TERVIS November 2014

Tervis

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 11. november 2014

Toimetaja: Silja Paavle | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress



TAANI PSÜHHOLOOG: «Lapse arengu tähtsaim osa on sotsiaalsed suhted.»

«Laps veedab hommiku vanematega, siis läheb lasteaeda, õhtul vaatab neid lapsehoidja – nii erinevate suhete puhul ei tunne laps end turvaliselt, sest ei tea, kellesse kiinduda,» lausus Taani lastepsühholoog Niels Peter Rygaard, et laste probleemide peamiseks põhjuseks on see, et vanemad ei suuda neile turvalist päeva tagada.

≤

SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Taani lastepsühholoog Niels Peter Rygaard meenutas oma raamatu «Kiindumushäirega laps» esitlusel, et hakkas ühel hetkel mõtlema, mis on neil lastel viga, kes panevad maju põlema ja käituvad agressiivselt. «Ja selle juures tundus neil olema kõigest suhteliselt savi, neil polnud süütunnet, nad ei saanud aru, mida nad tegid,» rääkis Rygaard.

Psühholoogina hakkas ta uurima laste tausta ja seda, kuidas nad on oma esimesed kaks eluaastat veetnud. «Lapse arengus on kaks esimest eluaastat olulisimad, see on aeg, kui aju areneb kõige rohkem, kui õpime keelt, teistesse kiinduma, neid armastama ja nendega suhtlema,» selgitas Rygaard, sest selgus, et need lapsed olid kaks esimest eluaastat hooletuses.

Lastepsühholoogi sõnul on lapse arengu tähtsaim osa sotsiaalsed suhted, mis peaksid emotsionaalselt siduma. Siduvaks saavad muutuda need siis, kui lapsele on tagatud turvatunne, kui lapsega ei tegele liiga palju inimesi.

Rygaard toob näiteks, et Taanis on lastel palju probleeme.

«Tänapäeval käivad mõlemad vanemad tööl. Hommiku veedavad lapsed koos vanematega, päeval on lasteaias, õhtul hoiab neid vanemate teatris olles lapsehoidja,» toob lastepsühholoog välja tüüpilise päeva, mis ei ole laste jaoks turvaline. Peale selle räägib statistika, et 90% Taani lastest peab lasteaeda minema juba üheaastaselt. Ning, nagu nendib Rygaard, lahutatud vanemate vahel kõlkumine ei mõju lastele samuti hästi.

Kui suhted muutuvad sageli, nagu ülaltoodud näites, tekib

Raamat

«Kiindumushäirega laps»

SILJA PAAVLE

«Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat» on Taani lastepsühholoogi Niels Peter Rygaardi esimene ingliskeelne raamat, mis pärast ilmumist tõlgiti aasta jooksul kümnesse keelde. Eelmisel nädalal esitletud eestikeelne raamat on Baltimaal esimene selleteemaline.

Raamatu esimene osa on teoreetiline, käsitledes kiindumushäire kujunemist eostamisest täiskasvanueani.

Teine ja kolmas osa on praktilised, andes nõu kiindumushäirega lastega toimetulekuks nii kodus kui lasteasutuses ning miljööteraapia korraldamiseks.

Rygaardi lähenemisviis laste eluolu parandamisele on rahvusvaheline, ühendades uurijaid otsuste tegijatega ja rakendades teadmisi laste ja noorte eest hoolitsemisel.

Kirjastuse SE&JS raamatu väljaandmist toetasid AS TNT Express Worldwide Eesti, Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

MTÜ Igale Lapsele Pere juhataja Jane Snaith on öelnud: «Kui tänu Rygaardi käsiraamatule saab kas või üks kiindumushäirega laps oma olukorras paremat abi ja toetust, on meie ülesanne täidetud.»

lastel madal enesehinnang, neid kimbutavad söömishäired ja depressioon ning hüperaktiivsus. «Kõik sellepärast, et vanemad ei suuda lastele turvalist päeva tagada,» nendib Rygaard, et lapsed, kes on vanemate hooleta, on kõige haavatavamad.

Seesuguseid lapsi on Rygaardi sõnul palju – maailmas on tema

‡

≤

SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

D-vitamiini kutsutakse ka päikesevitamiiniks, sest keha toodab seda päikesevalguse toimel tavapäraselt ise. «D-vitamiini vajavad kõik rakud ja see aitab säilitada organismi immuunsust,» räägib Triinu EntsikGrünberg, Südameapteegi proviisor ja nõustamisteenuste juht.

Tema sõnul ei ole D-vitamiini kasulikkust veel suudetud piisavalt põhjalikult uurida, kuid olemasolevad uuringud kinnitavad, et suure tõenäosusega on sel vitamiinil meie tervisele ka muid positiivseid mõjusid.

Loomulikul teel D-vitamiini saamine on pimedal ajal ebatõenäoline Triinu Entsik-Grünberg räägib, et kuigi D-vitamiini puudus ei ole otseselt psoriaasi ega ka sclerosis multiplexi (SM) põhjustaja, tundub sel olevat seos mõlema haigusega.

D-vitamiini aktiivse ühendi kaltsidiooli manustamine on

sarnaselt päiksevalgusga aidanud psoriaasiga kaasnevate nähtude vastu ja tänapäeval kasutatakse psoriaasi ravil edukalt salve, mis sisaldavad aktiivset D-vitamiini. Osal SM-tõve põdejatel on samas tuvastatud D-vitamiini aktiveerumist pärssiv geeniviga, mida ei ole tuvastatud tervetel. Samas on tuvastatud, et ebapiisav D-vitamiini tase organismis suurendab SMtõppe haigestumise riski.

«D-vitamiini usutakse kaitsvat mõne vähktõve, aga ka diabeedi eest,» viitab Triinu Entsik-Grünberg ja lisab, et uuringud viitavad ka selle aine mõju veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab tema sõnul aga kindlalt infektsiooniohtu.

Pimedatel aastaaegadel levivad gripp ja ka nõndanimetatud luu väsimusmurrud. Proviisori sõnul uuringud kinnitavad, et neid haigusi ei tingi vaid külm ja rõske ilm, vaid väsimusmurdude arv tõuseb ka alanenud D-vitamiini taseme tõttu, sel põhjusel suureneb ka tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse.

Kas teil on esinenud infarkti või insulti?

Kui jah, siis võite osutuda sobivaks kliinilise uuringu jaoks, mis soovib teada saada, kas uuritav ravim võib vähendada kardiovaskulaarsete sündmuste riski.

Te võite osutuda sobivaks, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: t vanus 40–85 aastat t EJBgnoositud südameinfarkt või insult Kui te olete käesolevas uuringus osalemisest huvitatud, siis arutab uuringuarst Teiega läbi ka teised uuringusse sobivad tingimused.

Ainult uuringuarst saab otsustada, kas olete uuringus osalemiseks sobiv või mitte.

Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23. „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.

Tervis

Põhjamaades möödub pool aastat vähemal või rohkemal määral pimeduses.

Et sel perioodil säiliks tervis ja rõõmus meel, on aja jooksul jagatud palju näpunäiteid nii spetsiaalseks toitumiseks kui ka mitmesugusteks vitamiinikuurideks. Kõige selle hulka kuulub üks toidulisand, mida on võimatu alahinnata – see on D-vitamiin.

SILJA PAAVLE

sõnul tervelt 143 miljonit last vanemliku hooleta, Euroopas pole kontakti oma vanematega 1,5 miljonil lapsel. Neid saab aga oskuslikult tegutsedes aidata. Nagu ütleb Rygaard: «Kui sa tahad aidata varakult hüljatud ja hooletusse jäetud last, pead töötama nagu buldooser, aga ingli tiibadega.»

Teisipäev, 11. november 2014

Toidulisand

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡



‡

Psüühika

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

HUVI KORRAL VÕI TÄPSEMA INFORMATSIOONI SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA PÄRNA KLIINIKUSSE TELEFONIL 680 2000 ASUME TALLINNAS, J. PÄRNA 4. OLEME AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL 8.00–17.00

Tervis

Teisipäev, 11. november 2014

3

PANTHERMEDIA/SCANPIX

U TU US J GE A VA M

Milline on soovitatav D-vitamiini annus?

Alla 2-aastased ja rasedad peaksid D-vitamiini saama aasta läbi iga päev 10 mikrogrammi.

2–18 aastased peaksid saama aasta läbi iga päev 7,5 mikrogrammi D-vitamiini.

Tööealiste inimeste soovitatav D-vitamiini annus on 7,5 mikrogrammi iga päev oktoobrist märtsini.

Juhul, kui inimene ei tarbi korrapäraselt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid ega kala, tuleb D-vitamiini võtta aastaringselt.

Allikas: Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteek

D-Pärlid 1000

Päikesevitamiin

D-vitamiin aitab pimedust võita

’’

Mitmed huvigrupid peavad vitamiinide manustamist küll ebaloomulikuks, kuid kui oleme kord leppinud sellega, et meie kodumaal on üheksa kuud talve ja kolm kuud kehva suusailma, peaksime leppima ka tõigaga, et peame oma organismi sel teel vastavalt vajadusele toetama ning turgutama.

Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi proviisor

maksimaalselt 10 mikrogrammist ööpäevast annust peaks meie põhjamaistes oludes riskigruppide jaoks suurendama, kuna see ei suuda tagada D-vitamiini stabiilset taset veres.

Sobiva D-vitamiini annuse määramisel on kõige parem lähtuda veres olevast kaltsidiooli tasemest, mida nahk suudab suvel päikesevalgusest toota. Kaltsidiool on põhiline veres ringlev D-vitamiini vorm ja selle taseme kindlakstegemiseks läheb vaja vaid vereproovi.

Kaltsidiooli sisalduse kontrollnäitajana kasutatakse tihtilugu 40–80 nmol/l, aga luu tervise tarbeks on vajalik märksa kõrgem D-vitamiini sisaldus veres ehk 75–100 nmol/l. «On tuvastatud, et kui kaltsidiooli tase langeb alla 75 nmol/l, pärsib see luu mineraliseerumist, üle toodud näidu on mineraliseerumine normaalne,» tähendab proviisor.

Oma tervise hüvanguks on hea pürgida sama kaltsidiooli taseme poole, mida organism suvel päikese käes suudab toota.

«Soovitaks lasta kas või korra määrata oma organismi kaltsidiooli tase, et oleks võimalik määrata endale ka sobiv D-vitamiini annus. Kui seda teha südatalvel, on võimalik saada ettekujutus, milliseid korrektiive tuleks teha D-vitamiini tarbimises,» õpetab Entsik-Grünberg.

Nädalasest soojamaareisist ei piisa D-vitamiini tablettidena võetav lisaannus tuleks tema sõnul määrata personaalse mõõtmise tulemusel. Kui enne talveperioodi on kaltsidiooli tase madal, võtab selle normaalsele tasemele tõstmine kaks kuni kolm kuud vitamiinikuuri algusest. D-vitamiini on mõistlik tarbida koos päevaste söögikordadega, mil

see mõjub rasvlagunduva ainena kõige tõhusamalt.

Kui loota D-vitamiini taseme säilitamiseks soojamaareisidele, siis ainult nädalast proviisori hinnangul ei piisa, kuna kaltsidiooli tase langeb poole võrra paari kuuga. «Tuleks kindlasti ka silmas pidada, et reisidel pärsib D-vitamiini omandamist päikesekreemide kasutamine, mida kodumaises suves viibides alati ei tarbita,» kostab ta.

Personaalse D-vitamiini vajaduse määramisel mängib tähtsat rolli ka kehakaaluindeks – ülekaalulised vajavad D-vitamiini rohkem ja nii võib soovitatav annus kujuneda tavapärasest 2–3 korda suuremaks.

Samuti peaksid EntsikGrünbergi sõnul oma kaltsidiooli taset jälgima taimetoitlased, kuna D-vitamiini saab taimetoidust vähe ja taimedes olev D2 vitamiin ei ole sama tõhus kui päikesest ning toidulisanditest saadav D3 vitamiin. Ka dieedipidajad vajavad luustiku ja lihaste tervise tagamiseks täiendavat D-vitamiini.

Kui muud organismile vajalikud vitamiinid on võimalik kätte saada mitmekülgse tervisliku toitumisega, siis D-vitamiini puhul sellele Entsik-Grünbergi sõnul lootma jääda ei saa. «Mitmed huvigrupid peavad vitamiinide manustamist küll ebaloomulikuks, kuid kui oleme kord leppinud sellega, et meie kodumaal on üheksa kuud talve ja kolm kuud kehva suusailma, peaksime leppima ka tõigaga, et peame oma organismi sel teel vastavalt vajadusele toetama ning turgutama,» lausub ta.

t lahustatud külmpressitud oliiviõlis, mis tagab hea imendumise ja välistab GMO päritolu t väike ja kergelt neelatav želatiinkapsel t aitab hoida luid, hambaid ning immuunsüsteemi talitlust normaalsena t blisterpakend hoiab kapslid hügieenilisena kuni kasutamise hetkeni t kõrge kvaliteet rahvusvaheliselt tunnustatud tootjalt t 40 ja 120 kapslit pakendis t müügil apteekides

EE_D-Pearls_Ad_Ohtuleht_94x380_1014

Ka aitab D-vitamiin tema sõnul ära hoida osteoporoosi teket, D-vitamiini puudus võib põhjustada luude pehmenemist. Viimase sümptomiteks on ebamäärased luuvalud ennekõike selgroo piirkonnas.

Eakatel aitab piisav D-vitamiini tase Triinu EntsikGrünbergi sõnul vähendada kukkumis- ja luumurru riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ning seeläbi tasakaalu. «Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine eriti oluline, kuna eakate nahk ei suuda enam sama efektiivselt D-vitamiini toota, lisaks hoidutakse kõrges vanuses ka otsese päikesevalguse kätte sattumast,» räägib Entsik-Grünberg.

D-vitamiini tuleks tarbida toidulisandina, sest nagu ütleb proviisor, on pimedal ajal loomulikul teel D-vitamiini saamine väga ebatõenäoline. See võib juhtuda vaid siis, kui süüa iga päev ohtralt kala. Samas ei anna seegi garantiid, kuna kasvandustest pärit kalades on D-vitamiini väga vähe. «Kindlalt saab loota vaid toidulisanditele, mille D-vitamiini sisaldus on kindlalt teada,» rõhutab Triinu EntsikGrünberg.

Tema sõnul on D-vitamiini taset vaja jälgida erilise tähelepanuga lisaks pere vanematele ja noorimatele ka suurimas kasvueas ehk 10–20 aastastel.

«Luustiku jõudsa arengu alus luuakse murdeeas ja selleks peaks organismis olema piisaval tasemel vajaminevaid vitamiine, kaasaarvatud D-vitamiini,» selgitab Entsik-Grünberg. Ta viitab arvamustele, mille kohaselt

· 25 mcg (1000 IU) D3-vitamiini

www.pharmanord.ee



‥ Diabeet

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

4

Teisipäev, 11. november 2014

Tervis

PANTHERMEDIA/SCANPIX

Diabeet on elua kuid kontrollitav ha Esimest tßßpi diabeet saab alguse sageli juba lapseeas. Kuidas esialgu ehk hirmutava diagnoosiga hakkama saada?

≤

DAGMAR LAMP LEHT@OHTULEHT.EE

TÄHTIS ON RUTIIN: Eluaegse haiguse diabeediga on vþimalik kohaneda, kui omaks vþtta haigusega kaasnev rutiin: mþþta regulaarselt vere glßkoosisisaldust ning hoida toitumisel silma peal.

Kuressaare pediaater Ăœlle Käsk tĂľdeb, et I tßßbi diabeet on tĂľsine ja eluaegne haigus, mis vajab eluaegset insuliiniravi. ÂŤEsimese tßßbi diabeeti ei ole vĂľimalik mitte kuidagi vältida ja see vĂľib avalduda igas vanuses, ka imikueas,Âť sĂľnab doktor, lisades, et seda tßßpi suhkruhaigus vĂľib avalduda isegi kuni 40aastastel täiskasvanutel.

Mis on diabeet?

^ I tßßbi diabeet on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et immuunsßsteem, mis tavaliselt on mþeldud keha kaitsma, rßndab haige enda organismi. Diabeedi korral rßndab immuunsßsteem kþhunääret ehk pankreast, täpsemalt insuliini tootvaid rakke. Kui insuliinitootmine on häiritud, ei jþua veres ringlev suhkur ehk glßkoos enam rakkudesse, kus seda oleks vaja energia tootmiseks. Nii tekib olukord, kus rakud nälgivad, aga suhkur ringleb veres edasi. I tßßbi diabeeti pole vþimalik ennetada, see vþib inimesel avalduda igas eas. ^ II tßßpi diabeet kujuneb harilikult välja elu teises pooles ehk pärast 45. eluaastat, kui toimub järk-järguline vere glßkoosisisalduse tþus organismis. Sellel on kaks pþhjust – kas pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini vþi siis ei saa rakud insuliini korrapärase kasutamisega hakkama. II tßßbi diabeeti pole alati vþimalik ennetada, kuid terved eluviisid, normaalne kehakaal, piisav fßßsiline koormus ja þige toidureŞiim aitavad sellele kaasa. Allikas: diabeet.ee

Miks diabeet tekib, ei ole täpselt teada See on olukord, kus kþhunääre ßhel hetkel enam ei tooda insuliini ja seetþttu veres olev suhkur ei pääse rakkudesse ja suhkrutase veres tþuseb, selgitab doktor Käsk haiguse toimemehhanisme.

Esimesele diabeedile viitavad esmalt tugev janu, liigne vedelikutarbimine, sagenenud urineerimine ja lastel, kel pole seda varem olnud, vþib tekkida ka Üine voodimärgamine. Edasi juba väsimus, jþuetus, enamasti sÜÜgiisu langus, kþhuvalu, oksendamine, sageli kehakaalu langus, raskematel juhtudel teadvuse häire, loetleb Käsk haiguse käiku.

Kui selliste haigusnähtudega patsient arsti juurde jþuab, määratakse vereprooviga veresuhkur ning edasi tehakse diagnoosi kinnitavaid analßßse.

Miks haigus tekib, ei ole senini täpselt teada. Rolli vþib mängida pärilikkus – diabeet.ee andmetel on diabeedirisk kuni viis protsenti, kui ßhel vanematest on I tßßbi diabeet. Šansid on kþige suuremad siis, kui haigus diagnoositakse kaksikþel-vennal. Siis on 30–50 protsenti tþenäosus, et ka teisel þel-vennal on sama tþbi kßljes. Kuid ka täiesti tervetel vanematel vþib laps haigestuda suhkruhaigusesse, nendib doktor Käsk. Haiguse teket soodustavad mitmesugused viirushaigused.

Raviga peab kohanema I tßßpi diabeedi ravi on eluaegne, seega peavad nii lapsed kui vanemad leppima, et elu lþpuni tuleb 2–4 korda päevas sßstida ravimit ning peale selle määrata mitu korda päevas vere glßkoosisisaldust– see tähendab aga jällegi nþelatorkeid.

Käsk tuletab meelde, et dieedi pidamine on samuti tähtis. Haige peab regulaarselt sÜÜma, teatud toiduaineid on vaja piirata ning rangelt tuleb jälgida puhtal kujul suhkrutarbimist. Lisaks peavad vane-

REKLAAMTEKST

On tore, kui kohin kþrvus enam ei häiri!

ärkasin kuulmise muutuseid mþned aastad tagasi.

Tundsin, et ei kuule enam nii hästi nagu varem ja mĂľnikord vaevas mind kohin kĂľrvades. Sageli oli selline tunne, nagu viibiksin keset suurlinna, kus mĂźra kunagi ei vaibu. SĂľpradega suheldes oli mul raske kuulda ning aru saada, mida nad räägivad. Nad pidid sageli Ăśeldut kordama, et ma aru saaksin. Tundsin end ebamugavalt ja Ăźsna kohmetult.“

Sagedasemateks kaebusteks on raskused vaiksemast kĂľnest arusaamisega ja kohin kĂľrvus.

Inimene vþib kohaneda kuulmise muutustega, kuid kohin kþrvades ja peas on väga väsitav. Kohin kþrvades suureneb väsimuse ja ärevuse korral vþi þhtuti vaikses ßmbruses. Kohin kþrvades vþib segada ka ÜÜsel.

NĂľrgenenud kuulmisega inimeste jaoks on psĂźhholoogiline enesetunne eriti tähtis. Nad tunnevad sageli kurbust, rahutust, koh-metust ja ebamugavust ning nad on sotsiaalselt vähem aktiivsed. Probleeme kuulmisega on paljudel inimestel, kuid enamus pßßab seda varjata. Pole saladus, et keegi ei taha tunda ennast teistsugusena, kardetakse teiste pilkeid, sest ei saa kunagi olla kindel, kas kuuled kĂľike, mida Ăśeldakse. SeetĂľt1. tu eitavad paljud inimesed 2. probleemi ja väidavad, et 3. kĂľik on „nagu alati“.

„Olin väga Ăźllatunud, kui apteegis pakuti mulle ToneČą Â?Š‹•ŽĴŽǰȹ œŽœÂ?Čą ei uskunud, et miski vĂľib aidata.

Mulle selgitati, et Toneȹ �Š‹•ŽĴ’�Žȹ koostisesse kuuluvad lisaks taimeekstraktidele ka mikroelemendid, mis toetavad elektrolßßtide tasakaalu kehas ja inimese normaalset psßhholoogilist seisundit.

Ostsin paki ToneČąÂ?Š‹•ŽĴŽȹ“ŠȹÂ&#x;äÂ?ÂœÂ’Â—Čą vastavalt soovitustele iga päev 2 Â?Š‹•ŽĴ’ǯȹ ÝÝÂ?Čą Â?ž——Ž—ȹ Ž—Â?Čą —ŠÂ?žȹ vanadel headel aegadel, isegi mu sĂľbrad ja pere on tähele pannud,

et ma kuulen jälle normaalselt.“ Tone on originaalne Skan

dinaavia päritolu toiduliEaga seotud kuulmise nþrge- sand, mis sisaldab kuulminemist nimetatakse presbßakuu- sele kasulikke bioloogiliselt siaks (ladina keeles presbyacusia). aktiivseid aineid. Taanis

toodetud ToneČąÂ?Š‹•ŽĴ’Â?ÂŽČąÂ”Â˜Â˜ÂœÂ?Â’ÂœÂŽÂœČą on tatra, mustikamarjade, galganirohu juure ja humalakäbi ekstrakte, niatsiini, kaaliumi ja magneesiumi. Tatraekstrakt sisalÂ?Š‹ȹ •˜˜Â?ÂžÂœÂ•Â’Â”Â”ÂžČą ‹’˜ĚŠÂ&#x;˜—˜’Â?Â’Čą rutiini. Niatsiin ja magneesium aitavad kaasa närvisĂźsteemi normaalsele talitlusele. Magneesium vähendab väsimust ja kurnatust.

Samuti aitab magneesium kaasa elektrolßßtide tasakaalule. Närvisßsteemi normaalne talitlus, elektrolßßtide tasakaal ja psßhholoogiline seisund on tähtsad kogu organismi jaoks, samuti normaalse kuulmise.

VĂľtke 2 ToneČąÂ?Š‹•ŽĴ’ȹ’Â?ÂŠÂ•ČąÂ‘Â˜Â–ČŹ mikul vähemalt 2-3 kuud, et tagada närvisĂźsteemi normaalne talitlus ja kĂľrva tähtsaimate osade

elektrolßßtide tasakaal. Mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

Originaalseid TonŽȹ�Š‹•ŽĴŽȹ saab osta apteekidest vþi tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Lisainfot saab telefonil 684 3838 vĂľi kĂźlastades tootja kodulehte www.newnordic.ee NEW NORDICU

internetipood

NOVEMBRIS

SOODUSHINNAGA

Sageli on raske kaasvestleja sĂľnadest aru saada Kui kaasvestleja räägib, kĂźsin sageli „mida?“ MĂľned Ăźmbritsevad helid ärritavad mind ja tunduvad tßßtud 4. MĂľnikord vaevab mind kohin kĂľrvades 5. Väldin vestlusi teiste inimestega, sest tunnen end ebamugavalt

JAH

EI

aegne, aigus Kust leida abi?

Suhkruhaigeid lapsi diagnoositakse esmalt tavaliselt perearsti juures või kohalikus haiglas, kuid esmaseid raviskeeme koostatakse ja vanemaid nõustatakse kahes keskuses: Tallinna lastehaiglas ja Tartus TÜ kliinikumi lastekliinikus. Sealt antakse kaasa ka häid nõuandeid dieedi pidamiseks. Ühtlasi asub Tallinnas Ravi tänaval laste diabeedikeskus Õunake.



‡

5

PANTHERMEDIA/SCANPIX

Kõhumure

Teisipäev, 11. november 2014

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Tervis

Kolm levinuimat kõhumuret Kes meist ei oleks kogenud ootamatult tabavaid kõhumuresid ning nende põhjustatud ebamugavust. Vähemalt kolme levinuima kõhumure korral saab end ise aidata.

≤

SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Allikas: pediaater Ülle Käsk

mad õppima tundma, kuidas nende lapse organism töötab ning tegema endale selgeks tunnused, millal on lapse veresuhkur kõrge või madal.

«Mida väiksem on laps, seda keerulisem see on, sest kui laps ei räägi, tuleb märgata muutuseid käitumises ja lapse üldseisundis.

Esialgu tundub see kõik raske ja keeruline, kuid pered saavad hakkama,» ütleb Käsk lohutavalt. «Ja kui pere on suutnud uue olukorraga kohaneda, siis harjuvad ka vanemad, et last ei ole vaja kuidagi eriliselt hoida ja hellitada, vaid kohelda teda ikka enam-vähem samamoodi kui enne haigust.»

AITA END ISE: Kõhumured tekivad ootamatult ja on ebamugavad. Esmaseks leevendamiseks saab igaüks end ise aidata.

23 aastat selget nägemist!

Prillid

-23% Tasuta nägemiskontroll optometristilt! * Pakkumine kehtib prilliraamide ja -klaaside koosostul kuni 23. detsembrini.

TALLINN Foorum Äritänav, Narva mnt 5, tel 664 0440 | Maakri 19/21, tel 585 09302 | Tondi Selver, Tammsaare tee 62, tel 677 3766 Ravi 14, tel 646 4433 | Sikupilli Kaubanduskeskus, Tartu mnt 87, tel 585 09313 | MAARDU Nurga 3, tel 601 6985 | JÕHVI Keskväljak 6, tel 335 6110 TARTU Eedeni Kaubanduskeskus, Kalda tee 1, tel 738 0113 | HAAPSALU Haapsalu Kaubanduskeskus, Tallinna mnt 1, tel 615 0598 KOHTLA-JÄRVE Keskallee 4, tel 334 4058 | NARVA Tallinna mnt. 8, tel 357 3064 | Fama Keskus, Tallinna mnt.19C, tel 356 6660

KÕHULAHTISUST põhjustavad mitmesugused viirused, tõved, toidumürgitus ja -talumatus ning ravimid – näiteks antibiootikumid.

Kõhulahtisuse korral tasub proovida end alguses ise aidata, arsti juurde tuleb minna siis, kui see ei möödu kahe-kolme päevaga või kui lisaks kõhulahtisusele on väljaheites verd, vaevab tugev kõhuvalu, oksendatakse palju, tuntakse vedelikupuudust, kõrget palavikku või kaalulangust.

Kõhulahtisuse puhul on väga tähtis leevendada esmaabi korras kohe vedelikukaotust, mis eriti laste puhul võib osutuda ohtlikuks.

Lühiajalise kõhulahtisuse korral tuleks apteegist küsida loperamiidi sisaldavaid ravimeid. Tasub aga teada, et see ei kõrvalda kõhulahtisuse põhjusi, vaid leevendab olukorda ehk neid on mõistlik võtta ennekõike vältimatu reisimise puhul. Sellegi ravimi infolehe kohaselt tuleb arstiga konsulteerida, kui kõhulahtisus ei möödu 48 tunni möödudes. Lisaks leevendab kõhulahtisuse ebamugavusi Smecta pulber ning abi võib leida ka söetablettidest.

Kui kõhulahtisus on tingitud mõnest nakkusest või antibiootikumide tarvitamisest, tasub apteegist küsida piimhappebakteri- või pärmseenepreparaate.

Ravimtaimedest annavad abi tammekoor, mustikad, ingver, teeleht ja saialill. Kui neist keeta teed, siis seda peaks jooma ilma suhkruta.

KÕHUKINNISUST võivad põhjustada vähene kehaline aktiivsus, stress, korrapäratu toitumine, kiudainetevaene dieet, samuti ka mitmed ravimid.

Kõhukinnisuse leevendamiseks on kõige esimene samm toitumisharjumuste ja elustiili üle vaatamine. Vältima peaks raskeid ja rasvaseid toite ning liikuma kõikide toidukordade vahel. Kasu

võib olla ka mineraalvee joomisest. Kui see aga ei aita, tasub apteekrilt küsida kõhulahtistit.

Kõhulahtistid on mõeldud vaid lühiajaliseks kasutamiseks ehk kui hädad püsivad, tuleks muret kurta arstile.

Ravimtaimedest võivad kõhukinnisuse vastu aidata senna või paakspuu, kõrvenõgese- ja raudrohutee, ägeda kõhukinnisuse puhul võib juua linaseemneõli või – tõmmist 20 minutit enne sööki.

KÕHUPUHITUST võivad põhjustada mitmesugused toidud – näiteks kapsas või hernes, gaasilised joogid, istuv eluviis, toidutalumatus, samuti ka seedehäired ja kõhuviirus.

Ka puhituse leevendamiseks tuleb esmalt oma toitumisharjumused üle vaadata ning kui selgub, et puhitust tekitab mõni kindel toiduaine, on kõige õigem see menüüst eemaldada. Samuti on sel puhul tähtis igapäevane kehaline aktiivsus.

Kõhupuhitust aitavad leevendada simetikooni sisaldavad preparaadid – need lõhustavad kõhus gaasimulle ja on organismi jaoks ohutud.

Ravimtaimedest sobivad kõhupuhituse korral apteegitill, köömned ja piparmünt.

‡ Viiruste hooaeg: iga külme



Viirused

Teisipäev, 11. november 2014

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Tervis

varjus on peidus mõni viir PANTHERMEDIA/SCANPIX

Ühistranspordis ja töökollektiivis pole mingi haruldus, kui kohtad nohust ja köhivat kolleegi, sest ega köha ja nohu pole ju mingid haigused, mis ometi ravi vajaks. On ju nii?!

Sellega ei nõustu aga perearst Liisi Voltri, kelle sõnul on viirushaiguste hooaeg taas käes ja viimane aeg on mõelda, kuidas end ja oma peret kaitsta, vajadusel ka ravida.

≤

KATRIN ROHTLA KATRIN.ROHTLA@OHTULEHT.EE

Liisi Voltri sõnul on esimene samm teha vahet külmetushaigustel ja gripil, viiname on organismile juba märksa tõsisem väljakutse.

«Kui lihtsalt öelda, siis sellist asja nagu külmetus ei olegi tegelikult olemas. Lõppkokkuvõttes põeme me kõik selle külmetuse nime all ikka mingit viirust,» selgitab Voltri.

«Need tavalised viirused, mida me külmetuse all mõtleme, on lihtsalt põetavad: nohu, köha ja vahel kerge palavik. Grippi tekitab eraldi gripiviirus,» täpsustab tohter. Külmetushaigust gripist eristada aitab perearsti sõnul teadmine, et gripiga kaasneb tihti ka kõrge palavik, lihas- ja peavalu, köha ning nohu.

Minna arstile või mitte? Ühest ja väga konkreetset soovitust, kuidas viirushaiguste korral käituda, perearsti sõnul anda ei saa, sest kõik on individuaalne

ja sõltub kaebustest.

«Esimese asjana peaks haigestudes ühendust võtma pereõega, kes selekteerib ja nõustab ning vajadusel suunab patsiendi arsti vastuvõtule,» õpetab Voltri. Ka soovitab ta jälgida, et kui palavik on juba 3–4 päeva püsinud 38 piirimail, tasuks end arstile näitama minna.

Kindlasti peaks seda tegema siis, kui palavikule lisaks vaevab hoogudena või päev läbi tugev köha ning see ei lase öösiti magada.

«Ma ei eeldagi, et kõik peaksid tavalise külmetusega arsti juurde pöörduma. Kuid kui inimene mõistab, et tõbi on liiga kaua kestnud või sümptomid süvenevad, võiks ikka pereõe ja -arsti juurde pöörduda,» lausub Voltri nentides, et eestlased on kahjuks harjunud külmetushaigusi ja isegi grippi tihti püstijalu põdema.

Samas pole Voltri sõnul mingi ime, kui gripihaige põeb viiruse läbi nii, et arstini ei jõua. Seepärast paneb ta inimestele südamele, et endaga tuleb tegeleda ka siis, kui esialgu kimbutavad vaid väike köha ja nohu.

RAVI END: Kui külmetushaigus annab endast märku, tuleb end või oma lapsi tüsistuste vältimiseks ravida.

«Kui ülemiste- ja alumiste hingamisteede haigusega piisavalt tõsiselt ei tegele ja kas või tavalist nohu ei ravi, võib see lõppeda põsekoopapõletikuga, mis on piisavalt tõsine tüsistus ja vajab juba korralikku ravi,» hoiatab Voltri. Ka ei ole tema sõnul liiast lasta end just tüsistuste tekkimise ohu tõttu tohtril kontrollida ka pärast tugeva nohu ja köha põdemist.

Kuigi hingamisteede viirushaiguste ravimine on paljuski sümptomaatiline, võib sellest väga palju abi olla.

Nii soovitab Voltri tungivalt järgida õpetussõnu, et nohu korral tuleb nina korralikult nuusata ja meresoolalahusega loputada. «See vähendab ninalimaskesta turset ja aitab sekreeti paremini väljutada,» täpsustab tohter.

Tohtri sõnul on väga tänuväärsed inhalatsiooniaparaadid, mis sobivad lastele ja täiskasvanutele. «Sellega võib teha ka kõige tavalisemat veeauru. Aur mõjub väga hästi nii ülemistele kui alumistele hingamisteedele ja vähendab köha,» selgitab perearst.

Kuhugi pole kadunud ka meie esiemade tarkuseterad. Nii soovitavad arstid tänapäevalgi, et külmetushaigusi saab leevendada ka sinepipulbrist tehtavate jalavannide, rinnakule ja talla alla määritava hanerasvasalviga.

Palavikuga istu kodus Rögalahtistid võivad täiskasvanute olemist kergendada, kuid laste puhul tasub olla ettevaatlik.

«Kui sekreet muutub liiga vedelaks, ei jõua lapsed seda välja köhida.» Voltri selgitab, et eriti alla

kaheaastastele tuleks köharohtude andmisega ettevaatlik olla.

Laste ravimiseks soovitab ta kasutada võimalikult looduslikke ja mahedaid abivahendeid, üks seesugune, nii lastele kui täiskasvanuile sobiv hea abivahend on saialillesprei.

Laste puhul soovitabki Voltri alustada pigem pehmematest, last mittetraumeerivatest vahenditest. «Ravimid ja antibiootikumid jäägu selleks puhuks, kui seda näidustab kliiniline diagnoos,» kostab perearst. Apteegist rohtu ostma minnes annab

REKLAAMTEKST

Kas teid vaevavad liigesehädad?

Abi võib saada ka loodusest Kui te kannatate liigesehädade käes, olete te kindlasti kuulnud glükoosamiinist ja kondroitiinist. Kas te aga teate midagi viirukipuust ehk Boswelliast – ravimtaimest, mille ekstrakti soodsat mõju liigesehaiguste puhul on tõestanud mitmed teaduslikud uuringud?

Boswellia vaiku on India Ayurveda meditsiin kasutanud liigesehädade leevendamiseks juba iidsetest aegadest alates.

Kuulsad antiikaja arstid Hippokrates ja Galenos hindasid viirukit kõrgelt ning kasutasid seda krooniliste liigesehaiguste, liigesepõletiku ja reuma raviks.

Uued teadusuuringud on tõestanud, et Boswellia ekstrakti saab edukalt kasutada liigeste põletike ja valu korral. Viirukipuu ekstrakti võib kasutada ka koos

põletikuvastaste ravimitega.

Sel moel on võimalik saavutada tugevam toime põletiku vastu. Boswellia sobib hästi ka põletikuvastaste ravimite kuuri järgselt; see aitab vältida põletike uut ägenemist. Boswellia kapsleid on soovitatav kasutada vähemalt 3 kuud järjest. Glükosamiin ja kondroitiin võivad aidata vaid liigeskõhre kulumise puhul. Neist ei ole abi liigesepõletike ja sellest tingitud valu korral.

Doktor Sirje Saarniit soovitab: Minu juures käib palju patsiente, kes on hädas krooniliste liigesepõletikega. Tavalised põletikuvastased ravimid ei sobi neist paljudele kõrvaltoimete tõttu. Olen soovitanud Boswelliat liigesevaevuste korral patsientidele soovitanud Boswellia kapsleid, mis sobivad liigesevaevuste korral nii toetava vahendina kui ka iseseisva preparaadina. Boswellia ei ole tekitanud kõrvaltoimeid ning tema valu leevendav ja liigeste liikuvust parandav mõju on olnud üllatavalt hea. Selle tõttu soovitan Boswellia kapsleid oma patsientidele kindlasti ka edaspidi.

Arstid soovitavad Boswelliat liigesepõletike, liigesevalude ning liigeste jäikuse ja vähenenud liikuvuse korral.

Boswellia kapslid on saadaval apteekides kõikjal Eestis. Täiendav teave apteegist või telefonil 7 338 080.

etuse rus

Vaktsineerida tasub end veel nüüdki Et viirushaigused ei hoiata tulekust ette, soovitab perearst Liisi Voltri viirusteperioodil vältida rahvarikkaid kohti ja riietuda vastavalt ilmale.

Elust võetud tähelepanekuna annab Voltri vihje ka lastevanematele, et haigeks jäänud lapsega mööda poode joosta ei tasu.

Et Eestis on võimalik end gripi vastu ka vaktsineerida, tuleks seda võimalust kasutada riskigruppi kuuluvatel inimestel ehk krooniliste haiguste põdejatel, kopsuprobleemidega inimestel, südamehaigetel, diabeetikutel, immuunpuudulikkusega ja üle 65-aastased inimestel. Lastele Voltri sõnul üldiselt gripivaktsiini ei soovitata.

Et haigestumise kõrghooaeg on veel ees, paneb perearst kõigile südamele, et veel pole hilja end gripi eest kaitsta ja minna perearsti juurde vaktsineerima.



‡ Lapsed

Teisipäev, 11. november 2014

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Tervis

7

PANTHERMEDIA/SCANPIX

Märka lapse öist voodimärgamist varakult ≤

KADRI PENJAM KADRI.PENJAM@OHTULEHT.EE

Öise voodimärgamise probleemi ehk enureesi esineb sagedamini poistel, probleem väheneb kasvades. Perearst Anne Kaldoja soovitab enureesi tekkides sellest mitte mööda vaadata, sest voodimärgamise põhjused on sageli kuskil mujal.

Viieaastastel lastel esineb enureesi 15–20 protsendil, 10-aastastel lastel kuni 6 ja 15-aastastel lastel ja vanematel ainult 1 protsendil. Kuna iga aasta paraneb enureesi all kannatavatest lastest iseenesest 15%, siis väga sageli selle probleemiga perearsti poole ei pöörduta.

Enureesil võib olla mitu põhjust, enamasti on tegu kusepõie kontrolli küpsuse hilinemisega. Sageli on see

seisund pärilik, seejuures poistel esineb seda sagedamini. Miks, perearst Anne Kaldoja sõnul üheselt ei teata.

Millal hakata muret tundma?

«Enureesi peetakse kergeks, kui voodimärgamisi on 1–2 ööl nädalas ja raskeks, kui märgi öid esineb 6–7 korda nädalas. Kindlasti tuleks märgata, kui lapse jaoks on urineerimine valus või esineb mõni muu põletikule viitav tunnus, näiteks halvalõhnaline uriin,» räägib Anne Kaldoja.

Enureesi kujunemist mõjutab perearsti sõnul närvisüsteemi nende osade ebaküpsus, mis kontrollivad põie tegevust, öist uriini hulka ja sügavast unest ärkamist. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel võib seetõttu voodimärgamist esineda suisa kolmandikul öist. Samuti võib seda põhjustada kõhukinnisus.

Kuid põhjus võib olla hoopis emotsionaalne. Olgu tegu hea või halva muutusega lapse elus – näiteks uue lapse sünd perre, laste-

aeda või kooli minek, vanemate lahutus, küllaminek – välistada ei tasu midagi. Anne Kaldoja sõnul on vanemad seda kuuldes väga üllatunud.

Igal juhul tuleb öist voodimärgamist märgates tema soovitusel perearsti poole pöörduda, et välistada enureesi põhjustajana kõik võimalikud muud haigused nagu diabeet, kuseteede põletik või ülemiste hingamisteede ahenemine ninaneelumandli suurenemise tõttu.

Enureesi käes kannatanud lapsed võivad täiskasvanuks saades olla vähem sotsiaalsed ning tunda, et nad ei ole täielikult oma elu peremehed. Tähelepanu ja ravita jäänud enurees võib aga täiskasvanueas tuua kaasa uriinipidamatuse.

Seejuures rõhutab Kaldoja, et alla viieaastaste laste öist voodimärgamist ei peeta enureesiks.

Tavaliselt kaob eneurees 15-ks eluaastaks, kuid mõnel harval juhul jääb ka püsima.

Kuidas last aidata ja enureesi vältida? ^ Alusta lapse potitamisharjutustega pärast teist eluaastat, selleks võta tal mähkmed ära ja harjuta teda järk-järgult potiga. ^ Harjuta last hügieenist kinni pidama – päeval peaks WC-s käima iga 2–3 tunni tagant, samuti enne magamaminekut. ^ Ära võrdle oma last teiste lastega, sest iga laps areneb omal ajal. ^ Ära süüdista kedagi ja püüa voodimärgamisse rahulikult suhtuda, sest see nähtus enamasti möödub. Pigem tunnusta ja kiida last kuivade ööde eest, võimalda talle turvaline juurdepääs WC-sse ja hangi lapse kasvule vastav WC pott. ^ Vanema lapse puhul vestle lapsega, kuidas tulla toime olukorras, kui ta teeb alla väljaspool kodu. Kui laps on kutsutud veetma ööd sõprade juures ja ta keeldub sinna minemast, kartes allapissimist, siis korralda taoline üritus lapsele turvalisuse tagamiseks pigem enda kodus. ^ Väldi kõhukinnisust, püüa tagada korrapärane söömine ja päeva jooksul piisav vedelikutarbimine. ^ Piira joomist poolteist tundi enne voodisse minekut. ^ Ära anna lapsele karastusjooke, kohvi-teed, piima, tsitrusmahla – eriti enne magamaminekut, sest need suurendavad pissihäda võimalust. ^ Räägi probleemist nii lasteaia- kui algklasside õpetajaga. Koolis ei lubata lapsi sageli tunni ajal WC-sse, enureesi all kanatava lapse jaoks on aga korrapärane ja vajadusest lähtuv põie tühjendamine haigusest paranemiseks väga oluline. Allikas: kuivaks.ee

Voltri kaasa soovituse: «Usalda apteekrit, kuid kuula ka oma sisetunnet.»

Palavikuga soovitab perearst pigem kodus olla, kuid kui köha ja nohu taanduvad, on mõistlik hakata tasapisi õues jalutamas käima. Voltri ei soovita pärast palavikku vanni minna. Samas ei tähenda see tema sõnul, et end ei pea pesema. Lihtsalt oluline on jälgida, et pärast seda saaks end kiiresti ära kuivatada, et poleks võimalust uuesti külmetuda.

RAVIMIREKLAAM

Taimne mürtool ja köha Köha on kaitserefleks, mis takistab võõrkehade ja haigustekitajate sissetungi hingamisteedesse. Probleeme ja kannatusi tekitab peamiselt kinnine ja ärritav köha, mis on tüüpiline külmetuse tunnus.

Efektiivne rögalahtisti GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool).

GeloMyrtol® forte (standardiseeritud mürtool) on taimne ravim ülemiste ja alumiste hingamisteede põletike raviks.

Standardiseeritud mürtool on eeterlike õlide segu, mis on mugavama kasutamise nimel viidud kapslisse. Eeterlikud õlid imenduvad kiiresti verre ja hakkavad pärast paari tunni möödumist erituma hingamissüsteemi kaudu – nii tekib seespidise inhalatsiooni efekt.

GeloMyrtol® forte kapslid vedeldavad bronhides lima ja kergendavad selle väljaköhimist.

GeloMyrtol® fortet kasutades märkate, et hingamisteed muutuvad vabaks. Te tunnete end kiiremini tervena ja saate taas vabalt hingata.

Parem tunne juba esimesel päeval!

• Lahtistab röga • Kergendab köhimist • Kergendab nuuskamist • Vabastab hingamisteed

Käsimüügiravim.

Näidustus: Sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080

Teisipäev, 11. november 2014

8

KAS TEIL ON OLNUD OSTEOPOROOTILIST LUUMURDU REIELUUKAELAS VÕI SELGROOLÜLIKEHAS? Kutsume osalema naisi rahvusvahelises kliinilises teadusuuringus, kes vastavad järgmistele kriteeriumitele: Vanus 55 - 90 aastat; Diagnoositud osteoporootiline luumurd selgroolülikehas või viimase 2 aasta jooksul reieluukaelas; Ei ole alustanud spetsiifilist osteoporoosi ravi.

Uuringuplaanis määratud protseduurid/uuringud ja uuringuravimid on osalejatele tasuta. Sõidukulud kaugemalt uuringus osalejatele kompenseeritakse.

Tervis

LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE OSTEOPOROOTILISTE LUUMURDUDE RISKI HINDAMINE

Menopausijärgse luuhõrenemise diagnoosimine tsentraalse densitomeetriga lülisamba nimmeosas ja reieluukaelas Registreerimine ja info tööpäeviti kl 8–17 telefonil 680 2000

Huvi korral või täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda Pärna Kliinikusse: J.Pärna 4, Tallinn, tel. 680 2000, e-kiri: ccbr.tallinn@ccbr.com Oleme avatud esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00.

Vastutav uurija on dr. Ivo Valter

Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4 Pärna Kliinik Center for Clinical and Basic Research Tegevusluba L02705

Uuring on heaks kiidetud Tartu Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis.

(Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr.23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustab teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele”).

Kui liigesed ja selg on kanged, teevad haiget ja keha seni tugevad osad näitavad kulumise märke...

Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.

TERE TULEMAST TAASAVATUD KAUPLUSESSE

TELLISKIVI

KAUBANDUSKESKUSES (TELLISKIVI 61, TEL 648 43 59)

Ei tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Ei ole müügil apteekides.

Kaasaegne nanotehnoloogiline Eesti toode

PRILLIRAAMID EXPRESS, FASHION VÕI A&A + PLASTIKKLAASID1.5 KÕVAKATTEGA kuni +/-4,0 cyl 2,0

on bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne ehitusmaterjal ning laialdase toimega katalüsaator Teie kehale, mis kasutab seda kiiresti ja otse raku tasandil: t leevendades probleeme liigestes ja selgroos

t tõhustades lihaste tööd

t hoides luud ja kõhred tugevad, sest aitab tagada konstantset kaltsiumihulka veres

t parandades naharakkude seisundit

t transportides organismist välja kahjulikke raskemetalli jääke t neutraliseerides keha happelisust, s.h. maos ja soolestikus

t taastades ja tugevdades hambaemaili ning vähendades hammaste tundlikkust t kasvatades tugevamaks ning ilusamaks Teie küüned ja juuksed

Andke oma kehale võimalus olla terve!

Medicate Est OÜ

Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.

AINULT

25 €

PLASTIKKLAASID 1.5 PEEGELDUSVASTASE KATTEGA kuni +/-4,0 cyl 2,0

PRILLIRAAMIDEGA

VÕI

119 €

Kõik pakkumised kehtivad prilliraamide ja klaaside koosostul detsembri lõpuni.

Silmaarsti vastuvõtt. Nägemiskontroll prillide tellimisel 6 €!

www.nordoptika.ee

le ja a t si el i e mis ! am li la tel us k t re de i le rilli ing l Se p k