Page 1

IKKA JA JÄLLE ÕPPIMA. HÄDAVAJALIK OSKUS ÖELDA EI. MILLELE KULUB AEG? ERIALAVALIK – RASKE OTSUS. TÖÖNARKOMAAN LÄHEB PUHKUSELE Mari-Liis Nellis, Klöps stuudio

„Ei julge öelda, et nüüd on viimane kord – õppimine on omamoodi sõltuvus.“ Annika Aarma, sügisest taas Kuressaare ametikooli õppur – kolmandat korda

Koolitus Esmaspäev, 14. mai 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht


Esmaspäev, 14. mai 2018

2 Koolitus

Rajaleidja aitab leida oma tee Osa tänavusi koolilõpetajaid teab juba täpselt, kuhu edasi, on aga neidki, kel selget plaani veel pole. Neil tasuks aru pidada karjäärinõustajaga. Üld- ja kutsehariduse valdkonda edendav sihtasutus Innove pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääriteenuseid, mis jagunevad karjäärinõustamiseks ning karjääriinfo vahendamiseks. Mõlema eesmärk on pakkuda noorele tuge tulevikuga seotud valikute ja otsuste langetamisel, oma tulevase karjääri kujundamisel. Karjääri mõiste on varasemaga võrreldes märgatavalt laienenud – ühesuunalise alt üles liikumise asemel hõlmab sõna karjäär peale haridustee ja elukutse valiku ning tööellu astumise ka palju muud, alates eneseteostusest kuni tegevusteni pensionipõlveski. Tööturu- ja haridusinfot loob, koondab ja vahendab noortele, täiskasvanutele ning ka teistele karjäärispetsialistidele karjääriinfo spetsialist. Karjäärinõustaja töö on aidata noorel suurendada teadlikkust iseendast ja haridus- ning tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Karjäärinõustaja kasutab oma töös erinevaid meetodeid karjääritestidest vestluste ja loovharjutusteni. Rajaleidja karjääriteenused on mõeldud 7–26aastastele noortele, lapsevanematele, koolidele ja teistele noorteasutustele. Karjäärinõustamist ja -info jagamist pakutakse nii individuaalselt kui ka gruppidele. Kõik Rajaleidja võrgustiku ja Eesti töötukassa pakutavad karjääriteenused noortele leiad SA Innove kodulehel ühisest karjääriteenuste menüüst. Esimesena Eestis hakkas Rajaleidja pakkuma võimalust vestelda karjääri- ja õppenõustamisspetsialistidega ka chati vahendusel. E-nõustajatena vastavad internetis maakonnakeskuste spetsialistid, kellelt saab küsida haridusteed ja/või karjääri puudutavaid küsimusi. E-nõustaja vestlusaken on leitav Rajaleidja veebi esilehel. Allikas: www.innove.ee

Töötukassa juurde karjäärikeskus Valitsus on otsustanud luua Eesti töötukassa juurde karjäärikeskuse, mis ühendab senise Innove Rajaleidja keskuste pakutava karjäärinõustamise ja -info teenuste süsteemi töötukassa senise karjääriteenuste süsteemiga. 1. jaanuarist 2019. aastal hakkab noortele suunatud karjäärinõustamise ja -info vahendamise teenuseid pakkuma töötukassa. Muutuse eesmärk on vähendada teenuste osutamise kattuvusest tekkivat põhjendamatut kulu: Rajaleidja ja töötukassa sihtrühmad on osaliselt kattuvad, eriti just noorte puhul. Karjääriõpe ja karjääriõpet toetavad tegevused jäävad Innove vastutusalasse. Allikas: www.innove.ee

„Ega enam tihka küll öelda, et nüüd on viimane kord!“ IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

„Alustamisega läks lihtsalt,“ naerab saarlanna Annika Aarma vastuseks küsimusele, mis vägi teda üle aastate taas koolipinki vedas. „Ühel juulihommikul kolm aastat tagasi ärkasin üles ja tabasin end mõttelt: peaks õppima minema.“ Mõeldud-tehtud. Annika tegi arvuti lahti, otsis välja Kuressaare ametikooli kodulehekülje ja seal see oli – tekstiilkäsitöö. „Käsitööd tahtsin õppima minna juba pärast põhikooli, siis aga sattusin iseendalegi ootamatult gümnaasiumi vastuvõetute nimekirja ja see plaan jäi katki. Et nüüd kohe just see eriala ette jäi ... Ju oli siis üks ring täis saanud.“

Esimene amet toitlustuse vallast Ühe korra, kohe pärast Saaremaa ühisgmnaasiumi lõpetamist 1998. aastal, oli Annika Kuressaare ametikoolis juba õppinud, siis tuli ta sealt toitlustuskorraldaja paberitega. „Minu gümnaasiumilõpp sattus aega, kui just olid sisse viidud riigieksamid, nende tulemusi tuli aga pikalt oodata. Tahtsin tegelikult minna toonasesse kunstiinstituuti, aga sain lõputunnistuse alles siis, kui seal oli vastuvõtt juba lõppenud,“ meenutab ta. „Mõtlesingi siis, et üks praktiline oskus kulub elus ikka ära – ja viisin oma avalduse ametikooli.“ Toitlustuskorralduse õpingutele jagub tal siiani ainult häid sõnu, sest toitlustusasutuse töökorralduse („Kokast baaridaamini, köögitöölisest juhatajani – kõigist ametitest sai mingi ettekujutuse.“) kõrval oli õppekavas suur osa põhjalikul teenindusõppel. „Oma seniste töökogemuste põhjal võin öelda, et klienditeenindusega pole päris nii, et astud tänavalt sisse ja hakkad aga pihta. Mõni võib tõesti olla sündinud teenindaja, aga neid on ikka vähe. Minul on ametikoolis õpitust küll väga palju kasu olnud. Eks nii mõnegi asja oleksid kogemused ajapikku selgeks õpetanud, aga miks peaks igaüks ise hakkama jalgratast leiutama? Koolist sain hea põhja, millelt edasi minna.“

„Varem vaatasin kangastelgi pigem pika pilguga eemalt – nüüd on mul kangakudumises riiklik kutsetunnistus,“ ütleb mullu Kuressare ametikoolis tekstiilkäsitöö eriala lõpetanud Annika Aarma (37). Sel sügisel asub ta samas koolis õmblemist õppima. Kuressaare ametikool

Ringiga ametikooli tagasi Annika tunnistab, et ta hindab head teenindust väga ja on seepärast kõigis siiani peetud ametites („Inimestega suhtlemine on neis alati kesksel kohal olnud.“) püüdnud seda teistelegi pakkuda. „Mulle meeldib näha, et inimene lahkub rahuloleva ja heatujulisena. Ja see, et eestlane ei passi loomult klienditeenindajaks, pole minu arvates üldse mingi jutt – igas ametis leiab neid, kes lihtsalt ei sobi sellele tööle.“

Kuidas ühendada lapseootust, tööd ja kooli, teab Annika hästi: Kertu sündis kümme päeva pärast seda, kui emme oli Kuressaare ametikoolist tunnistuse kätte saanud. Sügisel ootab ees uus väljakutse: tulla koolitööga toime innukalt maailma avastava põnni kõrvalt. Mari-Liis Nellis, Klöps stuudio

Vahepeal tegi õpihuviline näitsik tiiru ka pealinnas. „Ju ma mõtlesin, et õpiks ikka mõne peenema ameti ka,“ naerab ta. „Erialaks oli toona õigus spetsialiseerumisega tollindusele.“

Siis astus Eesti aga Euroopa Liitu, oli selge, et Saaremaal tollitööd enam ei leiaks („Aga Saaremaale tahtsin kindlasti tagasi!“). Lõpetamisest lahutas küll veel vaid diplomitöö, aga ei tekkinud head teemat ega ol-

nud võtta juhendajatki – segadust ja ümberkorraldusi oli ju parasjagu. „Väljavaade, et olen paberitega ametnik, kellele töökohta ilmselt pole, ei olnud ka eriti innustav,“ tunnistab Annika. „Kuidagi ei suutnud enam motivatsiooni leida ja sinnapaika see kool jäi.“ Kui aga oled õpihuviliseks loodud, ega siis pääsu ole – nii jõudis pärast pikemat pausi lõpuks ikkagi kätte see suvehommik, mis Annika ühe hooga taas koolipinki viis. Sõbrad-tuttavad imestasid: ise eluaeg käsitööd teinud, mida sinul seal veel õppida on? „Oi, kui palju on!“ õhkab Annika. „Kangastelgi näiteks vaatasin varem pika pilguga pigem eemalt – nüüd on mul kangakudumises riiklik kutsetunnistus. Lapitehnikaga samamoodi: imetlesin näitustel neid töid ja mõtlesin, mis inimesed need küll on, kes selliseid asju teha suudavad. Aga saad koolis võtted kätte ja selgub: ohoo, mina suudan ka!“

Töö kõrvalt õppimine on tiimitöö Lihtsaks ja muretuks ei saa töö kõrvalt ametikoolis käimist pidada ka kõige optimistlikuma meelelaadiga inimene. Kolm korda nädalas oli kool õhtuti kella neljast poole üheksani, üle nädala ka laupäeviti pool

päeva – ja nii kaks aastat jutti. „See oli paras mahv,“ tunnistab usin õppur. „Mitmel päeval nädalas läksin hommikul poole kaheksaks tööle, koju sain õhtul üheksa paiku, mõnes kuus polnud ka ühtki puhkepäeva – töötunnidki tuli ju ära teha.“ Annika ütleb, et töö kõrvalt koolis käimine on tõsine tiimitöö, milles osalevad ka tööandja ja pere: „Kui kooliminekumõte tuli, läksin esimese asjana tööandja jutule – kui sealtpoolt oleks punast tuld näidatud, ei oleks sellest plaanist midagi välja tulnud. Mingi lihtne jalutuskäik see pole, teise kursuse lõpuks oli juba silme eest must küll, aga kui oled nii kaugele jõudnud, siis ju katki enam ei jäta, pealegi oli kogu aeg nii paganama huvitav. Paras sudoku see päevade klapitamine on, aga kui asi huvitab ja selge siht on silme ees, siis on kõik tehtav. Minul on pikk plaan olemas: tahan oma käsitööteadmisi täiendada ja oskusi lihvida, et millalgi saaks hobist mulle põhitöö – või vähemalt lisatuluallikas.“ Oskuste lihvimist näib Annika võtvat saarlasele omase põhjalikkusega: eelmisel nädalal sai ta Kuressaare ametikoolist kinnituse, et on vastu võetud õmbleja erialale. „Läheb jälle lahti!“ rõõmustab ta. „Seekord ju ainult aasta!“


Esmaspäev, 14. mai 2018

Koolitus 3


Esmaspäev, 14. mai 2018

4 Koolitus

Ebakõla olemasolevate ja nõutud oskuste vahel Professionaalidele orienteeritud sotsiaalvõrgustiku LinkedIn hiljutine töökohal õppimise uuring tõi välja kasvava ebakõla olemasolevate ning nõutud oskuste vahel. Ettevõtete edu tagab vajalike oskustega inimeste värbamine ning töötajate oskuste arendamine. Uuringus osalenud ligi 4000 personali-, koolitus- ning ettevõtte juhti peavad kõige olulisemaks arendada juhtimis-, suhtlemis- ja koostööoskusi. LinkedIn on maailmas kogunud üle 500 miljoni kasutaja ja nende andmete analüüs näitas, et enim nõutud oskused ning nendega seotud ametid on: z pilve- ja hajustehnoloogiad – pilvelahenduste arhitekt; z statistiline analüüs ning andmekaeve – ärianalüütik, andmeanalüütik; z tarkvararakenduste integratsioon – süsteemiinsener; z veebiarendus – veebiarendaja, veebidisainer; z kasutajaliidese disain – UX/UI arendaja, veebiarendaja. IT-töökohtade lisandumisele ning kasvavale vajadusele vastavate oskuste järele viitavad veel paljud uuringud. Andmed ja tehisintellekt on eestvedajateks tööstuse arengus; nõudlus loodus- ja täppisteaduste, tehnika, tootmise ja ehituse erialaspetsialistide järele on kasvamas ning tõusujoones on ka valdkonna palgad. Infotehnoloogia valdkond on hästi tasustatud ka Eestis, kõrge palgaga ametikohtade seas on näiteks IT-juht, IT-arhitekt, ASP.NETprogrammeerija, C-programmeerija, SEO-analüütik, äriinfo spetsialist (IT), C++programmeerija, võrguadministraator, tarkvarainsener, süsteemiinsener, java-programmeerija, IT-turbespetsialist, IT-projektijuht ja Oracle-programmeerija. Allikas: oska.kutsekoda.ee

Õpi selgeks ei ütlemise keeruline kunst IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Paljud inimesed kadestavad neid, kellel pole probleem öelda ei – sest nad ise ei saa sellega kuidagi hakkama isegi siis, kui tajuvad, et otsustav keeldumine muudaks enda elu oluliselt lihtsamaks. „On tõesti inimesi, kellel ei tuleb imelihtsalt ja kui see on kord välja öeldud, siis selle juurde ka jäädakse – see peaks justkui näitama meelekindlust ja selgroogu,“ teab Sirje Tammiste, psühholoogiharidusega koolitajasuhtlemistreener ja Tammiste Personalibüroo juht. „Alati tasuks aga enne oma seisukoha teatavaks tegemist kaaluda mitut varianti ja mõelda muu hulgas ka sellele, millistel asjaoludel oleks võimalik nõustuda.“

Ei ja otsustamine Koolitaja märgib, et mõnikord tasub oma esialgne seisukoht ümber hinnata, näiteks kui saad juurde uut infot või keegi juhib tähelepanu aspektidele, mida sa varem ei teadnud. Kui jääda alati põikpäiselt oma esialgse seisukoha juurde, teisi võimalusi kaalumata, siis on see pigem jäikus, mis viib selleni, et alluvad / kolleegid ei küsigi lõpuks enam sinu arvamust: kui midagi on vaja ära teha, siis oodatakse pigem lähenemist, kuidas see oleks võimalik, mitte miks seda ei saa teha. Siiski on selge ja kindel ei nii mõneski olukorras parem kui

näiteks ebamäärane ja laveeriv „No vaatame ...“, märgib Sirje Tammiste: „Parem selge otsus, olgu või vale, kui otsustamatus. Küll aga peaks igaüks olema valmis hiljem ümber mõtlema ja oma otsust muutma, kui peaks näiteks selguma, et esialgu sai see tehtud ebapiisava või väära info põhjal. See on ei ütlemise juures väga oluline.“ Iga päev pöördub keegi kellegi poole, et temalt abi paluda. Tööasjus on paljudel tekkinud arusaam, et meeskonnaliikme ja hea inimesena pole sobiv keelduda – hea inimene on ju alati valmis aitama. „Eks nii ju ongi – kellegi poole pöördudes eeldame, et ta annab meile oma aega ja seeläbi saame oma probleemile lahenduse,“ tõdeb Tammiste. „Mõelda tuleb aga just ajajuhtimise võtmes, sest öeldes alati ja kõigile abipalvetele jah, upub inimene lõpuks kõikvõimalikesse väikestesse askeldustesse, kaotades võimaluse tegeleda keskendunult oma põhitööga, oluliste ülesannetega, mis valdavalt võtavad niigi palju aega.“

Ei ja abi palumine Tulles pidevalt vastu abipalujatele, on inimene lõpuks ise rahulolematu ja pinges, sest suurte ja tähtsate tööde tegemiseks tuleb lisa võtta õhtutundidest ja nädalavahetustest, olles halvas tujus ja läbipõlemise äärel. „Hädavajalik on õppida vajadusel ei ütlema,“ kinnitab koolitaja. „Seejuures on alati oluline teha seda viisil, mis ei solva

www.iluteeninduskool.ee tel +372 641 2214

Väärikas algus – parem tulevik! Tiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Virumaa e-post vastuvott@lvrkk.ee, info tel 329 5956, http://www.lvrkk.ee Unikaalne õpikeskkond Lääne-Viru Rakenduskõrgkool on ainus kõrgkool Eestis, mis paikneb mõisakompleksis, mis on aegade jooksul kujunenud unikaalseks ja kaasaegseks õpikeskkonnaks kauni looduse rüpes. Kõrgkooli astumiseks on Rakenduskõrgharidusõpe vajalikud järgmised (tase 6), õppeaeg 3–3,5 aastat dokumendid: • vormikohane avaldus • SOTSIAALTÖÖ (sisseastumine infosüsteemis • MAJANDUSARVESTUS SAIS või täidetakse kohapeal) • keskharidust tõendav dokument • KAUBANDUSÖKONOOMIKA koos hinnetelehega (originaal ja • JUHIABI koopia) • isikut tõendav dokument • MAJANDUSINFOSÜSTEEMIDE (ID-kaart või pass) KORRALDAMINE • nimemuutuse korral nimemuutust • ÄRIJUHTIMINE (spetsialiseerumine tõendav dokument (originaal ja koopia) finantsjuhtimisele ja personalijuhti- • eesti keele B2-taset tõendav dokument (kui ei ole omandanud misele, õppeaeg 3,5 aastat) keskharidust eesti keeles)

Kõigil erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane ja tsükliõpe Vastuvõtutingimused: vt kooli koduleheküljelt www.lvrkk.ee

Dokumente võetakse vastu Mõdrikul tööpäevadel kella 8.30–16.00 või www.sais.ee 1. Päevaõpe 01.–29.07.2018 2. Tsükliõpe 01.–31.07.2018

Kosmeetiku algõpe Juuksuri algõpe Kosmeetiku algõpe kaugõpe Juuksuri algõpe kaugõpe Maniküür Pediküür Küünetehniku algõpe Depilatsioon Jumestaja algõpe Ripsmetehnik Jumestaja–küünetehnik– ripsmetehnik (sisaldab lisaks maniküüri, pediküüri,

6.09.2018 6.09.2018 20.10.2018 20.10.2018 15.09.2018 15.09.2018 15.09.2018 15.09.2018 15.09.2018 15.09.2018 15.09.2018

depilatsiooni, geeli-geellakkimise tehnikat)

Maniküür–küünetehnik Maniküür–pediküür

15.09.2018 15.09.2018


Esmaspäev, 14. mai 2018

Koolitus 5 PantherMedia/Scanpix

Äraütlemiseks tasub aega võtta

Oskus öelda ei on elus hädavajalik. Sellest aga, kuidas seda teed, sõltub, mida tunneb teine osapool.“

Personaliotsingu puhul on ei ütlemine paratamatu. Viis, kuidas seda tehakse, näitab aga ütleja professionaalseid oskusi. Värbaja on ettevõtte visiitkaart ja avalikkuses tema maine kujundaja ning värbamise käik peaks olema üksikasjalikult läbi mõeldud. z Kõik kandidaadid peavad saama vastuse. z Eitavat vastust tuleks põhjendada. Otsingu eelvaliku etapis saab viidata formaalsetele nõudmistele (keeleoskus, haridustase, jmt). z Kandidaadile, kellega on kohtutud, tuleb anda personaalne vastus koos põhjendusega, intervjuul käinud kandidaatidele masskirju saata pole kohane – olete ju kohtunud ja saate äraütlemist objektiivselt põhjendada. z Kõige parem on äraütlemisest teada anda telefoni teel: kandidaat on konkursile pühendanud palju aega (intervjuu, testid, prooviülesanne jm) ja on kindlasti väärt viit minutit, et teda kulutatud aja eest tänada ja otsust kokkuvõtlikult põhjendada. z Inimesed mõistavad, kui öelda, et kellegi teisega tekkis parem klapp või oli kellelgi teisel sobivam kogemus. z Viisakas ei on investeering ja sellele tasub aega pühendada, sest see toob needsamad kandidaadid ka tulevikus ettevõttesse kandideerima.

Värbamispartner, Tammiste Personalibüroo juht Sirje Tammiste

Allikas: Värbamispartner Sirje Tammiste, Tammiste Personalibüroo OÜ

ega pahanda küsijat. Tuleb näiteks öelda: mul on kahju, aga ma ei saa aidata, ja lühidalt põhjendada, miks. Ei ole vaja pikalt vabandada, teine ei jaksa seda tavaliselt kuulata. Igal juhul on parem selge ei, kui udune ja mitte midagi ütlev vastus: ma püüan, vaatan vmt.“ Sirje Tammiste lisab, et põhjendatud keeldumisest saadakse enamasti aru. Võib küll juhtuda, et mõni „sõber“ elust kaob, tõelist sõprust selline asi aga päris kindlasti ei raputa. Kolleegide suhetes õpetab keeldumine sageli väärtustama teise aega ja pöörduma tema poole vaid siis, kui see on tõepoolest hädavajalik. Viisakas on jätta kolleegile abi andmiseks ka mõistlik aeg, mitte minna jutuga, et seda või teist on kohe vaja. See, kes oskab oma aega planeerida, peab ka teiste ajast lugu.

lusi telefoni teel. Lõpuks tuleb keegi välja valida, teised jäävad kõrvale,“ kirjeldab Tammiste. „Siingi on viisakas põhjendamine igati asjakohane – tänada kulutatud aja eest neid, kes ei osutunud valituks, ning öelda, mis oli valiku aluseks. Suure tõenäosusega on samad võimalikud koostööpartnerid sel juhul valmis tulevikus uut pakkumist tegema.“ Keeruline on olukord tema sõnul siis, kui pakkumisi küsitakse vaid küsimise pärast – valik on juba tehtud, aga seadus nõuab konkursi korraldamist ja mitut pakkumist. „Pakkujana on eriti nadi tunne, kui saad aru, et panid mitu tundi tööaega täiesti lootusetu asja peale,“ tunnistab Sirje Tammiste. „Kuidas sellist olukorda vältida? Ei tea. Formaalsed konkursid ja formaalsed vastused on justkui paratamatus, ehkki saaks ju helistada ja asjast ausalt rääkida: see ja see firma on meile juba tööd teinud, me tunneme neid, tahame kindlasti koostööga jätkata, kuid vajame ka teisi pakkumisi. Mis iganes positsioonil olles on alati võimalik jääda konkreetseks ja ausaks iseenda ja teiste vastu.“

Ei pakkumiste tegijaile

Kes pole keeldumise kunsti selgeks õppinud, võib kergesti leida end lisakohustustesse uppumas, samal ajal kui tööülesanded kaelast veeretanud kolleeg naudib hõlbuelu.

„Kui olete valimas endale koostööpartnerit ja saadate pakkumiskutseid, siis hakkab keegi pakkumisega tegelema, oma aega sellele pühendama. Keegi tuleb kohale, saate oma ootustest silmast silma lähemalt rääkida, teisega arutate koostöövõima-

79,9%b

töövõtjatest on täheldanud kas endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemise märke, selgus tööportaali cvkeskus.ee mullu tehtud küsitlusest, mis hõlmas 2387 töövõtjat. 43% vastanutest märkis, et on üle töötanud, 30% nägi neid märke kolleegide puhul.

Uuel töökohal küsi esialgu tagasisidet Kui oled vahetanud töökohta, tuleb kõigepealt saada selge pilt sellest, mida tööandja sel ametikohal töötavalt inimeselt ootab. Seepärast on tähtis juhiga suhelda, selgitada välja ametist tulenev vastutusala ja eesmärgid ning teha endale selgeks, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse töö efektiivsust ning tulemusi. Liigne tagasihoidlikkus ei pruugi uustulnukale kasuks tulla: ei pea ootama pool aastat, enne kui tihkad juhilt või kolleegilt küsida, kuidas hakkama saad. Pigem tasub näiteks kord kuus läbi arutada, millega oled hästi toime tulnud, milles oled eksinud ja mida saaksid parandada. Ei tasu loota, et keegi su vigu ei märka. Parem ka ise neid tunnistada, sest ainult siis õpid neist. Allikas: Aeternum Koolitused

37b000b

IKT-spetsialistile oleks OSKA tööjõuvajaduse tuleviku-uuringu järgi tööd aastaks 2020. Koolituskohti on piisavalt, kuid peaaegu veerand õppuritest katkestab õpingud.

Millal robotid töö üle võtavad? Lähimal poolsajandil võtab tehisintellekt üle miljonite inimeste töö, ilmnes Oxfordi ja Yale ülikooli teadlaste tehtud uuringust. Juba kümne aasta pärast ei vaja suurveokid enam rooli taha inimest, aastaks 2953 on aga haiglates jõutud nii kaugele, et kirurgi asemel teeb keerulisi lõikusi tehisintellekt. 352 uuringus osalenud tehisintellekti uurija hinnangul automatiseeritakse kõigepealt mehaaniline ja rutiinne töö. Pakutakse, et näiteks tõlkimises võivad robotid inimestest ette minna juba kuue-seitsme lähiaastaga. Kauem läheb aega keerulisemate ja loovamate ülesannete sooritamisega, näiteks kõrgtasemel matemaatilise arvutuse või raamatute kirjutamisega. Teadlaste kinnitusel võib juba 2051. aastaks oodata, et tehisintellekt on võimeline täitma kõiki inimese seniseid ülesandeid ning aastaks 2136 pidama kõiki ameteid. Edusammud tehisintellekti vallas kujundavad ümber transpordi-, tervise- ja finantsteenused, teaduse ning sõjaväe. Allikas: World Economic Forum, SA Kutsekoda

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee

www.hariduskeskus.ee KUTSEKESKHARIDUSÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–18. juuli • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) • kokk • koostelukksepp • laotöötaja • müüja-klienditeenindaja (müügispetsialist) • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • puitkonstruktsioonide ehitus (ehituspuusepp) • sisetööde elektrik

• sõiduautotehnik • tisler • toitlustusteenindus • turismiettevõtte teenindaja PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • abikokk • hotelliteenindaja • palkmajaehitaja • puidupingioperaator KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Põhikonkurss18. juuni–15. august • CNC töötlemiskeskuse operaator

• fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur • kergete rõivaste rätsep • kosmeetik • maaler • majutuskorraldus • müügikorraldaja • raamatupidaja (tasuline) • sekretär (juhi assistent) • väikeettevõtja • ärikorralduse spetsialist


Esmaspäev, 14. mai 2018

6 Koolitus PantherMedia/Scanpix

„Ajajuhtimine argipäevaks“

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Ehkki magama saad alles poole öö ajal, jääb hulk tegemata töid hingele kripeldama. Tõotad endale, et rohkem nii ei juhtu, ometi kordub see ikka ja jälle. Miks teistel kõik paremini näib sujuvat, kuhu sinu aeg kaob?

Neil, kes kuidagi oma töid-tegemisi ööpäeva sisse mahutada ei suuda, tasub end kirja panna mõnele ajajuhtimise koolitusele või lugeda hakatuseks läbi ajajuhtimise eksperdi Ardo Reinsalu raamat „Ajajuhtimine argipäevaks“. Kuidas vältida hilinemist, laiskust, ajaraiskajaid ja stressi? Kuidas leida aega nii igapäevatööks või õpinguteks kui ka hobidega tegelemiseks, puhkamiseks, sportimiseks ja mõtlemiseks? Kõigeks selleks ja veel paljude argiolukordade tarvis leiab sellest raamatust juhiseid. Autor on peale tavalise sisukorra koostanud ka eraldi märksõnade nimekirja, mille abil on kerge leida endale muret tegev valdkond ja saada vajalikke näpunäiteid. Praktiliste juhiste kõrval leiab raamatust näiteid uuringutest ja teadusartiklitest, mis aitavad mõista ajaga seotud käitumise põhjuseid.

Püüa mõne aja jooksul oma tegemisi jälgida: millal ja kui kaua midagi teed. Nii võivad ilmsiks tulla nii mõnedki kitsaskohad ajakasutuses: näiteks arvad, et oled päeva jooksul vaid põgusalt sotsiaalmeediasse põiganud, tegelikult oled aga kulutanud seal arvestatava hulga aega. Või venib pooletunnine lõunapaus mitu korda pikemaks, sest juhtusid sisse astuma kaubanduskeskusesse.

Oskuslik ajakasutus ennetab stressi Aja tühjajooksmist aitab vältida kindel päevakava – kui oled selle arukalt koostanud ja suudad kirjapandut võimalikult täpselt järgida, võib sellest palju kasu olla, kinnitab Tudengiveeb. Läbimõeldud ajakasutus aitab kõik olulise õigeks ajaks ära teha ja sel moel ka stressi vältida. Kui oled oma tööde-tegemistega ikka ja jälle ummikusse sattunud, pole kaotada midagi: tee kindlaks, kuidas oma aega kasutad, ja vaata, mida saaksid muuta. Võta kõigepealt ette üks nädal. Märgi iga päev üles, mida päeval tegid ja kui palju see aega võttis. Pane kirja õppimisele ja tööle kulunud aeg ja kõik vaba aja tegevused, alates trennidest-koosviibimistest kuni telekavaatamise ja arvutis kulunud ajani, kindlasti märgi üles ka unetunnid – mida rohkem on ülesandeid ja kohustusi, seda olulisem on jälgida, et saaksid piisavalt magada ja puhkaksid end uueks päevaks korralikult välja.

Kust annaks aega säästa? Kui nädala tegevused on korralikult kirja saanud, vaata oma

Avastad ikka ja jälle – ööpäevast ei piisa. Uuri välja, millele aega raiskad märkmed kriitilise pilguga üle. Kui oled pidevalt ajahädas, tasuks ehk vähenda vaba aja tegevusi või nendele kuluvat aega, kui selgub, et ühiskondlikke ülesandeid on kuhjunud liiga palju ja need võtavad muude tegemistega võrreldes liiga suure osa ajast, mõtle järele: ehk on viimane aeg õppida ütlema ei või kaaluda võimalust anda mõned kohustused üle kellelegi teisele.

Õppimisele kulunud aega kirja pannes tasub alati läbi mõelda, kas kasutasid seda tõepoolest vaid õppimiseks või jäid vahepeal internetiavarustesse hulkuma või sõpradega lobisema – sellele kulunud aja arvelt oleks ehk saanud ära teha mõne olulise töö. Pane ühte kohta (märkmik, kalender, telefon, arvuti vms) kirja kõik oma kohustused ja püüa nädala jooksul kirjapandu

ja seniste kogemuste põhjal hinnata, kui palju millelegi aega kulub. Säti kohustused tähtsuse järjekorda: mõtle, millega pead kõigepealt tegelema ja mis kannatab oodata. Selle järgi pane päevakaupa kokku järgmise nädala kava. Kontrolli ajakava iga päev, vajadusel tee parandusi. Iga nädala lõpus tee nimekiri järgmise nädala kohustustestülesannetest, kui eelmisel nädalal jäi midagi tegemata, kanna

see uude nädalasse üle ja püüa esimesel võimalusel ära teha.

Jaga ise endale tunnustust Märgi üles kodutööde tähtajad, ettekanded, eksamid jms. Kui oled üks neist, kellel kõik olulised asjad kipuvad alati viimasele minutile jääma, pane endale plaani tegelikust varasemad tähtajad ja järgi neid: kui essee peab valmis olema reedeks, pane

oma nädalaplaanis see kolmapäeva peale. See annab ootamatuste korral varuaja ja saad kõigega siiski õigeks ajaks valmis. Kui kohustus on täidetud, kriipsuta see nimekirjast maha. Küll näed: mida rohkem on mahakriipsutusi, seda paremaks tuju läheb. Kui oled taas mõne suurema töö tehtud saanud, premeeri ennast millegi meelepärasega – oled selle kõigiti ära teeninud.

Parima valiku ülikondi leiab Moetänavalt! Lahtiolekuajad: E-R 10:00 - 19:00 L 10:00 - 17:00 P 11:00 - 16:00

Parkimine Baltika Kvartalis 1h tasuta.

Veerenni 24, Talllinn


Esmaspäev, 14. mai 2018

Koolitus 7

Mine ka sina tÜÜ kĂľrvalt Ăľppima! Sisuturundus Sisuturundus on kaupa, teenust, ďŹ rmat, maailmavaadet vĂľi muud tutvustav tekst, mille avaldamise eest on tasutud. Selle teksti eest on tasunud Eesti TÜÜtukassa.

MassÜÜrist tagasi meditsiiniĂľeks Ăľppiv naine: kui ust ei ava, ei saa kunagi teada, mis selle taga on! KĂźmme viimast aastat massÜÜrina leiba teeninud KĂźllikesele (52) hakkavad pikad tÜÜaastad tervisele mĂľjuma – pärast tÜÜd teevad käed hirmsat valu ja on neid päevigi, kui rindu survetunne lÜÜb. SĂźgisel otsustas ta, et ei taha rohkem oma tervist tappa. TÜÜtukassa abiga istus ta tagasi koolipinki ja hakkas värskendama teadmisi Ăľenduse vallas. KĂźllike sai meditsiiniĂľe diplomi 1984. aastal ja asus tÜÜle onkoloogiaosakonnas. Varsti noor naine armus, sai lapsed ja jäi nendega koduseks. Kui lastel oli aeg lasteaeda minna, polnud aga Tallinnas lasteaiakohti vĂľtta. „Selle probleemi lahendamiseks läksin ma lasteaeda medĂľena tÜÜle. Kui lapsed kooliealiseks said, naasin haiglatÜÜle. Seal tÜÜtasin ma kĂźmme aastat, kuni pidin kahjuks elukohta vahetama,“ meenutab naine. KĂźllike kolis Lääne-Virumaale, kus elab praegugi. Uut tÜÜelu alustas ta Rakvere haiglas, kuid Ăźsna pea sai ta pakkumise, millest keelduda ei saanud – teda ootas hästitasustatud tÜÜ massÜÜrina. „Tol ajal oli see minule uus ja huvitav väljakutse. Ma tahtsin seda kindlasti kogeda. Muidugi palk oli ka natuke-natuke teistsugune,“ pĂľhjendab ta. Praeguseks on

ta inimesi masseerinud juba kĂźmme aastat, seetĂľttu hakkab tÜÜ tervisele käima. „Ma tunnen, et mu tervis hakkab Ăźles Ăźtlema. Vanus tuleb paratamatult peale, midagi pole teha,“ nendib KĂźllike. Peale tervislike pĂľhjuste kisub KĂźllikest tagasi haiglaseinte vahele patsiente aitama ka sisemine kutsumus. „Mulle on alati meeldinud tÜÜtada haiglas. Mulle meeldib see Ăľhkkond ja tÜÜ.“ Tere, kool! TÜÜelu pÜÜrdepunkt saabuski eelmise aasta algul. „Tulin järjekordsel Ăľhtul tÜÜlt koju ja kaebasin, et käed hirmsasti valutavad ja rinnus surub. Minu täiskasvanud tĂźtar kuulas mind ja Ăźtles, et kui massÜÜrina nii raske on, siis miks ma ei lähe tagasi medĂľeks. Mina vastasin talle, et ei saa minna, pole enam sobivat kĂľrgharidust – oleks vaja end täiendama minna. TĂźtar oli aga kindlal seisukohal, et ma prooviks Tallinna Tervishoiu kĂľrgkooli sisse saada. Just mu laps oli see, kes tuletas mulle meelde seda, kes ma kunagi olin olnud. Tema hoidis mind ka kursis, millal toimuvad kĂľrgkooli sisseastumiskatsed,“ on KĂźllike tänulik, et tal nii asjalik ja motiveeriv tĂźtar on. MeditsiiniĂľe litsentsi peab KĂźllike taastama aga samal ajal ka massÜÜrina tÜÜtades, sest Ăľpingud kestavad kaks aastat ja majanduspĂľhjustel ei saaks praegusele tÜÜandjale lahkumisavaldust anda. TÜÜ kĂľrvalt Ăľppimise vĂľimaluste kohta sai KĂźllike infot tÜÜtukassalt. „Mulle oli suureks toeks tÜÜtukassa tÜÜtaja Riina Hiiumaa bĂźroost. Ta andis mulle palju head nĂľu ning mul oli temaga väga hea kogemus. Mul on tĂľeliselt elus vedanud,“ kiidab naine. KĂźllikesele

tegi eriliselt head meelt see, et ta sai tÜÜtukassa konsultandiga vestelda kodust lahkumata. „TÜÜtukassa pakub vĂľimalust konsultandiga suhelda Skype’i vahendusel. Minule oli see ideaalne variant, sest ma elan maal, siit linna ja tagasi on 80 kilomeetrit. Seega oli minu ajakulu minimaalne ning ka sĂľidule ei kulunud kopikatki,â€? rþþmustab KĂźllike. Hea nĂľu tagataskus, istuski KĂźllike mÜÜdunud sĂźgisel tagasi koolipinki. „Ma olen 52aastane. See on vanus, kus pensionini on aega Ăźle kĂźmne aasta ja tÜÜd tuleb veel teha, et toit laual oleks. SeetĂľttu vĂľib Ăśelda, et otsus meditsiiniĂľeks Ăľppima minna tuli päris lihtsalt. Ma ei oska ette kujutada, et hakkaksin tegema mingit muud tÜÜd. Mul on ju baasteadmised olemas, lihtsalt tuleks uuesti tagasi ree peale saada.“ KĂźllikesel on ka perekonnaga vedanud – teda toetavad Ăľpingutes nii elukaaslane kui ka lapsed. „Elukaaslane on mulle nii suureks toeks – ta aitab mul tube koristada, Ăľues toimetada ja pakub ka materiaalset abi. Eks Ăľppida on Ăźsna raske. Ilma perekonna toetuseta ma sellest kindlasti jagu ei saaks,“ nendib KĂźllike, kuid toob välja ka tudeerimise positiivsed kĂźljed. „Teisalt on koolis aga ka väga pĂľnev ja värskendav. Ă•ppimine on elus uus nauding, see ergutab meeli. VĂľrreldes sellega, mis mina omal ajal Ăľppisin, on palju muutunud ja juurde tulnud. See kĂľik on väga huvitav,“ räägib KĂźllike. „Olen väga rahul, et see otsus sai tehtud. Kindlasti Ăźtlen ka teistele: vĂľtke elus kĂľik väljakutsed vastu! Muidu mingi aja mÜÜdudes mĂľtlete, et miks te seda kĂźll ei teinud. Kui me ust lahti ei tee, siis me ei saa teada, mis ukse taga on!“ Ăźtleb ta.

Foto: Pixabay.com

Elektriku täienduskoolituse läbinud mees: olen uue ametiga väga rahul! VĂľrumaa mees Toomas tÜÜtas mitu aastat kodukoha farmis traktoristina, kuniks tervis alt vedas ja ta end operatsioonilaualt leidis. Tuttav pakkus Toomale senisest kergemat tÜÜd, kutsudes teda elektrikuks. Tänu tÜÜtukassale sai Toomas uue ameti selgeks vaid paari kuuga. 50ndates Toomas tÜÜtas pikalt SXLGXÂżUPDV PLVMlUHO DVXV WUDNtoristina tÜÜle Kagu-Eesti talus. „Kaks aastat olin traktori peal, aga see hakkas jubedasti tervise pihta. KĂľiksugu tervisehädad hakkasid mind kimbutama ja Ăźhel hetkel pidin minema lausa kaelaoperatsioonile,“ vaatab mees rasketele aegadele tagasi. „Ise olin loll ja läksin pärast operatsiooni veel farmi tagasi. Seal tÜÜtasin ju välitingimustes ja sain kĂźlma, mis lĂľi jälle kaela suured valud. Siis ma lĂľpuks taipasin, et pean tÜÜkoormust vähendama,“ räägib ta. Mees hoidis uute tÜÜpakkumiste osas silmad lahti, kuid nagu Kagu-Eestis ikka, siis ega nendega väga kiita ole. Toomal vedas, sest tuttav pakkus talle tÜÜd oma elektriÂżUPDVĂ„(OHNWULNXW||ROLPXOOHDLQXV vastuvĂľetav amet. Suuremat koormust minu kael enam välja ei oleks kannatanud. Kuna olen varem ka elektritÜÜdega kokku puutunud, siis ma päris tundmatus kohas vette ei hĂźpanud. Aga täiendada oli mul end sel erialal väga vaja.“ Tulevaselt tÜÜandjalt sai ta infot tÜÜtukassa pakutavate täiendusĂľppekoolituste kohta. „Tema soovitaski mul tÜÜtukassaga Ăźhendust vĂľtta. Niisiis läksin tÜÜtukassasse ja seal pakuti välja minna Väimela kutsehariduskeskusesse elektriku täienduskursusele. Kuna Väimelasse oli mul ligidal käia ka, siis vĂľtsin pakkumise vastu,“ sĂľnab mees. Toomas nendib, et tal endal po-

leks leidunud raha täienduskoolitus omast taskust kinni maksta. „Õnneks tasus täienduskoolituse eest tÜÜtukassa. See maksis tervelt 2500 eurot! Kaks korda nädalas Väimelasse sĂľitmine tuli muidugi endal maksta, aga seda ei anna koolituse maksumusega vĂľrreldagi,“ tĂľdeb ta. Tooma sĂľnul oli tÜÜtukassa talle väga suureks abiks. „Vahel kiputakse ikka mĂľtlema, et seda tÜÜtuskindlustusmakset taotakse kui musta auku, aga tegelikult vĂľib selle maksmisest ikka suur kasu olla. Minul ju tekkis see olukord, et oli reaalselt nende abi vaja ja siis ma tajusin, et igakuine makse on asja ette läinud,“ rþþmustab Toomas. TäiendusĂľpe kestis paar kuud ja samal ajal käis Toomas ka tÜÜl. „Eriti raske see tegelikult polnud. Koolitus algas poole päeva pealt ja kestis Ăľhtuni välja, enne seda tegin tÜÜd,“ meenutab mees. „Ega sel teekonnal keegi mulle toeks olnudki. Lapsed ei kostnud eriti midagi, aga eks nad kiitsid selle ikka heaks. Ma lihtsalt vĂľtsin ise selle otsuse vastu ja tegin teoks,“ on Toomas sihikindel. Suve hakul saab Toomal elektrikuna tÜÜtamisest juba aasta. Ă„(OHNWULÂżUPDVROHQPDSUDHJXUDKXO tÜÜkoormus pole seal kuigi suur,“ sĂľnab ta. Mees soovitab täiendusĂľpet ka eakaaslastele. „Muidugi vĂľiks ikka soovi ja huvi korral end täiendada vĂľi siis ka Ăźmber Ăľppida. Eriti motiveeriv on see, kui uus tÜÜkoht on juba silmapiiril. Ehk siis mina soovitan enne koolitusele minekut erialane tÜÜkoht juba valmis otsida,“ Ăľpetab ta. „Eks see ole iga inimese peas kinni, kas ta suudab täiendusĂľppe läbida vĂľi mitte. On selge, et Ăźle 50aastasel inimesel on uusi asju pähe ajada juba keeruline. Noortel on see muidugi lihtne, aga vana pea enam nii hästi tarkust,“ lausub ta.

VĂľrreldes kĂźmne aasta taguse ajaga on tekkinud uusi tÜÜkohti, mis nĂľuavad teistsuguseid oskuseid kui kunagi omandatud. Ka need erialad, mille järele oli vĂľi on ka praegu suur nĂľudlus ja mille Ăľppimine on populaarne, ei pruugi oma tÜÜiseloomult jääda samaks. SeetĂľttu on oluline oma oskuseid pidevalt täiendada ja olla valmis sellekski, et tuleb Ăľppida midagi hoopis uut. TÜÜtukassa toetab „TÜÜta ja Ăľpi!“ programmi kaudu tÜÜtavaid inimesi, kes pole omandanud eriala vĂľi kelle Ăľpingud on jäänud aastate tagusesse aega vĂľi kes leiavad, et alates 50aastaselt on Ăľige aeg enda oskusi täiendada vĂľi valida tÜÜelus uus suund, ning sissetulek on seadnud ĂľppimisvĂľimalustele piirid. Toetust on vĂľimalik taotleda kutse- kui kĂľrghariduse omandamiseks ning täiendusĂľppe kulude katmiseks kindlatel erialadel. See tähendab, et toetame inimeste ettevalmistamist ametitesse, kuhu otsitakse täna tÜÜtajaid ja

kuhu ka järgmise 5-10 aasta jooksul on vaja rohkem tÜÜtajaid. See annab ameti þppijale kindluse, et þpitud oskused on tÜÜturul tulevikus nþutud. Täiesti eraldi sihtrßhm on tÜÜtukassa jaoks terviseprobleemidega inimesed. Kui terviseprobleemist tulenevalt kaasneb tÜÜkoha kaotuse risk ning tervislik seisund seab uue tÜÜkoha valikule mitmeid piiranguid, siis saab karjäärinþustaja toel leida sobiva ameti ning vajaliku väljaþppe tÜÜtukassa kaudu. Vajadus ajaga kaasas käia ja ennast täiendada on tänase päeva reaalsus. Uue eriala valikul on hea vaadata hetkeolukorrast kaugemale ja valida uus eriala läbimþeldult. Algust saab sellega teha näiteks kohtumisel tÜÜtukassa karjäärinþustajaga. Koos temaga on hea läbi mþelda, millisel erialal þppimine teile sobib ja tÜÜturul jätkamiseks paremad väljavaated annab, samuti annab teada, kas teil on vþimalik þppida tÜÜtukassa toel.

Lisainfo tingimuste ja vþimaluste kohta on leitav tÜÜtukassa kodulehel tootukassa.ee


Esmaspäev, 14. mai 2018

8 Koolitus

Erialavalik eh elu kõige täht KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Koolilõpetajail on lõpuaktused ukse ees, nii mõnelgi neist aga selgete tulevikuplaanide asemel peas tõeline udukogu – ja ometi tuleb lõpuks mingi otsus teha. Ei saa aga unustada, et erialavalik pole juba ammu vaid koolilõpetajate mure: tihtilugu asutakse uut eriala omandama kuldses keskeaski, olgu siis olude sunnil või lõpuks ometi selgeks mõeldud huvi ajel. Millest valikut tehes alustada?

Ametiõpe või kõrgharidus? Eriti keeruliseks teeb asja see, et praegu tuleks eriala valides hoolikalt kaaluda, kas ja mida on sellega tulevikus peale hakata. „Minul oli omal ajal lihtne,“ tunnistab autoremonditöökoja omanik Rait (46), kelle noorem poeg tänavu gümnaasiumi lõpetab. „Põhikoolis polnud mina kuigi usin õppur, see-eest olin isaga koos nii mõnegi külamehe auto korda teinud. Teatasin vanematele, et ülikoolid mind ei huvita, läksin pärast põhikooli lõpetamist otse kutsekooli, ikka seda autovärki õppima. Aga ajad on vahepeal nii palju muutunud, et praegu ei tihka pojale omalt poolt midagi soovitada. Ei saa ju sedagi öelda, et mine ja õpi seda, mille poole süda kõige rohkem kisub – küll nähtud siin neid südame järgi õppinuid, kellel oma erialaga mitte kui midagi peale pole hakata. Mõtle nii või naa, igatpidi on keeruline: raske oleks innu ja süvenemisega õppida midagi, mis üldse ei huvita, kuid tõotab tulevikus tööd ja korralikku palka, nukker on aga olukord ka siis, kui huviga õpitud eriala hiljem leiba lauale ei too.“

Tunne ja kuula oma last Pärast Läänemaa tänavukevadist noorte info- ja karjäärimessi Oma Rada kirjutas Lääne-Ees-

Kui oivikust tüdruklaps on aastaid unistanud automehaaniku karjäärist, vanem kostüümis tuleviku – kelle lootused-ootused peaksid siis peale jääma?

ti Rajaleidja keskuse juht Tiina Kütt SA Innove blogis: „Ikka ja jälle jõuavad meie karjäärinõustaja juurde õpilased, kes räägivad, et tahaksid minna kutsekooli mõnda konkreetset eriala õppima, kuid vanemad survestavad gümnaasiumisse suunduma. Praktika näitab, et paljud

emad-isad näevad jätkuvalt oma laste tulevikku läbi kitsa tunneli, kuhu mahuvad järjestikku vaid keskkool, kõrgkool ja mõni edumeelset palka lubav amet nagu ärijuhtimine. Nendes valikutes pole muidugi midagi halba, kuid kõigile lastele selline tee ei sobi.“

Tehnikaülikool kutsub Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut kutsub 23. mail kõiki inseneeria, tehnoloogia- ja loodushuvilisi õpilasi Kakumäe geomatkale. Matkal uuritakse põneva tehnika abil Kakumäe rannikuprotsesse, kivimeid ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. Kakumäe karjääripäeva korraldaja, TTÜ geoloogiateadlase Rutt Hintsi sõnul saavad noored kõige parema ülevaate maapõues leiduvast ja selle uurimisest just looduses õppides. „Geomatkal saab iga õpilane astuda koos sõpradega korraks geoloogi saabastesse ja uurida uusi-

mat tehnikat kasutades ning pinnavorme vaadeldes, mida erinevate maastikuvormide põhjal maavarade kohta teada saab,“ kirjeldas Hints. Hintsi arvates on geoloogia ja mäendus paljudele õpilastele veel üsna võõrad, sest põhikoolis või gümnaasiumis nad nende valdkondadega kuigi tihti kokku ei puutu. Samas võimaldavad just need alad ühendada inseneeria, tipptehnoloogia ja loodusteadused ning pakuvad karjäärivõimalusi paljudes Eestile olulistes ettevõtmistes. „Paljud noored isegi ei tea, et

maavarasid saab tundma õppida ja analüüsida põneva tipptehnika abil. Samas ootavad mitu megaprojekti, nagu näiteks TallinnaHelsingi tunnel või Rail Baltic noori spetsialiste, kes maapõueuuringuid teha ja projekte ellu viia aitaksid,“ selgitas Hints võimalusi, millega noored karjääripäeval samuti tutvuda saavad. TTÜ geoloogiainstituudi karjääripäevale 23. mail oodatakse 7. –12. klasside õpilasi, kes huvituvad inseneeriast, tehnoloogiast ja loodusteadustest. Matkaga võivad liituda ka õpetajad. Koguneme kell 13 Rocca al Mare kooli park-


Esmaspäev, 14. mai 2018

Koolitus 9

hk Senise tsam otsus

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

3 a.

Õpetatavad valdkonnad:

PantherMedia/Scanpix

Kümme olulist tulevikutöö oskust Juba lähitulevikus on selleks, et tööturul läbi lüüa, vaja universaalseid oskusi, mis on olulised sõltumata erialast. z Mõtestamine. Võime mõtestada ja väärtustada väljendatu sisulist tähendust. z Sotsiaalne intelligentsus. Oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua nendega usalduslik suhe. z Loovus ja kohanemine. Oskus kiiresti reageerida ootamatule olukorrale ja leida mittestandardseid lahendusi. z Kultuuridevaheline kompetents. Oskus tulla edukalt toime erinevates kultuurikeskkondades. z Programmeeriv mõtlemine. Oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja saada aru andmetepõhisest (tõenduspõhisest) otsustamisest. z Uue meedia kirjaoskus. Oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks. z Transdistsiplinaarsus. Oskus saada aru erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest. z Disainmõtlemine. Oskus tegevusi (töös vajalikke protsesse) eesmärgipäraselt (soovitud eesmärgi saavutamisele suunatult) kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida. z Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjeldamine. Oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida kognitiivset võimekust, kasutades eri meetodeid. z Virtuaalne koostöö. Oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi motiveerituna ja tekitada neis kollektiivitunnet. (Igaüks, kes tahab end tulevikutrendidega tööturul üksikasjalikumalt kurssi viia, leiab SA Kutsekoda kodulehelt ülevaate „Töö ja oskused 2025“. Erialavaliku ees seisjail tasub see kindlasti läbi lugeda ja loetu üle järele mõelda.)

TRANSPORDITEHNIKA ROBOOTIKA INFOTEHNOLOOGIA LOGISTIKA ENERGEETIKA JA AUTOMAATIKA TEKSTIILI- JA NAHATÖÖTLUS MEHAANIKA JA METALLITÖÖTLUS ILUTEENINDUS KAUBANDUS Soovijatel koht õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Tallinna Polütehnikum Pärnu mnt. 57, Tallinn koolistoimub@tptlive.ee

Allikas: oska.kutsekoda.ee

ad on aga talle valmis mõelnud arstikitlis või kontori-

dusi, ka peaksid nad püüdma aru saada, kas lapse soovi taga on hetketuju või läbimõeldud tulevikuplaan. „Et elus hästi toime tulla, ei piisa ainult headest hinnetest koolis. Noort inimest ei tee edukaks tingimata magistrikraad cum laude, vaid õigesti valitud erialavaldkond, mida toe-

vaat a www lähema lt .tptl ive.e : e

tab parim võimalik haridustee soovitud eesmärgini,“ tõdes Tiina Kütt. „Ükski vanem ei taha ju leida oma last kümne aasta pärast olukorrast, kus ta on väga prestiižsel ja hästi tasustatud töökohal, aga tal on raske hommikuti pead padjalt tõsta, sest talle ei meeldi see, mida ta teeb.“

huvilisi geomatkale

TTÜ geoloogiainstituudi noored praktikal. TTÜ

18

INFOPÄEV TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS 10.00-14.00

las, kõigil osalejatel palutakse riietuda soojalt ja panna jalga matkajalatsid. Matk kestab 2,5 tundi, osalejatele pakutakse ka pisut suupisteid. Need, kellele 23. mai ei sobi, saavad end kirja panna Tartu karjääripäevale 21. mail, mida korraldab Tartu Ülikooli geoloogiaosakond. Karjääripäeval osalemine on tasuta, aga et kohtade arv on piiratud 40 huvilisega, tasub end aegsasti registreerida ürituse kodulehel geoyritus.wordpress.com ning jälgida infot ja uudiseid TTÜ geoloogia instituudi fännilehel Facebookis. IA MIHKELS

Tule üksi või koos klassiga !

Foto: Renata Juhanson

Otsuse tegemisel, mida õppida ja kelleks saada, võiks Küti hinnangul osaleda nii laps kui ka tema vanemad, eriti kui valiku ees seisab põhikooli lõpetaja. Gümnaasiumi või kutsekooli vahel valides ei tohiks ema-isa unustada muu hulgas kaalukausile asetamast lapse isikuoma-

Tutvu erialadega, osale koolimaja tutvustaval ekskursioonil, pane oma oskused proovile töötubades ja uuri kooli infot otse asjatundjatelt – nii õpilastelt kui õpetajatelt!


Esmaspäev, 14. mai 2018

10 Koolitus

Esimesed sammud oma firmani Oled pikka aega mõlgutanud mõtet hakata ise enda tööandjaks, aga teoks pole see siiani saanud? Ehk aitavad Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Kati Voometsa soovitused plaani paika panna. z LEIA ÄRIIDEE. Mõtle, kas ja kuidas saaksid kasutada juba olemasolevaid ressursse – sinu oskused, kogemused ja kontaktid on väärtuslikud. Äriks võid muuta ka hobi: kui tegeled fotograafiaga, valdad väga heal tasemel võõrkeeli, tegeled veebikujundusega või oskad midagi muud väga hästi, võid pakkuda oma oskusi teenusena. z TESTI OMA IDEED. Ettevaatlik tasub alati olla: enne kui teed suuri investeeringuid, leia võimalikke tulevasi kliente ja küsi nende arvamust toote või teenuse kohta, mida kavatsed pakkuma hakata. z KOOSTA ÄRIPLAAN ja sea selge eesmärk. Analüüsi turgu ja konkurente, too välja oma teenuse või toote eelised. z KALKULEERI IDEE RAHALISELT LÄBI. Koosta finantsprognoos ja mõtle, kas sinu idee on ka äriliselt tasuv. z KÜSI NÕU. Ei ole vaja jonnakalt omapäi pusida ja jalgratast ise leiutada – leia endale mentor, kes aitaks sul kiiremini areneda ja vältida suuremaid vigu. Mentorklubi tegutseb igas maakonnas. Ära pelga küsida nõu ka teistelt ettevõtjatelt ja sõpradelt. z TUTVU SEADUSTEGA ja vali sobiv ettevõtlusvorm. Hea ülevaate ettevõtte loomise ja maksude kohta leiad portaalist www.eesti.ee z KOGU STARDIKAPITALI. Mõistlik on enne alustamist koguda raha, millega paar esimest kuud katta ettevõttega seotud väljaminekuid. Kui rahalist puhvrit endal ei ole, võib ajutist abi paluda ka lähedastelt. Kindlasti tasub uurida ka võimalusi saada rahalist toetust, näiteks võib alustav ettevõtja taotleda starditoetust EASist või töötukassast. z ALUSTA JULGELT. Paljud pelgavad teha esimest otsustavat sammu, samas mõni lihvib oma toodet või teenust peensusteni, lõpuks sellega välja tulles võib aga selguda, et sel polegi turgu. Sama oluline kui piisav ettevalmistus, on ka julge pealehakkamine. IA MIHKELS

Töönarkomaan vaj puhkusekoolitust Suurem jagu tööl käivaid inimesi ootab pikisilmi muretut puhkuseaega, on aga neidki, kellele puhkusele minek on tõsine katsumus, sest nad ei saa kuidagi töömõtteid peast. Töönarkomaanil võib lõõgastumine närvi tõsiselt krussi ajada, sest talle tundub rannas pikutamise või metsarajal lonkimise ajal, et tegelikult peaks ta olema kusagil mujal – ja see tunne ei lase puhkusest rõõmu tunda. Veebikülg OnlineHealth jagab nõuandeid, kuidas peaksid sedasorti inimesed end puhkusele häälestama, kuidas võimalikult hästi välja puhata ja valutult tööle naasta.

Puhkuse-eelsed nädalad Planeeri. Varu piisavalt aega, et lõpetada pooleliolevad tööülesanded. Ära võta uusi projekte. See tagab tunde, et oled iseenda peremees, ja vähendab süümepiinu aja mahavõtmise pärast.

Delegeeri. Leia usaldusväärne isik, kes saab su äraolekul sinu tööga hakkama. Saad rahumeeli puhata ja võid tööle naasta kindlas veendumuses, et sind ei oota kuhjunud töökoorem. Harjuta. Hakka lõõgastuma juba enne puhkusele minekut. Varu õhtuti aega mõnusaks äraolemiseks. Planeeri reisi – otsi sihtpunkti kohta infot, kuula temaatilist muusikat ja vaata mõnd filmi, et ootusärevus mõnusalt kõrgele kruvida. Siiski ära puhkust üle planeeri Unusta töö. Anna endale lubadus, et puhkuse ajal sa tööasjadega ei tegele. Sa väärid puhkust. Puhkamise pärast ei tohi süümepiinu tunda. Lõõgastumine on vajalik nii nädalavahetustel kui ka pikema aja jooksul. Tööst tuleb aeg-ajalt eemalduda, et uut jõudu juurde saada.

Puhkus käes Anna endale kohanemisaega. Esimene puhkusepäev võib paadunud töönarkomaanile olla

Eesti Merekool Ainuke mereharidust andev kutsekool Eestis

põrgulik katsumus. Ära siiski nina norgu lase! Kinnita endale, et harjud peagi ja hakkad uutmoodi olemisest mõnu tundma. Luba endal aeg-ajalt postkasti kiigata. Viska e-kirjadele pilk peale veendumaks, et sinu äraolekul pole midagi katastroofilist juhtunud. Ole siiski enda vastu range ja ära meilide lugemisega liiale mine. Kehtesta endale kindel kellaaeg, millal postkasti piiluda. Sunni end mitte töötama. Sa oled puhkusel selleks, et tööst puhata ja akusid laadida. Puhkuse ajal tööd tehes tekitad endas ja lähedastes stressi, hiljem tööle naastes oled endiselt tõre ja välja puhkamata. Katseta midagi uut. Kasuta vaba aega ja katseta uusi tegevusi. Eriti head töömõtete peletajad on sportmängud – madinat ja lusti on nii palju, et probleemid ununevad. Mõni aga lõõgastub eriti hästi massaažis käies või lihtsalt omaette rannas pikutades. Hoia nutitelefonist eemale. Kui sa pole suuteline telefoni

täiesti välja lülitama, timmi seda nii, et iga saabuva meili peale märguannet ei tuleks. Nii saad puhkusele keskenduda ja ka ööuni tuleb magusam. Ära eelarvet lõhki aja. Kui pikk ja luksuslik puhkusereis käib rahakoti pihta, kaalu pikka nädalalõppu või sõida kodulähedasse kuurorti. „Sagedased lühemad puhkused võivad olla kasulikumad kui üks pikk iga ühekahe aasta tagant,“ kinnitab USA psühholoog Melanie Greenberg. Ära pildistamisega liialda. Psühholoogid on leidnud, et kui klõpsime fotosid, ei viitsi aju nähtut meelde jätta, sest usaldab fotoaparaadi mälu. Kui kulutad puhkusel palju aega pildistamisele, jääb mälestuste ülesehitamine soiku. Unista. Puhkusel on sul aega unistada ja võid avastada, et sulle tulevad pähe ülimalt loomingulised mõtted. Puhanud aju suudab leida uusi seoseid ja lahendusi. Seetõttu ongi inimestel pärast puhkust tööle naastes ahaa-elamused.

Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!

meie kooli õpilaste mõtteid: „Soovisin kindlat ametit. Kuna merendus mind huvitab, siis haarasin võimalusest ja andsin paberid Eesti Merekooli sisse. Eesti Merekoolist saan endale keskhariduse ja ameti. Koolis olen saanud teadmisi ja kogemusi, mis mind eluks ette valmistavad, samuti on muutnud minu mõtlemist, miski ei tule elus lihtsalt vaid läbi pingutuste“.

„Eesti Merekool on andnud mulle tohutul hulgal uusi kogemusi, õpetanud asju, millest ma varem midagi ei teadnud ja koolist olen saanud palju uusi tutvusi ning sõpru kogu eluks. Eesti Merekool on muutnud mind enesekindlamaks. Julgen oma arvamust avaldada“.

Mariliis

„Valisin Eesti Merekooli, sest sedasi säästan 3 aastat. Eesti Merekoolil on hea maine ja kord. Kool on andnud koolivormi, hulgaliselt vajalikke teadmisi, toredaid klassikaaslasi ja võimaluse kindlustada oma tulevik. Eesti Merekoolis õppides on muutunud minu maailmavaade. Viibin küll kodust eemal, aga olen saanud seeläbi iseseisvamaks ja muutunud viisakamaks“.

Rasmus

Dokumentide vastuvõtt 25.06-6.07.2018 ja 13.-17.08.2018 E-N 9.00-15.00 | R 9.00-14.00

TÄPSEM INFO www.merekool.ee/sisseastujale

Susanna

„Valisin Eesti Merekooli, sest lapsepõlveunistus oli saada meremeheks. Siin õppides on muutunud minu suhtumine kutsekoolide kohta. Algul kartsin, et siin ei saa head keskkoolide tasemel haridust, kuid Eesti Merekool on ikka kõrgel tasemel“.

Eric

„Soovin saada kapteniks. Eesti Merekool on andnud mulle koolivormi, tarkust, viisakust ja enesekindlust. Eesti Merekoolis õppides on mu ajataju ja distsipliin muutunud paremaks“.

Reimo-Gert


Esmaspäev, 14. mai 2018

Koolitus 11 PantherMedia/Scanpix

Hooldustöötajaks õpipoisiõppes

ab

OSKA sotsiaaltöö uuringust selgunud hooldustöötajate koolitusvajaduse katmiseks kasutatakse aktiivselt õpipoisiõpet. Seitsmes kutsekoolis pakutav õpe võimaldab töötamise ja õppimise paindlikult ühendada ning annab tööandjatele kindluse töötajate kvalifikatsiooni osas. 37% sel õppeaastal õppima asunud hooldustöötajatest alustas õpipoisiõppes, see näitaja on oluliselt kõrgem kui kutsehariduses keskmiselt (6%). Enesetäiendamiseks kasutatakse ka haridus- ja teadusministeeriumi tellitud tasuta täienduskoolituskursusi, samuti on oluline koolituste vahendaja töötukassa, pakutakse näiteks hooldustöötaja, kogemusnõustaja, lapsehoidja, tegevusjuhendaja ja tugiisiku koolitust. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA sotsiaaltöö uuringu ettepanekute elluviimist arutanud eksperdid peavad jätkuvalt oluliseks kogukonnapõhistele teenustele üleminekut ning teenuste kvaliteedi arendamist. Edaspidi soovitakse paremat ülevaadet omavalitsuste tegevustest selles vallas. Sotsiaalministeeriumil on tegevusi, mis teenuste arendamisele kaasa aitavad: omavalitsustele

Valutu töölenaasmine Keskendu e-kirjadele. Tööl pead ühe esimese asjana kirjavahetusse süüvima, et saaksid oma ülesanded tähtsuse järjekorda seada ja kiireimad asjad esimesena ära teha. Poe peitu. Sa ei pea end laua alla peitma, kuid jäta esimeseks tööpäevaks oma elektronposti automaatvastuseks «kontorist väljas». Nii on sul enne tavapärast hullumeelset töörütmi üks rahulik päev aklimatiseerumiseks. Mõtle, mida sa puhkusest õppisid. Kas avastasid uuesti, kui väga sulle meeldib ujuda? Või leidsid haarava raamatu? Ehk mõistsid, et kaheksatunnine uni on tõepoolest hädavajalik. Võta kasutusele kõik puhkuse ajal järele proovitud stressi peletavad taktikad. Ära tööta hilise õhtuni. Ületundide tegemine võib tööle naasmisel küll ahvatlev olla, kuid võta nõuks õigel ajal töölt lahkuda. TRIIN TAEL

pakutakse toetusi teenuste arendamiseks, tõstetakse valdkonna töötajate palku, luuakse ja nüüdisajastatakse kohti, kus teenuseid pakutakse, otsitakse teenuseosutajatele abiks vabatahtlikke jmt. Kutsekoda on uuringu ettepanekutest lähtuvalt alustanud tugiisiku kutsestandardi välja töötamist. Juba on koostatud lapsehoidja tase 5 kutsestandard, mille kompetentsides on nii erivajadusega lapse hoidmine kui ka suure hooldusvajadusega lapse hooldamine. OSKA sotsiaaltöö uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et enamik on kas ellu viimisel (78%) või plaanitakse ellu viia (15%). Uuringu koostamises osalenud sotsiaaltöö eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Osa ettepanekute puhul täpsustati elluviimise eest vastutajaid, kellelt kogutakse lisainfot. OSKA uuringus analüüsiti, milline on sotsiaaltöö tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialaõpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust. Allikas: Sihtasutus Kutsekoda

www.tkhaldus.ee Terve ja koolitatud töötaja on investeering ettevõtte edusse Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast. ETTEVÕTTE TULEKAHJU JA EVAKUATSIOONIÕPPUS

TÖÖSTUSERGONOOMIA ASUTUSESISESED KOOLITUSED:

KONTORI ERGONOOMIA ASUTUSESISESED KOOLITUSED:

KÄSITLETAVAD TEEMAD:

KÄSITLETAVAD TEEMAD:

KÄSITLETAVAD TEEMAD:

- Tutvumine objektiga

- Raskuste käsitsi teisaldamine;

- Teoreetiline loeng tulekahju arengust, põlemisest.

- Sundasendid, sundliigutused, tootmisvõimlemise olulisus;

- Arvutitöökoha kujundamine (õiged töövõtted ja tööasendid – praktiline);

- Ettevõtte tegevuskava tulekahju korral – arutelu - Evakuatsiooni eripärast konkreetses ettevõttes

- Terviseprobleemid luu-, lihaskonnas ja närvisüsteemis ja nende vältimise võimalused;

- Koostöö päästjatega.

- Tööst põhjustatud haigused/ kutsehaigused

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ pakub järgmisi teenuseid:

ASUTUSE/ETTEVÕTTESISESED KOOLITUSED:

y Tööohutuse- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine y Riskianalüüsi teostamine y Töökeskkonnaspetsialisti teenus

• Esmaabi koolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus 16 ak.h • Esmaabiandjate täiendkoolitus 6 ak.h • Tuletööde tegemise koolitus 6 ak.h • Tõstukijuhi koolitus, teooria 8 ak.h • Tõstukijuhi koolitus teooria+praktika 16 ak.h • Troppija (sild-, pukk-, torn-, autokraanad, telfrid), 8 ak.h • Ehitusplatsi koordinaatori koolitus 8 ak.h • Kontoriergonoomia koolitus, 3 ak.h • Tööstusergonoomia koolitus, 4 ak.h

Korraldame ettevõtete/asutuste siseseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele. Ettevõttesiseseid koolitusi saab tellida eesti, vene ja inglise keeles.

- Peamised probleemid arvutiga töötamisel (näited, pildid); - Tervisevõimlemine; - Näidispildid-arutamine.

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ arstikeskuses „KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID“ saab teostada erinevaid tervisekontrolle y Tervisekontroll ettevõtete/asutuste töötajatele • Autojuhi tervisetõend • Toidukäitleja tervisetõnd • Haridustöötaja tervisetõend • Hooldus – ja sotsiaaltöötaja tervisetõend • Ilu ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend • Meremehe tervisetõend • Väikelaevajuhi tervisetõend Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst dr ANNIKA KÜÜDORF

Töökeskkonna Haldus OÜ | Õismäe tee 179,Tallinn 13517 | GSM 5532238; 6541050 | info@tkhaldus.ee Küüdorfi Tervishoid | Õismäe tee 179,Tallinn 13517 | GSM 6616812 | registratuur@tkhaldus.ee


12 Koolitus

Esmaspäev, 14. mai 2018

Koolitus mai 2018  
Koolitus mai 2018  
Advertisement