Tervis, 13. jaanuar 2015

Tervis

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 13. jaanuar 2015

Toimetaja: Silja Paavle | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Teisipäev, 13. jaanuar 2015



Tervis

‡ Gripihooaeg on alanud: vi

Koduapteek

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

2

koduapteegile põhjalik pil Kuigi igal sügistalvel on viiruste saabumine tunduvalt tõenäolisem kui lume tulek, valitseb paljudes kodudes, isegi lastega peredes, koduapteegis nukker segadus.

≤

KATRIN ROHTLA

Tiina Kõrtsini

KATRIN.ROHTLA@OHTULEHT.EE

Eestist lahkunud kiirabiarst Mare Liiger (pildil), kes nüüd Lapimaal Muonio Terveyskeskuses arstina töötab, teab oma kogemusest, et paljudel inimestel on arusaam: kui pereliige haigestub, on aega ravimit muretseda piisavalt.

Vanad ravimid minema, uued asemele «Paraku, nagu kinnitab Murphy seadus, haigestub laps halvimal võimalikul ajahetkel, näiteks laupäeva või pühapäeva öösel,» nendib Liiger. Tema soovitusel oleks viimane aeg oma koduapteegi sisu üle vaadata, et haigusteperioodile stressivabalt vastu minna.

Tohtri sõnul tuleks eelkõige kontrollida, ega pole ripakile jäänud eelmisel hooajal avatud vedede

Viiruste vastu taimedega Metsamoor Irje Karjus teab, et viirushaiguste vastu võiks koduappiteeki olla varutud ka ravimtaimi, mis haigust ravida ja ennetada a aitavad. Ta koostas Õhtulehe lugejatele nimekirja vajalikest taimedest: ^ Angervaks – viirused palaviku ja peavaluga. ^ Tammekoor – kõhuviirused. a^ Pajukoor ja rukkilill – keha puhastamiseks ja palaviku alandamiseks. na, ^ Immuunsüsteemi tugevdamiseks – üheksavägine tinktuurina, põdrakanep, nõgeseseemned ahu, ^ Looduslik C-vitamiin – astelpaju, jõhvikas, pohl, kuuseoksajahu, nurmenukulehejahu, mustasõstramarjad ja -lehed, aga ka musta-sõstrapungad tinktuurina.

laid ravimeid, mis nüüdseks saastunud ja ettearvamatu toimega.

«Ka ravimküünalde aegumistähtaegu on tarvis täpselt jälgida.

Tabletid ei kaota kuu või paar pärast säilivustähtaega oma toimet, lahused-siirupid, mikstuurid, leotised, ravimküünlad aga küll,» rõhutab Liiger, et eelmisel hooajal avatud ravimite koht on prügikastis.

Igas kodus peaks tema sõnul olemas olema p palavikku alavikku jja a val valu l

leevendavad vahendid. Kogenud arst mõistab apteegis ravimiriiuli ette sattunute segadust, sest seesuguste tablettide valik tundub väga kirju olevat. Tegelikkuses on asi lihtne, sest toimeaineid on üpriski vähe, sestap soovitab Liiger lugeda pisikest kirja ravimikarbi tagaküljel.

«Kõige suurem on valik paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, sellised on näiteks Pamol, Eferalgan, Tylenol, Para-Tabs, Colderex. Toimeaine sisaldus on kõigis ravimites aga erinev,» selgitab Liiger, et inimesed eksivad enim õige r av i m i k o g u s e määramisel. Ta tuletab meelde, et täiskasvanu paratsetamooliannus on 500–1000 milligrammi, mida manustatakse maksimaalselt kolm korda ööpäevas.

Sageli on Liigeri sõnul nii, et täiskasvanule ei piisa kõrge palaviku või valu korral ühest tabletist. Samuti on oluline teada, et 12aastased ja vanemad lapsed on farmakoloogilises mõttes täiskasvanud.

Toimiv kraadiklaas – sama oluline kui ravimid «Lastele leiab apteekidest ka paratsetamoolisiirupit, mis vaatamata kenale värvile on parajalt jälgi maitsega ning paljud lapsed hakkavad pärast selle sissevõtmist oksendama,» soovitab Liiger siirupit pigem vältida. Selle asemel võiks koduapteegis olemas olla hoopis ravimküünlad, mis on kiire toimega, ei aja iivel-

Aldo Luud

dama ega oksendama.

Ometigi meenub tohtrile lugu, kuidas paanikas ema kutsus 39,9kraadise palavikuga viieaastasele lapsele kiirabi, sest vaatamata manustatud küünaldele palavik ei langenud. Kui parameedikud aga kohale jõudsid, selgus tõsiasi, et lapsele olid need paratsetamooliküünlad kirjutatud siis, kui ta oli kuuekuune ehk viis aastat tagasi.

«Selle küünla emme siis lapsele panigi ja oli üdini jahmunud, et palavik ei alanenud kriipsugi,» nendib tohter, et säilivusaja ületanud ja alaannuses manustatud ravimid on sisuliselt toimetud.

Nimelt peab ka palavikku alandava ravimi annus lapse kasvades suurenema.

Ravimitest vähemtähtsamaks ei saa pidada ka töötavat kraadiklaasi. Liiger meenutab üht väl-

REKLAAMTEKST

Mugav lahendus tüütule köhale!

BRONCOPHEN THYMIA pastillid sisaldavad aed-liivatee kuivekstrakti.

Aed-liivateed sisaldavad pastillid lahtistavad röga ja kergendavad köhimist. Selle tulemusena muutub köha lahtiseks, köhimine väheneb ja kergeneb.

Kiirendab väljaköhimist

Köhapastill on praktiline rögalahtisti ja köha leevendaja, mida on mugav kaasas kanda ja kasutada kõikjal, kus köha võib ennast ja teisi häirida – tööl, kinos, teatris või ärikohtumisel.

Köhapastillides sisalduvad taimsed toimeained vabanevad imemisel või närimisel ja tagavad kiire ning kauakestva toime.

Lahtistab röga Meeldiva maitsega

Käsimüügiravim.

Näidustus: Soodustab rögaeritust ülemiste hingamisteede infektsioonidega kaasneva köha puhul. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Kwizda Pharma GmbH, Effingergasse 21, Viin, Austria.

Täiendav informatsioon müügiloa hoidjalt Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007 Tartu, Eesti. Tel. 733 8080

Looduslik Mugav kasutada

Tervis

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

3

ska oma lk peale

Kuidas tervist kĂźlma eest kaitsta?

Koduapteek korda: mida ja milleks varuda? ^ Peavalu ja nþrga palaviku viib ibuprofeen. Keset ÜÜd tekkiv pea-, hamba- vþi menstruatsioonivalu on piin, kui kodus ei ole ravimit. Liigeri sþnul on ka ibuprofeeni sisaldavatel ravimitel palju nimetusi (Ibustar, Ibumetin, Burana jne) – millist neist eelistada? See on maitse asi, oluline on ravimi doos.

Täiskasvanu peavalu 200 mg ibuprofeeni suure tþenäosusega suurt ei vaigista, kuueaastase lapse kþrvavalu aga kßll. Täiskasvanule sobiv annus on 400 mg, maksimaalne 600 mg mitte rohkem kui kolm korda päevas. Ibuprofeen vähendab samuti palavikku, kuid tema toime jääb selles osas paratsetamoolist nþrgemaks, þpetab arst. ^ Nohu vastu ninatilgad vþi pihusti. Keset ÜÜd on ka kinnine nina tþsine katsumus, mida tahaks vältida. Päris väikeste lastega peredel oleks koduapteegis hädavajalik meresoolalahuse pihusti vþi tilgad, kþigil teistel apteegi suurest valikust ninatilgad vþi pihusti. Milline, polegi oluline, sest sisuliselt on ka neis toimeaine ßks ja sama, kommenteerib Liiger, kelle sþnul on ka Coldrexi toodetes nina limaskesta turset vähendav komponent sees. ^ Erinevat kÜha ravib erinev ravim. Kuigi kÜharohtude reklaamid ßritavad veenda, et osta ßkskþik milline ravim, sellest saab abi alati, pole tegelikkuses see tþsi. Laste puhul on kindla peale minek Hedelix, pehme ja leebe toimega kÜharohi. Teisi ravimeid päris tagavaraks osta pole just mþtet. ÄrrituskÜha kurgust vþib olla kurnav, sel puhul ei aita kindlasti Brontex ja ACC. Need on hoopis rÜga lahtistava toimega ja eriti head bronhiidi ning kopsupþletiku korral. Õige kÜharavimi leidmiseks oleks mþistlik apteekriga nþu pidada, soovitab Liiger.

jakutset, kus 12aastane teismeline voodis kþrge palaviku kätte nii-Üelda suremas oli. Olen kindel, et tal on palavikku vähemalt 40 kraadi! Ta on nii kuum, mulle tundub, et ta hakkab kohe surema. Mul kraadiklaas ei tÜÜta. Eelmisel aastal alles tÜÜtas, aga nßßd ei tÜÜta.

Tehke midagi! meenutab Liiger paanikas ema, kelle ßllatuseks näitas kiirabi poolt alla

Pea meeles!

pandud kraadiklaas lapse kehatemperatuuriks 37,4.

Kuigi þnnetus ei hßßa tulles, kinnitab kogenud meedik, et suuremal osal inimestel tuleb palavik viirusteperioodil korra nagunii. Siit siis ka reegel: enne viirustega rinda pistma hakkamist kontrollime ka oma kraadiklaasi: paneme sellele uued patareid vþi vajadusel ostame lausa uue.

PantherMedia / Scanpix

Inimesed reageerivad kßlmale erinevalt. Tavaliselt tekib kßlmatunne siis, kui kehatemperatuur langeb alla normaalse ehk alla 36–37 kraadi, ßtleb Nþmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind.

Tema sþnul sþltub kßlmatunde tekkimine paljudest muudestki asjaoludest, nagu näiteks kehaehitusest ja muidugi riietusest.

Sellele, et keha jahtub, viitab tekkiv kßlmatunne. Õues hullates vþi sportides peaks meeles pidama, et higistamisega annab keha soojust ära, mis omakorda vþib soodustada kßlmetumist.

Keha jahtumist pþhjustab verevarustussßsteem, mis ßritab säästa siseelundeid kßlmumisest. Sooja reguleerimine kehas käib nimelt vereringluse kaudu ning välisele kßlmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. See toob aga kaasa kßlma käes oleva kehaosa kiire jahtumise, mis vþib lþppeda kßlmakahjustustega.

Perearst Eero Merilind toob välja kßlmakahjustuse kolm astet, mis vþivad inimesi ohustada.

Esimene ehk kþige leebem on kßlmanäpistus, mis tekib katmata vþi vähe kaetud kehaosadel. Seda on kogenud kþik, kui þue minnes hakkab äkki kßlm, varbad ja sþrmed hakkavad kßlmetama, kirjeldab ta. Kßlmanäpistuse puhul kßlmub naha pealmine osa, sest naharakud ei saa piisavalt hapnikku.

Teine ja veidi raskem aste on kĂźlmakahjustus, mille puhul

^ Pßßa talvelgi järgida tervislikke eluviise – sÜÜnud, puhanud ja stressivaba inimene peab kßlmas paremini vastu. ^ Õige talveriietus on kihiline: alumised riided olgu puuvillased ja villased, pealiskiht tuult ja niiskust eemal hoidev. Vþimalusel muretse matka- vþi spordipoest termopesu. ^ Pese enne þueminekut jalad puhtaks ja pane jalga paar kihti sokke, et jalg ei higistaks. Jälgi, et jalanþud ei pigistaks ja varvastel oleks saapas ikka liigutamisruumi. ^ Mßts pähe! Pea kaudu lahkub 40–70% keha soojusest. ^ Lßhikesed joped, þhukesed retuusid ja teksad paljal nahal ei ole kßlmakraadidega just sobivaim riietus – pþie-, neeru- ja munasarjapþletikud on alakeha kßlmetades kerged tulema. ^ Ära pane salli suu ette, selle alla kogunev niiskus vþib suule ja pþskedele tekitada kßlmakahjustusi. Kui on vaja nägu kßlma eest kaitsta, määri seda rasvase veevaba kreemiga vþi vaseliiniga vþi plaasterda, nagu seda teevad suusatajad. ^ Labakindad hoiavad käed soojas paremini kui sþrmikud, sest ßksteisest eraldatud sþrmedel on raskem verevarustust säilitada ja temperatuuri hoida.

kßlmuvad peale naha ka nahaalused koed. Selle tunneb näiteks ära nii, et kui alguses þuest tuppa minnes on pþsed punased, siis kßlmakahjustuse korral muutuvad nad pärast valgeks, ßtleb Merilind.

Ăœlessoojendamine käigu tasapisi Ekstreemsetes tingimustes vĂľi kaua kĂźlma käes olles kaotab keha aga niivĂľrd palju sooja, et tagajärjeks on hĂźpotermia ehk alajahtumine. See vĂľib inimesele osutuda eluohtlikuks.

Sellele, et kßlm on liiga teinud, viitavad kßlmavärinad ja kehv enesetunne. Pþsed, kþr-

vad, varbad ja sþrmed vþivad muutuda heledaks vþi sinakaks, pþskede punane värv vahetub valgete laikude vastu. Tekkida vþivad otsustusvþimetus, tasakaalu-, kþndimis- ja rääkimishäired, näpud ei pruugi enam haarata, pulss aeglustub, hingamine raskeneb ja tekkida vþib teadvusekaotus, loetleb Merilind neid märke, mis kþik viitavad kßlmakahjustusele ja nþuavad kiiret sekkumist.

Esmaabina peaks inimese ruttu sooja toimetama, talle kas vþi teki ßmber sättima, ja vajadusel meedikuga konsulteerima.

Kßlmunud kehaosa vþib panna sooja vee alla, kuid Merilind manitseb tasakaalukusele – liigselt

tþtata ei maksa. Alguses peaks kßlmunud kehaosale laskma peale voolata jahedat vett, mida vþiks tasapisi soojemaks keerata, þpetab ta. Abi on kindlasti soojendavatest jookidest, kuid alkoholist tuleks hoiduda, sest sellest tekkiv soojatunne on petlik. Alkohol pumpab sisikonnast sooja vere naha alla, kßlm veri aga läheb asemele ja organismi alajahtumine hoopis kiireneb.

Meeles vþiks aga pidada sedagi, et peale þige riietumise aitavad kßlmaga hakkama saada korralik toit ja puhkus. Kiired sßsivesikud on pakaselisel ajal omal kohal, sest organismil kulub keha soojas hoidmiseks hulgaliselt energiat. ≤ SILJA PAAVLE

REKLAAMTEKST

! ! ! !

!

! ! !

B1-vitamiini puudusele vþivad osutada kesknärvisßsteemi tÜÜ häired: kurnatus, väsimus, mälu nþrgenemine, närvilisus, meeleolulangus, depressiivsus. Vitamiin B1 puudus vþib avalduda ka perifeerse närvisßsteemi häiretena: puutetundlikkuse halvenemise, käte vþi jalgade suremise vþi säärelihase krampidena. Tiamiinipuudus vþib pþhjustada ka sßdame tÜÜ häireid vþi sßdamekloppimist. Vitamiin B1 osaleb ka soolemotoorika tagamises ja maohappe tootmises, selle puudusel vþivad tekkida seedimisraskused, kþhukinnisus vþi raskustunne kþhus.

" !

Vitamiin B1 puudust pþhjustavad ebatervislikud eluviisid ja väärtoitumine. B1vitamiini puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi vþi musta teega liialdamine ja suitsetamine vþi ka ßhekßlgne dieet.

Ka liigne maiustamine ja nn rafineeritud sĂźsivesikuid sisaldava toidu (pitsad, saiakesed) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtþvega. Diabeedihaige organism vajab tavapärasest

rohkem B1-vitamiini, et tulla toime veresuhkru taseme ohjamisega ja oksĂźdatiivse stressiga.

!

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin aitab ära hoida erinevate kahjulike ainevahetusproduktide kuhjumise.

Ainus Eestis retseptivabalt mßßdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50mg benfotiamiini. Päevas vþetakse sþltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini vþtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Benfogamma

ÂŽ

Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

!

Benfogamma (benfotiamiin) on käsimßßgiravim.

Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste pßsimise vþi ravimi kþrvaltoimete tekkimise korral pidage nþu arsti vþi apteekriga Mßßgiloa hoidja: WÜrwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 BÜblingen, Saksamaa.

Täiendav teave tootja esindajalt: WÜrwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.

Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee



Teisipäev, 13. jaanuar 2015

‡

Tervis

PantherMedia / Scanpix

Talvesport

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

4

Talisporti tehes mõtle ka turvalisusele Sellele, et talisporti tehes tervis korda jääks ning vigastused liikumisrõõmu ei häiriks, peaks juba varakult mõtlema. Olgu need spordirõõmud lähemal või kaugemal – ettevaatus ei ole kunagi liiast.

≤

KADRI PENJAM LEHT@OLEHT.EE

Et õnnetused käivad ikka inimesi mööda, et tasu kunagi mõelda, et minuga seda ei juhtu. Sestap võiks nii kodu- kui välismaal olla sportides ettevaatlik ning võtta kasutusele ennetavad meetodid. Siis jääb ära suurem rahaline ning füüsiline valu ning tohterdada tuleb vaid väiksemaid marrastusi-nihestusi.

Perearst Jane Ott kinnitab, et vigastusi saab vältida, kui arvestame oma võimeid, oskusi, vanust ja eelnevat harjutamisaega valitud talispordialal.

Millised traumad inimesi kimbutavad?

Uisutamine ja suusatamine eeldavad näiteks, et oleksime hea tasakaaluga. Selle saavutame pidevalt treenides. «Ka talvel õues ja-

lutamine, kõndimine, jooksmine on parajad spordiks ja treeninguks ning värske õhu ja liikumisvajaduse küllastamiseks,» räägib perearst ja soovitab väljas niisama jalutadeski olla ettevaatlik, et mitte liialt kukkumisega riskida.

Tema sõnul on laste ja noorte luud elastsemad, seetõttu ei juhtu nendel väga tihti põrutustraumasid. Ehk vaid kui lumelauaga kõrgelt kukutakse või kelgutades millegi vastu põrgatakse. «Kui aga keskealine inimene laseb õhukese kelgu või kilega küngastest alla, põrutab see sõit päris korralikult tema lülisammast,» hoiatab Jane Ott. Tema sõnul on talvespordialad toredad, kuid ei maksa kohe minna kõrgest mäest alla kihutama. Eriti, kui varem pole seda väiksel mäel harjutatud.

Perearsti sõnul on lastel sagedasti kehaosade põrutusi ja liigeste väljaväänamisi, ka käeluumurde, sest enamjaolt pannakse kukkudes käsi kehale ette. Täiskasvanud kipuvad kelgutades ja muidu kukkudes lülisammast ära põrutama, luumurrud on neil haruldasemad. Kuid rangluumurdu, põlveliigese põrutusi ja rebendeid ning hüppeliigeste väändeid tuleb ette neilgi.

Ühtlasi paneb Jane Ott südamele, et talisporti tehes peaks olema kaine, siis on ehk rohkem lootust kukkumist veidigi kontrollida ja hulljulgusest tingitud ohte vältida.

Kui on kergem vigastus, siis äsja väljaväänatud või põrutatud, sinikaga liigesele või kehaosale saab panna peale külma ja anda sellele kehaosale rahu, kuniks püsib suurem turse. Vajalikud on ka valuvaigistid. Kui turse alanedes jääb valu püsima, tuleb valuvaigistite võtmist jätkata. Neid leiab apteegist nii geelide, salvide kui tablettidena. Samuti peab tasapisi alustama liigese liigutamisega, esialgu sellele siiski koormust andmata.

Kohe pärast õnnetust tuleks pöörduda kas traumapunkti, kiirabi kutsuda või perearsti juurde minna. Tugevama trauma – väga tugev turse, mõni kehaosa tugevas deformatsioonis, kui kannatanu röögib valust, kui on tugev kõhu- või rindkere valu – tagajärjeks võib olla luumurd, sisemine verejooks, elundi rebend.

Kindlasti peab traumapunkti pöörduma pea- ja kaelatrauma korral, sest ilma uuringuteta on raske välistada lülimurdu ja koljusisest verejooksu.

«Kõige ohtlikumad ongi peaja kaelatraumad ja lülisamba luumurrud. Ohtlikkuselt teisel kohal on rindkerepõrutused, sest võimalik rindkeresisene verejooks tekitab hingamispuudulikkuse. Kõhutraumad on ohtlikud suure verekaotuse tõttu ning lahtised luumurrud põhjustavad samuti suure verekaotuse,» räägib Jane Ott. Eriti halvasti mõjub tervisele hulgitrauma. Näiteks, kui kukkuda kõrgelt ja põrkuda millegi vastu mitu korda mäest alla veeredes. «Verekaotus ja suur valu tekitavad šoki ja teadvusekaotuse. Sellistel juhtudel on esmaabi andmise ja kiirabi kutsumisega väga kiire,» rõhutab perearst, et kunagi ei tohi arvata, et vigastus on tühine.

Välisriiki sportima minnes kindlusta end If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Terje Rabe sõnul peaks kindlasti enne reisile minekut järele mõtlema, milliseid juhtumeid reisil võib ette tulla ja seejärel küsida reisikindlustuse müüjalt, kas ja kuidas on reisikindlustusest abi.

«Talviti on meie rahvas «suusarahvas» ja lumenappusel min-

Välisriigis võib ravi maksta mitukümmend tuhat eurot «Ravikulu arved välisriigis ulatuvad paarisajast kuni mitmekümnete tuhandete eurodeni. Enamik raviarveid jääb kuni 10 000 euro piiresse, kuid oleme hüvitanud mitu korda ka 65 000 eurot,» räägib Rain Porss, IF Kindlustuse kommunikatsioonijuht.

Kui inimestel poleks kindlustust olnud, pidanuksid nad need summad maksma oma taskust.

Raviarvete suurus sõltub Porssi sõnul suuresti asukohariigist ning vigastuste raskusastmest. Tuhandetesse eurodesse ulatuvad raviarved on täitsa tavalised. Kui ini-

mene ei saa tavapärase liinilennuga tagasi lennata, tõusevad kulud hüppeliselt: ainuüksi inimese koju transportimine võib maksma minna viiekohalise numbri.

Porss toob mõned näited.

2014. aasta veebruaris juhtus Tais Ifi reisikindlustuse sõlminud noormehega õnnetus, kus ta murdis rolleriga kukkudes jalaluu ning pidi jääma paariks päevaks haiglaravile. Pealtnäha mitte väga tõsine õnnetus läks raviarvete, öömajade ning transpordiga maksma 20 000 eurot.

See õnnetus on ehe näide sellest, et õnnetuse juhtumi-

seks ei pea ise midagi valesti tegema ega millegi ekstreemsega tegelema. Rolleri üürinud eestlasele sõitis otsa teine rolleriga turist. Õnnetus juhtus Tais Koh Phangani saarel tavalisel sõiduteel.

Või üks näide suusaõnnetusest Austrias. Kogenud lumelaudur tegi mäel vale liigutuse ja tagajärjeks palju luumurde ja raviarve ligi 30 000 eurot.

Kaks aastat tagasi juhtus ühel inimesel Indias õnnetus samuti rolleriga ning siis läks see maksma 64 000 eurot (täpselt nii suur oli ka kindlustussumma).

nakse suusatama väljapoole Eestit. Reisikindlustust sõlmides tuleb oma reisieesmärgist kindlustuse müüjale rääkida, sest tavaline reisikindlustus ei kata mäesuusatamisel ega lumelauasõidul saadud vigastusi. Mäesuusatamine või lumelauasõit on kõrge riskiga tegevusala ja see peab olema kindlustuspoliisil eraldi kirjas, ka kindlustusmakse on sellisel juhul kõrgem kui päikeseturistil,» selgitab spetsialist.

Suusatamisel saadud vigastused on tavaliselt raskemad, nende ravi kallim ja tihedamini vajavad need vigastatud koju tagasitulekuks meditsiinilist eskorti või lausa eralennukit. Üldjuhul tema sõnul suusatajad ilma vastava kindlustuseta ei reisigi, sest inimesed teavad: mäel juhtuvadki õnnetused ootamatult ning ei ole vahet, kas oled proff või algaja.

Meeles peab pidama, et mäesuusatamine ja lumelauasõit väljaspool ametlikke radasid ei kuulu kindlustuskaitse alla. Spordilembestel inimestel on mõistlik kindlustustingimuste punktid sportimise kohta põhjalikult läbi lugeda või nõu küsida kindlustusseltsilt.

«Kui reisi ajal kimbutab tõsine haigus või juhtub õnnetus, tuleb eelkõige mõelda sellele, kuidas kiiresti arsti juurde pääseda.

Kui arsti ei leia, tuleb abi paluda kas reisikorraldajalt või hotellist.

Kui ravi eest on võimalik ise tasuda, siis koju tagasi tulles saab selle raha tagasi, esitades arved koos haiguse kirjeldusega kahjukäsitlusele,» selgitab Rabe. Kui raha arve tasumiseks ei jätku või on vaja haiglaravi, siis tuleb kohe ühendust võtta oma kindlustusettevõttega, kes organiseerib arveldamise haiglaga.

‡

5

Ära jäta köha tähelepanuta AOP

Kargel ajal kipub köha tihtipeale ligi hiilima ja vaevusi põhjustama. Kuidas köha vastu abi saada ning millal peaks arsti poole pöörduma, uurisime perearst Anne Kaldojalt.

≤

KADRI PENJAM LEHT@OLEHT.EE

Sageli on köha või ebamugavustunne kurgus üks tunnus sellest, et viirused on hakanud organismi laastama.

«Külmetus soodustab inimese kaitsevõime langust ning viirused, millega iga päev kokku puutume ja mida enese teadmata kaasas kanname, saavad immuunsuse langedes usinasti tööle asuda,» selgitab Anne Kaldoja.

Mida köha korral ette võtta?

Haigestumist soodustavad tema sõnul ülepinge ja stress, ületöötamine, ülekoormus sportimisel, immuunsuse langus alkoholi või magamatuse tagajärjel, ebapiisav toidumenüü, vitamiinipuudus organismis, ilmastikule mittevastav riietus ja muu, mida esmapilgul tähele ei panekski. «Köha kui sümptomit ei tohiks tüsistustele mõeldes eirata. Nendeks võivad olla hingamisteedes bronhiit ja kopsupõletik, kopsukelmepõletik, mujal südamelihasepõletik, neeruvaagnapõletik, lihastepõletik, lümfisõlmedepõletik, kõrva-

põletik,» sõnab perearst.

Kui külmetus ja köha on kallal, kuidas ja kas annab siis esmaseid haigusnähte maha suruda?

Esimese asjana soovitab Anne Kaldoja pärast haigustunnuste ilmnemist – ka köha teket – juua rohkelt sooja jooki. Kui sellesse panna mett, aitab see ka kripeldavat kurku leevendada. C-vitamiini allikana on head kodusest sügavkülmast pärit mustsõstrad, astelpajumarjad, miks ka mitte üks korralik kaalikasalat. Kevade poole sisaldubki vajalikku Cvitamiini kõige rohkem just kaalikas.

Ka soovitab Kaldoja riietuda vastavalt enesetundele ehk kui on külmatunne, siis riideid rohkem selga panna ja kui tekib soojenemise tunne, siis neid vähendada.

Terve püsimisel on väga oluline ka puhkus.

Kindlasti on köha ravis omal kohal värske õhk. Taimsetest preparaatidest soovitab perearst kasutada pärnaõiest, ingverist, kibuvitsast, nurmenukulehtedest, kaselehtedest, männikasvudest, aniisist, islandi samblikust või raudrohust tehtud tõmmiseid, sest neil on köha lahtistav toime. Hea on juua kas või sooja

kuumal veel vannitoas joosta ning sellest tekkivat auru sisse hingata. Suureks abiks on ka spetsiaalsed auruaparaadid, mida saab apteegist osta.

Ka võib leevendust saada hanerasva määrimisest rinnale.

Omad nipid tasub välja töötada

moosivett, mustasõstra- ja vaarikamoosid on köha ravis parimad.

Samuti aitavad viirusega võidelda mesi, küüslauk ja sibul.

Apteegiravimitest soovitab Kaldoja röga lahtistavaid looduslikke spreisid ning kui on lisandunud palavik, siis vajadusel pa-

ratsetamooli või ibuprofeeni.

Kinnise köha puhul on abi ka sooja auru sissehingamisest. Perearst paneb südamele, et kindlasti ei tohi sisse hingata keeva vee auru, sest nii tekib hingamisteede kõrvetamise oht. Hea moodus auru tegemiseks on lasta

Kui leevendus koduste vahenditega ei saabu, tasub kindlasti mõni päev pärast köha tekkimist minna perearsti juurde. Tema otsustab siis, kas on tegemist ehk millegi tõsisema kui lihtsa külmetuse ja köha-nohuga ning kas on tarvis retseptiravimeid.

«Kindlasti soovitan arstile pöörduda võimalikult kiiresti, kui haigestub laps. Samuti siis, kui röga ja ninasekreet muutuvad halvalõhnaliseks või kui tekib hingeldus, raskendatud ja häälekas hingamine ning esineb nii sisse- kui ka väljahingamise raskus,» loetleb Kaldoja kiiret sekkumist nõudvaid sümptomeid. Nende hulka kuulub ka tunne, nagu neelus oleks tugev takistus, nii et ka vesi ei lähe alla. Samuti siis, kui üle 38kraadine palavik on kestnud mitu päeva või kui rindkeres või alaseljas tekib valu. Neil puhkudel on tarvilik kiire ravi arsti järelevalve all. Üldiselt on Kaldoja sõnul aga nii, et igal inimesel on köhaga võitlemiseks omad, vanaemadelt päranduseks saadud nipid.

Luuderohulehtede kuivekstrakt

NR.1 LOODUSLIK KÖHARAVIM EESTIS! NEILE, KELLE AEG MAKSAB! PROSPAN on nüüd saadaval ka mugavates ühekordsetes pakendites: kiiresti kasutatav autoroolis, kontoris või koolis.

EI MINGEID JÄRELEANDMISI TÕHUSUSES! Veelgi enam - PROSPAN on ainus looduslik köharohi, millel on teaduslikult tõestatud nii rögalahtistav, köha vähendav kui ka bronhe lõõgastav toime! 2;3

!

NEELA A J

REBI



Köha

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Tervis

Käsimüügiravim. Toimeaine: luuderohulehtede kuivekstrakt (5-7,5:1).

Näidustus: röga lahtistamiseks köha korral. t Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise püsimise korral korral või või ravimi ravimi kõrvaltoimete Kaebuste kõrvaltoimetetekkimisel tekkimiselpidage pidagenõu nõuarsti arstivõivõiapteekriga. apteekriga.

Müügiloa hoidja: Engelhard Arzneimittel GmbH&Co. KG, Herzberg Str. 3, 61138, Niederdorfelden, Saksamaa. Täiendav teave müügiloa hoidja Eesti esindusest: Sirowa Tallinn AS, Salve 2c Tallinn, tel. 6 830 700



Teisipäev, 13. jaanuar 2015

‡

Tervis

PantherMedia / Scanpix

Laps palavikust v palju vedelik

Laps

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Iga järjekordne haigus paneb lapsevanema proovile: kas see on kiiresti mööduv nohu-köha või mõni tõsisem viirushaigus? Kas lasta lapse organismil võitlust pidada või haarata ravimite järele?

≤

KATRIN ROHTLA KATRIN.ROHTLA@OHTULEHT.EE

See on igavene dilemma, mis paneb nii mõnegi noore lapsevanema järglase tervise ja võimalike tüsistuste pärast muretsema.

Ka SA Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja ja lastearst Ülle Einberg on hästi kursis, et vanemad on lapse haigestumisel murelikud ja mõtlevad kohe ravimitele, mida talle anda.

Tohtri teeb murelikuks see, et hoopis vähem pööratakse tähelepanu haige lapse režiimile ja õigetele hooldusvõtetele. «Kui laps tunneb end halvasti, kaebab peavõi kõhuvalu, oksendab või tal on palavik, siis tuleb talle selga panna öösärk või pidžaama ja jätta ta voodisse,» soovitab Einberg va-

PARIMAD HETKED

Spaa-hotellis Viiking!

Sinu südame SPAA

Selle paketiga kõik ravi- ja iluprotseduurid

-15%

UU TT K A R KE SÕB USP1Aöö) JUT eva, MA (2 pä ett keht2ib015 Pak 28.02.

0131.

l.

oas a eses t

75 €

kah Hind

ne

inime

50 € Hind al.

HINDA KUULUB: kahele z Majutus kahele, hommikusöök z Saunakeskuse, basseini ja jõusaaliseadmete kasutamine lahtiolekuaegadel z Hommikumantlid toas z Vahuvein ja meeldiv üllatus toas ootamas z Öölokaal "Kassa" (N-L) sissepääs kuni südaööni tasuta (v.a. eriüritustel).

TALV EN (3 päe AUDI NG va, 2 ööd ) Eripa kkum i n e kuni 28.02 kehtib .2015

PAKETTI KUULUB: z Majutus kaheses toas (2 ööd) z 2 hommikusööki ja 2 õhtusööki z Hommikumantlid toas z 3 protseduuri z Saunakeskuse ja jõusaali kasutamine lahtiolekuaegadel Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

Pakume 31.01-28.02.15 alates 5 ööst

TAASTUSRAVIPAKETTI Ravipaketti kuuluvad majutus, kolmsöögikorda ja arsti soovitusel individuaalne raviplaan.

35 € Öö al.

41 €

Need ja muud parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee.

Lisainfo aadressil info@viiking.ee, telefonil 449 0500 (hotelli vastuvõtt) või 449 0505 (müük); Spaahotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu.

Kas osta kosmeetikat apteegist või ilupoest?

Apteegist on võimalik peale ravimite viimasel ajal osta järjest rohkem ka apteegikosmeetikat – mille poolest erineb see tavakosmeetikast?

«Apteegist igapäevaseks terve naha hoolduseks kosmeetikatoodete ostmine veel väga levinud pole. Samas on järjest enam märgata inimeste teadlikkuse kasvu ja apteegikosmeetika ostude tõus ttõusõus vat trendi,» räägib Piret Stokkeby, keby, Südameapteegi proviisor.

Küll aga leiavad inimesed d tema sõnul kiiresti tee apteeki, i, kui vajatakse apteegikosmeetikat at nahavaevuste raviks ja leevendamidamiseks. Sagedasemad mured sellisellistel puhkudel on naha kuivus, ivus, elus, kestendus, punetus, sügelus, kõõm, akne, pigmendilaigud d või aitse pigmendi puudumine. Ka kaitse päikese eest ja põletusejärgne lleevendus, allergilised nähud, mähkmedermatiit, lamatised, kortsud, liigne higistamine jms.

Apteegikosmeetika väärtus ja erinevus võrreldes tavakosmeetikaga seisneb peamiselt tootmises, lähteainetes ja uuringutes.

Apteegikosmeetika töötatakse välja koostöös nahaarstide, allergoloogide ja erialaarstide ning teadlastega. Põhilised punktid, mis seda tavakosmeetikast eristavad, on Piret Stokkeby sõnul: Apteegikosmeetika on kontrollitud. Apteegikosmeetika tooteid valmistatakse ravimitööstuses või kõiki ravimite valmistami-

se nõudeid järgides. See tähendab, et kosmeetikatooteid valmistatakse aseptilistes (mikroobidest vabastatud) tingimustes. Nagu ravimitegi valmistamise puhul, on ka kosmeetika tootmisel kehtestatud kindlad nõuded ruumidele, aparatuurile, töötajate riietusele ja isiklikule hügieenile, lähteainetele ning pakendile. Seetõttu saadaks da ksee ää äärm rmis isel eltt pu puha hass to tood odee. dakse äärmiselt puhas toode.

PantherMedia / Scanpix

Tootmisel lähtutakse keskkonnasõbralikkusest. Kasutatavad looduslikud toime-, lõhnaja värvained on taastuv loodusressurss ja ka keskkonda säästvamad kui sünteetilised. Apteegikosmeetika pakendatakse lihtsatesse ja taaskasutatavatesse materjalidesse.

Tooraine on kõrge puhtusastme ja kindla kvaliteediga, põhjalikult uuritud ja kontrollitud.

Võimalusel kasutatakse looduslikke tooraineid, ent vahel on vajalikud ka sünteetilised või poolsünteetilised lisaained. Kosmeetikatoodete peamised koostis-

osad ongi salvialused või lahustid, millele lisatakse kas raviaine või mingit kindlat nahafunktsiooni toetav komponent. Viimased on enamasti kehaomased ained, mis sisalduvad ka normaalselt toimivas nahas. Lisaaineid lisatakse võimalikult vähesel, aga vajalikul määral.

Abiainetele kosmeetikatoodetess on kindlad nõuded. Need te pe e peavad olema mittemürgised, -ärritavad -är r ja -allergilised, värvusetud, set t lõhnatud, samuti sobima teiste tei i abi- ja raviainetega, samas olema ole e heaks lahustiks ravi või toimeainele, toi i ei tohi muuta naha loomulikke loo o omadusi (pH, niiskusesisaldust). ses s Peale selle peab puuduma du u mitteennustatav toime, peab pe e olema heade kosmeetiliste omadustega om m – meeldiv, mugav, mitte-määriv, i kergelt eemaldatav ja pärast eemaldamist peab nahk olema normaalse funktsiooniga.

Apteegikosmeetikas ei kasutata odavaid sünteetilisi lisaaineid, mis sisalduvad tavakosmeetikas ja mida kasutatakse peamiselt toote mahu suurendamiseks või konservantidena. Enamasti need mitte-kehaomased ained kuivatavad liialt nahka ja muudavad selle loomulikku, nahka kaitsva toimega mikrofloorat. Lisaks ummistavad poore, võivad tekitada allergilisi reaktsioone ning läbi naha imendudes kuhjuvad organismis ja võivad põhjustada tervisehädasid. ≤ SILJA PAAVLE

Tervis

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

7

vabaks paanikata: voodireŞiim, kku ja viimases hädas ravimid AOP

nematele. Ta meenutab, et palavik on enamasti organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja kohe ravimitega alandada. Kui keha ja käed-jalad on soojad, siis tuleb lapsele selga jätta minimaalne kehakate ja pßßda teda jahutada. Palaviku alanedes vþib ette tulla tugevat higistamist ning siis tuleb vahetada ihupesu ning voodilinu, jagab Einberg abistavaid nþuandeid.

Kuidas palavikus last aidata?

Kui laps kuumab ja tunneb end halvasti, tahaks hoolitsev vanem kuidagigi tema enesetunde parenemisele kaasa aidata.

Einberg räägib, et palavikuga peab jooma vedelikku. Selleks sobivad hästi morsid vþi mahlad (kibuvits, must sþstar, vaarikas, jþhvikas), ravimteed ja vesi. Suurematele lastele sobib ka limonaad.

Meenutada tasub ka vþtteid, mida kasutasid juba meie emad ja vanaemad. Palaviku langetamiseks vþib lapse ßle hþþruda viina vþi leige veega. Selleks tuleb ta täielikult lahti riietada, ve-

delik oma peopesale valada ja sealt lapse kehale, näiteks þlavarrele, ning hþþruda see kerge masseeriva liigutusega laiali, soovitab Einberg järk-järgult jahutada kogu keha.

Ettevaatlik tuleb olla siiski sellega, kui lapsel hakkab kßlm ja ihule tuleb kananahk. Siis tuleks ßlehþþrumine lþpetada ja panna ta teki alla, kuni tal hakkab soe.

Lastearst meenutab, et enne ßlehþþrumist peab siiski kontrollima labakäte ja -jalgade soojust, sest kui need on jahedad vþi kßlmad ja keha tulikuum, on vereringe häiritud ja samuti liigse soojuse äraandmine. Käsi-jalgu tuleb masseerida sooja viinalahusesse kastetud vati vþi marliga ja panna jalga villased sokid. Kui käed-jalad on jälle soojad ja punetavad, vþib jätkata keha ßlehþþrumist, soovitab arst, et esiti vþib leevendust tuua ka otsmikule pandud toaleige veega mähis.

Kui lapse kehatemperatuur ei lange ja palavik pßsib ßle 38,5 kraadi, siis tuleks lastearsti sþnul kaaluda palavikualandajate andmist. Esimesena soovitab ta proovida paratsetamooli (10–15 mg ki-

Villased sokid ja Ăľige nuuskamistehnika

logrammi kehamassi kohta iga 4–6 tunni järel) vþi ibuprofeeni (10 mg ßhe kilogrammi kehamassi kohta kuue tunni järel).

Ära sunni last sÜÜma Einbergi sþnul on tavaline, et palavikus lapsel ei ole sÜÜgiisu. Sel juhul ei tohiks teda sÜÜma sundida.

Kui lapsel sÜÜgiisu tekib, vþiks talle esialgu pakkuda marju, puuvilju vþi kergesti seeditavaid toite (puder kisselliga, kartulipßree, väherasvane supp). Erinevus on siin rinnapiima saavate imikute ja väikelaste vahel, sest beebisid toidetakse edasi ka haiguse ajal. Joogiks vþib lapsele anda keedetud vþi puhast pudelivett, þpetab Einberg.

Kuigi marakratid kipuvad paranedes voodist välja ja mängima, oleks arsti sþnul siiski mþistlik, kui nad jääksid pärast palaviku langemist veel voodisse. Kui laps on palaviku alanedes reibas, ei ole emal-isal vaja muretseda.

Kui aga ta on loid, apaatne, magab palju ja keeldub joogist, siis on vajalik arsti läbivaatus, manitseb tohter.

Väikelaste puhul on nohu ja kĂśha sagedased sĂźmptomid hingamisteede pĂľletike korral, kuid Ăœlle Einbergi sĂľnul tuleks ka siin esiti ravimitega oodata. ÂŤLapse jalad peaksid olema soojad – hea on kanda villaseid sokke,Âť soovitab tohter ja Ăźtleb, et nii nohu kui ka kĂśha korral peaks ta jooma rohkesti vedelikku (nt pärnaĂľie- ja kibuvitsamarjateed, millele vĂľib lisada mett.).

Sugugi vähem oluline pole ka see, et nohune laps tuleb þpetada nina nuuskama.

Oksendamine – ohtlik vþi mitte?

Esiti ehmatav oksendamine vþib kaasneda paljude haigustega. Kui see on rohke ja korduv, ohustab last vedelikukadu. Vedelikuhulga taastamiseks sobib hästi rehßdroonilahus ehk apteegis mßßdav spetsiaalne soola ja glßkoosi sisaldav lahus, mis sobib igas vanuses lastele, þpetab Einberg, et last tuleks joota tihti ja väikestes kogustes.

Kuigi terve päeva oksendanud laps vþib end järgmisel hommikul tunda hästi, ei tohiks teda kindlasti veel kooli vþi lasteaeda saata.

Et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kþik haigustunnused välja kujuneda, tuleks anda lapsele aega kosuda. Nii toob Einberg näite, et ei ole välistatud, et teisel vþi kolmandal haiguspäeval tekib kþhulahtisus.

Et ootamatuteks tþbedeks valmis olla, soovitab ta juba suvel ja sßgisel varuda oma aiast vþi metsast marju, puuvilju, teha mahla vþi panna marjad sßgavkßlmikusse. Siis on esmane arstirohi omast käest vþtta ja vþib juhtuda, et muud ei olegi tarvis, soovitab Einberg.

Kui tahate tunda rþþmu suurepärasest figuurist, tuleb teil kþigepealt tegeleda oma organismi puhastamisega

!

+ # "&& &$ &%& ! $ , % ' % % !# $ "& $%&$$0$% ' # $ # $ ! $% %! %& &$%& !! & %! $ $% % !# $ $% $&&#

& $ #& $ $ & %$ !! &$ %&' ! &$ & %& % # $ !% !$ $ % " $ '. &$ , $ & # $% $ !# $ "& $%&$ "#!%$ &&# , % $ , '. $!! % " $& '. ' 0 $ # %& &$ ' ' $ $ % $ &$% ', !# $ 0$ ! !! $ %! $ &# ' !# $ $ %& &$ " # % %& % $&&#

!! & & ' %&$"#!%$ $$ %& &$ % ' !# $ $ %% ' & ( %! $ ,, ' !# $ " ", ' ', &% & $ $ ! # ' %-- $ $ $ ', &% % $ !# $ $% #& $!! $% & & &

0 $ $ ! " &$ &% $ $ $ #$% ( %$ % %& % '. &$ ! !$ &$ , % !! &$ ! !# $ & % $& &$ ,, % $% ' $ $ 0 $ ! % ' #

! !!%$ $ ' $% %& %! & $ !!$% $ $ ! ". & % &&# %& ,$% %& %& # ' % & $" # #% /! '. . $ ' % $ # % $% % $%# % % % $" # #% /! '. %! % ' !# $ %# ( $ ( !# $ % % '&$% # &% ' $ " # %& $% $ $% & # # $' & $% %! $ & $% !# $ $% &# &&# "& # $ ! # & % & $ # & % ' $!! $% & " # $% % % $ $!! &$% ' $ $% % % ' " $& $ %, $ . &%& %! ' $!! $% & %& # $ % #! !!# % # ' # $ $% $ % ' % % $ & $% $ %# % $ %! % ' !# $ % $!! $% & %0 $% %! $ $% % $% & !# $ $ )"#0 $%* % % #! # % ! # ' $ $% &$% !# $ "& $% $ " $% ! % " $ .& , $% ! & .& . %& $-- '.% $ % %% !!$ $&&# $ %, ' #' % ', % $ , % '.% $ % %% ! &$-- !!' % % $ , ( , " & # ' &&# ( !# $% $

. & %& ' & ', % ! ' ! ! &$%&$% $& #& % # $% , % # $' $ %! % $ $-- %, $% # %!!% ',#$ "&& &&#' & %!!# % '. %& % % $"!# " # ' %&$% % # ', &% %! $ ' $ % $% ! $% % $ % $ &$% %& %! %& % #' $ & &' $ ! ', ! & $

# $ % %% $ !$% "% $% '. %!!% ! & %

! ,"$ ! $ $ $ $% % ! '. ' %!!% ! & % JAANUARIS SOODUSHINNAGA

NEW NORDICU

internetipood

 e vaja, … kui aga hoogu on juurd

siis mei

l

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

‡

Tervis

Keha

Elu on hernes ja Fra Mare Spaas ta veereb…

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

8

kuse retsept! sa lühipuh u n õ m Ɵ e e ri kuda üh on pak

Luba endale aeg, mis on täis tervist kosutavaid saunu, suplusi värskendavas mereveebasseinis, rahulikku und ja head toitu!

Tee nii: Planeeri 39 € või 46 € inimesele ühe öö kohta Võta 24 tundi majutust spaa*** või Thalassotoas Lisa piiramatult Day Spaa sauna – ja basseinikeskuse külastust Sega värskendava hommikuujumisega Garneeri rikkaliku hommikusöögiga … ja ^ƉĂĂ ,ĞƌŶĞƉĂŬĞƩ ongi valmis!

TEE ASJAD SELGEKS: Kui siht silme ees, tuleks hakata järgima, mida suust sisse panna, soovitab personaaltreener Erik Orgu: «Tuleb endale selgeks teha, mis on päristoit.»

WĂŬŬƵŵŝŶĞ ŬĞŚƟď ŬƵŶŝ ϯϭ͘Ϭϯ͘ϮϬϭϱ

Soovid kaalust a kuid kaal ei lang

FRA MARE THALASSO SPA Ranna tee 2, Haapsalu 90403, broneerimine 47 24600 või framare@framare.ee, www.framare.ee

LARYGUARD

Teadupärast on just aasta algus aeg, kui inimesed otsustavad oma elus midagi muuta. Üks populaarsemaid uusaastalubadusi on kindlasti dieedile minek. Millest aga peaks iga dieedipidaja alustama ja mida teha siis, kui kaal sugugi langeda ei taha?

kasuta esimeste külmetusnähtude korral!

Tavaliselt on just valulik ja kare kurk esimene tundemärk algavast külmetushaigusest. Ärritatud kurgu limaskesta kaudu on viirustel lihtne meie organismile kahjulikku mõju avaldada.

Apteegist on sel talvel saadaval uudsed LARYGUARD-sarja tooted, mis sisaldavad lisaks immuunsüsteemi toetavale tsingile, C-vitamiinile ja looduslikule raudürdile ka laktoferriini.

Laktoferriin on valk, mida leidub inimeste kehavedelikes, sh ka süljes ja ternespiimas. Seetõttu aitab laktoferriin juba esimestest eluhetkedest alates moodustada inimese loomulikku immuunsust. Laktoferriin võitleb viirusinfektsioonidega, kaitstes kurgu epiteelrakkusid viiruste läbitungimise eest. LARYGUARD-sarjas olev laktoferriin on saadud lehmapiimast.

≤

GEIDI RAUD

LARYGUARD-sarjas sisalduvad toimeained avaldavad kõige tõhusamat mõju siis, kui neid hakata kasutama kohe, kui tunnete esimesi külmetusnähtusid (kare ja valulik kurk jm külmetuse sümptomid). Sarjast leiab sobiva toote igale pereliikmele, laspelapsest vanaema-vanaisani.

Küsige oma apteekrilt LARYGUARD mustsõstra- ja troopiliste puuviljade maitselisi imemistablette, mugavat kurguspreid või naturaalse mustsõstramahlaga siirupit pere kõige väiksematele.

SAADAVAL APTEEGIS. Toodetud Saksamaal. Esindaja Eestis: Sirowa Tallinn AS, tel. 6 830 700

www.laryguard.ee

GEIDI.RAUD@OHTULEHT.EE

Personaaltreeneri ja toitumisnõustaja Erik Orgu sõnul tuleks kõigepealt paika panna realistlik eesmärk. «See on samm number üks! Eesmärk peab olema realistlik – kui keegi ütleb aprillis, et ta tahab suveks alla võtta 20 kilo, siis pole see realistlik, kui ta üt-

leb seda aga oktoobris või novembris, on see võimalik,» selgitas Orgu.

Kui kaalulangetaja ei oska aga käega katsutavat sihti paika panna, tuleks tal Orgu sõnul pöörduda spetsialisti poole, kes teda juhendaks ja vajadusel ka tagant utsitaks. «Kui inimene, kes pole selles vallas kõige pädevam, võtab endale eesmärgi kaal alla saa-

da, siis peaks ta selle kellegagi kooskõlastama. On palju toitumisspetsialiste ja treenereid, kes oskavad aidata.»

Tee endale selgeks, mida tahad ja miks Ka Eesti diabeedikeskuse kaalukabineti endokrinoloog Marju Past kinnitas, et iga dieedipidaja peaks läbi mõtlema, mida ja miks ta tahab. «Dieedipidamine ja kaalulangetamine on psühholoogiliselt suhteliselt raske. Inimene peab endale selgeks tegema, mida ta tahab! Dieedi alustamine on tõsine ettevõtmine – see on elu või mõtteviisi muutmine,» märkis Past. «See on nagu suitsetamise mahajätmine: kui peas on

www.abcoptika.ee Roosikrantsi 19, Tallinn Avatud E-R 10.00-18.00 L etteregistreerimisel Info telefonil 644 0590 abcoptika@abcoptika.ee

JAANUARI LÕPUNI KÕIK PRILLIRAAMID

-50%

NÄGEMISE KONTROLL PRILLITELLIJALE TASUTA

Viis asja, mille peaksid parema Hea ja kosutav uni vajab vaid jahedat pimedat magamistuba ja vaikust ehk keskkonda, mis eraldaks sind justkui muust maailmast. Mis on su magamistoas aga tegelikult?

Päris kindlasti on seal ühtteist, mis tegelikult ideaalsesse magamistuppa ei kuulu. Huffington Post toob välja vähemalt viis neist, mille võiksid kohe teise tuppa pukseerida.

TELEFON. Kõik on kuulnud neid haledaid vabandusi, miks telefon peab voodi lähedal olema: sa kasutad seda äratuskellana, sa oled lähedastele võimaliku häda-

abikõne jaoks kättesaadav, sul ei ole lauatelefoni ja pealegi armastad sa hilisõhtul oma Instagrami uudisvoogu värskendada.

Kuid – on olemas samapalju põhjuseid, miks telefoni käeulatuses hoidmine mõjub su unele hävitavalt. Kõige ilmsem: iga piiksumine või vibreerimispõrin häirib su und. Kuid probleemselt mõjub tegelikult ka telefonivalgus. Kõikvõimalike nutividinate helendavad ekraanid mõjuvad ajule nii, et pärsitud on loodusliku unehormooni melatoniini tootmine. Ning kui seesugune valgus on kogu aeg voodis, ongi

uinumine raskendatud. Seega – jäta telefon parem teise tuppa või pane see lennurežiimile ning kasuta ärkamiseks hoopis äratuskella.

TÖÖ. Kui on vaja tööasju ajada, kasutab inimene ikka helendavate ekraanidega süle- või tahvelarvuteid või nutitelefone ning need peaksid, nagu juba eelmises punktis öeldud, magamistoas olema keelatud. Magamistoast kontori tegemine ei ole mõistlik, sest aju peab harjuma, et selles paigas magatakse, mitte ei tehta tööd. Harvardi unemeditsiini osakonna andmeil teeb tervelt

Tervis

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

9 Stanislav Moškov

Toitumine versus trenn «Kokkuvõtlikult on trenn kindlasti väiksema tähtsusega kui toitumine.

Kui kaalualangus on inimesele 100% tähtis, siis peab ta 100% ka toitumisele keskenduma. Kui ta laseb lõdvemalt, siis tuleb see kompenseerida trenniga,» ütles Orgu, et protsendiliselt jagunevad toitumine ja trenn vastavalt 70% ja 30%.

Kui Erik Orgu leiab, et trenn ei ole kindlasti sama oluline kui toitumine, siis Pasti meelest on treenimine dieedi ajal aga väga tähtis.

«Füüsiline koormus on ääretult tähtis. Toitumises on suurem reserv iseenesest, aga liikumist ei tohi ära jätta,» rõhutas Past.

«Võib ju ka pelgalt toitumisega alla võtta, kuid see tulemus pole nii hea, sest meil on vaja lihast, meil on vaja ainevahetust, meil on vaja tervet keha, mitte närbunud asja, mis on kaalus kaotanud.»

Pasti sõnul on dieedi põhireegel see, et energiat peab kulutama rohkem, kui seda saadakse. «Kui nii on, siis hakkab ka kaal langema.»

alla võtta, ge? Otsi abi! asi selge, siis on ka muu selge!

Dieedipidamisel pead selgeks tegema, mida sa tahad, miks ja milleks,» toonitas ta.

Kui siht silme ees, tuleks hakata järgima, mida suust sisse panna. «Tuleb endale selgeks teha, mis on päristoit. Paljud inimesed arvavad, et näiteks leib on päris toit – samamoodi võib olla seda ka kartulikrõps. Tegelikult on need ennekõike tooted,» rääkis Orgu, et kaalulangetaja peaks sööma vaid niinimetatud puhtaid toite. «Õun, muna, tavaline liha, riis, tatar – sellised hästi lihtsad asjad. Toit peab olema võimalikult töötlemata. Riisi ja tatra sa lihtsalt keedad ära ja sööd,» märkis Orgu.

Pasti sõnul on kõige mõistlikum segatoitumine: toidulaual peab olema koht nii juur-, puukui ka teraviljadel, valkudel jt toitainete gruppidel. «Kõikide asjade söömine mõistlikkuse piires on tervise pant,» ütles Past.

See, et saia peaks asendama leivaga, Pasti sõnul päris õige ei ole.

«Pole vahet, kas sa sööd terasaia või teraleiba – igasugu teralised asjad on oma kohal. Röstsai sealhulgas pole aga kõige tervislikum, kuid see ei tähenda muidugi, et see tuleb täiesti ära keelata ja seda ei või elu sees suhu panna!

Samuti on tume šokolaad alati parem kui hele ja sama emotsiooni tekitavad ka erinevad piprad ja tšillid – need rahuldavad maitsemeeli ja tagavad heaolu-

tunde.» Väga oluline on Pasti sõnul ka see, et süüakse korrapäraselt. «Süüa tuleb päevas kolm– neli korda, mitte nii, et üks päev viis korda ja teine päev üks kord,» ütles ta ja toonitas, et sööma peaks iga päev samal ajal.

«Mitte minuti pealt, vaid see aeg võib tund aega kõikuda.»

Kui sobivad toiduained on välja praagitud, tuleb paika panna ka kogused, sest Orgu sõnul võib tervislikegi toitude ülemanustamine kaalunumbrit suurendada: «Pole vahet, kas sa sööd õuna või banaani, lõhet või kana – tähtis on see, et sa sööks koguseliselt nii palju, kui sulle on toitu ette nähtud.» Ta lisas, et kogused aitab paika panna toitumisspetsialist või dietoloog.

voodisse nii olme- kui õietolmu, samuti kõõma. See on tervisele lisarisk, sest võib suurendada allergiliste reaktsioonide tekke võimalust.

TOIT. Hommikusöök voodis kõlab küll glamuurselt, kuid pudi täis linad küll kindlasti mitte. Lisaks ei kuulu toit magamistuppa ka tervisliku unehügieeni seisukohalt. Magamistuba peaks hoidma kui pühapaika, kus käiakse vaid puhkamas.

RAAMATUD. Ka unehügieenist kõige teadlikumad inimesed patustavad aeg-ajalt enne magamajäämist hämaras veidi lugemi-

ja keha näitab kulumise märke...?

Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.

Ei tekita kahjulikke kõrvalmõjusid.

Ei ole müügil apteekides.

Kaalu end kindlal päeval nädalas Kaalu langetamise juures on Orgu sõnul oluline pidev progress. «Kui inimene otsustab kolme kuu jooksul maha võtta kümme kilo ja kui näiteks esimesel kuul läheb alla viis kilo, seitsmendaks nädalaks on läinud alla ainult kuus kilo, üheksandaks on läinud alla 6,2 kilo, siis sellest ei maksa lasta end heidutada. Kui kolme kuu täitudes on alla läinud soovitud kümme kilo, siis on tegelikult kõik hästi. Progress on tähtis! See, et sa püsid oma eesmärgil,» rääkis Orgu.

Kaalule peaks dieedipidaja astuma kõige rohkem kaks korda nädalas, kuid veel parem oleks, kui kaalumiseks leitaks nädalas üks kindel päev. «Kaalumise juures on tähtis see, et alati peaks kaaluma samades oludes. See tähendab seda, et hommikul pärast WCd ja enne söömist tühja kõhu peale,» rääkis Orgu, et kaaluda ei tohiks keset päeva või õhtul, kui magu toitu täis ja seeditud toidumass soolestikus väljutamist ootamas.

«Kaalu kõikumine võib olla päris tihe. Kaalu võib tulla juurde nii veest või liigsest söödud toidust. Tuleks valida kindel kaalumispäev, näiteks pühapäev. Niikaua, kui nädalaste kaalumistega läheb number alla, polegi rohkem vaja kaaluda.»

Kui aga kaalu hakkab hoopiski juurde tulema, siis tuleks Orgu sõnul kindlasti midagi muuta ja spetsialistilt abi otsida.

Sama leidis ka Past: «Hea on, kui on olemas tugigrupp, sest hulgakesi on alati lihtsam muutusi ellu viia. Tugigrupi poolt tuleb ka tunnustus – siis jätkub motivatsiooni.»

une nimel voodist välja heitma 80% noori voodis tööd. See ei ole teadlaste hinnangul hea, sest selline tegevus muudab vaimse seose magamistoa ja une vahel nõrgemaks.

LEMMIKLOOMAD. Paljud loomaomanikud armastavad oma lemmikutega ka voodit jagada.

Kuid nii pole mingi ime, kui uni on katkendlik ja pinnapealne – iga kord, kui lemmikloom end liigutab, tekib oht ärgata.

Värske, tänavu avaldatud uuring näitab, et 30% loomaomanikest ärkab oma lemmiku pärast öösel vähemalt korra üles. Peale selle tassivad lemmikloomad

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget

sega. Uneeksperdid tuletavad aga ikka ja jälle meelde, et magamistoal olgu vaid kaks otstarvet ehk see olgu paik, kus vaid seksida ja magada.

Midagi pole teha, lugemine võib sõltuvalt raamatust olla nii emotsionaalne kui ka intellektuaalselt nõudlik tegevus ja nõuab ajuerksust ning see omakorda raskendab uinumist või toob kaasa halva une. Mõned leheküljed lugemist võib enne magamaminekut olla mõnusaks lõõgastuseks, kuid püüa seda teha väljaspool magamistuba. ≤ SILJA PAAVLE

Kaasaegne nanotehnoloogiline Eesti toode NANOHAP™ Ca10(PO4)6(OH)2 t on bioloogiliselt sobiv ja nanomeetriliselt täpne ehitusmaterjal ning laialdase toimega suukaudne katalüsaator kogu Teie kehale, mis kasutab seda kiiresti ja otse raku tasandil - muuhulgas nii liigeste kui selgroo normaalse konditsiooni tagamiseks. t Selle sini-valgetes kapslites olevad üliväikesed (nano-) osakesed toimivad hästi nii noorematel inimestel, sarnaste teemade algjärgus kui ka juba vanematel, kel asi juba tõsisem...

Andke oma kehale võimalus olla terve!

Medicate Est OÜ Teie ostusoovi ja lisainfo tarvis on meie koduleht www.nanohap.eu ning telefon 5567 0607.

Läksime vanaemaga Tervisesse!

Võtsime

Tervis kuurordist, paketi

alates

järgi

Tuleravispaahotell, s Tervi i 6, e e S dr

40 €

1 inimene 1 ööpäev

Ravid mõnusad, toidud maitsvad

ÄRNU

P

vaata

nne ee NB! E ervis.

.spat

www

9200 447 elista inni h k i t õ t v ake

ne p ja pa

Tervis ravispaahotell Seedri 6, 80010 Pärnu sales@spatervis.ee

!

Hea TERVIS on täieliku õnne alus! tib nia keh Kampaa 15 0 .2 4 0.0 01.01.-3

Nagu külmaks läheb, tunned end kohe tõbisena? Brigitte.de toob välja kümme igapäevast suurimat haigestumisriski. Neid teades on võimalik oma tervist säästa.

OLE ETTEVAATLIK UKSELINKIDE JA KONTORITEHNIKAGA. Et bakterid püsivad inimese nahal, õhus ja kõigel, mida inimene kätega puutub või mille peale aevastab, kolm tundi aktiivsetena, ole ettevaatlik ukselinkide, telefonitorude, koopiamasinate, kohvimasinate ja klaviatuuridega, samuti kolleegide kätlemisega. Et pea iga inimene katsub päeva jooksul mitu korda tahtmatult oma nina või hõõrub silmi, satuvad haigusetekitajad otse või läbi pisarakanalite hõlpsasti ninna ehk sinna, kus viirus hakkab tõveks edasi arenema.

HOIDU RAHVAMASSIDEST. Aevastades lendavad viirused 160 kilomeetrit tunnis ja kuni nelja meetri kaugusele. See tähendab, et rahvarohketes paikades, näiteks bussis, arsti ooteruumis, kaubanduskeskuses või teatris on väga tõenäoline, et mõni nohuga inimene seisab sulle liiga lähedal.

Kui baktereid saab liiga palju, muutub see ohtlikuks ka laitmatu immuunsüsteemiga inimestele.

MAGA PIISAVALT. Täielikuks taastumiseks vajab immuunsüsli kuni viis tundi teem vähemalt neli und ööpäevas.

OOJAS. HOIA JALAD SOOJAS. dane, kui Õhtul pole haruldane, annitoapesed hambaid vvannitoaetavate jalpõrandal külmetavate ha saab gadega. Kui keha igalajahtumise ssigvad naali, kitsenevad veresooned ja vereringe aeglustub. See oma-ab halvekorda tähendab neerimini funktsioneeriskesvat nina limaskesojenta. Vähem soojena niidatud õhku ja Aldo Luud as põhsutamist ninas justavad aga kaitsevõiloov ovad ov a ssoodad oodme nõrgenemist ning lo loovad sa pinnase viirustele.

HOIDU KIIRTOIDUST. Hamburgerid ja magusad snäkid sisaldavad palju rasva ja vähe tervislikke toitaineid, need vähendavad organismi loomulikku kaitsevõimet.

Inimesed, kes peamiselt vaid nen-

dest toituvad, ei omanda lihtsalt piisavalt vitamiine ning immuunsüsteem muutub nii pisitasa halvemaks JOO PIISAVALT. Vähene joomine teeb viiruste elu lihtsaks, sest selleks, et limaskest haigusetekitajaid optimaalselt eemale hoida suudaks, peab ta alati niiske olema. See on võimalik ainult piisava vedeliku tarbimise korral.

HOIDU LIIGA SOOJADEST RUUMIDEST. Inimene veedab üle 90% suletud ruumides. Küttekehadelt tulev õhk on kuiv ja sestap pole ka limaskest piisavalt niisutatud ja ei suuda piisavalt tööd teha. Nii nõrgeneb immuunsüsteem soojas toas istudes kiirelt. Kui soovid terve olla, käi vahelduseks õues jalutamas ja õhuta tuba. ÄRA SUITSETA. Sigaretid on tõelised immuunsüsteemi tapjad, sest kahjustavad limaskesta puhastamisfunktsiooni nii, et sellel on haigusetekitajaid ninast raskem eemale tõrjuda. Sama efekti on täheldatud passiivsete suitsetajategi puhul.

ETTEVAATUST VÄLISPORDIGA TEGELDES! Tunnipikkune higistamaajav jooks läbi jaheda udu haigeks ei tee, sest sport ja liikumine tugevdavad immuunsüsteemi.

Kuid kohe pärast sportimist tuleb riided kibekähku ära vahetada, sest m ärja är jalt ja lt rringikõndimine ing g märjalt koormab keha kaitsevõ kaitsevõimet. Eriti halvasti mõjub immuu immuunsüsteemile mitmekordne külma-sooja külm õhu vahetus. Näiteks, ku kui hüppate suuraja mägionni satades rajalt seejär kohe jälle lifning seejärel tile.. Sama halb on tegelikult ka treeninguga li liialdamine, seegi k kurnab immuuns süsteemi.

Seetõttu on kestvussportlased infektsioonidele väga vastuvõtlikud d kud.

HOI I HOIDU STRESSIST, me e sest see meeldib haigusetekitajatele. Stress Stress koormab ja nõrgendab immu u immuunsüsteemi, masendunud inimesed reageerivad olemasolevatele külmetuspisikutele nohuga õnnelikest kiiremini. Ka tekitab suurimat külmetumisriski masendus, mis on põhjustatud perekondlikest probleemidest või ≤ SILJA PAAVLE töötusest.



Teisipäev, 13. jaanuar 2015

‡

Näohooldus

Kümme igapäevast suurimat haigusriski

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

10

Tervis

AOP

Ära u nägu loodu Talvel kipub näonahk ole kahvatu ning põhjus pole ratuuris, külm vinge tuul nahka tunduvalt rohkem seline ilm. Sestap kehtib soovitus enne kodunt lah pool tundi enne nägu kre vanuses inimestele.

≤ ≤

KAJA ROOMETS KAJA.ROOMETS@OHTULEHT.EE

Mis näonahaga talvel toimub, nii et vahel parema meelega peeglisse ei vaatakski? Surnumere soolakeskuse kosmeetiku Veronika Veismani sõnul aeglustub külmaga rasunäärmete talitlus, seetõttu muutuvad kõik nahatüübid kuivemaks. See toob kaasa ka tuhmima jume ja tumedamad silmaalused. Ühest soovitust, mis kõigile nahatüüpidele ühtmoodi mõjuks, pole kosmeetikul siiski võimalik anda: «Kuiva ja tundliku naha probleemid talvel süvenevad, rasuse näonaha hooldamine on sel ajal paljuski lihtsam.»

Nahakuivus ja punetav nina kimbutab ka mehi, kuigi nad seda ei tunnista.

«Paljud naised ei oska näole kreemi kanda – kreem hõõrutakse jõuliselt ja valede liigutustega kiirelt näkku nii, et nahk nutab sõrmede all.»

Surnumere soolakeskuse kosmeetik Galina Šlabovitš soovitab näonaha eest õrnalt hoolitseda.

Nägu kui elustiili peegelpilt Et nahk kaotab talvel palju niiskust ning kaitsvat rasukihti, tuleks sel ajal kasutada peamiselt rasvarikkaid kreeme või sobivat õli. Veronika nimetab kõigile kättesaadavat oliiviõli ja mandliõli.

Head kaitset ja suvist tervisest pakatavat jumet annab aga näohooldus porgandiõliga.

Külm poeb kontidesse? Kurgus kipitab?

Tunned, et jääd haigeks?

Külmetuse nähtude ilmnemisel on väga oluline oma bronhe soojendada, et haigus ei süveneks.

Abi saab meeldiva maitsega kuumast ravimtaimejoogist Termobronx, mis sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele. Termobronx sisaldab suures annuses C-vitamiini ja erinevate ravimtaimede ekstrakte, mida on juba ammusest ajast meditsiinis kasutatud kui organismi turgutavaid vahendeid külmetuse korral.

Termobronx soojendab ja paneb higistama, avaldab kosutavat mõju hingamisteedele, aitab kurgukipituse korral ning toetab organismi kaitsevõimet.

Millistel juhtudel soovitatakse kasutada TERMOBRONX’i?

• Külmetuse esimeste nähtude (külmatunne, nõrkus, jõuetus) ilmnemine • Külmetushaigus, ülemiste hingamisteede nakkus • Kurgukipitus, köha • Häälekähedus, häälekaotus.

Soojenda ennast ja oma bronhe!

REKLAAMTEKST

tab higistamist Soojendab ja soodus rral Aitab kurgukipituse ko ust ja nõrkust Aitab vähendada väsim evõimet Toetab organismi kaits Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.

Tervis

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

11

unusta talvekülmas kaitsta: parim on uslik näohooldus Ketendama ajab näonaha talvel 30–40kraadine välis- ja toatemperatuuri vahe. Kuna inimene liigub ruumist välja ja tagasi sisse, peab nahk pidevalt temperatuurimuudatustega kohanema.

Sestap peaks Surnumere soolakeskuse kosmeetiku Galina Šlabovitši soovitusel talvine päevakreem olema vitamiinirikas ja konsistentsilt paksem.

Nii Galina kui ka Veronika sõnul on kaubanduses müüdav valmiskosmeetika areaal väga lai ja erinevas hinnaklassis ning kosmeetikud tuletavad meelde, et alati ei pruugi kõige kallim toode olla soodsamast parem.

Ka on kosmeetikute sõnul nii, et inimese nägu väljendab tema eluviisi: kui palju ta öösel magab, mida sööb või joob. «Jõulude ja aastavahetuse ajal joodud kihisevad joogid ja söödud maiustused kahjustavad näonahka sarnaselt külma ilmaga,» ütleb Veronika.

Sestap rõhutavad nii Galina kui ka Veronika, et kes oma tervisest ja heast välimusest hoolib, peab jaanuaris-veebruaris paastu, vaatab üle oma toidusedeli ega istu pool ööd üleval, vaid läheb õigel ajal voodisse. Nii on hommikul ärgates nägu siledam ja silmaalused ei vajagi maskeerimiseks peitekreemi. Veronika tuletab meelde, et riskiteguritest, mis väsitavad, tuhmistavad ning muudavad naise kümme aastat tegelikust vanemaks, on esikohal suitsetamine. See harjumus kahjustab näonahka aasta läbi aastaajast hoolimata.

Näohooldus saagu mõnusaks harjumuseks Kuidas talvel näo eest hoolitseda? Üldlevinud on soovitus pakaselisel päeval nägu veega mitte pesta ja puhastada seda puhastuspiimaga, eriti peaks seda tegema kuivema nahatüübiga inimesed. Ka soovitatakse peale spetsiaalsete talvekreemide ennast meikida, sest ka jumestuskreemija puudrikiht kaitseb nahka külma eest.

Galina hinnangul eksitakse nahahoolduses kõige sagedamini just selles, et uus meigikiht kantakse puhastamata näonahale. «Ekslikult arvatakse, et ega küll küllale liiga tee, aga teeb ikka küll! Öökreemi ei saa kanda päevasele meigile, nägu tuleb en-

Mida soovitab Metsamoor näohoolduseks?

Metsamoor Irje Karjus (pildil) on 46 eluaastat kasutanud peamiselt taimset kosmeetikat, tema nahk on tänu sellele heas seisus ja toonuses.

Et paarikümne viimase aastaga on kogunenud omajagu teadmisi, kuidas taimemaailma oma naha ja keha hooldamiseks appi võtta, jagab ta neid meelsasti kõigile. Nii on võimalus neil, kes soovivad Irje Karjusega silmast silma sel teemal aru pidada, teha seda Metsamoori taimekosmeetikaõhtul eeloleval neljapäeval kell 18 Tervise Kodu kooli ruumides (Tähtvere 4, Tartu).

Et Irje Karjus teab, mis on vajalik hea jume säilitamiseks ja hoidmiseks, toob ta siinkohalgi välja näonahahoolduse ABC. ^ Piisavalt pikk ja rahulik uni on naha esimene sõber. Kui sa end välja ei maga, on seda hommikul näost kohe näha. ^ Joo päevas piisavalt palju puhast kvaliteetset vett, vastavalt oma kehakaalule ja vajadusele.

Irje Karjus on väga liikuv inimene, tema joob päevas puhast vett keskmiselt 1,5–2 liitrit. ^ Nahka puhastab Metsamoor lilleveega – raudrohu, melissi ja musta sõstraga. Hästi mõjub nahale ka saun või niinimetatud näosaun ehk näole tehtud aur. Näosauna tegemiseks võta 2 spl pärnaõisi, 2 spl raudrohtu, 2 l vett. Aja vesi kausis keema ja lisa taimed. Istu nii, et nägu on kausi kohal ja kata pea rätikuga (nii et rätik ulatuks üle kausi). Püsi nii kümme minutit.

Näosauna võid teha ka inhalaatoriga, kuid sel juhul peaksid taimedest tegema tõmmise ja panema selle inhalaatori veeanumasse. Pärnaaur mõjub nahale rahustavalt, raudrohi parandab naha verevarustust. ^ Kord kuus koori nahka näiteks kaerakliidega.

Kes talub soola, võib kasutada ja meresoola- ja meesegu. ^ Õhtul võib näo puhastamiseks kasutada näoteed, taimetõmmis säilib külmkapis nädal aega.

Näotee valmistamiseks võta 1tl angervaksaürti

ne seda puhastada. Ja hommikul tuleb esmalt näolt eemaldada öökreemi jäägid ja alles siis kanda nahale kaitsev kiht.» Ka tuleks Galina sõnul külmal talvel koorimiskreemist loobuda.

Kosmeetik Galina tunneb muret selle üle, et paljud naised ei oska ei näomaski teha ega oska ka näole kreemi kanda – kreem hõõrutakse jõuliselt ja valede liigutustega kiirelt näkku, nii et nahk nutab sõrmede all. Seetõttu korraldatakse Surnumere soolakeskuses kõigile iluhuvilistele kord kuus tasuta nahahoolduskoolitust, kust saab häid nippe ka koduseks näohoolduseks. Näiteks käepärastest vahenditest – munakollasest, hapukoorest ja kohupiimast – näonaha särama paneva toitemaski valmistamiseks.

Metsamoor Irje Karjus rõhutab, et talvisel ajal ei tohiks näonahka liialt seepide ega koorimisvahenditega kuivatada, sest muidu muutub naha loomulik regulatsioon laisaks ning see soodustab nahakuivust ja tundlikkust il-

Aldo Luud

0,5 tassi vett, 0,5 tl mett. Pane angervaksaürt tassi ja vala peale keev vesi. Lase viis minutit tõmmata. Sega hulka mesi. Määri vatitupsuga nahale (nägu, kael, dekoltee). ^ Kodus saab valmistada nahale ka kaitsva ja toitva salvi, mida võib määrida ka silmaalustele.

See salv on väga mõjus ka naha talviseks kaitseks külma eest. Selle salvi valmistamiseks võta 0,25 l linaõli, 50 g mesilasvaha, 2 spl nõgese-, raudrohu- ja kummelisegu. Pane taimed sooja õli sisse, kuumuta veevannil, kurna ja lisa vaha. Hoia veevannil, kuniks vaha sulab ja villi siis kreemipurki. ^ Aeg-ajalt on nahka hea toita. Metsamoor soovitab talviseks toitvaks ja head jume taastavaks maskiks kartulipudrumaski. Selleks võta üks kartul ja pool klaasi piima. Lõika kartul neljaks ja keeda piimas pehmeks, tambi ühtlane mass.

Kanna näole, hoia 15 minutit ja pese leige veega maha.

mastiku suhtes. Irje Karjuse sõnul näitab nahk inimese sisemuse heaolu ja tervist. «Kui seest on organism korras, soolestikus vajalikud bakterid, maks ja neerud puhtad ning töökorras, siis on meie nahk võimeline ise reguleerima oma ainevahetust ning ka puhastuma, kui veidi kaasa aitame.» Seega on ka nahal mõistlik säilitada loomulikku happesust, mis reguleerib bakterite levikut.

Sestap läheb just talvel hinda looduslik naturaalne näohooldus. «Taimeürdine näosaun ja kartulipudrumask võib olla peale nahahoolduse lõbus õhtune ajaviide igavuse peletamiseks või ka hea põhjus sõbranna külla kutsuda,» kinnitab Irje Karjus, et kodukosmeetika turgutavat mõju võib märgata juba mõne protseduuri järel.

Liiatigi ei lähe kodukosmeetika valmistamine sugugi kalliks, küll aga on nahk pärast selle kasutamist kaunis ning tänulik, et tema eest on kõige naturaalsemal moel hoolt kantud.

Infoajastul on vahel raske aru saada, mis on tervislik ja mis mitte. Teadlased räägivad ühel päeval, et muna ja kohv on tervisele kasulikud, järgmisel päeval vastupidist. Milles on asi?

Nagu elus peab valitsema tasakaal, käsitleb ka teadus asju mõõdukuse piirides ehk nii munades kui kohvis, samuti ka veinis ja õlles leidub ühendeid, mis on tervisele kasulikud mõõdukas koguses. Fox News toob välja levinuimad asjad, mida tervise heaks arvatakse võivat piiramatult tarbida, kuid millega ometi võiks hoogu pidada.

AT OAPELSINIDE, ÕUNTE JA TOÖÖMI ÖÖ MIN NE. Kõik need MATITE S SÖÖMINE. kolm puu-- ja köögiärmivilja on äärmilikud, selt tervislikud, kuid samass ka happelised.

Liiga palju happelist toitu tarbidess ada võid kahjustada u ja oma söögitoru ta. Aja a mao limaskesta. ju usjooksul võivad kahju kahjusust sttta aatused neis põhjustaa vä-da haavandeid ja hieelseid seisundeid.

Väga happeline toitumine võib kaasa tuua ka reflukshaiguse, mis võib olla valulik ja mille ravi on kulukas, mis häirib und ja muid igapäevaseid tegevusi. See omakorda võib kahjustada ka hambaemaili.

Vältimaks liigset happelisust, piira apelsinide, õunte ja tomatite söömist kahele portsjonile päevas.

TREENIMINE. Enamik inimesi ei treeni piisavalt, teised pingutavad sellega jälle üle ning muutuvad igapäevasest treeningust kaalu kontrollimise eesmärgil sõltuvaks. Sageli ilmneb see koos söömishäiretega, näiteks anoreksia ja buliimiaga, mis võivad kahjustada tõsiselt nii psüühikat kui füüsist.

Muide, ka sportlased on ületreeninuna väsinud ja tujukad ja

ei suuda oma eesmärgile keskenduda.

PÄIKE. Päikesepaiste on meie peamine D-vitamiini allikas. Päikesevalgus ei tooda toitaineid otse, kuid aitab naharakkudel D-vitamiini tootmisele kaasa.

See mängib tähtsat rolli jällegi kaltsiumi imendumisel. Kui D-vitamiini tase on organismis normaalne, võtab keha toidust vastu kaks korda rohkem kaltsiumi.

Kui kaltsium ei imendu, võib tulemuseks olla osteoporoos, mille tulemuseks omakorda on sageli stress, luumurrud ja vigastused. Eriti vanematel inimestel. Ka seostatakse D-vitamiini puudust üha rohkemate haigustega.

Päikese käes viibi viibimisega p pidama sest liiga peab aga piiri pidama, pa alj lju up p palju päikest võib põhjustada nahavä avähki, vähk h muu mu hulgas nahavähki, melanoom mii. m melanoomi.

Soj S SOJA. Sojavalk on d tervislimõeldud altte kuks alternatiiviks loomsettel valkudele, loomsetele olle es ü olles ühtlasi südam t mele tervislik valik – m mõõdukas sojat atoodete tarbimine sojatoodete vere rerõhku ja kolesteaitab vererõhku n hoi roolitaset normis hoida.

K i soja j t lii lj süüa, võib Kui sojat liiga palju takis see takistada raua imendumist, b kaasa aidata aneemia mis võib tekkele. Eriti taimetoitlastel.

Peale selle sisaldab soja östrogeeni sarnaseid ühendeid, mis liigtarbimise korral võivad põhjustada emakakaelavähki. Ohutuks peetakse kaks portsjonit sojat päevas.

MAGAMINE. Nagu toit, on ka uni inimese jaoks esmatarbekaup. Ilma selleta keha lihtsalt lõpetab normaalse funktsioneerimise. Kuid nagu igat asja suures koguses, ei ole ka liiga palju und kehale hea, sest see võib suurendada riski krooniliste haiguste, teiste hulgas ka südamehaiguste tekkeks. Parema tervise nimel tasub oma und piirata üheksa tunnini.

Tugevda oma immuunsust!

Bio-Se 30 ja 90lenium + Zinc tablett i kuni

-17% EE_SelenZinc_Ad_Ohtuleht_1213_143x92

ma kuiv ja ainult õhutempekahjustab näokui vaikne pakakosmeetikute kumist vähemalt emitada igas

Levinud tegevused tervise heaks, millega võiks tegelikult piiri pidada

Pakkumine kehtib jaanuaris ja veebruaris hästi varustatud apteekides.

Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

www.pharmanord.ee

Teisipäev, 13. jaanuar 2015

12

Juuste väljalangemine teeb muret

Tervis

Kompanii New Nordic eksperdid Rootsis uurivad pidevalt juuste elutsüklit ja nende kasvamist. Kõige värskemate uuringute tulemused aitavad mõista, miks juuksed hakkavad välja langema ning aitavad leida uusi lahendusi.

T

ihedad, pikad ja läikivad juuksed on igale naisele väga tähtsad. Kahjuks hakkab 30. eluaastates juuste kasv hormonaalsete muutuste, vale toitumise või suure stressi tõttu aeglustuma. Juuste väljalangemine on ebameeldiv kogemus, mis tekitab viha, ärevust ja hirmu.

Kui organismis on puudus juustele vajalikest toitainetest ja inimest vaevab tugev stress, muutuvad juuksed tuhmiks, hapraks ja poorseks või hakkavad koguni välja langema. Ent ärge sattuge paanikasse.

Tähtis on õigel ajal hakata nende eest hoolitsema. Juuste eest hoolitsemine on sama oluline kui nahahooldus. Selleks et toetada juuste normaalset kasvu, on vaja neid õigesti toita, s.t organism peab saama juustele vajalikke toitaineid.

Juustele mõeldud Hair Volume™ õunaekstraktiga on New Nordicu ekspertide töö tulemus. Ammustest aegadest peale teatakse, et õun on väga väärtuslik puuvili. Lisaks sellele,

et õun on maitsev, sisaldab see ka mitmesuguseid kasulikke aineid. Üks neist on protsüanidiin B2, mis toidab juuste karvanääpsude rakke. Hair Volume’i tablettide koostises on ka biotiini, mida nimetatakse juuste vitamiiniks, mis toetab juuste normaalset seisundit.

Hair Volume’i tabletid võivad saada suurepäraseks juuste igapäevase hoolduse osaks, mis annab teie juustele vajalikke toitaineid. Hair Volume’i tabletid sobivad igas vanuses naistele ja meestele.

Hakake Hair Volume’i tablette tarvitama juba täna ja andke juustele aineid, mis soodustavad nende normaalset kasvu.

HOOLITSEGE OMA JUUSTE EEST Selleks et tunda rõõmu ilusate, lopsakate ja tervete juuste üle, tuleb nende eest õigesti hoolitseda ja neid toita.

Skandinaavia toidulisandi Hair Volume tablettide koostises on õuna-, põldosjaja hirsiekstrakti, aminohappeid L-tsüsteiini ja L-metioniini, vaske, biotiini ja tsinki. Tsink ja biotiin aitavad hoida juukseid tervena ja vask soodustab juuste pigmentatsiooni, s.t loomulikku värvi. Aminohape L-tsüs-teiin kuulub juuksekarva moodu-stava aine keratiini koostisse. Nimelt annab keratiin juus-

tele tugevuse ja elastsuse. Tähtis on ka mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

Kasutage Hair Volume’i tablette, kui soovite endale tihedaid ja kauneid juukseid. Ainult üks tablett päevas!

Originaalseid Hair Volume’i tablette saab osta apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.

Lisainfo telefonil NEW NORDICU internetipood 684 3838.

MU JUUKSED LANGESID VÄLJA! Maia oli šokeeritud, kui märkas duši all olles, et juuksed hakkasid salkudena välja langema. „Juukseid oli igal pool – juukseharja küljes, dušikabiinis, kampsunil. Mu juuksed muutusid õhukeseks ja hõredaks ning ma sattusin paanikasse. Õnneks avastasin Skandinaavia tabletid Hair Volume,” jutustab Maia.

Midagi tuli ette võtta „Pidin midagi ette võtma! Mäletan, et mu emal hakkasid juuksed välja langema, kui ta oli veel üsna noor. Peanahal oli paiguti täiesti juuksevabu kohti. Vaatamata sellele, et juuksed kasvasid uuesti, ei olnud need enam nii tihedad ja terved. Juuksed on oluline osa mu välimusest ning ma ei tahtnud, et minuga juhtuks sama lugu, mis mu emaga.”

Avastas Hair Volume’i tabletid

„Otsustasin proovida uusi Hair Volume’i tablette. Pole mingit kahtlust – pärast seda, kui hakkasin neid tablette tarvitama, muutusid mu juuksed tugevamaks ja tihedamaks. Olen väga rahul.

Kõik muutus tänu ühele tabletile päevas, mis sisaldab minu juuste jaoks nii vajalikke toitaineid.”

Proovige neid tablette! „Olen veendunud, et mittetäisväärtusliku toitumise, vanuse ja igapäevase stressi tõttu puutuvad paljud naised kokku juuste väljalangemise ja hõrenemise probleemidega. Kuid paljud neist ei tea, mida teha ning lepivad oma saatusega. Kõige tähtsam on minu arvates teha õige otsus õigel ajal. Mul on hea meel, et saan teistelegi tutvustada imelisi Skandinaavia päritolu Hair Volume’i tablette.”

Kas teil on

esinenud infarkti

! u u k e s i v r e T t! n s e o e r e s a i v u r Jaan aeg hoolitseda te Parim

Klassikaline ravipakett (7 päeva) hinnaga al. 275 € (tavahind 330 €) inimene Aktiivne puhkus (5 päeva) hinnaga al. 190 € (tavahind 285 €) inimene Päev Värska kuurordis hinnaga al. 30 € (tavahind 42 €) inimene Eripakkumised kehtivad 11.01–13.03.2015 või kuni vabu kohti jätkub!

või insulti?

Kui jah, siis võite osutuda sobivaks kliinilise uuringu jaoks, mis soovib teada saada, kas uuritav ravim võib vähendada kardiovaskulaarsete sündmuste riski.

Te võite osutuda sobivaks, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: t WBOVT o BBTUBU t EJBHOPPTJUVE TàEBNFJOGBSLU WÜJ JOTVMU Kui olete käesolevas uuringus osalemisest huvitatud, siis arutab uuringuarst Teiega läbi ka teised uuringusse sobivad tingimused.

Ainult uuringuarst saab otsustada, kas olete uuringus osalemiseks sobiv või mitte.

HUVI KORRAL VÕI TÄPSEMA INFORMATSIOONI SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA PÄRNA KLIINIKUSSE TELEFONIL 680 2000 ASUME TALLINNAS, J. PÄRNA 4.

OLEME AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL 8.00–17.00

Lisainfo ja broneerimine: info@spavarska.ee või telefonil 799 3901 Väike-Rõsna küla, Värska vald 64034 Põlvamaa

www.spavarska.ee

Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23. „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.