Tervise heaks, kevad 2022

Page 1

ÕHTULEHT KIRJASTUSE ERINUMBER 2022 ee

ikk ja pime talv on nüüd möödas ning viimaks ometi näeme jälle rohkem päikest. Kuna oleme talvest mõ nevõrra väsinud, siis on kehal omajagu tegemist teist suguste oludega ümber harjumiseks. See aga võib omakorda tekitada väsimust.

38 Hea une kuldreeglid, mis aitavad paremini magada

16 Lükka vananemist edasi ja turguta välist ilu seestpoolt!

PERSOON

VÄLJAANDJA: Õhtuleht Kirjastus AS TOIMETAJAD: Liina Metsküla, Sirje Maasikamäe KUJUNDAJA: Kati Roosimaa REKLAAM: ajakirjad@ohtulehtkirjastus.ee SISUKORD Foto: Grete-Elisabeth Lauri

MAKS

Niisiis hakkamegi kevade saabumisega oma tervisele enam tähelepanu pöörama. Esile kerkivad küsimused, kuidas võima likku väsimust vältida, kui palju liikuda, mida eelkõige toidu laual eelistada, kui palju puhata ja iseendale tähelepanu pöörata.

44 Mida teha, et liigesed ei valutaks ega oleks jäigad?

KEVADVÄSIMUS

ÜLEMINEKUAASTAD

34 Mis vahe on ärevushäirel ja tavalisel pabistamisel?

UNI

Olge terved ja ilusat kevadet!

MÄLU

30 Märgid, mis viitavad et maks ei tööta korralikult

Liina Metsküla

ILUVITAMIINID

LIIGESED

JÄÄKAINED

5 Personaaltreener Kreete Suvi: kui maailmas on ärevust palju, tasub muremõtteid maandada liikumisega – juba 15 minutit aitab!

Just nendele ja paljudele teistele küsimustele loodab tervi selisa „Tervise heaks“ vastata.

P

20 10 kõige tavalisemat asja, mida naised üleminekuaastatest ei tea

JALGADE SURIN 42 Viis põhjust, miks jalad surisevad ja tulitavad

24 Õrna intiimpiirkonna õige hoolitsus

32 Milliseid mäluhäireid peetakse täiesti normaalseks?

11 Kuidas saada võitu kevadväsimusest?

INTIIMPIIRKOND

27 5 sammu, mille abil keha tõhusalt jääkainetest puhastada

ÄREVUS

Kootud tekstiilist hingavad pealsed. Hingav hõbedaioonidega vooder. Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder. Kaitse veepritsmete eest. Vahetatavad Comfort sisetallad. Libisemiskindel TPU välistald.

OB FO E A SRC

Turvaninaga sisejalanõud

Ülikerged tekstiilist ESD reguleeritavasisejalanõudkannarihmaga ESD - DIN EN 61340. CE, EN ISO 20347: 2012, O1, FO, SRC 37328 63 €

A-micro mikrofiibrist pealsed ja reguleeritav kannarihm. Veekindlad, hingavad, antibakteriaalsed ja masinpestavad (30 °C ). Eemaldatavad ja vahetatavad Wave sisetallad. Termopolüuretaanist libi-semiskindel välistald. CE, EN ISO 20347:2012 OB A, E, FO, SRC. TÜV testitud vastavalt Saksa Standardiseerimise Instituudi määrusele 4843, punkt 100, paragrahv 3.1v.8/93. 30

valge 7345 must 7341 68 €

sisejalanõudtäisnahastPerforeeritudTAMREX OB E FO SRC 55 € Terve päev jalgadel?

Sünteetilisest nahast sisejalanõud

SB FO SRC

20347:2012. OB FO, SRC. TÜV GS –testitud lisaks Saksa standardi DIN 4843 osa 100, lõige 3.1v.8/93 järgi.

711042 91 €

Perforeeritud täisnahast ESD sisejalanõud OB A FO SRC valge 5300 must 5310 70 €

ABEBA ilma turvaelementideta sisejalanõud on nüüd veelgi mugavamad, kergemad ja hingavamad. Lisaks väga hea ja kestva libisemiskindlusega (SRC) ja vastupidavamad kui eales varem. Parimad tööjalanõud nõudlikule kliendile.

Pehmest nahast pealsed. Terasest turvanina. Libisemiskindel PU välistald. Vahetatavad Active Comfort sisetallad (351720). Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder. Reguleeritav kannarihm. Antistaatiline. Hingav hõbedaioonidega vooder. CE, EN ISO 20345: 2012

STEEL

Perforeeritud nahast pealsed. Antibakteriaalne Sanitized-töötlusega vooder. Reguleeritav kannarihm. Väga hea libisemiskindlusega kummist välistald. PU-vahetald. CE, EN ISO 20347: 2012

KAITSESTAATILINEELEKTRO-STEEL TURVANINATERASESTTEKSTIILHINGAV SOBIVAD SISETALLADORTOPEEDILISEDKATÖÖSTUSESSETOIDUAINE-SOBIVADPEALSEDTÄISNAHASTSISETALLADVAHETATAVAD 30° 30MASINPESTAVAD°CO1 STANDARDILEVASTAVALTIDENTIFITSEERIMINE Parimad tööjalanõud:  toiduainetööstusse  elektroonikatööstusse  tootmisesse  teenindusse  meditsiini  kodukasutajale sisejalanõudtäisnahastPerforeeritud kodukasutajaleteenindussemeditsiini polüamiidist(antislip).bensiinikindelsisetald.täisnahastPerforeeritudpealsed.Ergonoomiline,pehmendusegapööratudnahastLibisemis-,õli-jaTPU-välistaldReguleeritavrihm.Antistaatilinekulumiskindelvooder.CE,ENISO

O1 reguleeritava kannarihmaga Tel 654 9900 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 139c, Katuse papi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Ak. Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ERAKOGU

TERVISE HEAKS 2022 5

kui maailmas on ärevust palju, tasub muremõtteid maandada liikumisega – juba 15 minutit aitab! KreetePersonaaltreenerSuvi:

„Minul aitab liikumine korrastada mõtteid, vähendada stressi ning leida selgust, et igapäevaeluga edukalt toime tulla. Jõutreening muudab keha tugevamaks ja vastupidavamaks ning see peegeldub ka selles, milline inimene olen igapäevaselt – enesekindlam, nooruslikum ja säravam. Märkan, et produktiivsus ja tuju on märkimisväärselt tõusnud perioodidel, mil hästi söön ja treenin, ning samas madalamad päevadel, mil seda ei tee,“ jutustab personaaltreener Kreete Suvi (32).

PERSOON

Loomulikult ongi täna Kreete vaieldamatuks lemmikuks jõusaalitrenn. „Paljud sündmused ja olukorrad elus on meie kontrolli alt väljas. Jõusaalitrenniga on aga lihtne, sest tulemu sed ja areng on otseses proportsioonis tehtud tööga. Fitness on aus – sa saad täpselt need tulemused, kui palju oled valmis pin gutama,“ mõtiskleb Kreete. „Jõutrennis enda proovile panek ja raskuste ületamine muudab vaimselt tugevamaks, vastupidava

maks ja enesekindlamaks – see on põhjus, miks mulle jõusaal nii väga meeldib. Ma kinnitan endale trennis raskuseid ületades, et saan ju hakkama, kui tahan; olen palju enesekindlam oma iga päevaelus ja tunnen elust suuremat rahulolu ja rõõmu.“

JÕUTRENN MUUDAB VAIMSELT TUGEVAMAKS

Kreete hinnangul tihtipeale siiski ei teadvustata, et vaim ne ja füüsiline tervis on omavahel seotud. „Arvatakse, et trenn on ainult füüsilise välimuse pärast ja vaimne tervis on hoopis eraldi. Tegelikult nad käivad koos. Trenni kõrval on kasulik praktiseerida ka oma vaimse tervise teadlikkust – teadvusta da tekkinud ärevust, stressi ja teadlikult oma mõtteid juhtida. Seda saab väga edukalt just liikudes teha, oma mõtteid korras tada,“ arutleb Kreete ja lisab: „Trenn hoiab meie tervise kor ras ja keha normaalselt funktsioneerimas – kui keha on terve, siis automaatselt tunneme end sellepärast juba paremini. Ma leian, et inimesed, kes tunnevad end oma kehas hästi, on ka palju eluvärskemad. Ega ilmaasjata öelda, et terves kehas terve vaim.“

PERSOONK

Treening ei võrdu aga ainult füüsilise tervisega – tegelikult on ju füüsiline ja vaimne tervis omavahel otseses seoses. „Kor duvad teadusuuringud on näidanud, et regulaarne liikumine on vaimse tervise probleemide leevendamisel suureks abiks. Treenitud inimesed on kõrgema enesehinnanguga, tugevama enesetõhususe tunnetusega ning seetõttu tunnevad igapäeva selt vähem stressi ja ärevust. Leitud on depressioonisümpto mite vähenemist neil, kes tegelevad regulaarse treeninguga. Uuringutest järeldub ka tugevaid seoseid jõutreeningu ning vaimsete ehk kognitiivsete võimete vahel – jõutreening paran dab vaimset sooritusvõimet. Hästi mõjub see veel unekvalitee dile, uni aga omakorda tõstab päevast sooritusvõimet tundu valt,“ selgitab Kreete.

TERVES KEHAS TERVE VAIM!

6 TERVISE HEAKS 2022

Kui kooli ajal huvitas Kreetet kõige rohkem korvpall, siis gümnaasiumi ajal liitus ta jõusaaliga ning sealt kasvas huvi jõutreeningute vastu. „Selle aja jooksul mõistsin väga tugevalt, kui oluline mõju on jõutreeningutel nii meie vaimsele kui ka füüsilisele tervisele ning üleüldisele elukvaliteedile,“ tõdeb ta. Ajapikku jõudis Kreeteni ka praegune amet – temast sai per sonaaltreener.Vaatamata sellele, et Kreete on oma tööpäevadel jõusaalis, liigub ta meeleldi ka vabal ajal. „Lisaks treeneri töö iseloomu le, kus igapäevast liikumist on palju, teen ma ka ise neli korda nädalas jõusaalis jõutrenni. Mul on ka noor koer, kes mind igal õhtul koju ootab, et teeksin temaga veel päeva lõppu värskes õhus ühe mõnusa jalutuskäigu,“ lausub ta.

reete kinnitab, et liikumine ja füüsiline aktiivsus on tema elus alati väga suurt rolli mänginud. Seal juures oli ta näiteks lapsepõlves ainuke oma peres, kes regulaarselt sporti harrastas. „See on huvitav, et keskkonnale vaatamata on sisemine trennipisik nii suur olnud, et ma lapsena tahtsin ise trenni minna ja mitte keegi ei sundi nud mind kuskile. Olen algusest peale tahtnud just endale tões tada, et saan hakkama ja iseendas distsipliini kasvatanud. See on tegelikult päris võimas, kui sa tead, et mitte keegi ja mitte miski sind ei sunni ning sa lähed ja teed,“ kõneleb Kreete.

Kuna praegu valitsevad maailmas keerulised ajad, soovitab Kreete muremõtteid vähendada just liikudes. „Isegi 15–20mi nutilisest jalutuskäigust värskes õhus piisab, et parandada enda üldist enesetunnet. Inimene tunneb pärast jalutuskäiku lõõgas tust, kuid samas värskust ning ühtlasi paraneb ka tuju,“ leiab ta. Lisaks on soovitatav jälgida ekraaniaega ja vähendada liig set negatiivsete uudiste lugemist (eriti enne magama minekut). „Kindlasti tasuks teadlikult tegeleda enda vaimse tervisega ning liikumine ja trenn on üks tugev osa sellest – trenni ajal on või malik oma pea mõtetest tühjaks teha ja mõelda iseenda hea olule.“Lisaks valitsevale ärevusele kiputakse ka üldiselt kevadel rohkem väsimust tundma. „Pime ja haigusterohke periood on mõjunud meie kehale ja immuunsüsteemile kurnavalt. Talvel liigutakse vähem ja veedetakse rohkem aega tubastes tingimus tes, mis kokkuvõttes hakkab mõjuma väsitavalt,“ seletab Kreete. Talveväsimusest üle saamiseks on liikumisel ja elustii lil väga oluline roll. „Regulaarne treenimine on üks tervisliku eluviisi alustalasid ja mõjutab otseselt immuunsüsteemi tööd, edendades vereringet, mis võimaldab immuunsüsteemi rak kudel ja ainetel vabalt kehas liikuda ja oma tööd tõhusalt teha. Mitte ainult „suveks vormi“ sildi all, aga hea enesetunde ja uue energia saamiseks on kevadel treenima hakkamine väga hea idee.“

Ta osutab, et kui varem oli levinud arusaam, et jõusaali minnakse vaid sellepärast, et supervormi saada, hea välja näha ning teistele oma kehaga muljet avaldada, siis nüüdseks on see arvamus suurel määral ümber kujunenud. „Pigem seostatigi jõusaali kulturismi ja keha välimusega, aga nüüd on ajad muu tumas. Järjest rohkem inimesi läheb jõusaali, et end hästi tunda, olla produktiivsem, energilisem, tervem, tugevam – minnakse iseenda pärast,“ lausub Kreete ja lisab: „Ma usun, et kui haka takse rohkem teadvustama, et jõusaalis käimisest on kohene vahetu tasu just hea enesetunde näol, siis see on piisavalt tugev põhjus, et motiveerida inimesi rohkem liikuma. See on iseenda eest hoolitsemine – et keha ja aju heas soorituses hoida ja end hästi tunda.“

LIIKUMINE AITAB MUREMÕTTEID VÄHENDADA

Ühtlasi kiidabki ta siinkohal eestimaalasi – viimase aasta kümnega on toimunud väga positiivne muutus ning aina roh kem inimesi tegeleb mingi harrastusspordiga. „Koroonaperiood on tõuganud inimesi veel enam oma tervisele mõtlema, väga paljud on hakanud kodus treenima ja otsitakse rohkem viise väljas liikumiseks. Ma usun, et see kõik on ainult algus, sest maailmas toimuvad sündmused panevad inimesi aina rohkem oma tervist väärtustama ja hindama,“ märgib treener.

Kuna kevade tulekuga muutuvad päevad pikemaks ja valge maks, on võimalik treeningud vaheldusrikkamaks muuta. „Kes on talvel jõusaalis palju aega veetnud, võiksid näiteks nädalas ühe jõusaalitrenni asemel värskes õhus jooksma minna, rattaga sõita või hoopis jalutada. Eestis on palju ilusat loodust. Nädala vahetustel on võimalik planeerida mõni lahe loodusmatk rabas, metsas, mere ääres ja koos sõprade või perega Eestit avastada. Kevadine päikesevalgus ja õues viibimine annab uut energiat ja hoiab elavana,“ räägib Kreete.

KEVADEL EELISTA LIIKUMIST VÄRSKES ÕHUS

8 TERVISE HEAKS 2022 PERSOON

Kui juba kord on tervisespordist loobutud, on keeruline ree peale tagasi saada. Kreete annab siinjuures nõu mitte mõel da, millal on see „õige aeg“ alustamiseks. „Üks suurim takistus ükskõik mille alustamisel on eeldus, et kõik peab selleks olema täiuslik… Või on õige aeg hoopis esmaspäeval või näiteks uuel kuul. Pole olemas sellist asja nagu õige aeg. On lihtsalt aeg ja valikud, mida sellega teha,“ arutleb treener.

„Võta lihtsalt otsus ja alusta. Kui oled talvel vähe liikunud, siis hakka iga päev kasvõi 30 minutit jalutamas käima või ratta ga sõitma – kindlasti naudid uue energia tekkimist. Leia endale treening, mis sulle meeldib ja mida kõige rohkem teha tahaks – see ei pea olema jõusaal. Väga palju on olemas erinevaid rüh matrenne, keha ja meele tunde – näiteks jooga ja pilates –, li saks on rohkelt tantsulisi trenne ja sportmänge,“ räägib ta.

on keerulisem välja vabandada, miks sa just täna peaksid tren niseansi vahele jätma. „Koer on samuti supermotiveerija, miks rohkem liikuda. Suur motivaator on veel trenn, mida naudid, ja kohene tasu – hea enesetunne, värskus, energia ja tänutun ne, et oled midagi iseenda jaoks teinud!“ toob Kreete välja.

Ta kinnitab, et homme pole alustamine lihtsam ja enamas ti soovitakse siiski, et pihta oleks hakatud juba varem. „Kui sa ei ole rahul praeguse olukorraga, aga kahtled, siis ära mõtle nii palju sellele, mis sul kaotada on. Mõtle sellest, mis sul võita on,“ julgustab Kreete.

Ta osutab, et tegelikkuses polekski kuigi hea, kui saaksime unistuste keha ilma erilise treeningu ja õige toitumiseta. „Ku juta ette, et sulle antakse nüüd ja kohe keha, millest unistanud oled, heas vormis ja täpselt sellise välimusega, nagu soovid –kui sul ei ole harjumusi, teadmisi ja oskuseid, kuidas sellist keha hoida ja sa oled ühest äärmusest teise suhtumisega, siis toimub lihtsalt läbipõlemine, yo-yo-dieeditamine (ajutiselt kaa lu kaotamine ning seejärel koos lisakilodega juurde võtmine – L. M.) või muutub keha lihtsalt tagasi selliseks, nagu on sinu harjumuspärased valikud. Sul on vaja tasakaalu, teadmisi ja harjumusi ning jätkusuutlikku elustiili, et seda kõike hoida,“ seletab ta.

ALUSTA TERVISESPORDIGA JUBA TÄNA!

Treenimist tasuks alustada väikeste sammudega ja olla seejuures järjepidev. „Kindlasti soovitan algust teha tasapisi. Üks suurimaid komistuskivisid on suure hooga alustamine ja endale kohe liiga suurte nõudmiste esitamine. Nähes, et see plaan ei toimi ja ei suuda iga päev jooksmas käia, siis loobutak se üldse. Palju parem on plaani võtta järjepidevalt kaks-kolm trenni igal nädalal, mitte see, kui teha korraga viis või kuus trenni, kuid järgmisel nädalal üks või mitte ühtegi. Järjepidev treening aitab ka toitumisharjumusi regulaarsemana hoida. Nii tekib vähem nädalaid, kus mitte midagi ei tee ja selle asemel oma stressi toiduga maandad,“ juhendab Kreete. Kui juba on tekkinud harjumus vähemalt kaks korda nädalas trenni teha ning see on jõukohane, saab ajapikku ka uusi treeninguid li sada.„Aeglane muutus eesmärgi suunas on tegelikult kiirem kui kiire muutus. Kõlab vastukäivalt, aga mõtle nii, et kiire ja ekst reemne muutus ei ole suure tõenäosusega midagi sellist, mida aasta pärast ikka jätkata suudaksid,“ paneb Kreete südamele.

Kel on siiski raske motivatsiooni (tervise)spordiks lei da, neil soovitab Kreete otsida pisikesi motivaatoreid – olgu selleks näiteks kõrvaklappidest muusika, podcast’ide või au dioraamatute kuulamine. Ka trennikaaslasega (koos) liikudes

MUUSIKA, TRENNIKAASLANE JA KOER ON HEAD MOTIVAATORID

Eriarstiabiteenused Tar tus ja Tallinnas Medita kliinik on Eesti Haigekassa lepingupar tner AS Medita Baltics | reg nr 12526983 Teguri 37b, Tar tu | Tar tu mnt 16, Tallinn Tegevusload nr L04856, L04857, L05149, L05340, L05341, L05342 WWW.MEDITA.EE Registreeri vastuvõtule: w w w.veebiregistratuur.ee | w w w.digilugu.ee | infotelefon 17101 Tar tus: uroloogia ja androloogia | günekoloogia | haavaravi | uneuuringud psühhiaatria | endokrinoloogia | füsioteraapia | kardioloogia | üld- ja plastikakirurgia reumatoloogia | gastroenteroloogia | otorinolarüngoloogia | or topeedia | iluravi Tallinnas: uroloogia | günekoloogia | üld- ja veresoontekirurgia | or topeedia | neurokirurgia

ErikOrgu.Orgu jagab ka ühe maitsva, tervisliku ja kauni välimu sega retsepti, mida sel kevadel katsetada.

Toitumisnõustaja Erik Orgu paneb südamele, et kui toi tuda aasta ringi tervislikult, siis on väiksem tõenäosus, et erinevatel perioodidel on energiat vähem ja väsimus suur.

Mida aga eelistada oma toidulaual siis, kui kallal on (kevad) väsimus ning energiat napib? „Kevadel annavad energiat kõik toidud, mis on vitamiini- ja mineraalirikkad, valku ja süsivesi kuid võiks eelistada vähem. Värske, tervislik ja mittetöödeldud toit olgu esikohal – puu- ja juurviljad ning puhas toores liha,“ loetleb

Toitumisnõustaja Erik Orgu: väsimuse vastu aitavad vitamiinirikkad toidud

mesimarjasegumandlid skyr vanillikaunsidrunikoor

2. Serveeri purustatud mandlitega.

Orgu sõnul on üsna sage, et väsimus ja halb enesetunne ki suvad inimest ebatervisliku toidu poole. Pikemas perspektiivis pole see aga lahendus. „Asi on selles, et nii söömisel kui ka seedi mise esimeste faaside ajal tekitab ebatervislik toit heaolutunnet. See on umbes, nagu keegi teeks pai – aga lihtsalt füsioloogiliselt, seestpoolt ja hormoonidega,“ toob Orgu välja. Inimesel on küll korraks hea olla, kuid sellest tekivad sõltuvused ja järelproblee mid – kõrgenenud kehakaal, halvenenud seedimine ning mine raali- ja vitamiinipuudus. Niisiis soovitab asjatundja emotsio

1. Sega köögikombainis ühtlaseks massiks külmutatud marjad, skyr, mesi, vanill ja sidrunimahl.

Toitumine peaks alaliselt tasakaalustatud olema, sest heaks toimimiseks ongi organismis vajalik tasakaal. „Mitte loomuli kult kõike 50 : 50, vaid suhtes sellega, milline inimene on ja mis sugust elu ta elab. Toon kõige lihtsama näite, milleks on pikkuse ja kaalu suhe – valitsema peab tasakaal, et inimene näeks peale vaadates normaalne välja. Räägime siinkohal kõhnast kuni ras vunud inimesest – olema peab kuskil keskel, et võiks öelda, et pikkuse ja kaalu suhe on tasakaalus,“ selgitab toitumisnõustaja.

Kevad on periood, mil paljud meist on väsinumad ja loiud. Oma ala eksperdid annavad nõu, mida süüa, kui palju liigutada ja kuidas enda eest hoolitseda, et kevadväsimusest võitu saada ning sisemine sära valla lasta.

TEKST: LIINA METSKÜLA FOTOD: ERAKOGU, STANISLAV MOŠKOV, ENVATO ELEMENTS

RETSEPTVajaläheb:

TERVISE HEAKS 2022 KEVADVÄSIMUS11

Kuidas saada kevadväsimusest?võitu

naalsetel sööjatel pigem otsida lahendusi, mitte iga kord häda korral süüa ja juua.

„Tasakaalustatud toitumine mängib väga suurt rolli hea enesetunde juures ning kevadväsimuse vältimisel. Siiski ütlek sin siinkohal ära, et kevadväsimust kui sellist pole teaduslikult tõestatud ja see on pigem linnalegend või müüt. Kui inimene toitub aasta läbi tervislikult ja vitamiinipuuduse korral kom penseerib selle toidulisanditega, tunneb ta end energiliselt kogu aeg – tänapäeval on õnneks ka meie toidulisanditööstus, toitu misteadus ja liikumisinformatsioon jõudnud piisavalt kaugele ning abi on palju,“ kõneleb Orgu.

EBATERVISLIK TOIT TEKITAB AJUTIST HEAOLUTUNNET

Kevadväsimus võib igaühte tabada, kuid enamasti mõju tab see just nõrgema immuunsüsteemiga inimesi. „Eks palju sõltub sellest, kuidas inimene on end ette valmistanud. Ole neb, kui palju on tähelepanu pööratud oma toidusedelile, sest kevadeks valmistutakse juba sügisel ja suvel. Kui ei ole korra likult D-vitamiini võetud, ollakse väsinumad. Kui talve jooksul on oldud haige, siis tekib samuti kergemini kevadväsimus just immuunsuse nõrgenemise tagajärjel. Loomulikult ei tohi talve jooksul unustada oma töö- ja puhkerežiimi tasakaalu,“ räägib psühholoog. Ta juhib tähelepanu, et oleme aja jooksul läinud loodusrütmiga vastuollu – meie kliimavöötmes peaks tegelikult suvel töötama ja talvel puhkama. „Kokkuvõtvalt tuleneb palju elustiilist, mis nõrgestab närvisüsteemi ja füüsilist keha – seal kevadväsimus tekibki,“ lisab Rätsepp.

„Kellel on kevaditi väsimus, neil soovitan üle vaadata oma vundament ehk uni, liikumine, toitumine, vesi, hingamine, loodus, lähedus ja energia. Kohenda see keva dega ehk liigu rohkem väljas, ole looduses, muuda kind lasti toitumine värskemaks ja värvilisemaks,“ annab nõu life coach ja enesearmastuse koolitaja Katre Kulbok.

Kui keha on väsinud, aitab puhkamine. „Kõige alus on kor ralik uni. Tähtis on minna magama ja ärgata iga päev enam-vä hem samal kellaajal, sel juhul hoiame keha rutiinirežiimil. Abiks on, kui tagatakse tasakaal töö ja puhkuse vahel. Minu kuldne reegel on: igas tunnis viis minutit, igas päevas üks tund ja igal nädalal üks päev iseenda jaoks. Võta vähemalt see viis minutit, mine õue ja ole näoga päikese poole,“ kõneleb Rätsepp. Värskes õhus aktiivne liikumine muutub eriti tähtsaks just kevadel.

Enesearmastuse koolitaja Katre Kulbok: mis tõmbab sind energiast tühjaks?

Eemalda need põhjused oma elust!

Kui tekivad esimesed väsimusmärgid, siis ei tohiks neid ig noreerida. „See ei ole hetk, kus teha taas tass kanget kohvi, vaid istuda maha ja puhata. Pane kasvõi korraks silmad kinni. Või mine arvuti tagant ära ja liigu värskes õhus, kasvõi viis minu tit,“ annab Rätsepp nõu.

Kui nii mõnigi kurdab, et puhkamiseks pole üldse aega, siis sellele vastab psühholoog: niisugust asja, et ei ole võimalik pu hata, pole olemas! „Inimene ise on tekitanud olukorra, kus ta tegelikult enam ei jaksa, kuid peab ikkagi suutma. See viib üle väsimuseni! Selge on, et tuleb teha pause ja vahepeal molutada. Aju tahab aeg-ajalt välja lülitamist. Arvutile teeme restarte ja uuendusi, aga kehale millegipärast ei tee. Keha vajab ka restarti ning selleks on pausid ja korralik uni,“ arutleb Rätsepp.

Psühholoog Rita Rätsepp: väsimuse tekkides puhka, mitte ära tee uut tassi kohvi!

„Selja taga on ju pikk ja pime talv ning arusaadav, et keha on väsinud. Kevadel on uued ilmastikuolud, ülemineku faas ning kohanemine tekitabki väsimust. Põhimõtteli selt keha ärkab talveunest,“ selgitab psühholoog Rita Rät sepp, miks on inimesed kevadisel ajal tihti kurnatumad.

VÕTA NATUKE AEGA ÕUES LIIKUMISEKS

Energiat annab kindlasti juurde, kui söögilaud üle vaadata ja tervislikumaks muuta. „Kevadel pakub loodus meile erine vaid mõrusid ja rohelisi vilju – on see siis näiteks väike nõge seleht, nurmenuku leht või karulauk. Kõike, mis kevadel nina mullast välja pistab, tuleks tarvitada just samal perioodil. Keva del on väga tähtis võtta ka B-, C- ja D-vitamiini ning vanematel inimestel Q10-t. Kindlasti peaks jooma palju vett, sest see aitab toksiine kehast välja viia, kiirendab ainevahetust ja toob orga nismi energia tagasi,“ seletab Rätsepp.

Samuti pole mõtet esimese asjana apteeki joosta ning roh kelt toidulisandeid osta. „See ei ole iseenda kuulamine!“ too nitab ta ja toob näite: „Kujutage ette olukorda, et autol läheb punane tuli põlema ja tõmbame kõik juhtmed katki – seejärel märkame, et punane tuli ei põle enam ning sõidame edasi. No ei sõida ju. Pigem tuleks vaadata, mis punase tule põlema pani ja tegeleda sellega.“

OLE NATUKE NÄOGA PÄIKESE POOLE

Kui siiski väsimus kipub peale, on vaja puhata. Mida aga teha, kui elutempo on nii kiire ja selleks ei leia aega? „Kiire elu

12 TERVISE HEAKS 2022 KEVADVÄSIMUS

Kulboki arvates ei ole kevadväsimus midagi sellist, mis peaks kõigil alati tekkima. Paljudel tuleb kevade alguses hoopis uus energia sisse! „Kõik hakkab tärkama ja päevad lähevad ju järjest pikemaks,“ nendib ta.

tempo tekitame me endale ise ja seega tuleks üldse üle vaadata, kuhu enda aega panustad. Puhkama peaks nii palju, kui vaja ja võimalik on. Mida puhkus sinule üldse tähendab? Kas ainult reis kaugemale? Vaba nädal? Puhkehetki annab teha ka iga päevaselt. Enda tassi täita saab igapäevaselt. Alustuseks kasvõi 10 minutit päevas, mil sa lihtsalt oled. Sinu rutiinid võiksid olla midagi, mis sind igapäevaselt täidavad,“ seletab Kulbok. Samuti soovitab naine põhjalikult mõelda sellele, mis on see, mis iga päevaelus nii väga väsitab. „Kui vajame üha rohkem puhkust, siis on meie elus midagi, mis tõmbab ka korralikult energiast tühjaks. Tasuks olla uudishimulik, [tuvastada], mis see on ja seda vähendada või eemaldada üldse enda elust.“

Kuna praegusel ajal on maailmas palju ebastabiilsust ja äre vust, tuleb iseendale eriti palju tähelepanu pöörata. Kõige alus on hoolitseda esimesena enda füüsilise ja vaimse tervise eest. „Võtta aega lähedastega olemiseks, olla meediast ja sotsiaal meediast eemal, teha endale olulisi ja rahustavaid tegevusi. Ei tasu unustada, et me ei saa teisi aidata ega toetada, kui me ise ennast ei aita ega toeta. Maailmas on kogu aeg midagi toimu mas, me kas kuuleme sellest või mitte. Kuid kui sina ei vastuta iseenda heaolu ja õnne eest, siis ei saa seda ka keegi teine teha,“ räägibAgaKulbok.kuidas siis iseennast rohkem armastada ja rahulolu saavutada? Kulbok vastab: „Igapäevaseid harjumusi ja prakti kaid tehes. See on protsess. Esimesena alati vundament. Sealt edasi küsides, mis elu tahan elada, kuidas ma tahan tunda? Kas ma praegu tunnen nii? Ei? Miks ei? Mis on täna see pisikene samm, mida ma saan teha, et seda muuta? Õppida tervislikke piire seadma. Õppida ütlema ei teistele ja jah iseendale. Lubada igal enda emotsioonil ja tundel olla, neid aktsepteerida, sest alles siis saame neid mõista, need endast läbi lasta, küsitleda ja edasi liikuda. Hoida kinni endale antud lubadustest.“

ME EI SAA TEISI TOETADA, KUI POLE ENNAST TOETANUD

Kevade algusega on ka hea aeg pöörata oma elus uus lehe külg – olla rõõmsam, elujõulisem ja teha uusi tähendusrikkaid asju. „Nagu kevad ikka, kõik tärkab, läheb valgemaks, värvili semaks, värskemaks ja on uus energia. Nii on ka meil. Kuid ma ütleks, et kogu aeg on hea hetk uuteks algusteks, mitte ainult kevadel. Kui tahad uut algust, ära oota kevadet, uut aastat, kuud, nädalat – alusta kohe! Sul on ainult üks elu! Kuidas sa tahad seda elu elada?“

Ta avaldab arvamust, et söömine peab ka emotsionaalsest aspektist tasakaalustatud olema. „Pidev enese kammitsates hoidmine on juba iseenesest stressav ning tekitab pigem lisa pinget ja isusid… Kui ikka on magusaisu, siis miks mitte endale lubada tükk head kooki. Või kui on vastlapäev, siis tasuks süüa paar vastlakuklit! Loomulikult mitte liiale minna. Igapäevane vastlakukli söömine võib tõesti pisut ebatervislikult mõjuda. Ikka tasakaal, tasakaal, tasakaal…“ kõneleb Arro.

KEVADEL EELISTA HOOAJALIST TOITU

rõõmsamaks. „Toit peab olema ilus, siis tekivad head emotsioo nid ja isu on ka parem. Lisaks kutsuvale toidule võiks kasutada kauneid lauanõusid. Need ei pea olema kappi peidetud, et võ tame vaid pidupäeval välja. Üldiselt sinna nad siis jäävadki…“ märgib

Kokk Anni Arro: toit olgu ka emotsionaalsest aspektist tasakaalustatud

Toidu esteetiline välimus on samuti miski, mis teeb meele

minna ka vahelduse mõttes välja sööma? Kokk nõustub, kuid toonitab siiski, et põhiline võiks olla kodutoit – lihtne ja puhaste maitsetega kodune söök, näiteks ühepaja toidud, supid, hautised, praetud kala, ahjujuurikad, keedetud köögivili. „Aga muidugi peaks aeg-ajalt väljas söömas ka käi ma, et maitsta midagi uut ja põnevat, mida kodus ei viitsi või ei oskagi teha. Mina naudin väljas söömise puhul juba seda, et ei pea ise nõusid pesema, keegi lihtsalt toob toidu, viib mustad nõud ning mina saan rahulikult istuda ja inimese moodi oma mõtteid mõelda.“

MiksArro.mitte

14 TERVISE HEAKS 2022

Kui kevadväsimus juba tekib, siis tasub lihtsalt oma keha kuulata. „Mina näiteks tunnetan ära, mille järele mul isu on. Hetkel on selline kummaline ja veidi raske üleminekuaeg tal vest kevadesse. Need üleminekud on alati rasked. Keha on pisut nagu segaduses ja talvest väsinud,“ lausub Anni Arro. Praegusel ajal ei isuta enamasti praadide ja raskete soustide järele ning kehal võikski lasta puhata. Seega oleks soovitatav süüa natuke kergemalt, näiteks suppe, köögiviljahautisi, kala, putru. „Aga ik kagi pigem veel sooja toitu. Ja kui päike juba korralikult soojen dama hakkab, tekib ka isu värske kraami järele. Idud, rohelised ürdid, esimesed redised, sparglid.“

Kokal on aja jooksul kujunenud ka enda kevadised lemmi kud. „Üks väga hea turgutus on vahtra- ja kasemahl! Ja kui tuleb esimene kevadräim, siis seda söön ka nii, et isu on ikka tükiks ajaks täis. Võtmesõnaks on siiski hooajalisus! Värske hapukap sasalat on ka väga hea vitamiinipomm!“ tõdeb ta.

KEVADVÄSIMUS

Kokk Anni Arro leiab, et hea toit mängib inimese enese tunde juures suurt rolli – ning seda nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.

Mõistagi võiks söök olla tasakaalustatud, kuid iga inimese puhul on selle tähendus siiski mõnevõrra individuaalne. „Näi teks propageeritakse meeletult kõiksugu rohelisi smuutisid. Väga paljude inimeste seedimisele ei sobi see üldse! Või talvel värskete salatite söömine – ka mitte väga mõistlik tegu. See jahutab keha, kuigi tegelikult oleks meil vaja talvel just keha soojendada ehk siis enamasti kuumutatud ja sooje toite süüa. Teisisõnu, kui salat, siis küpsetatud köögiviljadega näiteks,“ toob Arro näite.

ILUVITAMIINIDLükka vananemist edasi ja turguta välist ilu seestpoolt!

gevdavad struktuuri sügavuti. Nii täiendabki selline kaksikkos meetika edukalt tavapäraseid ilurituaale ja kosmeetikatooteid. Kapslisse pugenud vitamiinid ja mineraalained ennetavad aga naha vananemist, juuste väljalangemist ning soodustavad päe vitumist.

Kui ihaled veatut nahka, läikivaid juukseid või tugevaid küüsi, ei piisa seerumitest-kreemidest ega juuksehooldustoodetest. Välist ilu tuleb turgutada seestpoolt.

16 TERVISE HEAKS 2022

TEKST: KRISTA KIIN FOTOD: ENVATO ELEMENTS

T

oiduaine- ja ilutööstuse ühendamisest sündinud nutrikosmeetika all peetakse silmas nii „söödavat kosmeetikat“ ehk ilukapsleid ja toidulisandeid kui ka vitamiinidega rikastatud kreeme. Kui kreemid hoolitsevad naha pealmiste kihtide eest, siis toidulisandid tu

mise korrastamisega alustada.“ Ühtlasi hoiatab Triin, et teatud vitamiinide, mineraalainete ja muude toidulisandite võtmisel tuleb ka ettevaatlik olla – üks selliseid on näiteks raud.

„Kui mitmekesine menüü annab kehale kõiki vajalikke toitaineid, toetab see kindlasti nahka, juukseid ja küüsi,“ jätkab funktsionaalse toitumise terapeut ja koolitaja Sirli Kivisaar. Ka kreemidesse ja hooldusvahenditesse lisatakse Sirli sõnul üha enam vitamiiniekstrakte just seetõttu, kuna praeguseks on tea da, et antioksüdantsed vitamiinid suudavad naha pindmistesse kudedesse imenduda. Seeläbi toetatakse kahjustunud kudede taastumist, taastatakse sidekoelisi struktuure ja soodustatakse koguni rakkude jagunemist. Ent naha vastupanuvõime kahjus tustele ja vananemisele on kindlasti märksa tugevam, kui toi tumeTriintervislikult.usubsamuti, et kõige paremini imendub vajalik kraam söögist. „Näiteks kirssidest saame C-vitamiini, kuid ka

Samamoodi ei ole toitumisterapeudi sõnul üksikust toidu lisandist või kreemist abi tselluliidi ja kehakaalu kontrolli alla saamisel. Toitumise ja toidulisandite mõju peabki kaua oota ma, et see lõpuks seestpoolt väljapoole toimima hakkaks. Lisaks mõjutab meid keha vananemine. Igavese nooruse retsepti ei tea veel keegi, kuid tervislike eluviiside ja toitumisega saab vanane misprotsessi aeglustada nii palju, kui meie geenid seda võimal davad. „Siin kehtib põhjuse ja tagajärje seos – ebatervislik toit,

Sirli kinnitusel ei leidu toidulisandite seas imepilli, mis päästaks meid ja nahka vananemisest.

Teisalt pole mõtet ka tervisliku toitumise ja eluviisi muut mise tõttu tulemusi nädala või paari pärast oodata. „Kui keha on elanud toitainete puuduses juba aastaid või aastakümneid, ei pruugi olukord nii kiiresti taastuda. Lisaks võivad juba olla tekkinud kahjustused rakkude tasandil,“ paneb Triin südame le. Tihti oodatakse muutust nädalaga. Kui seda ei tule, jäetakse enda eest hoolitsemine sinnapaika, sest enamaks viitsimist ei jagu. Seejärel haarataksegi kapsli, kreemi, suuri muutusi lubava juuksehooldusvahendi või salongipakkumise järele. „Aga see ei too muutusi. Loeb üksnes järjepidev töö endaga!“

TOETA KEHA TOITUMISEGA

Toitumisterapeudi Triin Terasmaa sõnul on välimust ja naha tervist mõjutavaid tegureid palju: toitainete puudus, vere glükoosisisalduse kõikumine, alkohol, toidutalumatus, kesk kond, hormoonid, nahahooldusvahendid, vananemine, ravi mid, stress, seedimine, geneetika jpm. Seega on alati kasulik es malt põhjustele mõelda ja naha kahjustumist ennetada. Ühtlasi endale teadvustada, et kui on tekkinud probleem, tuleb aidata tervikut. „Ära haara suvalist kapslit reklaami põhjal, vaid sea esmalt paika eluviis koos toitumisega ning jälgi sümptomeid,“ paneb Triin südamele.

VARU KANNATLIKKUST

ILUVITAMIINID

Seda leidub kõigis kudedes ja kehavedelikes. Oluliste omaduste tõttu omab tähtsat rolli naha kaitsmisel vananemise mõjude ja päikese eest. Aitab kaasa haavade paranemisele, naha niisutamisele, kortsude vähendamisele, naha elastsuse suurendamisele. 30. eluaastast hakkab hape organismis vähenema, nahk muutub kuivaks ja tekivad kortsud. Võta appi hüaluroonhapet sisaldavad kreemid ja seerumid ning söö puu- ja juurvilju.

Toidulisand peab olema võimalikult kehasõbralik. „Kum mikommide ja batoonide näol ei tasu võtta ühtegi vitamiini ega toidulisandit,» tõdeb Triin. Sellistes toodetes on sees suhkur, halvimal juhul meile otseselt kahjulikud sünteetilised suhk ruasendajad, enamasti ka e- või muud lisaained. Tervisekasu jääb selliste toodete puhul küsitavaks.

ASTAKSANTIIN

ILUVITAMIINID

• TSINK – aitab kaitsta UV-kiirguse ja põletiku eest, soodustab haavade paranemist, toidab küüsi, juukseid ja nahka.

18 TERVISE HEAKS 2022

MIDA SIIS VALIDA?

NAHALEILURELVAOLULISED

VITAMIINID JA MINERAALAINED:

• B5-VITAMIIN – kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest.

• VASK – hoiab ära juuste hallinemise, hoiab nahka noorena, aitab kortsudega võidelda.

KOLM

• B3-VITAMIIN – selle vitamiini puudumisele viitab liigne pigmentatsioon, parandab naha armkude.

HÜALUROONHAPE

• D-VITAMIIN – kaitseb nahka UV-kiirguse põhjustatud kahjustuse eest, aitab ekseemide ja atoopiliste seisundite korral.

Võib kaitsta nahka ja silmi kahjustuste eest, mida põhjustab UV-kiirgus. Omab võimet nahka seestpoolt noorendada ja pikendada kehas C-, E-vitamiini ning luteiini eluiga. Toidulisandina juurde võttes vähendab kortse, veekadu ja vanuselaikude suurenemist, parandab naha niiskusesisaldust, elastsust ja tekstuuri.

Tasub teada sedagi, et paljudes kodudes aknalaual kasvav harilik aaloe suurendab puhtal kujul peale määrides või isegi sisse süües kollageeni tootmist. Head teevad ka aaloed sisal davad kreemid. Ent kollageeni tootmist ja hüaluroonhappe sünteesi saab toetada ka toiduga, kui menüüsse lisada piisavalt C-vitamiini ja teisi kasulikke aineid. Parimad C-vitamiini al likad on paprika, brokoli, mustad sõstrad, kibuvitsamarjad. Kuna C-vitamiin hävib kuumutamisel ja õhuga kokkupuutel, söö puu- ja köögivilju kindlasti värskelt.

KOLLAGEEN

• A-VITAMIIN – vähendab rasu tootmist, aitab kollageeni tootmisele kaasa, pärsib UV-kiirgusest põhjustatud pigmentatsiooni.

• VÄÄVEL – kasutatakse mitmesuguste nahaprobleemide korral (nt akne ja kõõm), toetab naha, juuste ja küünte tervist.

• RÄNI – oluline kollageeni moodustamiseks.

Mängib väga tähtsat rolli naha tugevdamisel, kuid aastate lisandudes hakkab selle valgu tootmine vähenema. Nahk muutub kuivemaks ja õhemaks, ilmnevad vananemise märgid. Alates 30. eluaastast kaotab nahk umbes 1,5% kollageeni aastas. Söö tomatit, greipi, arbuusi, brokolit, maasikaid ja oomega-3rasvhappeid sisaldavaid toite. Ka kollageeni sisaldavad toidulisandid ning kreemid-seerumid aeglustavad naha vananemist ja turgutavad tervist.

tavalisematkõigeasja, mida üleminekuaastatestnaised ei tea

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kui veab, siis ei pane mõni naine üleminekuaastate vaevusi tähelegi, kuid umbes pooled naised kurdavad, et nende igapäevaelu on sel ajal häiritud. Millised on kõige tavalisemad ajad, mida naised üleminekuaastatest ei tea ja kas ka igaühel endal on võimalik teha midagi, et see aeg mööduks kergemalt?

10

20 TERVISE HEAKS 2022 ÜLEMINEKUAASTAD

Üsna tavalised on meeleoluhäired. Tavalised, kuid

Mingeid häireid tunneb iga naine, aga umbes pooled kurdavad, et need on nii tugevad, et segavad igapäevaelu. Igal kolmandal naisel on üsna vähesed häired. Selge ja tuntud tunnus on kuumahood – neid tunnevad vähemalt pooled, võib-olla isegi kolm nel jandikku

2.1.

Menopaus tähendab menstruatsioonide lõppe mist ehk kui viimasest korrast on möödas juba aasta. Siis ei saa enam kõnelda tsüklihäirest. Tavaliselt saa bub menopaus 45–55aastasena, vahel varem, vahel hiljem.Üleminekuaastad algavad üldiselt 4–8 aastat enne menopausi ja kestavad mõned aastad pärast meno pausi. Üleminekuaastatel munasarjade töö vaibub vähehaaval. Üleminekuaastate häired on üldiselt tuge vamad menopausi ajal ja paar aastat pärast seda. Mõ nel võivad üleminekuaastate häired kesta väga kaua, isegi üle 70aastasena.

3.

Paljudelnaistest.onunehäired. Unehäiretega koos võib käia ka öine higistamine. Tavaline on see, et inimene ärkab liiga vara ja ei suuda uuesti uinuda. Ka unekva liteet on viletsam, isegi kui öist higistamist ei ole.

vähem tuntud on aga ebamäärased lihase- ja liigese valud. Neid on igal kolmandal naisel, kuid paljud ei oska seda seostada üleminekueaga.

Valu võib olla tunda kogu kehas. Ka sagedasem peavalu on üsna Östrogeenitasemetavaline.kõikumine ja langemine võib mõjutada ka välimust – juuksed võivad muutuda õhemaks ja nahk kogu kehal kuivemaks. Lisaks võib üleminekuaastatel aeglustuv ainevahetus ja östrogee nitaseme langus viia kaalutõusuni. Peale kõige muu võib naine olla halvas tujus ja väsinud, tunda südame kloppimist ja seksiisu langust.

KAS VÖÖKOHT HAKKABKI PAISUMA?

MIS ON KÕIGE ÜLEMINEKUAASTATETAVALISEMADHÄDAD?

Kui keha östrogeenitase langeb, võib rasv tõesti hakata keskkohale kogunema. See on n-ö meeste tüü pi rasvakogunemine, naistel koguneb rasv tavaliselt puusadele ja tagumikule. Päästerõngas keha ümber on väliselt häiriv, kuid keskkohale ja siseorganite ümber kogunev rasv on ka tervisele kahjulik, sest see tõstab nii diabeedi kui ka südame-veresoonkonnahaiguste riski.Mõned märkavadki üleminekuaastaid sellest, et kaal hakkab kergesti tõusma. Kaal võib hakata kerki ma umbes pool kilo aastas ja viib seega üsna kiiresti 5–10 ülekiloni. Tuleb meeles pidada, kui viiekümne sena sööd ja liigud samamoodi nagu kolmekümnese na, koguneb iga päev umbes 200 liigset kilokalorit.

ÜLEMINEKUAASTAD

MIS VAHE ON ÜLEMINEKUAASTATEL JA MENOPAUSIL?

Üks on kindel – kui tunned vaevusi, tuleb abi otsida. Naistearst oskab selgitada, mis võiks ai data vaevusi leevendada. See, mis aitab üht naist, ei pruugi aidata teist. Mõnel juhul saab abi loo dustoodetest, mõnda aitab hormoonasendusravi, kuid see ei sobi kõigile ning tuleb üle vaadata plus sid ja miinused. Leevendust võivad tuua apteegi käsimüügis olevad vahendid.

KAS RASESTUMISVASTASED PILLID AITAVAD VÄLTIDA ÜLEMINEKUEAVAEVUSI?

KAS KA MÄLU NÕRGENEB?

Meeleolumuutused on üleminekuaastate puhul sage häire. Naised võivad tunda ka südame kloppi mist ning mõned kardavad, et tegu on paanikahäire ga, kuigi nii see siiski pole. Neid vaevusi peaks ravima teisiti kui tavalist depressiooni.

6.5.

See võib tõesti nii olla. Kõikuv östrogeenitase mõ jutab serotoniini tootmist, mis omakorda mõjutab meeleolu. Mälu halvenemine võib olla seotud ka vi letsama une ja väsimusega.

KAS MIDAGI ANNAB KA ENDAL TEHA, ET VAEVUSI VÄHENDADA?

4.

Kui jätkata sama elustiili, tõuseb kaal väga ker gelt. Liikumine on ääretult oluline, sest see leeven dab ka unehäireid, väsimust ja meeleolukõikumisi. Aktiivset eluviisi tuleb hakata harrastama juba enne üleminekuiga. Kehaliselt aktiivsetel naistel mööduvad üleminekuaastad kergemalt kui neil, kes on viletsas vormis.Suitsetamine on pahe, millest peaks loobuma väga paljudel põhjustel, kuid arvatakse, et ka ülemineku aastad algavad suitsetavatel naisel aasta võrra varem.

Vahel ongi raske vahet teha. Üleminekuaastatel on naisel tavaliselt palju kohustusi: tööl on kiire, vane mad vajavad hoolt ja lapsed pole veel suured. Unehäi red võivad olla tingitud ka stressist. Unetuse või une häirete all kannatab kolm neljandikku üleminekueas naistest. Kes ärkab üles higisena, oskab seda paremini üleminekuaastatega seostada.

KAS VÕIB OLLA KA NII, ET ÜLEMINEKUAASTAD EI PÕHJUSTAGI VAEVUSI?

Mingil kujul tunnevad üleminekuaastaid kõik naised, kuid mõnel on häired nii vähesed, et jäävad peaaegu märkamatuks. Vahel ei osata tervisehäireid aga üleminekuaastatega seostada – sellega võib ras kusi olla isegi arstidel. Mõistmise teeb keeruliseks asjaolu, et igal naisel kulgeb see aeg isemoodi. Mõnel esinevad häired selliselt, nagu on õpikus kirjas, teis tel võib olla ainult üksainus vaevus. Mõni naine võib näiteks tunda tugevaid liigesevalusid, kuid muud ei midagi, teisel võib ainsa vaevusena esineda unehäire või libiido langus.

9.10.8.7.

KAS ÜLEMINEKUAASTATEGA KÄIB KAASAS KA DEPRESSIOON?

KUIDAS ARU SAADA, ET UNEHÄIRED ON SEOTUD ÜLEMINEKUAASTATEGA?

22 TERVISE HEAKS 2022 ÜLEMINEKUAASTAD

KUST SAADA ABI ÜLEMINEKUEA VAEVUSTE KORRAL?

Siiski ei tunne paljud naised ei kuumahooge ega öist higistamist. Neile võib tunduda, et nad ärkavad ilma põhjuseta liiga vara, kuigi põhjus võib olla üle minekuaastate östrogeenivähesuses. Vahel ravitakse nende unetust unerohtudega, kuigi õigem oleks hor moonravi.

Naised, kes neid kasutavad, ei pruugi vaevusi tõesti tunda või tunnevad neid vähe.

WCs käies soovitatakse pühkida eest taha, sest kui pärast roojamist pühkida pärakut tagant ettepoole, satuvad soolesti kust pärit bakterid (just naistel) kuseteede lähedusse ning vas tavates tingimustes paljunevad kiiresti ja võivad põhjustada põletikke.

Intiimtervist mõjutab ka meie toidulaud. Külli Teder rää gib, et naha ja ka intiimpiirkonna naha seisund võib tihti olla seotud inimese menüüga. Söök peaks sisaldama õigeid rasvhap peid, sest inimese keha vajab oomega-rasvhappeid, mida leidub näiteks kalas. Kui neid aineid ei saa söögiga piisavalt, võiks lisaks võtta kalaõlikapsleid või taimseid õlisid sisaldavaid too teid, nagu kuningakepi-, lina-, rapsi- või astelpajuõli.

Mõned toimingud muutuvad nii loomulikuks, et võivad vahel meelest minna. Seetõttu tasub aeg-ajalt üle vaadata oma riietumisharjumused ja hügieenirutiin. „Kindlasti võiks mõel da, milliseid rõivaid me enamasti kanname. Eelistada võiks naturaalsest materjalist pesu ning seda tuleb vahetada iga päev. Kuigi moetrendid võivad soosida teatud lõikega rõivaid, ei tasu väga sageli kanda liiga kitsaid pükse või stringe. Ka liiga soojad ja umbsed riided, pesukaitsmed ja -sidemed võivad põhjustada alakeha haudumust ning see omakorda seenhaigust. Ja ikkagi –puhtus on kõige alus,“ rõhutab Teder.

TOITUMINE KORDA

Proviisori sõnul peaks intiimpiirkonda pesema vähemalt 1–2 korda päevas puhta sooja veega ja/või spetsiaalsete intiim pesugeelidega. Intiimpiirkonna pesemiseks mõeldud vahendi tel (geelidel, vahul, vedelikel) on õige pH, mis aitab hoida naha happelist kaitsekihti ning vältida võimalikke nakkusi.

VALI ÕIGED PESEMISVAHENDID

FOTO: ENVATO ELEMENTS

„Alakeha hügieen peaks olema igapäevaelu loomulik osa. Õige intiimhooldus aitab hoida tervise korras,“ selgitab Südameapteegi proviisor Külli Teder.

VAATA ÜLE IGAPÄEVASED HÜGIEENIHARJUMUSED

Intiimtervisessekasutamiseks.peab alati tähelepanelikult suhtuma, kuid eriti menstruatsiooni, raseduse ja menopausi ajal. Organismis peab valitsema tasakaal erinevate mikroorganismide vahel. Kui tasakaal muutub, on põletikud kerged tekkima. „Loomulikku tasakaalu võivad rikkuda nii nõrgenenud immuunsüsteem kui ka hormonaalsed muutused. Tihti on infektsioonirisk suurem näiteks rasedatel või naistel menopausi ajal ja -järgsel perioo dil,“ selgitab Teder.

Seepi, ka lasteseepi ja teisi tavalisi kehapesuvahendeid ei soovitata kasutada, sest need hävitavad intiimpiirkonna nor maalse keskkonna, võivad ärritada nahka ja limaskesti ning kahjustada loomulikku kaitsevõimet mikroobide, bakterite suhtes.„Iga kehaosa jaoks sobivad erinevad geelid-kreemid. Ham bapastat ju ei kasutata seebi asemel. Seetõttu on mõistlik ka in tiimtervise eest hoolitseda just selleks ettenähtud vahenditega, mis on sobivate koostisainetega, leelisevabad ja sisaldavad tihti ka piimhapet,“ jagab spetsialist näpunäiteid. Teder rõhutab, et intiimpesuvahendid on mõeldud vaid välispidiseks, mitte vagi naalseks

Õige DHA- ja EPA-rasvhapete sisalduse korral on neil po sitiivne mõju kogu naha ainevahetusele, muutes selle pehmeks,

õigeintiimpiirkonnaÕrnahoolitsus

24 TERVISE HEAKS 2022

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE

Intiimpiirkond on õrn ja vajab eraldi hoolt.

INTIIMPIIRKOND

Kõik tooted sobivad kasutamiseks raseduse ja imetamise ajal. Saadaval apteegis

• Suposiidid ja kreem niisutavad tõhusalt tuppe ning välist intiimpiirkonda.

Vali õiged intiimpiirkonnahooldustooted!

VAGISAN® INTIIMPESUVAHEND

Külli Teder lisab, et intiimtervisel on oluline roll inimese heaolus. „See pole enam ammu tabuteema, vaid osa meie iga päevasest teadlikust enese eest hoolitsemisest.“

VAGISAN® NIISUTAV KREEM

www.vagisan.comVAGISAN®PIIMHAPE

• Mugav kasutada.

VAGISAN® KOMBI

Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral (kuivustunne, kipitus, sügelemine, valulik vahekord).

Külli Teder tõdeb, et alati ei suuda me kõiki tervisemuresid siiski ennetada. Seetõttu soovitab ta tõsisema probleemi tekki misel kohe pere- või naistearstiga ühendust võtta. Günekoloogi peaks iga naine regulaarselt külastama. „Naistearstid aitavad tervisemuredele varakult jaole saada ja oskavad anda nõu, kas ja millist ravi on vaja.“ Proviisori sõnul on sagedasemad intiim kaebused kuse- ja suguteedega seotud mured, nagu tupekuivus, ebamugavustunne, ärritus ja valulikkus tupes, seksuaaltungi langus, uriinipidamatus, urineerimisraskused ja kuseteede põ letikud.Tupekuivusest tingitud vaevusi saab leevendada käsimüü gis olevate geelide ja niisutavate küünaldega. Sügeluse, ärrituse, kipitus- või põletustunde korral on abiks piimhappebaktereid sisaldavad tupeküünlad, -tabletid, mis aitavad ennetada ja ravi da kergemaid probleeme. Kuseteede põletike korral või nende ennetamiseks on apteegis saadaval ka jõhvikapreparaadid, mil les sisalduvad komponendid ei lase bakteritel kuseteede seintele kinnituda ja paljuneda.

Puhastab õrnalt kogu intiimpiirkonda.

Tvaginaalsuposiididupehalvalõhnaliste vooluste ja limaskestade ärrituse korral ning tupe loomuliku pH-tasakaalu hoidmiseks ja taastamiseks.

elastseks ja jumekaks. „Omal kohal on ka värsked puu- ja köö giviljad. Ka talvisel ajal vajab keha vitamiine ja mineraale, et haigustele vastu panna,“ soovitab proviisor söögiharjumused kriitilise pilguga üle vaadata.

Võib kasutada libestusainena.

• Pakend sisaldab aplikaatorit.

• Tasakaalustab naha happelist kaitsekihti, aidates ennetada nii põletike teket. Sisaldab töödeldud naturaalset vadakut, piimhapet ja kummeliekstrakti.

Sobib igapäevaseks kasutamiseks igas vanuses naistele.

KUI MÕNI MURE KIMBUTAB

8 Cremolum suposiiti ja 10 g Vagisan niisutavat kreemi Tupe ja välise intiimpiirkonna kuivuse korral.

• Kiire toimega

• SobibHormoonivaba.naistele,kes on üleminekuaastates, läbinud günekoloogilise ravi.

Piimhape aitab säilitada tupe loomuliku pH-tasakaalu.

• Hormoonivaba. Kiire toimega.

jamavabaks!Kliendid

lles eelmisel nädalal jooksis sotsiaalmeedias sõltu matu uudisteagentuuri Fuudish Eesti postitus, kus oli välja toodud šokeeriv avastus, kui paljud tervi setoodete all reklaamitavad tooted ei olegi tegelikult tervislikud, sest on kahjulikke lisaaineid täis. Põhjus on selles, et puhtad toorained on ettevõttele kulukamad ja seetõttu on ka hinnad kallimad.

Fuudishi postitusele abiks oleme oma kodulehe blogisse www.boostyourself.ee üles pannud täpsemaid juhiseid, kuidas päriselt aru saada, millised tervisetooted on päriselt tervislikud ja millised tervisetooted on lihtsalt üks järjekordne turunduslik lõks.

On aga üks kange kaelaga aus Saaremaa ettevõte, kes usub, et tänapäeva lisaaineid täis maailmas väärib inimene puhast 100% looduslikku toitu – sest seda, et kõikide murede lahen dused looduses asuvad, teadsid juba iidsed rahvad üle maailma.

Looduses on kõik kooskõlas, nagu ka meie toodetes. Lähtun alati parima toote kokku panemisel seadusliku taustaga uurin gutest ja uurimistöödest ning nii oleme teinud tooted funktsio naalseks, mis tähendab, et kõik koostisosad toetavad üksteist nii, et omandumine oleks maksimaalne.

Maile Kiissa, Boost Yourselfi tootearendusjuht

sun, et looduses on ole mas kõik, mida inimke ha vajab. Avastasin selle teadmise juba kümme aastat ta gasi, kui seda ise oma tervise heaks väga vajasin. Katsetasin nii odavaid kui ka kalleid tervetooteid ja sain aru, et väga paljud odavad tervisetooted sisaldavad kahjuks ka palju kahjulikke lisaaineid. Ettevõtted aga turun davad end tervisetoote sildi all – tihtipeale inimene ostabki odava toote ja kasu asemel teeb enda tervisele hoopis kahju.

on saatnud ettevõttele aastate jooksul tagasisidet, et nad leidnud lahenduse sellistele muredele nagu naksuvad lii gesed, kuiv nahk, murdunud küüned, juuksed, mis ei kasva, üle kaal, kehva seedimine, rahutu uni või vähene energia. „Selline tagasiside annab aga jõudu meile veel paremaid ja puhtamaid tooteid teha!“ kommenteerib Boost Yourselfi tootearendusjuht Maile Kiissa.

SISUTURUNDUSBoost

A

www.boostyourself.ee

Loomulikult on raske leida tooraineid, mis oleksid täiesti puhtad, eriti kui peame toodete hinnale mõtlema, aga ometi va lime alati kvaliteetsema, isegi kui hind on krõbe. Väga paljud turul olevad tooted sisaldavad näiteks kahjulikku lisaainet mal totekstriini, mis teeb kõikidel asjade maitse palju tugevamaks,

Boost Yourselfi meeskonnal on kõigil ühel või teisel viisil oma kogemus iseenda tervisega ja väga paljus on nende ter venemislood just seotud puhta ja tervisliku toidu tarbimisega. Nii hingab ettevõte ühes rütmis ja lubab, et nemad jäävad 100%

lõhnavamaks – ja loomulikult ettevõtte jaoks palju odavamaks. See on küll lubatud, aga kas see mitte ei pööra tervisetoidu kontseptsiooni pea peale? Meie oleme valinud seda mitte ka sutada ja ostame oma vaarikad kolm korda kõrgema hinnaga, sest me usume, et kui päris vaarikas, siis päris vaarikas!

Yourself: raske on jääda karmis konkurentsis ja hüppelises hinnatõusus oma tervistoodetega jamavabaks – aga klientide tervis on kõige tähtsam!

U

TERVISE HEAKS 2022 27

sammu, mille abil keha jääkainetesttõhusaltpuhastada

Mürkained kogunevad organismi nii toidu, joogi kui ka saastatud keskkonna kaudu. Maksa, kopsude, neerude ja naha kaudu väljutab organism ka ise toksiine, ent ühel hetkel hak kavad mürgised jääkained kehas ladestuma. Ka ülesöömine ja vähene liigutamine, mida võib talvel üsna tõenäoliselt ette

tulla, mõjuvad seedesüsteemile uinutavalt. Igal inimesel on võimalik ise puhastusele kaasa aidata ja seeläbi oma tervist parandada ning elukvaliteeti tõsta.

ui oled märganud, et ärritud kiiresti, oled väsinud ja kimpus laisa seedesüsteemiga, siis on õige aeg kehale restart teha. Parim aeg organismi jääkai netest puhastamiseks on aastaaegade vaheldudes.

Me koristame kevaditi küll oma kappe, kraamime kodu ja peseme aknaid, kuid tihtipeale jätame oma organismi tähelepanuta. Kevad on parim aeg ka organismis kevadpuhastuse tegemiseks, et astuda uude aastaaega energilisema, värskema ja puhanumana, räägib Apotheka apteeker Anne-Mai Rogenbaum.

JÄÄKAINED

K

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Puhastuskuuri võib ette võtta ületöötamise ja suure emot sionaalse pinge, aga ka peavalude ja kehva näonaha korral. Organismi puhastuskuure võib ette võtta mitu korda aastas. Nende toime on tõhusaim, kui samal ajal järgida tervislikke eluviise – toituda hästi, olla kehaliselt aktiivne ning korrali kult puhata.

TERVISE HEAKS 2022

Ka apteegist saab oma kaalulangetamisele lisatu ge. Näiteks suuremates Apotheka apteekides on või malik lasta määrata oma kehakoostist. Kui olete saa nud teada oma hetkeolukorra, tasub koos Apotheka toitumisnõustajaga läbi mõelda, mida tuleks teha, et oma eesmärgid Toitumisnõustaminesaavutada.on mõeldud kõigile, kes va javad nõu ja abi oma toidulaua tervislikumaks muut misel või kes soovivad saada tagasisidet oma seniste toitumisharjumuste kohta. Toitumisnõustaja aitab teha paremaid valikuid – mida süüa, millal süüa ja mida poest osta.

LEIA TREENING JA MAGA PIISAVALT

Kel võimalus, võiks kevadel kindlasti kasemahla juua – see aitab samuti keha puhastada ning samas kosutab organismi antioksüdantide, mineraalainete ja vitamiinidega.Apteegistleiab hulgaliselt salendavaid preparaate, mis aitavad kaasa nii kergema enesetunde saavuta misele kui ka dieedi pidamisele. On ka salendavaid teesid, mis sisaldavad artišokki (reguleerib rasvade sisaldust veres), aaskannikest, kaselehti, angervaksa (soodustavad uriinieritust).

JOO PUHAST VETT JA TEED

MÕÕDA KEHAKOOSTIST, KÜLASTA TOITUMISNÕUSTAJAT

Tervislik ja mitmekülgne menüü, kuhu kuuluvad nii juurviljad, toorsalatid kui ka värsked mahlad, aitab kehal mürkidest vabaneda. Tervislikku toitumist võib soovi korral toetada ka apteegipreparaatidega. Näi teks õunaäädikakapslid ja kummikommid valmista takse suure kontsentratsiooniga õunaäädikapulbrist, millel on jääkaineid väljutav toime. Õunaäädikas soo dustab ainevahetust, aitab põletada rasvu ning välju tada organismist vett.

Ära ei tohi unustada ka kõige lihtsamat algtõde – piisavat und. Vähene uni põhjustab keharasva re guleeriva hormooni languse ja tõstab samal ajal hor mooni hulka, mis suurendab nälga ja isu. Seepärast võib öövahetuses töötamine, ebaregulaarne uni või unehäired põhjustada kaaluseisakut või isegi tõusu. Proovi magada vähemalt kaheksa tundi.

Organismi puhastuskuure võib ette võtta mitu korda aastas.

PANE KEHA RASVA PÕLETAMA

Tšillipipra ekstrakt soodustab kehasse ladestunud rasvade põletamist, seda leiab näiteks Chili Burn pre paraadist, mis aitab kiirendada ainevahetust ning ko gunenud rasvade põletamist. Vürtsikad maitseained sunnivad ainevahetust töötama suurema kiirusega, mistõttu organism põletab kaloreid rohkem kui ta valiselt. Kel huvi dieedipreparaatide järele, siis tasub kindlasti apteekriga enne nende ostmist nõu pidada, et leida enda jaoks just see õige – olgu sellel siis isu vähendavad, seedimist soodustavad, täiskõhutunnet tekitavad või rasvu põletavad omadused.

Esmalt suurenda oma vedelikutarbimist. Paljud toksiinid on vees lahustuvad ja neist on lihtne piisa valt vett juues vabaneda. Alusta päeva ühe klaasi lei ge veega, kuhu on lisatud poole sidruni mahl. Sidrun teeb äkkstardi seedimisele, stimuleerides ensüümide vabanemist ja sisaldades rikkalikult C-vitamiini. Vii mane aitab kehas ringlevaid toksiine vesilahustuvaks muuta, mis võimaldab neid kergelt kehast eemaldada. Sidrun julgustab ka maksa tööd ja puhastab verd.

JÄÄKAINED28

MILLEST ORGANISMI PUHASTAMIST ALUSTADA?

SÄÄSTA MAKSA JA SOOLESTIKKU

Ja nüüd viimase punkti juurde! Füüsiline aktiivsus aitab kiirendada ainevahetust ja parandada välimust. Pea meeles, et kas või vähene füüsiline liikumine iga päev on parem kui üldse mitte millegi tegemine. Proo vida tasub kiirkõndi koos sõbraga, tantsimist, mat kamist, rattasõitu, ujumist, lendava taldrikuga män gimist või korvpalli, aga ka muid aktiivseid tegevusi.

Maks täidab kehas üle 500 erineva funktsiooni, olles üks väheseid organeid, mis on kahjustuse korral võimeline rakke taastootma. Et maks saaks loomuli kul teel puhastuda, lisa oma menüüsse aed- ja puu vilju, marju ja kaunvilju. Menüüst tuleks aga välja jätta kohv, kõikvõimalikud praetud ja grillitud toi dud, poolfabrikaadid, transrasvad, suitsutatud tooted, rafineeritud toidud (valge suhkur, valge jahu ja sellest tehtud tooted, valge riis, õlid). Hoiduma peaks ka al koholist ja Apteegissigarettidest.onmüügil ka maksafunktsiooni toeta vaid ja maksa kaitsvaid tooteid, näiteks BodyDrain, mis stimuleerib rasvade lagunemist ja toksiinide ee maldumist organismist, aitab ergutada soolestiku peristaltikat ja kiirendada raskesti seeditavate ainete edasiliikumist seedetraktis. Lisaks toetab normaalset soolestiku tühjendamist ja toksiliste ainete eemalda mist. Kiudainerikas soolepuhastus detox on preparaat, milles sisalduvad kasulikud kiudained puhastavad soolestikku, sidudes endaga kahjulikke ühendeid ja jääkaineid. Seedimist aitab toetada ka Salus Floradix IntestCare, mis sisaldab kurkumi-, õuna-, ploomi-, pi parmündi- ja artišokiekstrakti.

1.

2. 5.4.3.

Tarbe-aastat.

Naise ilu ja võlu asub meie terves kehas, mille eest peame hoolitsema igapäevaselt. Et olla terve, vajab meie organism igapäevaselt nii kvaliteetset joogivett kui ka puhast vett keha hoolduseks. Koosneme 70% veest ja vajame suurel hulgal vett organismi võimekuse ülal hoidmiseks nii terve kui ka haige olles.

ja joogivee kvaliteet halveneb maailmas igapäevaselt ja vesi ei täida enam ülesannet tervet organismi ülal pidada. Kahjuks on ka Eesti vee kvaliteet halvenemas ja vee töötlemisega kaasnevad omad puudused. Halva maitse tõttu joovad inimesed pigem maitsestatud jooke kui tavalist vett. Kuid tavaline vesi on asendamatu – vesi puhastab meie organismi kahjulikest jääkidest ja meie ihu mustusest.

VANANEMISTPIDURDAB

Meie kliima üks parimaid omadusi on vee olemasolu looduses. Lõunapoolsetes maades, kus vett ei ole rohkelt saadaval, ja see on kullastki kallim, vananevad naised juba 30.–40. eluaastates. Välimuselt võiks neid võrrelda Põhjamaade sookaaslastega, kel vanust 60–70

Õnneks leidub meil Eestis looduse rüpes puhta vee allikaid, millest saame suurepärast vett joogiks, söögis ja terviseks! Üks selliseid on Lavi Vesi OÜ pauna vesi, mille koostis on ideaalne toetamaks rakkude tööd, mis omakorda mõjutab otseselt meie keha heaolu. Heaolu aga peegeldub välimuses. Mida enam koguneb aastaid, seda tähtsamaks muutub kvaliteetse vee joomine. Pane pidur vananemisele juba nooruses, sest ka kõrges eas on tore olla ilus ja terve!

KVALITEETNE VESI

Tutvu põhjalikumalt www.lavivesi.com ja muuda elu lihtsaks! LAVI VESI PUHASTAB NII SEEST KUI KA VÄLJAST!

5. Verevalumid ja verejooksud Kui ka kergemate vigastustega tekivad tugevad verevalumid või verejooks, võib see olla samuti märk kahjustunud maksast, mis ei suuda toota piisavalt verehüübimiseks vajalikke valke.

3. Ämblikulaadsed kapillaarid (angioomid) Neid põhjustab kõrge östrogeenitase, mis viitab, et maks ei tööta korralikult.

4. Pigmendilaigud näol Kui maks on aeglane ega tööta nii nagu vaja, võivad näole tekkida pruunid pigmendilaigud. Ka seda põhjustab vere kõrge östrogeenitase.

SIRJE MAASIKAMÄE

Maksahaigused võivad olla päritavad, neid põhjustavad viirused ja ebatervislikud harjumused. Maksale ei meeldi vähe ne liikumine ning tugevalt töödeldud suure rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toidud. Maksa kahjustab ka liialdamine alko holi ja muude stimulantidega. Maksa kahjustavad ained võivad organismi sattuda ka saastunud õhu kaudu, samuti kahjustab maksa valgu- ja vitamiinipuudus.

Märgid, mis korralikulteietviitavad,MAKStööta

Kui sul on mõni neist tunnustest, tasub maksa kontrollida. “Kui maksahaigusi ei ravita, viib see maksakahjustuseni, tsirroosini (maksarakud kärbuvad ning asenduvad sidekoega) ja harvadel juhtudel maksavähini,” hoiatab meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Irina Utenko. “Ägedatest maksahaigustest kõige sagedasemad on viiruslikud hepatiidid, mida on teada vähemalt viis alatüüpi: A-, B-, C-, D- ja E-hepatiit. Neid kõiki on võimalik diagnoosida vereanalüüsi alusel Eesti meditsiinilaborites.”

FOTOD: ENVATO ELEMENTS, PIXABAY

MIS KAHJUSTAB MAKSA?

HAIGE MAKSA TUNNUSED

1. Nahk ja silmad tõmbuvad kollakaks Vanade vererakkude lagundamisel tekib kollakas bilirubiin, mille terve maks organismis hävitab, kuid haige maksa korral pääseb see vereringesse. Ka hele väljaheide ja tume uriin sisaldavad rohkelt bilirubiini.

2. Sügelev nahk Tavaliselt ei võeta nahasügelust tõsiselt, kui nahal pole löövet. Naha võib sügelema panna maksakahjustuse tõttu vereringesse sattunud ja naha alla kogunenud sapp.

6. Krooniline väsimus ja söögiisu kadumine Maksahaiguste tüüpilised tunnused võivad olla liigesevalud, iiveldus, oksendamine, krooniline väsimus ja isutus.

30 TERVISE HEAKS 2022 MAKS

TOIMETANUD:tervismärkeKuznetsovaproviisor-toitumisnõustajaSüdameapteegiOlesjanimetab,milliseidtähelepanna,kuimaksaonhalb.

Enamik maksahaigusi algab ja kulgeb aastaid ilma sümpto miteta, ka maksatsirroos võib areneda inimesele märkamata, kuid on märke, mis võivad viidata haigele maksale.

Maks on väga eriline organ, mis kaitseb organismi kahjulike mõjude eest, kuid ebatervislik eluviis ja söömine võivad maksa üle koormata.

Keegi esitab sulle küsimuse ja sul on vastus justkui keelel, aga sa ei suuda seda öelda. Sa ju tead seda, mida küsitakse, aga lihtsalt ei suuda meenutada! See on võib-olla kõige tutta vam näide blokeerimisest ehk ajutisest võimetusest oma mälu taastada. Teadlased arvavad, et mälublokid muutuvad vanuse ga üha tavalisemaks ja see tekitab vanematel inimestel raskusi näiteks nimede meenutamisel.

Isegi kõige teravam mälestus ei ole veatu hetkejäädvustus reaalsusest. Seda mõjutavad su arusaamad, eelarvamused, ko gemused, uskumused, eelteadmised ja isegi hetketuju. Meeleolu ja eelarvamused mõjutavad ka seda, mis sul hiljem meelde tuleb. Igaühe hoiakud ja eelarvamused moonutavad nende mälestusi.

ervetel inimestel võib tekkida mälukaotuse või mä lumoonutuse hetki igas vanuses, kirjutab Harvardi meditsiinikool. Mõned mäluhäired muutuvad va nusega tugevamaks, aga kui need pole äärmuslikud ja püsivad, ei peeta neid Alzheimeri tõve või mõne muu mälu häireid põhjustava haiguse tunnuseks. Mäluprobleemid on pal ju tavalisemad, kui me arvata oskame. Siin on mõned näited nendest, mida peetakse täitsa normaalseks.

Sa unustad aja jooksul fakte või sündmusi. Asju, mida mee nutatakse sageli, unustatakse kõige vähem. Kuigi see võib tun duda justkui märk viletsast mälust, peavad ajuteadlased unusta mist kasulikuks omaduseks, kuna see puhastab aju kasutamata mälestustest, tehes teed uuematele ja vajalikumatele.

Seda tüüpi unustamine tekib siis, kui sa ei pööra mingile asjale piisavalt tähelepanu. Unustad, kuhu just nüüdsama pa nid pastaka, sest sa ei keskendunud sellele tegevusele. Mõtlesid millelegi muule, võib-olla isegi mitte millelegi konkreetsele. Ha jameelsus tähendab sedagi, kui unustad teha midagi ettenähtud ajal, näiteks võtta ravimit või pidada kinni kohtumise ajast.

T

LIIGNE MÄLETAMINE VÕIB OLLA HÄIRIV

Enamik inimesi muretseb asjade unustamise pärast, kuid mõnda inimest piinavad mälestused, mida nad sooviksid unus tada, kuid nad ei suuda. Traumaatiliste sündmuste, negatiivsete tunnete ja hirmude mälus püsimine on üks mäluprobleemide vorme. Mõned neist mälestustest peegeldavad täpselt kohu tavaid sündmusi, samas võivad mõned olla tegelikkuse nega tiivsed moonutused. Eriti altid püsivate ja häirivate mälestuste tekkeks on depressiooni all kannatavad inimesed, samuti ini mesed, kellel on posttraumaatiline stressihäire, mis on tekki nud näiteks seksuaalsest väärkohtlemisest või sõjakogemustest.

AJUTISUS

BLOKEERIMINE

HAJAMEELSUS

EELARVAMUSED JA HOIAKUD

See on normaalne, et aeg-ajalt unustad mingeid asju. Samuti on normaalne, et vanemaks saades tuleb seda mõnevõrra sagedamini ette. Aga kui palju unustamist on juba liiga palju? Millal on mäluhäired „tavaline unustamine“, mis kuulub normaalse vananemise juurde, ja millal on tegu juba mõne tõsisema sümptomiga?

MÄLETAD OSA ASJU VALESTI

Sa võid mäletada mingit osa täpselt, kuid samas mäletad valesti mõnda detaili, näiteks aega, kohta või sellega seotud inimest. Võid endale omistada ka näiteks teiste mõtteid. Arvad, et su mõte oli täiesti originaalne, kuigi tegelikult pärineb see kuskilt, mida oled varem lugenud või kuulnud, aga sa ei mäleta seda enam. See selgitab ka tahtmatuid plagiaadijuhtumeid, kui kirjanik esitab mingit infot originaalsena, kuigi oli seda tegeli kult kuskil varem lugenud.

32 TERVISE HEAKS 2022 MÄLU

Milliseidpeetaksemäluhäireidtäiestinormaalseks?

TEKST: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Nagu mitme muu mäluhäire korral, muutuvad ka seda tüüpi mäluhäired vanusega sagedasemaks. Vanemaks saades muutuvad vanemaks ka su mälestused. Vanad mälestused on aga eriti altid, et lisada nendele midagi sellist, mida tegelikult polnud.

Letsitiin, mida kutsutakse nn ajuvitamiiniks, mängib tähtsat rolli ajurak kude toitumises Piisavas koguses letsitiini mõjub hästi mälule, keskendumisvõimele ja när visüsteemile

Turustaja: Sirowa Tallinn AS

Letsitiin on ka loomuliku ilu hoidmisel oluline, kuna aitab parandada naha üldsei sundit, leevendab aknet ja aitab hoida naha niiskust. Ühtlasi kaitseb letsitiin ka juuk seid väljalangemise eest.

OLULINE AJULE, VERESOONKONNALE JA ILULE

Teadlased on leidnud, et letsitiinil on positiivne mõju ajufunktsioonidele, närvisüs teemile, maksale ja veresoonkonnale. Umbes kolmandik letsitiinist ehk nn ajuvitamii nist paiknebki meie ajus, misläbi on letsitiinile omistatud mälu halvenemise protses si aeglustav ja koguni mälu taastav toime. Samuti arvatakse sel olevat seniilsust ning Alzheimeri tõve ennetav mõju.

Oluline on teada, et letsitiinipreparaatide tõeline mõju ei saabu üleöö, vaid muutuse saavutamine võtab vähemalt ühe kuu. Soovituslik kasutamisaeg on tava liselt 4–8 kuud ja manustamine peaks toimuma kindlasti kuuridena, mitte pidevalt ja aastaringi.

Letsitiini head omadused ei ole seotud ainult ajutegevuse turgutamisega. Näiteks on uuringute tulemusel selgunud, et sojaletsitiin, mis on eraldatud sojaubadest ja si saldab palju linoolhapet, aitab normaliseerida vere kolesteroolitaset ja mõjub soodsalt veresoonkonnale üldiselt. Letsitiinil on oluline roll täita ka rasvade ainevahetuses. Kuna letsitiin on tõhus rasvade (sh kolesterooli) siduja ja soodustab rasvade väljavii mist kehast, vähendab letsitiin halva kolesterooli taset kehas. Sealjuures, kuna sapikivid koosnevad suures osas just kolesteroolist, on letsitiin abiks ka sapikivide ärahoidmisel.

SISUTURUNDUS

Letsitiini defitsiidi korral on võimalik seda juurde manustada apteegis müüda vate preparaatide näol. Saadaval on erinevas annuses – nõrgemaid ja tugevamaid. Samuti leidub letsitiini kombineerituna koos erinevate vitamiinidega, näiteks Bvõi E-vitamiiniga, aga ka foolhappega nagu toidulisandis Doppelherz Letsitiin , mis on sobilik nii õppuritele, pingelise vaimse töö tegijatele kui vanematele inimestele, kes kurdavad mälu halvenemise üle. Doppelherzi letsitiini koostises on sojaletsitiin.

Üks kapsel sisaldab 500 mg sojaletsitiini, B rühma vitamiine ja E-vitamiini.

Tootja: Queisser Pharma, Saksamaa.

Hea tervise ja mitmekülgse toitumise korral on letsitiin inimorganismis sünteesi tav, ehk teisisõnu suudab keha ise piisava letsitiini tootmise tagada. Arvestada ent tuleb sellega, et nii füüsilise kui psüühilise koormuse puhul kasvab meie organismi vajadus letsitiini järele. Ka tasub teada, et näiteks dieedi pidamine ja ka vananemine pärsivad organismi võimet end letsitiiniga varustada.

MIS ON LETSITIIN?

Letsitiin on rasvadega sarnane aine ja eluliselt tähtis rakkude koostisosa. Selle toel toimub kõikide elusrakkude kasv, küpsemine ja toimimine. Organismis aitab letsitiin näiteks kaasa vitamiinide A, D, E ja K omastamisele. Samuti täidab letsitiin väga olulist rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning olles abiks närviimpulsside edastamisel.

KUIDAS KOMPENSEERIDA LETSITIINI PUUDUJÄÄKI?

Letsitiinipuudusest organismis võivad märku anda krooniline väsimus, kesken dumishäired ja kõrgenenud ärrituvus, samuti sapikivid ning halva ehk LDL-koles terooli (LDL – low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin) taseme tõus.

Vi t am i in i d B1, B3, B6 ja B12 ait a v ad k a a s a n ä r v is ü s t ee m i t a litl u s el e , e n e r g i a v a he t u s e l e j a ps üh h ol o o g i l is t ele f unkt s i o onid e l e .

Saadaval apteegis

Ajuvitamiin letsitiin hoiab mälu ja tugevdab närve, aga mitte ainult...!

Tudengite pingeline kooliaasta ja töölkäijate intensiivsed tööpäevad võivad väsitada ning stressi tekitada. Millest otsida abi, et hoida meeled ja keha erksana? Üks võimalik abimees on nn ajuvitamiin letsitiin. Hea uudisena võib letsitiini lisaks nimetada ka iluvitamiiniks, sest see mõjub soodsalt kehakaalule, nahale ja juustele.

Mälu närvisüsteemijatoetuseks

Senikaua, kui tegutseme mugavustsooni piires, pole meil põhjust suurt ärevust tunda. Ent kui väljume oma harjumus pärasest tsoonist, pannakse pingetaluvus proovile. Mõnel ini mesel on külmad närvid ja ta suudab jääda pingelistes olu

ui vaatame televiisorist muret tekitavaid uudiseid või kohtume vana kallimaga, on ärevuse tundmi ne loomulik. Lähtuvalt sündmusest saame selle ärevuse jagada nii positiivseks kui ka negatiiv seks tundeks. Pärast olulist sündmust tunneme pingelangust ning ärevus ongi haihtunud. See on loomulik emotsionaalne reageering, millega närvisüsteem saadab meile sõnumeid. Kui

K

Mis vahe tavaliselärevushäirelonjapabistamisel?

ÄREVUS

Väikest pabinat või närvipinget on tundnud iga inimene, see on loomulik reaktsioon ärevust tekitavale informatsioonile või sündmusele. Aga kuidas tunda ära seda, et pabistamine on läinud ülekäte ja tekkinud on ärevushäire?

me ei tunneks ärevaid emotsioone, siis võiksime küsida hoo pis vastupidi: kas meie vaimse tervisega on midagi juhtunud, et me ei suuda tunda emotsioone?

34 TERVISE HEAKS 2022

TEKST: ANNELI SALK, AJAKIRI TIIU FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Kokkupuude bakterite ja viirustega ei tähenda ilmtingimata seda, et inimene haigeks jääb. Immuunsüsteem võitleb iga päev erinevate haigustekitajatega ning kui organism on nõrgenenud, võivad viirused läbi tungida. Seega on mõistlik immuunsüstee mi veidi Medistusaidata.Antiviruse imemistabletid tekitavad suu ja kurgu li maskestale kaitsva barjääri ehk kihi, millest viirused ja bakterid läbi ei pääse. Kui haigustekitaja organismis kanda kinnitada ei saa, ei hakka viirus ega bakterid paljunema ning inimene jääb terveks.

BAASTURVATUNDE SEOS ÄREVUSEGA

Medistus Antivirus – millega tegu?

Enneelevust.pulmapäeva ei pruugita samuti rahulikult magada, sest ärevus ei lase, kuid see on magus ootusärevus enne elu suursündmust. Ärevalt ootavad ka sugulased teadet sünnitus majast, et uue ilmakodaniku kohta esimest infot saada. Loo mulik ärevus teeb meeled erksamaks, elu ehedaks ning aitab ohtusid vältida. Ikka on inimesed nentinud, et kahtlane ärevu se tunne hoiatas neid eelseisvate sündmuste eest või aitas neil vältida vale Positiivsestvalikut.ärevuse tundest võib aga kergelt libiseda ne

gatiivsesse ärevusse. Kuidas see juhtub? Kui pärast erutavat sündmust või informatsiooni inimese erutus ei lahtu ja ka mõtted ringlevad peas edasi, siis ärevustunne aina kasvab. Tahaks sellest lahti saada, aga ei suuda ega oska. Ärevus on pugenud inimesele naha vahele ja hakanud elama oma elu.

Liigset negatiivset ärevust tunnevad eelkõige need ini mesed, kellel on nõrk baasturvatunne. See saab alguse väga varajasest lapsepõlvest. Kui vanemad on väikese lapse jaoks emotsionaalselt olemas – loovad turvalise koduse keskkonna ja toetavad teda emotsionaalselt –, siis areneb väiksel lapsel välja loomulik usaldus elu vastu. Tema alateadvusse salvestub teadmine, et ta saab elus hakkama ja elu kannab teda ning sellest lähtuvalt areneb välja tasakaalus närvisüsteem. Seda ei maksa segi ajada naiivse usaldusega! Loomulik usaldus tähen dab seda, et tänu baasturvatundele suudetakse säilitada loo tust ka rasketes olukordades.

Medistus Antiviruse kaitsev toime ei sõltu viiruse tüvest. Läbiviidud uuringute järgi on Medistus Antiviruse efektiivsus tõestatud streptokokkide, stafülokokkide ning isegi tugevate viiruste H1N1, H2N2 (linnugripp) ja COVID-19 inaktiveerimisel.

Positiivset ärevust või elevust tunneme enamasti siis, kui meid puudutab hea info või sündmus. Benji-hüpet ei minda ju tegema sellepärast, et ärevuse kätte surra, vaid ikka selleks, et oma mugavustsoonist väljuda ning adrenaliinilaksu saada. Enne hüpet võib muidugi kõhus keerata ja ärevus laes olla. Ekstreemsportlased otsivad ja armastavad seda ärevusega se gatud

Medistus Antivirus on kättesaadav kõikidest apteekidest ja tervisepoodidest üle Eesti ning veebipoest www.biaks.ee

Kasuta Medistus Antiviruse imemistablette ennetava abiva hendina alati, kui oled rahvarohkes kohas. Olgu selleks ühist ransport, teater, kinosaal, üritused, kool, kontor, spordiklubi või ostukeskus.Üksimemistablett tekitab kaitsva barjääri mitmeks tunniks ning sul ei ole vaja pidevalt muretseda, et keegi sind koroonavii rusesse või mõnesse muusse viirusesse nakataks.

Kui varases lapsepõlves vanemad ei suuda lapsele turva

Sellisel juhul märgatakse jätkuvalt informatsiooni, mis põhjustab ärevust. Näiteks vaadatakse televiisorist saadet, milles räägitakse surmavatest haigustest, ja pärast seda mu retsetakse oma tervise pärast. Iga väiksematki nohu seosta takse algava raske haigusega ja heietatakse mõtteid peatsest surmast. Teatud piirides on tervisele tähelepanu pööramine igati loomulik ja kasulik, kuid kui see muutub paaniliseks hai guse märkide otsimiseks, siis hakkab see igapäevaelu segama.

SISUTURUNDUSEestismüügil olev Medistus Antivirus aitab hoiduda koroonaviirusega nakatumise eest

Rahvarohkes kohas vajab organism rohkem kaitset!

kordades rahulikuks. Teine läheb aga iga väiksemagi muutuse pärast pabinasse. Inimeste pingetaluvus on suuresti erinev. Kui aga kardetakse oma mugavuse tsoonist väljuda, siis on elu küll turvaline, kuid samas ka üksluine. Vabatahtlikult mugavustsoonist väljudes saame paremini endaga tuttavaks –eelkõige oma tunnete ja spontaansete reageeringutega. Vahel viskab elu meid aga ise tundmatutesse olukordadesse, küsi mata, kas me tahame seda või mitte. Siis tuleb meil nende olu kordadega hakkama saada.

ÄREVUS

Medistus Antivirust on soovitatav kasutada ka esimeste hai gusnähtude ilmnemisel – näiteks ebamugavustunne või kraapiv tunne kurgus.

POSITIIVNE JA NEGATIIVNE ÄREVUS

tunnet anda, on vägivaldsed või jätavad lapse ilma eakohasest emotsionaalsest toetusest, siis ei arene lapsel välja baasilist usaldust elu vastu. Sellisel inimesel on närvisüsteem vastuvõt likum välistele negatiivsetele ärritajatele, ta reageerib inten siivsemalt ning tunneb kergemini ärevust. Raskematel juhtu del võib välja kujuneda ärevushäire.

püütakse tihti oma tundeid ignoreerida. Sel juhul võib ärevus häire süveneda ning muutuda krooniliseks. Küsimus pole sel les, kuidas elada ärevushäirega, vaid selles, kuidas vabaneda ärevushäirest. Kuna see pole tekkinud üleöö, vaid aegamööda, võtab ka häirest vabanemine rohkem aega.

Olulisemad ärevushäire tunnused:

3. Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt kolm (millest mõni on viimase kuue kuu jooksul avaldunud enamiku ajast): rahutus või pinge, väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus, lihasepinge, unehäired.

KUIDAS ÄREVUSEGA TOIME TULLA?

Teiseks tuleks õppida oma tundeid juhtima. On suur kunst oma tundeid mitte alla suruda, vaid neid tunda ja siis lahti las ta. Kui ärevus kannab endas sõnumit, siis saab selle vastu võt ta ja ärevuse lahustada. Kui reageeritakse sündmustele üle ja tuntakse liigset ärevust, siis saab õppida oma tundeid maan dama. Selleks sobivad pikad jalutuskäigud, meditatsioon ja ka kodu koristamine. Keskendumisharjutused aitavad ärevust maandada ja tuua fookuse olulisele. Meditatsiooni või kes kendumisharjutusi saab teha iga päev ning nendest on suur kasu.Kolmandaks tuleks teadlikult hoida fookus positiivsel el lusuhtumisel. Meie enda valida on, millisele informatsioonile tähelepanu pöörame ja milliseid mõtteid mõtleme. Nii mää rame ka selle, milliseid tundeid tunneme.

ÄREVUS

4. Ärevus ja mure põhjustavad märkimisväärseid kannatusi või raskusi sotsiaalses, tööalases või muus tähtsas tegevusvaldkonnas.

1. Liigne ärevus ja muretsemine, mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev vähemalt kuue kuu jooksul.

MILLES ÄREVUSHÄIRE VÄLJENDUB?

36 TERVISE HEAKS 2022

Seega on esimene võti ärevusega toime tulekuks enese analüüs ja teadlik eneseareng. Kui päritoluperekonnast ei ole baasturvatunnet kaasa saadud, siis on võimalik seda täis kasvanuna teadlikult arendada. Baasturvatunde loomiseks võib tegeleda oma mineviku traumadega, neid tervendada ning neist vabaneda. Samuti saab teadlikult kasvatada enda turvatunnet läbi maailmavaate ja positiivsete hoiakute. Kui mõtestatakse oma elusündmusi lahti, siis nähakse nende vahel põhjuse-tagajärje seoseid ja nii kasvab usaldus elu vastu. Iga pisiasi ei aja siis enam närvi.

Ärevushäire all mõistetakse sisemist pinget ja rahutust, millel puudub oluline väline ärevust tekitav põhjus.

Ärevusega toimetulekule tuleb läheneda terviklikult. See algab enda ja oma emotsioonide tundma õppimisega. Tundes iseennast, on kergem oma esilekerkivaid tundeid mõista. Tea des, kuidas me emotsionaalselt erinevatele sündmustele rea geerime, saame teha oma elus tervistavaid valikuid.

2. Isikul on raske oma muretsemist kontrollida.

Tavaliselt algab ärevushäire märkamatult – inimese elus on lihtsalt natuke rohkem närvipinget. Lõpuks muutub see tunne talumatult raskeks. Mida varem hakatakse oma äre vusele tähelepanu pöörama ning selle põhjuseid analüüsima, seda tõenäolisem on, et saadakse sellega hakkama. Kahjuks

Hea uni on tervise ja heaolu jaoks hädavajalik. Magamise tähtsust inimesele saab vaevalt üle hinnata: õhu ja vee järel võib asetada une julgelt kolmandale kohale.

Kahjuks on unehäiretega patsient sage apteegikülaline. Kii re elutempo ja sagedased stressirohked olukorrad jätavad meid unetuks, mis omakorda põhjustab väsimust ja keskendumis häireid ning mõjutab võimekust keerukate teemadega toime

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

Hea une kuldreeglid, mis aitavad paremini magada

A

38 TERVISE HEAKS 2022 UNI

potheka proviisori Alina Voronova-Repitski sõnul aktiveeritakse une ajal meie kehale olulised prot sessid nagu kasvuhormooni ja nn õnnehormooni serotoniini tootmine, lihaste taastumine ning or ganismi vastupidavuse tugevnemine stressitekitajate suhtes. Li saks taastab uni meie mälu, tähelepanu- ja otsustusvõimet ning aitab puhastada pea ebaolulistest mõtetest ja tunnetest, nii et lõpuks jäävad alles vaid kõige tähtsamad.

Müstika –ajakiri inimesele, kes soovib heita pilku tavareaalsusepiiridetaha. Tellimine ja lisainfo: 666 2233 või pood.ohtuleht .ee/mustika Ajakirja saad et te tellida kuni 8.05. 2022. Telli selle aasta Müstika ajakirjad ette juba täna ning võida üle 15% poehinnast. Kaks numbrit kokku vaid 8€ Nüüd sveel isukam!

UNE STRUKTUUR

Kohe pärast uinumist algab NREM-uni, mis on veel ker ge, sellele järgneb aga sügava, taastava REM-une periood, mille jooksul toimub tegelik puhkamine ja mis domineerib öö esi mesel kuni neljal tunnil. Kahe sügava une faasi vahel on üks unenägude periood, mis leiab aset juba REM-unes, ning sellele järgneb sageli üks lühike ärkamise faas. Pärast seda algab uus unetsükkel.Meieunevajadus on väga individuaalne ja und ei tohi hin nata lähtudes ainult sellest, kui kaua ja kui sügavalt inimene magab. Une kvaliteet on palju tähtsam kui lihtsalt magatud tun dide arv. Väga oluline on see, kas inimene tunneb ennast päe vasel ajal väljapuhanuna ning on võimeline oma sotsiaalseid ja ametialaseid ülesandeid täitma.

Uni koosneb kahest etapist – NREM-uni (non-rapid eye movement sleep) ja REM-uni (rapid eye movement sleep). Iga etapp koosneb ligikaudu 90 minutist ning öö jooksul vahelduvad eta pid neli kuni viis korda.

UNETUSE PÕHJUSED

tulla. Kuidas saab tekkinud nõiaringi lõhkuda ja taastada täis väärtuslik uni ning tagada õnnetunne?

Üsna levinud on uneaegsed hingamishäired nagu norska mine ja uneapnoe, mis on omavahel seotud. Esineb ka uneaeg seid liigutushäireid nagu rahutute jalgade sündroom, mille levi mus suureneb Depressioon,vanusega.ärevus, segasusseisund, dementsus ja muud psüühikahäired on samuti sagedased unetuse põhjustajad. Ra vimitest võivad unetust esile kutsuda beetablokaatorid, bron hodilaatorid, süsteemsed glükokortikoidid, selektiivsed seroto niini tagasihaarde inhibiitorid ehk SSRId ja levotüroksiin.

Apteegist leiab melatoniini sisaldavaid preparaate, mis ai tavad hõlbustada uinumist ja korrigeerida ööpäevarütmi häi reid – ka nendel, kellel on öövahetusega töö. Melatoniin on meie kehale omane hormoon, mida sünteesitakse ajuripatsis ning mis reguleerib meie ööpäevarütmi. Aine teine hästi uuri tud omadus on tugev antioksüdantne toime.

Melatoniini tootmine oleneb päevavalgusest ja tavaliselt see kasvab pärast pimeduse saabumist, kui ajuripats saab sil made võrkkesta rakkude kaudu teavet tekkiva pimeduse kohta. Melatoniini süntees suureneb umbes kell 21–22 õhtul ja jätkub kogu öö. Vanusega väheneb organismis selle hormooni tootmi

ABI APTEEGIST

Unehäiretel on palju põhjusi, mõned nendest on ilmselged –näiteks liiga lühike uneaeg, häiriv ümbrus, keerulised elusünd mused, üksindus, stress. Siia võib lisada ka puuduliku unehü gieeni ja liigse arvuti- ja nutiseadmete kasutamise. Mõnikord on unehäirete põhjuseks kehalised haigused: kroonilised valud, kopsu- ja südame-veresoonkonnahaigused, vähktõbi.

Ööpäevarütmi ehk tsirkadiaanrütmi juhtiv bioloogiline kell paikneb hüpotalamuses. Ilma väliste stiimuliteta on enami ku inimeste ööpäevarütmi pikkus 24–25 tundi. Ööpäevarütm mõjutab une kestvust – näiteks kui minna magama väga hilja öösel, jääb uni sageli lühemaks, sest tänu endogeensele ööpäe varütmile ärkame ikkagi hommikul.

• Magamiskoht peab olema võimalikult mugav. Soeta mugav voodi ja sobiv voodipesu. Kanna hoolt, et magamistuba on hästi pimendatav ja müravaba, vajadusel kasuta silmamaski ja kõrvatroppe. Enne magamaminekut tuuluta tuba.

• Leia mõni lõõgastumistehnika, mis sulle sobib – see võiks olla näiteks peamassaaž, leige vann, mediteerimine jne. Rakenda seda tund enne magama minekut.

• Kvaliteetse magamise kohta kehtib kuldne reegel: mitte liiga vähe, mitte liiga palju, mitte liiga tihti. Maga, kuni oled korralikult puhanud. Kui ööunega on probleeme, väldi päeval tukastamist või piirdu 20–45 minutit kestva lõunauinakuga. Kui ärkad öösiti ning jääd ärkvele kauemaks kui 20 minutiks, tõuse püsti ja leia endale tegevust. Mine tagasi voodisse siis, kui tunned väsimust. Väldi öösel kella vaatamist, kuna see peletab und.

UNEHÜGIEENI REEGLID:

naistepuna, mis ei sobi väga paljude ravimitega kokku. Samu ti leidub apteegis lõõgastava toimega pärnaõie-, piparmündi-, melissi- ja Unehäirekummeliteed.probleemi lahendamisel peab apteeker tähelepa nu pöörama mitte ainult medikamentoossele ravile. Alati tasub rääkida ka unehügieeni reeglitest. Selleks, et ravim ja unehü gieenisoovitused oleksid asjakohased, on oluline lähtuda konk reetse inimese vajadustest. Tuleb täpsustada tema unehäirete iseloomu, kestust, leevendavaid ja vallandavaid tegureid, tema teadmisi unehügieenist ja igapäevaseid harjumusi, mis võivad segada tema und, töö iseloomu ja teisi terviseprobleeme.

• Vajadusel pea unepäevikut, kuhu saad kirja panna, millal läksid voodisse, millal tõusid püsti, mida tegid päeva jooksul ning enne magamaminekut, mis ravimeid võtsid jne. Nende andmete alusel saab tuvastada, millised tegevused mõjuvad unele negatiivselt.

40 TERVISE HEAKS 2022 UNI

ne ning ligikaudu 55 aasta pärast seda praktiliselt ei toodeta. Selle põhjuseks on vanusest sõltuv ajuripatsi degeneratsioon. Õnneks võimaldavad melatoniinipreparaadid bioloogilisel kel lal paremini töötada ning nende maksimaalne hüpnootiline toi me avaldub just eakatel.

Melatoniini tasub samuti võtta 21–22 ajal, tund või pool enne magamaminekut. Melatoniin on lühiajalisel kasutami sel ohutu, pikaajalise kasutamise kohta on kahjuks veel vähe andmeid. Aga on uuritud, et võrreldes retseptiga väljastatavate uinutitega ei tekita melatoniin sõltuvust ega põhjusta päevast unisust. Seda võib julgelt võtta ka pikkadel lennureisidel ajava hest tingitud probleemide vältimiseks.

Apteegis leidub eri annuses ja ravimvormides melato niinipreparaate – kapsleid, tablette, tilku ja spreisid. Ena mik sisaldab 1 või 1,9 mg melatoniini. Soovitatav on alustada väiksemast annusest. Tihti kombineeritakse melatoniini selle tootmist suurendava magneesiumiga või rahustavate ja uinu mist soodustavate taimedega, nt melissi, palderjani, humala ja kannatuslillega.Ravimteede armastajale võib pakkuda Kubja Hea Une teed või Stressiteed, aga alati tuleb arvestada, et mõlemad sisaldavad

• Väldi rasket füüsilist ja vaimset koormust 3 kuni 4 tundi enne uinutamist. Samas päeval sooritatud kehaline treening või õhtune rahulik jalutuskäik parandavad und. Ära võta voodisse tööprobleeme või teisi murelikke mõtteid.

• Katsu säilitada korrapärane une-ärkveloleku rütm –mine magama ning tõuse üles iga päev umbes samal kellaajal, ka nädalavahetustel.

• Voodi peab seostuma puhkuse ja lõõgastumisega, seega kasuta seda ainult magamiseks ja seksiks. Ära võta voodisse nutiseadmeid, raamatuid, kirjatööd ega sööki.

• Voodisse ei tohi minna näljasena või liiga täis kõhuga. Viimase suure toidukorra ja magamamineku vahele peab jääma mitu tundi, kerge näksimine on lubatud. Väldi raskesti seeditavaid, suhkrurikkaid, aga ka vürtsikaid toite, samuti ei tule kasuks kofeiini ja alkoholi tarbimine ega suitsetamine. Kui unetuse põhjuseks on öösiti tualetis käimine, tuleks piirata õhtust vedelikutarbimist.

urime, kuidas liigeseprobleemid ilmastikutingimustega seotud on. Teadagi – inimese luud ja liigesed on seotud lihaste ja närvipõimikutega, mille kaudu tagatakse tundlikkus ja liikuvus. Haiguse arenguga saavad kahjustada mitte ainult liigesed, vaid ka närvilõpmed. Nad on väga ärritunud seisundis ning tajuvad teravalt kõiki keskkonna kõikumisi, kandes neid valuimpulsside kujul liigestesse. Enamasti on tundlikud need inimesed, kellel on luu- ja lihaskonna kroonilised haigused või vanad vigastused. Niiskuse ja temperatuuri muutused suurendavad probleemi, süvendades valusündroomi. Suurt rolli mängib ka kõrKindlasti olete seda kuulnud või isegi ise maininud! Inimesed, kellel on luu- ja lihaskonna probleemid, reageerivad eriti teravalt temperatuuri, niiskuse ja rõhu kõikumistele. Sellist valulikku reaktsiooni keskkonnatingimuste muutustele nimetatakse meteopaatiaks (kreeka keeles “meteo” – “ilm” ja “paatos” – “haigus”).

SISUTURUNDUS

Oma seisundi leevendamiseks kasutavad paljud inimesed selliseid traditsioonilisi meetodeid nagu saun, soojendav kompress või kuum vann. Kuid see pole päris õige, kuna sellised veeprotseduurid võivad põhjustada närvilõpmete veelgi suuremat turset, mis tähendab valu tugevnemist. Valu leevendamiseks kasutatakse suukaudseid ravimeid. Näiteks mittesteroidseid põletikuvastaseid suukaudseid ravimeid (mida nimetatakse NSAIDideks). NSAIDide kasutamisel võivad olla aga ebameeldivad kõrvaltoimed

ge atmosfäärirõhk, mis põhjustab rõhu tõusu haige liigese õõnes, see omakorda suurendab turset ja selle tagajärjel tekib valu.

U

„Põlved valutavad, ilmselt ilmamuutus tulekul?“

Müügiloa hoidja: AS Grindex Krustpils 53, Riga, LV-1057, Läti Info: AS Grindex Eesti filiaal, Tondi 33, Tallinn 11316, Tel. 612 0224

Tark valik valu vastu!

ja mõni ravim võib olla ka mõnele inimesele vastunäidustatud. Sageli on vanematel inimestel ka teised tabletid krooniliste haiguste tõttu ning tablette tuleb väga palju. Suukaudsetele ravimitele alternatiivina võib proovida lokaalseid salve ja geele, sellised ravimid ei imendu vereringesse, mis tähendab, et neil pole süsteemset toimet organismile, kuid on siiski valuvaigistava ja põletikuvastase toimega. Apteekide käsimüügis on palju valuvaigistavaid salve, näiteks maomürgil põhinev salv. Madude mürki kasutatakse laialdaselt liigesepõletike, neuralgia, radikuliidi, lihasspasmide ning teiste liigeste ja lihaste haiguste haigussümptomite raviks. Apteegist

võib leida salvi Viprosal B (rästikumürk, kamper, tärpentiniõli, salitsüülhape), mis on nii valuvaigistava kui ka põletikuvastase toimega, samuti parandab nii vereringet, kudede gaaside- ja ainevahetust kui ka rakkude toitmist. Turul on ta ainuke rästikumürki sisaldav salv. Mürgi fermendid soodustavad teiste komponentide imendumist läbi naha, suurendades valuvaigistavat toimet ning neljast olulisest toimeainest rästikumürk, kamper ja tärpentiniõli on loodusliku päritoluga. Teinekord luu- ja lihaskonna ravi võib olla kombineeritud: suukaudne ja lokaalne.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Olge terved ja liikuge vabalt!

Nagu ikka, algab arsti vastuvõtt patsiendi küsitlemisega ehk anamneesi kogumisega. See on ravi alguse ülioluline osa, mida ei tohi alahinnata ega uuringutega kiirustada. Arst võib küsida, mil lal vaevus tekkis, kus see täpselt paikneb, mis võis sellele eelneda, mis seda ägestab või leevendab, täpsustada kaasnevaid vaevusi ja teadaolevaid kroonilisi haigusi. Järgneb patsiendi läbivaatus arsti kabinetis, üldtunnustatud testid, seejärel vajadusel täpsustavad uu ringud, analüüsid ja konsultatsioonid. Kahjuks ei saa haigust alati välja ravida, küll aga leevendada vaevusi, aeglustada kahjustuse sü venemist ja nii parandada ka patsiendi elukvaliteeti.

42 TERVISE HEAKS 2022 JALGADE SURIN

Ka aastaid kestnud alkoholi kuritarvitamine tervist ohustavas koguses võib tüsistusena tuua kaasa polüneuropaatia. Alkoholi tar vitamise kohta tuleb rõhutada, et riskivaba tarbimist ei ole olemas. Ka väike kogus mõjutab käitumist – alaneb ohutunne ja võetakse ette asju, mida kainena ei tehta, eeskätt võetakse mõttetuid riske ja noritakse tüli. Madala riskiga alkoholitarbimiseks peetakse naistel kuni üks alkoholiühik päevas ja seitse ühikut nädalas, meestel kuni kaks alkoholiühikut päevas ja kuni 14 ühikut nädalas. Seda kogust ei tohi juua korraga, nädalas peaks olema 2–3 alkoholivaba päeva. Üks alkoholiühik on alkoholjoogi kogus, milles sisaldub 10 grammi absoluutset alkoholi. Üks alkoholiühik on näiteks 250 ml 5% õlut, 100 ml 12% veini või 30 ml 40% kanget alkoholi.

Seda üldiselt teatakse, et põletikuline liigesehaigus ehk reuma toidartriit võib rünnata sõrmelülide kämblapoolseid liigeseid, kuid samast haigusest võivad olla tabatud ka jalalaba väikesed liigesed, mis võib avalduda valu ja tulitamisena. Üks valusamaid liigesehai gusi podagra tabab tavaliselt suurvarba põhiliigest, kus kusihappe soolade ladestumine võib põhjustada püsivaid labajala valusid ja tulitamist. Ka lampjalgsus on sage probleem, mis võib endast jalala ba-sääre tulitamisega märku anda.

RAVIMID

Laialt levinud, kuid aladiagnoositud neuroloogiline seisund, millele on iseloomulik peamiselt jalgades ja rahuolekus, enne uinu mist tekkiv ebamugavustunne, kihelus, tulitamine või valu. Vaevu sega kaasneb vajadus asendit muuta, jalgu liigutada või teha mõni samm, millega häiriv tunne ja tulitamine väheneb või ajutiselt kaob. Magamise ajal võib tekkida ka järsk lihasetõmblus. Sündroomiga kaasnevad sageli unehäired, millest omakorda saab alguse päevane unisus ja elukvaliteedi langus.

ui aga jalgade tulitamine, surinad ja valulikkus häiri vad pikemat aega – nädalaid, kuid või veelgi kauem, on igati mõistlik pöörduda perearsti poole. Neid vae vusi võivad põhjustada liigese-lihase-kõõlussüsteem, veresooned, närvid, nahk ja muu. Pikemat aega tulitavad jalad ja nende valulikkus on tavaliselt üks mõne muu haiguse sümptomeid, mida ei tohi eirata ka juhul, kui kõik näib olevat hästi.

Lühiajaline jalgade tulitamine, surinad ja surve on tuttav enamikule inimestele. Neid saab tunda pärast pikemat kõndi, jooksu ja seismist, jalgade külmetamist, tööd sundasendis, rätsepistet kõval pinnal, jala äramagamist, kitsaid ja liigkõrgeid või madalaid kingi kandes. Kui vaevuse põhjus on lõppenud, lõpeb ka vaevus ilma erilise ravita paari päevaga. Leevenduseks võib kasutada apteekri soovitusel käsimüügiravimeid – valuravimitest näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni, paikselt toimivaid soojendavaid või jahutavaid salve, elastiksidet.

TEKST: MADIS VESKIMÄGI, AJAKIRI TIIU FOTO: ENVATO ELEMENTS

SÜDAME ­ JA VERESOONEHAIGUSED

See on üks jalgade tulitamise põhipõhjuseid. Asja teeb keeru kamaks see, et pealtnäha on jalad nagu jalad ikka – soojad, turset ega liigesmoondeid pole. Närvikahjustus võib peidus olla sääre ja labajala piirkonnas ning vaevus meenutab tunnet, nagu oleksid jalas karedad või liiga kitsad sokid-põlvikud. Seda nimetatakse polü neuropaatiliseks valuks, millel on väga palju põhjusi: suhkruhaigus, verehaiguste põhjustatud müeloomtõbi, onkoloogilised haigused, neerupuudulikkus, multipleskleroos, borrelioosijärgne seisund, pi kemaaegne kokkupuude mürkainete või pliiga ja palju muud.

LIIGESEHAIGUSED

V IIS PÕHJUST, miks jalad surisevad ja tulitavad

Närvikahjustus võib tabada ka seljaajust väljuvat närvijuurt, olenevalt ulatusest võib see avalduda tavaliselt jala ühepoolse tuli tamise ja surinana.

K

Sääreveenihaigused – veenilaiendid, veenitromb ja veenipõle tik – võivad avalduda vaevustena, üks neid on ka jalgade tulitami ne. Jalaarterite ahenemisele on omane koormuspuhune valu ning krambitunne sääres ja labajalgades. Haiguse raskema vormi korral tekib ka öövalu, mida paljud patsiendid kirjeldavad kui tulitavat või tuima valu. Südamepuudulikkusega kaasneb jalgade tursumine, millest tekkiv koevenitus võib samuti avalduda tulitava valuna.

RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM

On üks ütlus – kui ravimil on toime, on sel sageli ka mõni kõr valtoime. Ravi jätkamine sõltub võimaliku kasu ja kahju hindami sest. Paljud ravimid, nagu vähi-, krambivastased ja psüühikat mõ jutavad ravimid või ka muud võivad põhjustada mõne nädala või kuu jooksul tekkivat käte ja jalgade närvikahjustust, mis on sarnane eelkirjeldatud polüneuropaatiaga. Vaevusteks on soki- või kinda taoline tulitav valu jäsemetes.

NÄRVIKAHJUSTUS

-15% KASUTADES E-POES OSTUKORVIS KOODI RAHUTUDJALAD NOGELORGANICS.COM

Mõned võimalikud põhjused: madal raua tase, ureemia ehk kusiveresus (neeruhaiguste tagajärjel), kilpnäärme alatalitlus, depressioon, bromüalgia ehk lihasreuma, Parkinsoni tõbi, neeruhaigused, diabeet, reumatoidartriit, polüneuropaatia, rasedus ja dialüüs. Paljusid eelmainitud põhjuseid esinebki rohkem naistel (rauapuudus, kilpnäärme alatalitlus, bromüalgia, reumatoidartriit ja muidugi rasedus), seega on ka rahutute jalgade sündroomi ja naissoo vahel selge ühendus.

RAHUTUTE JALGADE SÜNDROOM KAS RAUA VÕIKSTOIDULISANDISTOLLAABI?

Selles artiklis keskendume rauale. Millal võiks rahutute jalgade korral proovida abi saada rauast? Soome soovituste järgi tasub raua toidulisandeid rahutute jalgade sündroomi puhul proovida, kui rauavarude ehk ferritiini väärtus on alla 75 µg/l. Sel juhul proovitakse saavutada rauavarude täitumist tasemeni 80–120 µg/l. Rauavarude täitmist tasub

proovida eelnevalt perearstiga konsulteerides. 4–12nädalasel rauakuuril on leitud platseeboravist parem tulemus elukvaliteedi paranemises ehk ebameeldivate sümptomite vähenemises. Rauavarude tõstmiseks on hea eelistada hea imendumisega rauda, mille kõrvalmõjude risk on väike (kõhukinnisus, maoärritus) – selleks sobib hästi käsimüügist rauddiglütsinaat. Rauavarude täitmiseks (kui hemoglobiin on korras) sobib väikeses koguses rauda – 30 mg ülepäeviti 2–3 kuu jooksul, peale mida teeb perearst kontrollanalüüsid ning vajaduse korral rauakuuri jätkatakse.

Ka akupunktuuri on rahutute jalgade sündroomi puhul proovitud, kuid uuringute kohaselt usaldusväärset tulemust sellel ei ole. Seevastu on aga leitud, et vibratsioonipõhine ravi võib parandada rahutute jalgade sündroomi all kannatavate inimeste une kvaliteeti.

Rahutute jalgade sündroom ehk Willis Ekbomi sündroom on paljudele tuttav –ebameeldiv tunne jalgades, mis sunnib jalgu liigutama, ka krambid, sügelemise ja närimise tunne jalgades – seda tihti just puhkamise ajal, eriti õhtuti enne magama minekut. Nii on rikutud ka ööuni. Rahutute jalgade sündroom on kesknärvisüsteemi häire ning selle tõttu võivad kannatada nii lapsed kui ka igas vanuses täiskasvanud ning see on seotud närvisüsteemi dopamiinisüsteemi toimimisega (dopamiin on üks närvisüsteemi neurotransmitteritest ehk ülekandeainetest). Rahutute jalgade sündroomi esinemise tõenäosus suureneb aga vanusega ning naistel esineb seda rohkem kui meestel. See võib olla geneetiline ehk samas suguvõsas võib olla mitmeid rahutute jalgade sündroomi all kannatavaid inimesi, kuid see võib olla ka ilma geneetilise ühenduseta.

REKLAAM

Liigesevalu kimbutab väga sageli eakamaid inimesi, aga ka noortel võib olla mõni haigus, mis tekitab liigesevalusid. Apotheka proviisor Sirle Lepa soovitab, mida ette võtta, et liigesed ei annaks liiga tihti endast märku jäikuse ja valuga.

TOIMETANUD: SIRJE MAASIKAMÄE FOTOD: ENVATO ELEMENTS

44 TERVISE HEAKS 2022

L

Mida teha, et liigesed ei valutaks ega oleks jäigad?

iigesehaigetele on kõige tähtsam muidugi regulaar selt arsti juures käia, teha analüüse ja võtta eeskujuli kult ravimeid – et liigesepõletik oleks kontrolli all ega saaks süveneda. Samas saab ka ise paljutki ette võtta,

et liigeste tervist hoida. Kindlasti tasub silm peal hoida oma ke hakaalul, jälgida tervislikku toidusedelit ja vedelikutarbimist. Samavõrd tähtsad on aga ka füüsiline aktiivsus, õige rüht ning liigesesõbralikud jalanõud.

LIIGESED

• Sobiva kõrgusega jalanõud.

PEA MEELES:

LIIGESED

• Palju vedelikku oomega-3-rasvhappeid.ja

Liigeste tervist mõjutab otseselt ka toit. Rohkem tuleb süüa puu- ja köögivilju, et saada piisavalt Vähendamavitamiine.peab kiirete näkside ja magusa söömist. Ka soola tarbimist tuleb VahemereLiigestelevähendada.tulebkasuksdieet:köögivili ja mereannid, mis sisaldavad rohkesti oomega-3-rasvhappeid. Päeva jooksul on soovitatav juua kuni kaheksa klaasi vett.

Oma tööd võiks plaanida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki.

• Liigesed vajavad liigutamist! Füüsiline aktiivsus tugevdab liigeste ümber lihaseid ja aitab leevendada jäikust. Kuna liigesekõhres ei ole veresooni, jõuavad toitained kõhreni liigesevedeliku abil. Liigeste liikumine tagab toitainete jõudmise kõhresse ning juhib sealt ära ka ainevahetuse lõppsaadused. Seepärast on väga oluline valida vanusele ja terviseseisundile vastav füüsiline koormus ning korrapäraselt liigeseid liigutada. Liigesed on selle eest kindlasti tänulikud!

Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui ka sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia-, kanna- või põlvevalude korral. Need sobivad ka jaladeformatsioonide, näiteks viltuse suurvarba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka lastel X-jalgade või väga painduvate liigeste korral. Kui jala deformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda muuta olematuks, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada probleemi edasist arengut ning vältida piinavaid jalavaevusi.

• Ortopeedilised jalatsid.

• Hoia rühti ja muuda keha asendeid.

Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma –parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket. Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda.

Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga, aga ka ilma kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid. Enda säästmiseks võiksid naised valida 3–4 cm kõrguse kannaosaga jalatsid.

Keskikka jõudes on oluline aidata organismil uueneda ja säilitada liigeste liikuvus, selleks tasub tarvitada vajalikke lisa aineid. Kindlasti ei tohi kannatada valu, sest see viib organismi stressiseisundisse.Ained,missoodustavad liigesekõhre taastumist, mikropra gude ja väikeste kahjustuste paranemist ning parandavad lii kumisvõimet, on glükoosamiin ja kondroitiin. Glükoosamiini sobib hakata kasutama juba esimeste sümptomite korral – kui liigeses tekib naksumine, kerge valulikkus või ebameeldiv tun ne. Nii glükoosamiin kui ka kondroitiin sobivad hästi murede ennetamiseks, näiteks kui koormus liigestele on tavapärasest suurem – olgu siis tugeva sporditegemise või ka ülekaalu tõttu. Glükoosamiini- ja kondroitiinipreparaati tuleks tarvitada jär jest vähemalt kaks-kolm kuud, pärast seda pidada paar kuud vahet ning siis teha järgmine kuur. Kui probleem on tõsisem ja kestnud kauem, ei pruugi vaid toidulisandist abi olla ja peab minema arsti juurde.

Apteegist leiab ka spetsiaalselt liigeste tervise heaks mõel dud preparaate, mis sisaldavad hüaluroonhapet, kollageeni, koer-kibuvitsa pulbri ekstrakti, vaske ja C-vitamiini. Need ai ned mõjuvad hästi liigeste tervisele ja liikuvusele ning aitavad kaasa luude ja kõhrede normaalsele talitlusele.

Võimalusel võiks eelistada välispidiseid ehk pealemäärita vaid geele ja salve ning valuvastaseid ja põletikku leevendavaid plaastreid. Leevendust võib tuua ka vana hea pipraplaaster. Hästi mõjuvad lõõgastavad protseduurid, piisav uni ja hea tuju hoidmine. Liigesemurega inimene võiks endale soetada ka mit meotstarbelise külma-kuumakoti ja elektrilise soojenduskoti.

SÄILITA LIIGESTE LIIKUVUS

Suukaudseid valuvaigisteid ei tohi kindlasti võtta igaks ju huks. Kuigi uue põlvkonna valuvaigistid tekitavad seedetrakti vaevusi harvem, pole paraku ka need kõrvaltoimetest täielikult vabad. Näiteks paratsetamoolil pole selliseid seedeelundeid kahjustavaid kõrvaltoimeid, nagu on teada aspiriini, ibupro feeni, diklofenaki ja teiste valuvaigistite puhul. Küll aga võib paratsetamool kahjustada maksa. Tavalises raviannuses pa ratsetamoolil maksale toksilist toimet ei ole, selleks tuleb seda sisse võtta tunduvalt suurem annus. Kui on vaja võtta pikemat aega ibuprofeeni ja teisi analoogseid mittesteroidseid põletiku vastaseid ravimeid, on seedetrakti kahjustuste ning võimalike kõrvaltoimete vältimiseks ja ennetamiseks abi omaprasooli või pantoprasooli sisaldavatest preparaatidest.

MIS AITAB VALU VASTU?

dest-palsamitest ja salvidest on üks populaarsemaid näiteks F.I. Ti spordipalsam, mis sobib nii tippsportlastele spordivigastuste ning lihasvaevuste korral kui ka reumaatiliste probleemidega inimestele valutava alaselja, põlvede, puusade, kaela, õlgade, kõõluste, krooniliste liigese- ja lihaseprobleemide ning pinges lihaste ja nihestuste korral.

Liigesevalu annab endast märku liigesekulumise, liigesepõ letiku, reuma, osteoporoosi ja ka tavalise viirushaiguse korral või pärast lühiajalist ülekoormust. Kindlasti tuleb selgeks teha valu põhjus. Valutavale kohale määritavatest geelidest-kreemi

46 TERVISE HEAKS 2022 LIIGESED

Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.