Korteriühistu mai 2023

TORMIJOOKS RENOVEERIMISTOETUSELE. ELEKTRISÄÄST – TULUS RAHAKOTILE JA KESKKONNALE. KAS SOOJUSSÕLM VAJAB VÄLJAVAHETAMIST?

Korteriühistu Neljapäev, 11. mai 2023 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Hannes Rumm • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS Õhtuleht Kirjastus

Neljapäev, 11. mai 2023

2 Korteriühistu

Väikeste ühistute ­aruandlus lihtsamaks Tänavu veebruaris jõustus mitu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) muudatust, mille eesmärk on lahendada korteriomandit ja korteriühistut ning piiratud asjaõiguste lõpetamist üldisemalt puudutavad aktuaalsemad probleemid. „Kaotati näiteks majandusaasta aruande esitamise nõue ka sellistele kuni kümne korteriomandiga korteriühistutele, mis on valinud omale juhatuse,“ selgitas Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Selle muudatuse eesmärk on Mardi sõnul võrdsustada ning lihtsustada kõigi väiksemate korteriühistute raamatupidamise nõuded, kuna ei ole põhjendatud eristada korteriühistuid, mida juhivad korteriomanikud ühiselt, ja neid, kes on valinud omale juhatuse. „Kuni kümne korteriomandiga korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist, kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kui kuni kümne korteriomandiga ühistu peab tekkepõhist raamatupidamist, kohaldatakse raamatupidamise seaduse § 43 lõikes 3 sätestatut,“ vahendas EKÜLi õigusosakonna juhataja.

Urmas Mardi sõnul on aga oluline meeles pidada, et juhul kui on valitud valitseja, peab ühistu pidama tekkepõhist raamatupidamist ja esitama korteriühistute registrile ka majandusaasta aruande. Selle esitamise tähtaeg korteriühistutele, kelle majandusaasta lõppes 31. detsembril 2022, on 30. juuni 2023. EKYL Julia Vakina

Toetus ­üürielamute ehitamiseks Kohalikud omavalitsused, kes soovivad riigi toel elamufondi arendada, saavad selleks KredExilt toetust taotleda. Taotlusvooru maht on viis miljonit eurot, taotlusi saab esitada kuni 2. juunini.

Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole ja see on mõeldud nii uute üürielamute rajamiseks kui ka juba olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks, et võtta need kasutusele üürielamutena ja tagada nii eluruumide kättesaadavus ka seal, kus näiteks spetsialistidele on vabu kortereid vähe ja ehitusmaksumus ületab kinnisvara turuhinda.

Toetuse määr on kuni 50 protsenti ja maksimaalne summa kuni miljon eurot, ülejäänu peab katma omavalitsuse omafinantseering. KREDEX

Aldo Luud

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Tänavukevadine korter­ elamute terviklikuks kordategemiseks mõel­ dud KredExi toetuse taotlusvoor kinnitas, et korteriühistutel on väga suur huvi oma kodumaja energiatõhusaks ja ohu­ tuks muuta: taotlusvoo­ ru maht – 80 miljonit eurot – sai taotlustega kaetud üheainsa töö­ päeva jooksul.

EASi ja KredExi ühendasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul näitas ühe tööpäeva jooksul alanud ja ka lõppenud taotlusvoor, et Eesti inimene mõistab suurepäraselt renoveerimise vajalikkust ning soovib parandada oma elukeskkonda.

Reinsalu täpsustas pärast taotlusvooru sulgemist, et esialgu ei saa seda siiski lõppenuks lugeda. „Päevaga tuli ühtekokku 212 taotlust mahus 104,7 miljonit eurot. Taotluste pisut suurem vastuvõtt on tavapärane praktika, sest osa taotlusi ei pruugi vastata nõuetele ega saa seetõttu toetuse otsust,“ selgitas ta. „Alati on ka ühistuid, kes hiljem taotlusest loobuvad, kui ehitushankes pakutud hinnad ei vasta ootustele või võimalustele. Kui vooru eelarve peaks siiski ammenduma, on võimalik leida muid lahendusi, sest renoveerimistoetuste kogueelarve on 330 miljonit eurot. Seega ka need, kes praegu taotlust esitada ei jõudnud, saavad seda teha hiljem.“

Lõuna-Eesti väga aktiivne Üle Eesti on vaja korda teha ligikaudu 14 000 korterelamut.

Kuigi enamik korterelamuid asub Harjumaal, polnud taotlemine sugugi selle maakonna ega ka Tallinna-keskne. Linnade võrdluses esitati Tallinnast küll 12 taotlust, kuid 11 taotlusega järgnes kohe Paide ning 10 taotlusega Viljandi, Võru ja Pärnu.

Maakondadest tuli enim taotlusi Tartumaalt (30), järgnesid Viljandimaa (29) ja Lääne-Virumaa (26). Reinsalu hinnangul näitab üle-eestiline aktiivsus ka maakondlike arenduskeskuste head tööd – KredExi partneritena tutvustavad nemad kohapeal renoveerimise kasu ja võimalusi.

Ainus maakond, kust ühtki taotlust ei esitatud, oli Ida-Virumaa. „Oleme teinud Ida-Virus palju teavitust ja korraldanud arvukalt praktilisi koolitusi, kuid teame oma venekeelsete kohapealsete renoveerimiskonsultantide kaudu, et tervikliku rekonstrueerimise omaksvõtt ning spetsialistide kättesaadavus võtab seal mõnevõrra rohkem aega. Küll aga ollakse huvitatud osalisest renoveerimisest, mille voor on praegu planeerimisel,“ ütles Reinsalu.

Senised renoveerimised on tõestanud, et korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel väheneb kütteenergia tarve keskmiselt 52%. Kuna majad on erinevad, siis võib tegelik sääst olla suurem, kõik oleneb maja tehnilisest olukorrast, tehtud töödest ja meetodist ning ka elanike harjumustest. Ühis-

Korteriühistud ­pingutavad majade kordasaamise nimel Motiveerib toetus, mitte trahv Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on riiklik rekonstrueerimistoetus igal juhul tunnustamist väärt, oluline on aga, et see oleks kõigile soovijaile kättesaadav. „Kurb on näha, kui kaasajastamist hädasti vajav ja ootav maja jääb toetusest ilma,“ märkis ta. „Rekonstrueerimise ettevalmistus korteriühistus on pikk protsess, see nõuab põhjalikku eeltööd, töömahukaid üldkoosolekuid, projektide ettevalmistust ning korteriomanikud kulutavad sellele raha.

Kui kõige selle tulemusena toetusest siiski ilma jäädakse, algab kogu protsess jälle otsast peale.

Selline olukord on väga kahetsusväärne.“ Mööda ei saa vaadata ka tõsiasjast, et suur osa Eesti sovetiaegsest elamufondist on jõudmas

tute juhid on jaganud ka kogemusi, et täies mahus renoveeritud hoones säästetakse võrreldes renoveerimiseelse ajaga küttekuludelt koguni kuni 70%.

Tervikliku rekonstrueerimise toetust said taotleda korte-

oma elukaare lõppu, tõdes Jaadla – ja korda tegemata hooned muutuvad paraku elamiskõlbmatuks.

Sunnimeedet peab ta aga igal juhul taunitavaks. „Energiavaesuse kontekstis peame hakkama rääkima ka renoveerimisvõimetusest — see puudutab eluhooneid, mille elanikel pole võimekust oma korrusmaja korda teha. Peame mõtlema, kuidas kõige haavatavamaid aidata ja motiveerida, mitte trahvida,“ rõhutas Jaadla. „Oluline on, et toetussummad kasvaksid, toetused oleksid stabiilsed ja kõigile kättesaadavad. Seejuures tuleb mõelda ka sellele, et kui 2027. aastal Euroopa Liidu toetusrahastus lõpeb, peab Eesti riik vastavad summad oma eelarvest leidma.“ EKYL

riühistud, kel on kolme või enama korteriomandiga elamu, mis on kasutusse võetud enne 2000. aastat. Üksiku tööna toetatakse ka gaas- või elekterküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põ-

hineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga – siis hoone kasutuselevõtmise aasta piirang puudub.

Toetusega renoveerides tuleb tööd lõpetada 24 kuu jooksul ning seda tähtaega saab ka

korra 12 kuu võrra pikendada.

Toetuse osa rekonstrueerimise kogumaksumusest on sõltuvalt piirkonnast ja tehtavatest töödest 30-50 protsenti. Rohkem saab toetust siis, kui elamu asub väljaspool Tartut, Tallinna ja teisi suuremaid asulaid. Toetus on suurem ka väiksemate kortermajade puhul, samuti juhul, kui renoveerimise käigus paigaldatakse majja lift, elamu soojustatakse tehases eeltoodetud elementidega või hoonel on muinsuskaitselised piirangud.

Suurt huvi oli oodata Enne hiljutist taotlusvooru toetati korterelamute terviklikku rekonstrueerimist viimati 2020. aastal. Siis oli vooru maht 71 miljonit, 11 miljonit eurot sellest jäi kasutamata. „Tänavune taotluste suur maht oli oodatav, kuna järjepi-

Neljapäev, 11. mai 2023

deva rahastuse puudumisel andsime viimati samalaadset toetust kaks aastat tagasi. Toetuseta ei tee aga terviklikku rekonstrueerimist ükski ühistu,“ tõdes Reinsalu. „Tehniliste konsultantide ja teiste turuosaliste tagasiside alusel teadsime, et väga paljud tublid ühistud, nii väikesed kui suured, nii linnades kui ka maapiirkondades on oma ettevalmistused ära teinud ning ootavad ühtviisi tööde tegemiseks toetust.“ Tänavukevadises voorus oli keskmine taotletav toetuse summa 494 000 eurot ja keskmine tööde kogumaksumus 1,1 miljonit eurot. Esitatud taotlusi arvestades saab toetuse abil selle vooruga korda ligikaudu 200 kortermaja üle Eesti. Seekord käis taotlemine ajalises järjekorras, et anda võrdne võimalus kõigile neile ühistutele, kes olid eelmisest voorust möödunud kahe aasta jooksul jõudnud kindlale otsusele renoveerida. Edaspidiste voorude kavandamisel saab kaaluda teatud summade broneerimist piirkondadesse, kus kinnisvara väärtus ja sissetulekud on madalamad. Et broneeritud vahendid kindlasti kasutusse läheksid, on planeeritud tugitegevused ühistutele, kes seni on taotluse esitamist liiga keeruliseks pidanud. Senine praktika on näidanud, et renoveerimishuvi suurendamiseks on vaja tugitegevusi, alustades juriidilisest ja tehnilisest nõustamisest kuni taotluse vormi täitmiseni.

Korterelamute rekonstrueerimiseks on valitsus lähiaasta-

Korteriühistu 3 teks eraldatud 366 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha, millest toetusteks 330 miljonit ning renoveerimislaenuks 36 miljonit.

Renoveerimislaenu pakub ­KredEx neile ennekõike maapiirkondades asuvatele ja väikestele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa või on saadud laenupakkumise tingimused ebamõistlikud.

Millest alustada?

Toetust soovivad ühistud peavad taotluse esitamiseks hindama tehnilise konsultandi abil maja seisukorda, koostama projekti lähteülesande esialgse eelarve ja ajakavaga, uurima pangalt lisarahastuse võimalust, saama ühistu üldkoosolekult renoveerimisele rohelise tule ning koostama ehitusprojekti.

Taotluste nõuetele vastavuse hindamiseks annab toetuse määrus aega kuni 60 tööpäeva, kuid KredExilt saab esmase tagasiside taotlustele oluliselt lühema aja jooksul. Pärast toetusotsuse saamist teevad ühistud hanked ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks ning kui hind on ühistule sobiv ja laenuotsus olemas, algabki renoveerimine.

Toetuse väljamakse taotlusega ei pea ootama kõigi tööde lõpuni, seda saab küsida jaokaupa vastavalt sellele, kuidas renoveerimisprojekt valmib.

Kogu vabanenud raha, mis tuleb nõuetele mitte vastanud taotluste tagasilükkamisest või ühistute loobumisest, suunatakse järgmisse vooru.

Neli muutust üüriturul

Remo Tõnismäe

Paljud korteriomanikud on korteri kas juba soetanud investeerimise eesmärgil või on muutused pere elukorralduses toonud kaasa vajaduse oma senine kodu lühemaks või pikemaks ajaks välja üürida. Igal juhul tasub siis end üürituru seisuga pidevalt kursis hoida.

Turvaliste üürile­ pingute platvormi Rendin tegev­ juht ja kaas­ asutaja Alain Aun (pildil) an­ nab ülevaate olulisematest muutustest täna­ vusel üüriturul.

Rohkem makseraskusi Märgid viitavad üürnike mak­ sehäirete kasvule, tõdeb Alain Aun: „Rendini kaudu korterit üü­ rida soovijad läbivad automaatse taustakontrolli, eri põhjustel suu­ nab aga algoritm neid lisakont­ rolli. See toob üha rohkem välja lahknevust üürikandidaatide avalike maksehäirete andmete ja nende reaalse finantsvõimekuse vahel – igakuised kohustused ei võimalda neil hakkama saada soovitud üürikodu kulude katmi­ sega.“ Aun märgib, et pool aastat ta­ gasi ei läbinud lisakontrolli kol­ mandik üürihuvilistest, nüüd juba 40 protsenti: „Meie andmed ütle­ vad, et inimeste maksehäirete hulk on selgelt kasvamas, ehkki

tervikpilt ei kajastu veel avalikes maksehäireregistrites. See muu­ dab info saamise ja üürnike riski­ de hindamise iseseisvalt tegut­ sevate üürileandjate-maaklerite jaoks eriti keeruliseks.“

Kõrged üüri hinnad Hinnakasv on seisma jäänud, toimunud on ka 15protsendiline korrektuur keskmise üüri hinna alanemise poole, võrreldes mul­ luse tippajaga, kuid hinnad on siiski kõrged, peale selle mõjutab üldine inflatsioon inimeste välja­ minekuid peaaegu kõigis vald­ kondades. „Osa üürileandjaist on valmis õngitsema üksikuid kandidaate, kes nõustuksid lepingut sõlmima turuhinnast kõrgema üüriga. Sa­

mas ei teadvustata, et pea ole­ matu huviliste arvuga kuulutus on selge märk üürileandjale, et midagi on valesti,“ kirjeldab Ren­ dini juht. „Turul oleme küll ja veel näinud, kuidas ülehinnatud kor­ terile kandideerib üürnik, kel on rahamured ja kelle teised üürile­ andjad on tagasi lükanud. Kõrge­ te stardikulude (esimese kuu üür, tagatisraha, maakleri/lepinguta­ su jms) katmiseks võtab üürnik selleks otstarbeks mõeldud kiir­ laenu.“

Euribori mõju üürnikele Mullu kasvama hakanud euri­ bor on pannud keerulisse olukor­ da üürileandjad, kelle üürikinnis­ vara laenumaksed on hüppeliselt kasvanud. Millest aga vähem rää­

gitakse, on euribori mõju üürni­ kele. „Nendest paljude lepinguli­ seks kohustuseks on katta ka korteriühistu poolt võetud laenu­ de igakuised tagasimaksed, mis kuuluvad kommunaalkulude hul­ ka – need võivad nüüd olla oluli­ selt suuremad kui üürnik lepingu sõlmimisel oli arvestanud.“

Sõjapõgenikud hädas Paljud Ukraina sõjapõgenikud pole ikka veel leidnud üürikodu, kuhu nad saaksid jääda pikemaks ajaks. Põhitakistus on liiga väike sissetulek. „Paljudel pole piisa­ valt tasuvat töökohta, on neid, kellele sotsiaaltoetus on ainus sissetulek, kuid üüri- ja elamisku­ lud on oluliselt suuremad.“ IA MIHKELS

Neljapäev, 11. mai 2023

4 Korteriühistu Aldo Luud

ELEKTRISÄÄST – tulus IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Kodumaja energiatõhusaks Energiakulu vähendamise kõige tõhusam meede on hoone energiatõhusaks renoveerimine, mis aitab energiatarvet oluliselt vähendada – tervikliku renoveerimise puhul kuni poole võrra.

Tervikliku renoveerimise eelis on, et hoonele valitakse kohe optimaalne lahendus, märgib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: see tagab parima tulemuse nii energiatõhususe kui ka sisekliima vaates. Oluline on aga, et seda tehtaks läbimõeldult ja asjatundjatega konsulteerides. Näiteks ei tohi soojustades unustada ventilatsioonisüsteemi uuendamist, et vältida liigse niiskuse ja hallituse teket. Energiatõhususe seisukohalt on kõige mõistlikum paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis võimaldab lisakokkuhoidu küttekuludelt.

Kõigil korteriühistutel ei ole aga majanduslikel põhjustel võimalik terviklikku renoveerimist

ette võtta, mistõttu otsustatakse järkjärgulise renoveerimise kasuks. Selle puhul on eriti oluline kaasata asjatundjaid, kes aitavad töid planeerida nii, et järgmist renoveerimise etappi oleks võimalik jätkata sealt, kus eelmine pooleli jäi, ja tulevikus ei tekiks vajadust kord juba tehtud tööd uuesti teha. Näiteks tuleks nii korter- kui ka üksikelamu fassaadi soojustades tõsta aknad soojustatud fassaadiga samale tasapinnale, see aga tähendab, et kui aknad on varem juba vahetatud, tuleb need jälle asendada.

Asjatundjate kaasamine renoveerimise kavandamisse on väga oluline, eriti maja järkjärgulise renoveerimise korral aitab see vältida tööde mitu korda tegemist ja sellega kaasnevat asjatut rahakulu ning langetada otsused kõige otstarbekamate lahenduste kasuks.

IA MIHKELS

Igaüks saab kodus energiat säästa, vaja on vaid oma tarbimist jälgida ja mõelda läbi säästuvõimalused. Seda tasub teha ka siis, kui rahaline sääst ei olegi märkimisväärne ja pere eelarvet oluliselt ei mõjuta – keskkonna seisukohalt on see ikka tähtis.

Korterelamutes, kus elektrikulude jaotus käib ruutmeetripõhiselt, tasub kaaluda üleminekut korteripõhisele arvestusele. Ruutmeetripõhine elektrikulu jaotamine ei motiveeri majaelanikke energiat säästma, sest kokkuhoid ei väljendu otseselt tarbija arvel, korteripõhise arvestamise puhul saab aga igaüks ise leida parimad viisid energia – ja sellega koos ka eurode – säästmiseks.

Kontrolli elektrikulu Oma kodust elektritarbimist peaks igaüks jälgima, et leida kokkuhoiukohti, soovitab Eesti Tarbijakaitse Liit energiasäästu nõuandeid jagades. Tarbimisest saab ülevaate, logides e.elering. ee tarbijaportaali või oma võrguettevõtte iseteenindusportaali. Elektritarbimist on seal võimalik vaadata nii päeva ja nädala kui ka kuu ja aasta lõikes. See annab võimaluse hinnata oma

– milleks näiteks suur Juhi kodust elektritarbimist seadmeid külmik, kui see on suurema osa

oma tööajast pooltühi. Telerit z Hoolda elektriseadmeid korrapäraselt. soetades tasub mõelda, kui suur z Kasuta nutilahendusi, mis aitavad energiat säästa. z Võimalusel kasuta elektriseadmeid ajal, kui elektri hind on sood- ekraan on asjakohane – väiksema ekraaniga seade tarbib väsam. hem energiat. Erandiks pole ka z Vaheta välja valgustites olevad hõõglambid, asenda need leedarvutid: sülearvuti tarbib ligilampidega. kaudu 85% vähem energiat kui z Ära lase valgustitel põleda ruumis, mida ei kasutata. lauaarvuti, tahvelarvuti omakorz Kui kodu on elektriküttel, vali da 70% vähem kui sülearvuti. külmal ajal minimaalne oma Uus seade peab üldjuhul vastu perele sobiv toatemperatuur.

Ilmar Saab as / E z Põrandakütet kasuta vaid kspre aastaid, seepärast on oluliss Me edia ne mõelda seadet vajadusel. valides läbi oma vaz Kodumasinaid kasuta võijadused ja eelistada malikult ökonoomselt ja pakutavatest seadoptimaalsetes töörežiimimetest kõige energiades. tõhusamaid variante. z Võimalusel vaheta vaVali parema enernad kodumasinad giamärgise järgi. Uut energiasäästlikumate seadet ostes jälgi enervastu. giamärgist, võimalusel z Ära jäta kasutuseta asenda vana ebatõhus tooelektriseadet ootede uue ja tõhusamaga. režiimil elektrivõrSeadmete energiamärgisku. Allikas: ETL, TTJA igapäevaseid tarbimismustreid ja leida võimalikke kokkuhoiukohti.

Elektriseadme energiakasutuse mõõtmiseks saab pistikupesa ja seadme vahele paigaldada elektrikulu mõõturi. Mõistlik on mõõta seadmete elektrikulu enne ja pärast säästumeetmete kasutuselevõttu – nii saab peale suurimate energiatarbijate kindlaks tegemise hinnata ka energiakasutuse muutumist ning sellega kaasnevat kokkuhoidu,

seda eriti suure tarbimismahuga seadmete puhul.

Kiired säästunipid Eelista LED-lampe. Praeguseks on eeldatavasti kõik aru saanud, et hõõglampidest tasub loobuda – üks LED-valgusti võtab ligi kaheksa korda vähem energiat kui keskmise võimsusega hõõglamp.

Mõtle oma vajadustele. Pole mõtet osta ülemäära suuri

tusega on võimalik tutvuda energiamärgisega toodete andmebaasis EPREL (eprel. ec.europa.eu).

Jälgi nutiseadmete laadimisaega. Nutitelefonid ja -tahvlid laevad end täis kõigest mõne tunniga, seetõttu pole mõistlik jätta neid terveks ööks laadima. Täislaetud nutiseade laadija küljes kulutab nii energiat kui ka lühendab aku eluiga. Ära hoia laadijat vooluvõrgus, kui see pole kasutuses.

Kui hoiad näiteks telefonilaadi-

CLEMSON OÜ arendab, toodab ning paigaldab omatootena elektri- ja sidekilbiuksi nii korteriühistule kui äriühingutele ehitus- ja renoveerimisesektoris ÜLE EESTI.

Äikese eest pakub parimat kaitset

PIKSEKAITSE!

Meie pakutavad tooted on testitud parima tulemuse saavutamiseks. Kuulame ära Teie soovid ning koos leiame parimad lahendused.

Täpsema info tehtud lahendustest leiate meie kodulehel CLEMSON.EE kilbiuste kataloogist.

Vanade kortermajade kilbiuste vahetamine uute vastu annab trepikojale kaasaegse ja esindusliku välimuse ning

TAGAB NÕUETEKOHASE ELEKTRIOHUTUSE! Vahetatud kilbiuste peamised eelised: • ELEKTRIOHUTUS • Tõstab kodu väärtust ja turvalisust • Annab trepikojale esindusliku välimuse

Piksekaitse ja maanduse täislahendused Piksekaitse kontroll ja hooldus Piksekaitse ning maanduse tarvikud

Lisainfo: Tel. 5622 9291 Rein@piksekaitse.ee

www.piksekaitse.ee

Kilbiuste tehniline spetsifikatsioon Nimetus Materjal Pindviimistlus

Korruse kilp DIN EN 10346-Zn DX51D+Z275 Pulbervärv 80-100 (RAL)

Mõõtmed Teenindus Lukustatavus

Erimõõdus Avaneb 135° Sarjastatud lukk/mündilukk

Lahendus 5-kahe uksega mudel / ülemine kaablikate/ 3xarvestiavad/ kaitsme luuk/RAL 1015

Enne paigaldust Pärast paigaldust Oleme spetsialiseerunud trepikoja kilbiuste valmistamisele ja paigaldusele alates 2008 aastast

Clemson OÜ

+372 520 3963

info@clemson.ee

www.clemson.ee

Neljapäev, 11. mai 2023

Korteriühistu 5

nii rahakotile kui ka keskkonnale Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

jat aasta läbi seinas, kulub ainuüksi sellele umbes 0,25 kWh elektrit – ühele inimesele nii väike kogus, et sellele pole justkui mõtet tähelepanu pööratagi, aga riigi peale kokku annab seegi arvestatava säästu.

Väldi ooterežiimi. Põhilised seadmed, mis ooterežiimil energiat tarbivad, on arvutid, telerid, kohvimasinad, heliseadmed ja digikellaga ahjud. Kui arvutit ei kasutata, on unerežiimi asemel mõistlik see välja lülitada, sama käib televisiooni- ja internetiseadmete kohta, mis ööpäev läbi kasutust ei leia.

Timmi külmiku temperatuuri. Jahekambri soovitatav temperatuur on 4-5 °C, külmkambri temperatuur –18 °C. Kui külmikul pole temperatuuri kuvavat sisseehitatud näidikut, saab kraade jälgida ja reguleerida eraldi termomeetri abil. Kodus tuleks võimalusel vältida külmkapi paigaldamist ahju, pliidi või radiaatori lähedale – kõrgem ümbritsev temperatuur sunnib külmikut rohkem elektrit ku-

Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

lutama. Kindlasti tuleb vältida üleliigse jää kogunemist ja seeläbi külmiku efektiivsuse vähenemist. Ära soojenda toitu elektriahjus. Mikrolaineahjus või multikeetjas toidu soojendamine on võrreldes elektriahjuga kiirem ja kulutab ka vähem energiat. Elektriahju energiakulu saab vähendada, kasutades toidu küpsetamiseks õhuringlusega programmi.

Vett keeda vajalik kogus.

Kui tahad teha endale tassi teed, pole mõtet keeta kannutäit vett – ja mõni valab ülejäägi enne järgmist korda veel ära. Harjuta end keetma vaid vajalikku kogust.

Pane tööle täis pesumasin.

See käib nii nõude- kui ka pesumasina kohta – ei ole mõtet paari potti eraldi pesta. Pesu pestes eelista madalamat temperatuuri ja säästuprogrammi.

Reguleeri vannitoa põrandakütet. Vannitoa elektrilise põrandakütte puhul saab sättida temperatuuri madalamale, eriti selleks ajaks, kui vannituba pikemalt ei kasutata. Kui võimalik, reguleeri põrandakütte toimimist taimeriga.

Ehkki jahedad ööd nõuavad ikka veel ruumide kütmist, tasub temperatuuri madalamaks timmida, päikeselisel päeval aga ­soojuspump üldse välja lülitada.

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga

Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!

KORTERELAMUTE  küttesüsteemid  soojussõlmed  pelleti- ja gaasikatlamajad  soojuspumbalahendused

Kyte.ee OÜ Kalda 7B, Tallinn

677 6600 info@kyte.ee

Projekteerimine paigaldus hooldus

Neljapäev, 11. mai 2023

6 Korteriühistu

Oma aja ära elan sõlm põhjustab IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Projekteerimine

Uutele või rekonstrueeritavatele hoonetele energiasäästlike lahenduste kavandamine, sealhulgas: • Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid • Hoonete veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemid • Kaugkütte ja -jahutuse asulavõrgud • Veevarustuse ning kanalisatsiooni asulavõrgud • Elektriprojektid (ka päikesepaneelide sidumine süsteemi) • Soojustusprojektid Meil on ulatuslikud kogemused kortermajadele komplektsete rekonstrueerimisprojektide koostamisel.

Konsultatsioonid

Energiasäästualane nõustamine ja vajaliku dokumentatsiooni koostamine: • Elamute, ühiskondlike hoonete ja ka tööstushoonete energiaauditid • Tööstusettevõtete energia- ja ressursiauditid • Hoonete energiakasutuse dünaamilised simulatsioonid • Uutele ja põhjalikult rekonstrueeritavatele hoonetele arvutuslike energiamärgiste koostamine • Olemasolevatele hoonetele tarbimisandmete põhjal energiamärgiste koostamine

Mõõtmised

Energiatõhususe valdkonna mõõdistustööd: • Hoonete sisekliima parameetrite mõõtmine ja jälgimine • Välispiirete õhutiheduse kontroll ehk blowerdoor, seal hulgas ka suurtele (>10 000 m2) hoonetele • Välispiirete soojustuse kvaliteedi hindamine • Küttesüsteemide vooluhulkade mõõtmine ja projektijärgne häälestamine ehk tasakaalustus

Kaugküttevõrku ühendatud soojussõlm on hoone küttesüsteemi süda, selle abil jõuab tubadesse soojus ja kraanidesse soe vesi. Et süsteem kasutaks soojusenergiat optimaalselt, peab see olema nüüdisaegne ja töökorras – korralikult seadistatud ja hooldatud.

Kui soojussõlm põhjustab kütteprobleeme ja olulist lisakulu, tasub lasta selle seisukord spetsialistidel üle vaadata, soovitab Adven Eesti kliendihalduse valdkonna juht Kadri Koppel – nemad saavad hinnata, kas soojussõlm täidab oma eesmärki parimal võimalikul moel, vajaks see rekonstrueerimist või tuleks see üldse välja vahetada.

Mõjub rahakotile „Vanematele kortermajadele pakutakse küll tervikrenoveerimise toetusi, kuid neid paratamatult kõigile ei jagu,“ märgib Kadri Koppel. „Samas annab ka korralik soojussõlm väga olulise efekti. Nüüdisaegse automaatikaga uue sõlme paigaldamine on toonud majas soojusenergia kulude kokkuhoidu kuni 20 protsenti. Kui soojusülekanne ei ole efektiivne või puudub temperatuuri automaatne reguleerimi-

le kvaliteetse sisekliima ja soovikohased soojakraadid.

Soovides tuleval küttehooajal tarbida säästlikumalt, tasub aega viitmata tegutsema asuda, sest soojussõlme väljavahetamine nõuab aega.

Millest tuleks alustada?

Kui korteriühistu üldkoosolek või hoone omanik on otsustanud, et soojussõlm vajab uuen-

Lift vajab korrapärast hooldust Lifti ohutuse eest vastutab selle omanik, tema peab tagama, et lift oleks töökorras, selle kasutamine ei seaks ohtu inimesi ega nende vara.

Lifti ohutuse tagamiseks on oluline, et korrapäraselt tehtaks hooldus- ja remonditöid ning kindla ajavahemiku järel tellitaks audit lifti seisukorra hindamiseks.

Vigade ja puuduste ilmnemisel tuleb lifti kasutamine peatada ning rike või viga võimalikult kiiresti kõrvaldada.

Lifti omanikul peavad olema lifti kasutus- ja hooldusjuhend, käiduraamat nõuetekohaselt tehtud hooldus- ja remonttööde kohta ning kirjalik kokkulepe kasutamise järelevaatajaga. Järelevaatajal ei pea olema pädevustunnistust, kuid ta peab olema teadlik lifti kasutamisele esitatavatest nõuetest.

Hooldus kord kuus

www.termopilt.ee tel 601 6500 info@termopilt.ee

ne, kulub energiat rohkem ja sel on rahakotile vägagi arvestatav mõju – investeering uude tõhusasse soojussõlme võib end ära tasuda juba mõne aastaga.“ Kaasaegne soojussõlm reguleerib automaatselt majasisest soojust sõltuvalt välisõhu temperatuurist ega vaja pidevat sekkumist. Sellele saab seadistada eraldi päevase ja öise kütterežiimi, mis tagab hoone elanike-

Lifti paigaldus-, hooldus- ja remonditöid võib teha vaid ettevõte, kellel on tööde juhtimiseks vastava pädevustunnistusega töötaja.

Töid vahetult teostav isik peab tundma seadet ja selle töö eripärasid ning oskama tuvastada ja ennetada kasutamisega kaasnevaid ohte.

Lifti hooldajaga tuleks korteriühistul sõlmida leping, milles määratletakse nõuded hooldusele ja selle intervall. Neid määrates tuleb lähtuda tootja antud juhis-

Martin Ahven

Ohumärke liftis z Puuduvad uste piirdeliistud (muljumisoht, näiteks käte vahele jäämisel) z Kulunud kandetrossid (nende katkemise ja kabiini allakukkumise oht) z Uste tõrkuv lukustusmehhanism (inimese šahti kukkumise oht, kui kabiin ei asu korrusel) z Kiiruspiiraja ei rakendu (ülekiirusest tulenev kabiini muljumise oht) z Elektrisüsteemi rikked (elektrilöögi oht, põlenguoht) TTJA test ja lifti kasutamise intensiivsusest. Korterelamus tuleks hooldustöid teha kord kuus. Lifti remont üldjuhul hoolduslepingu alla ei kuulu.

Audit lifti tehnilise seisukorra hindamiseks ja tõendamiseks tuleb teha enne lifti kasutuselevõttu ja edaspidi kindlaks määratud ajavahemiku järel. Et audit oleks usaldusväärne, tuleb see tellida akrediteeritud sõltumatult ja kompetentselt ettevõttelt (nt Inspecta Estonia OÜ, Tehnoaudit OÜ).

Auditi tulemused esitatakse protokollis, mis vormistatakse digitaalselt tehnilise järelevalve infosüsteemis. Juhul kui auditiga tuvastatakse puudused, tuleb tellida nende kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja seejärel kordusaudit.

Korraline audit Korraline audit tuleb liftile teha iga kahe aasta tagant, kui lift võeti kasutusele kuni kümne aasta eest, ja igal aastal, kui lifti kasutuselevõtmisest on möödunud üle kümne aasta. Põhjalikud katsetused peab lift läbi tegema iga nelja aasta tagant.

Kui lift ootamatult seiskub, ei tohiks seal olijad paanikasse sattuda – tuleb jääda rahulikuks ja vajutada abi kutsumiseks lifti kellanuppu. Vanematel liftidel annab see helisignaali, uuematel ühendab automaatselt avariiteenistusega. Kui häirekell ei tööta, tuleb helistada häirekeskusesse ja anda neile võimalikult täpset juhtnöörid – lifti oletatav asukoht majas, inimeste arv liftis jmt.

IA MIHKELS Allikas: TTJA trükis „Ohutu kodu“

Neljapäev, 11. mai 2023

Korteriühistu 7

nud soojus­b asjatut kulu Adven Eesti

Nüüdisaegne soojussõlm võimaldab kütet automatiseeritult juhtida ja energiat säästa ning tasub end ära mõne aastaga.

damist, tuleb küsida soojusettevõtjalt tehnilised tingimused ja leida projekteerija. Kadri Kop-

peli sõnul on mõistlik vormistada tehniliste tingimuste taotlus koostöös projekteerijaga. „Taotluses tuleb ära näidata tellitavad võimsused ja selles osas oskab projekteerija anda asjatundlikku nõu. Kui soojusettevõte on tehnilised tingimused väljastanud, saab projekteerimist alustada neist lähtuvalt.

Kaugküttesüsteem on üks tervik, mille iga osa mõjutab kogu ülejäänud võrgu tööd – seega on töid planeerides nõuete järgimine äärmiselt oluline,“ selgitas Koppel.

Ehitustöö tegija leidmiseks tuleks kõigepealt põhiprojekt kooskõlastada soojusettevõtjaga ning seejärel küsida hinnapakkumisi erinevatelt soojussõlmede ja küttesüsteemidega tegelevatelt ettevõtetelt.

Pakkumisi küsides tasub lähteinfona saata nii põhiprojekt kui ka tehnilised tingimused.

Mõnikord alustatakse töid ekslikult eelprojekti alusel, mis toob omakorda kaasa probleeme − soojussõlm ei vasta tehnilistele tingimustele või sõlme töö ei ole ootuspärane. Seetõttu on Koppeli sõnul oluline kõikide osaliste koostöö ja infovahetus − soojusettevõtte väljastatud tehnilised tingimused ja kooskõlas-

tatud projekt peavad jõudma ka soojussõlme ehitaja lauale, mitte jääma hoone esindaja sahtlisse.

Kui hinnapakkumised on käes, saab hoone omanik või korteriühistu teha otsuse, kellelt tööd tellida. Soovitatav on töövõtjaga teha leping ja teavitada eelseisvatest töödest ka hoone elanikke või rentnikke, kuna sõlme uuendamisega kaasneb soojusvarustuse katkestus.

Soojussõlme pass Pärast soojussõlme valmimist ja enne selle töösse lülitamist on vaja soojaettevõttega kokku leppida surveproovi aeg. Samuti tuleb enne kohtumist soojaettevõttele esitada soojussõlme pass, kus on kirjas tehnilised andmed. See on hoone omanikule oluline dokument ka hilisemate hooldustööde tellimisel.

Kui surveproov on korras ja seadmestik ehitatud vastavalt kooskõlastatud projektile, võtab soojaettevõte soojussõlme vastu ja see ongi kasutusvalmis.

Sõlme tarnijat ja paigaldajat või ehitajat valides soovitab Koppel uurida tausta nii internetist kui ka naabrite käest. „Tasub vaadata tagasisidet ehitusfoorumites, jälgida, mida kliendid ette-

Hädavajalik surveproov Kaugküttega hoonetes tuleb korrapäraselt teha soojussõlme surveproovi, et lekked varakult avastada ja vältida nii avariidega seotud suuremaid kahjusid.

Kevadine surveproov aitab ennetada näiteks olukorda, kus sügisel kaugküttesüsteemi käivitamisel võiks leke kortermaja kõrgematel korrustel uputada alumiste korruste korterid, halvimal juhul lausa kõrgeimalt korruselt esimeseni välja.

Korrapärane surveproov aitab avastada nii tavaolukorras silmale nähtamatud lekked kui ka küttesüsteemi nõrgad kohad, mis ajapikku võivad järele anda.

Surveproovi tegemise sagedus sõltub sellest, kas hoone soojussõlm on sõltumatu või sõltuva ühendusega. Esimesel juhul on hoone küttesüsteem kaugküttevõrgust soojusvahetiga eraldatud ja töötab iseseisvalt. Sellise ühenduse korral piisab soojussõlme surveproovist kord kahe aasta jooksul.

Sõltuva küttesüsteemi korral soojusvahetit pole – kaugküttevõrgus olev vesi jõuab otse tarbijate radiaatoritesse, mistõttu lekke korral on ka kahjud suuremad, sest vett tuleb otse kaugküttevõrgust pidevalt juurde. Kui kasutusel on selline süsteem, tuleb surveproovi teha üks kord aastas, seejuures hõlmab survekatse kogu hoone küttesüsteemi tervikuna, mitte ainult soojussõlme nagu sõltumatu ühenduse puhul.

Surveproovi tegemiseks tuleks kutsuda spetsialist haldusvõi hooldusfirmast. Võimalusel tasub kaaluda surveproovi tellimist koos naabermajadega, sest nii võib hind tulla oluliselt soodsam. Et surveproovi tegemisel peavad osalema nii hoone kui ka kaugkütteettevõtte esindaja, tasub päev ja kellaaeg kõigi asjaosalistega aegsasti kokku leppida.

Kindlasti tuleb plaanitud tööst ette teada anda ka majarahvale. Sõltuva ühendusega majas tasuks elanikel võimalusel olla sel ajal kodus – siis saab kohe reageerida, kui surveproov peaks tooma välja mõne nõrga koha, kust vesi lekib.

Parim aeg survekatseteks on kevadel või suvel, mil katkestused ei ole majarahvale probleem. Allikas: Adven Eesti

võtte kohta räägivad. Väiksemas kogukonnas võiks aktiivselt suhelda naaberhoonete haldajatega, teiste korteriühistutega, kes hiljuti samuti soojussõlme vahetanud, et uurida, milline on nende kogemus, milliste teenusepakkujatega on nad rahule jäänud,“ annab ta nõu.

Creative Ehitus OÜ

Kindlasti ei tohi unustada, et küttekulude võimalikult madalal hoidmiseks ja avariide ennetamiseks on väga oluline ka soojussõlme korrapärane hooldamine, märgib Koppel.

Seda tuleks sõltumata seadmete vanusest teha kaks korda aastas.

 Remonditööd  Üldehitustööd  Projekteerimine  Fassaaditööd  Katusetööd  Trepikodade remont

Üldkoosoleku päevakord: pane tähele!

Kevad on korteriühistutele üldkoosoleku pidamise aeg ja Eesti Korteriühistute Liidult (EKYL) ­küsitakse nõu, kuidas koostada korrektselt üldkoosoleku päevakorda, kui on kindel soov otsused vastu võtta ja ellu viia.

Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. „Korteriühistu üldkoosoleku päevakorra väljatöötamine on ­tegelikult suur töö,“ märgib EKYL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi liidu ajakirjas Elamu. „Minu soovitus on, et mida rohkem otsuseid ühel üldkoosolekul vastu võetakse, seda kasulikum. Oluline on aga küsimused püstitada seaduslikult ja korrektselt, eriti puudutab see maja rekonstrueerimise jaoks vajalikke laenuotsuseid — sel puhul soovitan kindlasti ka pangaga konsulteerida.“ Mardi sõnul on levinud praktika, et hulk küsimusi paigutatakse päevakorrapunkti „Muud küsimused“ alla. „Tegu on küll täiesti pädeva päevakorrapunktiga, ent tuleb arvestada, et selles punktis ei saa otsuseid vastu võtta,“ selgitab ta. „Nii et kui tarvis on üldkoosoleku otsust, tuleks küsimus kindlasti ka päevakorras eraldi välja tuua.“ EKYL

Pakume uuendusena  trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompressoriga pihustamise meetodil

 betoontreppide paranda-

mist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil

Küsi hinnapakkumist!

Neljapäev, 11. mai 2023

8 Korteriühistu

Kortermaja küttevesi pole kvaliteetne? Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata!

Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, firmat, maailmavaadet või muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud.

Selle teksti eest on tasunud Schöttli Keskkonnatehnika AS.

Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb ASi Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuht Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi.

Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. „Alumiiniumit sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab juurde lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,“ ütleb ta.

Küttesüsteemi probleemitekitajad Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.

Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes pas-

siivse kihi moodustumist metalli pinnale. „Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi ning kui protsessi lisanduvad magnetiidiosakesed, tekib nii-öelda must muda,“ kõneleb Juhanson.

Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast.

Selle tagajärjel korrosioon praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.

Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim

kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral. „Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid.

Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu.

Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüsteemi vee pH-väärtus olla koguni 5,“ selgitab ta.

Nagu mainitud, siis küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast – selle passiivne pinnakiht hakkab am-

menduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik, mida on võimalik süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. „Lihtsamalt öeldes: poolteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,“ nendib Juhanson.

Mis rolli mängib hapnik?

Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. „Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides nagu roostevabad terased ja alumiinium,“ lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendeid pole, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).

Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. „Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireaktsioon. Selle reaktsiooni käigus tekib kvaliteetse joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suurenda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,“ seletab asjatundja.

Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks

alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.

Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhta ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba veega või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.

Juba üle 25 aasta on Eestis kasutatud Šveitsist pärit kavalat ja tunnustatud inline-tootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada ja pH-taset reguleerida) otse kütmise käigus. „Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,“ lausub Juhanson.

Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga.

Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesaed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.

Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.

Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.

Inline-veetöötluse eelised

■ Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata.

■ Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega.

■ Soolade eemaldamine ja pH-väärtuse reguleerimine.

■ Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga.

■ Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist.

■ Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.

Täisteenust saab tellida: www.schottli.ee ja info@schottli.ee