Page 1

ÕPPIMINE AITAB IGAS EAS UUSI SIHTE SEADA. VABATAHTLIK TÖÖ ANNAB VÄÄRTUSLIKKE KOGEMUSI. TAHAD VEETA ÜLIKOOLIAASTAD VÄLISMAAL?

„Mulle lihtsalt väga meeldib uusi asju õppida, see annab alati uut energiat.“ Mare Riis, Tartu rahvaülikoolilt eelmise aasta sta innukaima õppija tiitli pälvinud õppur

Koolitus Neljapäev, 14. juuni 2018 • ÕHTULEHE TEEMALEHT

Erakogu

Toimetaja: Ia Mihkels • Projektijuht: Assol Aru, tel 614 4042 • Trükikoda: Kroonpress • Väljaandja: AS SL Õhtuleht

Kas Sina oled piisavalt julge, et võtta vastu väljakutse parimate seas?

Ootame oma ridadesse uusi

KIIRREAGEERIJAID Töökoht ootab Sind Lääne, Ida või Lõuna piirkonnas

Anna endast märku hiljemalt 24.06, sest katsed toimuvad juba augustis!

Rohkem infot töö ja kandideerimistingimuste kohta leiad meie blogist või facebooki lehelt, märksõnaks Tule turvalisust looma! kandideeri@politsei.ee


Neljapäev, 14. juuni 2018

2 Koolitus

PantherMedia/Scanpix

KRISTJAN ARRAS

leht@ohtuleht.ee

Erialavalik on praegu paljudes peredes igapäevane jututeema. Nii noortel endil kui ka nende vanematel tasub meeles pidada ennekõike ühte olulist tarkust: süvenenult ja põhjalikult suudab inimene tegelda sellega, mis teda tõepoolest huvitab. „Kõige mõistlikum on alustada erialadega tutvumisest – kus mida õppida saab,“ soovitab Tallinna ülikooli karjäärinõustaja Liina Vallimäe. „Võib juhtuda, et avastad midagi sellist, millest sa varem kuulnudki ei olnud. Mida rohkem uurid võimalusi, seda tõenäolisemalt leiad just selle ühe ja õige eriala, mis on kooskõlas sinu võimaluste ja eesmärkidega ning tekitab piisavalt motivatsiooni jõuda alustatud õpingutega ka lõpule.“ Kõigi nende erialade puhul, mis tunduvad huvitavad, tutvu kindlasti nii vastuvõtutingimuste kui ka õppekavaga: vaata, milliseid õppeaineid see sisaldab, millised on õppeväljundid, kus saab edasi õppida. Uuri ka, mida tööturg sel erialal pakub, milliseid töökohti leidub sulle meelepärases valdkonnas. Vaata ausalt iseendasse: kas sulle on huvi pakkunud kellegi teise amet, ehk oled kuulnud inspireerivaid lugusid kellegi tööelust ja -kogemustest? „Kui vähegi võimalik, uuri nende ametipidajate enda käest, mida nende töö endast täpselt kujutab,“ soovitab karjäärinõustaja. „Üks tõhusamaid viise selleks on töövarjutamine.“

Mille poole tegelikult püüdled? Et hinnata asjakohaselt seda, mis võiks olla noore inimese õige eriala, on vaja kõigepealt teada, mis on tema tegelik ja tõeline eesmärk, ütleb Vallimäe. Alles siis saab hinnata, kas valitud eriala võib selleni viia, kas see võib vastata tulevikule seatud ootustele. „Mõtle hoolikalt läbi, millisena näed oma karjääri ja millisesse valdkonda tahaksid tulevikus panustada, sellest lähtuvalt uuri järele, millist väljaõpet ja kutsekvalifikatsiooni nõuab ihaldatud ametikohal töötamine,“ juhendab Vallimäe. „Juba enne õpingute alustamist tasub uurida, millised on sellel või teisel ametikohal töötamise nõuded, kui kaua õpingud kestavad, kas midagi tuleb veel juurde õppida või on vaja teha läbi näiteks praktika.“ Teine võimalus on eesmärkide seadmisele – ehk oma tulevasele tööle – läheneda väärtuste kaudu, pakub karjäärinõustaja kaugemate sihtide täpsustamiseks veel ühe vaatenurga. Küsimused on lihtsad: kui oluline on sinule suhtlemine, meeskonnatöö? Hindad sa kõrgelt loovust? Iseseisvust? Tahad panustada maailma paremaks muutmisesse? „Kindlasti ei tasu eriala valimist karta, tuleb teha endale parim otsus, võttes arvesse olemasolevaid teadmisi ja võimalusi,“ julgustab Liina Vallimäe valiku ees seisjaid. „Jah, me ei oska ennustada tulevikku ja kõi-

Asudes eriala õppima vaid seepärast, et kuuldavasti on see hästi tasustatud, ei pruugi õpingud just kõige hõlpsamalt sujuda. Kui vähegi hakkama saad, tasub ehk siiski lõpuni pingutada: ükski oskus ei jookse mööda külgi maha ja alati saab hiljem juurde õppida midagi, mis tõepoolest meeldib.

Mida hoolikamalt valid eriala, seda rohkem on lootust olla edukas Tagasiside: mis tagab õpingutes edu? Tallinna ülikooli õppekorralduse peaspetsialist Mari-Liis Lind võtab kokku tudengitelt järjepidevalt kogutud tagasiside tulemused. z Sisemine motivatsioon. „See on välja toodud esimese ja olulisimana: et eriala tõesti huvitas tudengit ja ta soovis seda ülikoolis õppida. Kindlasti tõstab motivatsiooni see, kui juba eriala valides tutvuda õppekavaga piisavalt põhjalikult. Alati ei tule äratundmine – „Just see on sada protsenti minu eriala!“ – küll kohe, aga paar-kolm eriala tunduvad tavaliselt teistest atraktiivsemad. Nende vahel tulekski valida. Kogemus näitab, et tihtipeale erialasse n-ö kasvatakse sisse ning õnneks saab valimata jäänud eriala aineid tihti õppida vabaainetena. z Aja plaanimise oskus. „Seda on paljud lõpetajad kõrgelt hinnanud ja märkinud, et alustada tuleks sellega kohe, juba seoses sisseastumisega: vaata üle, millal on sisseastumiseksamid, mida need endast kujutavad ja millal plaanid nendeks valmistuda. Oma hõivatusest soovitatakse rääkida lähedastele ja/või tööandjale, et ka nemad teaksid õppuri liikumistega arvesta-

da. Neil, kellele aja plaanimine on seni olnud murekoht, soovitatakse vestelda karjäärinõustajaga – selleski saab ta abiks olla. Eraldi märgitakse, et ei tohiks unustada kavandada aega ka puhkamiseks!“ z Lähedaste (ja tööandja) toetus. „Vilistlased on olulisena märkinud vajadust hoida neid õpingutega kursis, et nad teaksid kooliga arvestada ning pakkuda õppurile tuge ja vaikust ajal, kui tuleb usinalt eksamiteks valmistuda või kodutöid kirjutada.“ z Kursusekaaslaste ja õppejõudude tugi. „Õpingute ajal on tagasiside järgi suureks toeks nii kursusekaaslased kui ka suhtlus õppejõudude ning teiste ülikoolitöötajatega. Seega: kui oled ülikooli sisse saanud ning sügisel õppima asud, siis ilmuta kohe aktiivsust – see on sinu võimalus leida uusi sõpru ja kujundada tulevikuks väga olulist erialast võrgustikku. Kui sul peaks tekkima küsimusi või muresid, siis pöördu kohe ülikooli töötajate poole – kõik on huvitatud sellest, et tudengil läheks hästi, nad on valmis teda vajadusel kõigiti toetama.“

Põhjalik eeltöö enne sisseastumist Tallinna tehnikaülikooli õppekorralduse spetsialistid märgivad samuti, et õpingute katkestamist aitab ennetada just enne sisseastumist tehtud põhjalik eeltöö: kui valitakse eriala, mis tõepoolest huvitab, ja viiakse end aegsasti kõrgkooli õppetöö eripäradega kurssi, püsib õpimotivatsioon kõrge ja kooli poolelijätmine on vähetõenäoline. Õpingute katkestamise põhjuseks saavad kõige sagedamini õppetöös mitteosalemise tõttu tekkinud võlad. Esineb ka raskusi ülikooli-

eluga kohanemisel: ülikooli astudes muutub gümnaasiumist tuttav õppevorm järsult väga iseseisvaks, see võib olla alguses harjumatu ning tudengid, kes pole juba ette sellega arvestanud, ei ole alati valmis säärases mahus iseseisvat tööd tegema. Kui enne sisseastumist tehakse ära põhjalik eeltöö, pole ka probleeme õppimise ja kooli lõpetamisega. Sisseastumistingimused ja üksikasjalikud õppekavad on kõigile kättesaadavad huvipakkuva kooli kodulehel. Allikas: TTÜ

ke täpselt ette näha, aga me saame alati teha muudatusi ja seada uutest asjaoludest lähtuvalt uusi eesmärke.“ Eesmärkide püstitamise ja saavutamise teed on mõistlik alustada sellest, et kaardistad oma ressursid, võtad arvesse varasemad kogemused ja teadmised iseendast, õpetab nõustaja: „Eneseanalüüs annab sulle hea ülevaate sinu enda kohta, tekkida võib uusi ideid, ilmsiks tulla põnevaid seoseid ja korduvaid mustreid. Nähes laiemat pilti, saad edasi mõelda, millises valdkonnas saad oma ressursse kõige edukamalt rakendada.“ Mõtle, millised tegevused on sulle alati meeldinud ja miks. Milliseid oskusi ja teadmisi on need tegevused sinus arendanud? Kas sinu huvisid saaks siduda tulevase erialaga? Kindlasti tasub läbi mõelda ka see, millistes projektides oled seni osalenud, milliseid üritusi korraldanud, teiste ees esinenud või uurimistöid teinud? Ehk oled teinud vabatahtlikku tööd, oled kas sellega seoses või mõnel muul põhjusel elanud, õppinud või töötanud välismaal? Mõtle nii sellele, mis on sulle endale nende ettevõtmiste juures meeldinud, kui ka sellele, milline on olnud tagasiside: mida on teised sinu tegemistest arvanud. Kas on midagi, mida võimaluse korral meelsasti uuesti teeksid?

„Kõrvale ei maksa jätta ühtki oskust ega kogemust,“ märgib Vallimäe. Ehk oled eriti hea programmeerimises, teed suurepäraseid postitusi sotsiaalmeedias või suudad möödaminnes hakkama saada hõrkude roogadega? Eriala valimise eeltööna tasub kirja panna kõik, mida saad pidada enda plussideks. „Meenuta, mida on ära märkinud su sugulased, sõbrad ja tuttavad: milles sa nende meelest eriti hea või osav oled,“ soovitab Vallimäe.

Plussidest miinusteni Oma tugevaid külgi üles lugedes ei maksa unustada ka nõrkusi – sellest lähtuvalt saad välistada nii mõnegi eriala, milles sul pole ehk erilist edu loota. „Muidugi võiks tähelepanu pöörata ka nendele aspektidele, mida tahaksid täiendada ja arendada,“ märgib Liina Vallimäe. „Kindlasti on oskusi, milles sa veel väga osav ei ole ja mis vajavad rohkem tööd, aga millega tulevikku silmas pidades tasub tegelda.“ Mida selgema pildi iseendast saad, seda lihtsam on eriala valides õigeid otsuseid langetada. Kui tunned, et ise oma plussidemiinuste hindamisega hästi hakkama ei saa või kahtled milleski, tasub kindlasti enne lõplikku otsustamist käia karjäärinõustaja juures – tema abiga võid hakata iseennast hoopis uue pilguga nägema.


Neljapäev, 14. juuni 2018

Koolitus 3


Neljapäev, 14. juuni 2018

4 Koolitus

Mida suurem on koormus, seda hädavajalikum on range päevaplaan – muidu leiad end peagi lootusetust ummikust.

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist MEEDIA INFOTEHNOLOOGIA ELEKTROONIKA ENERGEETIKA TELEKOMMUNIKATSIOON

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad, ka lühiõpe!

IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Dokumentide vastuvõtt:

sessioonõppesse 15. septembrini

3 eri a ja lig laosakon da i 20 p õ erial nevat a!

Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta! Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

vaata lähema lt: www.tptlive.e e

Foto: Renata Juhanson

põhikooli baasil 6. juulini keskkooli baasil 17. augustini

Kooli kõrvalt töö oskama hästi om Sellega, et tudengid püüavad kokku klapitada töötamist ja õpinguid, ollakse ammu harjunud, üha sagedamini teevad seda ka kutsekoolide õppurid ja gümnasistidki. Lihtne see pole – kord kannatab üks, kord teine pool. „Minul jäi kannatajaks pooleks haridus – ülikool on siiani lõpetamata,“ tunnistab Rain (28). „Ma ei saa öelda, et oleksin asjade sellise käiguga rahul, aga nii see läks – ehkki plaan oli hoopis teine.“ Rain läks tööle teise ülikooliaasta keskel, kui vanemad hakkasid teoks tegema oma ammust unistust: remontima ema lapsepõlvekodu, mis oli pärast vanaema surma juba mitu aastat tühi seisnud. „Neil pole kummalgi kunagi olnud teab mis suur palk, kolme lapse kõrvalt – mina olen noorim – ei ole mingeid sääste sellise sissetulekuga kuigi lihtne koguda,“ räägib noor mees. „Mõtlesin, et on aeg minulgi omal käel toime tulla, sest tead-

sin, kui väga nad tahavad meie linnakodust, kus omandisuhted olid sugulastega juba viimase piirini keeruliseks muutunud, ära maale kolida. Nii ma ütlesingi: mul on nüüd töökoht, tulen ise toime, ärge minu pärast enam muretsege.“

Elu juhtus vahele tulema Tööle sain Rain esmalt hotelli vastuvõttu, kus töögraafikut õpingutega klapitades näis kõige lihtsam valida öövahetused. „Algul mõtled, et suurepärane lahendus – võtad just sellise koormuse, et saaks oma arved makstud ja söögiraha jääks. Esialgu töötaski kõik, aga siis tundus, et oleks vaja natuke rohkem teenida, võtaks tööl suurema koormuse. Siis hakkas tekkima neid kordi, kus tundsin vahel, et pärast töö-ööd ei jaksa hommikul loengusse minna. Nii tekkisid lüngad, jäi mõni arvestus tegemata, eksamile minemata – sealt need võlad kogunema hakkasid,“ kirjeldab ta. „Algul ikka mõtlesin, et küll võtan ennast kokku ja teen järele. Mõne asja tegin ära ka, aga siis juhtus juba elu vahele tulema: tekkis tõsisem suhe, üürisime korteri, kulud kasvasid, tuli tulude suu-

rendamiseks uus töö leida – no ja kui lõpuks selgus, et kurg on külla tulemas, siis oli kooliga selleks korraks ühel pool ka. Nüüd vaatan, et kuidagi väga kiiresti ja lihtsalt sai alla antud – enamikul meie kursuse poistel oli kooli kõrvalt mõni tööots, aga neist on paljudel praeguseks ka magister tehtud. Siis tundus miskipärast, et muud varianti polegi.“

Iseenesest ei juhtu midagi Rain tunnistab, et lõpetamata ülikool on tema hell teema ja sügaval sisimas usub ta, et kooliga pole veel kõik – kunagi ta selle diplomi siiski kätte saab. „Kuigi – olen käinud isegi uurimas, et kuidas ja mis, aga kuidagi nii kauge ja võõras tundub see asjaajamine, nagu polekski kunagi seal õppinud. Lihtsam oleks olnud ikkagi korraga see kõik läbi teha, baka kätte saada ja siis edasi vaadata.“ Pisut lohutust pakub teadmine, et vanemad on saanud oma unistuse ellu viia, maakodu on korras ja sinna on temagi hulga töötunde panustanud. „Muidugi oleks emal-isal ilmselt olnud rohkem rõõmu


Neljapäev, 14. juuni 2018

Koolitus 5 PantherMedia/Scanpix

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil on palju erialasid viies valdkonnas:

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS

Suvine põhivastuvõtt 4. juuni – 15. august 2018 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Dokumente võetakse vastu Paides ja Säreveres. Avaldusi saad esitada ka veebis: www.sais.ee

Vaata lähemalt www.jkhk.ee Tallinna 46, Paide, vastuvott@jkhk.ee, tel 525 3736 Uued teadmised ja oskused Kesk-Eesti suurimast ametikoolist!

le minnes pead ma aega jagada Väikesed nipid argielus tõhusaks abiks Kui koormusega mitte liiale minna, annab koolis ja tööl käimist ühitada ja mõlemaga üsna valutult hakkama saada. OLE TÖÖANDJAGA AUS JA AVATUD. Anna tööandjale võimalikult vara teada kooliga seotud kohustustest ja ajakavast. Mida ausam ja avatum sa oma tööandjaga oled, seda vastutulelikum ta on. Tasub mõelda ka eksamile eelneva päeva peale, kui on oluline keskenduda õppimisele. Otse töölt eksamile minemine või töö tõttu eksamiks õppimata jätmine ei ole mõistlik. ÕPI KOOS TEISTEGA. Üksi õppides on lihtne teemast kõrvale kalduda, kuid koos kursusekaaslastega on õppimine tulemusrikkam. Kursusekaaslased aitavad ka tähtaegu meeles pidada. TEE LOENGUS MÄRKMEID. Loengus kuula aktiivselt, tee märkmeid, visanda jooniseid, täienda õppejõu antud materjale. See aitab hoida tähelepanu loengul ja lihtsustab kodutööde tegemist ning eksamiteks õppimist. ÕPI RAAMATUKOGUS. Vaikses raamatukogus on lihtsam segajaid vältida kui kodus või kohvikus. Raamatukogus on ka palju õppematerjale ja teisi õppivaid tudengeid, kes aitavad sul keskenduda. Raamatukogudes saab broneerida ka õpitubasid.

minu ülikooli lõpuaktusest kui neist töötundidest,“ ohkab ta. „Aga ehk see ikka tuleb veel, natuke usku mul endasse on. Kui mõne sõbra ka veel kampa saaks, siis teineteise toel saaks ehk kiiremini ühele poole – ei

IGA PÄEV NATUKE. Tee endale plaan, mis päeval, mida ja kui palju on vaja teha, et kõik ei kuhjuks ühele õhtule. Ühtlasi plaani endale aeg-ajalt mõni päev, mis on ainuüksi kooliasjadele pühendatud. Sinu produktiivsus on suurem, kui keskendud korraga ühele teemale – töö või kool. VÄLDI ÜLESANNETE EDASILÜKKAMIST. Kui ülesanded kuhjuvad, läheb tegemata asjade nimekiri nii pikaks, et motivatsioon langeb. Väldi asendustegevusi ja keskendu õppimisele. PREMEERI ENNAST. Kui oled eksamid edukalt läbinud, siis kiida ennast! Võta üks päev logelemiseks, mine spaasse või veeda tore õhtupoolik sõpradega. MÕTLE OMA VALIK PÕHJALIKULT LÄBI. Kui eriala paelub ja üliõpilasel on selge eesmärk õpitaval erialal tööle asuda, on motivatsiooni langedes lihtsam suuremat eesmärki meeles hoida. OMA MUREGA EI PEA ÜKSI OLEMA. Juba esimeste õppevõlgnevuste korral pöördu ülikooli õppekorralduse spetsialisti poole, kes aitab välja mõelda, kuidas võlgnevused kustutada. Samuti tasub nõu küsida Rajaleidja keskuste karjäärispetsialistidelt.

LIIS SÜSMALAINEN, Rajaleidja Põhja-Eesti keskuse karjääriüksuse juht

olnud ma ju ainus, kellel see tee pooleli jäi, ei usu, et teistel üldse ei kripelda. Tagantjärele tarkusega mõtlen muidugi, et mis seal siis vahet – oleksin siis pidanud töö kõrvalt kooliga hakkama saama ja pean seda nüüd

tegema, sissetulekust loobuda ju nagunii ei saaks. Nüüd lihtsalt saan ehk paremini aru, et iseenesest ei juhtu midagi – oleks oma asju paremini plaanida osanud, oleksin ilmselt hakkama saanud.“


Neljapäev, 14. juuni 2018

6 Koolitus

Tööleasuja isikuomadused võivad olla ametioskustest olulisemadki KRISTJAN ARRAS

PantherMedia/Scanpix

leht@ohtuleht.ee

Kutsekooliõppur võib suvevaheajal tööle minna arvestatavate erialaste oskustega, mis peaksid justkui andma talle eelise nii igasuguse kogemuseta gümnasisti kui ka teoorias tugeva tudengi ees. Siiski võivad viimased osutuda edukamatekski, sest tööelus on olulisel kohal ka inimese õpihuvi ja isikuomadused. Pole ju saladus, et nii mõnelegi tudengile või kutsekooli õpilasele on tehtud sügisel ettepanek tööle edasi jääda või on kutsutud teda pärast kooli ettevõttesse tagasi. Mõni ettevõte on lõpetamiseni jäänud ajal noorele stipendiumigi maksnud, et teda aegsasti tulevase töökohaga siduda. Võib aga juhtuda, et ka suurepäraste erialaoskustega ei lähe tööellu sulandumine kaugeltki nii hõlpsalt, kui oled lootnud. Veebileht Cheatsheet.com soovitab järele mõelda – ehk on sinu käitumises jooni, mis muudavad võimaluse kolleegide poolehoidu võita kiiresti nullilähedaseks. Kui oma vigu õigel ajal märkad ja suudad midagi asja parandamiseks ette võtta, on tulevik oluliselt pilvitum. LIIGNE ENESEKINDLUS. Oled veendunud, et tead ja oskad asju vanadest olijatest paremini – sinu haridus on ju nüüdisaegsem. Seda hoiakut esitledes rikud vaid suhted töökaaslastega, pealekauba võib kiiresti ilmneda, et praktilises töös polegi sa nii pädev kui oled seni arvanud. ÜLEMÄÄRANE ABITUS. Uut tööd tegema asudes on loomulik, et sa kõike ei tea ega oska,

Praktika annab algajale väärtusliku kogemuse

Paljud õppurid otsivad suveks tööd sooviga võimalikult palju teenida. Töökuulutustes sisaldub aga sageli lausejupike: vajalik varasem töökogemus. Selleks, et seda saada, on suurepärane võimalus minna praktikale – isegi siis, kui selle eest kuigi suurt palka ei maksta. CV-Online`i karjäärinõustajad soovitavad erialastest praktikapakkumistest kindlasti kinni haarata. Kui noor inimene leiab, et valdkond, kuhu praktikakohta pakutakse, võiks tulevikus olla tema põhitöö, tuleb talle vaid kasuks, mida rohkem õpivõimalusi ta praktikal saab. Tulevikus on tal tänu sellele CV-sse juba rohkem kirjutada. Inimesel, kellel palgatöö kogemust pole, kuid kes on teinud läbi praktika ja saanud juhendajalt positiivse soovituse, on otsekohe eelis nende ees, kes praktikal pole olnud või on seda teinud vaid paberi saamiseks. Usin ja silmatorkavalt õpihuviline praktikant võib saada võimaluse tulevikuski samas ettevõttes töötada, ka pole võimatu, et juhendaja soovitab teda tööle kusagile mujale. Allikas: CV Online

Kui kulutad tööajast suure osa valjuhäälsetele telefonikõnedele, mis töösse vähimalgi määral ei puutu, ei saa kellelgi tekkida tunnet, et oled selles ametis väga vajalik.

aga kui päevast päeva tuleb töökaaslastel samu asju üle seletada, hakkab see nende tööd takistama ja muutub lihtsalt tüütuks. Kuula hoolikalt sulle antud juhtnööre ja järgi neid, vajadusel lase kõik sammhaaval kirja panna ja õpi töövälisel ajal selgeks. KEHV KOOSTÖÖOSKUS. Väga paljudes ametites on meeskonnatöö oskused hädavajalikud. Kes selles kuigi tugev pole, võib kergesti teistega vastuollu sattuda ja siis pole loota häid töötulemusi ega ka edukat karjääri. Eriti siis, kui viimane on

sulle oluline, tasub enda koostööoskusi sihipäraselt arendada. KIPUD VATERDAMA. Heade suhete loomine ei tähenda seda, et peaksid lähikolleegile hakkama kohe südant puistama ja teda oma praeguse ja varasema elu või tulevikuplaanidega kurssi viima. Tööl tehakse tööd – püüa sellele keskenduda ja võta jutuks ennekõike need asjad, mis otseselt sinu tööülesandeid puudutavad. Nõu ja abi võib uustulnuk vajadusel ikka küsida, niisama vatramine ei jäta aga head muljet.

KROONILINE HILINEJA. Iga päev hilinemisega on kerge silma hakata, aga midagi head sellest ei sünni. Kõik teised jõuavad ju õigeks ajaks kohale – mis sind siis takistab? Neisse, kelle järel teised alailma ootama peavad, on kaaslastel raske hästi suhtuda. HÄDALDAD JA VIRISED. Ilm on väljakannatamatult külm/ palav, kliendid kohatult nõudlikud, kell liiga aeglane, ülemus talumatult rumal vmt. Täiskasvanud inimene peaks suutma kontrollida, kus, millal ja kuidas ta oma tundeid väljendab. Mis

mõtet on lakkamatult kurta – kolleegid töötavad ju samasugustes oludes. Võta ennast kokku, keskendu tööle ja ära vingu pisiasjade üle. JÄTAD LOODRI MULJE. Kui oled kontoritööl ja kulutad tööajast suurema osa sotsiaalmeedias suhtlemisele või telefonikõnedele, mis töösse vähimalgi määral ei puutu, ei saa küll keegi arvata, et oled selles ametis väga vajalik. Ise võid ju mõelda, et teed kõik vajaliku ikkagi ära, näiteks varahommikuti või hilistel õhtutundidel, aga teistele jätad paratamatult laiskvorsti mulje. EI ARVESTA TEISTEGA. Oled harjunud, et su tegemisi saadab taustamuusika ja paned selle ka tööl üle ruumi mängima. Tood oma koera – „Ta on ju nii nummi!“ – pikaks päevaks tööle kaasa, küsimata enne, mida kolleegid asjast arvavad. Mugid külmetuse peletamiseks arvuti taga küüslauguvõileibu, täites kogu ruumi spetsiifilise lõhnaga. Sedasorti enesekesksus ei sobi töökollektiivi – kõiges tuleb teistega arvestada.

UUDISHIMUTSED LIIALT. Kui kolleegid sinu läheduses räägivad millestki, mis otseselt sind ei puuduta, ei sobi nende vestlusse juhuslikult kuuldud infokillu kaudu sekkuda. Rühmavestlust saab arendada näiteks ühise lõunapausi ajal, kõikjale pole aga vaja oma nina toppida, olgu sul teiste omavahelise vestluse täiendamiseks enda meelest kui tahes tore lugu rääkida. RÄÄGID TEISI TAGA. Kui tahad töökaaslastega häid suhteid luua ja hoida, ära süvene kuulujuttudesse, kindlasti ära hakka ise neid vahendama. Klatši levitamine ei sea ühtki inimest teiste silmis heasse valgusesse, kõige vähem aga siis, kui seda hakkab tegema uustulnuk. EHID END VÕÕRASTE SULGEDEGA. Ikka tuleb ette inimesi, kel endal ideid napib, kuid kes on usinad teiste välja öeldud mõtteid meelde jätma ja neid sobival hetkel enda omade pähe välja käima. Lugupidamist selle trikiga ei teeni – edukad kollektiivid püsivad töötajate vastastikusel usaldusel.

Niidupargi tn 12, 80047 Pärnu, tel 442 7883 leili.ruul@hariduskeskus.ee

KUTSEKESKHARIDUSÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–18. juuli • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) • kokk • koostelukksepp • laotöötaja • müüja-klienditeenindaja (müügispetsialist)

• puitkonstruktsioonide ehitus (ehituspuusepp) • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • sisetööde elektrik • sõiduautotehnik • tisler • toitlustusteenindus • turismiettevõtte teenindaja

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • abikokk

• hotelliteenindaja • palkmajaehitaja

KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Põhikonkurss 18. juuni–15. august • CNC töötlemiskeskuse operaator • fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja UUS ERIALA! • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur • kergete rõivaste rätsep

www.hariduskeskus.ee

• kosmeetik • maaler • majutuskorraldus • müügikorraldaja • raamatupidaja (tasuline) • sekretär (juhi assistent) • väikeettevõtja • ärikorralduse spetsialist

TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE • arborist • metsakasvatus • nooremaednik


Neljapäev, 14. juuni 2018

Koolitus 7

OOTAME SIND AIANDUSKOOLI Ă•PPIMA! AEDNIK

kÜÜgivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool, iluaiandus

FLORIST

lille- ja taimeseaded, lillekaupluse tÜÜ

KESKKONNAKAITSE (HVWLIDXQDMDËŠRRUDORRGXVKRLGMÂŚÂŚWPHPDMDQGXV

MAASTIKUEHITAJA

haljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised

TEKSTIILKĂ„SITĂ–Ă–

traditsioonilised ja kaasaegsed käsitÜÜtehnikad

HOBIST ELUKUTSEKS Räpina Aianduskool on koht, kus mþnusast hobist saab nauditav elukutse. Eesti vanim ja suurim aiandusalast haridust pakkuv kutseþppeasutus on 94 tegevusaasta jooksul koolitanud tuhandeid looduserialade spetsialiste, kes sþna otseses mþttes on Eestimaad kujundamas. Tänasel päeval on aianduskoolis vþimalik þppida DHGQLNXNVˊRULVWLNVPDDVWLNXHKLWDMDNV NHVNNRQQDVSHWVLDOLVWLNVvþi WHNVWLLONŒVLW¸¸OLVHNV. Edukateks þpinguteks on suurepärased tingimused: kaunis looduskeskkond, kaasaegsed þpperuumid ja þpilaskodud; praktilise þppetÜÜ läbiviimseks þppemajand, tÜÜkojad ning kasvuhooned; þpetajateks oma ala professionaalid. Kooli edu näitajaks on þpilaste saavutused. Meie þpilased osalevad edukalt rahvusvahelistel kutsevþistlustel. Kooli vilistlased tÜÜtavad ettevþtetes oma valdkonna spetsialistidena. Mitmed, kes on asunud þppima sooviga end täiendada senises hobivaldkonnas, on jþudnud oma ettevþtte loomiseni ning hobist on saanud elukutse. Aianduskooli tunnuslause "nutikas looduslähedane elu" vþtab kokku meie peamise sihi – elada ja tÜÜtada looduslähedaselt, seejuures kaasaja tehnoloogia vþimalusi otstarbekalt kasutades.

INFO Ă•PPIMISVĂ•IMALUSTE KOHTA SISSEASTUMISAVALDUSTE ESITAMINE

www.aianduskool.ee


Neljapäev, 14. juuni 2018

8 Koolitus

Ülikooliaastaiks välismaale Eriala ja kõrgkooli on sageli Eestiski keeruline valida, mis siis rääkida sellest, kui valik tuleb teha välismaa ülikoolide seast. Välismaise hariduse vahendamisele spetsialiseerunud agentuur Ilec Evenor on oma kogemustele tuginedes toonud välja põhivead, mida välismaal õpingute jätkamist plaanides tehakse ja mida tasuks vältida.

Teed valiku valedel põhjustel

Loomingulisust ja ilumeelt arendavad kursused on aastaid olnud Tartu rahvaülikoolis väga menukad (pildile on jäänud hetk metallikunstnik Väino Niitvägi juhendatavalt vitraažikursuselt). Kui neilt ei saagi kohe algust kannapööre elus, siis enesekindlust ja usku oma võimetesse annavad need kõvasti – ja kaugel siis need uued algusedki.

Kui huvi eriala vastu on vaid pinnapealne, on raske ülikoolis vastu pidada. Oled kindel, et tahad õppida IT-eriala? Või otsustasid selle kasuks, sest kõikjal räägitakse, kui väga on selle valdkonna spetsialiste vaja? Tudengit motiveerima kõrgkoolis keegi ei hakka, seepärast veendu, et oled teinud südamelähedase valiku: inimene ei hakka kunagi väga hästi tegema seda, mida ta tegelikult teha ei taha.

Valid ülikooli vales linnas Mõtle selgeks, kas soovid elada pigem väikelinnas, kus aasta pärast tekib juba tugev kogukonnatunne ning iga nurga peal kohtad mõnda tuttavat, või tunned end koduselt suurlinnamelus ja sellele omases anonüümsuses, ehkki elamine on seal kallim?

Eriala on kõikjal sama Vale! Oletame, et valid erialaks inglise keele ja kirjanduse ning sihtriigiks Inglismaa – selle eriala õppekavad võivad ülikoolides oluliselt erineda. Tee veidi taustauuringut ning tutvu ülikoolide kodulehtedel õppekavade ja tunniplaanidega.

Sul pole varuvarianti Välismaa ülikoolidesse kandideerides tasuks alati valida ka varuvariant juhuks, kui sa ei peaks esimese valiku nõudmistele vastama. Variante võib olla rohkemgi: Inglismaal saad valida viis ülikooli, kuhu korraga kandideerida, Taanis kolm jne.

Ei külasta valitud kooli Kui vähegi võimalik, tasub valitud ülikoole enne lõpliku otsuse tegemist ka ise külastada. Avatud uste päeval saab osaleda näidisloengutes – nii saad ettekujutuse õppejõududest ja õppetööst. Välisülikoole saab külastada ka väljaspool ametlikke avatud uste päevi.

Unustad oma hobid Kas sinu kireks on mõni spordiala või mängid mõnda pilli? Usud, et leiad mõne uue harrastuse, millega tegelda? Igal juhul tasuks uurida, mida sind huvitav ülikool peale õppetöö veel pakub.

Lähed sõbra jälgedes Ära vali ülikooli ainult sellel põhjusel, et sinu poiss- või tüdruksõber juba õpib seal või on kohe-kohe sinna minemas. Kui tõesti tahate mõlemad just seal õppida, on kõik hästi, aga see ei tohiks olla koolivaliku olulisim põhjus.

Tellid motivatsioonikirja Motivatsioonikiri on sinu võimalus põhjendada, miks valitud eriala sind huvitab ja miks sa seda õppida soovid. Ainult sina ise saad oma mõtteid kõige paremini edasi anda. Paljud ülikoolid teevad kandidaatidega ka intervjuu ja selle käigus tuleb kergesti välja, kui sa pole motivatsioonikirja ise kirjutanud. Ka kirja pandud valed tulevad intervjuul kergesti välja.

Alahindad kirja vormistust Veendu, et sinu motivatsioonikirjas ja sisseastumisavalduses ei ole kirjavigu, olgu need siis hooletusest või puudulikust inglise keele oskusest. Kui vaja, palu mõlemad kellelgi teisel läbi lugeda – kõrvaline pilk märkab vigu, mida ise tähele ei pane.

Magad maha tähtaja Eri riikidel ja ülikoolidelgi on erinevad kandideerimistähtajad. Näiteks Inglismaa ülikoolidesse kandideerimise ametlik tähtaeg on 15. jaanuar, kuid arstiteaduskonda tuleb avaldus saata juba 15.oktoobriks. Taani kandideerimise tähtaeg on 15. märts, Rootsi 15. aprill ning Hollandisse 15. juuni. Neil, kes lõpetavad gümnaasiumi järgmisel kevadel, on praegu paras aeg hakata asjaga tegelema. Allikas: evenor.ee

KARIN KLAUS

leht@ohtuleht.ee

Mida teha, kui oled oma eluga jõudnud punkti, kus tunned rahulolematust ja igatsed muutusi, aga ei ole veel aru saanud, kas iseendas, oma töökohas, suhetes või milleski muus? Üks võimalus on otsida selgust läbi koolituste, mis aitavad iseennast ja kaaslasi paremini tundma õppida. Kursustel-koolitustel kuuldud soovitustest ja omandatud oskustest võivad ootamatult võrsuda hoopis uued ideed ja võimalused, mis on edaspidi oluliste otsuste tegemisel abiks.

Turvalised „basseinitunnid“ Helar Peterson, kes juhendab OÜ Ajuventiil motivatsiooni- ja grupikäitumise koolitusi, jaotab oma kliendid kolmeks: eneseotsijad, mõnest konkreetsest teemast (näiteks eneseväljendamisoskusest) huvitujad ja vaba aja sisustajad. „Enesearengukoolitused on suhteliselt turvalised kohad, kus kehtivad kindlad reeglid, tšakraid avama seal ei hakata,“ julgustab Peterson kõiki, kes oma soove midagi muuta iseendalegi täpselt sõnastada ei oska, kasutama võimalust sedasorti kursustel osaleda ja end tundma õppida. „Mõni eelistab end ulgumerel surfates proovile panna, koolitus on aga nagu turvaline ujumine basseinis.“ Tema sõnul ei tasu loota, et üks koolitus võiks inimese elu põhjalikult muuta, küll aga võib

Õppimine aitab elus uut lehekülge pöörata ja sihtides selgust saada see anda elule uue suuna, juhatada kätte rajaotsa, mida mööda ise edasi astuda. Muutused võivad alguse saada pisikestest lahendustest: õpitakse ei ütlema, ennast kehtestama, paremini gruppi tajuma. Tartu rahvaülikooli koolitaja Ene Raidi sõnul jõuavad tema psühholoogia- ja enesearengukursustele tavaliselt inimesed, kes soovivad arendada tööoskusi, lahendada mingeid probleeme või analüüsida karjäärivõimalusi – kas jätkata samas ettevõttes ja ametis või teha otsustav kannapööre, võtta julgus kokku ja alustada millegi täiesti uuega. Raid tõdeb, et 40tunnine koolitus üksi ei pruugi kedagi suunata oma senist elu pea peale pöörama ja suuri otsuseid tegema, küll aga võib juba muudatuste teele asunud inimene leida kursuselt olulised pusletükid, mis seni on puudu olnud. „Muutused toimuvad protsessina ja võivad võtta palju ae-

ga,“ teab koolitaja oma kogemustest. „Vahel on inimestel raske enda seest lahendusi üles leida, aga meie pakume metoodikaid, mis teevad analüüsimise lihtsamaks. Tuleb lihtsalt leida endale sobiv õppekava ja -meetodid.“

Alusta ühest väikesest sammust Lehti Kaljula (46) ei osanud pool aastat tagasi aimatagi, et õppimine aitab tal elus pöörata täiesti uue lehekülje. Kogu elu teenindus- ja toitlustusvaldkonnas töötanud naine leidis eelmise aasta lõpul, et vajab oma elus muutusi. „Ma olen elus igasuguseid ameteid pidanud, aga ühtäkki tundsin, et olen kohvikutööst väsinud ja tahan teha midagi muud teha,“ meenutas naine. „Mind on kogu elu huvitanud psühholoogia, soovisin midagi selles vallas õppida, samas kahtlesin hirmsasti: mina ja kooli?

Ma polnud ju aastaid koolipingis istunud – kuidas ma hakkama saan?“ Lõpuks võttis Lehti julguse kokku ja pani end kirja Pärnumaa kutsehariduskeskuse kogemusnõustaja koolitusele. Eneseületamist oli esialgu palju, tunnistab ta. Esimestel kordadel, kui kursusel tuli teiste ees endast rääkida, punastas ja kokutas naine kõvasti, aga õpingud olid nii põnevad, et hirm kadus peagi. Veidi muretses Lehti ka seepärast, kuidas õnnestub senise töö kõrvalt vajalikud praktikatunnid ära teha, sest tundus võimatu end töölt praktika ajaks vabaks küsida. Elu aga pani ise asjad paika – tööandja andis teada kohviku sulgemisest. Lehti hingas kergendatult ja pühendus õppimisele. Muutused jätkusid: naine käis kogemusnõustamise praktika raames ühes ettevõttes töövarjuks ja paari päeva pärast kutsuti ta sinna tööle. Selleks


Neljapäev, 14. juuni 2018

Koolitus 9 Aldo Luud

Eneseteostus loomingu kaudu Mare Riis (57, pildil), kes sai Tartu rahvaülikoolilt eelmise aasta innukaima õppija tiitli, on seal läbi teinud terve hulga kursusi ja ütleb, et pikemat pausi pole veel ette näha – põnevaid kursusi on nii palju. Enesetäiendamist alustas Mare mõne aasta eest kleidiõmblemiskursusega. Kleit sai kaunis, rahulolule tehtud tööst lisandus enesekindluse kasv ja soov veel midagi õppida, ennast arendada. Järgmiseks õppis Mare kursustel kirivööd kuduma, nahkkotti õmblema, pehmet mööblit restaureerima ja sisekujundustarkvara kasutama. Palju loomisrõõmu pakkusid maalikursused ja Tiffani-tehnikas klaasvitraaži õppimine. Ootel on keraamika- ja sepatöötunnid, sest suvel ei jätku Tartu ülikooli kliinikumi aednikuna töötaval naisel lihtsalt piisavalt vaba aega. „Tööl on ühed kohustused ja kodus teised, aga kursustel saab teha midagi ainult enda jaoks ning pinged maha laadida,“ peab Mare koolitusi oma elu oluliseks osaks. „Mulle lihtsalt väga meeldib uusi asju õppida, see annab uut energiat.“ Lilleseade-, värviõpetuse- ja ruumikujunduse kursustel saadud tarkusi kasutab naine aednikutööski, sest ka lilledega saab maalida ja maastikke luua. Mare jutu järgi on kursustele tulnud inimesed esialgu häbelikud ega julge eriti midagi teha. Kohmetus aga kaob peagi ning kursuse lõpuks on tekkinud mõnus kooslus. Hakkamasaamine, millegi ilusa oma kätega tegemine annab väljendusjulgust ja enesekindlust ka teistes eluvaldkondades. „Asjatundlike juhendajate käe all läbi kukkuda lihtsalt ei saa: me oleme seal ju nagu lapsed, igaüks väljendab end omamoodi,“ kiidab Mare kursuste vaba ja loomingulist õhkkonda ja soovitab proovida kõigil, kel vähegi soovi. „Kaotada pole ju midagi, ennast maalides ja ilu luues teostada on väga mõnus.“

ajaks oli õpituhin juba nii suur, et Lehti liitus veel paari Pärnu rahvaülikooli kursusega, mis keskendusid motivatsiooni, ettevõtlikkuse ja meeskonnatööks vajalike oskuste arendamisele. „Vaatasin, et huvitavad teemad, tahaks veel ennast harida, aga niipea, kui olin end kirja pannud, olid vanad hirmud jälle platsis, taas hakkasin ennast materdama: mis ma sinna lähen, ma ju ei oska midagi, äkki ütlen mi-

dagi valesti ja mis siis teised mõtlevad,“ on läbi elatud siseheitlused naisel hästi meeles. Õnneks said hirmud tõrjutud ja kõik kursused edukalt läbitud. Vabahariduslikel enesearengukoolitustel sai naine juurde julgust end kehtestada, öelda ei, kui tarvis ja jätta oma elust välja inimesed, kes temalt ainult teeneid ootasid. „Olen tänu koolitustele kindlasti positiivsem, suudan oma

kahtlustest üle olla ega tõmba ise endale pidevalt pidurit. Tuleb kuulata oma südame häält ja teha seda, mida tahad – alusta kas või ühest väikesest sammust ja vaata, kuhu see viib,“ julgustab naine teisigi õppima. Ise peab ta plaani alustada uue töö kõrvalt tegevusjuhendaja ameti omandamisega.

Ma saan hakkama! Alar (40) töötas seitse aastat välismaal. Eelmisel aastal kodumaale naastes polnud tal ettekujutust, mida tegema hakata või milline olukord Eesti tööturul üldse valitseb. Mees võttis end töötuna arvele ja jakkas end nii ettevõtluskui ka enesearengukursuste kaudu harima. Ettevõtluskursusel koostas Alar äriplaani, taotles töötukassalt alustava ettevõtja toetust ja praegu tegutseb tema väike ehitusfirma juba täie hooga. „Eestisse tulles olin kaua siinsest tööelust eemal olnud ega teadnud, mida oodata või kust alustada,“ meenutas ettevõtja. „Ettevõtluskursuselt sain teadmisi, kuidas oma firmaga alustada. Motivatsiooni- ja meeskonnatöö kursus aitas iseendas selgusele jõuda, oma võimeid edasi arendada ning leida kinnitust, et saan hakkama.“ Alari arvates on inimesed erinevad: mõnel on kaasasündinud juhtimis- ja algatusvõime olemas, aga kui end selles vallas väga kindlalt ei tunne, tasub aega võtta, et end koolitustel paremini tundma õppida ja vastavaid omadusi arendada.

Tutvusta oma ametit ja asutust! 24. oktoobri noortetöövarjupäevaks otsitakse Tallinnas ja Harjumaal inimesi ja asutusi, kes on valmis tutvustama noortele oma ametit ja ettevõtet. Põhja-Eesti Rajaleidja keskus korraldab juba teist aastat töövarjupäeva Tallinna ja Harjumaa 7.–9. klasside õpilastele ja kutsub sellega seoses inimesi üles tutvustama noortele ühel päeval oma ametit ja asutust/ettevõtet. Töövarjupäeval külastab õpilane asutust ja jälgib selle töötaja tegemisi neli tundi. Õpilasele tutvustatakse ettevõtte toimimist ja huvipakkuva ametikoha sisu. Tänu töövarjukogemusele saab noor näha ja tunda reaalset töökeskkonda ning seda, kuidas koolis õpitavad teadmised tööle hakates rakendust leiavad. Töövarjukogemus aitab noorel teha edasisi karjääriotsuseid. Töövarjupäevale saavad kandideerida Tallinna ja Harjumaa noored (7.–9. klassini), kes saadavad Rajaleidja keskusesse motivatsioonikirja. Selle alusel valitakse välja igale asutusele sobiv töövari. Töövarjupäev „Hüppa üle oma varju“ on tänavu 24. oktoobril. Kõiki sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete ja asutuste töötajaid oodatakse töövarjupäeval osalema. Igal ametiesindajal, kes on valmis endale töövarju võtma, tuleks täita registreerimisvorm Innove kodulehel (www.innove.ee/event/toovari) hiljemalt 21. augustil.

18,9

protsenti inimestest vastas puhkuse ajal töökõnedele, selgus portaalide CV.ee ja TahanPuhata. ee mullusest Eesti inimeste puhkuseharjumuste uuringust.

Vähe sellest: 13,4 protsenti küsitlusele vastanuist võttis tööasjade ajamiseks puhkusele kaasa arvuti, ligi seitse protsenti pidas vajalikuks puhkuse ajal paaril päeval siiski töölt läbi käia, et mõni asi korda ajada.


Neljapäev, 14. juuni 2018

10 Koolitus

Vabatahtlik töö annab kogemusi ja aitab tulevikuplaane täpsustada IA MIHKELS

ia.mihkels@ohtuleht.ee

Üha sagedamini tuleb ette, et pärast gümnaasiumi lõpetamist võetakse vaheaasta, et ringi reisida, maailma näha või keeleoskust lihvida. Laia ilma seiklema ei pea aga tingimata minema omapäi. Omal käel ringirändamise kõrval saab liituda Euroopa vabatahtliku teenistusega (European Voluntary Service – EVS), kes pakub 17–30aastastele noortele võimalust teha välismaal kuni 12 kuud vabatahtlikku tööd ja sel ajal lähemalt tutvuda teise kultuuri ja valitud töövaldkonnaga. Osalemiseks ei nõuta kindlat haridustaset ega varasemat töökogemust.

Igaühele leidub midagi „Ehkki tavaliselt liitutakse mõne projektiga juba algetapis, ei ole ka praegu veel hilja hakata endale selleks aastaks võimalust otsima,“ ütleb Erasmus+ konsultant Melissa Anson. „Muidugi on ideaalne see variant, et noor osaleb projektis juba selle kirjutamisest alates, mis annab talle rohkem võimalusi oma soovidest lähtuda, aga tihti juhtub, et projekt on juba kirjutatud, ent siis hüppab mõni osaleja alt ära ja tema asemel otsitakse uut inimest.“ Huvilistel tasub võimalustega tutvuda SA Archimedes noorteagentuuri kodulehel (noored.ee/pakkumised) ja Euroopa Noorte-

portaali lehel (https://europa. eu/youth), juhendab Melissa. Sealt leiab ülevaate vabatahtliku tegevuse kohta, lugusid vabatahtlike kogemustest ja infot projektide kohta, kuhu parajasti otsitakse osalejaid.

Võimalusi tasub otsida Euroopa vabatahtlik teenistus põhineb mitme osapoole koostööl. Vabatahtlikuks minev noor teeb koostööd koduriigis saatva organisatsiooniga, kes aitab leida teenistuskoha, toetab ettevalmistusprotsessi ja koostööd teenistuse ajal. Välisriigis on aga vastuvõttev organisatsioon ehk see asutus, kus vabatahtlik tööle hakkab ja kelle töötajad aitavad vajalikud asjad selgeks õppida. „Suures plaanis on sihtasutuse Archimedes noorteagentuuri kodulehel samm-sammult kirjas, kuidas vabatahtlikuks minna,“ ütleb Melissa Anson. „Selle järgi tasubki tegutsema hakata. Valida saab väga paljude tegevusvaldkondade vahel, sest Euroopa vabatahtliku teenistuse raames võivad vabatahtlikke vastu võtta kõik mittetulundus- ja avaliku sektori organisatsioonid.“ Euroopa vabatahtlik teenistus on suurepärane võimalus

arendada edasi juba olemasolevaid oskusi või proovida töötamist valdkonnas, mis pakub huvi, kuid milles tegutsemiskogemust veel pole. Just nii võib alguse saada elukutsevalik või muutuda ettekujutus sellest, mida soovitakse tulevikus teha. Paljud noored võtavadki vabatahtliku teenistuse ette enne, kui langetavad lõpliku otsuse, mida edasi õppida. Eesti noored on vabatahtliku teenistuse raames olnud abiks suurtel spordivõistlustel, õpetanud lapsi koolides ja tegelnud nendega lastekodudes, korraldanud lastele töötubasid ja vaba aja tegevusi, aidanud pagulaslaagrites peresid, olnud abiks keskkonnahoiu- ja heakorratöödes, toetanud mitme ühistegevuse kaudu inimeste ja rahvuste üksteisemõistmist jpm. „Vabatahtlikuks saab minna kõikidesse Euroopa riikidesse, sihtkoht sõltub puhtalt noore enda soovist,“ ütleb Melissa Anson. „Kes läheb Soome ja on seal äärmiselt rahul, sest on valiku teinud töövaldkonna järgi, kes valib kõigepealt riigi – näiteks Makedoonia või Itaalia – ja otsib sobivat tööd selle järgi, et saaks veeta oma teenistusaja just selles riigis.“

12 kuud – vaid kord elus Vabatahtlik teenistus lubab nii lühi- (14–59 päeva) kui ka pikaajalist (2–12 kuud) vabatahtlikku tööaega. „Ka see sõltub noore enda soovist ja valmisolekust – oluline on

Vabatahtlikuks – millest alustada z Kuhu minna? Mõtle läbi, milline on valdkond ja riik, kus soovid vabatahtlikuna töötada, ning kui pikaks ajaks soovid teenistusse minna. z Leia Eestis saatev organisatsioon. Akrediteeritud organisatsioonide andmebaasis (http:// europa.eu/youth/evs_database – riik: Eesti, roll: sending) peab akrediteering olema vähemalt saatev (parimal juhul saatev ja koordineeriv). Kui noor on olnud varem seotud mõne organisatsiooniga, mis võiks teda ettevõtmises toetada, kuid millel ei ole veel akrediteeringut, saab noorteagentuuriga ühendust võtta, et akrediteerimisprotsessi alustada. Saatev organisatsioon saab aidata noorel leida sobiva vastuvõtva organisatsiooni (nt oma partnerite seast). z Leia vastuvõttev organisatsioon. Seda otsides saab lähtuda saatva organisatsiooni pakutava-

Vabatahtlikud Eestis Vabatahtlikku tööd saab teha ka Eestis, seda haldab ja koordineerib Eesti külaliikumine Kodukant – ühendus, kelle algeesmärk oli edendada vabatahtlikku tegevust maal, väärtustades ja arendades külaelu ja rahvakultuuri. Alates 2014. aastast on Kodukant siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna strateegiline partner ja koordineerib kohalikku vabatahtlike võrgustiku tööd. Üksikasjalikku infot töötamisvõimaluste kohta leiab Vabatahtlike Värava kodulehelt. Allikas: vabatahtlikud.ee

see, et teenistust kogupikkusega 12 kuud saab ta teha vaid üks kord elus,“ märgib Melissa Anson. „See tähendab, et kui noor teeb lühiajalise teenistuse ja soovib seejärel teha ka pikaajalist, siis need kaks kokku saavad kesta 12 kuud – näiteks on kaks kuud lühiajaline ning seejärel kümme kuud pikaajaline teenistus. Kui aga noor on

test võimalustest, ka leiab pakkumisi eelmises punktis viidatud ühtsest andmebaasist (http:// europa.eu/youth/vp/opportunity_list). Kui on leitud organisatsioon, mis pakub huvi ja mida noor sooviks oma vabatahtliku tööga toetada, siis tuleks neile oma soovist teada anda, saates neile oma CV ja motivatsioonikirja. Kolme eeltoodud punktiga tasub tegelda paralleelselt, sest kunagi ei või teada, millal millise osapoolega kontakt saadakse, samas võib otsimine mõnevõrra aega võtta. Ühtlasi on mõistlik liituda Euroopa Solidaarsuskorpusega (europa.eu/ youth/solidarity): see annab ligipääsu õppematerjalidele, tugisüsteemidele, pakub töö- ja praktikavõimalusi jpm. Registreerimine on kiire ja lihtne, seda saab teha ka sotsiaalmeedia kasutajana. Solidaarsuskorpuse liikmetel on oma grupp ka Facebookis.

97

protsenti vabatahtlikus teenistuses osalenud noortest oskab paremini suhelda eri keeli kõnelevate inimestega, selgus Erasmus+ programmi mõjuuuringust. Ligi kolmveerand vabatahtlikuks käinutest leiab, et pärast teenistust suudavad nad edukamalt ideid välja töötada ja neid ellu viia, 85% vabatahtlikest leiab, et oluliselt paranes oskus teha koostööd.

juba pikaajalise teenistuse teinud, siis pärast seda ei saa ta lühiajalist teenistust enam läbida, isegi kui teenistuse aeg oli näiteks kuus kuud.“ Saatva ja vastuvõtva organisatsiooni peab vabatahtlikuks minna sooviv noor ise leidma. Kindlustunde ja turvalisuse suurendamiseks on kõik Euroopa vabatahtlikku teenistus-

se kaasatud organisatsioonid akrediteeritud ja kokku kogutud ühtsesse andmebaasi (europa.eu/youth/evs_database). Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalejale on tagatud tasuta elukoht, toitlustus, kohalik transport, keeleõpe, kindlustus ja muu vajalik, ka kaetakse suurem osa rahvusvahelistest reisikuludest.

PantherMedia/Scanpix


Neljapäev, 14. juuni 2018

Koolitus 11

KAS SUL ON OMANDATUD KESKHARIDUS? TAHAD ÕPPIDA AMETIT, MILLE VÄÄRTUS KASVAB AASTATEGA? SOOVID TEHA ÕPINGUTE AJAL ERIALAST TÖÖD JA TEENIDA PALKA? TULE JA ÕPI TÖÖKOHAPÕHISES ÕPPEVORMIS! Võimalus on valida kolme eriala vahel: y Turvasüsteemide tehnik (õppeaeg 1 aasta) y APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator (õppeaeg 1 aasta) y Tööriistalukksepp (õppeaeg 2 aastat) Uuri lähemalt www.kutseharidus.ee


12 Koolitus

Neljapäev, 14. juuni 2018

Koolitus juuni 2018  
Koolitus juuni 2018  
Advertisement