Page 1

ELURUUM Postimehe sisustuseri • november 2011


ELURUUM

2

Sisukord Tulevikukodu: mõnus elanikele, hea keskkonnale 4 Kodu ostmine – teekond unistustest reaalsuseni 6 Kui armas kodu tuleb müüa

10

Nõuandeid kodu kujundamiseks

11

Armsad Eesti asjad

12

Rõivad on iga kodu loomulik osa

14

Võtame katusealused eluruumina kasutusele 16 Too nutikas rohelus eluruumi

17

Värvitud vannituba – lihtsalt saavutatav vastupidav tulemus

18

Tõeline kodukino

18

Üürikodu Brüsselis

22

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301 Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, rain.uusen@postimees.ee Projektijuht: Marianne Peep, tel 666 2188 marianne.peep@postimees.ee Küljendus: Andrus Rebane

22. november 2011

Kodu terviklikkusega tuleb t JUHTKIRI. On hämmastav, kuidas vahel võivad väikseimad pisiasjad tekitada turvalise ja sooja kodutunde ka kõige hämaramal hetkel, samas peavad kindlalt paigas olema neli seina ja katus ning kodu ja pere arenguvisioonid, eelarve, kindlustuslepingud ja palju muud, et tekiks tõeline koduharmoonia. Rain Uusen teemalehe toimetaja Eluruumid meie ümber on alati seotud meie unistuste ja nende elluviimisega. Üks õige kodu aitab meil edukalt järgida kõiki meie visioone. Just unistamisest räägib intervjuus Kristel Kossarile arhitektuuribüroo MOI looja, arhitekt Margus Paut, kes julgustab oma kodu planeerides ja luues jagama oma unistusi ning kaugemale ulatuvaid visioone ka arhitektiga. Pauti sõnul on õige tundega kodu saavutatud siis, kui läbimõeldud lahendused jaksavad meid ka aastate möödudes inspireerida, luues kutsuva keskkonna pere ja sõpradega ühiselt toimetamiseks.

Terviklik kodu Kui arhitekt aitab eluruumid meie ümber seada planeeringult ja tehniliselt selliseks, et inimestel oleks eluruume mugav, turvaline ja inspireeriv kasutada, siis kodus tuleb pöörata palju tähelepanu ka detailidele, erisugustele sisustuselementidele. Kinnisvaraeksperdid, maaklerid, kes on aastaid kodusid ostnud, müünud ja vahetanud ning külastanud sadu ja sadu eriilmelisi eluruume, teavad rääkida – kodu terviklikkus selle detailides ja ideedes ning välimus ja puhtus jäävad üldjuhul esimestena silma ka potentsiaalsetele koduostjatele. Seetõttu otsustasime pilgu heita Tallinnas pakutavatele

uutele korteritele ning jagada selle kõrvale ka praktilisi nõuandeid stiilse kodu kujundamiseks. Stiilne, detailideni läbi mõeldud kodu on kindluseks perele ja pädevaks müügiargumendiks juhul, kui ühel päeval tuleb olemasolev kodu uue vastu vahetada.

Garderoobid korda Seekordsest Eluruumist leiad nõuandeid ka koduse garderoobinduse korraldamiseks. Aegajalt tasub tähelepanu pöörata rõivastele, mis on kodus kuskil küll ladustatud, aga mille olemasolu ja praktiline väärtus on juba ammu ehk ununenud. «Ärge fetišeerige üle kvali-

rendada isetegemise ja loomise rõ u u s b a t i a l e g n u z õme! K an g a d piratsiooni meie kauplustest! Tule ammutama ins WWW.KANGADZUNGEL.EE

20. detsem

-30%

-50% brini!

(allahindlused arvestatakse alghinnast kassas, allahindluskpongid paralleelselt ei kehti)

Tühjendusmüük

Kõik kangad ja tarvikud Kangadzunglist selle kupongiga novembri lõpuni

Mustamäe tee 60 Kangadzungel kolib Ekskaubamajja Mustamäe tee 4 aastal 2012.


22. november 2011

b tegeleda teetseid ja kalleid riideid,» kirjutab A La Carte Uniformsi tegevjuht Aivar Roop. «Ka need on mõeldud kandmiseks, mitte lastelastele pärandamiseks.» Ja kindlasti leidub iga pere riidekappide või garderoobide pimenurkades mitmeid moepuudega esemeid, mis tegelikkuses pakuksid selle kandjale pärast väikest tuunimist taas sooja ja head meelt, võimaldades nii uut hingamist endale kui ka vajalikku tuulutust riideesemetele. Nii nagu võivad aastate jooksul kodus unustusehõlma hämarduda paljud rõivaesemed, võib meie kodus leiduda ka unustatud ja hämaraid ruumi-ruutmeetreid, mille kasutuselevõtust kirjutab Tiina Kolk. Kolikambriteks ja tolmulaboriteks muutunud pööningutest ja katusealustest saab, nagu näited kinnitavad, luua väga põnevaid ja loomingulisi töö- või puhkekeskkondi. Punugem siis kodus suured ideed ja väikesed, aga armsad ning asjalikud detailid aeg-ajalt taas tervikuks kokku.

ELURUUM

3

SOOVITUSI TALVEHOOAJAKS Enne külmade tulekut tuleb veetorud üle vaadata

sõnul saab igaüks mõjutada seda, kui palju ja targalt ta tarbib. Mida siis teha, et kasvavaid küttekulusid alandada? Väldi ülekütmist.

Brem Avarii hoiatab, et külmade saabumise eel on majaomanikel viimane aeg pöörata tähelepanu hoonete veetorudele ja vaadata, kas need on korralikult soojustatud. «Viimaste külmade talvede põhiliseks probleemideks on olnud jäätuvad torud, mille tõttu on korteriomanikud jäänud päevadeks veeta,» ütles Brem Avarii juhataja Ain Hallist. «Selle vastu aitab veetorude soojustamine ja küttekaabliga varustamine külmades ruumides nagu keldrid ja muud panipaigad.» Esialgsed kulutused veetorude soojustusele võivad näida suured, aga hilisemad murevabad talved teevad kulud kiiresti tasa. (Tarbija24)

Reguleeri kütet ilma ja ilmaennustuse järgi Hoone kütteautomaatikat reguleerides pea silmas väljas valitsevaid ilmastikutingimusi ja ilmaennustust. «Selleks peab hoones olema automaatsoojasõlm, mis võtab ilmajaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta,» kirjutab Alop. «Nõnda asendatakse hoone välistemperatuuri anduri näit täpsema väärtusega, mis võtab arvesse lähiaja ilmastikumuutusi nagu näiteks päikesepaiste, tuule suund ja kiirus ning temperatuur, aga ka hoone asukohta ja seisukorda.» Ilmaennustusega arvestamise kaudu võib küttekuludelt saavutada 10-15% kokkuhoiu.

Küta ainult siis, Kuidas vähendada küttekulusid ja vältida kui selleks on tegelik vajadus ülekütmist? Eramaju üldjuhul ei köeta enne ko«Energia on kallis, muutub üha kallimaks ja tarbija ei saa loota võimalusele osta kütet alla selle tegeliku hinna,» kirjutab Eesti Energia energiasäästu valdkonna juht Marja-Liisa Alop energiasäästu blogis. Tema

dust lahkumist, ega hoita soojana sealt eemal olles – see oleks ju raiskamine. Korterelamuid köetakse aga sageli sõltumata sellest, kas inimesed on kodus või kas korter on üldse parasjagu kasutuses. «Rää-

kimata sellest, et päevaseks tööloleku ajaks võiks kütet maha keerata,» soovitab Alop. Kütte reguleerimine on tegelikult väga lihtne – radiaatorile lisatakse termostaat, millega seadistatakse eluruumi tegelikule kasutusele vastav kütterežiim. Näiteks saab termostaadi programmeerida nõnda, et aktiivsem kütmine toimub hommikul enne ärkamist ja õhtusel ajal. Sõltuvalt küttehinnast tasuvad Alopi sõnul termostaadid ära esimeselteisel kasutusaastal. (Eluruum)


4

ELURUUM

22. november 2011

Tulevikukodu: mõnus elanikele INTERVJUU. Kes meist ei unistaks tulevikust hästi ilusas ja mugavas, ent samas taskukohases kodus? «Unistustekodud sünnivadki unistades,» on arhitektuuribüroo MOI looja, arhitekt Margus Paut veendunud. Kristel Kossar Kuidas kavandada mõnusa ja taskukohase kodu ehitamist? Tahaks ju elada ilusas ja mugavas majas, mille ülalpidamisele ei kuluks kosmilisi summasid. Toimiva kodu projekteerimisel tuleb arvesse võtta üha rohkem aspekte, et lõpptulemuseks oleks muu hulgas madalamad ülalpidamiskulud, tervislikum sisekliima ja minimaalne mõju ümbritsevale keskkonnale. Energiahindade tõus kiirenevas tempos ja ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv on tõepoolest muutnud meie arusaama praktilise maja olemusest. On ilmselt üleliigne mainidagi, et kõik eespool kirjeldatu peab olema saavutatav võimalikult väikese rahaja ajakuluga. Ainuüksi ilmasuundadega arvestamisel, akende paigutamisel ja läbimõeldud ruumilahendusel on märkimisväärne mõju energiahulgale, mis kulub kütmiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks. Parima võimaliku tulemuseni jõutakse aga siis, kui juba projekteerimise algstaadiumis kasutada ära uusimaid ehitustehnoloogilisi lahendusi ja ehitusmaterjale. Viimaste puhul ei ole enam oluline üksnes ohutus otseselt meie endi tervisele, vaid mõju keskkonnale kogu elukaare vältel, valmistamisest utiliseerimiseni. Millised on kõige moodsamad ehitusmaterjalid? Kõige trendikamad ehitusmaterjalid on pärit kas otse loodusest, valmistatud mitmesugustest jäätmetest või on neil muul moel võime meie elukeskkonda parandada. Näiteks uut tüüpi magneesiumoksiidi sisaldav ökotsemendist valmistatav betoon seob endasse märkimisväärse koguse süsihappegaasi – see aga teatavasti on globaalse soojenemise peasüüdlasi. Mitte vähetähtis seik, kui arvestada, et ligi veerandi CO2 emissioonist kogu Euroopa Liidus põhjustab just ehitussektor, viis

protsenti ainuüksi tsemendi tootmine. Tänu oma keemilise koostise eripärale võib sellesse betoonimassi segada lisaks muid taaskasutamiseks mittekõlblikke jäätmeid. Betooni armeerimiseks kasutatavale terasele (väga energiamahuka tootmisprotsessiga) otsitakse samuti pingsalt alternatiive. Ühe lahendusena on rakendust leidnud kihiliselt betooni sisse asetatud lühikesed süsinik-, klaas- või kanepikiud. Tulemuseks on oluliselt paranenud materjaliomadused, võimaldades muu hulgas toota üliõhukesi, vastupidavaid plaate paksusega alates 8 mm. Ka orgaanilist päritolu ehitusmaterjalide vallas võib leida huvitavaid lahendusi, mis parandavad materjalide omadusi või edendavad säästliku tarbimise põhimõtteid. Näitena vääriksid äramärkimist mööbli- ja tselluloositööstuse jääkidest valmistatud ülimalt stabiilsed ja vastupidavad puitprussid. Valmistusprotsessis on lisaks kasutatud ainult vaiku ja 1800tonnist survet. Pidamaks vastu karmidele ilmastikutingimustele, on Kebonynimelise toote puhul puidu immutamiseks kasutatavad kemikaalid asendatud suhkrutööstuse biojäätmetega. Puit muutub seeläbi oluliselt tugevamaks ja stabiilsemaks ning peab suurepäraselt vastu välistingimustes ilma täiendavate puidukaitsevahenditeta. Sarnaselt betooni kiudarmeerimisega võib savitelliseid tugevdada lambavilla ja vetikatest saadavate polümeeridega. Tellis muutub seeläbi oluliselt tugevamaks kui muud mittepõletatavad tellised ja valmistusprotsessi juures puudub vajadus kuumutamiseks kõrgete temperatuurideni. Mittetraditsiooniliste ehitusmaterjalide osakonnas pakub omapärast väljavaadet tekstiiltellis. Suurepäraste akustiliste omadustega, vaheseinte rajamiseks sobilik toode on kergesti teisaldatav ja väga mängulise väljanägemisega.

Need, kes julgevad oma ideaalsest kodust unistada ja oma unistusi ka arhitektuuribüroo MOI looja, arhitekt Margus Paut. Erinevate pindade kaitsmiseks ja seeläbi nende eluea pikendamiseks on tehtud samuti suuri edusamme. Vedela klaasina tuntust koguv pihustatav materjal põhineb ränioksiidil ja sobib peaaegu kõigile aluspindadele. Saja nanomeetri paksune, täielikult osakestevahelisel tõmbejõul põhinev kaitsekiht on läbipaistev, elastne ja hingav, ning nagu tavaliste klaaspindade puhul, õnnestub selle puhastamine pelgalt puhta veega. Kõlab ulmeliselt, kuid on juba kasutusel mitmetes Suurbritannia haiglates, rongides ja mööblitööstuses. Kuidas on kõikvõimalike infotehnoloogiliste lahendustega kodus, missugune on nn targa maja tulevik? Kõrgtehnoloogiliste saavutuste rakendamine tänapäevases elamuehituses on olnud võrdlemisi tagasihoidlik. Põhjus ei peitu ainult selles, et valik oleks väike või hinnad kättesaamatus kõrgustes – inimestele lihtsalt meeldib lihtsus.

Mõned praktilised uuendused on aga meie kodudes juba koha sisse võtnud – näiteks turvalisust ja sisekliimat kontrollivad süsteemid või majapidamiste internetiseeritus ja digitelevisioon. Laias laastus võibki kodudesse paigaldatavad rakendused jagada kahte kategooriasse: automatiseerivad ja meelelahutuslikud. Hoolimata aeglasest tempost selliste süsteemide omaks võtmisel on võimalusi siiski väga palju – välja on töötatud prototüüplahendusi interaktiivsest virtuaaltapeedist kuni kuju muutvate majadeni, mis talvel kokku tõmbuvad ja oma turjalt lund raputavad. Millised neist kunagi elujõulisteks osutuvad, näitab aeg ja dikteerib muutuv ühiskond oma muutuvate vajadustega. Kui võtta võrdluseks autotööstus, kus pea 80 protsenti innovatsioonist tugineb elektrooniliste süsteemide arengul, siis praegu on seal suure tähelepanu all inimese käitumist ennetavate ja abistavate süsteemide arendus.

arh


22. november 2011

ELURUUM

5

ele, hea keskkonnale

ka

arhitektiga arutada, jõuavad kindlamini soovitud tulemuseni, räägib Foto: Kristel Kossar Vaevalt, et meil kunagi elutoas parkimisassistenti või veojõukontrolli vaja läheb, kuid on võimalik, et sarnane, Suurt Venda imiteeriv süsteem hakkab ka tulevikukodudes koguma ja töötlema infot tema peremeeste kohta. Sensorite innovatsiooni ja tootmistehnoloogia buum annab märku seni mõeldamatuna näivatest võimalustest koguda erinevaid andmeid. Kuna kodu on eelkõige koht lõõgastumiseks, energiavarude taastamiseks ja pereliikmetega suhtlemiseks, pälviksid enim tähelepanu just neid funktsioone toetavad ja tõhustavad lahendused. Kogutud andmete najal teaksime täpselt, milline on unetundide optimaalne arv või milliseid toitaineid organism sel nädalal hädasti vajab. Kokkuvõtvalt võiks oletada, et juba lähitulevikus ei küsi me enam, kuidas ja millest see maja tehtud on, vaid mida see maja teeb.

Samas on ju elumajad viimase paarisaja aasta jooksul teinud läbi tohutu arengu? Tõsi, viimase paarisaja aasta jooksul on majad palju muutunud. Elekter, kraanivesi, kanalisatsioon, ehitusmaterjalid ning leibkondade suurus ja elatustaseme üleüldine tõus on kõik tugevasti mõjutanud tänapäeva kodude kujunemislugu. Seeläbi on muutunud ka meie peremudelid ja sotsiaalsed suhted laiemalt. Järjest enam on hakatud arutlema selle üle, kas väljakujunenud arusaam heast ruumiprogrammist vastab ühiskonnas viimastel kümnenditel aset leidnud kiiretele muutustele. Suurimaks väljakutseks on kujunenud tasakaalu leidmine avatud planeeringu ja privaatsuse vahel. Tõesti, enam ei ela ühe katuse all mitu leibkonda, nagu sada aastat tagasi – vahel ei saa pereliikmed kodus peaaegu üldse kokku. Millega arvestada pla-

neerimisel, et kodu aitaks kaasa pereliikmete aktiivsemale suhtlemisele? Meie aina kiireneva elutempo juures jääb oma pere keskel olemiseks järjest vähem aega, seepärast tuleks kodu planeerimisel arvestada asjaolu, et ruumide paigutus ja iseloom mitte ainult ei võimaldaks, vaid ka soodustaks pereliikmete vahelist sagedast suhtlemist ja ühiseid tegevusi. Lapse arengu seisukohast on see eriti tähtis, sest kodus omandatakse palju elutähtsaid õppetunde. Teismeikka jõudes sulguvad noored sageli oma tuppa ja nendega suhtlemine muutub oluliselt harvemaks. Siiski võib mõne lihtsa lahendusega planeeringus ka siin suurendada juhuslike kohtumiste ja põgusate jutuajamiste tõenäosust märgatavalt. Näiteks võib magamistubade ette planeerida väiksema avatud ruumi, kus madal ja lai aknalaud oma pehmete patjadega meelitaks pigem sinna raamatut lugema või võrgus sõpradega suhtlema. Ka ülakorrusele viiv trepp ei pea tingimata algama esikust, vaid võiks juhatada koolist naasva lapse läbi köögi või elutoa. Soodsaima keskkonna igapäevaseks suhtlemiseks moodustavad multifunktsionaalsed ruumid, mis toetavad erinevaid, kuid samaaegseid toiminguid. Nii näiteks on järjest enam populaarsust kogumas köögisaare ümber moodustuv pereköök, kus lisaks toidu ühisele valmistamisele võib samas teha ka koolitükke, tegeleda vähem keskendumist nõudvate tööülesannetega või lihtsalt päeva juhtumistest pajatada. Elutubade planeerimisel võib seeläbi olla loovam. Mööbli paigutamise kõrval tasub planeerimisel arvestada kindlasti ka hobide ning ühiste tegevustega. Öeldakse ju, et pere, kes mängib koos, püsib koos. Töölt väsinuna naastes ei pruugi me alati leida endas energiat kõige selle üle juurelda ja koos rutiiniga võivad paljud õilsad eesmärgid ununeda. Seepärast oleks eriti positiivne, kui läbimõeldud lahendused jaksaksid meid veel aastate pärast inspireerida ja looks kutsuva keskkonna koos toimetamiseks. On iseenesest mõistetav, et noore pere tähelepanu keskpunktiks on lapsed ja füüsiline keskkond peaks toetama koos mängimist. Kuid just siis vajavad ka

vanemad aega teineteise jaoks ning selle eesmärgiga võiks kaaluda pereruumiga visuaalselt ühendatud sopikese loomist teineteisele pühendumiseks. Mõnikord ei julge inimesed kodu kavandades kõike seda arhitektile rääkida – et kuidas ma ikka kõik oma soovid ära räägin, võib-olla neid ei saagi teostada? Minu motoks on: ära kunagi karda unistada, ära pea juba ette oma soove teostamatuteks – lase oma fantaasial lennata ja unusta hetkeks kõik normid ja reeglid! Tuleb tõdeda, et planeeringud on pahatihti stampidesse kinni jäänud. Miks mitte läheneda oma maja projekteerimisele hoopis teise nurga alt, alustades oma tuleviku-unistuste kaardistamisega: kui suur ja lähedane minu perekond peaks olema, millega mu lapsed tegelevad, millised on ootused enda karjääri suhtes, millised on pereliikmete hobid, kui tähtis on minu jaoks kontakt loodusega jms. Selle asemel et mõelda, kui mitu ruutmeetrit läheb vaja, püüa endale ette kujutada, missugune õhkkond kodumajas võiks valitseda. Kas inspireerib hubane või avar ruum? Püüa ära tunda emotsioon, mida see keskkond esile toob. Siinkohal ei mõtle me veel seinte ja lagede peale või sellele, milliseid värve ja materjale on seal kasutatud. Näiteks võib kirjatööd tehes olla unistus hiiglaslikku padjahunnikusse toetudes mõtteid koguda või siis soov eralduda hoopis muust hoonest eemal seisvasse, tillukese aknaga puumajakesse. Või tekivad kõige paremad mõtted hoopis trepil istudes – teeme siis keset treppi veidi rohkem ruumi, astme kõrvale hubase akna ja igaks juhuks sülearvutile laadimispistiku! Kui aga vannituba on see koht, kus tavaliselt kõige tugevam «oma ruumi» tunne tekib, võib teha selle ju tavapärasest suurema ja avarama ning planeerida sisse nurgakese pehme vaiba ja suure tugitooliga. Kui sind aga iseloomustab kokkamise kirg, siis rõhuta seda julgelt: näiteks tõsta köök ja söögiruum ülemisele korrusele ja ühenda see suure katuseterrassiga. Võimalusi on lõputult ja unistustekodud sünnivadki julgelt unistades.


6

ELURUUM

22. november 2011

Kodu ostmine – teekond unistustest reaalsuseni UUED KORTERID TALLINNAS. Kuigi nii mitmedki Tallinna planeeritud korterelamute arendusprojektid on pankrotistunud, peatatud või lükatud paremasse tulevikku, leiab korteriturult siiski veel uut kaupa. Eluruumi toimetaja Rain Uusen külastas kolme näidiskorterit, et pakutavast aimu saada. KOIDU 100 ÜLDANDMED Suurus: 44,2 m2 Asukoht: Tallinna kesklinn, Koidu 100 (Uue-Maailma piirkond) Tubade arv: 2

Maia Daljajev Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht, kutseline maakler Mis teeb selle korteri ja maja elukeskkonnana eriliseks? Aadressil Koidu 100 on tegemist täiesti uue elamuga, milles maja arhitekt Tim Saan on jälginud 30ndate aastate arhitektuurilist stiili. Ühe trepikojaga elamu on väliselt küll eelmise sajandi alguse stiilis, kuid sisemiselt vägagi tänapäevane. Liftiga võib sõita soklikorrusel asuvast garaažist lausa viiendal korrusel asuvasse korterisse. Selline võimalus on küll ainult ühel korteriomanikul, kuna viimasel, s.o viiendal korrusel paikneb vaid üks suure terrassiga penthousetüüpi korter. Kuna majal on tavapärasest kõrgem esimene korrus, siis ka esimese korruse elanik ei pea trepist mitte jalgsi üles minema, vaid võib oma korrusele liftiga sõita. Tavapärasest erinev on tubade kõrgus, mis selles elamus on 2,65 meetrit. See annab korterile rohkem hingamisruumi ning lisab avarust. Elamus on kokku vaid 21 korterit ning kõik korterid on viimistletud ja sisustatud täpselt nii nagu tulevane korteriomanik soovib. Valmis oleme teinud vaid ühe korteri, et näidata huvilistele, millises kvaliteediklassis siseviimistlusmaterjale me müügihinna sees pakume. Korteri ostuga saab tulevane koduomanik sisearhitekt Aet Pieli konsultatsiooni, kes aitab siseviimistlusmaterjalide valimisel ja muudes sisustusküsimustes. Selle maja korterite omanikud on ainulaadsed ja me soovime

Fotod: Peeter Langovits, PM

pakkuda neile ka võimalust soetada ning sisustada endale ja oma perele ainulaadne kodu. Milliseid ruumilahenduslikke või planeeringu eripärasid võib esile tuua? Koidu 100 korterid pole abstraktsed. Sisearhitekt Aet Piel on need kujundatud konkreetsetele inimestele mõeldes: • Lastetubades on juba sisse projekteeritud raamaturiiulite ja riidekappide nišid.

• Korterites on lisaks rohketele kapiniššidele garderoobid, kuhu on võimalik teha ka pesuruum (olemas vajalikud kommunikatsioonid). • Suurtes 4-toalistes korterites on köök eraldatud elutoast osalise vaheseinaga, kööki on planeeritud saareke ehk lett. • Väiksemates, n-ö kaheinimesekorterites on rõhk pandud just atraktiivsusele – lükandvahesein ruumieraldajana, aknaga vannituba jms. • Kõikides vannitubades on suured valamuga tööpinnad, mille all on koht pesumasinale. • Läbimõeldud ruumi- ja mööblipaigutusega kaasneb ka läbimõeldud elektriprojekt.

ehita ühtegi korterit valmis lihtsalt nimetule elanikule (välja arvatud näidiskorter), vaid arvestame iga kodu siseviimistlusel eelkõige tulevase koduomaniku soove ja vastastikuseid võimalusi.

Kellele võiks korter enam sobida, kellele maaklerina seda korterit soovitaksite? See maja ning selle maja korter sobib inimestele, kes soovivad elada Tallinna kesklinnas, kuid mitte otse linna tuiksoonel; inimestele, kes tahavad elada väikeses elamus ja tuttavaks saada oma naabritega; inimestele, kes soovivad kodu viimistlemisel ja sisustamisel kasutada oma fantaasiat, sest me ei

Milliseid korteri või maja miinuseid tasub tähele panna? Selles korteris ja majas ei ole miinuseid, st puudusi – kui vaid saaks igale korterile veel puuduoleva rõdu juurde panna. Nii mõnigi potentsiaalne ostja, kellele see elamu ja korterid väga meeldivad, igatseb siiski seda linnainimese privaatõue – rõdu, mida kahjuks selle elamu esimese nelja korruse korteritel pole.

Milline on korteri hinnatase võrreldes turuolukorra ja sarnaste turul saada olevate korteritega? Korterite hinnad elamus on turul keskmisest hinnatasemest kõrgemad. Kuid selles elamus on ka turu keskmisest hinnatasemest parem ehituskvaliteet ja siseviimistlusklass. Sellesse elamusse ostavad korterid keskmisest kõrgemate soovide ja võimalustega inimesed.


22. november 2011

ELURUUM

7

VÄIKE-KALAMAJA ÜLDANDMED Korterite suurused: 35,4–127 m2 Asukoht: Tallinna kesklinn, Põhja pst 17 / Soo tn 1 Tubade arv: 1–5

Sveta Grün Väike-Kalamaja arenduse projektijuht, Metro Capital Management Mis teeb selle korteri ja maja elukeskkonnana eriliseks? Väike-Kalamaja projekti puhul on meil olnud unikaalne võimalus ühendada esialgu võimatuna näivad komponendid: mere ja südalinna lähedus, privaatselt piiratud territoorium majade vahel, liftiga majad Kalamajas, soe maa-alune parkla, suured terrassid paljudel korteritel. Esimese kolme hoone korterid on enamikus müüdud ning uued elanikud kolivad juba jõuludeks uude koju. Arendajana oleme erilist rõhku pööranud kvaliteedile ja inimeste mugavustele ning ilumeelele. Territoorium on suletud ning haljastusega on krunt püütud liigendada erinevateks aiaruumideks. Terrasside äärtesse on planeeritud lehtpõõsastest hekid, varjamaks otsest silmsidet möödakäijatega. Hoonetevahelisele alale istutatakse murelid, mitut tüüpi dekoratiivvahtra sorte, pihlakad. Majade esimese korruse korterid on avarate akende ning suurte terrassidega ning tänu privaatsele ja rohelisele haljasalale käsitletud pigem majaosadena Tallinna kesklinnas. Eriliseks omapäraks on territooriumit kahest küljest piirav kolme meetri kõrgune paekivisein, mis ehitustööde käigus renoveeritakse. Kortermajade ülemistel korrustel on korterid 16 m2 suuruste rõdudega, osa kortereid on ka läbi kahe korruse planeeringuga. Korteritel, millel pole rõdusid ega terrasse, on hoopis suured prantsuse rõdu tüüpi nurgaaknad, mis tagavad korterite valgusküllasuse. Milliseid ruumilahenduslikke või planeeringu eripärasid võib esile tuua? Korterite planeeringutes on suurt rõhku pööratud loogilisusele ning vajalike ruumide olemasolule. Suuremates korterites on master bedroom’id omaette vannitubade ja garderoobidega. Vannitubades ja köökides on arvestatud kodumasinate standardmõõtudega ja ruumid on planeeritud nii, et need sinna mahuksid. Ka ühetoalistesse korteritesse,

Fotod: Priit Grepp

mis on osutunud erakordselt populaarseks, on kõik eluks vajalik kenasti mahutatav. Korterite siseviimistluses on kasutatud kahte erinevat siseviimistluspaketti, mille vahel tulevane korteriomanik valida saab. Traditsiooniline viimistluspakett arvestab Kalamaja vormikeele ning toonidega. Lähtutud on traditsioonilistest materjalidest, rõhuasetusega 20. sajandi esimesele poolele (juugend- ja kodanlikesinduslik stiil). Nii seinte kui põrandate viimistlemisel on kasutatud suuremõõtmelist ja lihtsat vormikeelt. Põrandakatte materjaliks on 150 mm tammest laudpõrand. Modernsest viimistluspaketist leiab naturaalsete materjalide hõngu, mis toonide poolest sobib igati moodsale tulevikku vaatavale inimesele. Erinevalt traditsioonilisest paketist on modernses viimistluses rõhutatult tihe struktuur erinevate pindade mustris.

Kellele võiks korter enam sobida, kellele maaklerina seda korterit soovitaksite? Väike-Kalamaja kortermajad on sobilikud linlikku elustiili armastavale ning boheemlaslikku agulimiljööd hindavale inimesele. Praegused ostjad on kiirema elutempoga linlased, kes küll hindavad oma muruplatsi ja terrassi olemasolu, kuid ei ole valmis elama linna äärealadel ja kaotama palju aega kesklinna jõudmiseks. Need on inimesed, kes armastavad käia meelt lahutamas kesklinnas, ning kuna kesklinna-vanalinna on võimalik jalutada maksimaalselt kümne minutiga, on Soo tänava kortermajad väga heaks kodu soetamise kohaks. Korterid on ka väga sobilikud üürikorteriteks ning üheks ostjate grupiks on inimesed, kes soetavad korteri väljaüürimiseks. Milline on korteri hinnatase võrreldes turuolukorra ja sar-

naste turul saada olevate korteritega? Praegu on meil esimeses etapis valmivast 40 korterist müümata veel kaks korterit. Seega võib öelda, et oleme oma pakutavaga tabanud ostjate sihtgruppi väga hästi ning suur on huvi ka teises etapis valmiva 46 korteri vastu. Meie hinnatase vastab Kalamaja uute korterite hindadele, kuid võrreldes konkurentidega pakume mitmeid olulisi lisaväärtusi nagu turvaline ja soe parkimine, liftid ning ainult jalakäijatele mõeldud avar sisehoov. Milliseid korteri või maja miinuseid tasub tähele panna? Projekti miinuseks võiks pidada esimese etapi elanikele ebamugavust esimeseks aastaks, kui kõrval käib veel teise etapi ehitus. Plussiks jällegi seda, et kiiremad ostjad saavad kaasa rääkida muudatuste tegemisel oma tulevases kodus.


8

ELURUUM

22. november 2011

Fotod: Liis Treimann, PM

AIA/VANA-VIRU ÜLDANDMED Suurus: 159,2 m2 + terrass 206,9 m2 Asukoht: Tallinna vanalinn, Vana-Viru 13 / Aia 4, 4.-5. korrus Tubade arv: 4

Tiia Sooaluste Pindi Kinnisvara kesk- ja vanalinna maakler Mis teeb selle korteri ja maja elukeskkonnana eriliseks? Vanalinna serval paiknev uus arendusprojekt on nendele inimestele, kes otsivad midagi erilist, põnevat, luksuslikku, aga samas privaatset. Sõna eksklusiivne saab kasutada meil pakutavate eluruumide kohta väga harva – see elamu on kindlasti erandlik nii oma välise arhitektuuri kui ebatraditsiooniliste planeeringutega, samuti hinnaliste siseviimistlusmaterjalide poolest nii üldkasutatavates ruumides kui korterites. Arhitektuuriajakiri «A10» leidis ehitise olevat «tõeliselt tähelepanuväärse ja unikaalse». See korter on kindlasti unikaalne nii suure 209 m2 terrassi kui ka korrustevahelise klaastrepi poolest, rääkimata Tom Dixoni valgustitest ja Ulf Moritza modernsetest metalliläikega tapeetidest. Milliseid ruumilahenduslikke või planeeringu eripärasid võib esile tuua?

Maja eripäraks on see, et ostja soovi kohaselt on tal võimalus valida kas ultramoodsa siseviimistlusega modernne korter elamu uues osas või siis sellega sujuvalt liidetud vanas stiilis puitelamus, mis on sisult küll uhiuus, kuid stiililt samasugune kui sellel kohal varem paiknenud kaupmehemaja. Paljudel korteritel on ka terrassid või rõdud, mida vanalinnakorteritel leidub harva. Selle korteri hästi liigendatud siseplaneeringus on silmatorkavad nüri- ja teravnurgad, samuti rohkelt valgust püüdvad suured klaaspinnad, pakkudes vaateid kahele poole maja, mis jällegi on vanalinnas üsna harvaesinev.

Kellele võiks korter enam sobida, kellele maaklerina seda korterit soovitaksite? Selles majas asuvad korterid sobivad rutiinivaba ja loova vaimuga inimestele, kes ei karda teistest eristuda. Need inimesed on kursis sise- ja välisviimistluses kasutatud efektsete lahendustega ning oskavad neid ära tunda ja hinnata. Ühe näitena tooksin siia elamu trepikojas asuva maast laeni paikneva stiilse seinamaalingu ning korteris asuva 360° pöörleva kamina. Nad on ilmselt väga liikuvad nii kodu- kui välismaal ja neil käib palju sõpru, kellele uhkusega tutvustada oma uut täiesti erilist kodu.

Milline on korteri hinnatase võrreldes turuolukorra ja sarnaste turul saada olevate korteritega? Vanalinnas praegu sarnaseid päris uute korterelamute pakkumisi pole, küll aga pakutakse kapitaalselt renoveeritud elamutes asuvaid kortereid. Hinnatase on nendes mõnevõrra madalam. Milliseid korteri või maja miinuseid tasub tähele panna? Ainsa miinusena võin nimetada keskmisest tublisti kõrgemat hinnataset, kuid luksuskinnisvara müük võtabki kauem aega, sest ostjate ring on piiratud.


5 B MMJO O 0 T M P 7 J M O J V T  . PT D PX4U1FUFST CVSH"M NBUZ 3J HB,J FW ,PEVEFKBLPOUPSJUFLBVOJTUBNJOFKõVMVEFLT7BBTJEF KõVMVUPPEFUF LVOTUUBJNFEFKBLVVTLFEFIVMHJNüüL "TUSJUFFB 7JJNTJ  )BSKVNBB &TUPOJB UFM  TIJTIJ!TIJTIJFF XXXTIJTIJFF "WBUVEªUFIBTFQPPE«3PIVOFFNFUFF7JJNTJ.üüHJMWBSBTFNBUFLPMMFLUTJPPOJEFKääHJEKBOäJEJTFEIVMHJIJOEBEFTUXXXTIJTIJFFTBMF +BFNüüL"JBOEVTLFTLVTFEª)PSUFT«5BMMJOO ª)BOTBQMBOU«,JJMJ ª/V/PSEJL«7BCBEVTFWäMKBL 5BMMJOO )PNF:PVLBVQMVTFE5BMMJOOª3PDDBBM.BSFLFTLVT«  ªÜMFNJTUFLFTLVT« ª5äIFTBKV$JUZ« 5BSUVª4JTVTUVT&,BVCBNBKB« /BSWBª'BNBLFTLVT« 3BLWFSFª1õIKBLFTLVT« 7õSVª,BHVLFTLVT« +õIWJª+õIWJNööCMJNBKB«


ELURUUM

10

22. november 2011

Kui armas kodu tuleb müüa KINNISVARA VÄÄRTUS. Meie kodu on meile armas ja omane, kuid vahel tekib ootamatult vajadus kodu müüa või vahetada. Välimus loeb. Olukorras, kus pakkumisi on tunduvalt rohkem kui nõudlust, jõuavad parimate tehinguteni müüjad, kelle kinnisvara paistab silma peale õige hinna ning hea asukoha ka visuaalse korrektsuse poolest. Kaspar Pello Domus Kinnisvara maakler Kahjuks täidavad kinnisvara müügikuulutused, kus fotodelt paistavad silma eelkõige tubades vedelevad mänguasjad, köögis pesemata nõud ning vannitoas kuivavad riided, jätkuvalt kinnisvaraportaalide lugematuid lehekülgi. Kuna võimalikele ostjatele on korteri esmaseks tutvustuseks just fotod, peavad need olema ülevaatlikud, professionaalsed ning «puhtad» – vabad meie kõigi igapäevase eluga kogunevatest pisiasjadest, tarbeesemetest ning üleliigsest mööblist. Ostjad soovivad näha kergelt hoomatavat planeeringut, avarust ning ruumikust – teisisõnu, pakutavat kinnisvara, mitte müüja isikliku elu korraldust. Positiivse emotsiooni loomine müügifotodel on äärmiselt oluline, ent kuna ostuhuviliste soovid on väga erinevad, tuleks emotsioonide lisamisega olla pigem tagasihoidlik.

Maakler istutab lilli Enne müügiprotsessi algust tasub valmistuda suuremaks koristuseks. Alati saab küsida nõu korterit pildistama tulevalt kinnisvaramaaklerilt või fotograafilt. Kui müüja ei soovi mingil põhjusel elukutseliste abi kasutada, võiks kutsuda külla piisavalt kriitilise silmaga sõbra või lehitseda mõnd sisustusajakirja. Hea müügifoto sobib ka sisustusajakirja ning sellest tasub eeskuju võtta! Koos müüjatega oleme koristanud kööke ja liigutanud mööblit ning istutanud lilligi – seda kõike heade müügifotode jaoks, mis toovad igast korterist või majast välja parima.

Ostja tahab näha planeeringut Kapitaalremonti vajavates korterites on tihti heaks ideeks eemaldada kõik, mis võimalik. Hiljuti viisime vaid paari nädalaga õnnestunud tehinguni väikese katusekorteri, millest oli aastatega saanud kolikamber ning kasutute asjade ladustamise paik. Enne müügi alustamist palusin omanikul teha korter tühjaks – nii tühjaks, et jääksid vaid seinad, lagi

ja põrand. See võimaldas teha korterist ülevaatlikud müügifotod ning esile tulid kõik korteris olevad võimalused. Koristamata mööbliladu müües oleks võinud pikaks ajaks jääda ootama klienti, kes selle huvitava korteri potentsiaali läbi tohutute mööblihunnikute näinud oleks. Olen täiesti veendunud, et päev, mille omanik veetis suurpuhastust tehes, tõi talle märkimisväärselt kõrgema ruutmeetrihinna.

Hinda müügiremondi vajalikkust Pisivigade parandamine enne müüki on tore, kuid ei pruugi olla alati otstarbekas. Seinte ülevärvimine või uutele tapeetidele raha kulutamine ei pruugi end ära tasuda kõrgema müügihinnaga, sest tihtipeale näeb korterit ostev sihtgrupp seda jätkuvalt remonti vajavana, hindamata kõrgelt omanikupoolset lisainvesteeringut. Investeering muutub otstarbekaks siis, kui seeläbi säästetakse ostuhuvilist suurema remondi ettevõtmisest. Kindlasti tuleks müügieelse remondi küsimust arutada ka maakleriga. Taas näide elust enesest – vähese ostuhuviga, «omapärase» värvilahendusega korterile lasi omanik teha värskenduskuuri, värvides seinad heledaks ning peites ajaga tekkinud värvipraod. Saime uued ülevaatlikud müügifotod ning tulemuseks loodetud suurenenud ostuhuvi. Müüja sai väga kiirelt ka nähtud vaeva premeeriva tehingu.

Maakler kui stiilinõustaja Soovitan varuda aega korteri müügiettevalmistuseks ning küsida julgelt nõu, kuidas presenteerida enda kinnisvara õigele sihtgrupile ja seda parimal viisil. Info hulk, mida omanik edukaks müügikorralduseks vajab, on väga suur ning parim koht selle hankimiseks on kinnisvara müügikorraldusele spetsialiseerunud firmad. Kinnisvaramaakler näeb enda töös sadu erinevaid kortereid ja maju, samuti erinevaid ostjaid ja müüjaid. Seetõttu on tema teadmistele tuginedes lihtne tuua välja just need nüansid, mis toovad esile teie kinnisvara parimad küljed.

Oma kodust müügifotosid tehes pole patt saavutatuga uhkustada. Pööra tähelepanu ka maitsekatele detailidele, sest hea müügifoto on kui väljavõte sisustusajakirjast, tekitades potentsiaalses ostjas emotsiooni – «just sellist kodu ma tahaksingi!». Foto: Scanpix/CORBIS

Kuidas oma kodu müüdavas heakorras hoida? Kuigi me kodu soetades ja seal end sisse seades ei mõtle müügile, on kaval sättida oma igapäevaelu nii, et vajadusel korter kohe ka müügikorras oleks. • Pane maha vaipkatted, et põrandat kriimustuste eest kaitsta. • Tapeetide asemel eelista seina värvimist. Enne müüki saab vajadusel seinad üle värvida. Värvimisel eelista heledaid pastelseid toone. • Hoia trapid puhtad ja õhuta tube regulaarselt. • Hügieenist pea kinni ka koduloomade puhul. • Asjad olgu kappides ja üldpilt pigem minimalistlik. • Kõige olulisem on selgelt puhtus ja ruumikas üldpilt. • Kui pead hakkama kodu müüma, küsi kinnisvaraspetsialistilt, kas ta soovitab müügieelset remonti, sest lisainvesteering ei pruugi end alati ära tasuda. • Sisustusest olulisem on see, et korteri või maja torustik, elektrijuhtmed, vundamendi hüdroisolatsioon, soojustus jms oleks korralikult tehtud ja hooldatud. • Nii eramu kui ka kortermaja puhul on oluline korras hoov – korista ära praht, vanametall, segamini lauahunnikud. • Aiapiire peaks olema korras – vana ja väsinud piire on parem eemaldada. • Haljastuse osas peaks olema külvatud vähemalt muru, et aed poleks porine mülgas. Muru hoia hooldatult, niida regulaarselt. Hoonestamata kinnistute osas võiks anda veel soovituse krunt võsast puhastada ja alles jätta vaid kenamad puud. Kui tegu on krundiga, kus on vaid rohumaa, võiks kaaluda lisaväärtuse andmist ja istutada sobivatesse kohtadesse, mis tulevikus ehituse ega sissesõidutee jalgu ei jää, mõned puud ja põõsad. ALLIKAS: KASPAR PELLO, DOMUS KINNISVARA


ELURUUM

22. november 2011

11

Praktilisi nõuandeid maaklerilt oma kodu kujundamiseks Margit Alloja Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Küllap on teada, et kui kodu on meiega harmoonias, siis on koduuksest sisse astudes naeratus alati näol. Tunne, et kodus on kerge ja hea olla, kaalub üles väiksemagi investeeringu. Vahel polegi vaja seda väikest investeeringut teha, sest tänapäevane sisustustrend ütleb: trend on olla mittetrendikas ehk säästa keskkonda. Kui see põhimõte ei rahulda, siis on soovitav jälgida pingutamata elegantsi koos mugavusega.

Mis on täna ja homme moes? 1. Kasuta elavaid, kuid elegantseid värve: roosa, kollane, lilla jms kombineeritult neutraalse valge, hõbedase, kuldse ja halliga. 2. Luba endale luksust ja eksootikat – see stiil on tagasi. 3. Tekstuuride valikul lähtu nendest, mis on inspiratsiooni saanud loodusest. 4. Materjalide puhul pea silmas, et nad oleksid soojad, lihtsasti puhastatavad, samas mugavad ja luksusliku viimistlusega.

Ilunipid, millega sisekujunduses üldjuhul mööda ei pane: 1. Vähem on rohkem.

2. Hoia ühte kindlat ja puhast stiili. 3. Püüa materjale võimalikult palju ühtlustada, kuid mitte 100 protsenti. 4. Jälgi sümmeetriat, kuid ära sellega üle piiri mine. 5. Loo oma koju absoluutset kontrasti. 6. Köök on kodu süda – võid kindel olla, et suurepärane köök on kodu A ja O ning kaalub tihtilugu üles kõik muud ruumid. 7. Korralik töö on kõige tähtsam.

Mida võiks pigem vältida? 1. Psühholoogiliselt ja füsioloogiliselt ebamugavaid värve, tooteid, mustreid jms. 2. Ebapraktilisi lahendusi, nt liiga madalal või kõrgel paiknevad kraanikausid. 3. Liialt palju sünteetilisi materjale ja keemiat. 4. Võltsmaterjale – eelista ehtsaid puidust laetalasid kleebitud või võltsmaterjalist ilutaladele. 5. Üliraskesti hooldatavaid materjale. Kui aga ei oska oma soove ja nägemust rakendada nii, et hiljem ise rahule jääks, on soovitatav ja lõppkokkuvõttes odavam kasutada sisekujundaja abi. Tihtilugu on tulemus nii hea, et toob tulevikus rõõmu igasse päeva.

Oma koju värve valides ole mänguline, kuid järgi ühte stiili ja kombineeri omavahel sobituvaid värvitoone – nii saad ühtlasema ja maitsekama tulemuse. Foto: Scanpix/CORBIS


12

ELURUUM

22. november 2011

Armsad Eesti asjad KÄSITÖÖ. Kogu maailmas on päevakorral arukas tarbimine ja uuskasutus, moes on unikaalsed sisustusaksessuaarid ja rahvuslik käsitöö. Ka kõige otstarbekamalt kujundatud kodu vajab mõnda niisugust eset, milles on talletunud autori-meistri kordumatu käejälg. Eluruum leidis novembri alguses Tallinnas toimunud Mardilaadalt kimbu Eesti meistrite loodud asju, mis panevad igas elamises (sisustus)i-le täpi. Kirjutab Tiina Kolk. Vajalik abimees Sügistalvisel ajal kulub üks tugev saapasulane igasse majapidamisse marjaks ära. Rannarahva muuseumist Viimsis saab külastaja niisuguse abimehe kaasa osta. www.rannarahvamuuseum.ee

Mõistlik uuskasutus

Fotod Liis Treimann

Aastaid lapitööd teinud Marja Matiisen tutvustab leidlikku suhtumist vanadesse ja väsinud tekstiilidesse. Tema õmmeldud linikud, pajalapid jms sobituvad kõikidesse kodudesse. www.marjamatiisen.com

Aegumatu sepakunst Lõunakella autor on sepp Alvar Heiste, kelle meeleolukad tarbeesemed on müügil käsitööesindustes. See kaunikõlaliselt helisev taies kuulub nii metsade rüppe väärikasse palkmajja kui vanalinna elamisse. www.sepikoda.ee

Vanapaberi väärindamine Pärnu käsitöömeister Margus Rebane on pununud reklaamlehtedest ajalehekorve, õlakotte jms. Niisuguses makulatuurmahutis võib riidest poekotte vms hoida. www.maarjamagadaleenagild.ee

Ilus märgisüsteem Tekstiilidega on kõige lihtsam interjööre ilmestada. Seinavaipu, saanitekke, põrandariideid, linikuid ja laudlinu kudusid-heegeldasid-tikkisid-õmblesid meie esiemad küünlavalgel. Noil ammustel aegadel loodud mustrid ja koekirjad inspireerivad aga tänapäeva tekstiilikunstnikke ja -disainereid moekate ornamentide kavandamisel. Eesti folkloorist said ideid oma vaiba tegemisel ka Olustvere TMK rahvusliku tekstiili eriala lõpetanud.

Muhu taburet Selle käsitsi maalitud istme kavandas Nona Viro, kes sai impulsi saare pulmapõlle ornamendist. Lõbus pink on saadaval disainigaleriis Etno.ee. www.etno.ee


Philips tutvustab uut puhastussüsteemi, mis imeb, peseb ja kuivatab ühekorraga, jättes teile rohkem

Teie kodu

on väga väärtuslik koht ning puhtas kodus meeldib olla nii teile endale kui ka teie pereliikmetele ja sõpradele. Kindlasti teate ka seda, et tõeliselt puhas kodu tähendab värskelt puhastatud säravaid põrandaid. Põrandate pesemine on ainus viis peene tolmu ja plekkide eemaldamiseks. Tolmuimejaga puhastamine, pesemine ja kuivada laskmine võtab aga sageli palju aega ja energiat. Philips tutvustab uut murrangulist seadet AquaTrio Pro, mis aitab säästa aega ja vaeva, sest see imeb nii tolmu kui ka peseb ja kuivatab kõvu põrandaid, tagades täiuslikult puhta pinna poole väiksema jõupingutusega. AquaTrio Pro sobib suurepäraselt kõikidele kõvadele pindadele, näiteks puit- ja vinüülpõrandatele, keraamilistest või kiviplaatidest põrandatele ning samuti laminaatparketile. Seade kasutab teedrajavat nn kolmekordse kiirenduse tehnoloogiat – mustuse eemaldamine, pesemine ja kuivatamine toimub ühekorraga. Esmalt imeb võimas tsükliline tolmuimemissüsteem endasse kogu tolmu ja lahtise mustuse ning seejärel pesevad kiiresti pöörlevad mikrokiudharjad põranda puhtaks, eemaldades plekid, vedelikud ja pritsmed. Uuenduslike harjade mehaaniline võimsus on 6700 p/min ehk nad pöörlevad teie õrnade põrandate eest hoolitsedes kiiremini kui automootor. Põranda kuju täpselt järgivad harjad eemaldavad tõhusalt kleepuvad plekid ning pääsevad isegi raskesti puhastatavatesse pragudesse. Viimaks imeb teine pöörlev hari allesjäänud vee endasse, kiirendades kuivamisaega hariliku põrandapesuga võrreldes poole võrra – nii jääb teile rohkem vaba aega. Selleks, et põrandapesu toimuks alati puhta veega, on AquaTrio Prol eraldi puhta ja musta vee mahuti. Tänu sellele ei hõõru masin musta vett põrandale laiali. Samuti pole vaja vaeva näha AquaTrio Pro käsitsi puhastamisega. Mitte ainult harjad ei puhasta end pideva värske vee pealevoolu abil ise, vaid ka imemissüsteem loputab end pärast kasutamist. Asetage seade lihtsalt spetsiaalsele loputusalusele, valage seadmesse tassitäis vett ja lülitage see paariks sekundiks tööle.

vaba aega.

AquaTrio Pro kulutab tunduvalt vähem vett, kuid on palju tõhusam kui korrapärane lapiga põrandapesu. Ühe paagitäiega, mis mahutab vähem kui 700 ml, saab puhastada enam kui 60 m2 kõva põrandat, mistõttu seade on eriti kasulik suurte pindade hooldamiseks. Võrreldes märja lapiga põrandapesuga kulutab seade 70% vähem vett. Lisaks säästavad AquaTrio Pro nutikas tehnoloogia ja ülitõhus puhastussüsteem võrreldes tolmuimejaga puhastamisega kuni 50% elektrienergiat. AquaTrio Pro murranguline tehnoloogia vähendab täiuslikult puhaste põrandate saavutamiseks kuluvat aega ja energiat poole võrra. Te ei pea enam nii palju rasket tööd tegema ja saate rohkem vaba aega nautida.

Omadused Suurepärane sooritusvõime n Ainulaadne kolmekordse kiirenduse tehnoloogia tagab esmaklassilise tulemuse n Põrand kuivab kuni 50% kiiremini

Tagatud puhtus n Eraldi mahuti puhta ja musta vee jaoks n Kiiresti pöörlevad harjad puhastavad ennast töötamise ajal ise

Ideaalne kõikidele kõvadele põrandatele n Puit, parkett, laminaat, vinüül, keraamilised plaadid, looduslik kivi jne

Kergesti kasutatav ja tõhus n Töötab tõhusalt nii külma kui ka sooja kraaniveega, nii puhastusvahendiga kui ka ilma n Puhastab ühe paagitäiega enam kui 60 m2 n Musta vee mahuti täitumise / puhta vee mahuti tühjenemise märgutuli n Loputusalus muudab seadme isepuhastuvaks n Säästke kuni 50% energiat ja kuni 70% vett


14

ELURUUM

22. november 2011

Rõivad on iga kodu loomulik osa KODU JA RIIDED. Kuigi riided on meie koduse elu lahutamatuks osaks ja kaaslaseks, pöörame rõivaesemetele, nende hooldamisele ja eluea pikendamisele teenimatult vähe tähelepanu.

Kord aastas tasub garderoobi põhjalikult revideerida – nii võid sealt leida rõivaid, mille olemasolu sulle endalegi üllatuseks tuleb. Foto: CORIBS/Scanpix


ELURUUM

22. november 2011 Aivar Roop A La Carte Uniforms’i tegevjuht Eesti keeles kutsume esemeid, mis meie kehale küll kunstlikult, kuid silmapaistval moel viimistluse annavad, mitmeti – riided, rõivad, vormid, kehakatted, kaltsud jm. Inimeste hoiakudki seoses riietumise, nende valimise ja igapäevase hooldamisega võivad olla väga erinevad. Lääne ühiskond on nüüdseks tarbimishulluse järjekordse etapi läbinud ning see avaldub ka suhtumises riietesse – ühelt poolt on vähenenud nõudlus riietusemete järele, kuna raha, mis uute riiete soetamiseks kulub, jäi majanduslanguse tingimustes vähemaks; teisalt toimuvad põhimõttelised muutused riikides, kus riiete masstootmine on viimastel kümnenditel aset leidnud ehk siis peamiselt Hiinas. Senise masstootmise suurriigis viiakse läbi elatustaseme tõstmise riiklikku programmi ning hiinlased pole enam nõus ühe dollari eest päevas töötama ja elama. See on nihutamas rõivatootmist tagasi lääne ja põhja poole, mille positiivne külg on siinse tekstiilisektori elavnemine ja rõivaste üleüldise kvaliteedi kasv. Negatiivseks küljeks on loomulikult kõrgemad hinnad ning surve tarbimisharjumuste muutmisele. Julgen väita, et kiirmoe-ajastu on languses ja moodne lääne inimene suhtub üha enam rõivastesse kui kestvuskaupadesse. Nii nagu me ei pea mõistlikuks iga hooaeg kord või kaks oma pesumasinat välja vahetada, sest turule tuli uue kujuga masin, ei pea me varsti enam mõistlikuks ka igal hooajal uue pintsaku, jope või teksade ostmist.

– kui miskit nässu läheb, saab ju kohe uue osta. Sama ükskõikselt võivad töötajad suhtuda ka oma ametirõivastesse, millesse on tööandja investeerinud märkimisväärse summa.

Ka riided vajavad asjatundjate abi Lihtsaim, millest saab alustada igaüks – tee oma riiete hoidmise kohtades (kapid, panipaigad või garaaž) põhjalik inventuur. Sellest võiks saada omamoodi traditsioon – jagada oma olemasolev garderoob kord aastas vähemalt kolmeks – kestvusriided (rätsepaülikond, kleit, kostüüm, mantlid ja peakatted), moekaubad ning «uut võimalust ootavad riided» ehk need rõivaesemed, mis on tolmu kogudes oodanud paikamist, lühendamist, tuunimist ja kasutusele võtmist juba mitmendat hooaega. Kestvuskaubad, isegi, kui te neid terve hooaeg kandnud pole, vajavad tuulutamist. Nii otseses kui kaudses mõttes. Soodsa ilma korral oleks mõistlik riided, mille valmistamisel on kasutatud naturaalsest kiust kangaid ja materjale (nahk, karusnahk), lasta õues tuulduda. Määrdunud riideid tasub lasta puhastada asjatundja juures. Voodrid ja vaheriietega töödeldud tooted vajavad kuumtöötlust nii puhastamisel kui pressimisel. Kui selline ese pole otseselt määrdunud, oleks soovitav seda siiski asjatundlikus ettevõttes keemiliselt kergelt puhastada ning mis peamine – lasta aurumannekeenil pressida. See säilitab vaheriietega töödeldud eseme vajalikud kumerused ja vormi.

Igale asjale oma koht Kuigi tootjad pakuvad üha enam funktsionaalseid kangaid, mis ei kortsu, ei kaota töötlemisel värvi ega tõmba temperatuuri mõjul kokku, on vaba aja kestvuskaupade puhul jätkuvalt lemmikuks naturaalsed kiud nagu vill, siid, kašmiir, orgaaniline puuvill, bambus jt. Kõrge kvaliteediga naturaalsest kiust tooted on prestiižiküsimus, mõnele ka harjumuse asi, kuid paljudele tervise küsimus (ülitundlikkus, allergiad jne kunstkiudude suhtes). Viimast silmas pidades peaksime kodus olema tähelepanelikud just kestvusrõivaste hoiustamisel – neid ei sobi panna terveks hooajaks umbsetesse plastkottidesse ei vaakumis ega kinnikaetuna. Kestvusrõivastele peaksite leidma väärika koha mõnes vähemkäidavas koduses ruumis, kus on normaalne toatemperatuur, kuid samas on hoolitsetud selle eest, et rõivastel oleks piisavalt ruumi rippes oma kandmisaega oodata (v.a kootud tooted). Liigset tolmu ning pidevat nihutamist, kui tegemist on kvaliteetsete hooajariietega, tuleks vältida ehk et ükskõik kui hoolikalt pakitud rätsepaülikond ei sobi esikukappi, kus hoitakse niiskeid üleriideid või lausa jalatseid. Ärge fetišeerige üle kvaliteetseid ja kalleid riideid. Ka need on mõeldud kandmiseks, mitte lastelastele pärandamiseks. Kandke oma kenasid rätsepapintsakuid või karusnahast tooteid julgelt ka vähem pidulikel sündmustel, kombineerides neid julgelt näiteks

Planeeri ostu ja hooldamist Sellega seoses on muutumas ka meie kodune keskkond, kus me kestvuskauba staatusesse tõusvaid riideid hoiame. Taas pesumasinat appi võttes – tema ostu me planeerime, mõtleme enne veidi, kuhu ta panna – kas kööki, keldrisse või vannituppa. Kus oleks uuel kodumasinal kõige turvalisem paikneda ajal, kui teda pole vaja ning mugav võtta, kui tarvis. Pesumasinat omades tahame, et ta oleks alati enam-vähem samasuguses seisus, töökorras ja puhas. Kiirmoe-ajastul on rõivaste eluiga aga lühike ning seetõttu on üles kasvanud terve põlvkond moetarbijaid, kes viskavad klassikalise pintsaku terveks ööks diivanile või peavad riiete hooldusjuhendite lugemist ajaraiskamiseks

Mida läbimõeldumalt riideid hoiustada, seda pikem on nende eluiga ja seda parem on ülevaade ka olemasolevast. Foto: CORBIS/Scanpix

15 teksade või sportlike särkidega – see on trendikas, teeb tuju kindlasti paremaks ning täidab loomuliku tuulutamise ülesannet, mida hea riie vajab.

Miksime ja taaskasutame Kui olete pigem moesuundade järgi riietuv inimene, soovitan rohkem miksida moekat ja kestvat. Kui see pole teie jaoks huvitav, mõelge taaskasutamisele. Moeajakirjad ja meedia on taaskasutatud riietele pööranud piisavalt tähelepanu – ammutage sealt inspiratsiooni, või külastage kohalike taaskasutusmoe gurude kodulehekülgesid ja stuudioid, näiteks Reet Aus või ReUse Republic. Mõlemad nimetatud brändid ei tegele pelgalt kaltsukatest leitud riiete ribadeks lõikamise ja taas kokku õmblemisega, vaid uue elu andmisega kasutamata või väga vähe kasutatud riietele. Moemaia inimese kodus leidub kindlasti rõivaid, mida pole kunagi, või kui, siis vaid korrapaar kantud, mistõttu soovitan järgmise poodlemistuuri asemel visata pilk oma riidekappi ning lasta oma fantaasial lennata. Kui niit ja nõel pole teie sõbrad, leiab ateljeesid, kes on valmis teie uutmoodi moenälga kindlasti kustutama.

Põhjalik inventuur garderoobis Kolmas tüüp riideid rändavad meie kodudes kapist kappi, toast tuppa, esimeselt korruselt teisele ja siis jälle tagasi esimesele. Kui teil ei õnnestu neile riietele teist elu anda, mis iganes selle põhjuseks võib olla, kinkige need ära või tehke neist lõbusad paja- või tolmulapid. Aastaid kandjaootel olevad rõivad on ideaalseks pesapaigaks kahjuritele, närilistele, niiskuse korral ka hallitusele, mõjudes halvasti teie kodu mikrokliimale. Samas hoiavad nad kinni ka alati nappivat hoiustamispinda, mida saaks kasutada väärtuslike rõivaste korralikuks hoidmiseks. Lähenevat väga pidulike sündmuste hooaega silmas pidades võiks mõelda – vahest tasub just nüüd teha oma garderoobis või kapis põhjalik inventuur ning lasta rätsepal valmistada omale kostüüm, mis oskuslikult hooldades, hoiustades ja kandes on in ka järgmised viis-kuus või enamgi aastat. Moest läinud maksipikkuse ja -laiusega riided lase aga lühemaks või kitsamaks teha, et olla moekohaselt slim, taaskasutades nii armsaks saanud riideid vääriliselt, loobudes tolmu- ja bakteritefarmiks saanud riietest sootuks.


16

ELURUUM

22. november 2011

Võtame katusealused eluruumina kasutusele PÖÖNINGU ÜMBEREHITAMINE avardab elamist ja muudab kodu iseloomu. Enne töö alustamist tasub kaaluda, kas katusealust kasutada töötoana, majutada seal külalisi või teha sinna hoopis romantiline muusika kuulamise ja raamatu lugemise pelgupaik. Tiina Kolk tiina.kolk@postimees.ee

rilamp ja sundventilatsioon,» kõneleb arhitekt.

Seejuures tuleb aga arvestada, et pööningu ümberehitamist reguleerib rida eeskirju, mida tuleb järgida. Miljööväärtuslikes piirkondades ja muinsuskaitse all olevates majades on kõikideks töödeks vaja eriluba. Alles siis, kui projektil – mille on teinud volitatud arhitekt – on kõik nõutud kooskõlastused olemas, võib seda hakata ellu viima. Kuigi üldiselt on pööningu ümberehitustööd suhteliselt lihtsad, sõltub nende võimalikkus kõigepealt maja katusekonstruktsioonist. Kui vintskapi paigaldamine vajab tõenäoliselt lisatoestust, siis katuseaknaid võib probleemideta lisada, jagab nõuandeid Velux Eesti arhitekt Kirsti Matikainen.

Katusealuste eripära

Ligipääs katusealusesse Paigaldatavate katuseakende arv ja suurus sõltub pööningu suurusest, selle asukohast ilmakaarte suhtes, olemasolevatest akendest ja kavandatavast ruumiprogrammist. Samuti peab arvestama, mis otstarve on (uutel) ruumidel ja kui kõrgele või madalale saab akna(id) panna. Alustuseks tuleb lahendada juurdepääs katusekorrusele – kui varem roniti pööningule laeluugi kaudu redeliga, siis ümberehituse käigus peab ava suurendama ja stabiilse trepi paigaldama. «Kui on plaanis pooleteisekorruselise viilkatusega eramu katusealusele elu viia, on mõttekas trepi kohale panna katuseaken, sest see valgustab ühtlasi trepihalli ja esimese korruse esikut,» soovitab Matikainen. Üsna sageli planeeritakse katusealustesse nn puhketsoon. Tavaliselt on magamis- ja külalistoad ette nähtud maja otsaseina, aga pesuruum ja WC viiakse viilu alla. «Neisse ruumidesse on samuti otstarbekas paigaldada katuseaknaid, sest loomulik valgus ja võimalus ruumi tuulutada on igal juhul parem variant kui elekt-

Pööninguruumid on alati omamoodi võluvad. Nagu kõiki ahtaid ruume, «suurendavad» neid heledad värvitoonid ja ülalt langev valgus. Isegi siis, kui toas on otsaaken, täiendavad katuseakendest tulev valgus ning silmailu pakkuvad vaated ruumi üldmuljet. Interjöörist ja mööbli paigutusest sõltuvalt on võimalik valida alt või ülevalt avatavate akende vahel. Esimese variandi puhul saab akna lükata täiesti lahti ja nõnda avaneb panoraamvaade ümbrusele. Kui kujundus võimaldab, võib akna tuua üsna madalale, vaid pisut kõrgemale põrandapinnast – rõhutatult avardavat efekti pakub see madalate, näiteks 2,30 meetri kõrguse katuseharjaga ruumide puhul, arutleb Matikainen. «Veluxi Cabrio mudel võimaldab huvitavat rõdulahendust ilma rõdu ehitamata, sobides hästi nii magamis- kui ka töötuppa,» tutvustab Matikainen. Kordumatult lahendasid oma maakodus katusekorruse arhitekt Raul Vaiksoo ja disainer Krista Aren. Selleks, et väärikasse palkhoonesse piisavalt loomulikku valgust saada, võtsid nad kasutusele katuseaknad. Lisaks tegi Vaiksoo väga omanäolise maja lakaseina, milles hõre lipirida ja klaasipind moodustuvad suure, valgust tulvava akna. Pööningu kujundamisel tulekski leida sellised lahendused, mis ruumi omapära veelgi rõhutaksid. Katusekorruse praktilisusele lisavad ilmet nähtavale jäetud konstruktsioonid, hea loomulik valgus ja vaba planeering, samas tekitab postide ja talade võrgustik erinevaid tegevuspiirkondi. Kui aga katusealune on jagatud erinevateks väiksemateks ruumideks, võib iga toa omamoodi lahendada, nendib Matikainen.

Arhitekt Raul Vaiksoo maakodus on lakasein üks suur valgust tulvav aken, mida ilmestab hõre lipirida. Foto: Marina Puškar

Veluxi mudel Corbio võimaldab huvitavat rõdulahendust ka neisse ruumidesse, kuhu tegelikult pole üldse võimalik rõdu ehitada. Foto: Velux

Katuseaken toob mõnusasse koduspaasse nii päevavalgust kui ka võimalust nautida tähistaevast. Foto: Peeter Langovits


ELURUUM

22. november 2011

17

Too nutikas rohelus eluruumi MOODNE ROHELUS. Rõõm tõdeda, et innovatsioon toimub ka lillepotimaailmas, kus otsitakse mugavaid lahendusi, mis aitaksid taimekasvamisest rõõmu tunda ka neil, kes end aedniku rollis just kõige kindlamalt ei tunne. Kuid soov on ühine – kaunistada ümbritsevat keskkonda rohelusega ja tahe kasvatada oma maitsetaimed ise. Maivi Talving Aianduskeskuse Hansaplant turundusjuht Müügiküpseks on saanud Eestis välja mõeldud innovaatiline taimepott Click & Grow, mis laiemale üldsusele sai tuntuks eelmisel aastal saatest Ajujaht, pälvides kümnete geniaalsete ideede seas esimese koha. Nutipoti loojate lubadus adus on suurejooneline: «Kõigist võib saada aednik». Tõepoolest, Click & Grow lillepotis kasvavat taime ei pea kastma, väetama ega selle eest muul viisil hoolitsema. Potis olevaid seemneid id ümbritseb kõrgtehnoloogiline ne süsteem, mis sisaldab sensoreid, nsoreid, protsessorit ja tarkvara, mis is teebki ära pea et kogu aednikutöö. ö. Lihtsalt aseta potti valitud itud taimekassett, lisa vesi ja mõnee nädala pärast võib näha juba tärkavaid ärkavaid võrseid. Kui taim oma kasvamisesvamisega lõpule on jõudnud, võid õid potti asetada uue taimekasseti.. Nutika aedniku stardikomplekt maksab 39 eurot. Praegu on Click & Grow ow tootevalikus basiilikute segu, gu, kirinõges, peiulill, kirsstomat, omat, paprika, mätashari ja virkliisu. rkliisu. Kuulda on, et taimede valik ik saab peagi uut täiendust. Välja tasub tuua ka orgaaniliste aaniliste väetiste kasutamise kasvusubstvusubstraadis. Kuna käes on aasta ta pimedaim aeg, tuleb hoolitsedaa ka lisavalguse eest, kas siis muretseda uretseda

spetsiaalne taimelamp või leida nutipotile väga hea valgustusega koht. Hea valgus aitab taimel üle elada kõige kriitilisema ajaperioodi, mis on eriti oluline just tärkamise ajal.

Vali sobivat värvi kasvupott Põhjamaade disaini ja leidlikkust esindab nutipott Herbi:ie, mille kasvateeb eriliseks see, et taimed kasva vad potis ilma mullata, st vesikasvatusmeetodil ning taimelamp on potiga mugavalt ühes. Herb:ie abiga võib kasvatada salateid, maitsetaimi, köögivilju ja isegi lilli, kas seemnest või jätkata kauplustest oste-

tud valmis maitsetaimede kasvatamist. Seadme toimimise saladus peitub vesikasvatusmeetodil – taime varustatakse õige koguse vee ja toitainetega. Herb:ie abil kasvatatud taimed on ökoloogiliselt puhtad ning taimede kasvatamise protsessis kasutatav energiakogus väga väike. Seade koosneb veeanumast, kasvamiveepumbast ning taime kasvami seks sobilikku valgust andvast valgustist. Herb:ie puhul on vahva seegi, et potti saab valida päris mitmes värvitoonis – valikus on punane, roheline, must ja valge. Integreeritud taimelambi

tõttu on nutipoti hind kallim, makstes ligikaudu 113 eurot.

Leia hetki oma taime jaoks Olgugi et tänapäevased nutikad taimepotid teevad peaaegu kõik sinu eest ise ära, tasub meeles pidada, et iga taim vajab inimese tähelepanu ning just selle inimese, kes teda oma rõõmuks kasvatab. Tea, et olles ümbritsetud sinu Tea tähelepanuga, soovib taim sulle tähelep seda ka tagasi anda – soovides olla jaoks veelgi ilusam, et sind nii sinu jao veelgi eenam rõõmustada. Vanarahvas ütleb, et taimega Van paremini sõbraks, kui enne saad p lisamist pistad oma näpud vee lis kastmisvette. Kui tuleb soe aeg, kastmi aeg-ajalt aken ja lase taimel suava aeg kuu ja tähtedega – helda päikese, p lase tal ta saada osa sellest ühisest loodusest, mille osa ta on. loodus

Tagurpidi elamus Tagur

w ro G k& lic C : to Fo

Hoopis teistsugust elamust pakub tagurpidi taimepott Sky Planter, tagurp saab riputada lakke, taim almille sa lapoole rippumas. Esialgu kõlab see uskumatuna, kuid Sky Planus teri lillepott seda tõepoolest võilil maldab, malda sest tegemist on omalaadse tootega – vesi ja muld ei pudene kasvupotist välja. Taimele tagurpidi olemine halTaim vasti ei mõju, sest ta kohandab end kasvutingimuste järgi, nii nagu lookasvuti duseski. Sky Planter on päästev laduseski hendus ka neile, kellel laudadel või aknalaudadel ruumi enam pole. aknalau


18

ELURUUM

22. november 2011

Värvitud vannituba – lihtsalt saavutatav vastupidav tulemus VANNITUBADES on enim levinud plaatimine, kuid vee- ja niiskuskindla lahenduse saavutab ka värvidega, kusjuures kvaliteedis ei tule järele anda. Janno Tabas Sadolini Värvikeskuse Tartu kaupluse juhataja

šabloone-templeid, muudes seintes on võimalik kasutada ka erinevaid dekoratiivvärve. Dekoratiivvärve kasutades pea silmas, et struktuursed ja matid pinnad koguvad mustust kergemini ning on raskemini puhastatavad. Küsi spetsialisti käest, missugune dekoratiivvärv just vannituppa võiks sobida. Seintes, mis veega otseselt kokku ei puutu ning ka laes on sobilik kasutada ka muid seinavärve, mis hallitusvastaseid aineid ei sisalda, nagu näiteks Bindo 20 või Inova Glamour, kuid seda eeldusel, et aluspind on niiskuskindlalt viimistletud – niiskuskindla pahtli ja Robust Vatrumsgrundiga. Kui kasutad Robust Vatrumsgrundi klaaskiudkangata, ära liim-kruntvärvi veega lahjenda.

Värvida on lihtne ning soodne, ka värskenduskuuri saab läbi viia kiirelt, kui näiteks eelnev värvilahendus kipub ära tüütama. Et saavutada vastupidav ja kvaliteetne tulemus ka plaatideta, tuleb kinni pidada kindlatest reeglitest.

Aluspinna ettevalmistamine Kui aluspinnaks pole betoon või krohvitud pind, tuleb niiske ruumi seinte alusmaterjalina kasutada ka spetsiaalset niiskuskindlat kipsplaati. Kipsplaadile tuleb teha lauspahteldus niiskesse ruumi mõldud pahtliga Maxi Aqua. Pahtlil tuleb lasta kuivada vähemalt kolm tundi. Lihvi pind ning puhasta tolmust. Siledaks lihvitud pahtlipinna jaoks on parimaks lahenduseks liim-kruntvärv Robust Vatrumsgrund, mis sisaldab hallituse teket takistavaid aineid ehk fungitsiide – tavaline niiskustõke hallituse eest ei kaitse. Dušinurgas on soovitav kasutada kindlasti ka pragude tekkimist takistavat klaaskiudkangast, mis niiskuse aluspinda tungides selle hallitama võiksid panna. Õige töövõte on järgmine: kanna pahteldatud seinale liim-kruntvärv, mille märjale pinnale aseta klaaskiudkangas. Ära lase pinnal kuivada, vaid kanna kohe peale uus kiht liimkruntvärvi. Selline nn märg-märjale töömeetod tagab kanga korraliku läbiimendumise ja õhuvahedeta aluspinnale kinnitumise. Samuti aitab see säästa aega, kuna ei pea ootama esimese kruntvärvi kihi kuivamist. Klaaskiudkangast kasutades tuleb kruntvärvi lahjendada veega 1:1. Lase seintel korralikult kuivada, vähemalt 12 tundi.

Kattevärvimine Kattevärvimine tuleks teha kahes kihis hallitusvastaseid aineid sisaldavate värvidega Bindo 40 (poolläikiv) või Bindokryl (poolmatt). Kihtide vahel lase värvil vähemalt kaks tundi kuivada.

Värvitud vannitoaplaadid

Värvitud vannitoas võib kerge vaevaga muuta meeleolu kas või hooajati. Tihti piisab värvi vahetamisest vaid ühes seinas. Foto: Sadolin Värvi kuivamise aeg sõltub temperatuurist ja õhuniiskusest. Mida jahedam ja niiskem, seda kauem värv kuivab. Lõpliku tugevuse saavutab värv umbes kuu aja pärast, kuid kasutusvalmis on

dušinurk siiski juba 24 tunni möödudes. Soovi korral saab seinu ka dekoratiivselt viimistleda. Veega otseselt kokkupuutuvas kohas on lihtsaim kasutada maalriteipi või

Juhiseid keraamiliste plaatide värvimiseks • Puhasta plaadid mustusest. Kasuta pesuvahendi ja vee lahust või puhast vett. Ära kasuta mustust hülgavat pinda tekitavat puhastusvahendit, mis värviga nakkumist nõrgestab. • Karesta kergelt plaatide pind. • Krundi aluspind. Aluspind tuleb kruntida olenevalt kattevärvi tüübist veepõhise Bindo Base’iga või lahustipõhise Master Base’iga. Mõlemad on ühtmoodi tugevad ning nakkuvad hästi aluspinnaga. Lase kruntvärvil vajaliku aja kindlasti kuivada (vastavalt 6/10 h). • Värvi kattevärviga 2-3 kihti. Lase igal kihil vajaliku aja kindlasti kuivada. Täpse kuivamisaja leiad purgilt. Kattevärviks sobivad ka hallitusvastaseid aineid sisaldavad, veebaasil Bindo 40 või Bindokryl. • Kui on soov kasutada erksamaid toone, sobib kasutamiseks isetasanduv, lahustibaasil universaalvärv Master Lux, mis on mõeldud nii sise- kui välistöödeks ning seetõttu talub hästi niiskust ja vett. • Matti värvi vannitoa seina ei soovita, sest matid värvid on raskemini hooldatavad. Kuna ka keraamilised plaadid on enamikul juhtudel läikivad, mõjub siin pisut läikiv pind pigem loomulikumana. ALLIKAS: JANNO TABAS, SADOLINI VÄRVIKESKUS

Tihtipeale on uude koju kolides juba vannituba plaatidega «disainitud», kuid varasem valik ei pruugi uue omaniku maitse-eelistustega kokku minna. Kuid ka siin saab värvidega kiire, efektse ning vastupidava tulemuse luua – kiireim viis vannitoaplaate vahetada on need üle värvida. Keraamiliste plaatide värvimine on lihtne ja soodne viis vannituba värskendada. Aga kuidas peaks viimistlema vuugivahesid? Soovitan värvida sama värviga kui plaadid ise, nii saavutab loomuliku tulemuse ning pealegi jääb ära igasugune teipimise vaev. Plaat ja vuugivahe on erineval tasapinnal. Vahedesse tekivad varjud ning keraamilise plaadi mulje säilib. Iga värvi puhul on oluline oodata pinna tugeva koormamisega vähemalt kuu aega. See ei tähenda, et niiske lapiga ei tohiks seda õrnalt puhastada, kuid oma lõpliku tugevuse saavutab värv just selle ajaga. Kuna värvipind on läikiv, pole soovitav sinna otse mingit puhastusvahendit peale lasta, pehme švammiga ning puhastusvahendi ja vee lahusega puhastamine on kõige õigem teguviis. Mis veel parem – kui värvitoon ära tüütab, on seda alati lihtne uuesti üle värvida.


ELURUUM

20

22. november 2011

Tõeline kodukino lähtub ruumi s KODUKINO. Kinost rääkides oleme ikka harjunud ette kujutama suurt ekraani ning pimedat ruumi, kuid mingil põhjusel on siiani kodukino keskse osana kujutatud telerit. Projektoriga pildi seinale projitseerimine võib aga olla hoopis elamusterikkam. Meelis Piller Kodu sisustamisel erineva elektroonikaga puutub inimene alati kokku küsimustega, kuidas üks või teine asi interjööriga sobib, kas seade pole liiga suur või kas kõlareid pole liiga palju. Kindlasti on paljud kaalunud telerile lisaks või alternatiiviks soetada kodusesse majapidamisse ka videoprojektor. Viimasega tekib aga jälle hulgaliselt lisaküsimusi – äkki on tuba liiga väike, millist projektorit valida, kuhu projektor riputada ning kas sellega telerit üleüldse saab vaadata.

sooli vm videopilti edastava seadme külge. Enamasti jaotatakse projektorid dataprojektoriteks ning kodukino-projektoriteks, kuid normaalsel dataprojektoril on ka filmirežiim enamasti olemas. Filmirežiim on erinevalt teravast ja kontrastsest, arvutipildi näitamiseks sobivast režiimist mahedam ning soojema valgusega. Laias laastus pole muud, kui valida projektori jaoks sobiv koht – installeerida see lae alla, asetada spetsiaalsele jalale või paigutada lihtsalt sobivasse kohta lauale. Juhtmed külge, aparaadid sisse lülitada ja pilt ongi seinal.

Projektor – see on imelihtne

Kuidas valida?

Tegelikkuses on projektor nagu monitor – suuremat osa neist saab kaabliga ühendada arvuti, DVDmängija, digiboksi, mängukon-

Resolutsioon. Kodukino-projektorite pildikvaliteet hakkab resolutsioonist 480p. Uuemate kodukino-projektorite resolutsioon on

nn FullHD – 720p (1280 horisontaalset pikslit korda 720 vertikaalset pikslit) või 1080p (1920 horisontaalset pikslit korda 1080 vertikaalset pikslit). Ehk siis – mida kõrgem resolutsioon, seda teravam ja detailiderohkem on pilt. Paljudel on kindlasti kodudes olemas juba ka blu-ray-mängijad või planeeritakse mõni selline aparaat endale osta. Blu-ray mängijad või PlayStation3 annavad välja kõrge resolutsiooniga signaali, mis omakorda tähendab, et kogu «võlu» nendest seadmetest saabki kätte ainult kõrgeresolutsioonilise monitori või projektoriga. Et pildi kvaliteedist võimalikult palju kätte saada, peaks kodukinoprojektorite puhul vaatama vähemalt 720p resolutsiooniga mudelite poole.

Kontrastsus. Kontrastsuse määrab pildi kõige heledamate ja tumedamate osade suhe. Mida suurem on kontrastust tähistav number projektoril, seda suurem on vahe «valge» ja «musta» värvi vahel ekraanil ning seda parem on ka pildi sügavus. Näiteks 2000 : 1 tähendab, et valge on mustast kaks tuhat korda heledam. Kui küsida, kuidas saab mustal värvil üldse mingit heledusastet olla, siis on vastus väga lihtne – valgus piltlikult öeldes «lekib» ja valgustab ka tumedaid alasid. Mida suurema kontrastsusega projektor, seda vähem valgust «lekib». Tänapäevaste kodukinoprojektorite kontrastsus võib olla isegi kuni 200 000 : 1. Valgustugevus. Valgustugevust mõõdetakse luumenites. Tavaliselt on kodukino-projektori val-


ELURUUM

22. november 2011

21

i suurusest ja vaatajamugavusest

Mõni kodu lausa nõuab suurt ekraani. gustugevuseks 1000-2500 luumenit. Valgustugevus on oluline ruumi valgustatuse pärast. Kui ruum on liiga hele ning valgust kuigi palju reguleerida ei saa, peab mugavamaks vaatamiseks kasutama suurema valgustugevusega projektorit. Hämaras ja pimedas ruumis töötab hästi ka madalama valgustugevusega projektor.

Foto: Scanpix/CORBIS

Pildiformaat. Enne pildiformaadi juurde asumist peaks peatuma ekraanide juures – parima tulemuse saavutamiseks oleks kasulik soetada videoprojektorile sobiv ekraan. Spetsiaalsed ekraanid peegeldavad valgust paremini kui lihtsalt valgeks värvitud sein või tapeedile riputatud voodilina. Ekraanimaterjalide hulk on väga suur ning nendes orienteerumi-

seks tasub pöörduda mõne spetsialisti poole. Valge mattsein ajab asja samuti väga edukalt ära. Kui sein pole just spetsiaalse värviga värvitud, annab ekraan siiski parema tulemuse. Ekraani puhul tasub kaaluda, kas see ehitada statsionaarne või muretseda kaasaskantav. Teleripildi klassikaline formaat on olnud pikki aastaid suhtes 4 : 3. Selle on aga peaaegu välja tõrjunud HDTV standard (16 : 9). Ekraani pilt on enamasti ikkagi suurem kui keskmise teleka pakutav ning pildiformaatidest tulenevad ekraani ärakasutamata osad pole nii häirivad kui teleriekraani puhul. Projektor ei vaja hiigelsuurt tuba. Ekraani suuruse juures tuleks silmas pidada seda, et vaataja poleks ekraanile lähemal kui 1,5kordne ekraanikõrgus. Ehk kui ekraan on ühe meetri kõrgune, peaks vaataja olema ekraanist vähemalt 1,5 meetri kaugusel. Kui kõrgele ekraan paigutada, on pigem küll maitse asi – päris lae

serva alla pandud ekraani on ebamugav vaadata, sest kael jääb kangeks. Üldiselt soovitatakse ekraan paigutada keskmisele istumiskõrgusele. See kõrgus jääb ühe meetri piiridesse. Seega tasub silmas pidada, et ekraani puhul pole suurem ilmtingimata parem. Ekraani suurus sõltub eelkõige kasutatavast ruumist ning loomulikult ka sisekujundusest. Projektoritootjate kodulehtedelt leiab ka ekraani suuruse kalkulaatoreid. Heli. Kui telekatele on kõlarid enamasti sisse ehitatud, siis projektorites neid tavaliselt pole. Kodukino sõpradel on aga arvatavasti olemas eraldiseisvad audiosüsteemid. Mugavaim on soetada korralik vastuvõtja, millega annab ühendada sobiv hulk kõlareid. Teatavasti on blu-ray-plaatide heli salvestatud 5.1 või 7.1 süsteemiga ning tõelise kinoelamuse saamiseks peakski toas olema 6-8 vastavat kõlarit. Samas loob ruumilise mulje ka korralik stereosüsteem.


ELURUUM

22

22. november 2011

Meie üürikodu Brüsselis KODU EUROOPAS. Paar kuud tagasi Brüsselis korterit otsides kuulsin kümneid ja kümneid totralt eitavaid vastuseid. Kodu otsimine Brüsselis eeldab ööpäevaringset surfamist netis, kohest reageerimist uutele pakkumistele ja valmisolekut minna objekti üle vaatama lähima poole tunni jooksul. Ave Lutter Brüssel, Belgia Brüsselis on iga 25-ruutmeetrise korteri kohta vähemalt kümme soovijat. Miks peaks omanik eelistama pooleks aastaks kodu otsivat tudengipaari, kui ta võib valida 30aastase üksiku naisarsti, kes lubab üürilepingu sõlmida kaheks kuni kolmeks aastaks. Kogemuste põhjal võin öelda, et kahjuks ta ei valigi.

Korteriotsijate džungel Eesti korteriturg on Brüsseli omast väga erinev. Siinsel majaomanikul on kandidaate jalaga segada ja kui sulle tema pakutud aeg kohtumiseks ei sobi, muuda pigem töögraafikut. Head korterid lähevad siin silmapilkselt. Hommikul ilmunud kinnisvarakuulutus võib pärastlõunaks juba aegunud olla. Korteriotsijate džunglis otsivad maaklerid ja omanikud ideaalseid üürnikke. Tudengipaarina otsisime väikest, madala üüriga korterit kesklinna lähedal. Maaklerite jaoks on selliste korterite ideaalüürnikeks aga hoopis rahuliku eluviisi ja kindla töökohaga üksikisikud, kes soovivad rendilepingu sõlmida võimalikult pikaks perioodiks. Kuigi asusime Brüsselisse vaid pooleks aastaks, soovitas kohalik tuttav sõlmida aastase lepingu ja seejärel ise uued üürnikud järgnevateks kuudeks otsida. Tema sõnul teevad paljud belglased nii, kuna see on ainus võimalus lühi-

keseks perioodiks elukohta leida. Teiseks üllatuslikuks takistuseks osutus seegi, et stuudiokortereid soovitakse välja üürida ainult üksikisikule, mitte paarile. Kinnitus, et kaks tudengit saavad 40 ruutmeetril kahekesi väga hästi hakkama, otsust ei mõjuta.

Hinnatasemed Kesk-Euroopa suurlinna kolides võib arvestada, et korteri hinnad on vähemalt kaks-kolm korda kallimad kui Eestis. Halbade üllatuste vältimiseks tasub alati küsida, kui suured on reaalsed kulud ühes kuus. Üürile võivad lisanduda kommunaalid, internet, maja üldine korrashoid – enne kui märkad, on niigi kalli korteri üürile ei-tea-kust lisandunud paarsada eurot. Lühikeseks ajaks korterit üürides on oluline vahe, kas korter on möbleeritud või tühi. Nullist kodu sisustamine võib maksma minna päris kopsaka summa. Möbleeritud korteri puhul võib kokkulepitud üürisummale lepingus lisanduda aga ka n-ö amortiseerumis-tasu.

Pealinn või perifeeria? Kesklinnas elamise plussiks on ajavõit – kõik vajalik asub läheduses ning kui peolt viimase metroo peale ei jõua, võib koju jalutada. Kesklinn tähendab aga ka seda, et hinnad on laes. Brüsseli ühetoalise korteri kuuüür on sama suur kui kolme magamistoaga majal naaberlinnas.

Paljud Brüsselis õppivad ja töötavad inimesed on valinud elamiseks mõne lähedal asuva linna. Belglaste jaoks tähendab lähedus kõike, mis jääb saja kilomeetri raadiusesse. Kui aus olla, siis kahe Brüsselis elatud kuu jooksul polegi ma vist kohanud ühtegi «kohalikku», kes lisaks Brüsselis õppimisele või töötamisele linnasüdames ka elaks. Nokk kinni, saba lahti – mida kaugemal elada, seda suuremad on kulud transpordile. Otsustasi-

«Olime põnevil, kuid valmistasime end mõttes ette järjekordseks pettumuseks.» me siiski korteri kasuks kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel koolist. Kuna transpordisoodustused lõpevad tudengitele alates 25 eluaastast, tähendab kooli lähedus transpordikulude kokkuhoidu kuni 400 eurot poole aasta peale. Lisaks saame igapäevase väljas söömise asemel nautida kodus kokkamist.

Visadus viib sihile Meil kulus korteri otsimisele kaks tegusat nädalat. Otsisime korterikuulutusi interneti kin-

nisvaralehekülgedelt, ülikooli koduleheviidetelt ja Facebookist. Helistasime päevas läbi kümmekond kuulutust, käisime käputäit kortereid oma silmaga vaatamas ja saime tonnide kaupa eitavaid vastuseid. Ühe pühapäeva vihmasel hommikul läksime järjekordsele vaatamisele. Olime põnevil, kuid valmistasime end mõttes ette järjekordseks pettumuseks. Kokkulepitud tänavale jõudes ei suutnud me oma silmi uskuda – kas tõesti võiks meie tulevane kodu sellel tänaval, nii ilusas majas asuda? Korterisse sisenedes kasvas meie elevus veelgi – suured aknad, prantsuse rõdu, ilus sisustus, avar ja avatud planeering… See oli armastus esimesest silmapilgust. Järgnevad päevad möödusid palavikulise sooviga teada saada, kas meil on mingitki lootust. Meie kahjuks rääkisid kõik eespool loetletud argumendid. Kuidagi olime aga suutnud omanikule hea mulje jätta ning kolm päeva hiljem panime lepingule allkirjad ja saime kätte oma uue kodu võtmed. Meie kesklinnapalee on 35 m2 suurune ja poole aasta üürisumma paneb mul silme ees virvendama, aga iga kord, kui koduuksest sisse astume, on tunne, nagu oleks lotoga võitnud. Kõik eelnevad pingutused ja pettumused olid seda väärt, sest elame Brüsseli kõige ilusamas kodus.


Eluruum 2011 sügis  

Postimehe sisustuseri

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you