KUIDAS TUDENGIELUGA RUTTU JA VALUTULT KOHANEDA
Kooli ABC ÕHTULEHE AJAKIRI Teisipäev, 12. august 2014
Kutsevõistlused süstivad enesekindlust
Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes. Pentel PASTAPLIIATS LÜLITIGA 0,7 sinine
Brunnen PINAL "Esperanto" tühi, tekstiilist 20 x 5,5 x 3,5 cm
019
1
45
Luch VEETOPS KAANEGA
059
Tavahind 0.69
019 Forpus LIIM PVA 40 ml
055
059
Tavahind 0.85
0
99
Tavahind 1.25
099
Lands KIIRKÖITJA A4 värvivalik: bordoopunane, punane, kollane, tumeroheline, oranž, must, tumesinine, roosa, hele-sinine, türkiissinine
Koh-I-Noor PLASTILIIN 10 värvi, 200 g
Color&Co RASVAKRIIDID/ VAHAKRIIDID 16 värvi, läbimõõt 8 mm
Toy Color VÄRVIPLIIATSID 12 värvi, Ø 3 mm
Hermess Loomad VIHIK 12 lehte, jooneline või ruuduline
004
Smiltainis JOONISTUSPLOKK A3, 20 lehte, 120 g
099
Tavahind 1.85
Üle 400 vajaliku koolikauba Prismast!
2
Tee head
Teisipäev, 12. august 2014
Aita koolikiusamisele vastu astuda
Laura Oks
Lauljatar Helen Adamson tahab astuda oma muusikaga koolikiusamise vastu. Oma uuele, isiklike läbielamiste põhjal tehtud laulule tahab ta lisada ka koolikiusamisest kõneleva video ning kogub selle tegemiseks praegu Hooandjas raha. ANN SALU leht@ohtuleht.ee
«Minu septembris ilmuv lugu räägib eneseusust ja selle säilitamisest,» ütleb Helen. «Ma olen olnud koolikiusamise ohver ja tean, kui raske on sellega toime tulla, tean, mida tunneb laps, keda kaaslased koolis tõrjuvad. Panin sellesse laulu oma tunded ja tahan kuulajatele edasi anda mõtet: kunagi ei tohi alla anda sellepärast, et keegi sind halvustab, ei tohi lasta teistel oma eneseusku kõigutada, tuleb endale kinnitada, et saad hakkama millega iganes.» Helen on septembris koostöös politsei- ja piirivalveameti ning MTÜga Daylight algava üle-eestilise kiusamisvastase kampaania üks eestvedajaid ja usub, et saab peale kampaaniategevusele levitada kiusamisevastast hoiakut ka muusika kaudu: «Loodan, et kiusamisvastase lühifilmina plaanitav muusikavideo, mis räägib eneseusust ja selle säilitamisest ka kõige raskemas olukorras, suunab kiusajaid mõistma, kui valesti on nad käitunud, ennekõike aga aitab kiusa-
KOOLI ABC
«Lapsepõlves oli mu kass nii mõnigi kord justkui mu tugiisik, kes oli alati olemas ja kelle kõrval võisin nutta, kui koolist kurvana koju tulin,» ütleb Helen. Praegu on lauljatar kõige muu kõrvalt sageli vabatahtlikuna abiks kasside turvakodus.
Mind aitas muusika omal ajal väga palju. Loodan nüüd ise muusika kaudu kedagi aidata, süstida enesekindlust, jõudu ja julgust.
tavatel uskuda endasse ning leida julgust ja jõudu raskest olukorrast väljapääsemiseks.» Helen paneb kiusatavatele südamele, et kindlasti tuleks sellest rääkida, ükskõik siis, kas vanematele, mõnele sõbrale, nõustajale või veebikonstaablile, kes oskaks sellistes asjades nõu anda. «On vaja tugiisikuid, kellelt nõu saada, kuidas mõnes olukorras saaks paremini enda eest seista,» teab ta. «Muidugi peaksid ka lähedased ise silma peal hoidma ja muutusi lapse olekus märkama. Mina ka ei rääkinud kõike kellelegi, vahel tegid need asjad liiga palju haiget, ka oli lihtsalt piinlik. Rääkimine pole lapsele lihtne, kui on märgata, et midagi on valesti, tuleks teda kindlasti julgustada oma murest kõnelema.» Miks loodab Helen, et muusikast võiks sellises olukorras abi olla. «Kui mind narriti ja mul oli raske, siis sain ma muusikast hästi palju tuge,» mäletab ta. «Loodan, et saan nüüd oma lau-
Mis on Hooandja? Hooandja on loomeprojektide ühisrahastuse platvorm, kus vabatahtlikel annetajatel on võimalus toetada rahaliselt nende arvates väärt projekti. Süsteem on lihtne: loomeprojekti (lavastus, raamat, plaat vm) videotutvustus ja projekti tekstiline kirjeldus riputatakse Hooandja kodulehele, kus projekt on aktiivne kaks kuni kaheksa nädalat. Selle aja jooksul peab kogunema eesmärgiks seatud summa. Kui see kokku ei tule, kantakse raha toetajatele tagasi. Kui kogumine õnnestub, kantakse kogu summa projekti autorile, kellel on kohustus lubatu teoks teha. Toetada soovijal tuleb minna veebilehele www.hooandja.ee, valida välja sobiv projekt, vajutada pangalingile ja teha endale sobiva summaga ülekanne.
luga midagi kellelegi teisele anda, süstida julgust ja eneseusku.» Hooandja abiga loodab Helen kokku saada video tegemiseks vajaliku tehnika rentimiseks ja võttemeeskonna kulutuste katteks vajaliku raha, eelarve järgi 3900 eurot. Hooandja kodulehel saab jälgida, kui palju vajalikust summast juba koos on, ka on seal kirjas Heleni välja pandud au-
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Assol Aru 614 4042 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Kroonpress
hinnad toetajaile: muu hulgas näiteks võimalus koos lauljatariga üks šokolaadikook küpsetada. Kes koolikiusamist tõsiseks mureks peab ja usub, et igasugusest tähelepanujuhtimisest on abi, saab Heleni projekti toetades anda ka oma panuse. Kuidas seda teha, selle kohta leiab täpse info Hooandja kodulehelt. OHTULEHT.EE
PÕHINEB ÜLEMAAILMSEL BESTSELLERIL
KINODES 22. AUGUSTIST
O L E VA L M I S J O O K S M A
KINODES 19. SEPTEMBRIST
KUI TEISED LENDAVAD MINEMA, LENDAVAD NEMAD PEALE!
KINODES 15. AUGUSTIST EESTI KEELES JA 3D-S
LAHEDAID FILMIELAMUSI!
©2014 Disney
WWW.HEAFILM.EE
4
Ametikool
Teisipäev, 12. august 2014
Hea trükkal saab eluaeg õppida Joanna Jõhvikas
«Kui tahad seda tööd hästi teha, õpid kogu aeg midagi juurde,» kinnitab Eestit mitmel rahvusvahelisel võistlusel edukalt esindanud trükkal KevinGregori Kubjas (20). ANNE-MARI ALVER leht@ohtuleht.ee
Kui Kevin-Gregori (pildil) põhikooli lõpetas, oli ta kindel, et tahab edasi minna ametit õppima. «Mõistsin, et kui ma lähen gümnaasiumi, peab sellele järgnema ülikool ning alles siis on mul võimalik leida hea töö. Kui valin gümnaasiumi asemel ametikooli, saan lõpetades nii ametioskused kui ka keskhariduse, tulevikus võin aga alati ülikooli edasi õppima minna,» põhjendab noormees oma valikut. Suunavõtt kutseharidusele oli seega selge ja kindel otsus, eriala valik valmistas Kevin-Gregorile märksa enam peamurdmist: «Valiku tegin lõpuks sõprade soovitusel ning astusin Tallinna polütehnikumi trükkali erialale.» Tallinna polütehnikumis võtab põhikoolijärgne trükkaliks õppimine aega kaks ja pool aastat, keskhariduse baasil aga kaks aastat. Eriala soovitab õppida ka Eesti Trükitööstuse Liit.
Sobid trükkaliks? Trükkali elukutse eeldab:
^ korrektsust, vastutustunnet ja distsipliini, ^ mõningast tehnilist taipu, täpsust ja analüüsivõimet, ^ loomingulist mõtlemist, ^ kiiret reaktsiooni, ^ õppimisvõimet.
Praktika teooriat toetamas Ehkki valitud eriala tundus põnev, kõhkles Kevin-Gregori esimese õppeaasta jooksul oma valikus palju kordi.
«Koolis mulle meeldis, sain kaaslaste ja õpetajatega hästi läbi ja huvitav oli ka. Tallinna polütehnikumis toimub palju huvitavat nii õppimise ja praktika mõttes kui ka vabal ajal. Aga päris kindel ma endas ja valitud erialas siiski ei olnud,» meenutab ta. Enesekindluse tõi alles praktika ning osalemine koolisisesel võistlusel, kus Kevin-Gregori osutus oma kooli parimaks. Praktikal käimist kiidab KevinGregori kõvasti: «Trükkalitöö eeldab tegelikult eluaegset õppi-
mist ja ainult teooriatundidega seda selgeks ei saa. Vaja on käia trükikojas ja masinatega vahetult kokku puutuda – siis tulevad oskused ja kogemused ja võib öelda, et amet saab selgeks.» Heade praktikakohtadena märgib noormees näiteks KPrindi ja Metaprindi trükikodasid. Temale sai praktikakohast kooli lõpetamise järel ka töökoht: Kevin-Gregori läks tööle K-Printi. Nüüdseks on noorel trükkalil olemas juba mitme trükikoja kogemus.
Ametikool
5
Teisipäev, 12. august 2014
Hulk edukaid vþistlusi Teise kursuse praktika järel korraldati koolis vþistlused, selgitamaks välja, kes läheb kooli esindama rahvusvahelistele vþistlustele. Kevin-Gregori oli oma erialal kooli parim ning sealt algas mitmesuguste vþistluste jada. 2012. aasta jaanuaris vþttis ta osa Soomes korraldatud vþistlusest Taitaja 2012, kus saavutas teise koha. Sama aasta oktoobris käis noormees Belgias ßleeuroopalistel vþistlustel EuroSkills 2012. Tänavust vþistlusaastat alustas Kevin-Gregori vþistlustel Porvoos. Sain teise koha ja see oli väike ettevalmistus suvisele WorldSkills´ile Saksamaal, ßtleb ta. Juuli osaleski noor trßkkal Leipzigis peetud WorldSkills´i vþistlustel ning saavutas seal 11. koha. Kevin-Gregori on veendunud, et kutsemeistrivþistlused on igale ametiþppurile väga kasulikud. Ega sinna niisama lihtsalt pääsegi, enne on vaja oma koolis
head tulemused saavutada, alles siis antakse vþimalus, selgitab ta. Ja selle nimel on tþesti mþtet pingutada, sest rahvusvaheline þppimis- ja vþistluskogemus on väga kasulik, seal þpib tÜÜ jaoks palju juurde.
Masinad ja kunstimeel Kogemuste lisandumisega tuleb ßhtlasi suurem enesekindlus. Nii on Kevin-Gregori praeguseks jþudnud veendumusele, et kunagine elukutsevalik osutus tþepoolest tema jaoks kþige þigemaks ja sobivamaks. Kui temalt kßsida, millisele noorele ta trßkkali elukutset soovitada julgeks, jagab KevinGregori kþigepealt eluala kaheks: trßkkimine ja trßkiettevalmistus. Esimese puhul märgib ta, et kasuks tuleb huvi masinate vastu, teisel aga kunstimeel ja hea värvitaju. Midagi otseselt rasket selles tÜÜs ei ole ning teenida on vþimalik täiesti korralikult, soovitab ta trßkkali eriala teistelegi.
KOMMENTAAR
Trßkkalit ootab huvitav tÜÜ ja korralik palk Peeter Russow, Tallinna polßtehnikum trßkkalite kutseþpetaja:
Hea trßkkal peab olema valmis distsipliini, suurt täpsust, mþningast tehnilist taipu, analßßsipidevalt juurde þppima. Ala areneb kiiresti ja vþimet, loomingulist mþtleseadmed muutuvad ßha Terves mist, vastutustunnet, maailmas on keerulisemaks. Kuigi kiiret reaktsiooni ja þppitrßkiala tÜÜtajate on palju räägitud tramisvþimet. palgad kaugelt ditsiooniliste trßkitehFßßsilise tÜÜ osa kßll ßle keskmise, noloogiate osatähtpidevalt väheneb, kuid päerandiks pole suse vähenemisest, ei riselt ei kao see kunagi. ka Eesti. ole seda siiski juhtunud. Väga tähtis on stressitaLisaks kuulub siia ka väga luvus. Vajalik on ka suhtlekiiresti arenev digitrßki tehmisoskus, sest kuigi suurem osa noloogia, mis laiendab trßkivþitrßkkaleid tÜÜtab tänapäeval ßksinda malusi ja avardab trßkitehnoloogia þpi- trßkimasinal, on kvaliteedi tagamisel olulaste vþimalusi tÜÜturul. line kþikide eelnevate ja järgnevate tÜÜElu on näidanud, et enamik selle osade tegijatega suhtlemine. Vahel tuleb eriala valinud inimesi jäävad alale truuks. suhelda ka klientidega, et pakkuda parimat Vähem tähtis pole kindlasti ka tÜÜtasu lahendust vþi selgitada probleeme. kßsimus. Terves maailmas on trßkiala Eesti keeles on suhteliselt vähe eritÜÜtajate palgad kaugelt ßle keskmise, alast materjali, seega on vþþrkeeleoskus erandiks pole ka Eesti. vajalik, näiteks leiab vajalikku materjali Trßkkali elukutse eeldab korrektsust, nii saksa kui ka inglise keeles.
JĂ„TKAN Ă•PINGUID BakalaureuseĂľpe: dĂ˜ 2AHUTRUAHEKIMEĂ˜Ä•QIJNQQAKDTRĂ˜ IMGK Ă˜J dĂ˜ 2AHUTRUAHEKIREDĂ˜RTHSEDĂ˜ IMGK Ă˜J MagistriĂľpe: dĂ˜ 2AHAMDTRĂ˜ČŤAĂ˜LAČŤAMDTRAMAKÄŞÄŞRĂ˜ IMGK Ă˜J dĂ˜ 2AHUTRUAHEKIREDĂ˜RTHSEDĂ˜ČŤAĂ˜ Euroopa-Aasia TTQIMGTDĂ˜ IMGK J MBA, magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele: dĂ˜ ĂšQIJNQQAKDTR dĂ˜ 2AHUTRUAHEKIMEĂ˜Ä•QIJNQQAKDTRĂ˜ IMGK J
Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 MagistriĂľppe info tel: 620 3947 BakalaureuseĂľppe info tel: 6203504 t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee
Dokumentide täiendav vastuvþtt vabadele tasulistele þppekohtadele 11-13. august 2014
TEADMISTE KAUDU
EDUKAKS!
6
Tudengielu
Teisipäev, 12. august 2014
Ellujäämis Hüpe gümnaasiumist kõrgkooli tähendab üsna suurt elumuutust – peale hoopis teistsuguse õppekorralduse on enamik vastseid tudengeid ka uues elukeskkonnas, ilma seniste sõprade ja vanemateta, eemal turvalisest kodust. ANN SALU leht@ohtuleht.ee
Pikisilmi oodatud iseseisvus ei pruugi kätte jõudes olla kaugeltki nii roosiline kui oli helesinistes unistustes. Muidugi sõltub kõik inimesest – üks on erialavalikuga rahul, kohaneb kergesti, leiab kiiresti uusi sõpru ja võimalusi jätkata uues kohas vanade harrastustega, teisel läheb see kõik märksa vaevalisemalt. Mida teha, et kohanemine kõrgkoolieluga oleks võimalikult valutu? Triin (21), kes tänavu kevadel bakalaureuseõpingud lõpetas, meenutab oma rebaseaasta algust nüüd juba kerge muigega suunurgas – toona aga, tunnistab ta, oli asi ikka päris nutune. «Enne kooliaasta algust muretsesin ma kooli pärast – kas sai ikka õige eriala valitud, kas ma saan hakkama, kogu see õppetöö korraldus tundus nii keeruline. Aga sellega sujus kõik algusest peale hästi.» Mured algasid hoopis sealt, kust Triin neid oodatagi ei osanud.
Ühiselu üllatas ebameeldivalt
PANTHERMEDIA/SCANPIX
«Enda arvates polnud ma mingi memmekas,» räägib Triin. «Tõsi, olen kogu elu elanud suhteliselt lahedates tingimustes – olen pere ainus laps, meil on oma maja, mul on kogu elu olnud oma tuba ja privaatsus oli minu jaoks
Tudengielu
7
Teisipäev, 12. august 2014
juhiseid verivärskele tudengile koduses elus eneßßrime kolme peale, sestmĂľistetav.Âť igaĂźks saab toa ja GĂźmnaasiuTudengielu elutuba on algus ei pruugi miajal Ăźsna Ăźhine,Âť kirsageli spordijeldab Triin. vastata sinu ja laululaagootustele – ÂŤKorter oli rites käinud kena ja korära heitu, ära ralik, kĂľik vatĂźdrukule lÜÜ kĂľigele jalik olemas – polnud siiski käega, vaid see tundus vþþras ka hulpßßa leida abi. gakesi Ăźhe ruumi väga hea vajagamine. ÂŤAga siis riant!Âť oli see ajutine – nädal, Ebameeldivad ĂźllakĂľige rohkem kaks, lĂľpukuupäev tused ei lasknud ennast aga kuigi oli ette teada ja seltskond Ăźhis- kaua oodata. ÂŤMu ema naeraks test trennidest-proovidest ka ju end pooleks, kui kuuleks, et keegi juba ammu tuttav,Âť nendib ta. mind superkorralikuks inimeseks ÂŤIgatahes ei osanud ma selle ko- peab,Âť muigab Triin. ÂŤKui mul gemuse pinnalt aimatagi, et kooliajal ikka kusagile kiire oli, Ăźhiselu mulle Ăźldse ei sobi.Âť siis vĂľisin vabalt oma riided vooĂœhiselamukohast jäi Triin dile laiali vĂľi pesemata nĂľud ilma, vastsed kursusekaaslased kraanikaussi jätta. Aga no elepakkusid aga ßßrituba neljatoa- mentaarne oli, et kui koju tulin, lises korteris. ÂŤNemad otsisid siis esimese asjana pesin oma just korterikaaslast, mĂľte oli, et nĂľud puhtaks – oma toas, kus ma
Kellelt millist nĂľu? KĂľrgkool tähendab kĂźll senisest suuremat iseseisvust, isiklikku vastutust ja initsiatiivi, kuid vajaduse korral on alati ka abi käeulatuses. Kellelt millal abi otsida? TUUTOR – vanema kursuse ĂźliĂľpilane, kes on eelkĂľige esmakursuslastele, aga ka teistele ĂźliĂľpilastele abiks kĂľrgkooli sisseelamisel ning oskab anda nĂľu praktiliste teemade ja ka Ăľppimist puudutavate murede puhul. Oma tuutori kontaktid leiad oma kooli kodulehelt vĂľi infostendilt. Ă•PPEKORRALDUSE SPETSIALIST – ĂľppetÜÜd korraldavas Ăźksuses (dekanaat, Ăľppeosakond, instituut, Ăľppetool vmt) on erineva nimetusega tÜÜtajad (Ăľppekorralduse spetsialist, Ăľppekonsultant, referent, asjaajaja vmt), kes aitavad Ăľppekorraldust puudutavates kĂźsimustes (Ăľppeainete deklareerimine, Ăľppemaksu maksmine, Ăľppetoetused jne). KARJĂ„Ă„RINĂ•USTAJA – aitab ja toetab karjääri planeerimisel, elukutse, tÜÜ, koolituste ja haridustee valikuga seotud otsuste tegemisel ning tÜÜotsimisoskuste arendamisel. PSĂœHHOLOOG – aitab toime tulla igapäevaelu probleemidega (motivatsiooni kadumine, suhteprobleemid, enesehinnang, stress jmt), et need su Ăľpinguid segama ei hakkaks. PsĂźhholoog aitab näha probleemi uuest vaatenurgast ning leida uued vĂľimalused iseenda ja oma eluga toimetulekuks. ERIVAJADUSEGA TUDENGITE NĂ•USTAJA – toetab ĂźliĂľpilasi, kelle erivajadus on tingitud puudest ning kes seetĂľttu vajavad kĂľrvalabi, juhendamist, erivahendeid vĂľi -tingimusi. Allikas: www.tudengiveeb.ee
'LVDLQL LVH RPD ODVWHWXED 6XQRUHN MD 7$1. SDNXYDG RPDQÂżROLVW VW WHUYLNODKHQGXVW
886 ( 722'
7$1. NLUMXWXVODXG UDWDVWHO VDKWOLERNVLJD 7$1. OLXJXVWHJD NDSS 6XQRUHN RKXWX DYDPLVPHKKDQLVPLJD DNQDNDWWHG ODVWHOH 9Ă?LPDOXV WHOOLGD HULQHYDWHV WRRQLGHV PĂ‘Ă‘EOLNDQGLJD PLGD VDDE NDVXWDGD QLL OLXJXVWH SURĆŹLOL ODXD NXL NDSL VHUYDGH MXXUHV
7HOOLMDWHOH %×URRPDDLOPD NLQNHNDDUW Y¿¿UWXVHJD
NXQL b .DPSDDQLD NHKWLE DXJXVWL OĂ?SXQL
ZZZ VXQRUHN HH
8
Tudengielu
Teisipäev, 12. august 2014
kedagi teist oma laokil asjadega ei seganud, võtsin vahel veidi rohkem aega. See aga, mis seal korteris toimuma hakkas, oli minu jaoks ikka selge hullumaja.»
Reeglitest tuleks ka kinni pidada Enda järelt pesemata jäetud vann ja WC-pott, kogu valamukapi sisemuse täitnud prügilasu, haisev külmik, süüdimatult ära söödud toit, musti nõusid ja riknenud toidujääke täis elutuba, tülid telerivaatamise asjus, ette hoiatamata püsti pandud pidu, mis kestab hommikuni, seda ka mitu korda nädalas, kõigile kokkulepetele vaatamata täis suitsetatud elutuba, küsimata laenatud mantel või saapad – Triinu kulmud kerkivad siiani seda loetelu esitades imestusest pealaele. «Kuidas saavad niimoodi käituda täiskasvanud inimesed, kellega me pealegi esimesel kooseluõhtul mingid reeglid paika panime ja külmikule kinnitasime: igaüks koristab enda järelt, teise
asju küsimata ei võta, külaliste pisime kokku ja... Aga siis sain tulek lepitakse ette kokku ja nii kuulda, et olen mingi nõme helliedasi. Paberile see kõik vaid tatud üksiklaps, pirtsakas pejäigi,» ohkab Triin. «Et nii todant, kes ei oska tudengielust rõõmu tunda. No andke andeks – taalne teistega mittearvestamine üldse võimalik on, ei oleks kui ma ikka ja jälle pean selleks, ma enne osanud ettegi kujutada. et saaksin endale süüa teha, peÖised pidutsemised ei lasknud sema kõigepealt kraanikausitäie magada, tukkusin hommikul musti nõusid – sest ühtki puhast loengus või magasin need üldse lihtsalt pole – ja küürima puhtaks sisse, kunagi ei teadnud, kas korpas pliidi, siis ma rõõmustahommikusöögiks ostetu on mise kohta tõesti ei näe.» veel külmikus või on keegi Nii otsiski Triin endale otsustanud, et temal on õige varsti omaette üüriseda rohkem vaja. Ja korteri. «Oma tuba, Kui satud elama tingimustesse, kus siis see saba vanoma luba, seal oleksin pead kogu aeg teiste nitoa ukse taga, kui võinud ennast ju lõdjärelt koristama ja korterikaaslaste küvaks lasta, pole keligaöiseid pidutsemisi lalised olid otsuslegagi arvestada taluma, siis võib vaja, aga alguses olin tanud ööseks ahastus olla küll jääda!» seal tõesti hullunud üsna kiire tulema.» Vähe muidugi sakoristaja,» naerab ta. «Ma lihtsalt pärast seda bast – harvad polnud ühiselukogemust nii väga needki juhud, kus mõni nautisin puhtust ja korda. Olin külaline, kellele magamiskohta mujal ei jätkunud, vannis puhanud, igal koolipäeval erk ja õiglase und magas. rõõmus, valmis kõiges kaasa «Muidugi proovisin ma allööma – siis alles hakkas tudengielu minu jaoks õiget maiku guses korterikaaslastega rääkida,» ütleb Triin. «Et me ju lepsaama.»
Minu kodu on mu kindlus Triin ütleb, et kui mõni tuttavast-sugulasest koolilõpetaja tema käest küsima on juhtunud, mis kõrgkooli minnes alguses kõige raskem on, alustab ta alati oma juttu elukohavalikust: «Kõik muu sõltub ju ikka sinust endast, kui õige eriala oled valinud, kuidas oma kooliasjad järje peal hoiad... Aga kui satud elama tingimustesse, kus pead kogu aeg teiste järelt koristama, kui ei taha oma kodus ennast sõna otseses mõttes ära määrida, ja igaöiseid pidutsemisi taluma, siis on ahastus küll üsna kiire tulema.» Triin arvab, et kui nii läheb mõnega, kes ka erialavalikuga pole päris kümnesse tabanud, kaob igasugune õppimishuvi küll õige kiiresti. «Muidugi võib ka kommuunielu olla igati vahva,» nendib ta. «Siis on aga eelduseks, et inimesed sobivad omavahel ja kõik suudavad ühtviisi kaaslastega arvestada.»
10
Tudengielu
Teisipäev, 12. august 2014
Tudengiseisus võib tuua segadusseajavaid kogemusi Tudengiseisusega kaasnev uus olukord võib kaasa tuua ebakindlus- ja üksindustunde – mõne inimese jaoks võib see olla täiesti uus ja segadusseajav kogemus. Üksindustunde võib tekitada nii see, et oled oma sõpradest ja kodustest eemal ning leiad, et seniste sõprade väärilisi kaaslasi on raske leida, kui ka see, et tudengielu esimesed päevad ei ole vastanud sinu ootustele, oled pettunud inimestes, keda õpingute alguses oled kohanud või oled mures oma õpingute pärast ja tunned, et sul ei jätku aega teistega suhtlemiseks, veel vähem siis uute sõbrasuhete nullist ülesehitamiseks. Üksindustunne omakorda võib tekitada tunde, et oled suhtlemises küündimatu. Võid tunda end ebamugavalt, võid muutuda kartlikuks – või hoopis vihaseks ning hakata teisi kritiseerima. Võid arvata, et sinuga on midagi valesti. Tagajärjeks võib olla enesehinnangu langus, suhtlemisel tekib trots või ebakindlus, mis raskendab uute sõprade leidmist. Nii hakataksegi lõpuks hoiduma üha enam teistest eemale, omaette, ei suhelda kursusekaaslastega, ei võeta osa ühistest üritustest. Eriti keeruliseks võib olukord muutuda siis, kui tudengielu algus tähendab ka kaugsuhtesse sattumist – armsast inimesest eemal olla ja ennast kahe koha vahel jagada ei pruugi olla sugugi lihtne ja üksindustunne süveneb veelgi. Mida teha? ^ Ära jää ootama, et teised tuleksid sinuga rääkima või
sulle külla. Püüa jutule saada kaaslastega, kellega satud loengus kõrvuti istuma või lõunapausi ajal ühes lauas einestama. ^ Tervita inimesi (või lihtsalt naerata neile), kellest õppehoones või ühiselamus möödud. Loo suhteid ja ole ka ise avatud ja teiste vastu sõbralik. ^ Püüa panna ennast uutesse olukordadesse, kus sul on võimalus kohtuda inimestega, kellega sul on ühised huvid ja sarnane maailmavaade. Vali tegevus (sportimine, vabatahtlik töö, mõni selts vms), millest sa oled siiralt huvitatud. Siiski: ära üle pinguta, ära täida oma aega liialt paljude tegevustega lihtsalt selleks, et vältida üksiolekut. ^ Ära jäta end ilma asjadest, mida sulle meeldiks teha, ainult seepärast, et sul pole kaaslast. Mine ikkagi kontserdile, jalutama, kinno jne. ^ Mõned inimesed tunnevad end vabamalt grupis ja teised üks ühele suheldes. Mõtle, millised on sinu eelistused. ^ Tuleta endale meelde, et lähedase sõpruse tekkimine vajab aega. Ära alahinda lihtsat tutvust ja sõprust, uskudes, et ainult romantiline suhe leevendab sinu üksindust või annab sulle kindlustunde ja sotsiaalse staatuse. ^ Kui tunned end endiselt üksildase ja kurvana, pöördu oma ülikooli psühholoogi poole. Nõustamine võib aidata sul ennast paremini mõista ja uue olukorraga leppida. See võib aidata pöörata tähelepanu mõttemustritele ja ootustele, mida sa püüad tõrjuda, ning liikuda avatuma ja pingevabama suhtlemise suunas. Allikas: www.tudengiveeb.ee
1-aastane koolituskursus algab 19. septembril 2014.
1-aastane koolituskursus algab 20. septembril 2014.
Õpe vastab raamatupidajaI ja osaliselt II kutsekvalifikatsiooni nõuetele.
Õpe vastab raamatupidaja II ja osaliselt III kutsekvalifikatsiooni nõuetele.
RAAMATUPIDAJAFINANTSIST
PEARAAMATUPIDAJAFINANTSJUHT
GVVbVije^YVb^hVgkZhijh
;^cVcihVgkZhijh _V "VgjVcYajh
BV`hjcYjh
@dcihZgc^VgkZhijh
?j]i^b^h" _V `jajVgkZhijh
@jajVgkZhijh
;^cVcihVgjVcYajhZ VcVa h
BV`hjcYjh
:iiZk iiZ [^cVcih_j]i^b^cZ
;^cVcihVgjVcYajhZ VcVa h
I hZVYjhVcYajh _V i iVhjVgkZhijh
Registreerimine 15. septembrini.
www.ttu.ee/majandusteaduskond
6`VYZZb^V iZZ (! &'+&- IVaa^cc! ^c[d +'% )%%+ * ! ttu.ee/taiendusoppijale, ta@ttu.ee, www.ttu.ee
Soovitusi õpinguteks ^ Ole avatud ja mõtle oma peaga. Kõik tulevad ülikooli oma oskuste ja annetega, erisuguste teadmiste ja kogemustega. Ülikool on koht oma vanade ideede ja väärtuste läbimõtlemiseks, aga ka uute valdkondade ja mõtete avastamiseks. Väga tähtis on asuda õppima avatud ja kriitilise meelega, see aga tähendab seniste seisukohtade ja arusaamade proovilepanemist. ^ Hoia end järje peal. Ülikooli õpetamistempo võib üllatada. Asju ei korrata üle ja kõik eeldavad, et oled varem käsitletud materjali juba omandanud. Keegi ei kontrolli, kui palju sa õpid, seega on väga lihtne viilida. See aga maksab end kätte edasises õppetegevuses ja eksamitel. ^ Planeeri oma aega. Väga oluline on oma seltsi- ja tööelu tasakaalus hoida, et need ei segaks õpinguid. ^ Kui kahtled, siis küsi. Eeldatakse, et sinu ülesanne on kursuse materjal endale selgeks teha ja aru saada, mida õppima pead. Kui midagi jääb selgusetuks, küsi õppejõult – nende konsultatsiooniajad leiad oma akadeemilise üksuse veebilehelt. ^ Mõtle järele, mida tahad ülikooliõpingutega saavutada ja kui palju pead selleks tööd tegema. Ära lase end mõjutada mõne kaastudengi ükskõiksest suhtumisest: kui keegi tahab lorutada, on see tema oma asi. Samuti ära lase end heidutada nendest, kes lasevad välja paista, et kõik tuleb kergelt kätte.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Tallinna 46, 72720 PAIDE | telefon +372 525 3736 | e-post kool@jkhk.ee
Majandus- ja teenindusõpe t Arvutid ja arvutivõrgud t IT-süsteemide spetsialist* t Kodumajandus t Puhastusteenindaja t Puhastusteenindaja abiline t Puhastustööde juht* t Laohoidja t Laohoidja* t Laotöötaja t Veokorraldaja* t Müüja
t Müügikorraldaja* t Väikeettevõtlus* t Logistika klienditeenindaja t Ärikorraldus*
Tehnika- ja ehitusõpe t Autotehnik t Autodiagnostik* t Elektrik t Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja t Pottsepp t Liikurmasinajuht t Teedeehitaja**
Põllumajandusõpe t Põllumajandustöötaja t Põllumajandustootja t Hobumajandaja** t Hobuhooldaja** t Karusloomakasvataja** t Kalakasvataja*, ** t Loomaarsti abiline*, **
* keskhariduse nõudega ** ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses!
Tutvu erialadega lähemalt kooli kodulehel www.jkhk.ee tee valik ja tule õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusesse! Ole kursis meie tegemistega www.facebook.com/J.Kutsehariduskeskus Dokumentide vastuvõtt aastaringselt.
Õppimine on südameasi!
www.vkhk.ee Väimela, Võru vald, 65566, Võrumaa, tel 78 50 800, vkhk@vkhk.ee
Allikas: Tallinna ülikool
Alustame esmakordselt õpet kutsehariduse 5. tasemel 5. kutsetasemel omandavad erialase ettevalmistuse spetsialistid, meistrid, tehnikud ja tehnoloogid, juhid ning nüüdsest on võimalik omandada selleks Võrumaa Kutsehariduskeskuses praktiline eriala. Just sellel tasemel õppes omandatud praktilisi teadmisi ja oskusi saab kohe tööturul rakendada. Võrumaa Kutsehariduskeskus on üks esimesi, kes pakub 5. taseme haridust nii paljudes valdkondades. Õppida saab järgmistel erialadel: metallide töötlemise tehnik-tehnoloog, mehhatroonika, puidutöötlemise tehnoloog, telekommunikatsiooni spetsialist, majutuskorraldaja, müügikorraldaja.
Jätkuõppesse saavad astuda 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme omandanud või vastavate kompetentsidega keskharidusega inimesed. Jätkuõppes saab õppida järgmistel erialadel: toitlustuskorraldaja, turundus- ja müügispetsialist, müügikorraldaja. Töötavatel inimestel on võimalik õppida mittestatsionaarses vormis, st. õpe toimub sessioonidena. Kaasaegne kutseharidus annab kindla ameti, kutsemeisterlikkuse, karjääri ja korraliku palga.
Hea kool kogu eluks ootab Sind!
TULE ÕPPIMA LUUA METSANDUSKOOLI! VEEL ON KOHTI JÄRGMISTELE ERIALADELE:
METSANDUS Metsamajandus Metsamajandus Metsakasvatus Arborist
IV taseme kutseõpe IV taseme kutsekeskharidusõpe III taseme kutseõpe IV taseme kutseõpe, töökohapõhine
2 a*,** 3 a* 1 a** 1,5 a*
TURISM Looduretkejuht
IV kutseõpe
2 a**
AIANDUS Maastikuehitus Maastikuehitus Puukoolimajandus Haljasalade hooldus
IV taseme kutseõpe 2 a** IV taseme kutsekeskharidusõpe 3 a* III taseme kutseõpe 1 a** IV taseme kutseõpe 1 a*,** *statsionaarne **mittestatsionaarne
Kõikidel erialadel on uued õppekavad – praktilisemad ja lühemad. Kõikidele õppijatele head praktikavõimalused nii kodu- kui ka välismaal.
Dokumentide vastuvõtt 15. augustini 2014.
KUI SOOVID TULEVIKUS TASUVAT TÖÖD, TULE LUUALE! Täpsem info www.luua.edu.ee Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond tel 776 2111, e-post info@luua.ee
Tallinna spordiseltsi Kalev
KERGEJÕUSTIKUKOOL ootab lapsi ja noori treeningutele!
Ootame noori, kes soovivad hüpata kõrgele või kaugele, joosta kiiresti või pikka maad või üle tõkete, tõugata kuuli, visata oda, heita ketast. Tulla võivad ka need noored, kes ei tea, mida tahavad, Treeningud algavad septembris, kuid soovivad pärast kooli veidi oma kehalisi võimeid vastavalt kokkuleppel treeneriga. Õppemaks 30 € kuus. parandada kogenud treenerite silma all. t OLGA KOVALJOVA +372 555 95263 olgavano54@mail.ru Töötab Lasnamäe ja Tallinna Spordihallis 7-17 a. noortega vene keeles. t
LJUBOV KRONGAUZ +372 509 8987 Ljubov2006@mail.ru Töötab Lasnamäe kergejõustikuhallis 8-17 a. noortega vene keeles.
t
DANE MUST +372 5620 9919 dane9@msn.com Töötab Tallinna spordihallis 5-9 a. laste üldarendava rühmaga T ja N alates 18.00.
t MATI UUSMAA +372 5803 4634 matiuusmaa@hot.ee Juhendab Tallinnas, Audentese hallis ja Tallinna Tehnikagümnaasiumis treeninguid 10-17 a. noortele. t
VELLO PALM +372 515 9636 Töötab Tallinna Spordihallis 13-16 a. noormeestega, kes on huvitatud kettaheitest ja kuulitõukest.
5-6
EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL, LOOVUS, ARVUTIÕPETUS 3-4
+372 5663 1396 sergei1bondarev@gmail.com Töötab Merivälja koolis ja Viimsis 7-12 a. noortega.
EHA RÜNNE
7-12
+372 513 9680 eharynne@solo.ee Töötab Viimsi Koolis ja Tallinna spordihallis 8-16 a. noortega.
t TÕNU LEPIK +372 505 2143 tonulepik46@gmail.com Töötab Tallinna spordihallis 10-17 a. hüppeid ja sprinti harrastada soovivate noortega. t REIN RASPEL +372 5646 1195 tallinnmarathon@hotmail.com Töötab Tallinna Spordihallis 10-17 a. noortega. t HARRY SEINBERG +372 5354 0554 harryseinberg@gmail.com Töötab Tallinna Spordihallis 10 a. ja vanemate kergejõustikuhuvilistega. t SERGEI TANAGA +372 5342 6327 sergei.tanaga@gmail.com Juhendab ja treenib Tallinnas, Audentese hallis 12-19 a. noorte venekeelset treeningrühma.
e-post kjk@kalevkjk.ee, kodulehekülg www.kalevkjk.ee, telefon +372 direktor Kaja Seinberg +372 5265078
6449849
Tallinna spordiseltsis Kalev töötavad ka tennisekool, Palusalu spordikool, pallimängudekool. Täpsem info www.tallinnkalev.ee
MÄNGUKOOL EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL, LOOVUS JA MEISTERDAMINE
t SERGEI BONDAREV t
KOOLIKS ETTEVALMISTUS
LASTE ÄRIKOOL MAJANDUS, ARVUTI, INGLISE KEEL, LOOVUS JA SUHTLEMINE
5-12
KUNSTIKOOL JOONISTAMINE, MAALIMINE, VOOLIMINE, MEISTERDAMINE
7-12
TEATRIKOOL NÄITLEMINE, LAVALINE LIIKUMINE, OSALEMINE LAVASTUSTES, KOHTUMINE NÄITLEJATEGA
ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ERINEVATES VANUSE-JA TASEMERÜHMADES KOOLIKS ETTEVALMISTUSE, ÄRIKOOLI JA TEATRIKOOLI ÕPILASTELE KUNSTIKOOL TASUTA!
Info ja registreerimine kooli kodulehel www.loovus.ee või tel 6600197 / mob 5011073 / kool@loovus.ee Aadress Tina tn 9 (Kadriorg) IV korrus Tallinn
Õpilasvahetus
13
Teisipäev, 12. august 2014
Ameerikasse? Loomulikult! «Ma tõesti tahtsin Ameerikasse vahetusõpilaseks minna,» ütles kevadel põhikooli lõpetanud Kristofer Pai, kes eelmisel nädalal kohvri kokku pakkis ja New Yorki lendas. «Üheksa kuud kodust ära olla on pikk aeg küll, aga ma täitsa ootan seda – uued inimesed, uued kogemused ja saan inglise keelt õppida.» AIGI VIIRA aigi.viira@ohtuleht.ee
Pärast kolme päeva New Yorgis lendab Kristofer Wausau’sse, kus teda ootab D. C. Everest High School. «See on Tallinna suurune linn Kanada piiri ääres,» teab Rotary Tallinna vanalinna klubi abiga Ameerikasse õppima läinud noormees öelda. Et ses paigas tuleb ette korralikku sügist ja talve, pressis ta Maarjamaa 30kraadises kuumas kohvrit pakkides sinna peale mitme pätsi rukkileiva, Kalevi šokolaadi ja Eesti lipu ka mantli. «Mõtlesin, et pigem lähen kohe pärast põhikooli lõppu, sest gümnaasiumis seda vahepeal teha oleks ilmselt raskem,» mõtiskles Kristofer. «Oma klassist tuleks tagasi tulles ju ühe õppeaasta jagu maha jääda.» Samas ei välista ta, et tahab pärast üheksat kuud Ameerikas edasi õppida mõnes teises riigis, mitte naasta Eestisse. Kohalikust erinev koolisüsteem on üks põhjus, mis peibutas teda praegu oma haridusteed Ameerikas jätkama. «Põnev on see igal juhul,» usub ta. «Kõigepealt püüan sealsesse ellu võimalikult kiiresti sisse elada, eks siis juba näeb, kuidas edasi.»
«Lahkumine on ikka jube raske!» Mõnes mõttes sattus reis mitte just kõige paremale ajale: paar päeva enne pikka lendu kõndis Kristofer põlvevigastuse tõtt veel karkudega. Lennujaama läks ta siiski juba nendeta. «Nüüd on kõik korras,» muigas ta, ise vapralt edasi liibates. Poega lennukile saatma tulnud isa Meelis Pai vaid ohkas: «Emotsionaalselt on selline lahkumine ikka juba raske – ise närvis, poiss närvis. Mul tuli lõpuks lausa pisar silma – tegelikult on ta ju laps alles, kujune-
Nicholas Lacelle, kes veedab siin üheksa kuud ja hakkab õppima Gustav Adolfi gümnaasiumis. «Ta on esimesed kolm kuud meie juures ja elab Kristoferi toas, pärast seda liigub järgmistesse peredesse,» ütleb Meelis. «Üheksa kuu jooksul elavad vahetusõpilased alati kolmes peres. Need on väga tihedad kuud, sest Rotary eesmärk on pakkuda neile nii palju tegevust, et keegi ei tunneks igavust. Üheksa kuud võõrsil muudab noori, see aeg õpetab mõistma, kuidas erinevad ühiskonna-, kultuuri- ja perekonnamudelid toimivad.»
Sellist võimalust tasub kindlasti kasutada
Sõpruskond (pildil vasakult: Karl Aleksius, Aleksander Aavik, Kristofer Pai ja Mart Kaasik) on aastaks küll ühe liikme võrra vaesem, seda huvitavam saab aga olema taaskohtumine. Teet Malsroos misjärgus. Aga eks see ole kõigile vanematele äärmiselt raske, kui laps ära läheb, tema arengule teeb see aga vaid head. Pealegi – mis seal salata, ükskord tuleb temast ju ikka lahti lasta.» Meelis, kes on olnud Rotary Tallinna vanalinna klubi noorsoovahetaja, kõneleb, et Eestist on klubi kaudu peaaegu igal aastal vahetusõpilasi mujale maailma läinud: «Ligi 300 meie noort on selles programmis aastate jooksul osalenud, vastu oleme võtnud mujalt maailmast 80 noort. Üldse läheb Rotary klubi kaudu igal aastal vahetusõpilaseks 8000 noort 82 riigist.»
Rotary kaudu õppima Rotary klubi noorsoovahetuse programm pole vaid klubiliikmete lastele mõeldud, see on avatud kõigile noortele. Aasta varem septembris peab õppur tegema avalduse kohalikule Rotary klubile, pakkudes välja kolm riiki, kuhu ta sooviks õppima minna. Siis kutsutakse noor vestlusele – tuleb ju veenduda, et mineja on hakkaja ja tubli – ning pärast vestlust tehakse otsus.
Nüüd, kui Kristofer võttis suuna Ameerikasse, ei jää tema tuba Tallinnas tühjaks. Sel nädalal saabub Eestisse vahetusõpilane Michiganist, 17aastane
Nii noor, kui möödunud nädalal 16aastaseks saanud Kristofer, vahetusõpilaseks kippujad tavaliselt pole, enamasti minnakse gümnaasiumiõpingute keskel. «Kogu noorsoovahetuse programm on Rotary klubi kontrolli all: klubi maksab õpilasele taskuraha, telefoniarve ja õppevahendid,» loetleb Meelis. «Pere, kes vastu võtab, hoolitseb toitmise-katmise eest.» Tema sõnul pole noorsoovahetuse programm kaugelt mitte vaid klubiliikmete lastele mõeldud, see on avatud kõigile noortele. «Juba septembris aasta varem tuleb teha avaldus kohalikule Rotary klubile, pakkuda välja kolm riiki, kuhu õppima minna tahad ja siis kutsutakse noor vestlusele – tuleb ju veenduda, et mineja on hakkaja ja tubli – ning pärast vestlust tehakse otsus. «Siiani on kõik, kes on avaldanud soovi klubi kaudu mujale õppima minna, üheksaks kuuks välismaale ka läinud,» märgib Meelis. «Kui keegi ära kukub, siis pigem sellepärast, et eks vanemate kulu seoses lapse vahetusaastaga on ka suur: lennupiletid, kindlustus, viisa, taskuraha lapsele, ka on alati õppetsükli lõpus Euroopa-reis, mille maksavad kinni lapsevanemad. Teisalt on see lapsele väga suur võimalus, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada.»
TULE TREENINGUTELE! VĂ•RKPALL TĂœTARLASTELE
OODATUD ON TĂœTARLAPSED: vanuses 7–15 eluaastat TREENINGUD TOIMUVAD: Tallinna HumanitaargĂźmnaasiumis (Koidu 97)
2014/2015 Ă•PPEAASTAL VĂ•ETAKSE VASTU Ă•PILASI JĂ„RGMISTELE ERIALADELE:
3 a.
VĂ•IMLEMINE
PĂľhikooli baasil
ILUVĂ•IMLEMINE RĂœHMAVĂ•IMELMINE TANTSULINE VĂ•IMLEMINE
Mehhatroonik Sþiduautotehnik Automaatik MetallitÜÜtleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel tÜÜtaja Keevitaja Mßßja rþivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist
OODATUD ON TĂœTARLAPSED: vanuses 4–12 eluaastat TREENINGUD TOIMUVAD: Tallinna Laagna GĂźmnaasiumis (Vikerlase 16)
Keskkooli baasil
JĂ„TKUB VASTUVĂ•TT
UJUMINE ALLVEEUJUMINE
OODATUD ON LAPSED VANUSES: vanuses 6–12 eluaastat TREENINGUD TOIMUVAD: Tallinna Laagna Gßmnaasiumi ujulas (Vikerlase 16) Tallinnas Arte Gßmnaasiumi ujulas (Ed. Vilde tee 62)
REGISTREERIMINE JA INFORMATSIOON:
Mehhatroonik Robotitehnik (jätkuþpe) Kßlmamehaanik Sþiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilþikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli tÜÜtlemispinkidel tÜÜtaja (jätkuþpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Meisterjuuksur (jätkuþpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuþpe) ** Sisustustekstiilide þmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Sþidukikere- ja värvitÜÜde meister (jätkuþpe) * Mßßja rþivaalal * Mßßgikonsultant * kaugþpe ** þhtuneþpe Soovijatele koht renoveeritud þpilaskodus.
Kristjan Palusalu Spordiklubis/Palusalu Spordikool telefonil +372 509 2127 info@palusaluklubi.eu, marevooglaid@gmail.com, www.palusaluklubi.eu Palusalu Spordikool omab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba.
Tallinna PolĂźtehnikum
3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a. 2,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 1,5 a. 0,5 a. 2 a. 9 kuud 0,5 a 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2,0 a. 0,5 a.
TASEMEL KUTSEHARIDUS
MĂ•TLE! OTSUSTA! KIIRUSTA!
Tuleviku tehnikaharidus Tallinna PolĂźtehnikumist
3,5 a. 3 a. 3,5 a.
00 -+0$ +$$(' 020-- 0.7"& %-+ 1
Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee
55*,0 *" % 0& " 0$((%"+,1
+ 0.7 , $ " + % . % , + . +,-0
0 0 0 0 0 0 0 44 0 0 0 0 0
Keskhariduse baasil erialadele jätkub dokumentide vastuvþtt kuni 19. augustini
Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu vþimalus KoostÜÜprogrammid mitmete kþrgkoolidega
Trßkitehnoloogia eesti keeles Multimeedium (veebispetsialist) eesti keeles Fotograafia eesti keeles Elektrik eesti vþi vene keeles IT sßsteemide spetsialist eesti vþi vene keeles Trßkiste järeltÜÜtlusseadmete operaator eesti keeles Elektriseadmete koostaja eesti vþi vene keeles Jaotusvþrgu elektrik eesti keeles
Vastuvþtt ßksikutele vabadele kohtadele pþhihariduse baasil erialadele kuni 19. augustini Värskeim info kodulehelt: www.tptlive.ee vþi telefonil 6103 623
Elektrik eesti vĂľi vene keeles Automaatik eesti vĂľi vene keeles Elektroonikaseadmete koostaja eesti keeles Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist eesti keeles
0
. %"$ "' 0) !& &66 %"0. %&"+, &"'
0 3
/// !",-+$((%
. + $-%,0 "",0 %,+020 % $,*"$ 00 ( *,0 (*'020$ +$$('' , !'"$ 0%-$$+ )) 00 %+ 0 5*' 020 !",-+.""&"+,% #
Ametikool
15
Teisipäev, 12. august 2014
Ameti õppimiseks on ennekõike vaja huvi ja tahtmist Kas tunned kedagi, kes tunneb kedagi, kel põhikool lõpetamata, ehkki vanuse järgi võiks juba gümnaasium või ülikoolgi läbi olla, kutsekoolist rääkimata? Küllap ikka – põhikoolist väljalangemine pole paraku haruldane. Mis saab aga edasi? ANN SALU leht@ohtuleht.ee
Tihtilugu haridustee sinnapaika jääbki: aastad aina lähevad, üha piinlikum – ja muidugi ka raskem – on ennast kokku võtta, mõne kooli uksest sisse astuda ja uurida, millised on võimalused oma õpinguid jätkata, milliseid erialasid oleks ka selle kasina haridusega võimalik kutsekoolis õppida või kuidas üldse oleks mõistlik oma eluga edasi minna.
«Kaua sa ikka tšillid ja hängid!» Alguses, vahetult pärast koolist väljalangemist, võib meri muidugi põlvini olla, vähemalt näiliselt. Tegelikkuseski võib ootamatult sülle kukkunud vabadus olla nauditav:
Veel pole hilja! Dokumentide vastuvõtt on koolides praeguseks enamjaolt lõppenud, aga siiski tasub koolide kodulehekülgi uurida ja kuulutusi jälgida: mõnes koolis võib olla ka täiendav vastuvõtt – ehk mõni eriala sobib. Kui ei, on terve aasta aega koolide kodulehekülgi sirvida ja tulevikuplaane teha, vahepeal aga ehk ka mõne lühemal koolitusel või kursusel osaleda. Üks on kindel: kes ise oma eluga edasi minna tahab, leiab selleks ka võimaluse, olgu minevik milline tahes.
ei mingeid hommikusi tõusmisi, ei mingeid kodutöid, ei mingeid tänitavaid õpetajaid. Rahulolematud vanemad ja nende epistlilugemine ilmselt siiski jääb, sellest pole pääsu – aga väljalangenu on selle aja peale ammu omandanud oskuse see jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta. Ajapikku asjad aga muutuvad. Tööd on nii napi haridusega keeruline saada, igasuguse sissetulekuta on keeruline elada – ja ehk hakkab lõpuks igavgi. «Kaua sa ikka tšillid ja hängid,» muigab mõrult Lauri (22). «Raha pole, tuleb vanemate kaela peal elada ja muidugi nende lõppematuid loenguid kuulata. Pealegi – minu vanuses kuuled ju siit-sealt juba, kuhu kunagised klassikaaslased on jõudnud, mida saavutanud. Ega ei ole just kõige
Ametikoolides on palju erialasid, kuhu võetakse vastu ka põhihariduseta noori. Enamgi veel – õppima tulemise eest makstakse mõnikord pealegi.
parem tunne. Aga no ma ei hakka ju ukse tagant ukse taha käima ja manguma, et mõni kool mu kõigele vaatamata vastu võtaks.» Lauri pole justkui kuulnudki (loe: pole huvi tundnud), et tegelikult on ametikoolides palju erialasid, kuhu võetakse vastu ka põhihariduseta noori. Enamgi veel – õppima tulemise eest makstakse vahel pealegi.
Tasub end kokku võtta Tartu kutsehariduskeskuses näiteks on mittetöötavate noorte projekt, mille raames tänavu said aasta kestnud ametiõpingute järel paberi taskusse viis abikokka ja kaks autohooldusspetsialisti. Nii kiiresti amet selge, võiks nüüd küsida. Kooli karjäärinõustaja Piret Aruniit on seda põhjendades öelnud: «Aastaseks õpinguks on noortel ennast kergem motiveerida. Kellele õppi-
mine meeldima hakkab, saab jätkata pikemal õppekaval.» Koos mulluste lõpetajatega on projekt „Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal” koolitanud ja tööle aidanud 15 noort. Tänavu suvel pakuti mittetöötavatele ja ka põhihariduseta noortele võimalust asuda õppima lühikesel abikoka, toateenija ja autohooldusspetsialisti õppekaval. Lisaks koolitusele on võimalik saada stipendiumit ja sõidutoetusi ning töölesaamist abistavaid koolitusi, näiteks CV ja motivatsioonikirja koostamine. Õppimisvõimalusi pakuvad ametikoolid nii põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanuile kui ka neile, kelle koolitee liiga vara katki on jäänud. Ehk oleks aeg võimalusest kinni haarata?
Neile, kes mõtlevad suurelt ja näevad kaugemale!
ebs
Ülikoolide ärinduse ja halduse valdkonna lõpetajate keskmised sissetulekud*
Estonian Business School www.ebs.ee EBS EBS
TTÜ TTÜ
EMTA EMTA
TÜ TÜ
TLÜ TLÜ
EMÜ EMÜ
*Statistikaamet, „Edukus tööturul“, 2013
le e t a j a g l a d u g n i n Tree le e t u n d u õ j i s a d e ja vanuses 4–17
! a n ä t a b u j u t i Li
a j d r u m e n i a Ole l ! s a r r o k u igas ol Treenin
il. r b m e t p e s . 8 gud algavad
aastast 1959