Hooliv Haabersti

v i l o o H Hooliv i t s r e b Haa Ta ll in n, h a a b er

hoolimise jõud

e r 2013 st i I o k to o b

Lembit Kolk: MUPO peab samuti arenema lk 8

Katrin Saks: Armastan oma kodukohta lk 10

Marianne Mikko:

Peep Taimla: Võrdsed võimalused ka puuetega inimestele lk 11

Teeme Haaberstist euroopaliku kodu!

1

ja

Anvelt Mikser:

lĂľpp ainuvĂľimule Tallinnas!

Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri

2

K

õigi tallinlaste huvides on, et Keskerakonna üheparteivõim murtakse, kinnitavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna linnapeakandidaat Andres Anvelt ja erakonna esimees Sven Mikser. Nad kutsuvad üles iga tallinlast valimistel oma häält andma, sest vaid arvamuste paljusus toob kõigi pealinlaste vajadusi arvestava linnavalitsemise.

Valimiskampaania alguses kätlesite Toopea väravatornis, täpselt samas kohas, kus on traditsiooniliselt kohtunud Tallinna linnapea ja Eesti peaminister.

Kuivõrd oluline on omavalitsuse ja riigi koostöö?

Andres: Ülioluline! Lisaks kohalikule omavalitsusele on Tallinn ka riigi keskpunkt ja siinne mõjutab kõiki Eesti inimesi.

Sven: Kindlasti on Tallinn väga eriline omavalitsus, olles kõigist teistest ülekaalukalt suurem. Samuti on Tallinn pealinn, mis tähendab, et siin asub enamik ametkondi ja väga suur osa avaliku sektori töökohtadest.

Paraku on viimastel aastatel puudunud igasugune koostöö riigi ja linna vahel.

Tallinna linnapea on üritanud ehitada n-ö linnriiki, vastandades end riigile, ja riik omakorda on üritanud siduda ja väänata seadusemuudatustega Tallinna käsi. Samas kiputakse unustama, et Tallinna karistades karistab riik ühtlasi kõiki väiksemaid omavalitsusi, kes jäävad Tallinna ehmatamiseks loodud seadusemuudatuse lõksu. Ka jäävad nii tagaplaanile Tallinna inimeste tegelikud vajadused ja õigustatud ootused oma linnavõimule.

Andres: Samas võib riigist aru saada: niikaua, kui Tallinn finantseerib maksumaksja raha eest propagandaprojekte ja dubleerib riiki, olgu selleks munitsipaalpolitsei või televisioon, pole ka riigil põhjust linna lisarahastusega aidata.

Sven: Vastandamise huvitav ilming on, et põhimõtteliselt on nii riigis võimul olevad paremerakonnad kui ka Keskerakond Tallinnas kujunenud status quo’ga rahul.

Kummalgi on oma võimupirukas ja kumbki ei näe erilist vaeva, et kõnetada teise poole valijaskonda. Tallinna kontekstis teevad hetkel mõlemad, nii riigi- kui ka linnavõim, kõik selleks, et muuta ülejäänud Eesti ääremaaks.

Kuidas muuta Tallinna, nii et see toimiks riigi pealinnana?

Sven: Ka Tallinna külla saabunud

inimesed peaksid saama kasutada samasuguseid pealinna hüvesid nagu pealinlane.

Andres: Ummikud ei kao Tallinnast enne, kui Tallinna ühistransport on osa ühtsest Harjumaa või lähivaldade süsteemist. Nagu näitavad viimased uuringud, on tänavu ühistranspordi kasutamine Tallinnas kasvanud vaid protsendi võrra.

Ei maksa unustada, et Tallinna ühistranspordi skeem on olnud sisuliselt muutumatu alates 1990. aastate algusest. Küll on aga teisenenud inimeste vajadused ja liikumisteed. Tallinna sisse- ja väljasõiduringe jälgides on näha, et liiklus on tipptunnil samavõrd tihe mõlemal suunal. Ühistransport saaks seda leevendada vaid siis, kui on ühtviisi mugav kõigile ja mitte piiritletud inimese sissekirjutusega.

Mis vajab Tallinnas kõige kiiremat ümberkorraldust?

laste huvikoolide rahastuse kaotamine. Me tahame, et igal lapsel on vähemalt üks tasuta huvialaring. Niiviisi saame palju lapsi tänavatelt ära: paneme nad tegelema sellega, mis võib olla tulevikus nende elukutse ja mis laseb lapsel võimetekohaselt areneda.

Milline on teie kõige olulisem sõnum Tallinna valijale?

Sven: Tuleb aru saada, et ühest küljest oleme väga kriitilised praeguse linnavõimu tegutsemise suhtes. Näiteks ei soosi me avaliku raha eest parteipropaganda tegemist, sellele kuluvat raha saab kasutada Tallinna inimeste tegelike probleemide lahendamiseks. Samas on selge, et linnaaparaadis töötab hulk kompetentseid ja ausaid inimesi.

Palju sellest, mis linnas tehakse, olgu selleks koerte jalutamisalad, laste mänguväljakud, pargid Lasnamäel, tänavate korrastamine või koolimajade renoveerimine, on head ja õiged asjad. Ei maksa arvata, et võimu vahetudes pööratakse need asjad tagasi.

Andres: Tallinna linna juhtimisse demokraatia algete tagasitoomine on pikk ja raske protsess. Näiteks on Tallinnas kaheksa linnaosa, millest ka kõige väiksem on ikkagi kümme korda suurem kui Eesti keskmine omavalitsus. Samas pole linnaosal peaaegu mitte mingeid sisulisi õigusi oma elu korraldamiseks. Me tahame seda muuta: anda linnaosa halduskogule reaalsed ülesanded ja lasta igal linnaosal oma asjade üle ise otsustada. Halduskogu peab saama valida ka linnaosavanemat, see ei tohiks olla ainult parteiline ametikoht.

Sven: Võim korrumpeerib ja ainuvõim

Andres: Kõige olulisem on lasteaiakohtade probleemi võimalikult kiire lahendamine. Linnas on puudu 4000–5000 lasteaiakohta. Selle asemel, et lapsevanemad saaksid tööl käia ja nii endale kui ka linnale lisa teenida, Tallinna ja riigi pidevas peavad nad iga päev tegekemplemises jäävad tagaplaanile lema lastehoiuvõimaluste otsimise ja selle eest maks- tallinlaste tegelikud vajadused ja misega. Kokkuvõttes kaotavad riik, linn ja pere- õigustatud ootused oma linnavõimule. kond.

Teiseks tahame tulevikus pakkuda kipub korrumpeerima absoluutselt. Kõigi linnas alusharidust tasuta, nii tagame kõigile tallinlaste huvides on, et Keskerakonna kooli minevatele lastele võrdsed võimalused. üheparteivõim murtakse. Samas ei tähenda On eriti oluline, et lastel oleksid eelkoolis see, et need tallinlased, kes annavad oma ehk lasteaia vanimas rühmas käimiseks hääle Keskerakonnale, peaksid jääma koos võrdsed võimalused, olenemata nende vane- praeguse linnapeaga opositsiooni. Valijate mate rahakotist. Just seal valmistame nad huvid peavad igal juhul olema esindatud ja ette nii kooliks kui ka kogu järgnevaks hari- kaitstud ka järgmise, laiemapõhjalise ja duseluks. Laste sotsiaalne ja hariduslik mitmeparteilise linnavõimu poolt. killustumine tekib just seal, eelkoolis.

Andres: Meie peamine üleskutse Killustumine tuleb ära hoida. inimestele on minna valima. Isegi kui te ei Koolilaste jaoks on vaja leida vahendid, taha valida sotsiaaldemokraate, valige et rahastada huvi- ja spordiringe. Esimene kedagi teist. Muidu juhtub, et 40 protsenti koht, kust Tallinn masu saabudes kärpis, oli tallinlastest jätab oma valiku tegemata ja

3

Marianne Mikko: koos oleme tugevad!

Haabersti linnaosa võib tunda uhkust oma mitmekesisuse poolest.

Eri rahvused, vanused, huvid ja elukogemused annavad näo siinsele elanikkonnale. Oluline on aga, et mitmekesisus ei killustuks.

S

eda saab vältida, kui kaasata elanikud ühistesse ettevõtmistesse. Seetõttu pean oluliseks, et Haabersti rahval oleks põnevaid tegevusi ja meeldivaid paiku, kus kodukohas kohtuda ja üheskoos aega veeta. Kultuurisündmused ja vaba aeg annavad võimaluse uuteks kohtumisteks ja sidemete loomiseks.

Haaberstisse tuleb rajada kultuurikilomeeter, mis kuluks marjaks ära nii kohalikule vaimule kui ka tervisele. See meelitaks ligi turiste ja teiste linnaosade elanikke.

Noortele ja spordihuvilistele on kindlasti oluline rajada turvaline ning tänapäevane rula- ja rattaväljak ning Õismäe tiigi ümber asuv liikumisrada muuta jõutrenažööride ja korraliku kattega terviserajaks. Ka Harku järve äärne ala tuleb korrastada ja muuta puhkealaks. Miks selline tore järv nagu Harku ei võiks hakata elama nagu Tamula Võrus või Pühajärv Otepääl?

1388 Marianne Mikko, 00 Sündinud 26.septembril 1961 Võrus.

Tartu Ülikooli tausta ning 20 aastase ajakirjanikukogemusega Riigikogu liige ja endine Euroopa Parlamendi saadik.

4

Haabersti peab muutuma kodusemaks­

Sotsiaaldemokraadid üle terve Euroopa räägivad riigist kui kodust. Töö- ja pereelu ühitamise nimel pingutame ka meie siin Eestis, Tallinnas ja Haaberstis. On tähtis mõelda, kuidas töötavale naisele oleks kõik käe-jala juures ja kuidas mehele-isale tagada sedasama. Kindlalt on vaja Õismäele oma turgu, et kaubad oleksid kodukandis

alati värsked ja kättesaadavad. Tervislik toit muutub aasta-aastalt üha tähtsamaks teemaks. Turg tuleb rajada, sest sellest tõuseb suurt tulu kõikidele. Veel enam, turg on eri kultuurides aastasadade jooksul inimesi ühendanud.

Linnaosa juhtide kohus on näpuga järge ajada, kas kõikidele siinsetele lastele on tagatud lasteaiakoht. Kas lasteaiaõpetajate palgad on piisavalt kõrged ja konkurentsivõimelised? Kas lasteaed on ikka nagu kord ja kohus remonditud? Kõige pisemate puhul on vaja, et oleks piisavalt moodsaid ja turvalisi mänguväljakuid kortermajade läheduses.

Turvalisus laiemalt on Haabersti jaoks tähtis teema

Elanike turvalisuse tagamiseks vajavad lahendamist hulk liiklusküsimusi.

Haabersti ringi jalakäijate ülekäik on Tallinnas üks ohtlikumaid. Seega on sotsiaaldemokraatidel kindel tahe muuta praegu Haabersti ringi läbiv liiklus turvalisemaks eritasandilise ristmiku abil. Ka mujal Haaberstis on võimalik koolilaste nagu ka pensionäride teekonda turvalisemaks muuta ülekäiguradade juurde tekitamisega.

Liikluskorraldusest rääkides pean veel silmas mõistlikku parkimiskorraldust ja sõiduteede regulaarset korrashoidu. Ka kergliikluse ehk siis jalgrattaradasid võiks Haabersti kandis kordi rohkem olla. Imelik,

Miks selline tore järv nagu Harku ei võiks hakata elama nagu Tamula Võrus või Pühajärv Otepääl? et siiani pole linnaosavalitsus pööranud piisavalt tähelepanu sellisele tänapäeval nii loomulikule asjale. Loome ühiste jõududega paremad ühendused nii Harku kui ka kesklinna poole.

Kõikide elanikke kaasavate tegevustega saab tegelda kõige paremini siis, kui kohalikud inimesed on otsustamisprotsessi juures. Seetõttu pean oluliseks, et linnaosavalitsus teeks tihedat koostööd korteriühistute ja elanikega, sest lähtuma peab elanike huvidest.

Tule meiega, teeme Haaberstist euroopaliku kodu! •

Lembit Kolk, Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri

MUPO peab samuti arenema Arvestades asjaoluga, et politseil napib tööjõudu, venib menetlus tihtipeale 3–4 aastale, kui see on kannatanu silmis oma mõtte juba sageli kaotanud.

O

lukorda saab parandada, kui anda mitmes valdkonnas munitsipaalpolitseile suuremad õigused, et politsei ei peaks oma jõudu kulutama pisiasjade lahendamisele.

See kiirendaks lahenduse leidmist ja tõstaks ka munitsipaalpolitsei autoriteeti.

Valdkonnad, kus munitsipaalpolitsei võiks oma toetava õla alla panna, oleksid järgmised.

1. Loomapidamisreeglite eeskirjade täitmine. Meenutagem siinkohal näiteks viimasel ajal hooletute omanike koerte põhjustatud vahejuhtumeid. Teistes tsiviliseeritud riikides on koerapidamine suudetud kontrolli all hoida. Igale omavalitsuse töötajale on ajakirjanduses ilmuv kättesaadav, aga miks neid reegleid meil Eestis rakendada ei saa?

2. Asfaldiaukude probleem. inimesele on ajakulukas, kui ta peab ootama oma auto juures, kuni politseinik kohale tuleb ja teeb kõik nõutavad toimingud sõiduki kahjustuste osas. Miks seda kohustust ei saaks munitsipaalpolitseile usaldada?

3. Õigus kirjutada avalikes kohtades purjutajatele trahve või toimetada nad kainenema.

4. Parkimiseeskirjade rikkumise fikseerimine juba toimib, kuid võiks olla veel tõhusam.

5. Majaseintele joonistatud grafiti eest trahvimine. Näiteks Soomes tegeleb sellega munitsipaalpolitsei ja seda saaks edukalt Eestiski rakendada.

Eraldi rõhutan vajadust korteriühistutele (ja üldse MTÜ-de tegevusele) sõltumatu riigipoolse kontrollorgani moodustamiseks, mis annaks inimestele võimaluse kuhugi pöörduda, kui juhatus ei osutu kontrollitavaks. Ligi 80% inimestest elab kortermajades, mis tähendab, et see aitaks väga paljusid ühistuid Eestimaal. •

1389

Lembit Kolk, 00

Sündinud 18.juulil 1944 Valgamaal, Helmes Tallinna Ülikooli tausta ning 40 aastase treener-pedagoogi kogemusega Haabersti Halduskogu esimees.

5

hoolimise jõud

1392 . Tiiu Kuurme

1393. Heinart Puhkim

1394. Vaike Aarpuu

1395. Kalev Allikveer

1396. Maris Hellrand

1397. Ain Böckler

1398. Daniil Gatõžski

1399. Monika Maljukov

1400. Jaak Hohensee

1401. Liia Rebane

1402. Vladimir Simagin 1403. Tiia Tiik

1404. Kaupo Toom

1405. Erko Vaks

1406. Urmas Sõgel

1408 . Eduard Smirnov 1409. Tarmo Prikk

1407. Denis Putk

Sotside poolt saad hääle anda 6. märtsil Riigikogu valimistel kell 9.00-20.00, mil avatud on kõik valimisjaoskonnad, toimub ka kodus hääletamine.

E-hääletus toimub ajavahemikus 24. veebruar kell 9.00 kuni 2. märts 20.00-ni ööpäevaringselt aadressil http://www.valimised.ee Eelhääletamine elukohajärgselt - ajavahemikul 28. veebruar kuni 2. märts iga päev kell 12.00-20.00. Avatud on kõik valimisjaoskonnad.

Eelhääletamine väljaspool elukohta - ajavahemikul 28. veebruar kuni 2. märts iga päev kell 12.00-20.00.

1388 . Marianne Mikko 1389. Lembit Kolk

1390. Katrin Saks

Peresobralik ● Muudame sisekvartalid õuealadeks, et lastel oleks seal turvalisem liigelda ja mängida. ● Taastame riikliku lasteaedade programmi, millega lahendame lasteaiakohtade puuduse probleemi 2016. aastaks ● Suurendame lasteaedade rahastamist KOV eelarvest. ● Rajame Kristiinesse üldkasutatavaid nutikaid mänguväljakuid.

Kristiine

eripara

● Arvestame uute elamute rajamisel piirkonna eripäraga. ● Suurendame halduskogu volitusi detailplaneeringute menetlemisel. ● Kaasame halduskogu töösse kohalikke eksperte, ettevõtjaid ja asumiseltside esindajaid.

1391. Peep Taimla

Liikuv Kristiine

● Rekonstrueerime Tondi ülesõidu ja loome sinna liiklusvoo parandamiseks mitmetasandilise ristmiku. ● Korrastame Kristiine teed ja tänavad. ● Ühistransport peab olema mugav ja transpordiühendus peab olema hea nii Kristiine linnaosa siseselt kui ka teiste linnaosadega. ● Muudame Kristiine linnaosa mugavaks liikumisalaks ka jalgratturitele ja jalakäijatele.

Parem

elukeskkond ● ● ● ●

Soodustame taastuvenergia kasutamist linnaosas.

Jätkame hoovid korda programmi.

Loome linnaosavalitsuse poolt pakutava teenuse hoovide korrastamiseks.

Korraldame linnaosa poolt lehtede jmt prügi äravedamise.

Roheline

● K-Rauta taguse ala Tondil muudame rohealaks, kus on võimalik kogu perega vaba aega veeta ja sportida. ● Korrastame kraavide võrgustiku ja hooldame seda pidevalt. ● Keeldume vähendamast Ülemiste järve kasutuspiiranguid. Tallinn peab endiselt saama puhast joogivett. ● Korrastame haljasalad ja hooldame neid pidevalt.

Sportlik

● Võimaldame linnaosa elanikele soodushinnaga ujula kasutamist. ● Rajame üldkasutatavaid multifunktsionaalseid spordiväljakuid ja korrastame olemasolevad.

7

Peep Taimla:

Võrdsed võimalused ka puuetega inimestele

O

1391 Peep Taimla,

Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri

8

len lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi ja Tallinna konservatooriumi, lisaks täiendanud end Sibeliuse akadeemias. Olen juhatanud kutselisi orkestreid nii Eestis kui ka välismaal ning olnud aastaid õppejõud Tallinna ülikoolis. Olen olnud muusikaõpetaja mitmes venekeelses koolis.

Meedias on mul juba 20-aastane teletöö kogemus produtsendi ja autori-saatejuhina.

Olen korraldanud ja juhtinud mitmeid erilisi sündmusi, sealhulgas teinud koos UNICEF-i Eesti Rahvuskomitee ja ERSO-ga tippkultuuri tutvustavaid projekte erivajadusega noortele Tallinnas, Harjumaal ja Tartus.

Mul on tugev tahe aidata, julgustada ja toetada puuetega inimesi ning nende hooldajaid ja ka erivajadustega laste vanemaid.

Tuleb otsida võimalusi erivajadustega noorte Koos elukvaliteedi tõstmiseks, edasi luua õppe- või huvigruppe pimedate laste muusikaparema elu õppeks, kurtide viiplemisja laulurühmade tegevu- poole meie seks, muusikateraapiaks, samuti laste esinemiste ja kodukohas! konkursside korraldamiseks. Oluline on koostada erivajadustega noortele sobivad õppeprogrammid. Toetan puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomist tööturul ja ühiskondlikus elus.

Haabersti valimisringkonna kandidaadina leian, et lapsed ja noored pole mitte üksnes meie TULEVIK, vaid juba TÄNANE päev. Arvestades üha süvenevat majanduslikku ebakindlust, pean vajalikuks tagada koostöös riigiga igale koolinoorele gümnaasiumi lõpuni tasuta koolilõuna ja tasuta osavõtt ühest huviala- või spordiringist; parandada kohalike noortekeskuste tööd noorte vaba aja sisustamisel.

Teeme kõik selleks, et Haabersti püsielanike seas poleks aastaks 2015 enam ühtegi kõrgharidusega töötut noort.

Oluline on elanike heaolu Ma olen sündinud ja kasvanud Tallinnas ja otsustasin kandideerida oma kodukohas, Haaberstis.

O

len saanud sotsiaalteaduse magistri kraadi ja sotsiaaltöötajana tunnen sotsiaalvaldkonna probleeme.

Olen kahe täisealise poja ema.

Kohalik omavalitsus on esmane tasand, kuhu inimene pöördub abi saamiseks, ja halduskogu liikmena tean, et peab suurenema linnaosade halduskogude pädevus ja otsustustasand. Oluline on elanike heaolu, teenuste kättsaadavus ja võimalus ennast arendada, harida, töötada.

Sotsiaalküsimuste lahendamisel tuleb

rohkem panustada teenustesse, teha koostööd kodanikeühendustega.

Linnaplanee­ rimisel tuleb arvestada lastega perede, noorte ja puudega inimeste omapära ja vajadustega. Asjaajamine peab muutuma inimkesksemaks, kiiremaks ja lihtsamaks nii veebikeskkonnas kui ka kohapeal. Ühistransport peab muutuma tänapäevaseks: tuleb muuta liinivõrku, kohandada peatuseid linnaelanike reaalsetele vajadustele vastavaks, vähendada ümberistumiste arvu, tagada inimeste liikumisvajadused ja rahulolu.

Jalgratturina hindan kergliiklusteede võrgu arendamist, mis soodustab tervislikku eluviise. Otsustajad peavad langetama otsuseid nii, et pealinnas oleks hea elada! •

1403

Tiia Tiik, Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allk

Põlise õismäelase mõtteid Õismäe on minu silme all kasvanud Haaberstiks, Tallinna üheks prestiižsemaks elurajooniks.

K

orrusmaja korteriühistu ja parklaühistu juhatuse liikmena on ka minul olnud õnn sellesse panustada. Samas ei tohiks teha vigu edasises arengus. Elurajooni kõrghoonetega tihendamisel ei saa liiale minna. Endise Õismäe polikliiniku ümbrus on selle kinnituseks.

Rohelust ja kõrghaljastust ei tohi ohvriks tuua kinnisvaraarendusele.

Välja tuleks ehitada mitmetasandiline Õismäe–Paldiski maantee ristmik, et kodukohast pääseks paremini liikuma ka tipptunnil nii ühistranspordi kui ka isikliku sõiduvahendiga.

Tuleb parandada parkimisvõimalusi.

Harku järve ümbrus ja kallasrada peaksid jääma ka tulevikus kõigile kasutada.

Astangu elurajoon vajab paremat infrastruktuuri ja Õismäega ühendust.

Lastehoiuvõimalusi tuleks Haaberstis mitmekesistada.

1393

Heinart Puhkim, Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allk

Haabersti koolivõrk ja eelkooliealiste lasteasutused peaksid olema paremini valmis nii kohalike teenindamiseks kui ka naaberasumite võimalikeks kinnisvaraarendusteks. Haabersti peaks välja arenema selle piirkonna sotsiaalseks ja kultuuriliseks tõmbekeskuseks.

Olin aastatel 2001–2011 Euroopa

Komisjoni tööturu nõuandekomitee liige ja aastatel 1997–2009 BLRT Grupi personalidirektor. Praegu töötan tööturuanalüütiku ja personalinõustajana.

Minu töökogemus Eesti eraettevõtluses ja Euroopa Komisjoni tasandil tuleb kasuks nii Haaberstile kui ka tervele Tallinna linnale. •

9

Ma ei luba midagi suurt, helget ja edevat Tihtipeale need lubadused ei täitu. Tegelikkuses on areng, ka linnaosa ja linna areng, igavene protsess.

teenuste nimekirja, mida linnakodanik maksumaksjana kas saab või peaks saama.

Alates tasuta ühistranspordist ja lasteaiakoha saamisest ning lõpetades linnatänava hoolduse ja valgustusega.

Ü

Toetan igati järgmist mõttekäiku.

lemiste vanakese meelehärmiks pole ju Tallinn siiani valmis saanud.

Linna arenguks on vaja paljude väikeste otsuste mõistlikku jada, mis arendaks linna ja oleks linnakodanikule kasulik.

Kohaliku omavalitsuse töös on otsustamistel kolm lähtealust.

1. Mõislik rahaline kokkuhoid.

2. Keskkonnasäästlikkus.

3. Pika perspektiivi tajumine.

Neid kolme alustala on aga vaja selleks, et linn areneks ja linnakodanikud saaksid linnalt heal tasemel vajalikke teenuseid.

Praegune linnavalitsus räägib paatoslikult, kuidas kõik töötab ja linna arenguks on kõik vajalik tehtud. Tegelikkuses ei ole võimalik kuskilt välja lugeda seda avalike

1409

Tarmo Prikk, Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri

1. Tuleb koostada avalike teenuste täpne nimekiri, mis näitab, missuguseid teenuseid Tallinna linn oma kodanikele pakub.

2. Luua nimistu Tallinna piirkondadest, kus ei osutata nimekirja kuuluvaid teenuseid.

3. Hakata koostatava tegevuskava järgi tööle selles suunas, et kõik väljahõigatud teenused oleksid kättesaadavad kõigile linnakodanikele.

Teisisõnu peab Tallinn hakkama korrastama ja valgustama kõiki Tallinna tänavaid, mitte hoiduma sellest juriidiliste nüansside tõttu kõrvale. Nii Tallinnas kui ka Haaberstis on väga suur hulk linnakodanikke, kes maksavad eelnimetatud teenuste eest ise, sest Tallinn neid ei osuta.

Liikugem edasi mõistlikult ja ausalt! •

Kõrgema võimu kandja on rahvas 2007. aastal moodustati Kakumäe Selts, mille juhatuse esimees olen pikka aega olnud.

S

elts on seadnud oma tegevuse eesmärgiks Kakumäe elanike kaitse arendajate omavoli eest, et säilitada poolsaare looduslikku elukeskkond. Oma tegevuses oleme korduvalt põrkunud linnavõimude hoolimatule, isegi korruptiivsele hoiakule meie keskkonna säilitamisel.

Eeltoodut arvestades ja eriti silmas pidades võitlust Kakumäe jahisadama detailplaneeringu vastu on ettepanek, et detailplaneeringud läbiksid kohustuslikult linnaosa halduskogu ja selle alalised komisjonid, kus

1406 Urmas Sõgel,

Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri ildi allkiri

10

otsustusõigus oleks ka asumiseltside esindajatel.

Seega, planeerimine tuleb viia kohalikule tasandile, et inimesed saaksid otseselt kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel. Linnaosadele on mõistlik anda suurem otsustusõigus, see vähendaks ka korruptsiooniohtu Tallinna juhtimisel.

On tark meeles pidada, et Eestis on jätkuvalt kõrgeima võimu kandja rahvas.

Teen omalt poolt kõik, et Haabersti olulisi asju otsustaksid Haabersti inimesed ning otsustajateks ja võimu kandjateks ei satuks meie kohalikul, Haabersti tasandil parteipoliitilised ametnikud.

Head inimesed, äkki oleks mõistlik valida linnaosade vanemaid avaliku konkursiga? •

Teeme hea paremaks Jaak Hohensee

S

1400

oovin, et inimestel oleks parem elu linnas, kus halduskogudel on suurem otsustusvõime ja asjaajamine on kiirem, lihtsam ja mugavam. Sotsiaalküsimuste lahendamisel tuleb rohkem panustada teenustesse. Luban seista parema ühistranspordi ja liikumisvabaduse eest Tallinnas.

Olen sündinud Tallinnas 1952. aastal.

1979. aastal lõpetasin Budapesti tehnikaülikooli. 1979.–1989. aastal juhtisin Tallinna Taksopargis töökorraldusosakonda. Eesti taasiseseisvumise lävel asusin tegutsema koolitaja ja juhtimiskonsultandina ning selle ameti peal olen siiani. Olen tegutsenud mitme (äri)ühingu juhtorganis, osalenud arvukates projektides. Olen keskendunud kavandamisele, kvaliteedijuhtimisele ja nn tulevikutootmisele. Olen Eesti Tulevikuuuringute Instituudi üks asutaja.

Olen olnud Roheliste erakonnas, kuid enam ma sinna erakonda ei kuulu ning olles veel parteitu, eelistan igati toetada sotsiaaldemokraate. •

Kulutused läbipaistvaks Maris Hellrand

S

1397 Ain Böckler,

Transpordist

Olen tehnilise haridusega ja väga palju puutunud kokku autode ja teiste sõidukitega, siis minu panus meie piirkonnas oleks just seotud autodega ja ka bussidega.

S

eisaksin igati selle nimel, et kodanikud saaksid sõita korras autodega ja sõitmine ei tohiks tekitada lisapingeid.

1. Haabersti ristmik tuleb muuta liiklussõbralikuks, praegu on see Tallinna (ilmselt ka kogu Eesti) kõige ohtlikum ristmik.

2. Sõidukite parkimiseks leida kõige inimsõbralikum võimalus, vajaduse

korral ehitada parkimismaju. Eriti halb on parkimisolukord Õismäel ja loomaaia värava ümbruses Paldiski maanteel).

3. Aidata kaasa professionaalsete autohooldus- ja teeninduspunktide loomisele. Selles teenindussektori tuleb kujundada õiglane hinnapoliitika, et klienti ei oleks võimalik petta. Võimaldada huvitatud klientidel näha autoremondi köögipoolt. •

Armastan oma kodukohta Poliitika on olnud minu kirg ja mu töö.

S

1396

oovin seista Tallinna perede ja laste eest.

Tallinnas parema elu­keskkonna loomiseks on vaja panustada lasteaiakohtadele, koolidele, huviringidele ja õpetajate korralikule tasustamisele, mitte linna maksumaksjate raha eest propagandamasina ülalpidamisele. Linn peab oma kulutustega mõtlema ajas ette ja astuma samme selleks, et paraneksid jalakäijate ja jalgratturite turvalisus liikluses.

Jalgrattateid ei ole mõtet rajada, kui need lõppevad eikuskil ning rattaga ei saa sõita läbi kesklinna. Kuid kõige olulisem on korruptsiooni kadumine linnavalitsemisest.

Kõik kulutused peavad olema läbipaistvad ja linnavalitsus ei tohi kulutada oma erakondlike eesmärkide nimel maksumaksjate raha, samal ajal, kui paljud kaaskodanikud ei tule toime igapäevaste kulutustega.

•

Pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri

Katrin Saks, Pildi allkiri

pildi allkiri pildi allkiri pildi allkiri

a oled mind valinud ja tegutsemas näinud nii Riigikogus, valitsuses, Euroopa Parlamendis kui ka Tallinna volikogus. Olen püüdnud Sind ja oma riiki nii hästi teenida kui oskan.

Miks ma seda teen?

Vastus on lihtne. Ma armastan väga oma kodukohta ja pean seda maailma parimaks paigaks. Samas ka parimat paika saab veel paremaks teha. Ehk tehkem hea paremaks! Tahan kasutada oma kogemust, et asjade otsustamisel ka edaspidi kaasa rääkida ja otsustamist ennast kaasavamaks muuta. Luban seista turvalise ja rohelise linna eest, kus inimesed saavad harrastada elustiili, mis tagaks tervise ja pika ea.

Ikka Sinu abile ja koostööle lootes! •

1390

11

Ristsõna pilt toidust

Vasikahautis

Vasikahautis on madala kalorsusega roog, mis valmib kiiresti.

375 g vasikafileed või nimmetükki 2 tl oliivõli 10–12 tillukest sibulat 2 seemnetest vabastatud ja kaheksaks sektoriks lõigatud kollast või punast paprikat 3 kooritud ja neljaks lõigatud tomatit 4 värsket basiilikuvõrset 3 spl kuiva martiinit või šerrit soola ja musta pipart Eemalda lihalt kogu nähtav rasv ja lõika liha kuubikuteks.

Kuumuta praepannil õli ja prae lihatükid koos sibulatega pidevalt segades kiiresti pruuniks.

Pärast paariminutilist pruunistamist lisa paprikad ja tomatid.

Jätka kiiresti segades praadimist kõrgel kuumusel veel 4–5 minutit.

Pane mõned basiilikulehed garneerimiseks kõrvale, haki ülejäänud jämedalt ja lisa toidule.

Hauta aeg-ajalt segades veel 10 minutit, kuni liha on pehme.

Puista peale ülejäänud basiilikulehed ja serveeri kuumalt.

12