Tervis 06. mai 2014

Tervis

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 6. mai 2014

Toimetaja: Kersti Eero | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Teisipäev, 6. mai 2014

2

KAS TEIL ON OLNUD OSTEOPOROOTILIST LUUMURDU REIELUUKAELAS VÕI SELGROOLÜLIKEHAS? Kutsume osalema naisi rahvusvahelises kliinilises teadusuuringus, kes vastavad järgmistele kriteeriumitele:

Päikesekaitsek pigem kasulik v Aastakümneid on arstid soovitanud oma nahka kahjuliku päikesekiirguse eest kaitsta päikesekreemidega. Nüüd on seisukohad muutunud: selgub, et paljud päikesekaitsekreemid teevad meile kasu asemel hoopis kahju.

Vanus 55 - 90 aastat; Diagnoositud osteoporootiline luumurd selgroolülikehas või viimase 2 aasta jooksul reieluukaelas; Ei ole alustanud spetsiifilist osteoporoosi ravi.

Uuringuplaanis määratud protseduurid/uuringud ja uuringuravimid on osalejatele tasuta. Sõidukulud kaugemalt uuringus osalejatele kompenseeritakse.

Nimelt võib suur hulk praegu turul olevatest päikesekaitsekreemidest nahavähki haigestumise riski hoopis suurendada, selgitab nahaarst Mike Hart Huffington Postis.

Nahavähi peamised tekitajad on päikeselt tulevad UVAja UVB-kiirgus, samuti suurendavad riski suitsetamine ja solaariumid. Kuid ohutud pole ka päikesekaitsekreemid – need sisaldavad küll päikesekiirguse eest kaitsvaid komponente, kuid need samad koostisained võivad iseenesest nahavähki põhjustada.

Huvi korral või täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda Pärna Kliinikusse: J.Pärna 4, Tallinn, tel. 680 2000, e-kiri: ccbr.tallinn@ccbr.com Oleme avatud esmaspäevast reedeni kella 8.00-17.00.

Vastutav uurija on dr. Ivo Valter

Uuring on heaks kiidetud Tartu Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis.

(Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr.23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustab teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele”).

Päikesekaitsekreem saab peagi 75aastaseks

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget…?

Tõenäoliselt olete

Tervis

Päikesekaitsekreemi leiutas 1940. aastal Franz Greiter. Põhikomponendiks oli toona tsinkoksiid, mis moodustab nahale kaitsva kihi. Toime on sisuliselt sama, mis pikkade varrukatega särgil – see jääb kihina nahale ega lase päikesekiirgusel nahka tungida, kaitstes seeläbi mõlema ohtliku kiirguse eest. Kuna tsink ei imendu nahka, ei ärrita see seda, ei põhjusta allergiat ega muid nahaprobleeme.

Aga kui tsink on nii efektiivne ja kõrvaltoimeteta, miks seda siis tänapäeval ei kasutata?

Peamiselt sellepärast, et kuna tsink, nagu öeldud, ei imendu, on selle kasutamine kohutavalt ebameeldiv, jättes nahale määriva kihi.

Kuna nüüdisaegsed päikesekaitsekreemid imenduvad, siis ka kõik selles sisalduvad kahjulikud koostisained jõuavad otse vereringesse ja mõjutavad seeläbi kogu keha. Enamik müügil olevaid kreeme sisaldab suurel hulgal parabeene, mis suurendavad rinnavähiriski ja mõjutavad meeste viljakust ehk teisisõnu – need mõjutavad nii mees- kui naissuguhormoone.

Paljud päikesekaitsekreemid sisaldavad ka oksübensooni ja retinüülpalmitaati, mis küll tõesti kaitsevad päikesekiirguse eest, kuid samas on need ained iseenesest organismile kahjulikud. Esimene neist põhjustab igasuguseid nahahaigusi, näiteks nõgestõbe ja kontaktdermatiiti. Teine koos UVA-kiirgusega tõstab nahavähki haigestumise riski.

Uuringutulemused on ses osas erinevad. Lundi ülikoolis

aastatel 1995–1997 läbi viidud uuringust selgus, et inimesed, kes kasutavad päikesekaitsekreemi, põevad suurema tõenäosusega melanoomi kui need, kes ei kasuta. Samas, nagu tõdesid autorid, võib põhjus peituda selles, et need, kes päikesekaitsekreemi kasutavad, veedavad teistest rohkem aega päikese käes.

Kaitsekreemi asemel mineraalpuuder Peale tavapäraste – ja tõenäoliselt kahjulikele – päikesekaitsekreemide on mitmeid teisi viise, kuidas end päikesekiirguse eest kaitsta. Ühe võimalusena soovitatakse uuenduslikku tsinksalvi, mille toime ei erine traditsioonilisest, kuid mis ei määri nagu tema eelkäija kolmveerand sajandit tagasi.

Samas ei imendu ka see nahka ega kahjusta tervist. Kuid vältida tuleks spreisid, sest tsingi sissehingamine võib kahjulik olla.

Paraku pole tsingipõhised kreemid eriti levinud, sest need on suhteliselt kallid ja inimesed ei oska neid väärtustada, sest teadmisi päikesekaitsekreemide seosest nahavähiga napib endiselt. Üks võimalus on kaitsekreemide asemel kanda suvel nahale hoopis õhukese kihi mineraalpuudrit, sest enamik neist sisaldavad samuti tsinkvõi titaandioksiidi. ≤ ANNA-LIISA METS

siis üks vähestest, kes veel ei tea nanotehnoloogilise toote NANOHAP™ positiivsest toimest.

Arst: valu on organismi app Selle sini-valgetes kapslites olevad üliväikesed (nano)osakesed mõjuvad kiiresti nii noorematele inimestele kui ka juba vanematele, pikaajaliste kaebuste korral.

LÜHIKOKKUVÕTE NANOHAP™ kasutamise kogemusest:

t mõjutab hormoonide kaudu mitmete elutähtsate organite ja süsteemide tööd

t segavate vaevuste oluline vähenemine või täielik kadumine ja vabam liikuvus nii liigestes kui selgroos on just see, mida igaüks sellises situatsioonis sooviks

t ei kuulu oma kehaomase koostise (Ca10(PO4)6(OH)2 ) tõttu ravimite kategooriasse

t aitab organismil tagada konstantset kaltsiumihulka veres, hoides seetõttu luud, hambad, küüned ja juuksed tugevad

Medicate Est OÜ

t bioloogiliselt sobivad nanokristallid toimivad kahjulike kõrvalmõjudeta t positiivset kogemust Eestis on juba viies aasta! (vt. ka kodulehelt rubriiki TAGASISIDE)

Saadetis tuleb Teile otse kodupostkasti!

Internetis saab ostu teha kodulehelt www.nanohap.eu, telefonitellimused ja info 5567 0607

Kindlasti ei tohiks valu leevenduseks süüa peotäite kaupa valuvaigisteid, rõhutab Ida-Tallinna keskhaigla valuravikabineti tohter ja Eesti Valu Seltsi president Boris Gabovitš.

Millise valu puhul peaks inimene muretsema hakkama ja millal on tegu kroonilise valuga? Doktor Gabovitši (pildil) sõnul loetakse krooniliseks sellist valu, mis on inimest vaevanud üle kuue kuu. Operatsioonijärgne valu peaks leevenduma kahe kuu jooksul, seljavalu kolme kuu möödudes. Kui aga vaevused ei kao ka poole aastaga, tuleks perearsti poole pöörduda.

Kindlasti pole mõtet valu leevenduseks süüa peotäite kaupa valuvaigisteid, mida apteegi kä-

simüügist osta saab. Selle asemel, et sama valu pärast juba kolmandat-neljandat korda apteeki valuvaigistit ostma minna, tuleks tohtri sõnul sammud seada pigem perearsti juurde. «Valuvaigisti on mõeldud selleks, et mitte elada valuga, aga mitte selleks, et valu peita,» rõhutab Gabovitš, et valuvaigisti ei asenda arsti.

«Valu on organismi appikarje.

Selle mahasurumine põhjusi teadmata on mõttetu, aga inimene jõuab arsti juurde reeglina alles siis, kui muudmoodi enam kuidagi ei saa. Nii et selle asemel, et valuvaigistite toel elada, pöörduge perearstile ning vajadusel suunab tema juba edasi eriarstile,» on Gabovitši sõnul esmatähtis valu põhjused välja selgitada, alles siis saab seda ka leevendada.

«Suhtumine valusse on aja jooksul muutunud,» tõdeb doktor Gabovitš. Ka on viimaste aastakümnetega tema sõnul patsientide arv kordades tõusnud – seda eelkõige just eluea tõusu ja sellest tulenevate krooniliste haiguste kasvu tõttu.

Sest enamasti ongi valu kui selli-

Tervis

Teisipäev, 6. mai 2014

3 PantherMedia/Scanpix

kreem: kas või kahjulik?

Päikesekaitset saab ka toidust Teadlased on välja selgitanud, et peale päikesekaitsekreemide saab päikesekahjustusi vältida ka õige toitumise abil. Vähe sellest, et teatud toiduained kaitsevad ka meid p päiäi kesekahjustuste eest – need aitavad ka juba kahjustunud rakkudel taastuta? da ja seeläbi vähi teket ennetada. Mis siis aitaks päikese eest kaitsta?

Beeta-karoteen – leidub bataadis, spinatis ja enamikes kollastes või oranžides puu- ja köögiviljades.

Lükopeen – leidub tomatites, arbuusis, papaias, greibis, punases kapsas.

Luteiin – leidub spinatis, hernestes, Brüsseli kapsas, suvikõrvitsass ja a brokolis.

Polüfenool – leidub rohelises ja mustas tees, rosmariinis, tüümianis, oregaP nos, no o küüslaugus. Inimesed, kes joovad päevas vähemalt tassitäie teed, põevvad väiksema tõenäosusega melanoomi.

Flavonoidid – leidub tsitruselistes, eriti nende koores.

C-vitamiin – leidub sidrunis, maasikates, kiivis.

C Head rasvhapped – leidub lõhes, igasugustes mereandides, pähklites.

H

Milline kiirgus on nahale ohtlik?

Nahale mõjuvad kahjulikult UVB-, UVA- ja UVC-kiired, kuid viimased maapinnani ei jõua. ^ UVB-kiirgus tungib läbi vaid naha peamisest kihist ehk marrasnahast, kuid põhjustab päikesepõletust ja suurendab nahavähki haigestumise riski. Inimese DNAd mõjutades võib tekitada geenimutatsioone, mis põhjustavad kortsude teket ja naha enneaegset vananemist, sest vähendavad selle elastsust ja kollageenisisaldust.

Moodustab 5% ultraviolettkiirgusest. ^ UVA-kiirgus seevastu tungib sügavamale nahka ja vähendab selle hapnikusisaldust ning mõjut mõjutab seeläbi samuti meie DNAd. Mo Moodustab 95% ultraviolettkiirgusest ja selle e eest ei kaitse ka aknaklaas.

Seega päikesekaitsekreemi valides tuleks e eelistada sellist, mis kaitseb nii UVB- kui ka U UVA-kiirguse eest.

Milliseid kaitsevahendid veel aitavad?

Oma nahka saad päikese eest kaitsta, kui: ^ kannad õhulisi pikkade varrukate ja säärtega rõivaid ^ kannad laia äärega kübarat või muud nägu varjavat peakatet ^ kannad päikeseprille ^ väldid otsest päikesevalgust, eriti kella kümnest hommikul neljani pärastlõunal ^ ei käi solaariumis ^ jälgid päikese intensiivsuse kohta avaldatavat infot

SINU NAHA HEAKS!

t Beeta-karoteen on A-vitamiini looduslik provitamiin t A-vitamiin aitab hoida nahka, nägemist ja limaskesti normaalsena t Toodetud vastavalt GMP nõuetele

ikarje, seda ei tasu kunagi alahinnata Pärnumaal elav Maire Eha teab omast kogemusest, et peavalu ei ole naljaasi. Kuigi naine ütleb, et suhtus varem peavalusse kui haigusesse skeptiliselt, teab ta nüüd, et tegu on igapäevaelu ja suhtlemist tõsiselt häiriva tervisemurega. «Minu peavalud algasid juba üle 15 aasta tagasi ning alguses kannatasin päris pikka aega. Siis otsustasin, et samamoodi enam kohe kindlasti edasi ei saa ning läksin perearsti vastuvõtule, kes suunas mind edasi neuroloogi juurde. Minu peavalu tunnusteks olid valuhoo alguses sähvimine silmade ees ja nägemishäired, mis vahel võisid kesta kuni mitu päeva. Mul diagnoositi auraga migreen. Õnneks sain abi ning praegu kimbutavad mind peavalud vaid mõni kord aastas.»

ne mõne muu haigusega kaasnev vaevus. «Eelkõige seisame selle eest, et ravi oleks võimalikult valutu. Ka operatsiooniga ei pea tingimata kaasnema valu, seepärast

aitame inimestel valida taastumisperioodiks sobiva valuravi,» räägib doktor Gabovitš haigla patsientidega tehtavast valuravikabineti igapäevatööst. Aga valu-

kui inimene vajab puusaproteesi, aga operatsioon on aasta pärast – ometi elada on tarvis ju täna! Või võtame puukborrelioosijärgsed närvivalud – hiljem käib inimene end kord aastas meile näitamas,» ei saa doktor Gabovitši sõnul öelda, kui kaua valuravi kestab.

Vahel tuleb valuarstile appi ka psühholoog, psühhiaater või taastusraviarst, teinekord läheb tarvis ka sotsiaaltöötajat. «Seda juhul, kui selgub, et füüsilise valu taga peitub tegelikult hoopis mõni hingeline läbielamine, millest ei ole üle saadud,» ütleb doktor Boris Gabovitš. Valu on tema sõnul subjektiivne ning vahel võib juhtuda, et selle põhjus ei peitugi mõnes haiguses, vaid hoopis emotsionaalses seisundis, mis peegeldub füüsilises valus. ≤ KADRI PENJAM

www.pharmanord.ee EE_Caroten_Ad_Ohtuleht_0414_94x380

MAIRE EHA: «Sain abi ja peavalu kadus!»

ravikabinetti satuvad inimesed ka pere- või erialaarsti saatekirjaga, enam levinud kaebusteks lülisambavaevused, samuti selja-, nimme- ja kaelavalu. Selliste elustiilist tulenevate kaebustega inimeste hulk on viimastel aastatel kasvanud. «Kuigi paljud meie patsiendid on keskeakünnise ületanud, on ka noorte patsientide arv suurem, kui võiks olla,» toonitab doktor Gabovitš. «Noored peaksid end rohkem liigutama, füüsilist trenni tegema, toituma õigesti, vähem arvutis istuma ja passiivset elu elama – sel juhul oleks ka seljalihased tugevamad,» nimetab ta tervislikku elustiili investeeringuks tulevikku.

«On haigusi, mida saame välja ravida ning on haigusi, mida välja ravida ei saa, kuid me saame aidata koos haigusega elada. Näiteks

Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

Euroopas vaevab tööstress viiendikku töötajaid ning 50–60 protsenti töölt puudutud päevadest on seotud stressiga.

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri aruandest selgub, et peamised stressorid on seotud uute töölepinguvormide, töökohaga seonduva ebakindlustunde, töö intensiivistumise, kõrgete emotsionaalsete nõudmiste ning töö- ja eraelu tasakaalustamatusega.

Stress on teine kõige sagedasem tööga seotud tervisemure, mis 2005. aastal mõjutas 22 protsenti töötajatest. ÕL

NAHAVÄHK: EESTIS AASTAS ÜLE 1000 HAIGESTUNU Viimase 10 aasta vältel on melanoomi haigestumus Eestis kasvanud lausa poole võrra, rõhutas Eesti Vähiliit eilsel melanoomi esmaspäeval. Päeva tähistatakse kogu Euroopas.

Melanoomi uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt seitsmel mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta.

Euroopa keskmine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta.

Nahavähki avastatakse meil aastas pisut üle 1000 juhu.

Kuigi tegu on vähiga, mida on võimalik varakult avastada, on suremus nahavähki ja eelkõige melanoomi kõrge.

Kuigi meestel esineb nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem. Selle peamiseks põhjuseks on haiguse liiga hiline avastamine. ÕL



Tervis Arno Saar

Asend, mis on kõigi nutiseadmete omanike lemmik ja vaenlane, võib põhjustada peavalu, lülisambalülide vale asendit ja jalgade x-asendit.

Moodsa aja haigused «Elustiilihaigusi tuleb muudkui juurde, ja kahjuks juba lastel,» tõdeb KI Therapy OÜ füsioterapeut Kaia Otti, kelle poole pöörduvad patsientidest enam kui pooled elustiilist põhjustatud kaebustega.

≤

KERSTI EERO KERSTI.EERO@OHTULEHT.EE

«Inimene läheb töölt või koolist koju ja istub mõnusalt diivaninurka. Lemmikasend on ühel puusal, jalad enda all. Tihti jäädakse sinna diivaninurka terveks õhtuks, vahepeal käiakse vaid köögis ja kempsus,» kirjeldab füsioterapeut Kaia Otti paljude tä-

napäeva inimeste tüüpilist elustiili.

«Selle asendiga sunnitakse keha ju mitmeks tunniks talle ebaloomulikku asendisse. Järgmisel õhtul kõik kordub ja kui see igapäevane koolutamine lõpuks vilja on kandnud, on inimene pahane, et miks tal selg valutab ja miks tal puusad valutavad või miks põlved valutavad või miks pea va-

Diabeedihaige vajab toiduga saadavale lisaks erinevaid vitamiine ja mikroelemente Diabeet ehk suhkurtõbi on ainevahetushaigus, mis mõjutab kogu organismi.

Selle kroonilise haigusega kaasneb mitmete elutähtsate vitamiinide puudujääk.

Teadlased on tuvastanud, et 75% diabeedihaigetest tekib B1-vitamiini puudus. Lisaks sellele vajab diabeetik tavapärasest enam ka vitamiine B2, B6 ja B12. B-grupi vitamiinid parandavad süsivesikute aine-vahetust ja kaitsevad veresooni ja närvi-rakke kahjustuste eest. Suhkurtõvehaigetel täheldatakse sageli ka biotiinipuudust. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv biotiin osaleb glükoosi muutmises glükogeeniks ning alandab veresuhkru taset organismis.

Diabeedi korral esineb organismil raskusi ß-karoteeni muundamisel bioloogiliselt aktiivseks vitamiiniks A. Selle tõttu vajab diabeedihaige ka seda vitamiini rohkem kui ta toidust saab.

Kuna veresuhkru taseme kõrgenemisega kaasneb oksüdatiivne stress, vajab organism sellega toimetulekuks suuremas koguses antioksüdante. C, E ja A vitamiinid on võimsad antioksüdandid, mis kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi laastava toime eest.

Kroonilise haigusega toimetulekuks on hädavajalik, et organism saaks piisavas koguses erinevaid mikroelemente. Diabeedi puhul on neist väga olulised tsink ja kroom.

Tsink osaleb väga paljude ensüümide töös ning aitab hoida nahka normaalsena. Kroom aitab hoida normaalset vere glükoosi taset.

Diabeedihaige jaoks on parimaks lahenduseks selline vitamiinipreparaat, mis sisaldab kõiki eespoolmainitud komponente. Sellise vitamiini- ja mineraalainete kompleksi kasutamisel ei ole vaja neelata mitmeid erinevaid tablette või kapsleid, piisab vaid ühest tabletist ööpäevas.

Täiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti. Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee

lutab,» tõdeb Kaia Otti, et inimesed ei teadvusta endale, kui palju tunde nad nädalas ja kuus teleri ees keha koolutavad. Pole ka ime, sest inimene ei kurda ebamugavust või valu mitte diivanil istudes, vaid hoopis sealt lahkudes.

«Keha ei jaksa enam sirges asendis olla, sest lihased ja liigesed ühelt poolt välja veninud ning teiselt poolt kokku tõmmanud,» selgitab füsioterapeut.

Inimene võib seda deformatsiooni tunda pea- või turjavaluna, samuti võivad tal käed valutada või sõrmed «ära surra».

«Paljud ütlevad, et justkui sipelgad jookseks mööda käsi, sõrmedeni välja. Teistel tekib sipelgate

jooksmise tunne jalgades või varvastes,» rõhutab Otti, et kõik need vaevused on inimene ise endale tekitanud, mõnuledes tunde diivaninurgas ja sundides nii selgroolülid ning liigeseid ebaloomulikku asendisse.

Valud ilmnevad paari aasta jooksul Kui kaua kulub, enne kui eelkirjeldatud vaevused avalduvad, sõltub küll inimesest, aga mitte niivõrd tema kehakaalust. Kõige vastuvõtlikumad on elustiilihaigustele kindlasti lapsed. «Kasvav organism hakkab end kiiresti ette antud asendisse koolutama, see

Kõik diabeedihaiged vajavad toiduga saadavale lisaks vitamiine A, C ja E, mikroelementidest tsinki ja kroomi ning B-grupi vitamiine.

Kõiki neid vitamiine ja mikroelemente sisaldab õigetes kogustes

Diabetiker-Vitamine - vitamiinide ja mikroelementide kompleks, mis on välja töötatud spetsiaalselt diabeedihaigete jaoks, kuid sobib multivitamiinipreparaadina hästi ka tervetele inimestele.

Mais

Südamea ja Apothpeteegis kas soodushin

naga!

Soovituslik annustamine: 1 tablett ööpäevas, pärast sööki.

Diabeedihaigele soovitatakse seda toidulisandit kasutada pidevalt. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist.

REKLAAMTEKST

VIIENDIK EUROOPLASI TÖÖSTRESSIS

‡

Teisipäev, 6. mai 2014

Selg sirgu

PantherMedia/Scanpix

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

4

Tervis

Teisipäev, 6. mai 2014

5 PantherMedia/Scanpix

IgaĂľhtune Ăźhel puusal lamamine on halb harjumus, mis viib luu- ja lihaskonnaprobleemideni.

on nagu bonsai vormimine. Siinkohal ei saa sßßdistada diivanit ega telerit, probleem tekib seal veedetud ajast ja asendist, rþhutab Otti. Lastel ja osadel täiskasvanutelgi piisab vaevuste tekkeks vähemast kui kahest aastast. Aga muidugi sþltub kþik sellest, kui palju aega mingis sundasendis olla ning kui aktiivselt see inimene oma aega väljaspool diivanit veedab, deformeerib þhtu diivanil tublit trenniinimest fßsioterapeudi sþnul märksa vähem kui spordivihkajat. Hea treener paneb suurt rþhku ßhtlasi sellele, et inimese parem ja vasak kehapool oleksid suutelised tegema ßhesuguseid liigutusi ßhesuguse jþuga. Kuigi regulaarne trenniskäimine aitab

kindlasti ilusat rßhti hoida, mþjutavad kolm-neli tundi kägaras diivaninurgas pikemas perspektiivis siiski kþiki, hoiatab Kaia Otti.

Valutav pÜial viitab telefoninäppimisele Telefonide ning sßle- ja tahvelarvutitega kipuvad end sundasendisse unustama eeskätt lapsed ja noored. Et tahvel pßsiks sellises asendis, et seal saaks ringi surfata, toetatakse see pþlvedele. Pþlved koos, kannad lahus asendis saavad eelkþige kannatada pþlvesidemed, aga ka selg ja kael, sest ette alla suunatud pilk tekitab kaelalihastes suure pinge ning on sageli pingepeavalu-

Jalg istmiku all vĂľi jalg Ăźle pĂľlve istumine vĂľib viia selleni, et Ăźks puus tundub olevat kĂľrgemal kui teine.

de pþhjuseks, räägib Otti ja soovitab siinkohal tþmmata paralleeli telliskiviga. Seiske pßsti, vþtke kätte telliskivi ja kþverdage käsi ette 90kraadise nurga alla. Näete, kui kiiresti käsi ära väsib. Aga inimese pea kaalub samuti umbes viis-kuus kilo, kuid kaelalihastele me puhkust ei anna. Kui keegi käsiks tund aega telliskivi liikumatult käes hoida, hakkaksite kohe protesteerima, et ma ju ei jaksa, aga miks siis kael peab jaksama? soovitab fßsioterapeut sama igaßhel ka endalt kßsida. Poolistukil asendis voodis raamatut lugedes varitsevad lßlisammast ning pþlve- ja kaelalihaseid samad ohud kui arvutis

surfates. Suur koormus langeb ka alaseljale, turjale ja kaelale.

Seepärast kuluks ära kolm suurt patja. Ăœks padi tuleks panna kaela taha, teine alaselja taha ja kolmas pĂľlvede alla, et lihaspinged saaks alaseljalt ja kaelalt maha,Âť Ăľpetab Kaia Otti.

Diivani asemel istu täispuhutavale pallile Telefonimängud ja pidev sþnumite saatmine panevad tema sþnul päris suure koormuse ka pÜidlaliigestele. Lapse valutavad pÜidlad on sageli just märk sellest, et palju on tekstitud vþi mänge mängitud. Kodus sÜÜgilauas ei tasuks jala peal istuda ega kontoris istu-

des jalga ßle pþlve panna. Need asendid pþhjustavad lßlisamba skolioosi ehk selgrookþverusi, lihaspinged mþjuvad kurnavalt ka liigestele. Peale selle kipub osa kontoriinimesi istuma ainult tooli serva peal, sest neile on kuskilt meelde jäänud, et istuma peab hästi sirge seljaga. Ees serva peal istudel läheb aga selg hoopis väga nþgusaks, lihased ei tee enam tÜÜd, vaid kogu keha raskus langeb nimmelßlide peale, hakkab sellest fßsioterapeudi sþnul omakorda alaselg valutama. Sirge selg ei vþrdu nþgus selg, sirge selg on ikka see, kui lihased teevad tÜÜd. Kui istuda tooli peal, siis tuleks kujutada ette, et tþmbad naba sisse ja venitad ennast kaks sentimeetrit pikemaks, teeb Otti sirge selja puust ja punaselt selgeks. Kui ise mitte midagi oma tervise heaks ei tee, siis ei saa ka pärast imestada, et paranemist pole märgata. Ja kui ikka valutab, siis tuleks konsulteerida fßsioterapeudiga vþi oma treeneriga, kes vaataks rßhi ßle ja soovitaks vajalikud harjutused. Ikka selleks, et lihased saaksid teha oma tÜÜd ja toestada luustikku, rþhutab fßsioterapeut Kaia Otti, et ainult see, kes teeb trenni ja hoiab oma lihased tÜÜkorras, jaksab ka tÜÜtada ning tegelda oma perekonna ja hobidega. Esimese sammuna soovitab ta televiisorit vaadates vþi arvutis surfates diivani asemel istuda suurele täispuhutavale pallile, mis ei luba lihastel minutitki laiselda – vastasel juhul leiab inimene end järgmisel hetkel pþrandalt pikali.

NAER ON SUUREPÄRANE RAVIM Naer vþib aidata stressihormooni mþju organismis vähendada. Kortisooli kþrgenenud taset seostatakse kþrgvererþhu, sßdamehaiguste ja diabeediga.

Naermine vĂľib vähendada eelnimetatud haigustesse haigestumise riski, kirjutab UPI. USA Loma Linda Ăźlikooli teadlased näitasid eakatele katsealustele 20minutilist naljavideot. Ăœhes grupis olid terved, teises eakad, kellel diagnoositud diabeet. MĂľlemad grupid pidid tegema teste seoses mälu, Ăľppimis- ja meenutusvĂľime ning nägemisega. Kolmandale grupile tehti samad katsed, ent neile ei näidatud videot. Katse lĂľpus avastati, et naljafilmi näinud grupiliikmetel oli kortisoolitase organismis oluliselt vähenenud, ka mälu oli neil parenenud. Ohtuleht.EE

65

protsenti maailma rahvastikust elab riikides, kus Ăźlekaal ja rasvumine tapab rohkem inimesi kui alatoitlus.

REKLAAMTEKST

Punane ja vĂľimas...

-! ( " * '( . $" ! %' %.!* ' ' " (' ( '))' ) " # ' " ! !)' ()&' " ' .! ! " ()! ! .! %'! # # ' -& ! , + %)# # *- *. " ' $$" %' ! ' % " ( &* ( " ! .! ! %' %.!* '( ! ( ' !! %-& '( ( ' ')!

Red Oili kapslid ($ ( # + $$" & '* %% KalaĂľlikapslid

TursamaksaĂľli

Need on Ăźhed tähtsamad keha ehitusmaterjalid, mida inimkeha ise ei sĂźnteesi. ÂŽÂŽÂ?äĴȹžȹ—Ž’Â?ȹ‘Š™™Ž’Â?ǰȹ–’Â?Šȹ—’–ŽÂ?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą ŠœŽ—Â?Š–ŠÂ?žÂ?ÂŽÂ”ÂœČą ›ŠœÂ&#x;‘Š™ŽÂ?ÂŽÂ”ÂœÇ°Čą ™ŽŠ‹ȹ ”Ž‘Šȹ ÂœÂŠÂŠÂ–ÂŠČą Â’Â?Šȏ™§ŽÂ&#x;ÂŠÂœÂŽČą Â?˜’Â?žÂ?Šǯȹ ä’Â?ÂŽČą ˜•ž•’œŽ–ŠÂ?Čą —Ž’œÂ?Čą ›ŠœÂ&#x;‘Š™ŽÂ?ÂŽÂœÂ?Čą Â˜Â—Čą Čą ÇťÂŽÂ’Â”Â˜ÂœÂŠČŹÂ™ÂŽÂ—Â?ŠŽŽ—‘Š™Žǟȹ “Šȹ Čą ÇťÂ?Â˜Â”Â˜ÂœÂŠČŹ Â‘ÂŽÂ”ÂœÂŠÂŽÂŽÂ—Â‘ÂŠÂ™ÂŽÇźÇŻČą ›ŠŽÂ?ÂžČąÂ˜Â—ČąÂ?ŽŠÂ?ŠǰȹŽÂ?ȹ—ŽŽÂ?Čą ‘Š™™ŽÂ?Čą Â˜Â—Čą ˜•ž•’œŽÂ?Čą ÂœĂťÂ?Š–Žȏȹ “Šȹ Š“žÂ?ÂŽÂ?ÂŽČŹ vuses ning aitavad säilitada normaalset nägemist.

Red Oili

ÂŽÂŽČą Â˜Â—Čą žžŽȹ ™ä•Â&#x;Â”Â˜Â—Â—ÂŠČą ˜˜–ŽÂ?Šȏřȹ Š••’ȏ Â”ÂŠÂœÇŻČą Â›Â’Â•Â•Â’Ă¤Â•Â’ÂœČą ˜•ŽÂ&#x;Š’Â?Čą ˜˜–ŽÂ?ÂŠČŹĹ™ČŹÂ›ÂŠÂœÂ&#x;ČŹ ‘Š™™Ž’Â?Čą ˜–ŠœÂ?Š‹ȹ ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Čą ‘§œÂ?Â’Ç°Čą Ž›’ȏ nevalt kalaĂľlist moodustavad need Â?˜œÂ?˜•’™’’Â?Â’Â?ÂŽČą Â”Â˜Â–Â™Â•ÂŽÂ”ÂœÂ’ÇŻČą ˜–ŽÂ?Šȏřȏ Â?˜œÂ?˜•’™’’Â?Â’Â?Čą œ’œŽ—ŽÂ&#x;ŠÂ?Čą ”Ž›Â?Ž–’—’ȹ ›Š”ȏ ”žǯȹ Ž•ȹ Â™Ă¤Â‘Â“ÂžÂœÂŽÂ•Čą Â˜Â—Čą ”›’••’œÂ?Čą ™§›’Â? ˜˜–ŽÂ?ÂŠČŹĹ™ČŹÂ›ÂŠÂœÂ&#x;‘Š™ŽÂ?ÂŽČą ˜–ŠœÂ?Š–’—Žȹ Â&#x;§Â?Šȹ ‘ŽŠǯȹ Â›Â’Â•Â•Â’Ă¤Â•Â’ÂœČąÂ•ÂŽÂ’Â?ÂžÂ‹ČąÂœÂŠÂ–ÂžÂ?Â’ČąÂ&#x;§Â?ŠȹÂ?žÂ?ÂŽÂ&#x;ŠÂ?Čą

antioksĂźdanti astaksantiini, mida ei ole kalaĂľlis.

äÂ?”Žȹ ĂťÂ”ÂœČą Â”ÂŠÂ™ÂœÂŽÂ•Čą ™§ŽÂ&#x;ÂŠÂœČą Â”Â˜Â˜ÂœČą Â&#x;Â§Â‘ÂŽÂœÂŽČą Â&#x;ÂŽÂŽÂ?Šǯȹ ž’ȹ Â?Š›Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ÂŽČą Red Oili esimest korda, vĂľtke —Ž•“Šȹ—§Â?Š•ŠȹÂ&#x;§•Â?ÂŽÂ•ČąÂ”ÂŠÂ”ÂœČąÂ”ÂŠÂ™ÂœÂ•Â’Â?ȹ™§ŽÂ&#x;ÂŠÂœÇ°ČąÂŽÂ?ȹ•žžŠȹ Â”ÂŽÂ‘ÂŠÂœČą Čą Â&#x;Š“Š•’”Žȹ ˜˜–ŽÂ?ÂŠČŹĹ™ČŹÂ›ÂŠÂœÂ&#x;‘Š™ŽÂ?ÂŽÇ°Čą Čą “Šȹ

Ç°ČąÂ?ÂŠÂœÂŠÂ”ÂŠÂŠÂ•ÇŻ

›’••ȹ ǝ•ŠÂ?’—Šȹ ”ȹ Euphausia superba Š—Šǟȹ Â˜Â—Čą väike krevetisarnane koorikloom – ookeaniÂ?ÂŽČą ÂœÂžÂžÂ›Â’Â–ÂŠČą Â‹Â’Â˜Â–ÂŠÂœÂœÂ’Čą –˜˜Â?žœÂ?Š“Šǯȹ ›’••’ȹ ™ÝÝÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą 䞗Šȏ

§§–Ž›ŽœÂ?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą Â˜Â—Čą –Ž’Žȹ ™•Š—ŽŽÂ?’•ȹ ”ä’Â?ÂŽČą ”Ý•–Ž–ȹ “Šȹ ™ž‘Â?Š–ǯȹ ›’••’ȹ ™Ý݊Â&#x;ŠÂ?Čą Norra kalurid uusima tehnoloogiaga Â&#x;Š›žœÂ?ŠÂ?žÂ?Čą •ŠŽÂ&#x;ČŹÂ&#x;Š‹›’”žÂ?Šǯȹ ÝÝÂ?žÂ?Čą ”›’••ȹ Â?ĂŁĂŁÂ?Ž•Â?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą ˜Â?ÂœÂŽÂ”Â˜Â‘ÂŽÇ°Čą œŽŽ™§›ŠœÂ?Čą Â˜Â—Čą —Â?Š›”Â?’”Šȹ ”›’••’ȹ 䕒ȹ —’—Â?Čą ÂœÂŽÂ•Â•ÂŽÂœČą leiduvad toimeained kĂľrgeima kvaliteediga.

Red OilČą Â˜Â—Čą •˜˜Â?žœ•’”ž•Â?Čą Â™ÂžÂ‘ÂŠÂœÇŻČą —Â?Š›”ȏ Â?’”Šȹ ”›’••’ä•’ȹ œ’œŠ•Â?Š‹ȹ •˜˜Â?ÂžÂœÂ•Â’Â”Â”ÂžČą Š—Â?Â’Â˜Â”ČŹ ÂœĂťÂ?Š—Â?Â’Čą ŠœÂ?Š”œŠ—Â?’’—’ǰȹ Â–Â’ÂœČą Š——Š‹ȹ Â”ÂŠÂ™ÂœÂ•Â’Â•ÂŽČą Š’—ž•ŠŠÂ?ÂœÂŽČą ÂŽÂ›Â”Â›Â˜Â˜ÂœÂŠČą Â&#x;§›Â&#x;Â’ÇŻČą ÂœÂ?Š”œŠ—Â?’’—ȹ ”Š’Â?ÂœÂŽÂ‹ČąÂ”Â›Â’Â•Â•Â’Ă¤Â•Â’ČąČąÂ˜Â”ÂœĂťÂ?ÂŽÂŽÂ›ÂžÂ–Â’ÂœÂŽČąÂŽÂŽÂœÂ?Ç°ČąÂ–Â’ÂœČŹ Â?Ă¤Ä´ČąÂžČąČąÂœÂ§Â’Â•Â’Â‹ČąĂ¤Â•Â’ČąÂ™Â’Â”Â”ÂŠČąÂŠÂŽÂ?ŠȹȹÂ&#x;Â§Â›ÂœÂ”ÂŽÂ—ÂŠÇŻČą ÂŽÂŽÂ?Šȹ ei ole vaja kasutada täiendavaid antioksĂźdante.

' ' ! )* $$" & '* %% $' % #( # %%

$ $' ' # % $# '/ " ! )! & ( (- (' # ! () ( # # ( * '- ! ( #$&" !' ( '/ " )# (' $$# ') ! ($ " * ! ) ' ' ) %- * ' ( & ( ' "

( '- ! ( #$&" !' ( )( ! (!)'( # # $ #$&" !' ( #- " '( ')! ($ " * ! ) ' ' ) %- * ' ( & ( ' "

%'! ( * * &)'( - * !

& '* % ( - ( ' $# " (" /! # ( ' !)'( () ($ ()" # # # ( &* ' ! !)'( !

!,

Red OiliČąÂ”ÂŠÂ™ÂœÂ•ÂŽÂ’Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹Čą ˜œÂ?ŠȹŠ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?“Šȹ kodulehelt www.newnordic.ee NEW NORDICU

internetipood

Mais

’œŠ’—Â?˜Â?ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•Čą ĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČą tootja kodulehte www.newnordic.ee soodushinnaga



‡ Jalad

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

6

Teisipäev, 6. mai 2014

Tervis

Corbis/AOP

Olgu soolatüügas või konnasilm, ravi nõuab kõvasti kannatust Peamiselt jalgadele-kätele, kuid vahel ka teistele kehapiirkondadele tekkivad konnasilmad-soolatüükad on tüütud mõlemad, sest nende väljaravimine nõuab aega ja kannatust.

≤ ≤

SILJA PAAVLE SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Et konnasilmad-soolatüükad näevad üsna ühtemoodi välja, peab enne ravimist kindlaks tegema, kummaga on tegu. Kõige kavalam nipp selleks on vastavate plaastrite või koorivate jalavannidega pealmine nahakiht tüükalt maha koorida. Kui nähtavale tuleb punjas korkjas moodustis, on tegemist konnasilmaga, kui pisikesed täppverevalumid, siis viirustüükaga. Kui ei ilmne kumbagi, on tegu süütu nahapaksendiga.

Ettevaatust!

Soolatüükad nakkavad Konnasilmad on naha sarvkesta paksendid, mis tekivad enamasti hõõrdumise tagajärjel. Konnasilma raviks on olemas spetsiaal-

sed plaastrid ja lahused, mille kasutamise kohta nõu peaks küsima arstilt. Soolatüükad on healoomulised kasvajalised moodustised nii nahal kui ka limaskestadel, mille on põhjustanud inimese papilloomiviirus (HPV). Dermatoloog Elo Kuuma sõnul esineb tüükaid igas vanuses inimestel. Statistika andmeil on nendega kimpus vähemalt kord elus umbes 10% lapsi ja noori.

Tähtis on teada, et soolatüükad on nakkuslikud. «Viirus kandub üle kas otse inimeselt inimesele või käteräti, mõne eseme või muu kaudse kontakti teel. Nahk võib nakatuda saunas ja ujulas.

Tüükad võivad edasi kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habemeajamisel,» loetleb Elo Kuum. Eriti nakkuslikud on genitaalpiirkonna tüükad, mis kanduvad edasi seksuaalsel teel.

Enim levinud on harilikud ehk soolatüükad, mida esineb umbes 70% juhtudel. Soolatüügaste kolded paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel ja varvastel, lastel ka näol, huultel ja põlvedel.

Alati pole ravida vaja Elo Kuum ütleb, et tüükaid ei pea alati ravima. Derma.ee lehekülje andmeil taandub enamik tüükaid ravimata jätmisel aja jooksul iseenesest − umbes 30% tüükaid kaob kuue kuuga, 66% kahe aastaga ja 75% kolme aastaga. Dermatoloog soovitab ravida tüükaid, mis laienevad või levivad kiirelt või mis on püsinud üle kahe aasta.

Raviks sobivad nii salitsüülhappeplaastrid kui ka -vedelik, teha saab laser- ja külmaravi ning olemas on teisigi meetodeid. Täpse ravi määrab tüügaste korral arst sõltuvalt tüüka vormist, asukohast, patsiendi vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Väga oluline seejuures, nagu rõhutab Elo Kuum, on kannatlikkus, järjekindel ravi ning organismi enda vastupanuvõime kasvatamine viirustele.

Hoidu soolatüügaste levimisest! ^ Ära kammi, harja või raseeri tüügastega kaetud piirkondi, nii takistad viiruse levikut. ^ Ära näri sõrmeküüsi, kui küünevalli piirkonnas on tüükad. ^ Ära noki tüükaid, see soodustab viiruse levikut.

Vajadusel kata lapse kolded plaastriga. ^ Kui tüükad kimbutavad, on soovitatav mõneks ajaks habemeajamine peatada või teha seda väga ettevaatlikult, kuna viirused levivad kergelt.

Et teha kindlaks, kas talla all on konnasilm või soolatüügas, tuleks kõigepealt jalgu leotada, et nahalt saaks pealmise kihi maha koorida.

RAHVUSVAHELINE KÕRGET KOLESTEROOLITASET LANGETAVA RAVI KLIINILINE UURING Kutsume osalema kliinilises uuringus vähemalt 40-aastaseid patsiente, kellel on viimase aasta jooksul olnud infarkt ja kellel on jätkuvalt kõrge vere kolesteroolitase.

Osalemine, vajalikud uuringud ja uuringuravim uuringus osalejatele tasuta, põhjendatud sõidukulud kompenseeritakse.

Huvi korral või täpsema informatsiooni saamiseks palume pöörduda : TALLINN, MUSTAMÄE TERVISEKESKUS e-kiri: info@doc.ee, tel: 53 44 95 04 MÄHE, DR. ARVED KRISTJAN e-kiri: info@maheperearstid.ee, tel: 623 8002 Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr.23 „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ kohustab teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga võib kaasneda oht osaleja tervisele“.

^ Püüa käed hoida kuivana. ^ Pärast tüügaste katsumist pese hoolikalt käsi. ^ Võimalus, et nakatad teisi inimesi ujulas jm kohtades, on väike. Olemasolevad tüükakolded võiksid aga siiski katta plaastriga. ^ Ära kasuta tüügastega küüntel sama küüneviili vm hooldusvahendeid, mida kasutad tervetel küüntel. Allikas: derma.ee

Küüneseen – kergem vältida kui ravida Talvesaapaid jalast heites heida kriitiline pilk küüntele – kui varbavahed punetavad ja ketendavad või on küüneplaat paksenenud ning muutunud hallikaskollaseks ja rabedaks või kipuvad varbavahed sügelema, võib tegu olla ravi vajava küüneseenega. Ülikooli Apteegi Tartu apteegi juhataja Eha Tähnase sõnul ei parane see seenhaigus ise mitte kuidagi, vaid nõuab kuni aastapikkust ravi. Seejuures apteegi käsimüügis olevate paiksete seenevastaste vahenditega saab küüneseent ravida vaid kerge kahjustuse korral. Põhjuseks tõik, et need ei imendu piisavalt läbi küüneplaadi. Sestap on neid mõistlik kombineerida suukaudsete ravimitega, mida kirjutab välja nahaarst. Eha Tähnase sõnul kipuvad inimesed küüneseent ravides tegema kaks viga: lõpetavad ravi liiga vara ning ei desinfitseeri ei jalanõusid ega põrandaid.

Kõige mõistlikum on aga seenhaigusest üldse hoiduda. Selleks annab apteeker mõne kasuliku nõuande: ^ Väldi veeparkides, ühissaunades ja -duširuumides ning spordisaalides paljajalu käimist. Seenes-

poorid püsivad elujõulisena mitu kuud. ^ Ära jaga teistega oma käterätte, linu või teisi riideesemeid. ^ Pese jalgu iga päev. Pärast pesemist kuivata nii jalad kui ka varbavahed, kuna seentele on parim niiske ja soe keskkond. ^ Puhasta korralikult vanni ja duširuumi. Pese regulaarselt põrandat paikades, kus käiakse paljajalu. ^ Pese sokke, käterätte ja vannitoavaipu võimalusel 60kraadise pesuprogrammiga. ^ Kui oled küüneseenega nakatunud, viska võimalusel ära vanad jalanõud ja osta uued. Või vähemalt vaheta ära jalanõude sisetallad. ^ Ära kanna samu jalanõusid kahel järjestikusel päeval, need ei pruugi vahepeal täielikult kuivada. ^ Väldi pikaaegset viibimist umbsetes jalanõudes, eelista lahtiseid kingi. ^ Desinfitseeri regulaarselt jalanõusid. ^ Kui kahtlustad küüneseent (varbavahed ketendavad ja sügelevad, küüs muutub rabedaks ja hallikaskollaseks), pöördu kohe arstile – varajane ravi võib vähendada nakkuse raskusastet.



‥

Teisipäev, 6. mai 2014

7

KĂľht korda

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

Tervis

Mati Hiis, Mari Luud

Ka soolel on oma iseloom ja kui talle midagi ei meeldi, siis annab ta sellest erinevate vaevuste kaudu ka teada. Doktor Mart Riispere selgitab, miks kþht hakkab valutama vþi läheb lahti

Selleks, et patsiendil diagnoosida ärritatud soole sßndroomi, tuleb eelnevate uuringutega välja lßlitada muud vþimalikud soolehaigused, mis tekitavad samalaadseid vaevusi, ßtleb Pþhja-Eesti regionaalhaigla gastroenteroloog Mart Riispere.

Kþhumurega mine esmalt perearsti juurde Kþht kinni, kþht lahti‌ Siis jälle koriseb, mis kole. Kþlab kßll kui hirmus kþhutþbi, aga kþige selle taga vþib olla lihtsalt soole ärritussßndroom.

Pþhja-Eesti regionaalhaigla gastroenteroloog Mart Riispere selgitab asja lähemalt: Soole ärritussßndroom on oma olemuselt sooletrakti funktsionaalset laadi häire, mille pþhjuseks arvatakse olevat soole tavalisest madalam tundlikkuselävi. Ehk siis sool on tavalisest tundlikum ja ka emotsionaalsem. Ka soolel on oma iseloom ja kui talle midagi ei meel-

$$"

di, siis annab ta sellest teada erinevate vaevuste kaudu, nagu näiteks kþhuvalu, kþhulahtisus vþi kþhukinnisus. Selleks, et patsiendil diagnoosida soole ärritussßndroomi, tuleb eelnevalt uuringutega välja lßlitada muud vþimalikud soolehaigused, mis tekitavad samalaadseid vaevusi.

Ravis kasutatakse spasmolßßtikume ning suurt tähtsust omab

1.1.

Keera Twist

‘klĂľps’ ‘click’

2.2.

Vajuta Push

sek 33 sec.

tasakaalustatud ja vþimalikult pingevaba igapäevaelu.

Meditsiiniliselt sooleärritust mþþta ei saa Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Toomas Kariis rþhutab, et sþltumata sellest, kas vaevused tekivad kþhus, peas vþi kusagil mujal, tuleb inimesel es-

malt ikkagi oma perearsti poole pÜÜrduda. Terve inimene tunneb end hästi. Kui on tekkinud mingisugused kaebused, siis nimetab kaebaja end haigeks, aga meditsiiniline arusaam probleemist on mþneti teistsugune, tþdeb doktor Toomas Kariis.

Arstid eristavad haigusseisundeid orgaanilisteks ja funktsionaalseteks. Kui orgaanilised haigused on seotud organismi vþi elundite muutustega haiguse tagajärjel, siis funktsionaalsed ehk talituslikud haigused elundite ehituses muutusi ei pþhjusta. Sooleärritussßndroom ongi seedetrakti funktsioonihäire, mida pþhjustavad ebakorrapärased – kas liiga kiired vþi liiga aeglased – sooleliigutused. Oma osa vþib siin olla ka soole mikroflooral ja keemilisel koostisel, selgitab gastroenteroloog.

Funktsionaalseid häireid, k.a. sooleärritussßndroomi, ei saa meditsiiniliselt mþþta. On ju keeruline Üelda, milline on normaalne soole tßhjendamise sagedus ja kuidas peab lþhnama normaalne väljaheide. Neid hinnanguid annab ikkagi patsient, kes olukorda enda jaoks ebarahuldavaks peab, puudub doktor Toomas Kariisi sþnul selliste funkt-

sionaalsete seisundite puhul reeglina ka pþhjuslik ravi. Kasutatakse valuvaigisteid, sooletegevust aeglustavaid vþi kiirendavaid vahendeid, on ravivþtted tema sþnul suunatud kaebuste leevendamisele ja seepärast sobibki neis kßsimustes nþuandjaks perearst.

Gastroenteroloogi juurde on suur tung Soome kolleegide kogemus ßtleb, et soolärritussßndroomiga haigeid nþustatakse just perearsti juures, on doktor Kariis kursis ka pþhjanaabrite praktikaga. Soomes satub perearsti suunamisel gastroenteroloogi juurde vaid mþni ßksik, Eestis seevastu on tung suur. Meil saab perearstilt suunamise kergesti ja kui ei saa, siis kelleltki ikka saab.

Samas vĂľivad ka funktsioonihäirete foonil areneda igasugused haigused ning kindlasti on meedikutel teadmisi ja kogemusi erinevate haigusseisundite eristamiseks rohkem kui kannatajal endal,Âť julgustab doktor Kariis tervisekaebuste puhul alati nĂľu kĂźsima ja ei tasu heituda ka sellest, kui arst vĂľi pereĂľde leiavad, et tegu ei ole tĂľsise haigusega. ≤ ILLE GRĂœN-OTS

3.3.KĂźlmuta Apply

20 20sec. / 40(wart) sek 40 sec. (verruca)

! $#$ " #>> "#

&68:0, 65 (89:0+, 7663: 2(9;:(:(<(3,

2A34;:;94,,:6+03, 9(85(5, 2A34;:;98(<09,(+, 9663(:AA.(9:, ,,4(3+(409,29

05;9 :66+, 4033,3 7;;+;) 5(/( 6:9,5,

265:(2: 2A34;:;9(05, <@0 /(77,.( 9,,.( ,0 9(( 2(/1;9:(:;+ :,8<, A4)80:9,< 5(/2

#?75, 4,:(3309: 2A34;:;96:902 :(.()

,-,2:00<9,04( 1( :?79,04( 2A34;:;9:;3,4;9,

#66+, 65 26/, <(3409 2(9;:(409,29

505. 26.; 786:9,+;;8 2,9:() <(0+ 9,2;5+0: ,,309 2(9;:(+,9 3(9:,3

(9;:( <(0+ 268+( ,: <()(5,+( :AA:;9: 9663(:AA2(9:

%@0) 2(9;:(+( 500 2?:,3 2;0 1(3.(+,3

"6)0302 :?092(9<(5;03, 505. 3(9:,3, (3(:,9

,3;((9:(9:

" % " # # "

#?0 #?0,5+(< 05-6 === =68:0, ,, == #66:1( '6; ,+0*(3 % !B 59);8.9:8((: # #66:1( 49:,8+(4 #/, ,:/,83(5+9

49:, 49:, #;8;9:(1( "086=( #(33055 " "(3<, * #(33055 ,9:0 #;8;9: #,3

#,3

RAHVUSVAHELINE II TĂ&#x153;Ă&#x153;PI DIABEEDI RAVI KLIINILINE UURING Kutsume osalema kliinilises uuringus vähemalt 18-aastaseid patsiente, kellel on II tßßpi diabeet diagnoositud vähemalt 1 aasta tagasi ning kes kasutavad raviks metformiini Ăźksi vĂľi kombinatsioonis teise suukaudse antidiabeetilise ravimiga.

Osalemine, vajalikud uuringud ja uuringuravim ning sĂľidukulud kaugemalt tulijatele on uuringus osalejatele tasuta.

Huvi korral vĂľi täpsema informatsiooni saamiseks palume pÜÜrduda: TALLINN, MUSTAMĂ&#x201E;E TERVISEKESKUS OĂ&#x153; e-kiri: info@doc.ee, tel: 53 44 95 04 (12.00â&#x20AC;&#x201C;16.00) VILJANDI, SA VILJANDI HAIGLA e-kiri: hv@vmh.ee, tel: 435 2145 (tÜÜpäeviti v.a. kolmapäeviti) Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitees ja Ravimiametis Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23 â&#x20AC;&#x17E;Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kordâ&#x20AC;&#x153; kohustab teavitama, et â&#x20AC;&#x17E;tegemist on teadusliku uuringuga ning et uuringuga vĂľib kaasneda oht osaleja terviseleâ&#x20AC;&#x153;.

Teisip채ev, 6. mai 2014

8

10

20

Tervis