Andrius Ufartas/BFL
13. august 2008, Vilnius. Isamaaliidu ja Leedu Kristlike Demokraatide initsiatiivist alguse saanud laiapõhjaline demonstratsioon Gruusia toetuseks liigub Katedraali väljakult mööda Gediminase avenüüd Seimi poole. Esireas vasakult: A. Ažubalis, Vilniuse peapiiskopkonna kantsler preester Ričardas Doveika, Seimi liige Kazys Starkevičius ning Isamaaliidu ja Kristlike Demokraatide esimees Andrius Kubilius. Plakatil seisab: „Oleme sinuga, Gruusia!”
Arturas Zuokase tiib on isegi praegu valitsevas koalitsioonis. Leedu Tsentristlik ja Liberaalide Ühing on valmis kaasa lööma mis tahes koalitsioonis. Poliitika on nende jaoks samasugune äri nagu ehitus või börsil mängimine. Teisel lagunenud liberaalide harul – Liberaalide Liikumisel, mida juhib Eligijus Masiulis, on mitmes riigi tulevikku puudutavas valdkonnas ühine nägemus Isamaaliidu ja Leedu Kristlike Demokraatidega. Kuid avaliku arvamuse uuringud näitavad, et liberaalide parteidel pole palju väljavaateid ületada 5% valimiskünnist, mis on vajalik Seimi pääsemiseks. Ekskommunistid eesotsas Kirkilasega on ilma mingi kahtluseta valmis pärast valimisi pidama koalitsiooniläbi rääkimisi Talupoegade Partei ja Kremli poliitiliste projektide ehk parteidega (Tööpartei ning „Kord ja Õiglus”). Viimati mainitud erakonnad toetasid praeguse Seimi koosseisus vaheldumisi Kirkilase vähemusvalitsust. Poliitikavaatlejate arvamuse kohaselt on Isamaaliit ja Leedu Kristlike Demokraatide Partei koostanud kõige põhjalikuma ja konkreetsema valimisprogrammi, kus aga avalikult ei mainita võimalike koalitsioonipartnerite nimesid. Nad soovitavad valimiste järel kõigil parteidel allkirjastada ühine rahvuslik kokkulepe,
12
mis sarnaneb 1987. aastal Iirimaa erakondade allkirjastatud dokumendiga. Tähtis on toonitada, et erinevalt paremjõudude blokist hoidusid esimene ja teine parteide blokk teravast reageeringust Venemaa agressioonile Gruusias. Tööpartei liider Uspaskihh toetab ja õigustab avalikult Venemaa poliitikat PõhjaKaukaasias. Oma valimisprogrammide välispoliitilises osas ei räägi need parteid midagi uuesti sündivast Vene imperialismist, vaid mainivad põgusalt „heanaaberlikke suhteid”. Samuti ei tule jutuks abi Ukrainale ja Moldovale nende teel ELi ja NATOsse. Venemaa alustatud sõda Gruusias tõi välja ka nende Leedu ärigruppide positsioonid, kellel on Venemaaga suured ärihuvid. Üks rikkamatest Leedu ärimeestest, Achema kontserni juht Bronislovas Lubys, kritiseerib avalikult Leedu valitsuse seisukohta Gruusiat toetada ja manitseb seda üle vaatama. On tõsine küsimus, kui palju selliste põhimõtteliselt venemaameelsete ärimeeste seisukoht valimisi mõjutab. Eespool mitu korda kõlanud fraasi „Venemaa projektid Leedus” kasutab The Economist’i ajakirjanik Edward Lucas oma raamatus „Uus külm sõda” Uspaskihhi ja Paksase parteide kohta. Tema
arvamuse õigsust kinnitas hiljuti Uspaskihhi, Paksase ja Prunskiene parteide 33 liikme poolt Seimis allkirjastatud pöördumine, millega küsiti Põhiseaduse Kohtult, kas NATO-l on õigus paigutada Leetu oma väeüksusi. Vaatlejad hindasid seda pöördumist peaaegu ühehäälselt kui avalikku Venemaa huvide esindamist, nimetades neid poliitikuid kvislingiteks. Seni pole mitte ühelgi Seimi valimisel nii teravalt üleval olnud Leedu riikliku julgeoleku küsimus. Hoogu koguva valimiskampaania kolm kõige rohkem aruteluainet pakkuvat teemat ongi pidurduv majandus, kerkivad soojahinnad ja riigi julgeolek. See, kui veenvalt parteid nendele küsimustele vastavad, määrab nende õnne valimistel. Sotsioloogilised küsitlused näitavad, et praegu juhivad Isamaaliit ja Leedu Kristlikud Demokraadid vähese edumaaga Paksase partei ees. Järgnevad Kirkilase sotsiaaldemokraadid ja Uspaskihhi Tööpartei. Umbes 30% valijatest ei plaani minna valima või ei ole veel oma valikut teinud. 8. september 2008
¹ Isamaaliit ja Leedu Kristlikud Demokraadid ühinesid 2008. aasta mais ja on nüüd oma ligi 18 000 liikmega Leedu suurim erakond.