevas juhendis. Paraku muutuvad ettevõtted ja vahetuvad inimesed, mistõttu algab selgitustöö lõppematu protsessina jälle otsast peale. Kas tarbijakaitseamet on ettevõttele pigem hea partner või organisatsioon, keda karta?

Vastuse küsimusele, kas partner või karistusorgan, määrab ära ettevõtte enda suhtumine ja hoiak oma klientidesse. Kui need on ausad – vastutustundlikud – ja tarbijate õigusi järgivad, on tarbijakaitseamet kindlasti partneriks.


jätkusuutlik ettevõte || 11

postimees, 12. november 2013

KESKKOND. Trükitööstust nähakse tihti kui metsade hävitajat. Kuid ka selles valdkonnas tehtav innovatsioon muudab trükitööstuse ökoloogilist jalajälge aina väiksemaks.

Eestis loodud teenus ühendab jätkusuutliku trüki digitaalse mugavusega Kuldar Kullasepp

kuldar.kullasepp@postimees.ee

Trükikoda Kroonpress Tartus on kõike muud kui paberivaba majanduse musternäide. Sealses neljameetriste kivil kükitavate risladega kaunistatud meediatehases teatakse, miks paber on suurepärane. Ettevõtte juhi Andres Kulli sõnul pole neil plaanis digitaalsele meediale alla vanduda. «Kui varem õigustasid kirjastajad end sellega, et trükiformaadis on kõige tulusam ja efektiivsem reklaami müüa ning seeläbi kvaliteetset sisu pakkuda, siis nüüd on eeskätt paberitootjate eestvedamisel trükk õigustamas end ka keskkonnasõbralikkuse kuvandiga,» ütleb Kull. Selle mõtte turuletoomiseks on arendatud teenus Greenline Print. Olelusringipõhine süsinikjalajälje arvutamine sihib üht olulisemat keskkonnaprobleemi, millega inimkond praegu vastamisi seisab – kliimamuutustest inimfaktori kõrvaldamine.

Trükistel vähenev jalajälg Greenline Print on veebipõhine rakendus, mis arvutab trükise süsinikjalajälje ehk kogu tema tootmisahela käigus õhkupaiskunud kasvuhoonegaaside heitmed kasutatava trükivärvi, paberi ja trükimeetodi järgi, arvestades seejuures kõigi toorainete transpordi ning töötlemisega. «Kui klient tahab võimalikult väikese jalajäljega trükist, kuid asub ise näiteks LõunaAafrikas ning soovib tellimuse saada mööda maismaad, peab ta arvestama meeletu transpordikuluga, mis kajastub ka tema trükise jalajäljes,» toob teenuse arendamist juhtinud keskkonnajuht Sander Jahilo näite. Nagu senine statistika tõestab, ongi kaugeimad Greenline Printi kliendid pärit Rootsist ja Leedust, kuhu transportimine moodustab tellimuse heitmetest vaid kuni 10%. Selle aasta jooksul on trükitud juba 30 miljonit trükist, mis kannavad vaid A- ja B-klassi märgiseid ehk on väga väikese süsinikjalajäljega. Kuid kas väikesest heitmekoormusest piisab, et digitaalsele meediale kandadele astuda? Jahilo sõnul saab praegu rääkida digimeedia konnasilmadele astumisest, mida mitmed uuringud on ka kinnitanud. «Kuna 90% eestimaisest elektritoodangust pärineb üüratute heitmetega põlevkivikateldest, siis on keskmisel arvutikasutajal veerand tunniga tekitatud sama kogus kasvuhoonegaaside heitmeid nagu ühe Postimehe pabereksemplari tootmisega.» Seejuures loeb paberlehte sageli mitu inimest ning paberit on võimalik seejärel veel taaskasutada ja töödelda. Kommunikatsioonispetsialistid aga väidavad, et tarbijatele nende negatiivsetest keskkonnamõjudest rääkimine muudab nad jõuetuks ja ükskõikseks, sest koopasse elama

minemine pole mõeldav ning senise elustiili muutmine on liiga valulik. Jahilo sõnul ei ole äärmustesse mõtet laskuda – tema sõnul on keskkonnamõjude teadvustamine üks samm selleks, et inimesed oskaksid teadlikult tarbida. Turumajanduses dikteerib tarbija – kui inimesed ostavad odavaid kaupu, teadmata selle odavuse põhjust, siis ei ole see kaugemas perspektiivis jätkusuutlik. Lisaks eelmainituile on aga hulk neid, kes oma südametunnistuse vaevamise asemel väidavad, et kui inimene kliimat üldse suudab mõjutada, siis nemad hea meelega kiirendaksid seda protsessi. Kroonpressi keskkonnajuht oponeerib sellele mõttele. «Millegipärast ilmuvad teaduses kahtlejad välja alati siis, kui ilmneb, et nende senine elustiil ei sobitu toodud järeldustega – teadusliku skeptitsismiga pole siin mingit pistmist. Mis puutub soojenemise majanduslikesse hüvedesse, siis neid on vähe – kõige enam võidavad vast pestitsiiditootjad ja loomaaiad; laias laastus peame ilmselt hakkama saama kallimate toiduhindade, rohkemate immigrantide ning vaesunud elusloodusega.» Millist rolli mängib selles aga paber?

Metsamajandus tõhusaks Euroopa metsapindala on viimase 20 aastaga kasvanud ligi protsendi jagu, seda olukorras, kus paberi ja papi tootmine on kasvanud 43% võrra. Kuna puit on looduslik süsinikusalvesti, siis on tõhusa metsamajandamisega võimalik kasvuhoonegaaside õhkupaiskamisega võidelda – seda eriti siis, kui puitu kasutada elamute, mööbli ja teiste tarbeasjade tootmiseks – kuivades tingimustes võib puit säilida aastasadu. Green­ line Printi märgist kandvad trükised kasutavad seda omadust ära. «Suurema osa paberite süsinikusisaldus on paberitehastes välja arvutatud, seega – kui on teada trükise tootmise käigus eraldunud heitmete kogus, on võimalik need arvud omavahel kõrvuti panna ja A-klassi trükiste puhul tulebki välja, et need on kliendile jõudmise hetkel süsiniknegatiivsed ehk on võtnud atmosfäärist süsihappegaasi rohkem ära, kui on sinna paisanud,» ütleb Jahilo. Sellest võib järeldada, et lehelugejal on vägagi reaalne võimalus kliimamuutustega võidelda ilma raha kulutamata – hoiustada või korduvalt kasutada kõiki pabertrükiseid, mis kannavad A-klassi märgist. See on vaieldamatu eelis digitaalmeedia ees, sest bitid ja baidid on info-, mitte süsinikukandjad, ega suuda eales atmosfäärist kasvuhoonegaase vähemaks võtta.

20 aastaga on paberi­ tootmine kasvanud 43%.

Kroonpressi keskkonnajuht Sander Jahilo ja süsinikku salvestavad trükised.

Foto: Kroonpress

Suurfirmad investeerivad taastuvenergiasse USA tehnoloogiahiid Microsoft teatas möödu­ nud nädalal, et võtab Te­ xases asuvas andmekes­ kuses kasutusele tuule­ energia. Kokkuleppe järgi ostab Microsoft 2015. aastaks valmiva tuule­ energiapargi kogu 20 aasta jooksul toodetava energia. Viimasel ajal on taastuvenergiasse inves­ teeringutest teatanud ka Google, Walmart ja Ikea, kirjutab The Guardian. Otseinvesteeringute te­ gemine taastuvenergia tootmisse on Ühendriiki­ des pigem vähe levinud. Selle asemel ostavad et­ tevõtted taastuvenergia sertifikaate (renewable

energy credit ehk lühi­ dalt REC), mida väljasta­ vad taastuvenergia toot­ jad. Euroopas on ana­ loogseks lahenduseks nn rohelised sertifikaadid. Kontseptsiooni idee seis­ neb selles, et tarbides mingi hulga elektriener­ giat ostab ettevõte sama koguse jagu ka RECe. Saadud raha eest toode­ tav roheline energia suu­ natakse elektrivõrku. Nii on ettevõte justkui oma tarbitud elektrit rohelise­ maks muutnud. See või­ maldab ettevõtetel anda oma panus rohelise ener­ gia arengusse, sõlmimata seejuures pikaajalisi le­ pinguid või tegemata

suuri investeeringuid näi­ teks enda tuuleparkide rajamisse. Ent mida rohkem on tuuleparke ja mida enam toodetakse rohelist ener­ giat, seda odavamaks see muutub. Oma osa on siin muidugi soodsatel maksutingimustel ja teis­ tel hüvedel, mida paku­ vad nii riik kui osariigid. Viimase nelja aastaga on tuuleenergia megavatttunni hind langenud ligi kaks korda, 40 dollarile. Microsoft ei ole muidu­ gi esimene suurettevõte, kes rohelisse energiasse otseinvesteeringuid teeb. Tehnoloogiaettevõ­ tetest on selles vallas

üks eesrindlikumaid Google, kes on investee­ rinud või lähiajal inves­ teerimas enam kui mil­ jard dollarit tuule- ja päi­ keseenergiaparkide raja­ misse. Tegemist on ärili­ selt kasuliku tehinguga, sest ettevõte loodab tehtud investeeringutelt kopsakat tulu. Ettevõtted, kel pole aga niivõrd suures mas­ taabis plaanis taastuv­ energiasse panustada, saavad seda siiski teha oma võimaluste kohaselt. Päikeserohketes piirkon­ dades paigaldavad ette­ võtted päikesepaneele. Võrreldes näiteks tuule­ generaatoritega saab

päikesepaneele paigalda­ da juba olemasolevatele pindadele, misläbi päike­ sepaneel ise täiendavat pinda ei vaja. Kõige suu­ remad päikesepaneelide kasutajad Ühendriikides on Walmart, Costco, Kohl’s, Apple ja Ikea. Taastuvenergia toot­ mine on aga endiselt kal­ lim kui kivisöe või maa­ gaasiga toodetud elekter. Rohelisse energiasse in­ vesteerimine on äriliselt kasulik eelkõige väga palju energiat tarbivatele ettevõtetele, kes saavad majandusliku säästu taastuvenergiale tehta­ vate soodustuste kaudu. (PM)


12 || j채tkusuutlik ettev천te 

postimees, 12. november 2013

Jätkusuutlik ettevõte  

Vastutustundliku ettevõtluse teemaleht

Jätkusuutlik ettevõte  

Vastutustundliku ettevõtluse teemaleht

Advertisement