Tervis
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 14. oktoober 2014
Toimetaja: Kersti Eero | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress
‡ Kõrvad
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
2
Teisipäev, 14. oktoober 2014
Äge nohu võib viia valuliku keskkõrvapõletikuni
Sügistalvel sageneb ülemiste hingamisteede viirushaigustesse nakatumine. Oluliselt kasvab ka laste haigestumine ägedasse kõrvahaigusesse, mistõttu tasub juba varakult müts, sall ja kindad välja otsida. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas, haigestuvad sellesse kõige sagedamini just väikelapsed.
≤
Tervis
PIRET PARIK PIRET.PARIK@OHTULEHT.EE
Soomes elava Liisi üheksakuune tütar Elisabeth põdes hiljuti läbi keskkõrvapõletiku. «Kõigepealt sai Elisabeth augusti keskpaigas oma suuremalt õelt nohu, mis möödus mõne päevaga. Sel ajal oli tal ka kaks korda väike palavik. Kuna neli päeva hiljem tundus laps peale vaadates täiesti terve, julgesime sõita Eestisse minu ema sünnipäevale,» räägib Liis. Siis lõi tüdrukul aga jälle palaviku üles, mis tõusis päris jõudsalt 39 kraadi kanti. «Laps oli seal ajal väga viril ja mitu korda olid tal ka tõsised nutuhood – eriti pudelist söömise ajal,» tõdeb ema. Ilmselt nuttis laps, sest imemise ajal lõi talle kõrvadesse valu. Elisabethil tuli ka nohu tagasi ning kuna ta nuttis palju ja palavik püsis, siis helistas ema Eesti kiirabisse. «Arstid vaatasid lapse üle ja ütlesid, et see on ilmselt viirushaigus. Paari päeva pärast läksime Soome tagasi, aga et palavik püsis ikka veel, läksin valvepolikliinikusse, kus vaadati tema kõrvad üle ja öeldi, et need on terved.» Elisabethil palavik aga püsis ja kuna ta hakkas ööselgi nuttes ärkama, läks Liis viiendal päeval temaga erakliinikusse lastearsti vastuvõtule. «Seal öeldi kohe kõrvu vaadates, et tal on kahepoolne
keskkõrvapõletik,» nendib ema. Lapsele kirjutati välja antibiootikumid, mida pidi võtma kaks korda päevas nädal aega. «Pärast antibiootikumikuuri oli kaheksa päeva kõik korras, aga järsku lõi talle jälle ilma sümptomiteta palaviku. Siis läksin kohe arstile ja mulle öeldi, et üks kõrv on küll paranemisjärgus, kuid teises on veel põletik sees.»
Nohu korral puhasta hoolikalt nina Elisabethile kirjutati uued antibiootikumid, mida ta pidi võtma kolm korda ööpäevas viiel päeval. Kuna aga samal õhtul tekkis tal ka nohu ja haukuv köha, läks Liis uuesti polikliinikusse. «Elisabethi hääl oli nii kohutav köhides ja kuna ta on alles nii väike, siis kartsin jubedalt kõriturse tekkimist. Arst vaatas jälle tema kõrvu ning soovitas ikkagi selle teise antibiootikumikuuri läbi teha, sest mõlemas kõrvas oli siiski
’’
veel põletik sees.» Liis täitis arsti juhiseid ning tõdeb, et teine antibiootikum toimis ilmselgelt paremini, kuna septembri lõpus lapsega arsti juures kontrollis käies olid Elisabethi kõrvad terved. Keskkõrvapõletikust paranemine võttis ligi kuus nädalat aega. Liis on õnnelik, et sellest suurest antibiootikumidedoosist lapsel mingeid kõrvalnähte ei tekkinud. Siiani annab ta talle aga piimhappebaktereid. «Olen palju mõelnud, kuidas sellisest asjast edaspidi hoiduda. Ilmselt oleks kõige parem vältida ülemiste hingamisteede haigusi, kuid meie kliimas on see praegusel aastaajal kahjuks võimatu,» arutleb Liis. «Soome arstid soovitavad nohu korral ainult füsioloogilise lahusega nina puhastada – mingeid muud rohtu nad beebidele ei kirjuta. Kuid ega nohuga polegi muud teha kui ilusti nina puhastada ja loota, et see jälle kõrvadesse ei lööks.» Kõrva-nina-kurguarst Sven Kivioja ütleb, et kuigi keskkõrvapõletiku sagedust seoses nohuköhaga ei ole hinnatud, siis on sellel seos viirushaigestumise kasvuga siiski olemas. «See on suuresti seotud meie kaitsemehhanismiga viiruse või ka haigustekitaja vastu. Nimelt tekib organismi limaskestal turse – nina läheb kinni. Keskkõrva loomulik ventilatsioon käib aga nina kaudu ning kui limaskest tursub, siis
Keskkõrvapõletikku saab ennetada, kui end perearsti juures pneumokoki kui sagedasema põletiku tekitaja vastu vaktsineerida.
ventilatsioon enam ei toimi,» räägib Kivioja. Siinkohal väärib arsti sõnul aga märkimist, et mitte kõigil inimestel ei ole ventilatsioonikanal ühesuguse diameetriga ja kitsama kanali korral tekib hingamistakistus kiiremini. Keskkõrvapõletiku puhul hakkab ka nii nina kui ka kõrva limaskestadest vedelikku erituma. Ägedale keskkõrvapõletikule eelneb tavaliselt äge nohu. Kui kõrvapõletiku sümptomiteks on palavik, pea- ja lihasvalu, väsimus ja isutus, siis keskkõrvapõletikule on iseloomulikud kõrvavalu, survetunne kõrvas ja kuulmise langus haiges kõrvas.
Kuidas ravida u? keskkõrvapõletikku? Eestis piirdub keskkõrvapõletiku ravi põhiliselt antibiootikumidega, et hävitada põletikku tekitav bakter. Kestab see keskmiselt seitse päeva. Doktor Kivioja sõnul on tähtis aga, kas kirjutada anti-biootikume ja millal seda teha. «Kui minna kõrvavaluga perearstile, kes teab last, on võimalik, et antibiootikumravi kohe ei määrata. Kui minna traumapunkti, saab antibiootikumravi suure tõenäosusega kohe,» tõdeb ta ning lisab, et kuna kõrvavaluga on patsiendid harjunud kohe arstile pöörduma, aga perearstile nii kiiresti ei saa, siis minnaksegi traumapunkti. «Seetõttu ei ole eriti imestada, et suurt osa kõrvahaigusi ravitakse antibiootikumidega.» Tohtrile meeldib meditsiiniajakirja Evid Based Med. kokkuvõte, milles seisab, et need lapsed, kes on ägedat keskkõrvapõletikku põdedes saanud suukaudseid antibiootikume (seejuures on tegu lastega, kes ei kuulu riski-
RIIETU SOOJALT: 8aastane Joosep paneb rõskel sügisel õue minnes alati mütsi pähe. Tema vanemal õel oli väikesena keskkõrvapõletik ja seepärast poiss teab, et kõrvu tuleb soojas hoida. gruppi), on saanud neist üsna vähe abi, kuid antibiootikumide tekitatud kahju on samuti olnud tühine. Seda allikat tasub Kivioja sõnul usaldada, sest tegu on autoriteetidega. Ravi saab toetada valuvaigistitetitega. Kui keskkõrvas on palju mäda ja valu on väga tugev, tehakse kuulmekilesse
auk, et lasta mäda kõrvast välja. Ägeda keskkõrvapõletiku võimalikuks tüsistuseks on auk kuulmekiles. «Tavaliselt kasvab see kinni. Kui ei kasva, siis asendab kõrvaarst puuduva kuulmekile osa patsiendi lihas- või kõhreümbrise kilega,» selgitab arst, kuid lisab, et viimasel ajal on se-
Kas teil on esinenud infarkti või insulti? Kui jah, siis võite osutuda sobivaks kliinilise uuringu jaoks, mis soovib teada saada, kas uuritav ravim võib vähendada kardiovaskulaarsete sündmuste riski. Te võite osutuda sobivaks, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: t vanus 40–85 aastat t EJBgnoositud südameinfarkt või insult Kui te olete käesolevas uuringus osalemisest huvitatud, siis arutab uuringuarst Teiega läbi ka teised uuringusse sobivad tingimused. Ainult uuringuarst saab otsustada, kas olete uuringus osalemiseks sobiv või mitte. Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23. „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.
HUVI KORRAL VÕI TÄPSEMA INFORMATSIOONI SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA PÄRNA KLIINIKUSSE TELEFONIL 680 2000 ASUME TALLINNAS, J. PÄRNA 4. OLEME AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL 8.00–17.00
‥
Mari Luud
Osteoporoos: alaravitud haigus kimbutab maailmas miljoneid Osteoporoos ehk luuhþrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Luud muutuvad hþredaks ning murduvad kergesti.
≤
GEIDI RAUD LEHT@OHTULEHT.EE
Eesti Osteoporoosi Seltsi andmeil pþeb maailmas osteoporoosi iga kolmas ßle 50aastane naine ja iga viies mees. Euroopas, USAs ja Jaapanis pþeb haigust kokku 75 miljonit inimest, Eestis on umbes 90 000 osteoporoosiga naist. 2006. aastal sai Eestis osteoporoosiravi hinnanguliselt aga vaid neli protsenti haigetest. Tartu ßlikooli kliinikumi reumatoloogi Mart Kulli sisetunne ßtleb, et täna jääb see protsent viie ja kßmne vahele. Vþrreldes 2006. aastaga on tänu meie erialaseltsidele ja haigekassa pingutustele ravi kättesaadavus paranenud. Originaalpreparaatidele on tekkinud mitu soodsama hinnaga analoogi. Soodsaim ravikuur maksab kahe euro ringis, sellele lisandub umbes euro eest kaltsiumi ja D-vitamiini.
Vaid iga kolmas jätkab enda ravimist
da väga harva teha tulnud. Keskkþrvapþletikku saab ennetada, kui end perearsti juures pneumokoki kui sagedaseima pþletiku tekitaja vastu vaktsineerida.
Kuulmine taastub enamasti täielikult Kui aga keskkþrvapþletik kipub korduma, on tekkinud nn limakþrv, vþi kui antibiootikumiravi pole aidanud, siis on vþimalik kþrva-nina-kurgu arsti juures keskkþrva ťunteerida. Viimane tähendab, et kuulmekilesse tehakse väike avaus ja sisestatakse väike pehme plasttoruke ehk ťunt, mis þhutab keskkþrva. Šunt jääb kþrva 2–12 kuuks ja väljub tavaliselt iseenesest. Kuulmine taastub enamasti täielikult. Millal muutub keskkþrvapþletik aga krooniliseks? Siis, kui kuulmekilel vþi keskkþrvaruumis on tekkinud pßsiv. Arvestades Eestis valitsevat pigem ßleravimist ja arstide siiski head kättesaadavust, on krooniline kþrvapþletik noortel harv leid ning tßsistused veelgi harvemad, aga me veel tunneme need ära, märgib kþrva-nina-kurguarst Sven Kivioja.
Kuid 90 protsenti osteoporoosi pĂľdevatest inimestest on endiselt ravita. Doktor Kulli sĂľnul on sellise statistika peamiseks pĂľhjuseks see, et haigus ei anna endast valuga märku. ÂŤJa kui diagnoos pannaksegi, siis suur osa haigetest jätab ravi pooleli ja kuskil aasta pärast tegeleb enda ravimisega veel vaid 30% patsientidest,Âť tĂľdeb reumatoloog. Kui muidu on osteoporoosi ravi otstarbekas teha viis aastat, siis juhul, kui inimesel on juba luumurd esinenud, vajab haigus sarnaselt hĂźpertooniaga eluaegset ravi. Kuigi maailma statistika näitab, et osteoporoosi esineb rohkem naistel, siis ei tohiks doktor Kulli sĂľnul pidada luudehĂľrenemist kohe kindlasti ainult naistehaiguseks. ÂŤKui vaadata Eesti reieluukaelamurdude statistikat, siis vanuseni 80 eluaastat on haigestumuskordajad meestel ja naistel vĂľrdsed. Ăœks pĂľhjus, miks selline veendumus on tekkinud, on see, et Ăźleminekuea alguses tekib naistel kiire luutiheduse langus. Selle pĂľhjuseks on naissuguhormoonide taseme langus, mis viib luudest kaltsiumi välja,Âť selgitas Kull ja lisas, et kuigi meestelgi räägitakse ÂŤandropausistÂť ja east tingitud luude tiheduse langusest, on see vĂľrreldes vastassooga mĂľnevĂľrra aeglasem. ÂŤKui me vaatame seda, kui tihti mehed osteoporoosi kabi-
netti pÜÜrduvad, siis julgen väita, et kui 20 naisterahva kohta tuleb ßks mees, siis on see juba hea päev olnud, tþdeb Kull.

Varsti jþuab Eestisse murrukalkulaator Osteoporoosi diagnoosimisel määratakse densitomeetriga luutihedus. See on aparaat, mis mþþdab luutihedust madala kiirgustasemega rÜntgenikiirte abil. Lisaks luutiheduse määramisele soovitab arst mþþta organismi D-vitamiini taset, ka tuleks seda ravi ajal regulaarselt kontrollida. Parim on teha seda kevadtalvel, kui D-vitamiini tase organismis on kþige madalam. Keskealistel ja vanematel inimestel tuleks seda kontrollida vähemalt kord aastas. D-vitamiini taset saab mþþta ka perearsti juures andes veenivereproovi. Rusikareegliks loeme, et naisterahvad peaksid oma esimese luutiheduse mþþtmise tegema vähemalt 60. eluaastaks, kþik mehed vþiks olla mþþdetud 70. eluaastaks, toonitab Kull. Kuna luid murravad ka need, kelle luutihedus ei ole väike, pole luutihedus parim variant osteoporoosi diagnoosida. KoostÜÜs Suurbritannias asuva Sheffieldi ßlikooli teadlastega jþuabki varsti Eestisse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) heaks kiidetud murrukalkulaator FRAX. Murrukalkulaator vþtab arvesse 12 riskifaktorit. Peale luutiheduse, inimese soo, vanuse ja kehakaalu arvestab FRAX veel näiteks seda, kas inimene suitsetab, tarvitab alkoholi ning milliseid haigusi patsient pþeb. Maailm liigub väga luutiheduse keskselt osteoporoosi diagnoosimiselt rohkem ßldiste riskifaktorite arvestamise poole. FRAX on viimase 20 aasta jooksul ßks olulisi uuendusi ja lubab senisest täpsemalt luumurde ennustada, usub Kull.
Mis kahjulik sßdamele, on kahjulik ka luudele Lisaks pärilikule eelsoodumusele, eluviisile ja organismi kaltsiumipuudusele on osteoporoosi riskifaktorid suitsetamine, napsutamine ja vähene liikumine. Kþik, mis on kahjulik sßdamele, on kahjulik ka luudele, märgib Kull. Kþige paremini aitavad optimaalse luutiheduse tagamiseks reumatoloogi sþnul kaasa spordialad, kus luud saavad koormust. Näiteks jþusaal ja raskustreening. Samuti nn pþrutavad alad, nagu jooksmine ja aeroobika. 60–70aastased ja vanemad inimesed vajavad rohkem lihaste toonust tþstvaid ja ßldist tasakaalu parandavaid treeninguid. Näiteks Pilates-tßßpi vþimlemised ja kepikþnd, rääkis Kull ja lisas, et vältida tuleks kindlasti suure kukkumiseriskiga alasid.
Luud
Teisipäev, 14. oktoober 2014
‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥
Tervis
Kui osteoporoosikabinetti tuleb 20 naisterahva kohta ßks mees, siis on see juba hea päev olnud, tþdeb Tartu ßlikooli kliinikumi reumatoloog Mart Kull. Mari Luud
Tupekuivus? Leevendus paljudele naistele: aastal 2012 mßßdi hormoonivaba Vagisan niisutavat tupekreemi ainußksi Saksamaal 560 000 tk. Saadaval vaid apteekides.
Vagisan niisutav kreem Esimene hormoonivaba kreem tupekuivuse leevendamiseks
Peaaegu iga teine Ăźle 45 aasta vanune naine kannatab tupekuivuse all
"
Allikas: SOGC 145 (2004)
Kuidas on lood Sinuga? + , ! ' + ,! + $ + $
!!
Märkimisväärselt kergem tunne kohe peale esimest kasutuskorda.
KĂźsi apteekrilt vĂľi ulata talle see kupong:
&
Kui vastasid kasvþi ßhele kßsimusele jaatavalt, vþib olla see märk tupekuivusest.
Vagisan niisutav tupekreem 50g (VAGISAN FEUCHT CREME 50g) Soovituslik hind 17-18 eur, piisab ligi 20 kasutuskorraks Tootja: - 1 ) * # ( +) 0 Maaletooja: , / , , %.
3
Kutsume osalema naisi rahvusvahelises kliinilises teadusuuringus, kes vastavad järgmistele kriteeriumitele:
Vanus 55 - 90 aastat; Diagnoositud osteoporootiline luumurd selgroolülikehas või viimase 2 aasta jooksul reieluukaelas; Ei ole alustanud spetsiifilist osteoporoosi ravi.
‡
Teisipäev, 14. oktoober 2014
Tervis
PANTHERMEDIA/SCANPIX
Menopaus
KAS TEIL ON OLNUD OSTEOPOROOTILIST LUUMURDU REIELUUKAELAS VÕI SELGROOLÜLIKEHAS?
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
4
Uuringuplaanis määratud protseduurid/uuringud ja uuringuravimid on osalejatele tasuta. Sõidukulud kaugemalt uuringus osalejatele kompenseeritakse. Huvi korral või täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda Pärna Kliinikusse: J.Pärna 4, Tallinn, tel. 680 2000, e-kiri: ccbr.tallinn@ccbr.com Oleme avatud esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00. Vastutav uurija on dr. Ivo Valter
Uuring on heaks kiidetud Tartu Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis. (Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr.23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustab teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele”).
Kuumahood? Liigne higistamine? Meeleolu langus?
SAADAVAL APTEEKIDES
Climofemin 6,5 mg tabletid 30tk
KÄSIMÜÜGIRAVIM
Iga tablett sisaldab 6,5 mg kobar-lursslille (Cimicifuga racemosa) risoomi kuivekstrakti, mis vastab 29,25...55,25 mg kobar-lursslille risoomile.
- Leevendab tõhusalt üleminekuaastatega kaasnevaid vaevusi - Taimne toimeaine ja hea talutavus - Piisab ühest tabletist päevas - Puudub östrogeenne mõju - Mõjus mittehormonaalne alternatiiv hormoonasendusravile Näidustused: üleminekuaastatega seotud vaevuste (näiteks kuumahood, liigne higistamine, unehäired, närvilisus ja meeleolu langus) leevendamine naistel.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Müügiloa hoidja: UAB Sirowa Vilnius, Eišiškiu pl. 8A, LT-02184 Vilnius. Täiendav teave on saadaval ravimi müügiloa hoidja Eesti esindusest: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c, 11612 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6 830 700
Naistel, kes on füüsiliselt aktiivsed ja püüavad tervislikult toituda, mööduvad ka üleminekuaastad probleemideta.
Kaltsium vajab imendumiseks D-vitamiini Kuigi osteoporoosi võivad põhjustada paljud faktorid, sealhulgas pärilikkus ja eluviis, on haigus tihedalt seotud kaltsiumiainevahetusega. Oht tekib siis, kui toiduga saadav kaltsiumi hulk on ebapiisav ja selle imendumine raskendatud. Tartu ülikooli kliinikumi reumatoloog Mart Kull hoiatab, et liialdada ei tohiks kohvi ja teega, sest need viivad kaltsiumi organismist välja. Luude seisukohast vaadates on Kulli sõnul tervislik juua päevas kuni kaks tassi kohvi. Neil, kel kulub seda rohkem, tuleks kaduma läinud kaltsium kohe asendada. Näiteks süües iga liigse kohvitassi kohta üks-kaks viilu juustu. Soolaga tasuks samuti piiri pidada, sest koos soolaga lahkub kaltsium neerude kaudu organismist. Head kaltsiumiallikad on kõik piimatooted, rohelised kaunviljad ja kaltsiumiga rikastatud toiduai-
ned. Kull rõhutab, et madala rasvasisalduse ja vähendatud laktoosisisaldusega piimatoodetes on kaltsiumisisaldus sama kõrge kui nn tavatoodetes. Väga tähtis on ka see, et inimene tarbiks piisavalt D-vitamiini. «70 protsendil inimestest ei ole toidu kaltsiumisisaldus optimaalne. Isegi kui on, siis selleks, et kaltsium toidust kätte saada ja luudesse suunata, on vaja D-vitamiini,» tõdeb Kull. Kui D-vitamiini vaeguse korral suudab organism toidus olevast kaltsiumist omastada ainult kümme protsenti, siis piisava D-vitamiini korral üle poole. Kõik osteoporoosiravimid toimivad samuti ainult koos kaltsiumi ja D-vitamiiniga. «Neid ilma kaltsiumi ja D-vitamiinita kasutada loetakse tervisele ohtlikuks,» rõhutab Kull. «Ravim ainult käsib luudel tihedamaks minna, aga kaltsium on see, millest luud reaalselt tihedamaks tehakse. Ega ehitusplatsil ka maja enne kerkima ei hakka, kui tellised kohale tuuakse,» on ravim Kulli sõnul kõigest arhitekt. GEIDI RAUD
Tervis
Teisipäev, 14. oktoober 2014
5
Ära suhtu ßleminekuperioodi vaevustesse kui paratamatusesse Menopaus on loomulik etapp naise elus, mis tähistab munasarjade tegevuse lþppemist ja sellega seotud menstruatsioonide lakkamist. Keskmiselt jþuab naine menopausi 50–51aastaselt, kuid menstruatsioonid vþivad lþppeda ka juba enne 45. eluaastat. ≤ KATRIN SEIDELBERG Qvalitas Arstikeskuse AS, naistearst
Samas on väike osa naisi, kelle menstruatsioonid lĂľpevad 55aastaselt vĂľi hiljemgi. Menopausi aeg sĂľltub palju geneetikast, uurides oma ema menopausi kulgu, saavad naised ennustada oma Ăźleminekuperioodi algust. Menstruatsiooni lĂľppu mĂľjutavad ka teised faktorid, eelkĂľige haigused ja ravimite tarvitamine. Uuringud näitavad, et Ăźheks varase menopausi pĂľhjuseks on suitsetamine. Ăœleminekuperioodiga kaasnevad emotsionaalsed ja kehalised muutused vĂľivad tekitada naises hirmu ja ärevust, seda juba enne menstruatsioonide lakkamist. Enamasti piirduvad klimakteerilised vaevused paari aastaga, kuid need Ăľivad kesta ka viis aastat ja kauemgi. Ăœleminekuaastad vĂľivad mÜÜduda märkamatult ilma probleemideta, kuid enamikul naistest esineb siiski vaevusi. Enamasti on klimakteerilised vaevused kerged, kuid vĂľivad naise elu väga tĂľsiselt häirida. Milliseks kujuneb see aeg naise elus, sĂľltub nii tema pärilikest faktoritest kui ka elustiilist. Klimakteerilisi vaevu-
si soodustavad stress, ßhekßlgne toit, vähene liikumine ja ebapiisav uni. Naistel, kes on fßßsiliselt aktiivsed ja pßßavad tervislikult toituda, mÜÜdub see aeg probleemideta.
Sßßdi Üstrogeeni järsk vähenemine organismis Munasarjades toodetava Üstrogeeni järsk langus organismis pþhjustab väga erinevaid vaevusi. Vþimalike kaebuste loetelu on väga pikk ja naised ei oska alati
’’
muutusi oma kehas seostada ßleminekuperioodiga ja pÜÜrduvad oma muredega mitmesuguste eriarstide poole. Kþige sagedamini, ligi kahel kolmandikul naistest, esinevad kuumahood ja Üine higistamine ning nende pþhjust ka mþistetakse. Samas iseloomustavad ßleminekuperioodi paljud psßhholoogilised kaebused: ärevus, hajameelsus, keskendumis- ja algatusvþime langus, masendus, unetus, tujukus, väsimus, pearinglus, sßdamekloppimine, isumuutused. Kþik need probleemid on samuti seotud Üstrogeenide defitsiidiga menopausis. Ka väike pinge ja ärritus vþib vallandada tugeva ärevus- ja paanikahoo. Naised, kes on hädas ßlemäärase ärevuse vþi masendusega, otsivad abi psßhholoogilt ja antidepressantidest, oskamata oma vaevusi seostada vanusega kaasneva Üstrogeeni-
Ăœleminekuperioodi iseloomustavad paljud psĂźhholoogilised kaebused: ärevus, hajameelsus, keskendumis- ja algatusvĂľime langus, masendus, unetus, tujukus, väsimus, pearinglus, sĂźdamekloppimine, isumuutused.
defitsiidiga organismis. Suur osa naisi, kes on jþudnud menopausi, kurdavad libiido languse ßle. Enamasti on selle pþhjuseks muutused suguelundites, eelkþige tupe ebapiisav märgumine. Östrogeeni vaegus pþhjustab tupe limaskesta kuivust, tupp ei märgu vahekorra ajal piisavalt ja vahekord muutub valulikuks ning pþhjustab ebamugavust. See omakorda vähendab libiidot. Sageli vaevab naisi ka suguelundite kipitus ja sßgelus, mille pþhjuseks on samuti limaskestade kuivus. Kuseja suguelundite vaevused on sel ajal tavalised, aga pidades neid vanusega seotud paratamatuseks, arstile nendest muredest tavaliselt ei räägita. Tegelikult on kþigile neile probleemidele lahendus olemas. Vajadusel määrab arst raviks Üstrogeenset hormooni sisaldavad tupetabletid. Hea efekti annavad ka apteegi käsimßßgis saadavad niisutava toimega tupekreemid ja -kuulid. Need vahendid sisaldavad naturaalseid toimeaineid, mis taastavad tupe normaalse mikrofloora ja leevendavad kuivusest tingitud vaevusi.
Sageli piisab looduslikest preparaatidest KĂľik Ăźleminekuperioodiga seotud mured saavad alguse munasarjades toodetava Ăśstrogeense hormooni puudusest ja seetĂľttu kasutatakse ravis puuduva hormooni asendamist. Sellist ravi nimetataksegi hormoonasendus-
raviks (HAR) ja seda alustatakse vaid vastavalt vajadusele klimakteeriliste vaevuste tekkimisel. Enamikule naistele siiski piisab mittehormonaalsest ravist. Apteegi käsimßßgis on saadaval väga lai valik klimakteerilisi vaevusi leevendavaid loodulikke preparaate. Kui vaevused pole tþsised, on nende efekt piisav. Looduslike ainete baasil toodetud toidulisandid sisaldavad ßhte vþi mitut taimset Üstrogeeni, mis aitavad organismis normaalset hormonaalset tasakaalu säilitada, leevendades efektiivselt kuumahooge ning meeleolu- ja unehäireid. Peale looduslike Üstrogeenide leiab apteegist suures valikus mitmesuguseid vitamiinide ja mineraalikomplekse. Näiteks on pikka aega nii kuumahoogude kui ka meeleoluhäirete leevendamiseks kasutatud kobarlursslille ekstrakti sisaldavat preparaati. Juhul, kui vaevused on tþsised vþi käsimßßgiravimid pole oodatud efekti andnud, tuleb kasutada hormoonasendusravi. Eelnevate uuringutega teeb arst kindlaks, ega naine pole pþdenud haigusi, mille puhul HAR pole soovitatav. Hormoonasendusravi kestab, kuni esinevad kaebused. Kþigil ßleminekuikka jþudnud naistel tasuks kasutada toidulisandeid: kaltsiumi, D-vitamiini, oomega-3, magneesiumi ja B-grupi vitamiine. Menopaus on loomulik etapp naise elus, mis vþib kaasa tuua mitmesuguseid vaevusi ja seepärast tuleb ka julgelt naiste- vþi perearsti poole pÜÜrduda.
PANTHERMEDIA/SCANPIX
Miks ei tohi kþrvu tikuga puhastada? Vaigu peamine ßlesanne on kþrva kaitsta, vahendab Huffington Post. Veel aitab vaik kþrvakanalit puhtana hoida, ßtles Rootsi neuroteaduste instituudi teadlane Douglas Backous. Vaik ei hoia mitte ainult tolmu ja mustust kþrvakilest eemal, vaid loob antibakteriaalset keskkonda ja määrdeaineid. Ja ßks looduse imesid – kþrvad suudavad end ise puhastada! Kui kþrvavaik kuivab, aitab igasugune lþualuu liigutamine, näiteks sÜÜgi mälumine, vanal vaigul kþrvast kuulmekäigu kaudu välja tulla. Probleem on aga selles, et inimene arvab, et ta on oma kehast targem ning hakkab ise kþrvu puhastama. Jah, vatitikud on muidugi piisavalt väiksed, et kþrva mahtuda, aga tegelikult need lßkkavad vaigu veel sßgavamale kþrva sisse. Seal aga jääb vaik nendesse kohtadesse kinni, mis end ise ei puhasta, räägib Backous. Sßgavamale kinni jäänud kþrvavaha tþttu vþivad sisekþrva koguneda bakterid ja viirused, mis vþivad pþhjustada valu ja haiguseid, lisas ta veel. Samuti vþib vaigu kaugemale lßkkamine blokeerida kuulmekäigu, mis vþib kaasa tuua kuulmise halvenemise. Kui lßkata vaiku aga veel kaugemale, vþib olla tagajärjeks trummikile purunemine.
Allikas: arst.ee
REKLAAMTEKST
Kui väsimus vĂľimust vĂľtab ja mĂľtteselgus kaob... Elus tuleb vahel ette perioode, mil suur tÜÜkoormus tapab ja väsimus vĂľimust vĂľtab. Ăœhel hetkel tunned, et aju ei taha enam tÜÜtada, mĂľte ei liigu ja mälu kipub alt vedama. Akud vajavad laadimist, kuid puhkus on alles mägede taga. Suur koormus ja stress vĂľivad esile kutsuda Ăźhe olulise virgatsaine – atsetßßlkoliini – puuduse organismis. Kui atsetßßlkoliini on liiga vähe, tekib kurnatus ning ilmnevadki ajutegevuse häired ja mälu nĂľrgenemine. Sinu kurnatud organism vajab energia taastamiseks magneesiumi, B-rĂźhma vitamiine ja atsetßßlkoliini tootmiseks vajalikku „toorainet“ – letsitiini. Abi saab B-kompleks letsitiini kapslitest B-kompleks letsitiini kapslid sisaldavad piisava annuse letsitiini, millest organism taas atsetßßlkoliini toota saab. Lisakogus atsetßßlkoliini parandab Täiendav teave apteegist vĂľi telefonil 733 8080.
närviimpulsside ßlekannet ajus, mille tulemusena mþttetegevus kiireneb ja mäluprotsessid paranevad. Lisaks letsitiinile sisaldab B-kompleks letsitiin kßßslaugupulbrit, magneesiumi ja erinevaid B-rßhma vitamiine. Kßßslauk aitab parandada aju ja lihaste verevarustust ning toetab sel viisil nii vaimset kui fßßsilist suutlikkust. Magneesium osaleb kþrgemas närvitalitluses, reguleerib närvirakkude erutuspotentsiaali teket ning tagab närviimpulsside toimumise. Vitamiinidel B1, B2, B3, B6, B12 ja foolhappel on tähtis roll närvirakkude energiaga varustamises ja närvißlekannete toimumises. B-kompleks letsitiini kapsleid tuleb vþtta 1 kord päevas koos piisava hulga vedelikuga. Toime saamiseks tuleb seda vþtta pikema perioodi (vähemalt 2 kuud) vältel.
‡
Teisipäev, 14. oktoober 2014
Tervis
PANTHERMEDIA/SCANPIX
Rinnakabinet aitab avastada vähki varases staadiumis
Rinnavähk
‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡
6
Arusaama, et rinnakabinetti tasub pöörduda vaid 40+ naistel, kummutab IdaTallinna keskhaigla tohter Gabor Szirko kiirelt. Rinnakabinetist saab kiirelt nõu küsida ning vajadusel saab kabinetti pöörduja suunamiskirja ka uuringutele.
≤
Kuidas ma nutitelefoniga rindu kontrollisin www.cancer.ee kodulehelt leian nutitelefonile sobiva rakenduse, millega saab kodus mugavalt rindu kontrollida. Rakenduse allalaadimine on iseenesest ääretult lihtne ning võtab aega vaid mõne sekundi. Lisaks on see täiesti tasuta. Kui rakendus alla laetud, ilmub telefoni ekraanile lillal taustal neli kastikest, kust saan esmalt valida endale sobiva keele. Seejärel pean täitma menstruatsioonitsükli päeviku (millal oli viimane tsükkel, kui pikk tsükkel on, kas päevad on valulikud jne). Info sisestanud, moodustub kalender, kus täpselt kirjas, millal on oht rasestuda, millal toimub ovulatsioon jne, lisaks saab panna meeldetuletuse. Seejärel asun end kontrollima. Kõige parem aeg seda teha, avastamaks varajased muutused rindades, on 7–10 päeva pärast tsükli algust. Kompan rindu, endal pilk telefoniekraanil, kus on näha, millist piirkonda täpselt kontrollida, millele peaks tähelepanu pöörama, millised kõrvalekalded on kahtlased. Õnneks ma midagi kahtlast ei avasta, aga vastasel juhul saaksin pildil tähistada koha, mis muret tekitas. Samast rakendusest leian needki lingid ja telefoninumbrid, kuhu kahtluse korral tulnuks pöörduda.
KADRI PENJAM KADRI.PENJAM@OHTULEHT.EE
Eestis on rinnavähk naiste sagedasim pahaloomuline kasvaja. Igal aastal haigestub üle 600 naise. Rinnavähki ei saa ennetada, aga kui see haigus avastatakse varases staadiumis, on suur võimalus haigusest võitu saada. Tallinnas saab vajadusel abi kahest rinnatervisele suunatud kabinetist – see on nii Ida-Tallinna keskhaiglas kui ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kui IdaTallinna keskhaigla rinnatervise kabinetti pöördumisel saatekirja ei nõuta, siis PERHis on perevõi naistearsti saatekiri vajalik. Mõlemas haiglas kinnitatakse, et järjekorrad on väga lühikesed, ulatudes paari nädalani ning vajadusel saab arsti või ämmaemanda jutule ka nädala jooksul.
Keskmiselt sada naist nädalas Doktor Szirko (pildil) sõnul tuleks juba pärast 25. eluaastat lasta iga paari aasta tagant rindu kontrollida. Siinkohal saab abiks olla ka perearst, kes võiks kahtluse
korral soovitada naisel rinnakabinetti pöörduda. Ida-Tallinna keskhaiglas on rinnatervise kabinet tegutsenud 2012. aastast ning esimest korda pöördub sinna saja naise ringis nädalas. Mitte vähe pole neidki, kes seal mitu korda on käinud. Kõige sagedamini kurdetakse valuliku rinna üle. Siinkohal nendib doktor Szirko, et kindlasti tasub sel juhul kontrolli tulla, kuid valulik rind ei tähenda automaatselt, et midagi halvasti oleks. Pigem võib tegu olla närvivaluga, mille puhul piisab sageli vaid valuvaigistist. Kindlasti aga tasub kiiremas korras kontrolli tulla, kui rinda on tekkinud mügarik, tükk või sõlm, samuti kui rinnanibust tuleb verist eritist. Sellisel juhul võib tegu olla halvaloomulise kasvajaga, mille puhul kehtib reegel, et mida varem jaole saada, seda suurem on tervenemisvõimalus. Kabinetis tehakse kompides selgeks, kas patsient vajab lisauuringuid ning vajadusel suunatakse ta kohe kas ultrahelisse või mammograafiasse. Vajadusel tehakse biopsia. Kindlasti peaksid kõik naised korrapäraselt oma rindu kontrollima pärast 30. eluaastat. Kabinetis õpetatakse sedagi, kuidas rinnakontroll kodus täpselt käima peaks. Need naised, kes kuuluvad rinnavä-
hi riskigruppi, peavad kontrollis käima kord aastas. Pärast 40. eluaastast tuleks aga kõigil iga 1-2 aasta tagant mammograafis käia.
Varakult avastatud rinnavähist paranetakse Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla rinnakabinet on tegutsenud kaks aastat ja selle aja jooksul on kabinetis käinud 6087 naist, rinnavähi diagnoosi tuli kuulda neist 185. Regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk rõhutab nagu doktor Gabor Szirkogi, et juhul kui naisel on seoses rindadega mingi mure tekkinud, tuleb kohe sellega tegeleda ja mitte loota, et ehk kõik laabub iseenesest. Rinnavähi diagnoos ei ole surmaotsus, sest varases staadiumis avastatud rinnavähk on enamasti ravitav, kinnitab tohter. Sagedasemad kaebused, millega naised rinnakabinetti pöörduvad, on doktor Talki sõnul rinnast leitud tükk või tihend, samuti eritis rinnanibust. Vajadusel tehakse kuni 30aastastel naistel esmalt ultraheliuuring, vanematel naistel alustatakse mammograafiaga. «Kui mammograafial leiab radioloog täpsustamist vajava muutuse, siis tehakse täiendavalt rinna ultraheliuuring ning vajadusel võtab radioloog rinnakoldest ka koeproovi. Kui rinnas leitud muutus vajab ravi, siis suuname patsiendi kohe edasi raviarstile,» kinnitab doktor Talk, et rinnakabinetist saab kiirelt igakülgset abi.
BRONCOPHEN
®
HA ÄRA Ö
LUB K VÕ
ba olivaaba v Alkoh u r hk ja su
aed-liivatee aed ae edd-li liiv li iv vat atee ee ja ja altee alte al tee e juure juu ju ure ekstrakt u eks ek stra stra st rakt kt
Köharavim, K öharavim, m mis is o on nk kahe ahe ttoimega oim imega – llahtistab ahtistab röga röga ja ja vähendab vähenda ab b k urguärritust! kurguärritust!
!
BRONCOPHEN BR B RON ONCO COPH PH HEN siirup siii ru rup up on looduslik loo odu dusl sllik rögalahtisti rögal ögal a ah ahti tist stii ja köha kö öha öh a leevendaja. leev le even enda da aja ja. Siirup S Sii Si iiir irup up p sisaldab sis isal alda da dab ab aed-liivatee ae edd liiiv ivat vattee ja ja altee alte al tee te e juure juu ju ure ekstrakti. ure ekst ek stra st tra rakti.i.. rakt Aed-liivatee bronhiidi AedAe d-lililiiv diva iv vat atee on atee on sajandite saja sa saj jand jand ndit ite it e vältel vvä älttel olnud oln nud d hinnatud hin inn natu nat na t d ravimtaim tud ravvvi ra vimt mtai aiim köha köh kö öha ha ja ja br bron onhi hiid idi di ravis. ravi ra vis. vi s. A Aed-liivatee ed-lliiiiva ed vate va t e so te ssoodustab ood odus usta us ta ab lima lima eritumist eri ritu tu umist s ja ja sitke sitk si tk ke lima liima väljutamist vä äljlju äl älju juta tami m st h hingamising in inga ng ga amissteedest. Selle väheneb teed te eed edes ed est. es t. Sel S elle e el le tulemusena le tul ulem em mus usen ena en a muutub muut mu utu ub köha ub köh ha lahtisemaks, laht la htis isem em mak aks, s, köhimine köh him imin ine e vä väh vähe hen neb ne n b ja kergeneb. ker erge gene ge ene neb. b. b. Altee ett te tema A Al lte te ee on ravimtaimena ee rav avim im mta taim aim men m ena en e na tuntud tunt tu ntud nt u juba ud jub uba ba antiikajast. anti an tiiik kaj a ast. ajas t. Huvitav Huv uvitav uvita av on av on märkida, märk mä rkid ida id a, e a, ema kasutamine jäänud kasu ka su uta tami m ne meditsiinilistel mine med edit edit itsi siin ini in niilis n iiste te el eesmärkidel eesm ee s ärki sm kide de el on o sajandite saj aja a jan andi dite te jooksul jooks ksul ul jjää ää ään ä änud nud sa ssamaks. maks ma ks. Altee juures kaitsekihi, Alte Al tee te e ju juur urress sisalduvad sis isal aldu al aldu duva vad va d limaained llilima im maai ma maa a ne ned d moodustavad moo mo odus odu od ust ust sta tavva tav vad d kurgu kur ku urg rrgu u limaskestal liima mas ask kes esta tal ka kait itse seki kih hi,, mille mill m mi llle tõttu lle tõtt tõ ttu tt u kurguärritus kurg ku rguä uär ärr r it rrit itus uss kaob kao aob b ja j röga rög ga g a eritumine e it er itu tum u ine umin ne kergeneb. kerg ke rgen rg geneb eb b.. b Siirup Siir Si irrup on on meeldiva me meel eel eldi el eld diiva d v vaarika vaa aari rik ika ka maitsega. mai aits tsega. tse a Apteekides on saadaval 150 mll si siirup 120 alkoholivaba Apte Ap tee te teek eek e id ides des o n sa saad adavval 1 adav 50 m irup jja irup a 12 1 20 m ml a lkoh lk kohol oliv ivvaba aba ja suhkruvaba suh hkr k uv kruv uvab aba ab ba SI S NE SINE E siirup. siiiir iru rup. p. Käsimüügiravimid. K Kä Käs ä imüügi imü müügi müüg mü ügira ü ügirav girav iravimi r imid. d Näidustus: Näidus Näi dustus tus:: Leevendava Leeve Le evenda ndava nda ava vahendina va endina vahend vah en ina kurguärrituse kurgu ku rguärr ärritu ituse se vähendamiseks vähend väh endami amiisek sekss ja ja rögalahtistina röga röga g lah ahtis tistin tina a ülemiste ü emist ülem iste e hing hingamisteede h ingami am m ste steede ed vi viiru viirusinfektsioonidega irusin sinfek fektsi ts oon oonide ide eg ga kaa kaasneva asn asne sn ne evva köh eva köha ha pu p puhul hul hul Tähelepanu! Tä Täh elepan ele panu! u! Tegemist Tegem Te gemist ist on ravimitega. ravim ra vimite itega. ga. a Enne Enne tarvitamist ta vitami tarvit tar amist st lugege lugege tähelepanelikult tähel tä hel e epa ep nel neliku ikultlt pakendis pakend pak endis is olevat oleva infolehte. infol in fo eht ehte. e. Kaebuste Kaebus Kae buste te püsimise püsimi püs mise se korral korral ra või võ õi ravimi ravi ra avimi mi kõrvaltoimete kõrvaltoi kõr o met mete e tekkimisel te te ek kkim k misel pidage pidag dage e nõu nõ õu u arsti arstii või v apteekriga. apteekriga a a. Täiendav apteegist Täiend Täi endav av tea teave ve apt apteeg eegist ist või või tele ttelefonil elefon fonil 733 80 8080 80
: imegdaav Kaheuäto a nd he vä itust rrit
ja röga lahtistav
kurg
slik: Loodu e ekstrakti
r ure e juur liivatee ja alte sisaldab aed-
Sobib lastele
‥

Psßßhika
Teisipäev, 14. oktoober 2014
‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥
Tervis
Kuidas ennetada depressiooni? ^ LIIGU: täiskasvanu peaks end vähemalt 20 minutit päevas aktiivselt liigutama, lastele soovitatakse liikuda päevas tund aega. ^ MAGA PIISAVALT: kuigi inimeste unevajadus on erinev, peetakse piisavaks uneajaks kaheksat tundi igal ÜÜl. ^ TOITU TERVISLIKULT: tasakaalustatud ja korrapärane sÜÜmine on olulised nii vaimsele kui fßßsilisele tervisele. ^ HOIDU MÕNUAINETEST: väldi uimasteid (sealhulgas kanepit), alkoholi (mis tekitab depressiooni) ja suitsetamist (inimesed, kes suitsetavad, kogevad sageli näiteks ärevust). ^ KÄI ÕUES: vähemalt 20minutine jalutuskäik päeval aitab vähendada ka kroonilist D-vitamiini puudujääki. Allikas: peaasi.ee
7
PsĂźhholoog sĂźgisdepressioonist: pimedal ajal vĂľta hoogu maha PANTHERMEDIA/SCANPIX
Sßgise teist poolt peetakse aasta kþige depressiivsemaks perioodiks – pimeda aastaaja saabudes langevad miljonid inimesed kuid kestvasse sßgisdepressiooni. Miks see nii on?
≤
SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE
Depressiooni iseloomustavad pĂľhisĂźmptomitena meelolu langus, elurþþmu, huvide ja energia vähenemine, väsimus ning vähenenud aktiivsus. Samuti vĂľivad väheneda keskendumisvĂľime ja langeda enesehinnang, tekkida väärtusetusetunne ja pessimistlik suhtumine tulevikku, samuti lootusetus ja isutus. Depressioon on kĂľige sagedamini esinev psßßhika- ja käitumishäire, MTĂœ Peaasjad psĂźhholoog Anna-Kaisa Oidermaa sĂľnul pĂľeb Eestis depressiooni ligikaudu 70 000 inimest.
Ajukeemia läheb sassi Et depressioon tekiks, on vaja mitmete erinevate pþhjuste koosmþju, nendib Oidermaa. Tema sþnul arvatakse, et depressioon vþib tekkida ajukeemia muutuste tagajärjel, mida pþhjustabki vähene päevavalgus sßgisesel ja talvisel ajal. Psßhholoog toonitab, et kui on teada, et meeleolu ja energiataseme alanemine on seotud aastaaegade vaheldumisega, oleks mþistlik vþtta ette midagi ennetavalt. Näiteks järgida tervisliku toitumise pþhimþtteid, teha sporti ja viibida valgel ajal þues. Samas vþib olla ongi meie kliimavÜÜndis talvisel pimedal ajal kohane pisut hoogu maha vþtta. Kui me seda ise ei
Õpi hoiduma depressioonist ^ Õpi probleemi lahendamise oskusi. Nende valdamine suurendab vþimalust, et keerulises olukorras, kus tuleb silmitsi seista kaotuse riskiga, väljud sellest vþimalikult valutult. ^ Pßßa vähem muretseda ning treeni seda, sellega vþtad endalt vþimaluse jääda halbu mþtteid heietama. On leitud, et depressioonile eelnevad sageli ärevusega seotud nähud, nagu muretsemine, kartlikkus ja hirmutunne. Vähendades neid juba eos vþid ennetada ka depressiooni. ^ Meenuta, kuidas olla mänguline ja loov, avasta enda jaoks midagi uut. Depressioonis inimene tunneb liiga vähe elevust, rþþmu, huvi, entusiasmi ja uhkust. Kui harjutad nende tunnete toomist oma igapäevaellu, vþid depressiooni suhtes rahulikumalt hingata. ^ Hoia suhteid. Suhted, nii lähisuhted oluliste inimestega, kui sotsiaalne kaasatus laiemas mþttes, on väga tähtsad. Pea meeles, et oma lapsepþlve sa muuta ei saa, kuid täiskasvanuelus omandatud kogemustega saad sa vþimalikke vajakajäämisi korvata ning seista hea, et sinu lapsed ei saaks kaasa mittevajalikku pagasit. Depressioonirisk on suurem neil, kelle vanemate käitumises on vähe soojust, toetust ja julgustamist ning rohkem ßlemäärast kontrollimist, kelle vanemad pþevad depressiooni. Laste vaimset heaolu mþjutavad ka vanemate omavahelised suhted ning peresuhete kvaliteet ßldisemalt. Laste jaoks on tähtis, et neil oleks vähemalt ßhe vanema vþi vanema rolli täitva inimese toetus. Sama oluline on täiskasvanutelegi, et neil oleks toeks sotsiaalne vþrgustik, kelle poole pÜÜrduda – koosnegu see siis sþpradest, pereliikmetest, kolleegidest, tugigrupi liikmetest vþi muidu mþttekaaslastest.
tee, annab aju märku, et vastuvoolu ujumine tuleks lþpetada ning pisut puhata, tþdeb ta. Kindlasti tuleb juhul, kui depressiooni sßmptomid elu häirima hakkavad, pÜÜrduda konsultatsiooniks asjatundja poole. Muutused unerßtmis, toitumises, suhetes, tÜÜl vþi koolis toimetulekus vþivad toimuda aegamÜÜda, kuid need on siiski tunnused, mida on kergem märgata, kui näiteks rþþmutundmise vähenemist, lausub Oidermaa.
Varasem ravi toob paremad tulemused Tema sþnul näitab elu, et depressiooniga kimpus olevatest inimestest otsib abi vaid kolmandik. Depressiooni ravi on aga oluline, sest see hþlbustab paranemist ka teistest haigustest ning aitab ennetada suitsiide. Ning mida varem ravi alustada, seda paremad on tulemused. Kuidas teha vahet aga lihtsalt masendusel ja depressioonil? Kui esineb ßks-kaks depressiooni sßmptomit mþne päeva vþi nädala jooksul, ei ole muretsemiseks pþhjust. Kui neid leidub juba rohkem ning need kestavad terve kuu, on pþhjust abi otsida, annab kßsimusele vastuse noorte vaimse tervise portaal peaasi.ee. Abi otsimisega ei tohi aga minutitki viivitada, kui pähe tßkivad enesetapumþtted.
Allikas: peaasi.ee
REKLAAMTEKST
–
BenfogammaÂŽ
Benfotiamiin – mþistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks
Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis paljusid olulisi funktsioone. Teda vajavad oma normaalseks tegevuseks paljud ainevahetuses vþtmepositsioonil olevad ensßßmid. B1-vitamiinil on äärmiselt oluline roll sßsivesikute ja veresuhkru ainevahetu-
ses.Ta aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide, sealhulgas ka kurikuulsate AGE-de (glßkeerimise lþpp-produktide) liigset tekkimist ja kuhjumist. Vitamiin B1 on vajalik närvirakkude normaalseks talitluseks ja närviimpulsside edastamiseks. Tiamiin on hädavajalik normaalse ajutegevuse
tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks eelnevale on B1-vitamiinil Ăźlioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja sĂźdame normaalse tÜÜ tagamisel. Vitamiin B1 puuduse pĂľhjuseks vĂľib olla ĂźhekĂźlgne toitumine, kange kohvi, sigarettide vĂľi alkoholiga liialdamine. Liigne maiustamine ja nn raďŹ neeritud sĂźsivesikuid sisaldavate toitude (saiad, pirukad, pitsad, hamburgerid) rohke tarbimine vĂľib samuti viia vitamiin B1 puuduseni. Vitamiin B1 puudus kaasneb mitmete erinevate krooniliste haigustega, näiteks diabeediga. Ka loomulik vananemine tekitab olukorra, kus organismis tekib selle vitamiini puudujääk.. Organismi vajadus vitamiin B1 järele suureneb rasketest haigustest taastumise perioodil ning paastumise, range dieedi vĂľi salenemiskuuride tagajärjel.
Tþhusaks vahendiks vitamiin B1 puuduse ravis on benfotiamiin - tiamiini rasvlahustuv vorm. Tavaline veeslahustuv B1-vitamiin imendub seedetraktist väga halvasti. Tiamiini annuste suurendamisel tekib soolestikus selle vitamiini kßllastuskontsentratsioon ning suurem osa sissevþetud ainest väljutatakse koos roojaga. Benfotiamiin seevastu imendub tänu oma rasvlahustuvusele täielikult ning jþuab just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiini toimel paraneb organismi seisund ja vitamiinipuuduse sßmptomid kaovad. Benfotiamiin on hästi talutav ja ohutu aine, kþrvaltoimeid esineb väga harva. Eestis on saadaval kaks erinevat benfotiamiini sisaldavat ravimit. Ilma retseptita on apteegist vþimalik osta ravimit nimega Benfogamma, mis sisaldab 50mg benfotiamiini. ÖÜpäevas vþetakse 1...3 kaetud tabletti. Toime saavutamiseks tuleb benfotiamiini vþtta vähemalt 2 kuud järjest.
>>+-03& ,3-(.& %<5:&+ ,&51& 1' 3 &0:)5 "75 <'0-2+)2 "&/6&1&& #;-)2(&9 7)&9) 7337.& )6-2(&.&07 %<5:&+ ,&51& 1' 3 )6-2(86 $-)2-'&6 +&79) $ !--& ;7- 327&/7 )67-6 &/- #&00-22
-2*3 :3)5:&+4,&51& ))
Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50
Benfotiamiin on palju vĂľimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub palju paremini ja satub piisaval hulgal just sinna, kus organism teda vajab.
)2*3+&11& ')2*37-&1--2 32 /;6-1>>+-5&9-1
/&)78( 7&'0)77 6-6&0(&' 1+ ')2*37-&1--2- ;- (86786)( 9-7&1--2 9&)+86) 5&9- 7;-6/&69&287)0 22867&1-2) 7&'0)77- <<4;)9&6 #)+)1-67 32 5&9-1-+& 22) 7&59-7&1-67 08+)+) 7;,)0)4&2)0-/807 4&/)2(-6 30)9&7 -2*30),7) &)'867) 4>6-1-6) 9=- 5&9-1- /=59&073-1)7) 7)/ /-1-6) /355&0 4-(&+) 2=8 &567- 9=- &47))/5-+&
Teisipäev, 14. oktoober 2014
8
Kui liigesed ja selg on kanged, teevad haiget ja keha seni tugevad osad näitavad kulumise märke...
Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.
Tervis
LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE OSTEOPOROOTILISTE LUUMURDUDE RISKI HINDAMINE
Menopausijärgse luuhõrenemise diagnoosimine tsentraalse densitomeetriga lülisamba nimmeosas ja reieluukaelas
Ei tekita kahjulikke kõrvalmõjusid. Ei ole müügil apteekides.
Kaasaegne nanotehnoloogiline Eesti toode
Registreerimine ja info tööpäeviti kl 8–17 telefonil 680 2000 on bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne ehitusmaterjal ning laialdase toimega katalüsaator Teie kehale, mis kasutab seda kiiresti ja otse raku tasandil: t leevendades liikumisprobleeme liigestes ja selgroos
t tugevdades organismi lihaste tööd
t hoides luud ja kõhred tugevad, sest aitab tagada konstantset kaltsiumihulka veres
t taastades ja tugevdades hambaemaili ja vähendades hammaste tundlikkust
t neutraliseerides keha happelisust, s.h. maos ja soolestikus
t kasvatades tugevamaks ning ilusamaks Teie küüned ja juuksed
t parandades naharakkude seisundit
Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4 Pärna Kliinik Center for Clinical and Basic Research Tegevusluba L02705
Andke oma kehale võimalus olla terve! Medicate Est OÜ
Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.
Ka laisk inimene võib saleneda Kuidas saada lahti vöökohale kogunenud rasvast ja etteulatuvast kõhust? Kuidas vabaneda mõnest liigsest kilost ja muuta kehakuju kaunimaks? Millist dieeti pidada ja milline neist on parim? Vastuseid nendele hamletlikele küsimustele otsivad paljud mehed ja naised. Põhjus pole siiski hamletlik. Kõik on palju lihtsam. Tänapäevane eluviis – kiire tempo, ebatervislik toitumine, halvad harjumused on peamised põhjused, miks kurdame liigsete kilode, vööle kogunenud rasva ja etteulatuva kõhu üle. Kaloririkas toit, suured portsjonid, istuv töö, mugav diivan televiisori ees, mitmesugused suupisted ja vähene füüsilise aktiivsus tekitavad laiskust. Sellest piisab, et muutuksime ebameeldivaks isegi iseendale. Lisaks kurnav stress...
Kilo Trimi tablette saate osta juba praegu apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee. Lisainfo telefonil 684 3838. NEW NORDICU
Stress ja kehakaal Pidev stress mõjutab meie psüühilist seisundit ja stimuleerib näljatunnet tekitava hormooni eritumist. Soovides kompenseerida emotsionaalset ebakindlust, sööme sageli mõtlematult palju, näksime söögikordade vahel, et pääseda ebamugavustundest ja stressist ning lõõgastuse ja naudingu kogemiseks. Kahjuks toob see kaasa kehakaalu tõusu, kuna saame tunduvalt rohkem kaloreid, kui organism vajab.
Lahendus on olemas Inimesed, kes tahavad vabaneda mõnest liigsest kilost, taljele kogunenud rasvast ja punnis kõhust, kurdavad sageli suurenenud söögiisu ja harilikust tugevama näljatunde üle. Sageli süüdistavad nad ennast tahtejõu puudumises. Kuid kas on tõepoolest võimalik suruda meeletu isu alla ainult tahtejõu abil? Lahendus on olemas. Skandinaavia ettevõte New Nordic, kes kasutab kõige uuemaid teadusuuringuid, leiutas tabletid Kilo Trim™, mis aitavad palju kergemini saada jagu näljatundest ja liigsest näksimisest, sest tablettide koostises olev taimse päritoluga aine aitab vähendada kehakaalu.
internetipood
Kas teadsite? Glükomannaani toodetakse troopilisest Rivier’i titaanjuurest (ladina keeles Amorphophallus konjac), mis imab endasse vett nagu käsn, täidab paisudes kõhtu ning tekitab küllastumust. See pärsib näljatunnet, mistõttu sööte ja näksite vähem ning organismi jõuab tunduvalt vähem kaloreid.
Skandinaaviapärane salenemisviis – Kilo Trimi tabletid Toidulisand Kilo Trim on valmistatud kasetohuekstraktist, kroomist ja glükomannaanist. Koos vähendatud kalorsusega dieediga aitab glükomannaan kaasa kaalukaotusele.* Koostises olev kroom soodustab makrotoitainete (toitained, millest moodustuvad kalorid: valgud, rasvad ja süsivesikud) ainevahetust ja normikohast vere glükoosisisaldust. Hästi toimiv valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetus on vajalik normaalse kehakaalu säilitamiseks. Kilo Trim – suurepärane abi neile, kes tahavad saleneda! * Hea tulemuse saavutamiseks tuleb päevas võtta kolm tabletti koos 1-2 klaasitäie veega. Kilo Trim mõjub paremini, kui järgite samal ajal vähese kalorsusega dieeti. Soovitav on juua rohkesti vett, et aine liiguks makku. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis on väga olulised.