Enne tõsiste külmade saabu mist tuleb tingimata üle vaa data kodu vihmasüsteem: kas vihmaveerennid ja -torud on terved ega roosteta, kas renni de kalle on õiges suunas ja pii sav, kas vesi pääseb torudes takistusteta voolama ja kõik ühendused peavad vett?
Eriti oluline on see siis, kui maja on suurte puude all, aga ka lagedale võib tuul sügisel puulehti keerutada ja need võivad vihmaveerenni pidama jääda. Veevooluga võivad le hed sattud vihmaveetorru ja selle ummistada.
Kui rennid-torud on lehti täis ja jäävad puhastamata, võib jäätuv lehesodi toru või selle ühendused lõhkuda. Ke vadiste suurte vihmade ajal hakkab aga vesi, mis ei saa rennis vabalt voolata, alla val guma üle renniääre ja võib nii rikkuda maja fassaadi. Et nii ei juhtuks, tasub sügisel ka suu rema saju ajal teha tiir ümber maja ja veenduda, et vihma süsteem toimib laitmatult.
IA MIHKELSPole vahet, kas majal on lamevõi viilkatus – tähtis on, et see oleks korralikult soojustatud. Kehvalt soojustatud või üldse soojustamata jäetud katuse kaudu lahkub majast enamik toasoojust, sest soojus tõuseb teadupärast ruumis ülespoole. Just see ongi põhjus, miks ka tuste alla tuleb paigaldada vä lisseintest kuni topelt paksem soojustus. Veel on aega kodu soojapidavamaks muuta!
OHTULEHT.EEPuitfassaad on vastupi dav ja silmale soe valik, mis annab majale ilme ja iseloomu. Kuidas aga lei da voodrilaudade tohu tust valikust oma kodule see üks ja õige?
„Kindlasti tuleks teha natu ke eeltööd,“ ütleb Pärnu puidu töötlemisettevõtte Eldur Puit tootmisjuht Alar Kvatš. „Palju sõltub ümbruskonnast: kas ehi tatakse maja linna uuselamu piirkonda, maale põldude kes kele — või hoopis renoveeritak se hoonet mõnes miljööväärtus likus piirkonnas, kus naabriteks on eriprofiilsete puitdetailidega kaunistatud vanad ja väärikad hooned. Tean, et nii mõnigi klient on võtnud aega ja jalutanud möö da puitmajarajoone, et leida en dale sobivaim lahendus, teised jälle on majaremonti kaasanud arhitekti, kes määrab hoonele sobivad profiilid ja värvitoonid — just värvid annavad hoone ül dilmele viimase lihvi.“
Tootmisjuht märgib, et ins piratsiooni võib saada ka Eldur Puidu kodulehelt — 1988. aas tast tegutsenud ettevõttel on ga leriisse kogunenud hulk huvita vaid näidiseid.
Profiilivariante tohutult palju
„Esimene valik, mis puitvoo dri puhul tuleb teha, on voodri laua laius ja profiil,“ räägib El dur Puidu müügijuht Tanel Tilk. „Kui ehitatakse uut hoonet, on valik vabam, aga kui käsil on puit maja fassaadi renoveerimine, tu leb kõigepealt välja selgitada, kas tegu võib olla muinsuskaitse vööndi või miljööväärtusliku piir konnaga, kus tavaliselt tuleb vä lisvoodrilaud asendada samasu gusega, mis majal algselt oli. Sel juhul on ka variant, et kogu fas saadi ei pea välja vahetama: pii savalt heas korras vanu voodri laudu saab pärast puhastamist uuesti kasutada.“
Müügijuht märgib, et kuna Eldur Puidu tootevalikus on suur hulk profiile, mis on tehtud täp
Erinevad puidu töötlemise viisid kait sevad puitu ja pikendavad selle elu iga.
HARJAMINE. Puit saab rustikaalse vanutatud ilme ja puusüü kordumatu muster tõuseb paremini esile. Mehaa nilise harjamisega eemaldatakse pindmine maltspuidukiht. Vanutatud laud sobib kasutamiseks nii sise- kui ka välitingimustes.
Viimistlemiseks võib kasutada kõi ki puitpindadele sobivaid värve, peit se, õlisid ja vahasid. Peale visuaalse efekti kaasneb harjamisega veel üks eelis: olulisel määral paranevad ka puidu nakkeomadused. Seeläbi pike neb tunduvalt värvikihi eluiga ja vä heneb puitpindade hooldusvajadus.
145 mm laiune voodrilaud katab seinas 135 mm.“
Kui lauavalikule mingeid pii ranguid seatud pole, annab suu rematel seinapindadel visuaal selt parema tulemuse laiem vood rilaud.
susega välisvoodrilauda,“ ütleb Eldur Puidu müügijuht Tanel Tilk. „Tellida saab ka paksemaid, aga sel juhul on ka hind kallim.“
Mikrorihveldatud välis voodrilaud, mis on tööstus likult värvitud.
RIHVELDAMINE. Puidu pind töödel dakse peenelt sooneliseks, et paran dada nakkuvust. Ka see töötlus lisab puidule vastupidavust ning muudab puidu poorid värvile või immutusvahendile vastuvõtliku maks. Rihveldamist kasutatakse eelkõige välitingimustes kasutata va puitmaterjali töötlemiseks. PUUMARKET
selt vanade voodrilaudade näi diste järgi, on tõenäoliselt või malik leida sobiv profiil juba ole masolevate hulgast. Kui aga peaks juhtuma, et sellise profiiliga lau da veel ei ole, siis saab näidistü ki järgi tellida täpselt samasu
gused lauad. Voodrilaua stan dardlaiused on 95 mm, 120 mm, 145 mm, 170 mm ja 195 mm. „Tuleb aga tähele panna, et laius, mida üks laud seinas katab, on seejuures 8—10 mm kitsam,“ ju hendab Tanel Tilk. „Näiteks
Üldiselt kasutatakse horison taalse välisvoodrilauana 145— 195 mm laiust lauda. „Vanade majade välisvoodrilaud võib va hel olla laiemgi, meie laiemad lauad on siiski valdavalt 195 mm, erijuhul 225 mm,“ märgib Eldur Puidu juhataja ja omanik Eldur Tilk. „Päris vanadel majadel võib käsitsi tehtud voodrilaud olla ka 250—300 mm lai, meie paraku 225 millimeetrist laiemat lauda teha ei saa — tööpinkide mõõ dud ei võimalda seda ja ega so bivat toormaterjaligi eriti liigu.“ Populaarseim valik
Mida paksem voodrilaud on, seda parem. Põhjamaiste stan dardite järgi on voodrilaua soo vituslik miinimumpaksus 21 mm. Vanadel majadel on kuni 30 mm paksust voodrilauda. Paksem laud on stabiilsem ja paneb niis kusele paremini vastu.
„Tänapäeval on kuluoptimaal ne toota 18 mm kuni 21 mm pak
„Meie kogemus ütleb, et kõi ge rohkem ostetakse saepinna list voodrilauda, ütleb Puumar keti ostujuht Kristo Teinbas. „Põhjuseks on enamasti tõsiasi, et kareda pinnaga nakkub värv paremini ja tänu sellele on hool dusvälp pikem.“
Tegelikult on nii hööveldatud kui ka saetud pinnal oma eeli sed ja miinused. Kuna saetud pind on poorsem ja imab endas se oluliselt rohkem värvi, kestab kaitsev värvkate kauem. Samas haarab karedam pind endasse ka ümbruses lendleva mustuse ja tolmu, karedat pinda on aga tun duvalt keerulisem puhastada kui siledat. Seetõttu tasub mõelda maja asukohale: näiteks tiheda liiklusega linnatänava ääres või suurte puude läheduses oleks höövelpinnaga laud ehk parem valik, sest seda on lihtsam pu hastada.
Kindlasti tuleks jälgida, et vä lisvoodri paigaldamisel oleks ka sutatava puitmaterjali niiskuse sisaldus alla 18—20%, sest kui vades tõmbub puit kokku.
YIT Eesti hiljutine uuring näitas, et kol mandikule Eesti elanikest valmistab tus ka nende kodu läbimõtlemata planeering. Vastanuid häiris nii asjade hoiustamiseks vajalike panipaikade nappus kui ka küla liste võõrustamist keerukaks tegev ruu mipaigutus.
Üle 500 osalejaga uuringu kohaselt peab 92% inimestest läbimõeldud ja funktsionaalset planeeringut uue kodu ostmisel oluliseks või väga oluliseks. YIT Eesti müügijuhi Eva-Liisa Tamme sõnul eelistab üha rohkem inimesi korterit uusarenduses, sest nende planeeringud on vanadest korteritest oluliselt funktsio naalsemad ning ehitusjärgus korterite planeeringut ja siseviimistlust saab ka enda ootustele sobivamaks kohandada.
„Uute kortermajade projekteerimisel kaaluvad arhitektid läbi kõik elanike ele
mentaarsed vajadused, tänu sellele on uusarenduste korterid üldjuhul märksa parema planeeringuga kui aastakümnete eest hoopis teistsugust elustiili arvesse võttes rajatud kodud,“ selgitas ta. „Mõel dakse läbi, kuhu saaksid elanikud oma eluks vajalikud asjad paigutada, milline ruumipaigutus tagaks võimalikult palju avarust, aga ka piisavalt privaatsust igale pereliikmele, millised nüüdisaegsed la hendused tagaksid ilusa kodu ja muudak sid elu võimalikult mugavaks.“
Kliendi soovi järgi
Tamme kinnitusel kehtib reegel, et mi da varem arendajat oma soovidest-ette panekutest teavitatakse, seda suurema tõenäosusega saab korteri planeeringut kliendi soovide järgi muuta.
„Koduostjad asuvad oma kodu planee
ringut läbi mõtlema sageli veel enne, kui ehitusmeeskond kopa maasse lööb. Hili semas ehitusetapis tehtavad muudatused võivad nõuda juba lõpetatud tööde üm bertegemist ja osutuda seetõttu kuluka maks või halvemal juhul teostamatuks,“ kirjeldas Tamme. „Paljud ostjad on võtnud eelmistest puudustega kodudest kaasa hulgaliselt ootusi uuele kodule. Seetõttu oskavad nad valmiva kodu plaani põhjali kult läbi mõelda — panipaikade ja kappi de asukohtadest valgustusskeemi ja elektrilahendusteni välja. Sellise selge vi siooni toel saab kaardistada kõik uue ko du ideaalseks planeeringuks vajalikud muudatused.“
Kõige sagedamini tahetakse muuta just korteri elektri- ja valguslahendust, näiteks pistikupesade ja lülitite asukohta, samuti nende arvu, teab müügijuht. „Igal
inimesel on kujunenud omad harjumused ja eelistused, mis võivad nõuda arendaja pakutud lahendusest erinevat lähene mist. Näiteks kolmetoalise korteri puhul mängib elektri- ja valgustuslahenduse juures olulist rolli see, kas teine maga mistuba võetakse kasutusele töö- või las tetoana. Kui tuba saab lastele, siis võib näiteks seinalampide paigutus erineda märkimisväärselt sellest, kas toas hakkab elama üks või kaks põngerjat.“
Igaühel oma eelistus
Tavaliselt mõtlevad pered aegsasti lä bi ka selle, millise paigutusega köögi mööblit nad eelistavad — nii saab tagada, et valitud köögilahenduse paigaldamine nõuab võimalikult vähe täiendavaid toruja elektritöid. Tamme sõnul on see järel turult kortereid ostes üks suurimaid prob
leeme: eelmiste elanike arusaam maitse kast ja funktsionaalsest sisekujundusest ei klapi koduostja nägemusega, selle üm bertegemine nõuab aga väga suuri lisain vesteeringuid.
„Paljud YITi kliendid on toonud näi teid ideaalse asukohaga vanadest korte ritest, mis on jäänud ostmata, sest eelmi ne omanik oli selle liiga omanäoliseks kujundanud,“ kirjeldab müügijuht. „Pla neerimisjärgus korterit ostes saab aga tu levane koduomanik valida tavaliselt mit me sisustuspaketi vahel ning teha vaja dusel oma maitse järgi asendusi seina värvis, pistikupesade-lülitite, keraamiliste plaatide, parketi, liistude ja siseuste too nivalikus. Nii saab korteriomanik olla kin del, et korter pakub silmailu ja mõnusat olemist nii sisse kolides kui ka aastate pärast.“
IA MIHKELSKristiine linnaosa roheluses peidab end valgusest tulvil kodu, kus põlvkondadevahelist sidet hoitakse lapsepõlvest tuttavale krundile kerkinud uues majas, mis valendab kesk sireleid ja õunapuid.
„Samal krundil kõrvalmajas asus minu vanaisa kodu. Vanaisa tegi kinnistu pooleks, tekkisid kaks 600ruutmeetrist krunti. Kui sai selgeks, et me saame siia kodu luua, hakkas projekt peagi füüsilist kuju võtma,“ meenutab peremees Indrek lapsepõlveradadele naasmise lugu.
Et nii Indrek kui ka perenaine Maret kasvasid üles oma aiaga majas, oli sarnane kodu nende unistuseks. Enne projekti tellimist tuli aga teha nii mõnedki strateegilised otsused.
Alguses oli pererahval soov bauroc-plokkidest kodu kerkimisel ka ise käed külge panna, ent müüriladumine jäi siiski professionaalide hooleks – Indrek adus, et ehitajal oli oma tööjärg ja ta oleks neid pigem seganud: „Kuigi hakkama oleks ma kindlasti saanud, garaažiehitusel bauroc-plokke ladudes sain tööst maitse suhu ja kindluse, et nii on tegelikult lihtne ehitada.“
Siiski sai pererahvas maja valmimisse oma panuse anda – koos isa ja vanaisaga freesis Indrek uue kodu elektrikaablitele sooned. „See töö sai õnneks kergesti valmis, sest baurocisse on lihtne süvistada, kui õigeid tööriistu kasutada,“ räägib ta.
Ehitus vältas natuke üle poole aasta, suure osa sellest võtsid sisetööd. „Esimese korruse müürid kerkisid nädalaga – seegi näitab sellest materjalist ehitamise mugavust,“ kiidab Indrek. „Lisaks on baurocist kodu õhutihe –esimeses projektis ei olnud meil ette nähtud sundventilatsiooniagregaati, sisse kolides selgus, et see on vajalik. Nii tegime garantiiaja lõpus parandused, nüüd jätkub ka suuremat seltskonda võõrustades toas värsket õhku.“
Kodu projekteerimisel tulid appi Erik Karjus ja Kristjan Virma, samuti jätkub pererahval kiidusõnu sisearhitekt Kard Männilile,
kes mõtles kaasa üldise arhitektuurse kontseptsiooni loomisel, pakkus välja alternatiivse lahenduse teise korruse ruumiplaanile, disainis trepilahenduse ja andis nõu akende paigutuse ja nende proportsioonide kohta.
Kodu esimeselt korruselt leiab köögiga ühendatud elutoa, vannitoa, sauna ja abiruumid. „Esiku kõrvale jääb aga tambur, mille taga on suur katlamaja,“ juhendab peremees Indrek avaras kodus ekskursiooni. „Ja algusest peale teadsime, et vajame mahukat riiulitega panipaika.“ (Olgu öeldud, et esialgses projektis oli projekteerija panipaiga ruutmeetreid paika pannes selle kogemata suisa eraldi toaks nimetanud – ruumi mõõtmed andsid selleks tiitliks mõõdud välja küll.)
„Kui hakkasime kodu planeerima, siis teadsime, et liiga suurt maja me ei soovi, samuti pani hoone mõõtmed paika krundi kuju, suurus ja ehitusalane pind,“ kirjeldab Indrek.
„Samuti arvestasime ilmakaartega – soovisime, et kodu oleks valgusküllane ja helge, seega on elutoal suured aknad ja tegime hoone erinevatesse külgedesse kaks terrassi, et saaksime osa nii hommiku-, päeva- kui ka õhtupäikesest,“ täiendab Maret.
Elutoadiivanil oma aiast pärit värskelt pressitud pirnimahla rüübates uitab pilk läbi suurte akende avarale terrassile. „Meil on hoov tõesti toa pikendus, juunis me toas ei söönudki,“ räägib Maret, et hoonele lisamõõdet andev terrass on usinas kasutuses.
Teisel korrusel on oma loogilise koha leidnud teine vannituba ja magamistoad – üks mõlemale lapsele ja üks vanematele.
„Igaühel peab oma tuba ja õppimiseks oma laud olema,“ teab Indrek. „Ainuke ruum, millest kevadise kodusõppimise ajal pisut puudust tundsin, on eraldi kabinet, aga eks see on mõttekoht tulevikuks.“
Tõsi ta on – õige kodu ei saa kunagi päris valmis. Sellest hoolimata on tunda, et hoone on heas mõttes sisse elatud, asjad on leidnud oma loogilise paiga ning sisekujunduslahendused on ühteaegu efektsed ja mugavad.
„Tegelikult elame siin juba 13 aastat,“ muigab Maret. „Lastetubades oleme jõudnud juba remontigi teha ja trepihalli oleme ümber kujundanud.“
Hoone on ka külalise pilguga hinnates ajale igati hästi vastu pidanud – seda nii välisviimistluse kui ka ajatu sisearhitektuurse lahenduse poolest – võib uskuda, et valgeks krohvitud kodu püsib sama kaunina ka järgmised aastakümned.
• Maja on ehitatud bauroc-plokkidest –see materjal võimaldab kiiresti ehitada ja on energiasäästlik ning püsib ajas.
• Hoonet köetakse pelletitega oma katlamajast, põrandaküte on pererahva kinnitusel optimaalne ja toimiv lahendus.
„Soovisime ehitada materjalist, mis ajas kestab,“ teab Indrek. „Otsisime midagi sellist, mis sobiks siinse piirkonnaga ja vanaisa majaga, soovisime fungilikku stiili,“ täiendab Maret.
Nii langes kaalukauss kivimaja kasuks – vaatamata esialgsele kartusele, et kivimaja ehitamine võib kulukaks osutuda, ei tundunud kiired odavlahendused pikas perspektiivis mõistlikud – otsus tehti bauroci kasuks.
• Kokku on hoones 150 m2 pinda, millest alumisel korrusel 80 m2
Oktoobrikuus langes kinnisvaratehingute arv kõikjal Eestis, hinnad aga pöörasid tõusule Oktoobris tehti Eestis elukondliku kinnisvara ga kokku 2306 tehingut, mis on 10,7% vähem kui septembris. Korteritega tehti 1780 kinnisvarate hingut, mis on 9,5% vähem kui septembris, kesk mine ruutmeetri mediaanhind tõusis samal ajal aga 5% — 2028 euroni, analüüsib kinnisvarabüroo Uus Maa maa-ameti statistikat.
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Kristofer Orupõllu sõnul on tehingute vähenemise taga inimeste kindlustunde langus.
„Kinnisvara ostuplaane ei jäeta ebakindlusest päris ära, aga need lükatakse edasi, jäädes loot ma olukorra selginemisele ja hindade langusele. Kuigi tehingute arv poole aasta vaates väheneb, siis üldise inflatsiooni mõjul suuremat hinnalan gust oodata pole,“ rääkis Orupõld. „Kui kodu on vaja kiirelt müüa, siis tuleks huvi tekitamiseks hinda alandada. Aga pikas plaanis on vähetõe näoline, et hinnad alla 2021. aasta taseme kuku vad.“
Tallinnas tehti oktoobris 697 korteritehingut, mis on 1,1% vähem kui septembris. Korteri ruut meetri mediaanhind tõusis pealinnas kuuga 4,2% 2869 euroni. Tartu korteritehingute arv langes kuuga 41,6%, kuid mediaanhind tõusis 8,7% 2200 euroni. Pärnu korteritehingute arv tõusis sep tembriga võrreldes 34,5% ning mediaanhind 4,4% 1925 euroni. Narvas langes korteritehingute arv kuuga 33,8% ning mediaanhind 6,3% 487 eu ro peale.
Eramutega tehti oktoobris 373 tehingut, mis on 13,5% vähem kui septembris. Majatehingute keskmine mediaanhind tõusis kuuga 21%, 75 000 euroni. Tallinnas oli oktoobris eramaja mediaan hind 347 500, Tartus 113 400, Pärnus 160 000 ja Narvas 9500 eurot.
Oktoobris tehti Eestis elamumaa kruntidega 153 tehingut, mis on 26,4% vähem kui varasemal kuul. Elamukruntide ruutmeetri mediaanhind tõu sis selle ajaga 12,2%, 10,48 euroni. OHTULEHT.EE
ia.mihkels@ohtuleht.ee
Ilmateade ütleb, et püsi vamad miinuskraadid ja esimene lumi ei ole enam mägede taga, see aga tähendab vajadust olla valmis libeduse tõr jeks — et kodutreppidelaiaradadel ning teedeltänavatel saaks turvali selt kõndida, mitte kae lamurdvate piruettide saatel kindlamat tal laalust otsida.
Majaomanikel on viimane aeg kanda hoolt selle eest, et kõik li bedusetõrjeks vajalik oleks ole mas ja õigesti hoiustatud: mis tahes puistematerjalist on ju vä he abi, kui see läbivettinuna kül makraadide käes jäätub.
Mõtle paar sammu ette
Mahuti libeduse tõrjumiseks valitud puistematerjaliga peaks olema korralikult suletav ja asu ma kohas, kus on vihma ja lume eest kaitstud. Majaomanikel tu leks aga arvestada ka sellega, et mõnikord võib hommik üllata da öösel tekkinud kiilasjääga, mis muudab liuväljaks nii välis trepid kui ka raja libedusest päästva anumani — seepärast peaks väike puistematerjali va ru olema käepärast välisukse lä heduses.
Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav Lähtu valt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemu sest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi isekujunduse eripära Meilt avatud, põskpuu metega, peitsitud iireteks on treitud sõrmsoonega käsipuu
ame kombinee Lisaks puidule on klaasi ja metalli, mis ja omanäoliseks valgustusel on samuti saab tuua esile samas tõsta ka selle soovitav ette pla paigaldust
Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahenduste na pakume puit-metalltala, keerd- ja välitin gimustesse mõeldud treppe Trepi omanäo liseks muutmisel pakume laias variatsioonis viimistlusvõimalusi ja piirete erinevad
Aeg on keeruline ja kok ku tasub hoida kõikjalt, kust vähegi saab, ometi ei tähenda see, et näiteks vannitoaremonti saaks lõputult edasi lükata. Sa geli annab ka lihtsate nippidega anda ajastarust ruumile õdusam väljanägemine.
Vannituba on üks neid paiku, kus remonti lõputult edasi lüka ta ei anna, sest ruum, mis ideaa lis peaks pakkuma mõnusat lõõ gastust ja turgutust, hakkab päe vinäinuna lõpuks hoopis tuju rikkuma, tõdeb K-rauta siseku jundaja Aleksandra Tšufarina, jagades soovitusi, kuidas võima likult väikeste kuludega ruumi le uus ilme anda.
Keraamiliste seinaplaatide väl javahetamine on mahukas ja kal lis töö, mis eeldab oskusi ja ko gemust. See on kindlasti üks põh jus, miks üha enam otsustatak se keraamiliste plaatide värvimi se kasuks: see töö nõuab enne kõike kannatlikkust ja tahtmist — millest entusiastlikel isetegi jatel enamasti puudust pole. Puhasta, karesta, krundi
Enne värvimist tuleb plaadid korralikult puhtaks pesta, see järel pisut karestada ja siis krun tida. Kui tavalist seina värvides võib kruntimise vahele jätta, siis keraamilise plaadi värvimise eel
tuleb seda kindlasti teha. Seejä rel saab asuda värvima. Valida tuleb spetsiaalne värv, mis ongi mõeldud vannitubades vastu pi dama. Värvi tuleb peale kanda kaks-kolm kihti ja lasta igal ki hil korralikult kuivada. Info kui vamisaja kohta on kirjas värvi purgil, aga aega võiks anda ise gi pisut rohkem, sest kui ülearu kiirustada, võib juhtuda, et tu leb taas nullist alustada. Lõpuks võiks värvi spetsiaalse lakiga üle tõmmata, et tulemus oleks veel vastupidavam.
Uus ilme vuukidega
Kui plaadid vahetamist-vär vimist ei vajagi, saab vannitoa le uue ilme anda vuukidega. Kui vuugid on määrdunud, neis on auke ja täkkeid, võib vuugisisu eemaldada ja asendada. Kui need on aga korralikud, siis tasub tea da, et ka vuuke saab värvida. Ta vapäraselt on vuugid neutraal selt heledad või seinaga sama värvi, kui aga valida kontrastsed vuugid, näiteks valge plaadi juur de tumehallid vm, omandab van nituba kohe täiesti uue ilme.
Kui põrandaküte toimib ja niis kuskahjustusi pole, siis ei pea van nitoas põrandat üles võtma — ka selle saab üle värvida. Kui aga plaadid on katki või lihtsalt ei meeldi enam, on alternatiiviks veekindel mikrotsement või libi
semiskindel ja vastupidav rullma terjal. Need mõlemad võib panna otse olemasoleva põranda peale. Loobu võimalusel ripplaest
Aastakümneid on olnud kom beks paigaldada vannituppa ripp lagi. Kui selle all on hädavajali kud tehnoseadmed, siis pole mõistlik ripplaest loobuda, kui aga saab seda teha, on see hea võimalus ruumi avardada. Van nitoa lae võib värvida heledaks või kontrastselt tumedaks, aga sellele võib paigaldada ka õdu sust loova laudise, viimane tu leb siis niiskuskindlaks vahata da või lakkida. Laelauad võiksid olla avaruse huvides pigem laiad kui kitsad, värvidest on moes na turaalse puidu toon, aga laua võib ka valgeks toonida.
Alati pole säästuremont siis ki hea lahendus. Kui vannituba hallitab, on selge, et hüdroiso latsiooniga on miski viltu — siis pole mõtet seinu tuunima haka ta. Sel juhul tulebki plaadid ma ha võtta ja alustada algusest: puhtast ja kuivast seinast ning sellele kantud korralikust hüd roisolatsioonist. Ka tehnosüs teemid ja sanitaartehnika pole hea säästmise koht — kvaliteet sete toodete sooduspakkumisi tasub muidugi jahtida, aga liht salt odavad alternatiivid võivad kokkuvõttes kulukamaks kuju neda. IA MIHKELS
Praegu on õige aeg üle vaa data ka luuad-harjad, lumelabi dad ja jäärauad — et talv ei saaks taas kord ootamatult üllatada. Jäärauast saab eriti hea abimees talve edenedes, siis, kui maja trepile, sissesõiduteele või vä ravaesisele on kinnitrambitud lume korduvast sulamisest-jää tumisest tekkinud paks jääkiht. Mida rohkem õnnestub seda soojematel päevadel lahti lõh kuda, seda kiiremini suudab päi ke tänava ja hoovipealsed käi guteed puhtaks sulatada.
Kauplustest leiab ka keemi lisi jääsulatusvahendeid — need eraldavad töödeldava pinnaga kokku puutudes soojust ja su latavad nii jääkihti. Selliste va hendite kasutamine võib olla lahendus ennekõike eakamate le ja füüsiliselt nõrgematele ini mestele, kellele jäärauaga as keldamine üle jõu käib. Kes aga keemiat oma koduaias kasuta da ei taha, sel tasuks olla lume koristusega hoolas: kui trepid ja käidavamad aiateed värskelt sadanud lumest kohe puhasta da, enne kui see kinni tallatak se, ei saagi külmaga jäätuvat paksu lumekihti tekkida.
Graniidipuru aitab säästa
Hästi sobib libeduse tõrjeks graniit- ehk liivatamiskillustik, mille terad on teede-radade ka restamiseks sobivalt kandilised ja nurgelised. Kauplustes müü
Aastakümneid kasutati libeduse tõrjeks ennekõike liiva, mida aga enam eriti ei soovitata, sest võrreldes muude puistemater jalidega, on sel õige mitu miinust. Liiv kleepub paratamatult jalatsite külge ja nii jõuab seda õige ohtralt ka esikusse ja tuppagi. Pealegi hakkab talv läbi hoolsalt liivatatud radadel liiv kevadel kuivama ja tolmama ning seda paksu liivakihti koristada on üsna tülikas. Muidugi võib ootamatult üllatanud libe duse korral puistata trepile või aiarajale turvalisuse tagamiseks mõne peo täie liiva, aga püsivaks libedusetõrjeks oleks mõistlik varuda muid puiste materjale.
Ahiküttega eramute eakamad elanikud on harjunud kasutama libeduse tõrjeks tuhka. Paraku ei saa sedagi tõhususe seisukohalt just parimaks lahenduseks pidada, rääkimata sellest, et tuhk rikub jalanõusid ning taldade külge kleepudes jätab esikupõranda jäljekirjaliseks, tekitades vajaduse sageli koristada. Kui olete sattunud kusagil kõndima tuhaga üle puistatud teel, tasub saapad pärast leige vee ja käsnaga hoolikalt puhastada.
Kahtlemata on sool tõhus libedusetõrjuja, sest sula tab kiiresti jää, oluliseks miinuseks on aga tõsiasi, et loodusele on see kahjulik. Ainult aiateedel soola kuidagi hoida ei saa, paratamatult jõuab see ka näiteks teeraja kõrval olevasse peenrasse ning võib seal hävitada hoolikalt kasvatatud taimed, ka kipub sool lõhku ma treppe ja sillutisekive ning jätab jalatsitele inetud soolarandid, mille mahapesemine on tülikas, rääkimata sellest, et pikema aja jooksul kahjustab sool ka jalanõude materjali.
gil olev liivatamiskillustik on tavaliselt kaljust või kruusaki vist purustatud, sõelutud ja kui vatatud kivimaterjal, mille tera suurus jääb kahe kuni kuue mil limeetri vahele. Selline killus tik ei jookse kevadel sulaveega teeradadelt minema ega lähe kuiva ja tuulise ilmaga lendu. Materjali üks suur pluss on taas kasutus: graniidipuru on keva del lihtne kokku pühkida ja järg miseks talveks hoiule panna. Rusikareegli järgi kulub libedu se tõrjeks kilo liivatamiskillus
tikku viie ruutmeetri kohta: 25ki losest kotitäiest jätkub üldju hul koduõue põhiliste liikumis teede katmiseks.
Kui miinuseid otsida, siis tu leb arvestada, et suuremustri lise tallaga jalatsite mustrikeer dudesse kipuvad graniitkillus tiku teravate servadega tükid kinni jääma — kui selliste jalat sitega pahaaimamatult näiteks puitpõrandal kõndida, võib se da päris tublisti kahjustada.
Ka võib kukkumine — kui gra niidipuru on liiga kasinalt puis
tatud ja juhtute siiski libisema — olla päris valus, kui näiteks kinnastamata käsi tabab killus tikuterasid.
Täiesti naturaalne materjal on ka kergkruus, mida saadak se savi põletades. Kergkruusal on ohtralt kasutamisvõimalu si, muu hulgas sobib see ka li bedusetõrjeks.
Eriliseks muudab materjali see, et õhulise ja kergena jääb
see alati vee peale ujuma. Graniitkillusti ku kasutamisel on sageli prob leemiks, et heit like ilmadega tal vedel vajuvad kil lustikuterad soo jema ilmaga sula vee alla, kui taas külmaks läheb, jää tub neid kattev ve si ja pind võib mõ ne tunniga olla jäl le ülilibe, kui uues ti killustikku ei puis tata. Kergkruus jääb aga sula ajal vee pea le hõljuma — nii jääb see ka pärast sulavee külmumist jää pealmisse kihti, muutes selle karedaks.
Võrreldes graniitkillustiku ga, ei haaku ümarad kergkruu saterad nii hõlpsalt ka saapa talla mustrisse ja isegi kui see juhtub, ei tee nad põrandatele kuigi palju liiga. Kevadel võib kergkruusast liivatamiskillus tiku kokku koguda, aga näiteks aiarajalt võib selle ka lihtsalt kõrval olevatesse peenardesse pühkida, kus see aitab mulla struktuuri parandada.
Igal juhul tasub libeduse tõr jumiseks puistematerjali vali des alati veenduda, kuidas sel le koostisained mõjutavad loo dust ja pinnamaterjale.
Kinnisvara kiire hinnatõus peatus siis, kui inflatsioon alles hakkas hambaid näitama. See lubab prae gust hindade paigalseisu tõlgenda da omamoodi hinnalangusena, leiab 1Partner elamispindade te gevjuht Meelis Ränk.
„Üldine hinnatõus on pöördu matu. Pole mõtet loota, et ühel päeval saame taas poest vorsti osta 2019. aasta hinnaga. Inflatsioon on oma töö teinud, raha on odavam ja selles vaates on odavamad ka kõik asjad, mis maksavad praegu sama hinda kui näiteks eelmisel kevadel,“ nentis Ränk.
Ta märkis, et inimeste ostujõu taastumine saab tulla ainult sisse tulekute suurenemise kaudu. „Ma jandusanalüütikute hinnangul jõua me tänavu talvel selle kriisi kõige sügavamasse auku, kuid mingeid märke kinnisvara nominaalhinna tuntavast langusest ei paista, mõni liiga optimistlikult hinnastatud objekt muutub veidi odavamaks.“
Ränk ütles, et praegune kriis eri neb 2008.–2009. aasta suurest krahhist mitmes mõttes, kuid kin nisvaras mullistumist pole. Isegi kui nõudlus peaks veelgi vähenema, siis arendajate kapitaliseeritus on piisa valt tugev, et keegi oma varusid alla ehitushinna likvideerima ei torma.
„Kinnisvaraturul on praegu palju teadmatust,“ nentis ta. „Silm tasub peal hoida ka suvel plussi jõudnud, praegu üle 2% kerkinud euribori lii kumisel ja selle võimalikul mõjul. Lõpuks läheb nii nagu alati ja ühel päeval jätkab kinnisvara taas kalli nemist.“ IA MIHKELS
Kodus kokkuhoiukohti otsides tasub kõigepealt kriitilise pilguga üle vaadata elektripuhurid, -radiaatorid ja -soojuskiirgurid, soovitavad Eesti Energia asjatundjad. Seni on sedasorti kütteseadmete kasutuselevõtt olnud üsna odav ja kiire lahendus, kuid see toob praegu endaga kaasa ka suured elektriarved. Soojuspump on elektriradiaatori või -puhuriga võrreldes märksa energiasäästlikum ja ka rahakotisõbralikum. Esialgne investeering on soojuspumpa ostes küll suurem, kuid et tulevikus on elektriarved märgatavalt väiksemad, tasub investeering end ka üsna kiiresti ära.
Soojuspumpadest on valida õhk-õhk-, õhk-vesi- või maasoojuspump. Kui on vaja soojendada väiksemat pinda või suurema kodu küttesüsteem — näiteks ahiküte — ei ole külmal ajal kogu kodu kütmiseks piisavalt tõhus, sobib hästi õhk-õhk-soojuspump. Seda soovitatakse hoida jahedal ajal pidevalt sees, sest soojusenergia toodang on suurem kui elektrikulu. Kui aga on juba nii külm, et energiakadu on suurem kui soojuspumba toodang, tuleb säästa soovides kasutada muud kütmisvõimalust.
IA MIHKELSKelder on sajandeid enesestmõistetavalt kuulunud nii Eesti elamute juurde, olgu see siis hoiupaik maja all või suur maakelder taluhoovis. Viimaste aastakümnetega on kelder üha enam oma rolli kaotanud ja veel mõni aeg tagasi võis arvata, et see ongi hääbumisele määratud rajatis: milleks kelder, küsiti – külmikud on ju olemas! Taas kord selgub aga, et kõik tuleb ringiga tagasi.
Alles see oli, kui noorem rahvas ei tahtnud midagi kuulda peenarde tegemisest või moosikeetmisest – see oli miski, millega tegelesid vanavanemad. Märkamatult on hoiakud aga muutunud: jälle on ka noored pered hakanud köögivilja- ja marjaaedu rajama ning ise endale toitu kasvatama. Aina harvem räägitakse, et hoidistamine on mõttetu, pigem kipuvad tulimagusad poemoosid oma võlu kaotama, sest oluliseks märksõnaks on saanud tervislikkus ja üha rohkem arutletakse näiteks selle üle, kuidas hoidiste suhkrusisaldust vähendada.
Isetegemine on jälle moes –aga kõik see kodus kasvatatavhoidistatav-küpsetatav kraam vajab ka korralikku hoiukohta. Vana kelder uues kuues
Nii mõnegi eramu all on omaaegne kelder küll olemas, aga paljudele neist pole ammu enam tähelepanu pööratud. Kas otsida nüüd välja mõni ehitusfirma, kes keldri korda teeks?
Sügis tähendab ettevalmistusi talveks ja tõrgeteta kütteperioodiks.
Kutsu korstnapühkija, kes küttekolded üle vaataks.
Kontrolli, kas suitsuandur (vajadusel ka vinguandur) on töökorras.
Enne esimesi suuri külmi vaata veel kord üle vihmaveerennidkui vesi on sinna pidama jäänud, see jäätub ja on oht, et rasked jäätükid koormavad renne ülemäära ja painutavad need paigast.
Vaata üle katus ja puhasta see prügist. Vajadusel lisa puuduv lumetõke.
Kontrolli üle kõik akna- ja uksetihendid, et sügistuuled majja ei pääseks.
Vaata üle maja fassaad, püüa kõik praod ja mõrad enne talve parandada.
Tee keskküttekatlale hooldus. Õli- ja gaasikateldel tuleb kontrollida üle pihustid ja filtrid.
Koldelõõrid tuleb puhastada tahkekütuse ja pelletkateldel.
Sulge vundamendi tuulutusavad korgi või kaane, mitte villaga.
Suletud avade kaudu ei pääse külma eest pelgupaika otsivad hiired ja rotid majja.
Kui maja on remonditud, ehk mõni juurdeehitus tehtud, keldriaknaid kinni ehitatud vmt, siis pole kindel, et keldri kunagine hea hoiukeskkond on üldse taastatav.
„Keldrita ei pea siiski keegi jääma,“ kinnitab monoliitbetoonist moodulkeldreid ehitava Revonia müügijuht Helar Laur. „Meie nüüdisaegsed moodulkeldrid järgivad vanu keldritraditsioone, neid võib vana maakeldri eeskujul paigaldada taluõuele või sobitada hoopis linnamaja hoovi – ja kui tellija soovib, võime keldrile anda ka täiesti uue rolli.“
Maakelder, nagu nimigi ütleb, asub maa sees – keldrimooduleid ümbritsev pinnas reguleerib hoiuruumi kliimat. Vanadel maakivist keldritel, mida kasutati ennekõike puu- ja köögivilja ning hoidiste säilitamiseks, oli vajalik suurem kokkupuude maapinnaga, et ruumis püsiks headeks hoiutingimusteks vajalik niiskuse tase. Kõike seda on arvestatud ka Revonia moodulkeldrite puhul, hästi läbi mõeldud ehitustehniline lahendus on võimaldanud täielikult säilitada keldri traditsioonilised omadused.
Helar Laur ütleb, et kõige väiksem Revonia kelder, mille inimene endale hoovinurka võiks saada, on õige pisike, vaid
Kelder24 eestvedaja Peeter Pihelgas ütleb, et nemad on lihtsaid plastkeldreid praeguseks vahendanud üle saja. „Tagasiside on olnud ainult positiivne, algul see isegi üllatas,“ märgib ta.
Nagu kelder ikka, paigaldatakse ka plastkelder maa sisse — maapind hoiab aasta läbi vajalikku temperatuuri, et kõik moosid-mahlad ja muud hoidised ning köögiviljad suurema elektrikuluta korralikult säiliksid.
Keldri suuruse saab igaüks valida vastavalt sellele, kui palju kraami on tal vaja sinna ära mahutada. Laius ja kõrgus on kõigil kaks meetrit, pikkused aga poolemeetrise vahega kahest kuni kolme ja poole meetrini. Olemas on ka päris pisike plastkeldri variant mõõtudega 1,5x1,5x1,5m.
Valida on kahe erineva sissepääsuga kelder: kas horisontaalse rõhtluugi või klassikaliselt keldrikünkalt tuttava kaldluugiga, mida saab kasutada juhul, kui on võimalus paigaldada kelder künkanõlva sisse.
„Plastkeldri suurim pluss on täielik veekindlus,“ ütleb Pihelgas.
„Seda saab paigaldada ka väga niiskesse pinnasesse — ja liigniiskus on nii mõneski Eesti nurgas suur probleem. Materjal on toidutööstuse kvaliteediga plast, mis tähendab, et ta võib toiduainetega kokku puutuda, vastav sertifikaat on olemas.“
Paigaldatud saab niisuguse keldri ühe päevaga ja sellega saab ka ise hakkama, kinnitab Pihelgas: „Iga kopamees, kes elus on näiteks
4,5 ruutmeetrine – aga tellida saab ka kas või kümme korda suurema. Igaühel on võimalik valida oma soovidele-vajadustele vastav ruumipaigutus ja otstarve.
„Tellija jaoks on moodulkeldri paigaldus lihtne, sest betooni valada pole vaja. Tavalise hoidistekeldri paigaldamiseks tuleb kaevata auk, täita selle põhi liiva ja killutikuga, mille peale läheb lõpuks geotekstiil,“ kir-
ühe septiku maasse pannud, saab sellega hakkama.“
Komplektis on kaasas tuulutussüsteem, seda paika pannes tuleb jälgida, et mõlemad korstnaotsad oleksid maa seest väljas ja üks kõrgemal kui teine. Olemas on väike õhuklapp, mida reguleerides saab hoida soovikohast sisetemperatuuri.
Mingit muud erilist hooldust peale temperatuuri jälgimise kelder ei vaja. Ruum püsib täiesti kuiv ja hallituskindel. Ühes tükis valatud keldril on sees tugev teraskarkass, mis aitab maapinna survele vastu pidada, komplektis on puitpõrand, kummalgi pool kolm korrust riiuleid, ankurdamiskomplekt, mille abil kelder maa külge fikseeritakse, ventilatsioonitoru, valgustid ja väike mõõdik, mis näitab niiskust ja temperatuuri.
Erinevaks otstarbeks mõeldud keldreid eristatakse Lauri sõnul niiskuse ja temperatuuri tasakaalu järgi. Niiskuse reguleerimiseks kasutatakse erinevaid põrandatüüpe – vastavalt keldri otstarbele on neis rohkem või vähem niiskusavasid. Näiteks veinide säilitamiseks, laagerdamiseks ja hoiustamiseks tavaline maakelder ei sobi, sest veinid vajavad eripäraseid hoiutingimusi. Veinikeldri põhi on valatud betoonist ja spetsiaalsed õhuavad reguleerivad õhu pealevoolu.
kauemgi, on olnud üsna suur, pateadmata ajaks. „Se-
Kelder24
turvalist hoiuruumi, aga on olnud
Pihelgas ütleb, et huvi plastkeldrite vastu, mis tema hinnangul võivad vastu pidada sadakond aastat või kauemgi, on olnud üsna suur, paraku uuel aastal tarne peatub teadmata ajaks. „Seni on keldreid tellitud väga erinevatesse paikadesse alates suvilatestmaakodudest, kus soovitakse rohkem turvalist hoiuruumi, aga on olnud sedagi, et plastkelder projekteeritakse-paigaldatakse uue maja alla juba ehituse käigus,“ märgib ta.
IA MIHKELS
jeldab Laur. „Keldrihoone tõstetakse sinna lihtsalt peale ja vooderdatakse mullakihiga. Tellitud asukohas saab selle paika ühe päevaga.“
Veini- või juustukelder
Ka moodulkeldri katusele veetakse umbes meetri jagu mulda ja enamasti külvatakse sinna muru. Kärsitumad võivad muidugi rullida katusele lahti ette kasvatatud muruvaiba, prak-
tilise meelega inimesed istutada sinna kõrvitsa- ja kurgitaimi või hoopis lilli – kuidas kellelegi rohkem meeldib.
„Revonia moodulkeldrid on vastupidavast raudbetoonist.
Pealt on hoone kaitstud hüdroisolatsiooni ehk PUR-vahuga, seest viimistletud naturaalse lubikrohviga,“ kirjeldab Laur. „Selline lahendus reguleerib hästi õhuniiskust ning hoiab ära ka hallituse ja seened.“
Samamoodi aitab spetsiaalne põrand hoida vajalikku sisekliimat juustukeldris, kus niiskuse ja temperatuuri suhe sõltub ka juustu sordist, millele kelder peab sobima. Teatud juhtudel on vaja temperatuuriga mängimiseks kasutada ka õhksoojuspumpa.
„Väljanägemiselt võivad meie maakeldrid olla täpselt samasugused nagu nad olid sadakond aastat tagasi, kõik uksed on käsitöö, nii puitosad kui ka naelad ja muud sepised, mida ustel kasutatakse,“ kirjeldab Laur. „Vanade taluaegadega on sarnane seegi, et ka meie keldrid pakuvad võimalust säilitada tervislikku toitu aasta läbi.“
Mitte ainult kelder
Revonia on betoonist võlvhooneid ehitanud juba ligi kümme aastat nii Eestisse kui ka kaugemale. „Selle ajaga on tulnud tellijaid, kes on keldrimoodulitele andnud sootuks uue otstarbe,“ ütleb Helar Laur. „Neisse on ehitatud saunu, neid on kasutatud pimeruumidena majutuseks, sigariruumideks – nii palju kui on inimesi, on ka ideid ja soove. Aga sõltumata sellest, mis otstarbel Revonia moodulitest ehitatud ruume kasutatakse, on kindel, et nendega käivad kaasas madalad energiakulud, nullilähedased hoolduskulud, ilmastikukindlus ja kvaliteet.“
