Sadamaliit infoleht

Eestimaa Väikesadamate liidu

Infoleht 2014

Väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus

Eesti Väikesadamate Liit tegutseb

E

VSL moodustati 1996. aastal rannapiirkondade aktiivsete inimest soovil ja toel. Püüdluseks oli ühiselt luua vajalikke eeldusi Eesti rannaala elanike ja väikesadamate kasutajate arenguks. Liidu liikmeid on igas maakonnas, kus on sadamaid. Nüüdseks on kogutud hea kogemuste hulk, millele toetudes saab muutuvates oludes ühistes huvides edasi tegutseda.

EVSL-i liikmetel ja partneritel on arendavaks nõustamiseks piisavalt kompetentsi ning suutlikkust. Aastatega on kujunenud koostööaldis ja mitmekülgne koostöövõrgustik. Vabatahtlikkuse alusel töötatakse selle nimel, et Eestis rannajoonel ja siseveekogude kallastel taastuksid ja kestaksid rahvale vajalikud väikesadamad. Püütakse jõuda ühise arusaamiseni, kus väikesadamaid väärtustatakse ja neis ei nähta üksnes tülikaid konkurente, vaid eelkõige ühiste huvidega partnerid. Kiiremini saame edasi areneda ja ühiseid probleeme lahendada ainult koostöös ja partneritena.

Praktika näitab, et EVSLis olevat kompetentsi on vaja jagada.

Oma tegevuses on jõutud arusaamisele, et Eesti klimaatilistes ja geograafilistes tingimustes ei suudeta tehtud investeeringuid tagasi teenida ja väikesadama mõte ning tulu avaldub hoopis muus. Selleks on sadama tagamaa elanike selline sotsiaalne ja majanduslik areng, mis võimaldab kohalikel toime tulla ja kodukanti elama jääda.

Kaasaegselt rajatud väikesadam loob selleks häid eeldusi.

EVSL osaleb oma liikmetega aktiivselt Eesti merenduspoliitika põhimõtete väljatöötamisel ja toetusmeetmete kavandamisel. Ühiselt koos mitmete teiste merenduslike huvigruppidega on saavutatud merenduspoliitika väljatöötamine ja selle poliitika elluviimiseks rakenduskava vastuvõtmise Vabariigi Valitsuses.

Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011 – 2020“ võeti vastu 2011. aastal ja 2012. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus merenduspoliitika rakenduskava aastatel 2012 – 2020. Nüüd on kerge jälgida, kaa-

sa aidata ja vajadusel survestada antud rakenduskava elluviimist. Kohaliku merenduse edenemine sõltub eelkõige rannarahva enda aktiivsusest.

Liidu liikmed ja partnerid on olnud keskkonnateadlikud ja alati teadvustanud ning arvestanud keskkonna- ja turvalisuse riskidega sadamas. Seetõttu algatas EVSL 2014. aastal protsessi keskkonnateadliku väikesadama tunnustamiseks ja kavatseb sellist tunnustamist jätkata ka edaspidi.

2014. aastal on tänu KIKi poolt toetatud projektile läbi viidud hulk maakondlikke infopäevi, kus asjakohaste ametkondade esindajad on teavitanud väikesadamate omanikke vajalikest õigusnormidest, tegevuskorrast ja koostöövõimalustest. Sama projekti raames on koostatud ja EVSLi kodulehele kasutamiseks paigaldatud Eestis kehtivad õigusaktid, seadused ja määrused, millega tuleb sadamate haldajatel ja kasutajatel kokku puutuda. Selliselt ühte andmebaasi koondatult on kergem ja kiirem üles leida vajalikke õigusakte ning tajuda nende omavahelist seotust.

EVSLis on alati püütud kursis olla nii Eesti kui ka EL merendus- ja kalanduspoliitika suundumustega. Eesmärgiks on olla teadlik ja suuteline kasutama avanevaid võimalusi kohaliku arengu toetamiseks.

Euroopa Komisjon avalikustas 20. veebruaril 2014 uue Euroopa ranniku- ja mereturismi strateegia. Sellest võib kujuneda rannarahvale turismi valdkonnas oluline tugi kohaliku elu edendamiseks. Nüüd tuleb hakata hoolega nn kodutööd tegema, et olla valmis ja ka suuteline kasutama neid võimalusi, mida uue strateegiaga luuakse.

EVSL-i kodulehel www.vaikesadam.ee on erinevat informatsiooni, millest võib jätkuvalt abi olla kogukondadel, kes soovivad oma kodukoha väikesadama võimalusi rohkem kasutusse võtta.

Jaak Reinmets, EVSL juhatuse esimees Leo Filippov, EVSL nõukoja liige

Aastal 2014 parim keskkonnateadlik väikesadam

K

oostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega otsustas Eesti Väikesadamate Liit tunnustada väikesadamaid, kus on sadama tegevustes ja sadama territooriumi kasutamises edukalt lähtutud keskkonnahoiu nõuetest ja põhimõtetest.

Hinnati kohaliku tähtsusega väikesadamaid, sõltumata nende omandivormist.

HINDAMISKRITEERIUMITEKS OLID: • Üldine heakord sadamas • Turvalisuse tagamine • Jäätmekäitluse korraldamine

2 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

• Veekasutuse korraldamine • Parkimise korraldamine • Valmisolek lokaalseks reostustõrjeks • Keskkonnainfo teavituse korraldamine • Kohalike elanike ja organisatsioonide kaasamine Hindamise tulemusel otsustas EVSL tunnistada 2014 aasta parimaks keskkonnateadlikuks väikesadamaks Orjaku sadama Käina vallas Hiiumaal.

Esile tõstes Orjaku sadamas tehtud keskkonnakaitselist tööd, tuleb märkida, et sel-

Aastal 2014 parim keskkonnateadlik väikesadam les sadamas tehtu on parim näide külakogukondlikust koostööst.

Orjaku sadamas on sihiteadlikult tegutsetud pikaajalise protsessina, millest on osa võtnud ja oma panuse andnud Käina vald, Orjaku Külaselts, kohalikud kalamehed ja sadamas tegutsevad ettevõtjad.

Hea koostöö ja partnerluse tulemusena on Orjaku sadam muutunud tõeliseks külaelu keskuseks, kus kohtuvad ja korraldavad üritusi kohalikud elanikud, kalurid ja turistid.

Sadamas on loodud keskkonnanõuetele vastavad tingimused tegutsemiseks erinevatele huvigruppidele: kaluritel on kala

säilitamise võimalused ja olmeruumid, turistidele on loodud majutusvõimalused ja külaelanikele on olemas kuursaal rahvapidude korraldamiseks. Sadamas on läbi mõeldud ja heal tasemel lahendatud keskkonnateavitus, jäätmekäitlus ja üldine turvalisus. Orjaku väikesadamas on kõigil turvaline.

Orjaku sadama kontakandmed on: www.orjakusadam.eu Sadama pikaajaline kapten on Aivar Kääramees, telefon 5299414

Õnnitlus ja edu Orjaku Sadamale!

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 3

Koos suudab suuri asju ehk Orjaku sadama lugu

O

rjaku sadam Hiiu maakonnas Kassari saarel on viimasel ajal jõudsalt arenenud. Vallale kuuluva sadamana poleks ilmselt nii palju jõutud kui ei oleks tõhusat koostööd Käina valla, Orjaku külaseltsi, kohalike kalameeste ning sadamas tegutseva ettevõtja vahel.

Käina vallale kuuluv Orjaku väikesadam oli mõni aeg tagasi üks pisike, vana ja väsinud koht. Sadam ei vastanud külalissadama tingimustele ega ka kohalike elanike ootustele-lootustele. Sadamahoonegi oli armetus seisus. Vald hakkas seda remontima 2003. aastal, ehitades esmalt tualett- ja duširuumid. Eraettevõtja ehitas teisele korruse­le toad ööbijatele ja esimesele korrusele baari. Praegu on sadamahoones olemas kõik vajalik väsinud ränduri jaoks: kuum saun, soe söök ja toad, kust avaneb miljonivaade kogu sadamale.

Avanenud rahastusmeetmed nagu Kalanduspiirkondade säästev areng (EKF 4.1), LEADER, PRIA külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus, EAS kohalik omaalgatus, kultuurkapital, KÜSK jt. võimaldasid sadama korda tegemiseks, maja ehitamiseks ning lisateenuste pakkumiseks raha taotleda.

Küla ja valla ühiste jõupingutuste tulemusena on sadam korda saanud, küla on saanud kooskäimiskoha ning kuursaali, kalurid oma sadamaosa koos kala säilitus-

4 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

võimaluste ja olmeruumidega. Valminud on väike matkarada, mis viib Orjaku sümboli – veeloodimajani, kus asub küla ja sadama ajalugu tutvustab ekspositsioon jne.

Elluviidud projektide nimekiri on muljetavaldavalt pikk ja nende elluviimine pole olnud niisama lihtne kui see võib tunduda - kohalikel elanikel on tulnud õlg alla panna omafinantseeringuga ja võetud on laenu panti pannes oma vara, rääkimata paberihunnikutest ning töötundidest, mis sellele on kulunud.

SADAM NII KOHALIKELE KUI KÜLALISTELE Orjaku sadamasse on pikk sissesõit ja sadam asub n-ö nurga taga, lahesopi sees.

Jausa laht ise on rahulik, aga sada­ ma sissesõiduala rahusid täis. Kaluripaatide jaoks pole see probleem, sest need on madala süvisega.

Sadamat kasutavadki enim kohalikud kalurid, aga ka huvi-sõitjad ja purjetajad, tunamullu sõlmis kapten lepingud 33 paadiomanikuga. Sadamakapteni sõnutsi on Orjaku Hiiu saare üks suuremaid kohalike aluste sadamaid. Kevadest sügiseni on sa­damas pidevalt nii kohalike inimeste kalapaate aga ka purjekaid ja kaatreid, mis külaliskai külge kinnitatud.

Vasakpoolne 36 m pikkune betoonkai ongi külalistele mõeldud. Selle äärde saab

Koos suudab suuri asju ehk Orjaku sadama lugu silduda kuni 32 m pikkune laev Suuremad alused, mis siin seisnud, on mõned vanadest laevadest ümber tehtud purje­ kad, purjekas Iiris, mis seisab praegu Sõru sadamas ja liini­laev Vardo, mille pikkus 27 m ja mis pidas ühendust Saaremaa ja Hiiumaa vahet enne kui liini Hiiumaa-poolne ots Sõrule viidi. Ajal, mil sadam oli Hiiu Kaluri käsutuses, seisid siin veel suu­remadki kaubalaevad.

PALJU LISATEENUSEID Sadam poleks õige sadam ilma kõrtsita – nii peab hooajal sadamakapten ise sadamahoones väikest pubi. Maja teisel korral asuvad külalistoad. Rohkelt majutusasutusi on kiviviske kaugusel külas teisigi.

Jõudu mööda peab külaselts külamajas infopunkti koos suveniirimüügiga, laenutatakse nii jalgrattaid kui vesijalgrattaid ja aerupaati . Merele on võimalik minna koos purjetajate kui kalameestega. Õigel hetkel sadamasse sattudes on võimalik ka värsket kala osta. Loomulikult pakutakse külalissadama teenuseid. ÜRITUSED TOOVAD TUNTUST Juba viiendat aastat korraldatakse tänavu mai viimasel laupäeval Orjaku sadamas Tuulekala festivali. Sadamas lossitakse Hiiumaa sadamatest kõige rohkem tuulehaugi, seepärast on see ka loomulik toimumispaik tuulekala peole. Ühtlasi alus-

tab pidu hooaega nii kohalike kui turistide jaoks ning sunnib paadiomanikke aluseid mai lõpus merekorda sättima ning vette tõstma.

Suvepoole toimub sadamas hulgaliselt kontserte ning muid üritusi. Suve lõpetab traditsiooniliselt muinastulede öö. Kui enamikes sadamates sügise tulles elu lakkab, siis Orjaku sadamas käib toimetamine aastaringi.

Näiteks möödunud talvel lükati sadamabasseinis lumi jäält ning pandi tööle uisulaenutus, mis osutus vägagi populaarseks.

Atraktiivsust lisas võimalus uisutada lähedalasuvate võrke nõudvate kalameesteni ning vaadata nende toimetamist ja huvi korral kala kaasa osta. Esimest korda korraldati tänavu ka aastavahetuspidu, mis tõi täismaja. Populaarsed olid ka külamajas toimunud õpiköögid, kus õpetati tegema nii kalavorsti, kalakotlette kui leiba. Et talvehooajal külamaja kulutusi katta, toimub seal pidevalt mitmesuguseid koolitusi, seminare, infopäevi jmt.

Sadama arengud viimastel aastatel on toonud ka tunnustuse – Lääne-Eesti 2013. aasta parim turismiarendaja II koht. Sama hooga jätkates ei jää see tiitel kindlasti viimaseks.

Tuuli Tammla MTÜ Hiiukala tegevjuht

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 5

Väikesadamate võrgustiku kava

M

ajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitas väikesadamate võrgustiku kava perioodiks 2014-2020, mis keskendub Eesti väikelaevaturismi potentsiaali efektiivsele rakendamisele.

Kavaga määrati kindlaks üksteisest 30 meremiilise vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab.

Parema kvaliteedi tagamiseks on koostatud ka soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele. Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest ja –teenustest. Olulisel kohal on sadamate tagamaadel asuvad turismija vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.

ja Hiiumaa läänerannikut. Väikesadamate arendamist perioodil 2014-2020 toetatakse läbi EASi 7 mln euroga. Uue väikesadamate toetamise programmi tingimused on koostamisel, programmi esimene etapp eelarvega 2 mln eurot avatakse lähikuudel. Täiendavaid võimalusi väikesadamate finantseerimiseks loovad ka kujundamisel olevad Eesti-Läti ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmid ning Kesk-Läänemere programm aastateks 2014-2020.

Kontseptsiooni kohaselt koosneb Eesti väikesadamate võrgustik 63st suuremat arenduspotentsiaali omavast sadamast.

Hetkel on Eestis ca 25 väikesadamat, mis suudavad pakkuda turistile kvaliteetset ja mitmekesist teenust. Kava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2020. olukord, kus selliste sadamate arv on suurenenud 50ni ning Eesti sadamaid külastanud väikelaevade arv on kasvanud 20 000 aluseni aastas. Sadamate rekonstrueerimine toimub etapiviisiliselt. Esmajärjekorras kaetakse tühjad rannikulõigud, et Eestit ühendaks ka tavalisele merematkajale jõukohaste päevateekondadega väikesadamate võrk. Teiseks eesmärgiks on väikesadamate rekonstrueerimine ja teenustebaasi parandamine lõikudel, kus sadamad on suures osas lagunenud või ebapiisava sügavusega.

Viimasena arendatakse välja Saaremaa ja Hiiumaa läänepoolsed sadamad, et võimaldada turvaliselt külastada ka Saaremaa

Sadamaregistrisse tuleb kanda nii sadamad, tasulisi sadamateenuseid osutavad väikesadamad ja väikesadamad, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutata. Sadama ja väikesadama, kus osutatakse tasulisi teenuseid, registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu. Väikesadama, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutada, registreerimine on tasuta. Tasuta on ka registrikannete muutmine, kui seda teeb sadama pidaja registri elektroonilises keskkonnas.

6 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Kava elluviimisest tulenev positiivne mõju väljendub eelkõige rannaäärse elukeskkonna kvaliteedi tõstmises ning kohaliku ettevõtluse arengus. Võrgustikuna käsitlemine lubab üksikutel väikesadamatel oma potentsiaali paremini ära kasutada ja ühtlasi suurendab sadamate infrastruktuuri tehtavate investeeringute tasuvust.

ELEKTROONILINE SADAMAREGISTER

Sadamaregister ei kujuta endast nö koondluba ega kinnitust, et sadam on täielikult korras. Esmajoones on sadamaregister andmekogu, mille ülesanne on varustada ametkondi asjakohase ja vajaliku informatsiooniga nii merenduse valdkonna üldiseks korraldamiseks kui ka riikliku järelevalve teostamiseks.

Sadamate registreerimise kohustus on sadamatel olnud sadamaseaduse jõus-

Väikesadamate võrgustiku kava Sadamate registreerimise kohustus on sadamatel olnud sadamaseaduse jõustumisest alates ning hetkel on registrisse kantud 46 sadamat ja 107 väikesadamat, millest 35 on tasulisi teenuseid osutavad väikesadamad.

Sadamaregistrisse kantakse: • sadama põhiandmed: asukoht, aadress, sadama ülesanne, navigatsiooniperioodi algus ja lõpp; • suurima sadamas teenindatava veesõiduki mõõtmed ja andmed sadama sissesõidutee kohta; • sadama pidaja kontaktandmed; • andmed sadamakapteni kohta; • sadama maa-ala ja akvatooriumi andmed; • milliseid veesõidukeid sadamas teenindatakse, milliseid kaubagruppe käideldakse ja milliseid teenuseid sadamas osutatakse; • sadama tehnilised vahendid, abilaevad, ehitised sh kaid, navigatsioonimärgid; • sadama eeskirja andmed.

Sadama pidaja vastutab igal juhul sadamaregistrile esitatud andmete õigsuse eest ja on kohustatud andmete muutumisel esitama Veeteede Ametile uued andmed või täpsustama elektroonilises sadamaregistris ise neid andmeid, mille muutmine talle on lubatud. Loomulikult ei saa sadama pidaja ise muuta järelevalvega seotud informatsiooni ega menetluste käigus tekkivaid andmeid.

Sadama pidaja jaoks on elektroonilises keskkonnas sadamaga seotud taotluste, projektide ja kavade esitamine mugavam ja kiirem, samuti saab sadama pidaja jälgida tema esitatud taotluste menetluste käiku.

VÄIKESADAMATE KÜLASTATAVUSE ANDMED Kui rääkida merenduse arendamisest, sadamate investeeringute riikliku toetamise vajadusest või õigusakti muutmisest, siis on pikalt puudust tuntud põhjalikust sadamate andmebaasist ning usaldusväärsest statistikast. On keeruline ja ebamõistlik teha sadamaid puudutavaid otsuseid, kui tugineda saab ainult paari tuntuma sadama andmetele. Eriti puudutab see väikesadamaid, kuna neid on Eestis kõige rohkem ja samas on just nende kohta kõige vähem teavet.

Osaliselt lahendab tänaseks infoprobleemi sadamaregister, kuid lisaks on vaja andmeid Eesti väikesadamaid külastavate aluste kohta. Hetkel kogub väikesadamate käest liiklusinfot Veeteede Amet, kuid andmete esitamine ei ole kohustuslik. Seetõttu on ka kogutud statistika puudulik ning seda ei saa oluliste järelduste tegemiseks kasutada. Tulevikus kohustame tasulisi teenuseid pakkuvaid väikesadamaid esitama oma sadamat külastavate aluste kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1. Aluse süvis, pikkus ja tüüp; 2. Kohalike aluste arv; 3. Välisaluste arv; 4. Aluse lähte- ja sihtsadam; 5. Inimeste arv aluse pardal; 6. Sadamas viibitud aeg; 7. Lipuriik.

Kalev Vapper Avalike suhete osakonna juhataja +372 50 28 747 www.mkm.ee | Harju 11, Tallinn 15072 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 7

Sadamatele seatud keskkonnanõuded

S

adamaseaduses on eraldi peatükk, mis puudutab keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuse osutamisel.

Kaks olulisemat märksõna selles on prügi ja reostustõrjevahendid.

Lahtiseletatult tähendab see seda, et tekkinud jäätmed peavad saama nõuetekohaselt käideldud. Iga sadam, sõltuvalt selle suurusest, osutavatest sadamateenustest, käideldavatest kaupadest ja sadama asukohast, peab koostama elementaarse laevaheitmete ja muude lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Selles tuleb fikseerida, kuidas on korraldatud prügi ning ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja üleandmine, kellega on sõlmitud lepingud, kes tühjendab prügikaste, kes mida sadamas vastu võtab jne.

Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamise ja rakendamise nõue on kirjas sadamaseaduse § 26. Selles on ka öeldud, et kava võib koostada piirkondlikult kõigi sadamate osalusel tingimusel, et vastuvõtuseadmete vajadus ja nende olemasolu täpsustatakse kavas iga sadama puhul eraldi.

Kuna kütuse tankimisel või mingi õnnetuse tagajärjel ei ole välistatud reostuse teke sadama akvatooriumil, peab sadam olema varustatud vajalike reostustõrjevahenditega, et oleks võimalik reostuse levikut tõkestada ja see kokku kogu-

8 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

da. Reostustõrjevahendite puhul võetakse arvesse erinevaid asjaolusid, nagu sadama suurus, osutatavad sadamateenused, milliseid kaupu sadam käitleb ning milline on sadama asukoht. Sadamaseaduse § 30 järgi on sadama pidajal kohustus koostada ka sadama reostustõrjeplaan, mis peab sisaldama tegevuste kirjeldust akvatooriumi reostuse korral ja reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekirja koos nende sadamas paiknemise skeemiga.

Kolmas oluline märksõna keskkonnakaitse poolelt on vee-erikasutusluba.

Järelevalve käigus näeme, et nii mõnigi kord minnakse sadama süvendamisel või muude tööde puhul seadusega vastuollu.

Sellepärast kordame üle, et kui plaanis on sadama süvendamine, kai ehitamine või reonoveerimine, samuti veekogu põhja pinnase, kivide või muud täitematerjali paigaldamine, tuleb vastavalt veeseaduse § 9 lg 14 taotleda vee-erikasutusluba.

Järelevalveasutusena tuletame meelde, et alati on mõistlik riske ennetada ja probleemide vältimiseks seaduses ettenähtud nõudeid täita. Kui midagi jääb arusaamatuks, on võimalik seaduse nõudeid üle lugeda või asjatundjatelt nõu küsida.

Leili Tuul Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 9

Tänavu möödub 130 aastat Käsmu Merekooli asutamisest

Käsmu Meremuuseumi peamaja. (foto Toomas Tuul)

K

äsmu külale vaevalt küll maailmas mereajaloo vaateviiiklist võrdset leidub. Küla sajast perest on võrsunud üle sajakolmekümne kapteni, lisaks lugematu hulk muid meremehi.

Tavaliselt on möödunud aegadele kergem hinnangut anda, kuid Käsmu fenomenile on ka tagantjärele raske ühest seletust leida. Alati leidub mitmeid põhjusi, mis kujundavad olukordi ja ajalugu. Osa neist võib kergesti näha ja mõista, osa jääb seni tundmatuks.

Püsiv asustus kujunes Käsmus välja juba 1524. aastaks ja 1763. a. oli külas 9 talu j a 6 vabadikukohta. Ümberkaudsed mõisad olid huvitatud mere-äärsetest aladest, mille elanikud hakkasid püüdma kala ka mõisa tarbeks ja vedama paatidega Tallinna küttepuid, telliseid ja silluisekive. Seega oli küla elu juba algselt seotud meretööga. Ja Käsmu on küla, kus peale mere, metsa ja kivide muid rikkusi ei ole - ei põldugi, mis toidaks. Teopäevad mõisale tehti merel, vedades puid ja kalastades mõisa paatidega.

Kehtib nagu reegel, et suured asjad sünnivad, kas mitte millestki või väljapääsmatute olude sunnil. Ilmselt oli Käsmus algpõhjuseks viletsus ja nälg, mis inimest mõtlema ja võitlema sundis.

Renti maksti mitte maa, vaid kalastusõiguse eest soolatud või kuivatatud kaladega.

Esmakordselt mainitakse Käsmut ajalooallikates 1453. a. strand tho Kesemo.

Arvatavasti viitab see nimi soomekeelsele sõnale kesä (suvi) nagu Tallinna nimes talilinna ja merega on nad seotud mõlemad.

Käsmu rannas käidi vaid suvel kalastamas ja alles hiljem kujunes sellest suuremate purjelaevade laevade talvituskoht.

10 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Nagu viitab küla soomekeelne nimi Kesämo, olid esimesed asukad soomlased, legendi järgi neli venda - Risti, Päll, Lauri ja Preedik. Neist on tuletatud ka esimeste talude nimed. Hiljem lisandus siia rootsi ja eesti verd -rootsi keelest on tulnud talunimed Krönberi, Viiperi, Lilleperi. Küla rootsi-pärane nimi oli Casperwieck (1624).

Segatud veri seletab ka meeste aktiivsust ja reisikirge. Nagu mainitud, tuli elatusva-

Tänavu möödub 130 aastat Käsmu Merekooli asutamisest hendeid otsida merest ja kaugemale, suurema saagi jahile läksid teadagi vapramad ja ettevõtlikumad. Kaks korda aastas, kevadel ja sügise käisid Käsmu mehed Soome rannikul Hamina ümbruses kalastamas.

Saak puhastati ja soolati kohapeal tünnidesse, kalarapped kuivatati kaljudel ja toodi loomasöödaks kaasa. Kala jätkus endale ja mõisale ja ka maameestele vilja vastu vahetamiseks.

vedu. Käivad jutud, ainult ühes laevas pole terve inimkonna ajaloo vältel salakaupa veetud nimelt Noa laevas. Vana tavandiõiguse kohaselt peeti kõiki merega seotud tulusid õiguspäraseks, seega olid nii rannarööv kui ka salakaubavedu õigustatud.

Nagu teada, oli eelmisel sajandil peamine salakaubaartikkel sool, seda eriti sajandi keskel, Krimmi sõja ajal, kui Inglise laevastik blokeeris Soome lahte.

Peale põhitoiduse toodi Soomest kaasa veel hulk meresõidukogemusi, õpiti uusi kalastusviise, muretseti püügivahendeid, nii mõnigi mees tõi koju ülemere päritoluga nooriku ja vahel jäädi ka Soome elama. Nii kinnitusid perekondlikud sidemed ja võib arvata, et nii lahe põhja- kui lõunakaldal oli üks soomelahe merekultuur.

Mees, kel tekkis isu päris oma laeva järele, teadis, et paljast palgarahast laeva ei osta. Kuid salaja, üle lahe sõudes võis korjata ka laeva muretsemiseks vajaliku summa, muidugi kui õnne oli. Kui seda polnud läks sõit Siberisse, mida nii mõnegi Käsmu mehega juhtus. Kuid raha jäi koju poegadele. Et kõige lihtsam viis kergelt tulnud rahale otstarvet leida oli see kõrtsi viia ja kõrist alla loputada, siis kujunes reegliks, et järjele said vaid karsked, julged ja töökad mehed.

Kuid meresõidu, kalastamise ja kaubaveoga kaasnes veel üks ja ise tunduvalt soodsam teenimisvõimalus — salakauba-

Kevad ja lapsed Käsmu Lahel

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 11

Tänavu möödub 130 aastat Käsmu Merekooli asutamisest

Optimistide laager muuseumi sadamas Esimesed suuremad alused osteti Soomest, hiljem telliti oma tarbeks päris uued laevad, millega teeniti juba suuremate laevade osturaha. Peatselt alustati laevaehitust ka oma rannas, algul Soome meistrite abiga, hiljem Saaremaa meestega, kes soomlased kutseoskustega üle trumpasid.

Kasvasid laevad ja kasvas meeste haare. Läksid hinda oskused ja haridus. Tulevikku vaadates vajas Käsmu merekooli.

1880. a. alustati koos ümbruskonna külade Sagadi jaPalmse meestega läbirääkimisi Moskva Mereasjanduse Edendamise Seltsi sekretäri Valdemarsiga. Kooli asutamiseks moodustati 1884.a. koolikomitee eesotsas Palmse valla talumehe Madis Adleriga. Komitee koostas kooli põhikirja ning esitas selle Vene valitsusele kinnitamiseks. Sama aasta sügisel avatigi Jakob Kaskni vastvalminud majas merekool, kus õppetöö oli tasuta. Riik andis kooli jaoks 1000 rubla aastas, koolikomitee toetas omalt poolt saja rublaga. See oli kahtlemata suur samm ja kvalitatiivne hüpe Käsmu mereasjanduse arengus. Nüüd jäi Soome laht kitsaks ning Läänemeri väikeseks. 1890. aastal ehitas

12 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Jakob Kaskin juba kaks suurema tonnažiiga (100 — 120 t) laevad «Julius» ja „Aleksander». Järgmisel aastal trumpas Joosep Kristenbrun selle saavutuse üle ja ehitas kolmemastilise kuunari «Salme» (219 t), see oli Käsmu ja kogu Viru ranna esimene kaugsõidupurjekas. Nüüd mindi juba üle ookeani. Selle sajandi alguseks oli Käsmus ligi 50 alust. Käsmu laht aga kujunes populaarseks laevade talvituskohaks, kuhu mõneks talveks tuli kuni 80 ümbruskonnast pärit alust kevadet ootama.

Sadamat kui sellist Käsmus ei olnud.

Metsamaterjal ja sillutisekivid veeti hobuvankritega kaldale ja sealt paatidega laevale. Puud ja kivid varuti juba talvel Lahepõhja laoplatsile, mis algul kuulus mõisale, hiljem kohalikele meestele.

Et kodusadamat üles leida, ehitasid kohalikud mehed merekooli juhataja J. Meybaumi eestvõttel Käsmu tuletorni, mille tsaarivalitsuse ametnikud kandsid 1892. a. merekaardile.

Nüüd olid Käsmus oma laevad, oma merekool, majakas ja oma kaptenid. Kujunes

Tänavu möödub 130 aastat Käsmu Merekooli asutamisest arusaam, et ainult meremees on õige mees ja kapten teadagi see kõige auväärsem. Kuldpaelad käisel tiivustasid mehi edasi pürgima.

Elu läks külas ülesmäge, laevad tõid hästi sisse, ehitati uusi elumaju ja külale Meremeeste Seltsimaja, mis valmis vahetult enne revolutsiooni. Käsmu merekool töötas ka I maailmasõja ja revolutsiooni ajal, olles siis ainuke merekool Eestis. Selles koolis käinud mehed olid aktiivsed nii Vabadussõjas kui ka vabariigi loomisel. Sellised nimed nagu J. Pitka, A. Varma, J. Sandbak, J. Pruun, O.Tiidemann, A.Walter jäävad Eesti merendusajalukku.

Vabariigi sünd langes kokku uue ajajärguga merenduses. Nimelt saabus aurulaevade aeg: vähenes aluste arv, kuid suurenes tonnaaž. Osteti esimene purjekast ümber ehitatud aurik «Nemrac». Kui saabus uus salakaubaveo laine piiritusevedajate näol, olid Käsmu mehed juba nii soliidse äri juures, et musta tööga ei sobinud enam tegelda. 1923. a. loodi osaühing Käsmu Laeva Omanikud, mis tegutses edukalt 1940. aastani. Kehtis reegel, et võlgu ei võetud ja laeva laenatud rahaga ei ostetud. Seetõttu elati ka kriisiaastad kergemalt üle. Harilikult oli ühel laeval mitukümmend osanikku. Osakute suurus oli 100 — 200 Inglise naela. Kasumid maksti sügisel samuti välja naeltes, sama raha oli käibel ka Käsmu poes.

1940. aastal katkes sõja tõttu kogu mitmesaja aasta pikkune mereajalugu Käsmus, ühe hoobiga hävis kohalik rannaeluolu ja põlvkondade töökogemus laevaehitusest ja meresõidust. Viiekümneks aastaks muudeti küla piiritsooriiks, kus hingitsesid mõned kalurid ja kehtis üldine merelemineku keeld. Õitsval järjel poole tuhande elanikuga kaptenite külast oli nõukogude aja lõpuks järel vaid 50 pensionäriga koht, kus käidi aastas paar kuud suvitamas. Kas kogu hiilgus ja au on siinmail jäädavalt lõppenud, seda pole võimalik ennustada. Aga endises maastaabis see vaevalt kunagi enam taastub. Siiski, juba

20 aastat on meremeeste koolitajana muuseumi juures tegutsenud laste purjetamise ja kalurilaager ja lisaks vanade puupaatide restaureerimisele ehitati siin 2010 viikingilaev. Käsmu ajalooga, mida on raske mahutada paarile leheküljele, võib igal ajal tutvuda Käsmu Meremuuseumis. Tänavu täitub Käsmu Merekooli asutamisest 130 aastat. Tähistame seda juulikuul merepärandi seminari ja meresõiduga purjekal „Kajsamoor“ sihiks Tallinn-Käsmu-Kotka.

Lähemalt päevakavade kohta saab muuseumi kodulehelt www.kasmu.ee.

Tere tulemast Käsmu!

Aarne Vaik Käsmu Meremuuseum

Eesti kauneimaks purjelaevaks peetud käsmukate neljamastiline barkantiin Tormilind

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 13

Eesti merenduspoliitika ja selle rakenduskava

2011

aastal võeti Eestis vastu riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2011-2020“, mis toetab merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandab laevaliikluse ja muude merega seotud tegevuste ohutust, kaitseb mere- ja rannakeskkonda ning merega seotud kultuuripärandit.

Merenduse arengukava algatanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul oli tegu Eesti kui mereriigi jaoks olulise sammuga. „Oleme mereäärne rahvas. Meri on andnud meile sajandite vältel tööd ja leiba ja teeb seda ka tulevikus, kui me merd austame ja kasutame kõiki sellega seotud võimalusi,“ ütles Parts.

Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätkusuutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele.

Arengukava sõnastas Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule.

1) Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Keskseks eesmärgiks on suurendada sektori tööhõivet ja seal loodavat lisandväärtust. Taotletakse kaubalaevade toomist Eesti lipu alla, sadamate suurenenud kaubakäivet, sh konteinervedude kasvu, rahvusvahelise reisiliikluse ja kruiisilaevanduse arengut ning laevaehituse ja –remondi lisandväärtuse kasvu.

Arengukava käsitleb ka merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri jne.

Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks.

Eesti merenduspoliitika põhineb EL-i integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte.

EL-i integreeritud merenduspoliitikal on Euroopa Liidus üha suurem osatähtsus.

14 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

2012. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus merenduspoliitika arengukavale ka rakendusplaani aastateks 2012-2020.

Rakendusplaan sisaldab tegevusi aastateks 2014–2016. Tegevused on kajastatud viie prioriteedina ja toetavad eelkõige merendusega seotud ettevõtluse arengut, parandades laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust ning kaitstes mere- ja rannakeskkonda ning merega seotud kultuuripärandit.

2) Merendus on ohutu, turvaline ja merenduse keskkonnakoormus on vähenenud. Mereohutuse tõstmiseks näeb rakendusplaan ette hüdrograafiliste mõõdistustööde läbiviimist, laevateede rajamist ja rekonstrueerimist, navigatsiooniteabe efektiivset haldamist, navigatsioonimärgistuse edasiarendamist, laevaliiklusteeninduse ja laevade tehnilise järelevalve tõhustamist, seiresüsteemi parandamist, otsingu- ja pääste valdkonna arendamist ning sadamate ohutuse tagamist. Täiendava meetmena on rakenduskavasse lisatud mereside tõhustamine. Merekeskkonna seisundi parandamiseks peetakse oluliseks merekeskkonna kaitse paremat planeerimist ja laevade ning sadamatega seotud keskkonnakoormuse vähendamist.

Eesti merenduspoliitika ja selle rakenduskava 3) Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad merenduse riikliku korralduse efektiivsemaks muutmist, merealade ruumilist planeerimist ja merenduse õigusaktide täiendamist.

4) Eesti mereharidus ning teadus- ja arendustegevus on kaasaegsel tasemel.

Eesmärgiks on, et Eestis antav mereharidus kindlustaks kõigile merendussektori valdkondadele vajalike spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus. Tegevused hõlmavad nii kõrg- kui kutseharidust, täiendõpet, huvihariduse edenemist ja merendusalast teadustööd. Oodatavaks tulemuseks on tööturu pakkumise tasakaalu viimine nõudlusega, valdkonna õpetamise jätkusuutlikkuse säilimine ja selle kvaliteedi tagamine.

5) Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivsed soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merenduse kultuuripärandi jätkuvust. Eesmärgiks on merendusega seotud

kohaliku ettevõtluse areng ning merekultuuripärandi kaitsmine ja kättesaadavaks tegemine ning rannaäärse eluviisi säilimine. Meetme oodatavaks mõjunäitajaks on Eesti sadamaid külastanud väikelaevade arvu kasv, mille eelduseks on ühtlase teenustasemega väikesadamate võrgustiku välja ehitamine, ning muuseumite külastajate arvu suurenemine.

Perioodil 2014-2016 uuendatakse rakendusplaani iga-aastaselt ning aruanne arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ja meetmete tulemuslikkuse kohta esitatakse Vabariigi Valitsusele. Rakendusplaani uuendamine aastateks 2017–2020 toimub 2016. aasta lõpus.

Kalev Vapper Avalike suhete osakonna juhataja +372 50 28 747 www.mkm.ee | Harju 11, Tallinn 15072 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 15

Esinemine kutseliste kalurite teabepäeval Kärdlas 11.04.2014 (olulisemad punktid 11. aprilli 2014.a ettekandest Hiiumaa kutseliste kalurite teabepäeval)

1. Meie (Põllumajandusministeeriumi) hallata on suhtlemine kutseliste kaluritega alates kalapüügiloa taotluste esitamisest ja ajaloolise püügiõiguse arvutamisest kuni kalapüügilubade väljastamiseni. Samuti erinevate dokumentide menetlemine seoses püügiõiguse võõrandamiste, kalalaevaregistritoimingutega ja muu kutselise kalapüügi administreerimist puudutavaga.

Lisaks kuulub meie pädevusse peaaegu kogu kutselise kalapüügiga seonduvate andmete kogumise korraldamise tsükkel alates püügipäevikute, esmakokkuostukviitungite ja üleandmisdeklaratsioonide raamatute väljastamisest kuni andmete kogumiseni ja nende üle arvestuse pidamiseni.

Kui Keskkonnainspektsioon tegeleb kalapüügi järelevalve küsimustega ja Keskkonnaministeerium kalapüügiga kalavaru kaitsmise aspektist lähtuvalt (kalapüügieeskiri, püügikitsendused jne , siis meile kuulub kalapüügi administratiivne korraldamine ja ka sellega seotud seadusloome.

2. Mida uut on oodata kaluritel seonduvalt kalapüügiandmete esitamisega?

2.1. Kooskõlastusprotsessi on läbinud Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete esitamise uus kord. Hetkel käib täiendusettepanekute läbivaatamine ja seejärel esitatakse eelnõu vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusele. Väga olulisel määral see kalapüüdjatele muudatuse ei too, kuid mõningal määral siiski: 2.1.1. Andmete esitamise korda viiakse sisse nõue kalalaeva märkimiseks kaluri kalapüügipäeviku (rannapüügipäeviku) lehele. Nõuet on juba praegu rakendatud toetudes Euroopa Liidu seadusandlusele (Nõukogu määrus nr 1224/2009), kuid uues kuues saab see ka meie andmete esitamise korda sisse kirjutatud.

Püügiaruanne on dokument, mis seob rannakalanduse kasutatava kalalaevaga. Euroopa Liidu seadusandlus on kutselise kalapüügi osas üles ehitatud laevapõhiselt. Meil aga püüdja ja talle lubatud püügivahendite põhiselt. Seose kalalaevaga tagame seega püügiaruande kaudu.

2.1.2. Peamisteks uuendusteks on võimaluste loomine ja nende laiendamine kalapüügiga seonduvate andmete esitamiseks. Tegemist ei ole rannapüügi puhul elektroonilise esitamise kohustusega, küll aga võimalusega. Kohustus tekib kalurile siis, kui ta on elektroonilise esitamise võimaluse taotlenud ja talle on see antud. Võimalusi on mitmeid. Kõige lihtsam neist: kalur täidab kuu jooksul püügipäeviku paberkandjal ja esitab püügiandmed selle alusel elektrooniliselt hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks nii nagu siiani paberkandja puhul. Elektroonilise esitamise korral ei ole kaluril kohustust esitada Põllumajandusministeeriumile andmeid täiendavalt paberil. Lisaks eelnevale on loodud võimalus püügiaruande täitmiseks ja esitamiseks ka ainult elektrooniliselt. Kui uus kord on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud, siis saavad kalurid juhised andmete elektroonilise esitamise alustamiseks meietöötajatelt.

Hiiumaal Tamara Kõllametsalt. (Kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele on andmete elektrooniline esitamine Euroopa Liidu seadusandlusest tulenevalt juba praegu kohustuslik ja kalalaevade kaptenid on selle kohustuse täitmisega ka korrektselt hakkama saanud).

16 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Esinemine kutseliste kalurite teabepäeval Kärdlas 11.04.2014 2.1.3. Analoogsed võimalused tekivad ka kala üleandmisdeklaratsioonide ja kala esmakokkuostukviitungite esitamiseks.

2.1.4. Uue nõudena tuleb arvestada, et kogu püütud kala tuleb kaaluda enne lossimiskohast lahkumist või transpordidokumendi olemasolul kala omaniku või esmakokkuostja laos.

2.2. Oluliselt hakkab rannakalurite elu mõjutama ka möödunud aasta detsembris vastuvõtud Euroopa Liidu uus kalanduspoliitika. Peamised rannakalureid puudutavad nõuded on kala tagasiheitmise keelustamine ja pardale tõstetud kala maaletoomise kohustus.

Samas ei tohi maaletoodud keelualust või alamõõdulist kala kasutada inimtoiduks ja seda müüa. Need nõuded tekitavad vajaduse täiendavate andmete märkimiseks püügiaruandele. Uues andmete esitamise korras nimetatud küsimustes veel sätteid ei kehtestata, kuna hetkel puuduvad selles osas Euroopa Liidu rakendusaktid. Täna kehtivad veel vanad rakendusaktid, kus uues kalanduspoliitikast tulenevad nõuded pole käsitlemist leidnud. Euroopa Komisjoni poolt planeeritakse Euroopa Parlamendi kaudu jõustada käesoleva aasta lõpuks nn „omnibuss määrus“, milles planeeritakse minimaalsete sätete kehtestamine uue kalanduspoliitika nõuete täitmiseks. Kuna Euroopa Liidupoolsed rakendusaktid selles osas täna puuduvad ning vaidlused ja arutelud veel käivad, siis ei pea me otstarbekas neid küsimusi andmete esitamise korras enne käsitleda, kui on selgunud, missugused nõuded kehtestab Euroopa Liit.

2.3. Kalalaevaregistri rannakalandust puudutavas osas oleme hetkel üsna omapärases olukorras. Euroopa Liidu poolt on kõigile liikmesriikidele kehtestatud kalalaevaregistri püügivõimsuse piirmäärad nii mootori peamasina võimsuse (KW) kui kogumahutavuse (GT) osas. Meile teadmata asjaoludel, et taotlenud mitmete maakondade rannakalurid 2004.a oma kalalaevade kandmist kalalaevaregistrisse (siis oli selleks kõigil võimalus), mistõttu rannapüügisektoris kujunes mootorivõimsuse piirmääraks vajalikust oluliselt väiksem registrimaht. Mis oli selle põhjuseks, ei oskame täna öelda. Kas oli see puudulik kalurite teavitamine selle küsimusega sellel ajal tegelenud Keskkonnaministeeriumi poolt või mõni muu põhjus, kuid praegu on olukord selline, et suur osa kalapüügiloa ja püügiõiguse omanikke ei oma kalalaevaregistris registreeritud kalalaeva. Kalapüügiseaduse ja Euroopa Liidu Kalanduse kontrollimääruse kohaselt on lubatud kutselisel kalapüügil kasutada ainult kalalaevaregistris registreeritud kalalaeva. Kalureid päästab hetkel vaid Keskkonnainspektsiooni poolt aluseks võetud tõlgendus kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi kohta.

Lisaks on Põllumajandusministeerium kasutanud võimalusi teiste kalalaevaregistri segmentide arvelt püügivõimsuse lisamiseks vastavasse segmenti, mille tulemusena on sadu laevu siiski registrisse kantud. Ka lähiajal on planeeritud väike taotlusvoor.

Paralleelselt jätkame tegevust ka seadusandliku lahenduse leidmiseks väikesemahulise rannapüügi puhul ebamõistliku korra mitterakendamiseks.

2.4. Kalalaevaregistri tehingute osas peaksid kalurid teadma, et kui nad müüvad oma paadi, mis on registreeritud kalalaevaregistris ja tahavad, et püügivõimsuse kasutamise võimalus jääks uue paadi registreerimiseks neile, siis tuleb laev enne müüki kalalaevaregistrist kustutada omaniku avalduse alusel. Peale paadi võõrandamist saab kalalaevaregistri tehinguid teostada juba paadi uus omanik või valdaja.

Gunnar Lambing Kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo juhataja, Põllumajandusministeerium. 11.04.2014 Kärdla Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 17

Väljavõte Indrek Ulla, Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja ettekandest Hiiumaal 11.04.2014 „Rusikareegel“ Rusikareegel

Müüa, osta ja käidelda on lubatud üksnes kala, mille päritolu on koha peal tõendatav.

Kala ja nendest valmistatud tootedete päritolu peab olema jälgitav.

Kala transport

•

•

Kala transport

Kala (värske, jahutatud või külmutatud) transpordil peab kala päritolu olema alati tõendatav Kala päritolu ei pea olema tõendatav oma tarbeks ostetud kala puhul kui selle väärtus on väiksem kui 19.20 eurot või kui kala on omandatud õngepüügil

18 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Väljavõte Indrek Ulla, Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja ettekandest Hiiumaal 11.04.2014 Röövpüük on keelatud ja karistatav!

Näide Näide PeipsiPeipsi ääres

ääres

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 19

Vee erikasutus ja selleks vajaliku loa saamine

S

adamate haldamisel on sageli vaja teha töid, mis on seotud vee erikasutusega nagu näiteks sadama akvatooriumi süvendamine, sadamakaide rajamine ja rekonstrueerimine, kaldakindlustuse rajamine jne. Samuti võib tekitada küsimusi lautrikoha rajamine ja taastamine. Enne töödega alustamist oleks sellisel juhul otstarbekas pöörduda vee seaduse poole, kus on toodu kriteeriumid, mille alusel on võimalik teha kindlaks, kas tegemist on vee erikasutusega.

MIS ON VEE ERIKASUTUS? Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt veeseaduse § 8 toodule. Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek.

Vastavalt veeseaduse § 8 lõikele 2 peab vee erikasutusluba olema, kui:

gu põhja pinnase paigaldamine; 7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse; 8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; 9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

Vee seaduse § 8 punktis 9 nimetatud tegevuse korral eristatakse vee erikasutusloa andmise menetluses: laeva regulaarset ohtlike ainetega seotud teenindamist või remonti ja laeva regulaarset ohtlike ainetega või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimist või lossimist; kemikaalide kasutamist pinnaveekogu korrashoiuks; veekogus kalade kasvatamist aastase juurdekasvuga rohkem kui 2 tonni; muid vee füüsikalisi, keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi muutvaid tegevusliike.

Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusloa merel annab Keskkonnaministeerium, välja arvatud juhul, kui merre juhitakse heitvett või teisi saastavaid aineid.

1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas Vee erikasutusloa saamiseks esitab vee ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööerikasutusloa taotleja vee erikasutusloa päevas; andjale kirjaliku nõuetele vastava taotluse.

2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3 öö- Kui vee erikasutusloa andja ja vee erikasutusloa taotleja omavad vastavaid tehnilisi päevas; võimalusi, võib vee erikasutusloa taotluse 3) võetakse mineraalvett; esitada digitaalallkirjaga arvutifailina vas4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid tavalt «Digitaalallkirja seadusele».

Taotluse vormistamise nõuded on toodud aineid suublasse; keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a 5) toimub veekogu tõkestamine, paisutami- määruses nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajune, veetaseme alandamine või hüdroenergia tise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotkasutamine; lemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa 6) toimub veekogu süvendamine või veeko- vormid“

20 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Keskkonnamõjuhindamine vee erikasutusega seotud tegevuste puhul Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) KOHUSTUSLIKKUS Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Olulise keskkonnamõjuga tegevused on loetletud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1. Kui vee erikasutuseks taotletav tegevus ei ole hõlmatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikega 1, on vee erikasutusloa andja kohustatud § 11 lõike 4 ning § 6 lõike 2 punkti 18 alusel analüüsima, kas vee erikasutusel on oluline keskkonnamõju, lähtudes kõikidest § 6 lõikes 3 loetletud kriteeriumidest.

Väike sadamate puhul on oluline tähelepanu pöörata eelkõige keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punktis 17 toodule, mis ütleb et olulise keskkonnamõjuga tegevus on : mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit, merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit. Kui vee erikasutusega seotud tööde puhul jäävad mahud alla nimetatud seaduses kirjeldatut on tõenäoline, et KMH-d ei algatata ning seega on oluline ainult vee erikasutusloa olemasolu.

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 21

Abiks vee erikasutusloa vormistamisel Lisa info: 1) vajadusel (asjaolude selgitamiseks, võimalike keskkonna mõjude hindamiseks jne.) võidakse lisaks vee erikasutusloa taotlusele küsida eksperthinnangut, vastavat litsentsi omavalt eksperdilt; 2) eksperthinnanguga seotud kulutused katab taotleja; 3) vee erikasutusloa menetlemise tähtaeg on 3 kuud;

1) Lauter on looduslikult sobiv randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel kuivale tõmmata. Lautrid ei kuulu sadamate registrisse kandmisele.

LOODUSKAITSESEADUS § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd

Meetme «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tingimused Vastu võetud regionaalministri 4) vee erikasutusloa taotlemise ja väljastami- 22.10.2007. a määrusega nr 7 § 5. Toetatavad tegevused se teate esitamine Ametlikes Teadaannetes Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale on riigilõivu vaba (riigilõivuseadus § 28¹ p 8). rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega Küsimuste korral ja abisaamiseks pöör- 2. duda Keskkonnaministeeriumi merekesk- 4) kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike konna büroosse tel. 6262990 või e-mail: alade eksponeerimine; ajalooliste ehitiste ja kaari.mannikus-nilson@envir.ee.

Taot- objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine luste vormid on kättesaadavad aadressil: ning nende taaskasutusele võtmine kaasaegsetes funktsioonides; külastajaprogramhttp://www.envir.ee/1081359 mide loomine; loodusobjektide ja maastike Harrastusmeresõitjatele teenuseid osuta- miljööväärtuse tõstmine, miljööd risustavavate sadamate klassifikatsioon ja nendes te kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste sadamates osutatavate teenuste üld- ja likvideerimine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine vaatamisväärmiinimumnõuded setes paikades, vaateplatvormide ja -tornide HARRASTUSMERESÕITJATELE TEENU- rajamine; puhkeotstarbeliste väikerajatiste SEID OSUTAVATESADAMATE KLASSIFI- väljaarendamine (laagriplatsid, paviljonid, KATSIOON JANENDES SADAMATES OSU- paargud, kiiged, puhkekohad, lautrid, sliTATAVATE TEENUSTE ÜLD- JAMIINIMUM- pid jms); Kaari Männikus-Nilson, NÕUDED Keskkonnaamet, Vee peaspetsialist I. HARRASTUSMERESÕITJATELE TEENUSEID OSUTAVATE SADAMATE KLASSIFItel. 6262990, KATSIOON kaari.mannikus-nilson@envir.ee

22 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Väikesadamate arendamisel tuleb panustada ka Kaitseliidu mereüksuste taastamisele

T

änases rahvusvahelises olukorras kerkivad pinged peaksid meid sundima tegema otsuseid, mis arvestavad väikesadamate arendamisel ka otseste riigikaitseliste vajadustega. Väikesadamate arendamiseks suunatavate investeeringute planeerimisel peaksime lisaks senistele majanduslikele ja kogukondlikele argumentidele õppima arvestama ka otseste riigikaitselise vajadustega ja näiteks ka merepäästealase valmisoleku tagamiseks vajalike meetmetega.

Tänase seisuga valmistatakse Kaitseministeeriumi juhtimisel ette uut Riigikaitse seadust, mis peaks aitama erinevate ametkondade laiapõhjalist kaitsekoostööd tulevikus paremini tagada. Võime loota, et koos uue seaduse vastuvõtmisega arvestatakse ka merenduse ja sadamate valdkonnas riigikaitseliste ülesannetega edaspidi senisest rohkem.

Seni on Eesti riigikaitseeelarvest meie sadamate arendamiseks finantseeritud vaid Tallinnas asuva Miinisadama rahuaegset

väljaehitamist. Need investeeringud on sisuliselt teostatud vaid kitsalt ametkondlikuks lahendina. Paralleelselt on Eesti Piirivalve Siseministeeriumi alluvuses eraldatud kaitsejõudude koosseisust.

Loobuti ajateenijate väljaõpetamisest ning rakendamisest piirivalve ülesannete täitmisel. Viimasel kümnel aastal läbiviidud reformide ja Piirivalves toimunud koondamiste tulemusel on piirivalve alused enamikest meie väikesadamatest tänaseks ära viidud, ning võimalikele hädaolukordadele reageerimisel loodetakse enamasti Tallinnast kutsutava helikopterimeeskonna abile. Lääne Eestis ja saartel on selle protsessiga tekitatud sisuliselt riigikaitseline vaakum, milles nääd loodetakse vabatahtlikut tekkivate merepäästeüksuste abile. Majandusministeeriumi alluvuses eraldi toimuva parvlaevaliikluse korraldamisel ja riigihangete ettevalmistamisel ei ole seni praktiliselt arvestatud merepäästeülesannete vajadusega ning võimalikus kriisi- või sõjaolukorras vajalike riigikaitseliste aspektidega.

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 23

Väikesadamate arendamisel tuleb panustada ka Kaitseliidu mereüksuste taastamisele Kaitseliidu mereüksuste taastamine on üks võimalus senisest kitsalt ametkondlikust mõtlemisest üle saada. Vabatahtliku algatuse korras Kaitseliidu Tallinna malevas loodud Meredivisjon on tänaseks ennast Kaitseliidu struktuuris kehtestanud ja ootab praktilisi ülesandeid. Saaremaa malevas kaks aastat tagasi loodud Meredivisjoniga on tänaseks liitunud juba üle kahesaja vabatahtliku liikme ning sel aastal on algselt loodud meredivisjoni baasil kavas luua juba eraldi Meremalevkond. Ka selle vabatahtliku üksuse edasiseks arenguks on vältimatult vajalik määrata konkreetsed ülesanded, millega meremalevkonnaga liitunud vabatahtlikud Kaitseliidu liikmed saaksid kõige otstarbekamalt riigikaitsesse panustada.

Meie vabatahtlike riigikaitseline algatus lähtub samalaadsetest näidetest Taanis ja Rootsist, kus kohaliku Kodukaitse mereüksused ja sadamakaitseüksused on olemas ja neile sobivad ülesanded on konkreetselt kindlaks määrataud ja rahastatud.

24 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Suuresti vabatahtlikel alustel areneb ka meie vahetu koostöö. Näiteks külastab Saaremaa malevat sel suvel toimuval ühisõppusel Taani Merekaitseliidu sadamakaitseüksus ja kaks nende laeva. Koostööd on alustatud ka Rootsi Kodukaitse allüksustega, toimuvad vastastikused visiidid ja väljaõppeüritused.

Vastastikuse koostöö arendamisel oleme seni saavutanud ühekordsed kokkulepped meie väikesadamate omanikega ning meid ühiste õppuste raames külastavad liitlaste alused on alati saanud õppusteks plaanitud sadamaid kasutada. Perspektiivis on otstarbekas need vajadused kaardistada.

Väikesadamate arendamiseks kavandatud projektide koostamisel ja ressursside eraldamisel peaksime edaspidi ka riiklikul tasandil rohkem arvestama, millistes väikesadamates ja millises ulatuses on meile otstarbekas luua võimalused ka Eesti riigikaitset tagavate liitlaste laevade sisenemiseks ja nende paigutamiseks.

Väikesadamate arendamisel tuleb panustada ka Kaitseliidu mereüksuste taastamisele

KOKKUVÕTTEKS: Kaitseliidule määratavate maakaitseülesannete täpsustamisel tuleb kõigis merega piirnevates Eesti maakondades ja maakondliku vastutusalaga Kaitseliidu malevates vastata ühele lihtsale ja samas paradoksaalsele küsimusele: kui Kaitseliidu peamiseks ülesandeks saab olema maakaitse, siis kelle ülesandeks on kaitsta Eesti rannikut, sadamaid, territoriaalmerd, meie saari ja saartega elutähtsaid laevaühendusi?

Samas selgub tänasest Kaitseväe arengukavast, et Eesti Merevägi plaanib sadamaja rannikukaitseülesannete täitmiseks vajalikke reservüksuseid ette valmistada vaid väga piiratud mahus.

Eesti lääneranniku ja saarte kaitseks

Mereväel olemasolevatest laevadest ei piisa ning ranniku- ja sadamakaitset Eesti saartel sisuliselt ei kavandagi.

Selles olukorras ootab Kaitseliit lähiajal täpsustavat ülesannet, mis võimaldaks seda lünka täita. Kaitseliidu maakondlike malevate baasil on võimalik lisaks Kaitseväe koosseisu minevatele maaväe reservüksustele ette valmistada ka kohalike sadamate ja rannikulõikude kaitseks eraldi vajalikud reservüksuseid, mille väljaõppes oleme valmis tegema vahetut koostööd ka Mereväega ja näiteks merepääste valdkonnas ka teiste merega seotud riiklike ametkondaega.

Kristjan Moora Kolonelleitnant Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 25

Miks ehitame ebaökonoomseid ja lühikese kasutusperioodiga sadamaid

T

änu erinevate välisfondide abile on hoogustunud sadamate, eeskätt väikesadamate ehitamine. Külakogukondade , erinevate mittetulundusühingute, kohalike omavalitsuste ja erinevate ametkondade hea koostöö tulemusena on Eesti muutumas taas tõeliseks mereriigiks.

Kahjuks on aga ehituslikud vähempakkumised ja tellijate mitteinformeerimine tekitanud olukorra, et enamik lähiaastatel ja ka käesoleval ajal ehitatatud sadamaid on lühikese ekspluatatsiooniajaga.

Kui veel paarkümmend aastat tagasi kasutati sadamate ehitamisel aastasadu kestvaid konstruktsioone, näiteks 50-70 tonniseid raudbetoonplokke, siis tänapäeval on hakatud massiliselt kasutama tehnilisi lahendusi, mille kasutusiga on heal juhul mõnikümmend aastat.

On juhuseid, kus kergkonstruktsioonidest kaikonstruktsioonid lagunevad ära juba ehitamise ajal või esimeste sügistormidega. Soolases vees on ebapüsivad ka erinevad rauddetailid. Praktika on näidanud, et sadamakonstruktsioone toestavad metallist tõmmitsad ja kergpaneelide ankurduspoldid , vaatamata korrosioonivastasele kaitsekihtidele, kaotavad peagi oma tugevuse ja tulemuseks on sadamakai kokkuvajumine.

Metalli kui merevees ebapüsiva materjali näitena võib nimetada Pirita Jahisadamat.

Olümpiaregatiks rajatud rauast kaiseintesse tekkisid juba kahekümne viie aasta mõõdumisel rooste tõttu suured augud ja sadam vajab kallist ja töömahukat kapitaalremonti.

Küsides mõne ehitatava sadama omanikult, millistel kaalutlustel ehitatakse

26 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

temale sadamakaid, mille projekteeritud kasutusiga on 30-40 aastat, on enamik sadamaomanikke üllatunud. Neid ei ole sellest eelnevalt informeeritud ja ka projektdokumentatioonides ei ole enamasti viidatud, milline on kasutatavate tehniliste lahenduste kasutusaeg .

Ise soovitan rohkem kui 30 aastase praktikaga vesiehitusinsenerina kasutada sadamate ehitamisel ruumilisi raudbetoonkonstrutsioone, eeskätt raudbetoonist kärgkaste.

Pärast täitmist on raudbetoonist kärgkastid isepüsivad ja ei vaja oma paigalpüsimiseks mingeid tõmmitsaid ega kinnituselemente.

Praktiliselt töötab taoline kaikonstruktsioon nii nagu meie esivanemate poolt rajatud puidust kärgkastidest sadam . Suurte tormide, loodusjõudude või aluspinnase vajumise tõttu võivad kärgkastidest kaielemendid teha küll väikesi nihkeid, samas jääb kai ise püsima ja säilub kaikonstruktsioonide tugevus ja püsivus. Tegemist on meie esivanematele tuttava „ kiviaia” efektiga.

Sügava akvatooriumiga sadamates võib raudbetoonist kärgkaste paigalda mitmes reas, nii nagu tavaliste kivimüüritiste ehitamisel. Paarkümmend aastat tagasi kasutati taolist lahendust Roomassaare sadama kaatrite kai ehitamisel. Raudbetoonist kärgkastide välismõõtmed olid erinevad, keskmiselt 3 x 3 x 2,5 m ja need projekteeris ja valmistas OÜ Monoliit.

Suurte koormuste ja ebapüsiva aluspinnase korral võib ruumilisi kärgkaste omavahel ühendada kärgkastide sisse jäetavate avauste kaudu monoliitse raudbetooniga ja neid kärgkaste saab ankurdada püsivasse pinnasesse raudbetoonvaiade abil. Nii saaks ehitatada sajandeid püsivaid konstruktsioone.

Miks ehitame ebaökonoomseid ja lühikese kasutusperioodiga sadamaid Eriti mõtekas on kasutada kärgkaste siis, kui kai ei piirne mitte maaga, vaid rajatakse veekogu keskele või merre. Samuti saab isepüsivaid kärgkaste paigaldada veekogusse väikese vahega, võimaldades vee ja setete liikumist.

Sadam ei koosne ainult kaikonstrutsioonidest. Kui vaadata kõiki sadamate rajamiseks tehtavaid töid : kommunikatsioonid, süvendustööd, kaide pealisehitus, hooned, teed ja platsid, võib märkida, et püsivamate kaikonstruktsioonidega sadamate maksumus on keskmiselt ca 10-20 % kõrgem, kui kergkonstruktsioonide kasutamise korral.

Samas on püsivate kaikonstrutsioonidega sadama kasutusiga vähemalt kaks korda pikem, kui odavate konstruktsioonidega sadamatel. Omavahel kokkubetoneeritud kärgkastidest kaikonstrutsioonide eluiga võiks aga arvestada analoogsete täismassiividega ehitatud sadamatega, ehk vähemalt saja aastaga.

taalremont võrdub oma kuludega praktiliselt uue sadamakai ehitusmaksumusega.

Uute tugiseinte rajamise muudavad kalliks süvendustööd , tuukritööd, tööd uute tugiseinte püsivuse kindlustamiseks, ujuvkraanade kasutamine, kaide pealisvalu jne jne.

Nii selgub, et odavate tehniliste lahendustega ja vähempakkumiste alustel ehitatud sadamad on äärmiselt ebaökonoomsed.

OÜ Monoliit on ruumiliste raudbetoonkonstruktsioonide tehnilisi lahendusi ja sadamakaide konstruktsioonilisi lahendusi edasi arendanud. Kaitstud on neli erinevat rahvusvahelise uudsusega leiutist.

Jaak Reinmets Insener-hüdrotehnik

Arvestades, et enamikel väikesadamate omanikel, mittetulundusühingutel ja kohalikel omavalitsustel on erinevate abifondide kaasamisel omafinantseeringu suurus küllaltki optimaalne, on arusaamatu taoliste väikese ekspluatatsioonieaga sadamate ehitamine.

Kui maapealsete ehitiste, näiteks erinevate hoonete kapitaalremont võib moodustada ehitise maksumusest kohati ainult mõnikümmend protsenti, siis vesiehitiste, eeskätt sadamakaide kapi-

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 27

Kuidas mina saan ennetada merelise prügi teket?

Rannikualad on ühed produktiivseimad piirkonnad maailmas, pakkudes suures valikus väärtuslikke elupaiku. Nad on atraktiivsed inimestele, kes seal elavad ning sobilikud mitmeteks tegevusaladeks. Nad on oma ilu ja mitmekesisus tõttu populaarsed turismisihtkohad, tähtsad äri- ja transiiditsoonid. Ainuüksi Euroopa rannajoone lähedal elab rohkem kui 200 miljonit inimest. Ilmselgelt on rand ja meri inimestele tähtsad ja selle pärast peaks igaüks panustama mere hea keskkonnaseisundi saavutamisesse.

Hoia seda, mida väärtustad Kas oled inimene, kes võtab mööda randa ette pikki jalutuskäike, naudib päikeseloojanguid või tormist merd?

Kindlasti soovid, et su lapsed saaksid ohutult rannas paljajalu ringi joosta ning supelda puhtas merevees. Võibolla oled sa ka suur kalasõber ning harrastad ka ise kalapüüki? Kindlasti oled huvitatud sellest, et kalavarud ei lõpeks ning maitsev mereand oleks tervisele kasulik. Või oled sa hoopis loodus-fotograaf sisemaalt, kellele meeldib käia pildistamas mereloomastikku ja -linnustikku, võites nii rahvus-vahelisi auhindu? Kindlasti tahad, et pildistamismaterjal ei saaks kunagi otsa ning vaatajateni ei jõuaks prügirohked rannad. Oled sa kunagi mõelnud, kuidas sa saad vähendada merelise prügi teket?

Kuidas merelise prügi teket vältida?

•

•

• • • •

Ole aktiivne võttes osa kohalikest ja/või rahvusvahelistest ranna koristustalgutest (iga aasta septembrikuu kolmas laupäev on üle-maailmne merelise prügi koristuspäev).

Pea meeles, et maa ja meri on ühendatud – 80% merelisest prügist pärineb maismaalt ning satub sinna näiteks tuulega või mööda jõgesid. Hoia puhtust ka sisemaal!

Mõtle, kuidas saad vähendada enda toodetud prügi hulka. Vähenda seda!

Toeta taas- ja korduvkasutust. Eelista taaskasutatavaid tooteid ning taaskasuta ka ise!

Ole eeskujuks ja julgusta – varem või hiljem liituvad sinuga ka teised.

Sea endale eesmärgiks keskkond paremaks muuta.

Kuidas peaksin rannas olles käituma?

•

• • Me armastame imeilusad päikeseloojanguid puhastes randades

Merereostuse vastu on kõige tõhusam võidelda läbi ennetamise, muutes merelise prügi tekkimist soodus-tavaid käitumisharjumusi. Ükskõik kus sa elad või keda esindad, kas iseend, oma ettevõtet või riiki, väiksed muutused aitavad kaasa puhtama rannajoone saavutamisele. Ja pea meeles – tegutse lokaalselt, mõtle globaalselt.

•

Mõtle läbi, milliseid materjale ja pakendeid kaasa võtad. Eelista korduvkasutatavaid paken-deid ning vähenda äravisatava prügi kogust.

Hoia ka randa viivad teed ja parklad puhtana, muidu võib praht sealt edasi veekeskkonda liikuda.

Rannas, parklas ja mänguväljakul viska prügi selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse või kogu kokku ning vii koju õigeks käitlemiseks.

Ole teistele eeskujuks ja korja üles maas lebav prügi ning käitle see õigel viisil!

Kuidas peaksin merel olles käituma?

Hinnanguliselt 20% merelisest prügist pärineb merel liikuvatelt ujuvalustelt, kuid varieerub regiooniti. Mõned uuringud näitavad, et tiheda laevaliikluse tõttu on see

See trükis väljendab autorite vaateid ja programmi korraldusasutus ei vastuta projektipartnerite poolt koostatud trükise sisu eest.

28 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

protsendimäär kõrgeim just Põhjameres ja Läänemeres (võrreldes teiste maailmameredega).

•

•

• •

Kogu tekitatud prügi kokku ja vii maismaale õigeks käitlemiseks või viska ettenähtud kogumiskonteineritesse ujuvalusel (kaasa arvatud kalavõrkude jupid ja nöörid).

Mõtle läbi, milliseid materjale merele kaasa võtad – väldi olukordi, kus tuulega kandub prügi veekeskkonda.

Pea meeles, et tahtlik prügi merre heitmine ei ole ei eetiline ega ka seaduslik!

Toeta keskkonnateadlikke sadamaid ning merelise prügi tekke vältimise programme!

hõlmab stabiilset prügivedu ning jäätmete liigiti kogumise süsteemi. Piisaval hulgal prügikaste randades ja sadamakaidel motiveerivad inimesi prahti õiges kohas ära viskama, vähendades nii merre sattuva prügi kogust.

Kogukonnad, kellel on avalikud rannad, võivad igal aastal korraldada ühiseid ranna koristustalguid, näidates nii ka lastele, et ranna puhtust tuleb väärtustada. See on juba peaaegu terve võit, kui väärtushinnangud on paigas.

Võta vastutust ning sea eesmärgid Prahistamine on seotud inimeste käitumisharjumuste ja väärtushinnangutega. Üldiselt on nii, et täiskas-vanud inimese kombeid on raske muuta. See pärast on väga oluline kujundada lastes ja noortes õigeid väärtushinnanguid.

Kohalikud omavalitsused, kes vastutavad koolide ja lasteaedade eest, peaksid lapsi ja noori informeerima prahistamise negatiivsetest tagajärgedest ning õigetest keskkonnavalikutest. Kui vallavanem peab oluliseks, et piirkonna rannik on prügivaba, siis ei ole keeruline 5-10% kogukonna liikmete kaasamine parema keskkonnaseisundi saavutamiseks. Olles selle kriitilise piiri ületanud, saavutame juba positiivse muutuse kogukonnas tervikuna. Ka vähemteadlikud inimesed, kes prügiga lohakalt ringi käivad, püüavad siis muuta oma käitumist, kartes muidu avalikku hukkamõistu või kogukonnas tõrjutuks jäämist. Tähtis on, et seataks eesmärk – soovitakse luua paremat keskkonda kõigile!

Kuressaare sadamas lehvib sinine Kotkalipp

Alates 2010. aastast on sadamatel, rannaküladel, avalikel suplusrandadel ja ujuvalustel võimalik taotleda Kotkalippu.

Tegu on MTÜ Hoia Eesti Merd poolt väljaantava märgi ja tunnustusega, mis näitab, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse keskkonda. Oled sa sadamakapten või vallavanem, näita, et hoolid oma merest ja rannast ning ole eeskujuks ka teistele. Puhtad ja ilusad rannad ning sadamad meeldivad külastajatele ning igal juhul kutsuvad tagasi ka tulevikus.

2011. a peale koordineerib Eestis merelise prügi seiret MTÜ Hoia Eesti Merd. Meie spetsialistid aitavad randades meetodit rakendada, andmebaasi täita ning jagavad asjakohaseid teadmisi merelise prügi keskkonnamõjust ja seire tähtsusest. HEM-i poolt läbi viidud kaardistuste põhjal võib öelda, et meetod sobib väga hästi meie koolide keskkonna-hariduse programmidesse. Ühingul on kavas 2014-2015. a merelise prügi seirega jätkata ning kõigil soovijail on võimalus kaasa lüüa.

Merekeskkonna hoidmisest huvitatud inimesed saavad ühinguga Hoia Eesti Merd ühendust võtta koduleheküljel www.hem.ee

Tahkuranna lasteaed-algkool tunneb huvi merelise prügi ennetamise vastu

Kohalikud omavalitsused ja väikesadamad peavad looma kaasaegsed prügi vastuvõtu ja üleandmise tingimused. See See trükis väljendab autorite vaateid ja programmi korraldusasutus ei vastuta projektipartnerite poolt koostatud trükise sisu eest.

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 29

O

Ü

R

E

I

e o t e h n i k a

Reg.nr

10145171

Aadress

Suur-Sõjamäe 36, 11415 Tallinn

Telefonid

644 0456

Faks

646 5123

e-post

rei@reigeotehnika.ee

Koduleht

www.reigeotehnika.ee

51 129 27

Tegevusvaldkonnad Ehitusgeoloogilised ja geotehnilised uuringud maal ja merel Hüdrogeoloogilised ja keskkonnageoloogilised uuringud Vaiade ja pinnase koormuskatsed

Kalurileht - võimalus tellida trükiseid visiitkaardist raamatuni, aitame kaasa ajalehtede ilmumisele jne.

Kalurileht - ajaleht, kus info kalandusest ja kalandusele Tel.5649 5252; kalurileht@gmail.com; www.kalurileht.ee 30 | Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht

Sisukord Eesti Väikesadamate Liit tegutseb

1

Aastal 2014 parim keskkonnateadlik väikesadam

2-3

Koos suudab suuri asju ehk Orjaku sadama lugu

4-5

Väikesadamate võrgustiku kava

6-7

Sadamatele seatud keskkonnanõuded

8

Tänavu möödub 130 aastat Käsmu Merekooli asutamisest

10-13

Eesti merenduspoliitika ja selle rakenduskava

14-15

Esinemine kutseliste kalurite teabepäeval Kärdlas 11.04.2014

16-17

Väljavõte Indrek Lulla, Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja ettekandest Hiiumaal 11.04.2014

18-19

Vee erikasutus ja selleks vajaliku loa saamine

20-22

Keskkonnamõjuhindamine vee erikasutusega seotud tegevuste puhul .

21

Väikesadamate arendamisel tuleb panustada ka Kaitseliidu mereüksuste taastamisele 22-25 Miks ehitame ebaökonoomseid ja lühikese kasutusperioodiga sadamaid

26-27

Kuidas mina saan ennetada merelise prügi teket

28-29

Eestimaa Väikesadamate liidu Infoleht | 31

Väljaandja: MTĂœ EVSL Variku tee 4, 11911 Tallinn tel/faks 6314678, mob 5068130 info@vaikesadam.ee www.vaikesadam.ee Tehniline teostus: Kalurileht kalurileht@gmail.com www.kalurileht.ee