Korteriühistute Leht Oktoober 2014 by SL Õhtuleht AS

Korteriühistute

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 16. oktoober 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Kaspar Kaljuste » 614 4096 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Neljap채ev, 16. oktoober 2014

Korteri체histute leht

‡ Võlgnikke peab tagant torkima



Rahaasjad

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Korteriühistute leht

Neljapäev, 16. oktoober 2014

«Kindlasti ma ei liialda, kui ütlen, et võlgnikud on korteriühistute suurim probleem,» ütleb E esti kkorteriühistute orteriühis ütleb Eesti Liidu õigusosakonna juh juhataja Urmas Mardi. «Parima tulemuseni jõuab ühistu, kes jaksab neid pidevalt ta tagant tork torkida.»

≤

IA MIHKELS IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE IA.MIHKELS@OH

Neid ühistuid, kus võlglastega võlg pole märkimisväär märkimisväärset muret kunagi oln olnud, on Urmas Mardi Mar (pildil) teada õ õige vähe – ikka tuleb vahel ett ette mõni viivitus viivitus, olgu põhjuse põhjuseks siis unusta unustamine, kusagil kauge kusagi viibimine, ooviibim tamatu suur tamat välja väljaminek või midagi muud muud. Sellised m maksmatajäämised ühistule suuri probleeme ei põhjusta ja k korraks hät jäämaksega hätta

nud korteriomanik kiirustab üldjuhul ise esimesel võimalusel võlga tasuma. Oluliselt rohkem on aga neid korteriühistuid, kus ühistu talle võlgu oldavate summade tõttu ka ise kuumaksete tasumisega hätta kipub jääma. Kuidas mõjutada inimesi, kes oma kohustused ühistu ees pidevalt täitmata jätavad?

Arvete seisul kogu aeg pilk peal «Minu arvates on kõige olulisem tegutsemise kiirus – mida rutem ühistu asja üles võtab, seda väiksem on võlasumma ja seda lihtsam on inimesel seda tasuda,» pakub Urmas Mardi. «See aga tähendab, et ühistu juhil peab kogu aeg olema täpne ülevaade, kes, kui palju ja mis ajast võlgu on, ning pidevalt tuleb saata meeldetuletusi, ühendust võtta, küsida, kokkuleppeid teha.» Mardi märgib, et viimane aeg hakata võla sissenõudmiseks samme astuma on siis, kui korteriomanik on maksetähtaega ületanud kuu aja võrra. «Mina ise hakkaksin tegutsema aga veel varem,» tunnistab ta. «Kümme päeva üle tähtaja – siis võiks juba ühendust võtta ja uurida, miks võlgu ollakse. Ongi tähtis ka see välja uurida, miks inimene võlgu on – kas ta on lihtsalt unustanud või ongi olukord peres majanduslikult keeruliseks läinud ja on oht, et probleemid edaspidi vaid

süvenevad. Viimasel juhul on arukas aegsasti pakkuda välja võlgnikule jõukohane maksegraafik ja jälgida siis hoolega juba sellest kinnipidamist.»

Alati tuleb määrata tähtaeg Suure hulga võlgnike tekkimist ei saa lubada juba seetõttu, et kui ühistu rahapuudusel vee ja kütte eest maksmisega hätta jääb, on oht, et võlgnike pärast kannatavad ühel hetkel kõik elanikud. «Kui võlgnikuga on ühendust võetud ja makse hilinemise põhjus teada, ei tohiks leppida umbmäärase lubadusega: jah, maksan ära,» õpetab Mardi. «Tuleb kokku leppida kindel aeg – kas tasutakse kolme, viie või seitsme päeva jooksul. Ja seda kokku lepitud tähtaega tuleb siis hoolega jälgida: kui summa pole kokku lepitud päevaks laekunud, tuleb võlgnikuga kohe uuesti ühendust võtta. Selline visadus viib enamasti sihile.» Igal juhul, soovitab Urmas Mardi, tuleks ära kasutada kõik muud võimalused, enne kui võlgade sissenõudmiseks kohtusse minnakse. Kui aga kohtuvälised läbirääkimised tulemusi ei anna, võib kohtu poole pöördumine olla korteriühistu ainsaks võimaluseks võlgnetav rahasumma kätte saada. Et kohtusse pöördumine toob kaasa kulutused riigilõivule ja õigusabile, lükatakse seda sammu tihti edasi, lootes, et

Võlglased avalikuks? Ehkki võlgnike avalikustamine – näiteks nimekirja riputamine maja trepikoja teadetetahvlile – tundub mõjus vahend nende maksmasundimiseks, ei luba isikuandmete kaitse seadus seda teha – see info ei tohi jõuda kolmandate isikuteni, trepikojas näeksid nimekirja aga ka majarahva külalised ja näiteks juhuslikud töömehed. Urmas Mardi tunnistab, et tema meelest on selle andmekaitsega asjad pisut paigast ära: «Võlgnik võib kuude kaupa teiste arvel elada, aga avalikustada seda ei tohi – see pole ju normaalne!» Ühistu üldkoosolekul, kus osalevad korteriomanikud, võib võlguolijate nimekirja siiski ette lugeda.

Kasina sissetulekuga pensionärid on üldjuhul kõige korrektsemad maksumaksjad. Nende põhimõte on: kõigepealt kohustused – kõik maksud – ja alles siis kõik muu. võlgniku südametunnistus lõpuks siiski ärkab.

Seljatagust tasub alati kindlustada «Hagiavalduse esitamisest lihtsam viis kohtu abi kasutada on esitada võlgu oleva isiku suhtes maksekäsu kiirmenetluse avaldus,» juhendab Mardi. «Seda saab esitada ka elektrooniliselt ja sageli on sellest abi – võlgnik saab kohtult teatise ja see enamasti mõjub, nõutav summa tasutakse ja kohtuteed pole vaja ette võtta.» Siiski on olemas ka selgelt pahatahtlikke võlgnikke, kes on

pidevalt võlgu suuri summasid, otsivad kõikvõimalikke ettekäändeid, et arveid vaidlustada ja maksmisest kõrvale hiilida. Selliste inimeste suhtes jääb hagiavaldus kohtusse lõpuks tõesti ainsaks võimaluseks. «Enne hagi esitamist tuleks ühistul aga tingimata juristidega nõu pidada,» hoiatab Urmas Mardi. «Võib juhtuda, et miski arvel ongi vaieldav – sel juhul kannab ühistu kohtuteega vaid lisakahjusid. Kõik tuleb enne hoolikalt läbi kaaluda ja kohtusse minna siis, kui asi on täiesti selge.»

Arno Saar

Siseviimistlus- ja maalritööd Kevadel hinnad soodsamad! Trepikodade renoveerimine Büroopindade viimistlus Fassaadide värvimine Suuremahulised värvitööd: tootmishooned, laod jne.

4seina OÜ telefon 5818 8580 e-post info@4seina.com

Kinnistul on kolm maja, mis kokku moodustavad ühe korteriühistu. Ühe majaga on kõik korras, kuid teised majad nõuavad mahukaid remondi- ja hooldustöid – mille kulud jagatakse kõigi kolme maja vahel võrdselt. Kas oleks võimalik moodustada igas majas omaette korteriühistu, kui korras maja elanikud pole nõus tasuma teiste majade remondi eest. Korteriühistu on mittetulundusühing ja mittetulundusühingu jagunemine eri mittetulundusühinguteks on seaduse järgi võimalik. Siiski tuleb korteriühistu puhul meeles pidada, et korteriühistu-

seaduse § 5 lg 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega: korteriühistu jagunemine hoonete kaupa oleks küll võimalik, kuid seda üksnes juhul, kui need hooned asuvad eraldi kinnisasjadel ehk kui korteriühistu on seni valitsenud mitmel kinnisasjal asuvaid korteriomandeid. Korteriühistu eristub mittetulundusühingutest just oma n-ö sundliikmelisusega, mida tuleb arvestada ka mittetulundusühingu jagunemisel kehtivate sätete kohaldamisel (RKTKo 3-2-1-77-11). Kui tegemist on kolme ühel kinnistul

asuva hoonega, ei ole sellist korteriühistut võimalik jagada mitmeks ühistuks. Lahendusena saab kaaluda kinnisasja jagamist hoonete arvust sõltuvalt (eraldi katastriüksuste moodustamist). Sellisel juhul saab iga korteriomanditeks jagatud kinnisasja haldamiseks moodustada eraldi korteriühistu. Teine võimalus oleks reguleerida kinnisasja kasutuskord ja valitsemine detailsemalt, näiteks määratleda, et iga maja kulud jäävad vastava maja elanike kanda või sätestada korteriühistu põhikirjas kulutuste jaotamise põhimõtted eri hoonete osas.



‡

Neljapäev, 16. oktoober 2014

Korteriühistute leht

Ehitustööd

Lugeja küsib

Kas korteriühistut saab jagada väiksemateks ühistuteks?

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

≤ KÄTRI SARAPUU, JURIST oigus.wordpress.com

OÜ Lodiko Ehitus, Paneeli 2, Tallinn, telefon 505 8936, info@lodiko.ee

Lamekatuste remont ja soojustus Ремонт и утепление мягкой кровли

Isegi siis, kui pööning seisab täiesti tühjalt ja selle kasutussevõtmine näib igati mõistlik, on see kõigi majaelanike ühisomand ja keegi ei tohi seal teiste nõusolekuta ehitama asuda.

Loata kodulaie viia seadustega Korteri ostjat võib vahel tabada halb üllatus, kui ta väljavalitud sajaruutmeetrise korteri ostu vormistama minnes saab teada, et ametlikult on pinda poole vähem – ülejäänu on loata ehitatud laiendus, mille kohta pole ühtki paberit.

≤

IA MIHKELS IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE

Mõnikord üllatab see ka müüjat, teab 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma: «Erinevalt praegusest, ei peetud buumi ajal seda suureks probleemiks. Loata laiendatud kortereid osteti ja müüdi, sõltumata kõikvõimalike lubade olemasolust või sellest, kas paberitel kirjas olevad ruutmeetrid klappisid tegelikkusega või mitte.»

Varem vaadati läbi sõrmede Probleeme tuleb Oiderma sõnul ette õige sageli ja mõnelgi juhul pole praegune omanik, kes korterit müüb, ise justkui milleski süüdi, sest loata laienduse, näiteks pööningule, on teinud eelmine – või ka mõni veel varasem – omanik. «Ka siis, kui praeguse omaniku korter on ostetud laenuga ja inimene, kes seda nüüd osta soovib, ajab asja sama pangaga, võib selguda, et temale laenu ei anta, sest korteri tegelikud andmed ei vasta neile, mis on kirjas näiteks ehitusregistris.» Kui ostja laenu ei vaja, võib ostu vormistamine sujuda tõrgeteta. Elabki siis inimene seal halba aimamata, turvalisusele

mõeldes ka kindlustab oma kodu. Kui siis aga tõesti midagi juhtub, võib selguda, et kindlustus kahju ei korva – sest elamispinda on omavoliliselt laiendatud ja ametlike andmete järgi pole ühte osa korterist justkui olemaski. «Rahaline kahju võib mõnikord olla ikka väga suur,» teab Oiderma. «Selliste ebameeldivuste ennetamiseks oleks mõistlik korterit puudutavad andmed juba enne ostu täpselt üle kontrollida. Kui seda aga õigel ajal tehtud ei ole, tuleks asjade tegelik seis nüüd ametlikult vormistada. Ehkki seda tagantjärele teha võib tunduda keeruline ja tülikas, ei maksa pead liiva alla peita – vormistamisega venitamine võib vahel väga valusasti kätte maksta.»

Loata WC-d ja duširuumid Uus Maa Tartu büroo müügijuhi Kristi Väljaotsa sõnul puutuvad maaklerid sageli kokku olukorraga, kus korteri laiendamiseks on napsatud jupike ühist trepikoda ja ehitatud sinna WC ja vannituba: «Neid juhtumeid tuleb ikka ette, kus paberite järgi korteris torustikku polegi, aga tegelikult on elamist laiendatud ja olemas on nii WC kui ka vannituba. Või siis on

välja, koridori ehitatud ühisest WCst veetud korterisse torud. Vähe sellest, et omavoliliselt – tegelikult ei tea sellisel juhul ju keegi, kas ehituslikult on kõik õigesti tehtud.» Ingmar Saksing LVM Kinnisvarast märgib, et Pärnus on olnud ka juhtumeid, kus niisuguse omavolilise ühisruumi hõivamise korral pole tagantjärele vajalikke kokkuleppeid saadud ja lõpptulemusena on innukas korterilaiendaja olnud sunnitud taastama majas endise olukorra – tehtu lammutama. Võib aga juhtuda, et lammutama peab mitte see, kes tegi, vaid järgmine omanik, kes korterit ostes kõike üle ei kontrollinud. «Ostja võiks vähemalt maja või korteri plaani näha küsida ja seal näpuga järge ajada,» ütleb Saksing. «Peale ruutmeetrite on tegelikult veel terve hulk olulisi nõudeid, millele eluruum peab vastama, neid kõiki tuleks jälgida.» Ehitusregistris olevaid andmeid saab kontrollida kohalikus omavalitsuses ja seda tuleks tingimata teha – siis on teada, mis osas tegelik olukord paberitele ei vasta. Kinnisvara-asjatundjad ei soovita koduostjal soostuda senise omaniku pakkumisega pigistada silm kinni ja osta näiteks 70ruutmeetrine korter, mis ametlike paberite järgi on poole väiksem. «Sellega on täpselt samamoodi nagu tehnilise ülevaatuseta autoga,» ütleb Ingmar Saksing. «Auto on hea, kõik on justkui korras – aga ainult seni, kuni vahele jääd. Kindlam on siiski kõik asjad seadusega kooskõlla viia.»

Korteriühistute leht

Neljapäev, 16. oktoober 2014

5 Teet Malsroos

Millest alustada kui majarahvas tahab asutada korteriühistu?

Kui kogu elamispind pole ametlikult vormistatud, võib kergesti juhtuda, et õnnetuse korral ei korva kindlustus kahju.

Vajalikud toimingud

endus tuleb a kooskõlla

Kui soovid oma korteriomandit laiendada või seda ümber ehitada siis: ^ taotle eskiisprojektile kaasomanike nõusolek – selleta pole mõtet hakata muude dokumentide taotlemisele aega raiskama; ^ esita linna(osa)valitsusele eskiisprojekt ja taotle projekteerimistingimused; ^ lase teha arhitektuurne eelprojekt vastavalt projekteerimistingimustele; ^ taotle kooskõlastus päästeametist (vajadusel ka muinsuskaitsest); ^ taotle kohalikust omavalitsusest ehitusluba; ^ telli ehitusprojektid (ventilatsioon, elekter, küte vms); ^ kandke muutunud korteriomandid notari juures ehitusprojekti alusel kinnistusraamatusse; ^ nõua ehitajalt ehitustööde dokumenteerimist ja valmimise järel taotle kasutusluba.

Majja, kus seni on elanud peamiselt pensionärid ja korteriühistut pole olnud, on kolinud noori peresid, kes tahaksid maja korda teha. Esimese asjana tundub aga mõistlik luua korteriühistu. Millised on selleks vajalikud toimingud ja dokumendid? Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 2 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, kelle eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. Korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tuleb esitada registripidajale järgmised eestikeelsed dokumendid: ^ avaldus, milles peab olema näidatud ühistu nimi, ühistu aadress, juhatuse liikmete ni-

med ja isikukoodid, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid ning põhikirja kinnitamise aeg. Registrisse kandmise avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning see peab olema notariaalselt kinnitatud (kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu); ^ asutamiskoosoleku protokoll; ^ liikmete nimekiri, mis peab sisaldama iga liikme nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta; ^ kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta; ^ põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed; ^ andmed korteriühistu sidevahendite kohta; ^ tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta; ^ muud seaduses ettenähtud dokumendid. Vastuvõetud dokumendid vaatab registriosakond kui koh-

Lugeja küsib

tuasutus läbi viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib vajadusel läbivaatamisaega pikendada. Kande tegemisest teavitatakse avalduse esitajat ja/või teda esindavat notarit registrikaardi väljatrüki edastamisega. Kandemääruse tegemisest teavitamiseks toimetatakse kandemäärus avalduse esitajale kätte. Kui kandeavaldus on notariaalselt tõestatud või notariaalselt tõestatud tehinguga seotud sama notari poolt kinnitatud, toimetatakse kandemäärus kätte notarile, teile edastatakse kandemääruse ärakiri. Kande ja kandemääruse tegemist saate jälgida ka aadressilt https:// ariregister.rik.ee/lihtparing.py.

≤ KÄTRI SARAPUU, JURIST

Kätri Sarapuu blogist oigus. wordpress.com võib abi olla paljudel korteriühistute juhtidel ja korteriomanikel: sealt leiab hulga korteriühistut puudutavaid küsimusi-vastuseid ning saab ka oma küsimuse esitada.

Keskkonnaga on liitunud

1430 ettevõtet üle Eesti

Projektijuhtimine Projekteerimine

Energiasääst Katus Fassaad

Küttesüsteem

Hanked.korteriyhistu.net teeb lihtsamaks kolme võrdleva pakkumise võtmise.

Torutööd Elektritööd Lift

Korduma kippuvad küsimused Kuidas ma saan pakkumiste küsimise lõpetada? Suurepärane portaal. Aga ma tahaks küsida hinnapäringut ka mõne teise valdkonna kohta? Hinnapäringus peaks olema kindlasti ka see väli. Kas saate selle lisada?

Projektijuhtimine

Projekteerimine

Energiasääst

Ma soovin hinnapäringuid ainult oma linna kohta. Ma ei soovi enam hinnapäringuid saada. Mida ma pean tegema?

Katus

Fassaad

Küttesüsteem

Kas ma pean valima kõige odavama pakkumise? Kas ﬁrmadele on teenus tasuline? Vaata kõiki korduma kippuvaid küsimusi

Torutööd

Elektritööd

Lift

OÜ Tarkvaralabor Tel: 730 4116 hanked@korteriyhistu.net

5391 9988

w. ko

r s t e n p u ht a

Korsten Puhtaks OÜ

.e s k



‡

Neljapäev, 16. oktoober 2014

Pole ju saladus, et eestlased on tagasihoidlikud ja häbelikud, eriti, kui neil on majandusmuresid. Sellistel juhtudel võib maja maakler olla hea nõuandja – erapooletu inimene, kellele on oma probleemidest rääkida lihtsam ja kelle puhul on ette teada, et ta oskab pakkuda asjatundlikke lahendusvariante, mille seast korteriomanik saab valida endale sobivaima. Näiteks on võlamured sageli lahendatavad maksegraafiku koostamise, suure korteri väiksema vastu vahetamise või tühja korteri väljaüürimisega. Inimene, kes pole varem kinnisvaratehingutega kokku puutunud, ei tea sedagi, kui palju võiks tema korter väärt olla või kuidas leida usaldusväärseid ja maksejõulisi üürnikke. Ta ei kujuta üldse ette, millisest otsast seda probleemidepundart lahendama hakata. Asi on oluliselt lihtsam, kui tead, kelle poole sedasorti murega pöörduda. Maja maaklerilt saab tasuta abi läbirääkimistel nii korteriühistu juhatuse, panga, üürnike, pärijate kui ka naabritega. Kui kommunaalteenuste eest võlgu jäänud korteriomanikul on ka pangaga probleeme, aitab maakler lahendada neidki. Tavainimene ei pruugi keerulisest pangaterminoloogiast arugi saada, kui talle on toeks kogenud maakler oma asjatundlikkusega, võib tulemus olla palju parem, kui omapäi asju ajades.

Korstnaotsa ehitus ja remont Korstnapühkimine Suitsu- ja ventilatsioonilõõride renoveerimine Furanﬂex lõõrisisu paigaldus Majamaakleri teenust pakkuma hakanud firma Arco Vara elamispindade osakonna juhataja Agur Tammistu usub, et uuest teenusest võiks kasu olla nii ühisturahvale kui ka maakleritele.

Maja maakler aitab ühistut nii sundmüügil kui ka võlaläbirääkimistel

ta nõu Küsi tasu 24/7

ara v s i n n i k i t Ees s u k s e k s i nõustam

0 0 3 0 0 62

üsimustes: innisvarak k is ig õ k Aitame vitused müügisoo * ostu- ja ra väärtus * kinnisva . used im etsialistid * üüriküs e nisvarasp in in k m ri d e a te m s ri * inve Eesti pa vastavad Telefonile

www.arcovara.ee/6200300

Maja maakler – see on uus võimalus lihtsustada nii korteriühistu juhatuse tegevust probleemide lahendamisel kui ka keerulisse olukorda sattunud korteriomaniku elu. Mis ühistute poolt vaadates eriti tore: nende jaoks on teenus tasuta. Vähe sellest – selle kasutamine võib hoopis raha sisse tuua. Selgitusi jagab Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu. Kas uut teenust pakuvad kõik kinnisvarabürood? Praegu pakub seda kogu Eestis vaid Arco Vara, mõnes Tallinna piirkonnas ka 1Partner Kinnisvara. Meil on koostöö ühistutega praeguseks põhjalikult läbi mõeldud ja korralikult ette valmistatud. Samas – pole ju välistatud, et samalaadset koostööd on nõus tegema ka mõni ühistu enda leitud kinnisvarafirma. Millest peaks alustama korteriühistu, kes selle teenuse vastu huvi tunneb?

Korteriühistute leht

Laura Oks

Haldus

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

turvalis tule elt e t m o

! pa up

Tuleb võtta ühendust lähima Arco Vara bürooga ja sõlmida koostööleping, millega ühistu saab endale ühe kindla maakleri, kes tegeleb nende majas nii ühistu kui ka korteriomanike probleemidega, aitab neid lahendada ja annab kinnisvara puudutavates küsimustes asjatundlikku nõu. Pärast lepingu sõlmimist paneb maakler ühistu trepikodade teadetetahvlitele või seinale kaardikese enda foto ja kontaktandmetega – nii saavad kõik maja elanikud teada võimalusest küsida tasuta nõu ja saada tehingute vormistamisel abi just sellelt kinnisvaraspetsialistilt.

Millistes olukordades võivad abi vajada korteriomanikud? Näiteks võib omanik sattuda võlgadesse. Nõustame igapäevaselt ühistuid ja korteriomanikke ning oleme nõu andnud ka olukordades, kus korterid olid võlgade tõttu juba sundmüügis. Oleme alati leidnud mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.

Missugust abi võib loota ühistu? Mõne võlgades omaniku jaoks võib olla ülesaamatult raske minna ühistu juhatuse jutule, et hakata võlgade kustutamiseks jõukohast maksegraafikut kauplema. Võlgadest rääkimist pigem välditakse, juhatuse telefonikõnesid ei võeta enam vastu – ühistu jaoks on aga võlglased suur probleem. Siin on maakler sobilikuks vahendajaks, sest raskustes olijal on lihtsam oma rahaasjadest avameelselt rääkida kolmandale, erapooletule isikule, nii on aga rohkem lootust probleemile lahendus leida. Maakler suhtleb korteriühistu juhatusega ja aitab koostada mõlemale poolele sobiva maksegraafiku – vahel polegi rohkem vaja. Tore oleks, kui inimesed pöörduksid vajadusel ning murepilvede kogunedes maja maakleri poole ise, mitte ei ootaks, kuni ühistu suunab maaklereid pikaaegsete võlglaste juurde, kellega nad pole ise suutnud ühendust saada ning tulemuslikult suhelTairo Lutter

Miks on teenus tasuta? Maja maakler jagab ühisturahvale tasuta kinnisvaranõu ja -abi ning loodab, et kui keegi maja inimestest plaanib kinnisvaratehingut tehes kasutada maaklerit, valib ta just tema – juba tuttava ja usaldusväärse asjatundja. Kui maja maakler vahendab mõne selle maja korteri müüki, laekub väike summa (koostöölepingus pannakse see kirja) ka ühistule. Kasu peaks seega olema vastastikune.

Korteriühistute leht

Neljapäev, 16. oktoober toober 2014

da. Kui aga võlad kasvavad ning üürnik või korteriomanik on kadunud, aitab maakler nad ka üles otsida. Seni on korteriühistu üks võla kättesaamise võimalus olnud pöördumine inkassofirmasse. Inkassaator läheb sel juhul võlglase juurde ja nõuab raha äramaksmist. Kui omanikul raha pole, pannakse tema korter pärast teatavate protseduuride läbimist sundmüüki. Mis korteriomanikust edasi saab ja kuhu ta sundmüügist saadud ning võlga ületava vähese rahaga läheb, jääb vaid tema enda mureks. Kuidas maja maakler sellises olukorras aidata saab? Erinevalt inkassofirmast pakub ühistuga koostöölepingu sõlminud maaklerfirma kinnisvarateenust. Maakler aitab kodu vahetada, otsides olemasolevale korterile parima hinnaga ostja. Müügist ja võlgade tasumisest järele jäänud summaga leiab ta korteri müüjale uue eluaseme kas samas piirkonnas, mõnes teises Tallinna linnaosas või mujal Harjumaal umbes 40 km raadiuses Tallinnast. Näiteks Kosel, Kloogal, Kiilis või Paldiskis on korterid oluliselt odavamad, kuid on võimalik endiselt ka pealinnas tööl käia. Kinnisvara hinnad on vahepealsetel aastatel tõusnud, nii saavad laenuga ostetud korteri müügist teenitud summast enamasti oma raha kätte nii pank kui ka ühistu. ≤ IA MIHKELS

AOP

Näriliste tõrje: mida rutem alustada, seda tõhusam tulemus Mida sagedamini külm aeg tulekust märku annab, seda innukamalt kostab mõnes majas seina vahelt, lae pealt või põranda alt ühemõttelist krabinat, halvemal juhul on korteriski märke näriliste külaskäikudest. Tõrjet tuleks alustada kohe ja kogu majas. Kui kutsumata külalisi tundub olevat palju, tasub ühendust võtta tõrjefirmaga ja lasta neil ette võtta esimene vasturünnak. Et firma seda tööd aga tasuta teha ei võta, võib kokkuleppele jõudmine suures kortermajas mõnikord keeruliseks osutuda. «Nagu korrusmajades ikka – esimese korruse rahvas ei taha maksta katusevahetuse ja viimase korruse elanikud keldris toimuva eest, väites, et neil pole sellega pistmist,» teab OÜ Rentokil

juhataja Toomas Trei. «Aga hiirte ja rottidega on see lugu, et nad suudavad suurepäraselt liikuda ka mööda vertikaalset pinda, seega ei maksa imestada, kui kuuendal-seitsmendal korrusel või kõrgemalgi ühel päeval hiir köögikapist vastu vaatab. Liikumisvõimalusi neil suures majas jagub.»

Tõrjefirma tööl tõhusam tulemus Tõrjefirma Astrades dispetšer Anna Jakovleva märgib, et hästi tähtis on tegutsemise kiirus: tõrjega tuleb tegelema hakata kohe, kui silma hakkavad esimesed märgid pahalaste kohalolust. «Loomulikult võib majarahvas tõrjet teha ka ise,» ütleb Jakovle-

va. «Sageli «S aga inimesed ei taha sellega teha – lõksust peab selleg hiirel hiirelaiba ju välja võtma, liimpüünisesse jäänud närilisega ei püün oska ü üldse midagi peale hakata. Kõige lihtsam on kasutada mürki, aga ag siin peab teadma, kuidas ja kuhu kuh seda panna, et tulemus oleks tõhus.» Kortermajas on sellest vähe Ko abi, k kui ainult mõni korter närilisi tõ tõrjub – hea tulemuse saamiseks tuleks t seda teha terves majas ko korraga. Seepärast osutubki vahel h l kõige lihtsamaks viisiks raha maksta ja tõrje tellida. Tõrjefirma alustab oma tööd tavaliselt maja seisukorra kontrollimisest, räägib Toomas Trei. «Kõigepealt teevad meie inimesed tiiru ümber maja, püüdes üles leida kõik augud ja praod, kust hiired ja rotid sisse võiksid pääseda,» kirjeldab ta. «Paneme üles püünised või kastid mürksöödaga, aga teavitame ka ühistut vajalikest töödest, mis neil ära tuleks teha: kus missugused praod ja avad kinni panna, et näriliste sissepääsu tõkestada.» Võimalusi mööda maja ringi liikuda närilistel jagub: praod vundamendis, tihendamata avad, kanalisatsiooni- ja küttetorude või elektrijuhtmete ümber jmt. Trei märgib, et tähelepanuta ei tohi jätta ka alla sentimeetriseid pragusid – ehkki see kõlab uskumatuna, suudab hiir end ka nii väikesest avast majja sisse litsuda. Tõrjefirma kasutatavad profimürgid sisaldavad kõik antikoagulante, mis tagavad surnud näriliste mumifitseerumise. «Tõsi, kui juhtub, et loom on surnud

kusagil kapi taga, võib lühikest aega olla tunda ka ebameeldivat lehka,» nendib Anna Jakovleva. «See peaks aga umbes nädala jooksul kaduma.» Mõlema firma esindajad tõdevad, et ehkki heas koostöös olev majarahvas saab närilistetõrjega ka ise hakkama, võib tõrjefirma tehtava töö plussideks peale ühistule kätte juhatatud hädavajaliku pisiremondi pidada sedagi, et tänu kogemustele osatakse püüniseid ja söötasid panna sinna, kus neist on kõige rohkem kasu.

Närilised levitavad ka kirpe «Närilised, eriti rotid, on üsna targad,» ütleb Toomas Trei. «Rott näeb suhteliselt kehvasti, see-eest on tal hea mälu – ja neofoobia ehk hirm uute tundmatute objektide ees. Ta eelistab sageli liigelda kogu aeg mööda ühte juba tuttavat seinaäärt ja kui sinna on järsku tekkinud midagi uut – näiteks alus mürksöödaga –, käib ta sellest esialgu lihtsalt mööda, kuni lõpuks harjub ja asja lähemalt uurima asub. Seega

ei tähenda see, kui sööt näiteks esimese nädala jooksul puutumata jääb, et rotte keldris pole – nad lihtsalt väldivad seda kui võõrast objekti, olgu see kui tahes ahvatlev.» Kui majal on kelder, tuleb tõrjet kindlasti alustada sealt. «Eriti kui seal hoitakse ka kartuleid, juurvilja, õunu – muidugi kipuvad hiired ja rotid sinna, kus toit ootamas,» nendib Jakovleva. «Sealt on neil juba naljaasi kõrgematele korrustele ja korteritesse pääseda – eriti kui seda pääsu pole püütudki kuidagi tõkestada.» Toomas Trei lisab, et toidukraami hävitamine ja rikkumine ning maja reostamine pole ainsad hädad, mida näriliste majja tungimine kaasa toob: «Nad levitavad ka kirpe. Firmad, kes teevad torutöid, kurdavad sageli, et kelder on kirpe täis, tuleb teha tõrje, et nad saaksid oma tööd alustada. Inimene viib aga oma keldrist asju tuues ka korterisse kirbud. Kui need sealt leiate, ei maksa kohe süüdistavalt oma koera või kassi poole vaadata – kindlasti tasub uurida, mis keldris toimub.» ≤ IA MIHKELS

Tähelepanu, hiired! Hiired annavad oma olemasolust õige varakult mitmel viisil märku – neid märke tuleb tõsiselt võtta ja kohe tõrjet alustada, et majja ei sigineks hiirtekoloonia. Näriliste kohalolekust räägib ^ krabin või kraapimishelid seintes või pööningul, ^ hiiremust, mida hiired jätavad ohtralt maha oma jooksuteedele või tegevuspaikadesse (köögikappide ja kraanikausi alused, toiduriiulid jm), ^ iseloomulik ammoniaagisarnane lõhn, mis on eriti tugev suletud kohtades, nt köögikappides ja nende all. Allikas: Rentokil

REKLAAMTEKST

Näitame korteriomanikele kinnisvara korrashoiu köögipoolt Korteriomanikuna huvitab mind sageli mida majas on tehtud ja millal on midagi plaanis teha. Kord aastas üldkoosolekul on ülevaade hea, kuid kas poleks parem asjadega jooksvalt kursis olla ja silma hakanud probleemist kohe teavitada? Nüüd on selleks võimalus, sest veebitarkvara korteriyhistu.net täieneb kortermaja korrashoiu tegevuste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks mõeldud haldusmooduliga. Kõigil on võimalik töövahendit aasta lõpuni tasuta kasutada. Halduse töövahend on mõeldud kinnisvara korrashoiu tegevuste paremaks planeerimiseks, juhtimiseks ja neist ülevaate saamiseks ning nendega seotud tulude-kulude planeerimiseks ja jälgimiseks. Korteriühistu juhatuse või kortermaja haldaja kohustuseks on tagada hooldus-, avarii- ja remonditööde teostamine ning majandustegevuseks piisavate vahendite planeerimine. Seadusega on kortermajale pandud kohustus koostada igal aastal majanduskava, teatud majadel korraldada elektrikäit. Uus tarkvara Lahendab kortermaja kohustusliku majanduskava loomise mure ja võimaldab lisaks võrrelda eelarvet jooksvalt maja tegelike kuludega. Samuti on võimalik planeerida ja dokumenteerida haldus- ja hooldustegevusi, et ükski vajalik töö ei jääks õigel ajal tegemata. Korteriomanikel tekib võimalus tõstatada probleeme ja jälgida nende lahendamist. Tarkvara loomisel on lähtutud Eestis kehtivast kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2010), konsulteeritud mitmete haldusvaldkonna asjatundjatega ja lisatud ka talupojamõistust.

HOOLDUSKAVA – milliseid tegevusi, kui sagedasti peab tegema? Haldusmoodulisse sisestatakse kõik maja säilimiseks vajalikud regulaarsed hooldustegevused ehk koostatakse hooldustegevuste kava. Tegevused on seotud kinnistu tarinditega, mis vajavad eraldi tähelepanu. Detalisuse aste on kasutaja otsustada, kuid standardseadistuse korral on eraldi objektideks näiteks katus, küttesüsteem, elektripaigaldis jne.

Samas võib kirjeldada tegevuste kompleksina ka haldust, kus määratletakse juhatuse või üldkoosoleku toimumise regulaarsus jm. Tegevuste intervalli ja viimase teostamise aja olemasolul saab automaatselt genereerida tööde plaani, määrata tööde teostajad ja vastutajad. Soovi korral on võimalik seadistada ennetav meeldetuletus, mis saadetakse automaatselt vastutavale isikule.

MAJANDUSKAVA 

Seega annab hoolduspäevik igal hetkel ülevaate planeeritud ja tehtud töödest. Kui tööga kaasnesid kulud, siis on näha ka summa. Lisaks on võimalik asjaosalistel jälgida oma töid ja vajadusel need tehtuks märkida. Töö saab seostada objektiga ning teha kokkuvõtteid ühe või teise objekti, töö ligi (hooldus, remont, avarii) või teostaja lõikes. Hoolduspäevikule on ligipääs ka korteriomanikel, kes saavad seeläbi parema ülevaate majas toimuvast. Samuti on ühistu juhil või halduril lihtsam teha kokkuvõtteid möödunud perioodil tehtud töödest.

Näita korteriomanikele, mida kortermaja haldus tegelikult tähendab! Miks mitte planeerida aegsasti uue aasta majanduskava või registreerida tagantjärele majas sel aastal tehtud tööd, et saada kokkuvõte 2014. aasta töödest? Registreeru kasutajaks lehel www.korteriyhistu.net ja proovi ühistu juhi või haldurina oma käega järele.

LISA OBJEKTID JA TEGEVUSED – vali standardobjektide seast majale vastavad, lisa puuduvad või kustuta üleliigsed, täpsusta kui sageli tegevust peaks tegema ja millal viimati tehti.

LISA LEPINGUD – tegevuste seostamine lepinguga annab ülevaate kes planeeritud töid teostab.

KOOSTA MAJANDUSKAVA – sisesta olemasolev või genereeri tegevuste ja eelmise aasta kulude põhjal.

GENEREERI TÖÖD – tegevuste intervalli ja viimase tegemise põhjal luuakse automaatselt hoolduspäevikusse planeeritud tööd, lisa puuduvad tegemist vajavad tööd.

JOOKSVAL KASUTUSEL 1. 2.

kui palju raha kogume ja millele kulutame? Vastavalt seadusele tuleb igal aastal koostada majanduskava ja jälgida selle täitmist. Majanduskava kirjeldab aastaks planeeritud kulud ja tulud. Uue majanduskava lisamisel võib sisestada kulurea tariiﬁ ruutmetri kohta kuus, kuu keskmise või aasta summa, mis jagatakse automaatselt võrdsetes osades kuude lõikes. Iga kuu kohta saab lisada ka erineva summa või jätta lünga. Samuti saab automaatselt jälgida, kas planeeritud rahavoog on summaarselt positiivne või negatiivne. Pärast majanduskava projekti kinnitamist saab selle ridadega seostada kulusid ning jälgida, kas tegelikud igakuised kulud on eelarve piires. Järgmisel aastal tehakse koopia olemasolevast majanduskavast ning piisab vaid täpsustustest.

KUIDAS ALUSTADA?

PROBLEEMID  mis juhtus või vajab tähelepanu Probleemide alla sisestatake korteriomanike jooksvad küsimused ja avariiteated nt foto katkisest ukselingist või info läbipõlenud lambipirnist. Korteriomanikel on võimalik tõstatada ka privaatseid probleeme, millele teistel korteriomanikel vaikimisi ligipääs puudub. Probleemi lahendamise käigus saadetakse asjaosalistele probleemi staatuse muutumisel ja kommenteerimisel teavitused. Probleemi lahendamise ajalugu logitakse ning hiljem on võimalik teha kokkuvõtteid probleemidest objektide lõikes.

3. 4.

Korrasta hoolduspäevikus tööde detaile, sõlmi kokkulepped teostajatega. Dokumenteeri kõik tööd ja tegemised, millest peaks jääma jälg sh avarii-, remondi- ja hooldustööd. Töö tegemisel märgi töö staatus tehtuks ja kulu kaasnemisel seosta tööga kuluarve, mille read seo majanduskava ridadega, et jälgida majanduskava eelarve täitmist.

5. Käsitle probleeme regulaarselt juhatuse koosolekutel. Teavita korteriomanikke võimalusest tõstatada probleeme. Kui probleem ei vääri tegelemist, siis märgi see suletuks. Kui probleem väärib tegelemist, siis lisa selle kohta töö. Töö tehtuks märkimine sulgeb ühtlasi selle aluseks olnud probleemi. Probleemi lahendamise käigust informeeritakse asjaosalisi e-maili vahendusel.

HOOLDUSPÄEVIK  milliseid töid plaanime teha ja tegelikult tegime? Hoolduspäevikusse sisestatakse majas planeeritud või tehtud tööd. Töödel on neli olekut – plaanis, kinnitatud, tehtud ja tühistatud.

Koosta kord aastas majanduskava ja genereeri tegevuste põhjal hoolduspäevikusse tööd.

Analüüsi hoolduspäevikus töid objektide lõikes. Planeeri vajadusel täiendavaid hooldustegevusi.

Neljapäev, 16. oktoober 2014

Korteriühistute leht

FENIX KÜLMUMISKAITSE SÜSTEEMID Fenix ECOFLOOR küttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele, vihmaveetorude külmumise ja jääpurikate tekke.

Parimaks lahenduseks sellistesse

kohtadesse on Fenix ECOFLOOR ADPSV- ja MADPSP-tüüpi tugevad topeltsüdamiku, täieliku kaitsevarjestuse ja UV-kaitsega küttekaablid. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.

VÄLTIG E KATU SE LÄB NING A JALAK LL LIIKU IJOOKSE ÄIJATE VATE J OHUST A AUTOD AMIST E !

-100% PURIKAI

Vihmaveerennidesse ja -torudesse paigaldatakse kaablid

arvestusega 30-40 W/m. Soovitav on renni paigaldada pigem kaks madalama võimsusega kaablit, kuna nii saab suurem pind kaetud, kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm.

Katustele paigaldatakse küttekaabel

siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W/m2.

Küttesüsteemi automaatne juhtimine

Süsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja niiskusanduriga juhtseadmega FENIX-i pakutavast valikust.

Veetorud alati lahti

Fenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks.

FENIX on Euroopa suurimaid

elektriküttesüsteemide tootjaid. FENIX-i tooted on kasutusel üle 50 riigis üle kogu maailma. Eestis müüvad Fenix ECOFLOOR küttekaableid Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@ silman.ee www. silman. ee

Eesti Otis AS on Eestis tegutsenud liftide paigalduse, moderniseerimise ja hoolduse alal juba üle 22. aasta. Koostöös korteriühistutega on moderniseerinud hulgaliselt lifte. Alati ei tasu karta,

r Eesti Korteriühistute Liit on 1996. aastal loodud korteriühistuid ühendav üleriigiline liikmesorganisatsioon. r Pakume korteriühistutele õigusabiteenust, nõustamist ja koolitusi korteriühistute juhtidele. r Korteriühistutele vajaliku teabe edastamiseks anname välja ajakirja „Elamu“ ja korteriühistute käsiraamatuid.

et tegu on kuluka ettevõtmisega ja selleks ei leita vahendeid. Oleme leidnud alati mõlemale osapoolele kõige sobilikuma lahenduse.

LIFTID KAUNILT KORDA Meil on käimas kuni 2014 aasta lõpuni kampaania “ Liftid kaunilt korda” . Selle raames pakume vanade kortermajade moderniseerimise pakette eriti soodsate hindadega, mis sisaldab lifti peaajamit, elektrisüsteemi, ukseajamit ja uut kabiini sisustust.

LIFTI MODERNISEERIMINE ANNAB: z mugava liftisõidu kogemuse z meeldiva õhkkonna lifti kabiinis z müra vähenemise z energiasäästu kuni 69% z liftikabiini täpse peatumise z uste sujva ja ohutu toimimise z turvalisuse ja töökindluse tõusu

EESTI KORTERIÜHISTUTE XVII FOORUM

Milline tulevik ootab Eesti korteriühistuvaldkonda aastani 2020? 31. oktoober 2014 Radisson Blu Hotel Olümpia (Liivalaia 33, Tallinn) algusega kell 10.00 r Uued algatused korteriühistute valdkonnas r Korteriühistute areng ja tulevik omavalitsuse pilgu läbi r Mis mõjutab ühistu renoveerimisotsuste tegemise kiirust? r Uue korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemise üldpõhimõtted ja suunad r Terviklik renoveerimine – 40% toetuse tehnilised lahendused r Maksuteemad ühistute võtmes r Korteriühistu liige kui lõpptarbija r Energiaühistu – kellele ja milleks? r Uuest kaugkütteseadusest tulenevad hinnakujunduse alused r Korteriühistute konkursi võitjate autasustamine Koos Foorumiga toimub korteriühistutele tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete mess. Osalemiseks registreerimine ja lisainformatsioon Tel. 627 5740 või ekyl@ekyl.ee Tasu registreerumisel enne 20. oktoobrit € 35.- / EKÜL liikmed tasuta Hiljem kõigile € 48.Foorumi toetajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna linn

Säästa raha ja ära lükka tänaseid otsuseid tulevikku! HUVI KORRAL VÕTKE MEIEGA ÜHENDUST: Margus Puna tel 606 2092, 5041 782, e-post margus.puna@otis.com