MEES September 2014

Mees

KOLM PÄEVA AUTOHULLUDE PARADIISI TARTUS

ÕHTULEHE AJAKIRI Neljapäev, 25. september 2014

Juhita autod – kas ulme või lähitulevik?

KINODES 3. OKTOOBRIST

Motoshow

3

Neljapäev, 25. september 2014

SPEEDEST

Kiirendussport peibutab adrenaliinijanuseid Tartu Motoshow külastajatel on kõige muu põneva kõrval võimalus teha tutvust ka kiirendusspordiga – Speedesti boksis saab kiirendusautosid oma käega katsuda ja küsida tiimiliikmeilt kõike, mis vähegi huvitab.

Kui absoluutne võhik kuuleb sõna «kiirendussõit», meenuvad talle ennekõike hilisõhtu- ja öötunnid (ennekõike väikelinnades ja alevikes), kus kusagile kogunenud autodega seltskond tundide kaupa kumme vilistades ümberkaudsete inimeste närvidel mängib.

Mida kiirendussõidu kui võistlusspordiga tegelevad inimesed noorte sellisest meelelahutusest arvavad?

Uus võistlusklass – Junior Bracket «Päris kindlasti ei pea ma tänavatel kihutamist õigeks,» ütleb kiirendussõiduvõistluse Speedest peakorraldaja Aivo Halanurm. «Loodetavasti jääb aga selliseid kogunemisi üha vähemaks. Kiirendussõit on Eestis aastatega muutunud üha populaarsemaks ja professionaalsemaks. Meil on aastas kuus-seitse ametlikku kiirendusvõistlust, kus saab ka tavalise tänavaautoga üksteiselt mõõtu võtta. Sellest aastast on uus võistlusklass Junior Bracket – selle all ootame võistlema ka sellised huvilisi, kes peavad autojuhiloa saamist veel aastaid ootama.»

Arvamust, et kiirendussõit ongi vaid noorte uljaspeade harrastus, Halanurm ei jaga. «Mujal maailmas, kus kiirendussport on ülipopulaarne, võib võistlejate vanus küündida kuni 50 aastani,» nendib ta ja pakub, et parim vanus selle spordialaga tegelemiseks on tõenäoliselt kolmekümnendais eluaastais – erinevalt 20aastastest võistlejatest suudetakse siis juba mingil määral oma adrenaliinivoo-

Mees

gusid taltsutada, veel pole aga kätte jõudmas ka see vanus, kus alalhoidKõva mootorilikkus adrenaliinijanu üldjuhul juba üle trumpama hakkab. müra, suured «Küll aga on see rohkem kiirused, meeste ala,» märgib võistluste rehvisuits ja korraldaja. «Naiste seas pole tulemöll – see see kuigi populaarne, kui, siis ongi see, mille sõidetakse pigem harrastustapärast kiirendussemel.» Kindlasti ei sobi aga kiivõistlusele rendussõit ka igale mehele – selle minnakse.

Tartu Motoshowl esitleb Speealaga tegelejaid ühendab ennekõike dest oma boksis eri võistlusklassivastupandamatu adrenaliinijanu. de kiirendusautosid. Sõitmas neid näha ei Kiirendussport nõuab külma närvi saa – see pole messialal võimalik. Võimalu«Kiirendusautod kiirendavad sajakilomeetrise tunsel käivitatakse siiski aeg-ajalt mootoreid, et nikiiruseni umbes 1,5 sekundiga,» toob Halanurm huvilised saaksid aimu müratasemest ja võinäite. «Võib vaid ette kujutada, milline adrenaliinimust, mis peitub nende autode kapoti all. Kovoog sellise kiirenduse juures sõitjat tabab. Et talthal on ka tiimi liikmed, kes on lahkesti valmis sutada seejuures 2500hobujõulist autot ja kõike kõigile küsimustele vastama. seda veel ka nautida, peab olema kõvasti külma närvi. Kindlasti on adrenaliinivajadus see, mis kiirendusspordi juurde veab.»

Aivo Halanurm – üllatus, üllatus! – pole kiirendusspordiga kunagi tegelnud. «Sattusin selle juurde aastal 1999, kui töötasin Speedestil turvaülemana,» räägib ta. «Ala hakkas aga meeldima ja aastast 2001 olen Speedesti peakorraldaja. Oleme korraldanud üle 40 võistluse, millest kõige populaarsemaks on saanud Speedest Nightrace ehk võistlus, kus finaalid lõpevad ööpimeduses. Kiirendussporti iseloomustab kõva mootorimüra, suured kiirused, rehvisuits ja tulemöll – see ongi see, mille pärast Speedestile tullakse.» IA MIHKELS

Speedest Motoshowl

TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Marko Tiidelepp 614 4095 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Printall

OHTULEHT.EE

4

Motoshow

Neljapäev, 25. september 2014

Tartu Motoshow 2014

Maailma esmaesitlus Tartus: Porsche Cayenne Turbo

Tartu Motoshow korraldusmeeskond pani koostöös Eesti tuntuimate autoajakirjanikega ritta tähtsaimad uudismudelid, mida messil näha saab: igaüks järjestas enda hinnangul olulisimad autod ning nende kokkuvõttes koostati mudelite pingerida.

Populaarseimaks osutus uuenenud Porsche Cayenne Turbo. Seda autot esitletakse ametlikult alles oktoobris Pariisi autonäitusel, seega on Tartu Motoshowl maasturi esmaesitlus maailmas.

Auto uuenduskuur on olnud põhjalik, märgivad asjatundjad ja loetlevad: esituled, kapott, radiaatorivõre, pamperid, poritiivad, tagaluuk. Salongis on uus rool ja ventilatsiooni pakutakse nüüd ka tagaistmetele.

Mootorivalikus on suurimaks uudiseks uuenenud pistikhübriid Cayenne S Hybrid, mis kasutab Porsche Panameralt tuttavat lahendust. 3-liitrine V6 on seotud 95-hobujõulise elektrimootoriga, koguvõimsuseks on 416 hobujõudu.

Uus jõuallikas on ka 420-hobujõuline 3,6-liitrine kahe turboga V6, mis kiirendab 0-100 km/h 5,2 sekundiga ja tippkiiruseks on 257 kilomeetrit tunnis. Cayenne Turbo pakub nüüd 520 hobujõudu ning diiselmootorid arendavad 262 kuni 385 hobujõudu, annab teada whatcar.ee.

Esimesed huvilised võivad uue auto omanikuks saada oktoobris, Saksamaal algavad hinnad 66 260 eurost.

Tudengid esitlevad elektrivormelit FEST14

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosnev Formula Student tiim näitab Motoshowl elektrivormelit FEST14, millega on võistlussarjas juba saavutatud auhinnalisi kohti ja millele jagas tänavu suvel tunnustussõnu ka meie endine vormeliäss Urmo Aava.

FEST14 on ligi veerandsaja tudengi ühistöös eelmisel õppeaastal projekteeritud ja ehitatud Formula Student klassi elektrivormel. Selle projekteerimisel on suurt rõhku pandud just dünaamika arendamisele. Formula Student sarjas kasutatavad rajad on väga tehnilised ning kitsad, seepärast peab ka võistlusmasin olema vastavalt projekteeritud. FEST14 kasutab 85kW elektrimootorit ning kaasas veetav akude hulk lubab masinal sõita täisvõimsusel umbes 25 km, mis on ühtlasi ka võistlustel kõige pikema sõidu – kestussõidu – distants.

FS Team Tallinna uusimale prototüübile on välja arendatud ka suurejooneline aerodünaamika pakett, mis lubab saavutada märgatavalt suuremaid külgkiirendusi ning on vähendanud ringiaegu üle 10%. Väike vormelauto sisaldab endas väga palju uuenduslikke ideid ning tehnoloogiaid: juhtmevaba rool, isearendatud mootori juhtaju, muutuva jäikusega stabilisaatorivardad, mida vormeli piloot saab sõidu ajal seadistada jpm.

Esmaesitlused. Üks maailma esmaesitlus - Porsche Cayenne Turbo – ja paarkümmend esmaesitlust Eestis: BMW 2. seeria Active Tourer, Nissan Pulsar, Renault Twingo, Kia Soul, Volkswagen Golf Sportsvan jpt.

Hobisõidukid. Neist, kelle hobiks on auto või mootorratas ise põlve otsas kokku panna, pole puudust meil ega mujal. Alati on jagunud ka neid, kes oma töö tulemust Motoshowl näidata tahavad.

Proovisõidud. Proovisõidualalt leiavad autohuvilised, kel soov uue auto rooli istuda, 50 proovisõiduautot. Nende seas on terve hulk uudismudeleid, mida liikluses veel ei kohta. Enne messi saab koduleheküljel end proovisõidule kirja panna, kusjuures kohe on võimalik end kurssi viia auto tehniliste näitajate ja lisavarustusega.

Parim automüüja. Mullu valisid messikülastajad telefonihääletuse teel messi ilusaimat autot, seekord selgitatakse välja Motoshow parim automüüja. Iga piletiostja saab kaasa kupongi, kuhu saab märkida enim meeldinud automüüja.

Maailmarekordi katse. Eesti rammumehed on sikutanud Boeing 737 lennukit, vedanud 200tonnist diiselrongi ja tõmmanud kohalt Baltic Queen laeva. Nüüd tahetakse purustada maailmarekord kohvrite kandmises: selleks tuleb 350 kg kaaluvaid kohvreid vedada käe otsas vähemalt 39 meetrit. Rammumehi on kohal nii Eestist kui ka välismaalt.

Maastikusuutlikkus ja luksus Silberauto väljapanek Motoshowl on tänavu jagatud kahte ossa: ühes maastikusuutlikud sõidukid, teises mugavust ja luksust pakkuvad mahtuniversaalid.

Maasturite väljapanekusse kuuluvad Jeep Grand Cherokee, mis eelmise aasta Tartu Motoshowl võitis portaali Whatcar korraldataval konkursil «Kõrvalteede kuningas» publikulemmiku tiitli, ning legendaarse USA autotootja kõige kõrgtehnoloogilisem mudel Jeep Cherokee (pildli).

Välimuselt jõulise ja eriti võimeka nelikveoga Jeep Grand Cherokee diisel- ja bensiinimootorid on võimsad, kuid säästlikud: V-6 diiselmootori keskmine kütusekulu algab vaid 7,5 liitrist 100 kilomeetri kohta.

Stiilne Jeep Cherokee paistab silma kõrgtehnoloogiliste lahendustega nii sõitjateruumis kui jõuülekande osas. Sõiduki varustusse kuulub seade mobiiltelefoni juhtmevabaks laadimiseks, radaripõhine kokkupõrke vältimise abisüsteem, automaatne parkimisassistent, pimenurgaassistent, 9-käiguline automaatkäigukast jpm. Nelikveosüsteeme on valikus kolm. Neist võimekaim, millega varustatakse eriti maastikusuutlikud Trailhawki mudelid, sisaldab aeglustit ja lukustatavat tagadiferentsiaali.

Mahtuniversaalide seast leiab kaks kõige luksuslikumat ja mahukamat sõidukit Eestis: 6–8 istekohaga premium-mahtuniversaal Mercedes-Benz V-klass ja 7-kohaline Lancia Voyager.

Mercedes-Benzi suurimas, uues V-klassi sõiduautos on ruumi kuni kaheksale inimesele, mahukus ei kahanda aga sõidumõnu ja dünaamikat.

Lancia Voyager on mõeldud neile, kes armastavad reisida ja eelistavad seda teha mugavalt. Stiilne, mugav ja ruumikas auto sobib selleks kõige paremini. Seitse istekohta sobivad nii pere, äri kui hobidega seotud vajadusteks. Olgu reisijateks lapsed või tähtis äridelegatsioon – esinduslik ja mugav Voyager sobib igasse rolli. Stow’n Go süsteem pakub võimalust teine ja kolmas istmerida põrandasse kokku klappida ja tekitada sellega 4072 liitrit mahutav suur kaubaruum.

6

Hobiautod

Neljapäev, 25. september 2014

Hobiautod võtsid hooaja otsad «Mingi hobi peab inimesel ju olema,» naerab hobiautode hooajalõpu ürituse peakorraldaja Aile Kaasik, kui temalt küsida, mis noort naist vanade autode juurde tõmbab.

Peakorraldaja Aile Kaasik (ajakeskus Wittenstein) ja rahva tuju üleval hoida aidanud ansambli Cats’N’Rats liige Andrus Kasesalu. MEELI TULIK

Vanaautorahvas on toimekas ja tegus seltskond, nii on kõikvõimalikud ühissõidud ja vanade autode näitused-kokkutulekud andnud võimalusi ka reisimiseks: viimastel aastatel on käidud Lätis, Leedus, Valgevenes, Soomes ja Rootsis.

Mullu sai Aile Kaasiku eestvedamisel Paides teoks esimene ühine hooaja lõpetamine. Vanade autodega seotud suuremad üritused on kõik ikka suviti, nii on septembris paras aeg ühe aasta tegemistele joon alla tõmmata.

Tänavune hobiautode paraad – ühtses rivis Ameerika, Euroopa ja endise Nõukogude Liidu vanad autod – algas Türilt ja jõudis Paide Vallimäele, kus osalenud sõidukitest sai kokku uhke näitus. Seda uudistanud inimesed said kõige rohkem meeldinud auto poolt anda oma hääle ja nii valiti rahva lemmik: 1958. aasta Buick Special.

Eelmisel aastal oli esimesel hooajalõpu üritusel 110 sõidukit, üks uhkem kui teine. «Need Eestis korraga ühele platsile kokku saada on kõva sõna,» polnud mullused osalejad tunnustusega kitsid.

Tänavu oli näitust vaatama tulnuil korraldajaile kiidusõnade jagamiseks veel rohkem põhjust, sest osalenud autosid oli ühtekokku juba 130. ÕHTULEHT

Chevrolet Master 85 aastast 1940.

KROWN  PARIM KAITSE SINU AUTOLE! KROWNI protsessi käigus töödeldakse: Keevisõmblused ja Liitmikud

Aknapostid Pakiruumi kinnitused ja lukustid

Esikapoti sisepinnad Tagatuled ja nende juhtmestik Esituled ja nende juhtmestik

Tagatiibade sisepinnad

Esi iluvõre

Rattakoopad ja tiivaääred

Esipamperi kinnitused Küljekarbid Veermiku detailid

Uste sisepinnad

Kütuseluugi kinnitused

Uste kinnitused ja lukustid

Ootame Teid TALLINNAS Pärnu mnt 158F

620 0884

RAKVERES Narva mnt 23F

327-0401

TARTUS Turu 37B

5301 9222

VALGAS Energia 10

5552 0123

www.rooste.ee

!

L W O H S O T O M U T R A T ID E M A KÜLAST

Hobiautod

7

Neljapäev, 25. september 2014

kokku Türil paraadi alustanud hobiautod saabuvad Paidesse.

Kokku osales tänavusel hooajalõpuüritusel üle 130 auto.

Publiku lemmikauto – 1958 aasta Buick Special.

Plymouth Road Runner oma ilus ja uhkuses.

WWW.AUTOKEEMIA.EE

Professionaalsed autohooldusvahendid USA-st Vahad, läiked, poleerimispastad, puhastajad

Vanu autosid tuldi uudistama kogu perega ja lastelgi oli põnevust palju.

8

Teadusemees

Neljapäev, 25. september 2014

ANDRES JUUR: oma esimese Poisikesena tehnikapisikust nakatunud Andres Juur juhib praegu Tartu AHHAA keskust, Baltikumi suurimat teaduskeskust, mida külastab aastas 200 000 noort tehnikahuvilist – just sellist, nagu ta ise paarikümne aasta eest oli.

varem oli lihtsam asju kodus teha, nüüd on isetegemise taga puhas hasart,» möönis Juur.

Kui minna ajas tagasi, siis esimesed kokkupuuted tehnika ja energeetikaga tekkisid Juurel juba lapsepõlves, kui isa ta tööle kaasa võttis. «Mu isa töötas elektrivõrkudes operatiivbrigaadi elektrikuna. Kui miski liinil ära lagunes või kusagil oli vaja mõnd liini sisse või välja lülitada, siis oli see tema töö,» rääkis ta.

Elektriku elukutse ei tähendanud tollal ainult Andres Juur on füüsik, mehaanik ja liinidel töötamist – elektrivõrkudel olid oma Kooliajal juhtus töökojad, autopark ja kõik muu vajalik. Noor tehnikaarmastaja. Oma esimesed autosõidud tegi ta nõukogudeaegse tehnikahuviline sai isaga kaasas käies seda ikka ja jälle seda, GAZ-51ga, kastiga veoauto roolis. Kui kõike kõrvalt näha. et kui teised poiss sai seitsmeseks, ostis isa talle «Mäletan, et ehitasime metallkonstruktopoisid mängisid kardi. Praegu on Andres üks Baltiritest ise igasuguseid asju. Mingi aeg jäi jalgpalli ja käisid kumi suurima teaduskeskuse juhte. nendest aga juba väheks. Kord lõikasime pidudel, siis meie Ehkki algsest tehnikahuvist on saanud vennaga näiteks elektrijõuluküünlad tükkivennaga istusime igapäevatöö, pole tehnikavaimustus kudeks, et teha neist patarei jõul töötavaid tugaraažis. hugi kadunud, pigem vastupidi. lesid,» naeris ta. «Vend muidugi pistis selle patarei tühjenedes seinakontakti ja nii saime me Isetegemise taga puhas hasart ühest pirnist miljon pisikest klaasikildu.»

«Ma arvan, et oma noorema vennaga oleme juppiIsalt päritud tehnikapisik ei andnud aga asu ja kooli minnes alustas Juur juba lihtsamate elektdeks võtnud ja kokku pannud mitusada autot. Remonditöökotta pole mul kordagi asja olnud, sest riskeemide ehitamist ning kokku panemist. Muu

Vahetult enne näituse avamist võib teaduskeskuse AHHAA juhatuse liikme Andres Juure leida hoopis töökojast viimaseid näituseeksponaate kokku keevitamast.

Teadusemees

9

Neljapäev, 25. september 2014

kardi sain seitsmeaastaselt hulgas ehitas ta endale helipuldi.

Juur märkis, et kooliajal juhtus ikka ja jälle seda, et kui teised poisid mängisid jalgpalli ja käisid pidudel, siis nemad vennaga istusid garaažis. «Kui koolivendadel hakkasid tekkima võrrid, motikad ja autod, siis sai kiiresti üsna tavaliseks, et kui neil midagi juhtus ära lagunema, siis tuldi minu ja venna juurde seda remontima,» meenutab ta.

Pärast keskkooli tuli tehnikahuvilisel poisil teha valik – mida minna edasi õppima.

«Mul oli kolm mõtet, mida teha pärast keskkooli – kas minna isa eeskujul õppima elektrienergeetikat, minna kopteripiloodiks või tudeerida füüsikat,» mäletab Juur. «Helikopter pakkus eriti huvi, sest olin sõitnud igasuguste masinatega, kuid õhumasinatega veel mitte. Lõpuks langetasin siiski otsuse füüsiku elukutse kasuks, sest tundus, et selle eriala inimesi on paljudes valdkondades – teadlastest ja Skype’i asutajatest poliitikuteni välja.»

Muidugi ei saanud tehnikahuvist nakatunud tudeng ka kõrgkoolis piirduda vaid õppekavas ettenähtuga – õige varsti sai temast üks Teadusbussi aktiviste, kes esitles keskkooliõpilas-

ÜKS PARIMA VARUSTUSEGA LASKETIIRE PÕHJAMAADES

TULE LASKETIIRU!

Helista +372 5688 0888 www.tacticalshooting.ee Tallinn, Kopli 103

10

Teadusemees

Neljapäev, 25. september 2014

tele teaduskatseid, aga tegi oma kätega valmis nii mõnegi katsevahendi.

«Nädalas sai Teadusbussiga maha sõidetud umbes 2000 kilomeetrit – arvan, et sel ajal sai käidud peaaegu kõikides Eesti koolides,» ütleb ta. «Teadusbussiga tegime koolides mitmesuguseid katseid alates vedela lämmastikuga sõrme purustamisest kuni elektriga juuste püstiajamiseni.»

Alates 2011. aastast juhib Andres Juur Tartu AHHAA keskust.

MATHIS BOGENS Tehnikakiiks ja mehaanikahuvi võimaldab Andres Juurel süümepiinadeta massist erineda ning elektriautoga sõita. MARI LUUD

Pane ise kokku unistuste auto!

Uudised

Silberauto müüb Rakveres Citroëni autosid AS Silberauto Eesti sõlmis Citroëni maaletooja Veho Eestiga lepingu, mille järgi müüb Silberauto Eesti alates sellest nädalast Lääne-Virumaal Citroëni sõiduautosid ja tarbesõidukeid ning pakub neile teenindust.

«Mul on väga hea meel, et Silberauto Eesti Rakvere esinduse mudelivalik laieneb,» ütles Silberauto Eesti idaregiooni juht Randel Lipp. «Nüüd saame Lääne-Virumaal pakkuda senisest veelgi laiemat mudelivalikut – seega on meil nüüd võimalik vastu tulla veel suurema hulga klientide soovidele. Citroëni klientidele tähendab see aga, et nad saavad Lääne-Virumaal tutvuda oma lemmikmarki sõidukitega senisest suuremal müügipinnal.»

Citroëni tarbesõidukite valikusse kuuluvad nii väikekaubiku ja mahtuniversaalina saada olev

Berlingo, keskmise suurusega tarbesõiduk Jumpy ning suur kaubik Jumper. Sõiduautode valik ulatub väikeautodest maasturite ning täismõõdus sedaanideni. Citroëni viimaste uudiste hulka kuulub ka ülioriginaalse väljanägemisega C4 Cactus (pildil).

Kuni 26. septembrini on Silberauto Eesti Rakvere esinduses Citroëni proovisõidunädal – kohal on lai valik Citroëni sõiduautosid ning tarbesõidukeid ja paljud sõidukid on sel puhul saadaval eriti soodsate hindadega.

Peale Citroëni müüb Silberauto Eesti Rakvere esindus (Haljala tee 1, Tõrremäe, Rakvere vald) Mercedes-Benzi, Jeepi, Mitsubishi ning Lancia kaubamärki kandvaid sõidukeid ning ühtlasi pakub kõigile neile teenindust. ÕHTULEHT

Renault’ ja Dacia sõidukeid müüv ABC Motors avas esimesena Baltimaades uudse müügisalongi – Renault’ R-Store’i.

Tavapärastest autoesindustest eristavad uut keskust mitmed digitaalsed lahendused, mis oluliselt lihtsustavad autode ja teenustega tutvumist.

Salongis on ka eraldi elektriautode stend.

Tõenäoliselt rõõmustab kliente kõige enam üks oluline uuendus: Renault’ R-Store pakub külastajatele võimalust komplekteerida ise endale sobiv auto suurel puutetundlikul ekraanil. Klient saab seal sobitada oma Renault’le erinevaid värve, polstreid, velgi ja muud varustust, et leida täpselt oma maitsele sobiv kooslus.

«Enne auto tellimist saab klient kokku panna täpselt oma unistustele vastava auto ja seda siis ekraanilt 3D mudelina nii seest kui ka väljast iga nurga alt vaadata,» kirjeldas ABC Motorsi turundusjuht Indrek Luberg. «On väga suur vahe, kas vaadata punast värvi väikesel värvikaardil ja püüda seda autol ette kujutada, või näha seda värvi mudelit suurel ja selgel pildil.» Üle 700ruutmeetrises uuendatud müügisalongis Paldiski maanteel on eraldi saal sõiduautodele ning Renault PRO+ saal tarbesõidukitele. Sõiduautode mudeleid mahub saali kuni 12 ning tarbesõidukeid kaheksa, peale selle on eraldi stend Renault’ elektriautodele.

R-Store’i kontseptsioon näeb ette müügisaali jagamise erinevateks piirkondadeks, mis teeb inimestele orienteerumise hästi lihtsaks, kuid võimaldab samal ajal saada hõlpsasti ülevaadet kõigist pakutavatest toodetest ja teenustest.

Brand Bari kohvikus saab praegu tassi kohvi kõrval sirvida läbi värsked ajalehed, lähiajal lisanduvad kohvikulauale ka tahvelarvutid. ÕHTULEHT

O T U A U D I Õ S S U EU L A M R I F A D A T E use alused O t s S a G g a E t A u s E k N a ibem OOD

VEEL ON S.2014 muutuvad sõiduautode kä alates 1.12

rg! u it b e e v e n li n eo uurim sõidukit

Euroopa s

Telli oma sõiduk Euroopa suurimalt sõidukite online-turult! t HBrantiiga t UVrvaliselt t kontrollitud taustaga

DOCS Baltic OÜ Mustamäe tee 6B, Tallinn, 10621

Tel: 660 8271, 501 5546 Faks: 660 6723 E-post: info@docs.ee

12

Tulevik

Neljapäev, 25. september 2014

Millal rool prügikasti lendab?

Praegu autojuhiametit pidavatel inimestel võib olla üsna kõhe tulevikku vaadata – võimalik, et juba kümmekonna aasta pärast pole praegusel hulgal roolikeerajaid enam tarvis, sest nende töö on üle võtnud juhita autod.

VILLU PÄÄRT leht@ohtuleht.ee

Igal hommikul trügivad kaubaautod toidupoe kitsukeses tagaõues. Piim, pirukad, banaanid, sink – iga auto toob kohale ise kaupa ning juhid tagurdavad, murekurd otsmikul, poe kitsukese ukse ette.

Samal ajal on teine veok oma järge ootamas – töö algab, kui saab rooli taha istuda. Õhtuhämaruses kesklinna taksopeatus – sõitjaid on esialgu vähe, nii veedavad juhid aega lihtsalt peatuses jalalt jalale tammudes ja eelmiste õhtute kogemusi vahetades. Aeg kulub, asja vähe. Nii kaubaauto sohver kui ka taksojuht tunneb, et teeb tööd, kui keerab rooli. Kuid võib-olla juba kümnekonna aasta pärast elame maailmas, kus pole tarvis enam ei kaubaauto- ega taksojuhte – nende töö on üle võtnud juhita autod, millel rooli enam polegi.

Sadakond autot katsesõitudel Suve hakul tutvustas otsingumootori Google üks omanikest Sergei Brin autot, millesarnast seni California osariigi teedel USAs on juhita autod teinud kümneid tuhandeid kilomeetreid katsekeegi veel näinud pole. Google’i üks uurimispro- sõite ja sattunud nende käigus tähelepanuväärselt harva õnnetustesse. REUTERS/SCANPIX jekte on olnud juhita autod – need on USAs California osariigi teedel teinud kümneid tuhandeid ki- osa täna kehtivaid liiklusreegleid on pärit ajast, kui Õnnetused ei ole ainus mure. Juhita auto töötleb lomeetreid katsesõite ja sattunud nende käigus tä- teedel oli rohkem hobuveokeid kui autosid. Seega teel olles tohutul hulgal infot – kes neile andmehelepanuväärselt harva õnnetustesse. vajab juhita auto tulek kogu liiklust reguleeriva sea- tele ligi pääseb ning kas me oleme valmis selleks, et andmed meie kõigi sõitude kohta oleksid avaKuid nende Toyota Priusel põhinevate katseau- dusandluse ümbervaatamist. tode juhiistmel istus inimene ning oli valmis igal Teiseks: suurt osa liiklusõnnetusi põhjustab likud? Mis saab, kui autode liikumist juhtivatest hetkel kontrolli üle võtma, kui arvuti masinjuhti- inimlik viga. Aga kui teedel on korraga autod, millel andmekogudest saavad küberründe sihtmärgid? mine peaks alt vedama. on roolis inimesed, ning autod, mida juhivad arvutid Brini tulevikuperspektiiv on suurejooneline: kelBrini väike kahekohaline auto – mille katusel ning sõitjal pole isegi arvutisüsteemi täieliku lelgi pole enam isiklikku autot, kui on vaja sõita, telkaamerate ja sensorite tarbeks torn nagu allvee- kokkujooksmise puhul võimalik rooli enda kätte lime nutitelefonitsi juhita auto ning kui oleme sihtlaeval – on ilma roolita ja gaasipedaalita. Peale sis- haarata? kohta jõudnud, läheb auto juba järgmise kliendi juurde. selülitusnupu ning marsruudi valikuks mõeldud ekIlja Radusch (Berliini Fraunhoferi instituut), kes Vähem parkimisprobleeme, vähem saastatust, raani pole selle auto puhul inimesel midagi teha. tegeleb autode vaheliste sidevõrgustike projektee- ei mingit muret klaasi veini pärast tööpäeva lõpul Isegi kui tahaks juhtimist üle võtta, pole rimisega, mis peaks võimaldama leeven- – rooli pole ju enam vaja istuda. see võimalik. dada ummikuid linnades ja kiirteedel, See täiesti autonoomne auto on nendib, et juhita autode puhul on Küsimusi siiski veel palju elektriline ning mõeldud esialgu Kas sõidavad mõeldavad vaid kaks varianti: Kindel on see, et suvises Californias, Google’i pealinnasõitudeks. Sellest ka kiiruse kõik autod sõidavad juhita või ei korterite kandis on selliste autodega muretu aasta kõik autod limiit – üle 40 kilomeetri tunnis ole liikluses ühtki juhita autot. läbi, lugu on aga hoopis teine, kui talvel sellise aujuhita või ei ole see sisse ei võta. Kohti on esi«Vahepealsed variandid on toga Padaorus lumetormis olla. liikluses ühtki algu kahele inimesele. kõik võrdselt halvad.»

Ilmselt vajavad teed, millel juhita autod iseseisjuhita autot.

Sadakond sellist autot teevad USAs on juba osariike, valt hakkama saaks, sootuks teistsugust märgisVahepealsed California osariigi teedel katsenende seas pioneeriks Cali- tust, et auto sensorid seda täpselt lugeda suuvariandid on kõik sõite ning ühes võib kindel olla – fornia, kus juhita auto on liikluses daksid. Autoomanikud aga peavad harjuma mõtvõrdselt halvad. juhita autod on tulekul. Küsimus on lubatud, eeldusel, et roolis istub tega, et auto on osa ühistranspordist – kena, puhas ainult – millal? inimene, kes võtab kriitilises olu- ja sõidutab muretult, aga pole enam midagi sellist, See ei ole muretu perspektiiv. Esiteks: korras juhtimise üle. mille abil oma staatusele rõhuda.

VALI OMA ARMASTUSE VÄRV. Sinu rõõmuks: BILLY BOY

www.billyboy.ee

14

Tervis

Neljapäev, 25. september 2014

Puhkepausid aitavad autojuhil tervisehädasid ennetada Enne rooliistumist tasub hoolega mõelda, mida teha, et peale sõidurõõmu ka tervis korras püsiks. Seda enam, et paljude hädade ennetamiseks piisab vähesest – vaid pisikesest peatusest teeveerel.

SILJA PAAVLE silja.paavle@ohtuleht.ee

Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind nendib, et nii autojuhtidel kui ka mootorratturitel on terviseriske, mille peale tasub enne sõitma minekut mõelda.

Nii on ta oma motomeestest patsientidel täheldanud seljavalu, mille on põhjustanud õhuke riietus.

Samuti kipub katmata kurguga ringi sõites jääma hääl kähedaks ning sundasendi tõttu kipuvad surema nii käed kui ka jalad. Seda saab Eero Merilinnu sõnul vältida, kui panna end ilma järgi riidesse ja teha iga natukese aja tagant peatusi sirutamiseks.

Paljud hädad tulevad pikast istumisest Samas ähvardab palava ilmaga korralikult riides olles motomehi ülekuumenemisoht. Siis on eriti oluline teha jahutamiseks peatusi ja tarbida sel ajal palju vedelikku.

Kõige hullem, mida motomehed aga teha saavad, on Merilinnu sõnul see, et sadulasse istutakse teksapükste ja plätudega. «Kui sellises riietuses inimene peaks kukkuma, on tal ka juba 50kilomeetrise tunnikiiruse juures liha luudelt lahti,» manitseb perearst sõiduohutusele mõtlema. Ja paneb ka va-

Pikema sõidu eel tasub teeleminejale meenutada, et väike puhkepaus tuleb pikal reisil kasuks nii tervisele kui ka sõiduohutusele.

PANTHERMEDIA/SCANPIX

nematele südamele, et lastele rollerit tumisest. Seepärast soovitab pereostes ei tohiks mingil juhul koonerarst iga tunni või poolteise tagant dada turvavarustuse pealt – see Kui jalg kipub teeverel peatus teha, jalga ja pead puhata. «Inimese keskenvõib ka pisikese teeaugu pärast autoroolis dumisvõime on piiratud,» täkukkudes kurjalt kätte maksta. surema, sellega Autojuhtidelgi on hooletu tehendab ta, olles isegi kogenud, kaasneb tundetus gutsemise tagajärjel risk autoet Tallinnast Tartusse või vasvõi krambid jalas, roolis olles mõni tõbi külge tupidi sõites kipub teekonna tuleks kindlasti saada – alates seljavalust ja jalteises otsas peale väsimus ja täpöörduda gade suremisest ning lõpetades helepanu hajub. arsti poole. kurguvaluga.

Merilinnu sõnul võib pikal sõidul Viimane on autojuhtide meelehärm autojuht kogeda seda, et jalg sureb ära. eriti pärast seda, kui autodesse tekkisid konKui see läheb puhkepausiga üle, on kõik ditsioneerid. «Tervisele mõeldes on suurim viga, mis hästi. «Kui jala suremisega kaasneb tundetus või inimesed teha saavad, see, et kuuma autosse istudes krambid jäsemes, on olukord tõsine. Selliste verepanevad nad konditsioneeri tootma kõige jäisemat soonteprobleemidega tuleb kindlasti arsti poole õhku,» soovitab Merilind konditsioneeri kasutami- pöörduda,» täheldab perearst. sega piiri pidada. Sest sellises olukorras on külmetus lihtne tulema, peale kurguvalu tekitab konditsioneeri Enne rooli istumist puhka korralikult välja! jahe õhk ka pea- ja kõrvavalu, samuti lihasvalu.

Tõsi on muidugi see, et autode konditsioneeri ja Ka soovitab ta moodsamatel autodel liigeste hukliimaseadme plussid kaaluvad üles nende mii- vides julgelt istmeid ja rooli reguleerida, et leida nused. Märksa ohtlikum on ju, kui inimesel hakkab endale sõiduks võimalikult parim asend. «Vabalt palaval päeval autot juhtides paha. Et tervist hoida, võib olla, et linnassõiduks passib üks, maal teine tuleb konditsioneerid seada temperatuurile, mis asend, soovitab ta. pole ei liiga külm ega liiga palav või reguleerida Ükspuha mis sõiduki roolis on Eero Merilinnu seda temperatuuri järgi. sõnul ohutuse mõttes olulisim see, et inimene oleks Targalt tuleb kasutada ka istmesoojendust. Me- korralikult välja puhanud. Sestap soovitab ta näirilinnu sõnul võib külma nahkistmega autosse istudes teks varahommikustel maanteele tõttajail arvesolla tulemuseks põiepõletik, sestap on talvel hea istet tada sõiduajale lisa – et väsimustunde tekkides veidi soojendada. Istmesoojendus tuleks aga pärast teha enda virgutamiseks teeveerel väike paus. mõnusa tunde tekitamist ilmtingimata välja lülitada, Tähelepanu ja keskendumisvõime ergutamiseks sest vastasel juhul hakkab ta teisipidi tervisele liiga sobib ka kohv või midagi magusat – näiteks komm tegema. Näiteks selga liigselt soojendades võib see või magus jook. Kui sõit kestab üle kaheksa tunni, minna higiseks, autost väljumisel on nii aga kerge tuleks kindlasti teha puhkepause, vahepeal süüa külma saada, mis toob kaasa seljavalud. ja leida võimalus öösel magada. Unine ning näljane Ülejäänud hädad tulenevad peamiselt pikast is- juht on ohtlik endale ja ka teistele kaasliiklejatele.

www.kia.ee

Kial on, mida pakkuda Navist tagurduskaamerani – küsi pakkumist üle Eesti.

Kia Sportage pakub nutikaid ja kaasaegseid tehnoloogiaid, mis on mugavalt käepärased ning muudavad sõidu tõeliselt nauditavaks! Kui siia lisada juurde veel suurepärane disain ja 7-aastane garantii, jääb üle vaid meeldivalt üllatuda!

Kia navigatsiooniseade pakub kaarditeenuseid, reisiinformatsiooni ja meelelahutust, muutes ka kõige lühemad autoreisid nauditavamaks. Kaardiuuenduste programmil on mitmeid eeliseid ja konkurentsitult parim teenuste valik: * Kia navigatsioonisüsteemis on 1 algne kaart + 6 kaardiuuendust uutele autodele täiesti TASUTA! * Kaardiuuendus on imelihtne! Kõik vajalik tehakse esinduses ära.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 1; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47. PÄRNU: United Motors, Tallinna mnt 82.

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. KOHTLA-JÄRVE: United Motors, Järveküla tee 22. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 42c. NARVA: Analan Auto, Tiimani 5.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. VALGA: Salome Tartu, Pihlaka 2.