MIKS POLE MART JUUREL OLNUD ESIMEST KOOLIPÄEVA
Cool ABC
Särtsakas trenn turgutab tegutsemislusti
ÕHTULEHE AJAKIRI Neljapäev, 28. august 2014
Kõik kooliks vajalik esimesel katsel käes. Pentel PASTAPLIIATS LÜLITIGA 0,7 sinine
Brunnen PINAL "Esperanto" tühi, tekstiilist 20 x 5,5 x 3,5 cm
019
1
45
Luch VEETOPS KAANEGA
059
Tavahind 0.69
Toy Color VÄRVIPLIIATSID 12 värvi, Ø 3 mm
099
Lands KIIRKÖITJA A4 värvivalik: bordoopunane, punane, kollane, tumeroheline, oranž, must, tumesinine, roosa, hele-sinine, türkiissinine
019 Erich Krause LIIMIPULK
Koh-I-Noor PLASTILIIN 10 värvi, 200 g
8g 15 g
0
59
029 035
004
Tavahind 0.85
Color&Co RASVAKRIIDID/ VAHAKRIIDID 16 värvi, läbimõõt 8 mm
0
99
Tavahind 1.25
Hermess Loomad VIHIK 12 lehte, jooneline või ruuduline
Smiltainis JOONISTUSPLOKK A3, 20 lehte, 120 g
099
Tavahind 1.85
Üle 400 vajaliku koolikauba Prismast!
2
Treening
Neljapäev, 28. august 2014
Särtsakas trenn aitab koolija tööstressiga võidelda JJ-Street tantsukool
Kas kujutate ette, et ühte ja samasse trenni kõpsivad rõõmsalt koos vanaema ja lapselaps? Või ema koos oma teismelistega?
Mis on tänavatants
Tänavatantsu puhul on see täiesti võimalik – kusjuures mitte ainult teoreetiliselt. Tänavatantsukooli JJ Street Dance Company asutaja Joel Juhti käe all harjutas mullu näiteks 70aastaste trennirühm, noorimad tantsukooli lapsed on aga viie-kuueaastased.
Trenn hoiab noored pahandustest eemal
Joel on tänavatantsuga tegelenud juba üle 20 aasta. Tema asutatud tantsukoolil on filiaale kogu Eestis, Tallinnast Kiviõlini ja Rakverest Tartuni. Kõigis filiaalides on käimas õpilaste vastuvõtt eelolevaks õppeaastaks ning paljudes kohtades on olemas treeningrühmad lapsevanematele. Enamasti on need tekkinud lapsevanemate endi algatusel – see peaks ju kujukalt tõestama, et tänavatants ei ole suunatud vaid noortele ja sel pole mingit negatiivset alatooni. Joel usub, et asi on suisa vastupidi – tänavatantsutrenn on pahandustest eemal hoidnud paljud tantsukoolis käinud noored, kelle aeg oleks muidu kulunud vaid tšillimisele ja hängimisele. «Seda teeb tegelikult mistahes sport või huvitegevus,» leiab ta. JJ-Street tantsukooli võetakse vastu kõik huvilised, kusjuures varasemat kokkupuudet tantsuga ei eeldata – teadagi, hea tahtmise korral saab ka karud tantsima pandud (parim muidugi,
Cool ABC
Arno Saar
Energiasüst kulub kõigile gile g le ä ära ndla dla – ja tants tõstab tuju kindla peale, nii esinemistel kui ka trennis. Mullu sügisel harjutas Joel ta t Juhti käe all JJ-Street tantastas astasi sukoolis rühm üle 70aastasi o a prouasid, kes astusid oma el se elise kavaga üles rahvusvahelise JJ St tänavakultuurifestivali JJ-Stpüritureet Baltic Session lõppüritusel.
Tants annab positiivsust ja energiat – ning soovi seda teistega jagada.
kui see hea tahtmine on karudel endil olemas). «Selleks ongi ju treenerid, et kõike õpetada,» nentis Kerttu Luik, tantsukooli treener nii Tallinnas kui ka Keila filiaalis. «Vanusepiire kohe kindlasti ei ole – kui on tahtmist, siis pane aga muusika mängima ja puusad nõksuma.» Kerttu, kes kohalikus lehes selle kandi rahvale tänavatantsu olemust selgitas, on sel-
lega tegelnud juba seitse aastat. «Enne tänavatantsu juurde jõudmist tegelesin üheksa aastat akrobaatika ja võimlemisega,» rääkis ta. «Ma ei oleks kunagi uskunud, et minu tee viib hiphopi ja muude tänavatantsustiilide juurde. Ühel hetkel tahtsin aga vaheldust, midagi uut enda ellu. Alustasin, kui olin viisteist.» Tantsutreeneri tööd Kerttu naudib. Ta saab tantsust positiiv-
TOIMETAJA: Ia Mihkels PROJEKTIJUHT: Meelis Virkus 614 4043 VÄLJAANDJA: AS SL Õhtuleht TRÜKIKODA: Printall
New Yorgi tänavatel alguse saanud tänavatants jõudis Eesti avalikkuse ette esimest korda väidetavalt kaheksakümnendate lõpus, kui Tallinna linnahallis esinesid Moskvast pärit artistid, demonstreerides rahvale mitmesuguseid tänavatantsustiile. Varem oli seda nähtud välismaa muusikavideotes ja filmides. Eesti esimene hiphop-tantsugrupp 34U loodi 1993. aastal, sinna kuulus kolm noort poissi. Eesti esimese tänavatantsukooli JJ-Street Dance Company loonud Joel Juht on neist ainuke, kes tegeleb alaga tä tää naseni. Põhilise Põhilised e tänavatantsutänavatantsu u stiilid (hiphop p (hiphop, breik, house, locking, popping g popping, vogue jt) jagunevad jaguneva a omakorda alaliik k alaliikideks. Nagu igal teise teisel tantsul, nii on ka iga igal a ttänavatantsustiilil tä navatantsustiill oma põhisammud sammu u ja muusika, mil mille järgi tantsitantss takse.
sust ja energiat ning soovib seda teistelegi jagada: «Väga mõnus tunne on, kui näen, et mul on võimalus anda inimestele pärast pikka ja väsitavat tööpäeva mõnus enesetunne – lahkudes on kõigil naeratus näol.» Kuni augusti lõpuni on tantsukoolil kavas näidistrennid (vt kohti ja aegu: www.jjstreet.ee), uusi õpilasi võetakse vastu terve septembrikuu jooksul. ANN SALU OHTULEHT.EE
Rubriik
3
Neljapäev, 28. august 2014
PÕHINEB ÜLEMAAILMSEL BESTSELLERIL
O L E VA L M I S J O O K S M A
KINODES 19. SEPTEMBRIST
4
Tee head
Neljapäev, 28. august 2014
Sþpruskonna rþivavahetuse m kasvas välja heategevusßhing Arno Saar
Heategevusliku MTĂœ Do Good vahendusel saab igaĂźks, kel soovi, aidata raskustesse sattunud lapsi, Ăźksikemasid ja teisigi abivajajaid. Ăœhing tegutseb kahe noore naise, Laura Johanna Derkuni ja Kärt KĂźbarsepa, algatusel ja eestvĂľttel.
asju ßle jääma. Ei tahtnud neid ka Humanasse vþi kuskile komisjonipoodi viia, oleksime tahtnud anda otse kellelegi, kellel tþesti hädasti vaja. Tegin Facebookis lehe, kus saime asju pakkuda – nii see veerema hakkas.
IA MIHKELS ia.mihkels@ohtuleht.ee
Millega täpselt Do Good tegeleb ning kas ja kuidas oleks vþimalik oma panus anda neil inimestel, kes samuti tahaksid hättasattunuid aidata, rääkis Kärt Kßbarsepp. Kust tuli mþte hakata tegelema heategevusega? Alguses polnud see ßldse niimoodi plaanis. Tuli mþte, et saame oma tutvusringkonnas kokku, vþtame kaasa asjad, mis kellelgi kodus ßlearu, ja vahetame omavahel. Siis aga hakkas neid
Laura Johanna Derkun (vasakul, sĂźles poeg Rachmiel) ja Kärt KĂźbarsepp (koos noorema poja Daniel Nilsiga) – ongi kogu MTĂœ Do Good, millega eestvedajad tegelevad vabatahtlikena, oma pereelu kĂľrvalt. Lastekeskus Iidam ja Aadam, kus pilt tehtud, on Ăźhingu korraldatava Paljajalu Päeva Ăźks häid koostÜÜpartnereid.
Mis on praeguseks muutunud? Õige varsti saime aru, et päris nii ikka ei lähe. Hakkasime otsima koostÜÜpartnereid, kelle kaudu abi kindlalt abivajajateni jþuaks – muidu on ju lihtne sattuda petturite otsa, kes esinevad abivajajatena, korjavad kþikjalt asju ja viivad need siis kuskile mßßki. Seepärast vþtsime ßhendust Tallinna perekeskusega, ema ja lapse turvakoduga, lastekodudega, Lasterikaste Perede Liidu ja teiste selliste ßhendustega. Praeguseks on meil tihe koostÜÜ ja teame täpselt, kus ja kellele mida vaja on. Paljud asjad ongi toodud meie kodulehel postitatud abipalve peale. Tegutseme peamiselt Tallinnas, ehkki isiklike tuttavate kaudu oleme asju saatnud ka Tapa vähekindlustatud peredele, Karksi hooldekodule ja puuetega noorte Haraka kodule Harjumaal. Teeme seda tÜÜd vabatahtlikena, oma vabast ajast, oma kodus – kontoriruume meil pole – ja mþ-
Väärikas algus - parem tulevik! Kuulutame välja täiendava vastuvþtu riigieelarvelistele þppekohtadele:
HOOLDUSTĂ–Ă–TAJA TARKVARA ARENDAJA
KutseĂľpe keskhariduse baasil, Ăľppeaeg 2 aastat, Ăľppevorm: kaugĂľpe. VastuvĂľtt toimub keskhariduse baasil, kus arvestatakse lĂľputunnistuse keskmist hinnet.
Kooli astumiseks on vajalikud järgmised dokumendid: ‡ DYDOGXV WlLGHWDNVH NRKDSHDO
‡ SDVV Y}L ,' NDDUW ‡ IRWR [ FP
‡ NHVNKDULGXVW W}HQGDY GRNXPHQW NRRV KLQQHWHOHKHJD ‡ QLPHPXXWXVW W}HQGDY GRNXPHQW QLPHPXXWXVH NRUUDO
'RNXPHQWH Y}HWDNVH YDVWX NXQL W||SlHYDGHO NHOO ²
7LLJLYDKH WHH 0}GULNX 9LQQL YDOG /llQH 9LUXPDD WHO IDNV YDVWXYRWW#OYUNN HH ZZZ OYUNN HH
õttest Igaüks saab hädasolijaid aidata Kui endale pole mahti vabatahtlikuna tegutseda, aga samas tahaks hättasattunuid aidata, on selleks hulk võimalusi ka MTÜ Do Good vahendusel. Toeta ühingu tegevust, tehes annetusi MTÜ Do Good arvele EE782200221059974814, Swedbank. Raha kulub asjade pakkimise, transpordi, laoruumide, postiteenuse jmt seotud kulutuste katteks. Aita leida partnereid, kes sooviksid ühineda mõne Do Good algatatud projektiga. Too meie kogumispunktidesse endale või oma lähedastele ülearuseks osutunud, aga korralikke ja nüüdisaegseid rõivaid, jalatseid, majapidamistarbeid, samuti mööblit ja töökorras tehnikat. Jaga infot meie tegemiste kohta. Suuna abivajajad meiega ühendust võtma. Paku transpordivõimalust, et toimetada asjad abivajajateni. Ühingu kogumispunktid: Tallinnas Madara 33 (ExitAuto) ja kesklinnas Luite asumis ning Peetrikülas. Ajade toomiseks tuleks eelnevalt kokku leppida Do Good kodulehe vahendusel Facebookis. Kontakt: dogoodestonia@gmail.com. MTÜ Do Good on leitav ka Facebookis.
L O O C = S U NianDduskool nüüd ka Tallinnas! AIA ina A Räp
ee www.aianduskool. /aianduskool m o .c k o o b ce a .f w ww
«Paljajalu päev» ja fotovõistlus MTÜ Do Good korraldab 18. septembril Tallinnas ja Harjumaal «Paljajalu päeva», kus 400 last saavad tasuta veeta ühe toreda päeva, saades ettekujutust ja kogemust mõnest tööst või saada hobi tarbeks oskusi mõnelt õpetajalt. Partnereid, kellega koostöökokkulepe sõlmitud, on juba üle 20, nende seas on nii väga suuri kui ka päris väikeseid ettevõtteid, aga ka eraisikuid. 1.–30. septembrini kestva fotokonkursiga «Kus on teine pool?» tahetakse kutsuda inimesi märkama murekohti meie ümber. Ühtlasi on võistlusse kaasatud tuntud inimesi, nende tehtud fotod pannakse koos konkursi võidutöödega näitusele hotelli Viru konverentsikeskuses ja hiljem müüakse maha heategevuslikul oksjonil. Kogutud tulu läheb turvakodude, lastekodude, lasterikaste perede liidu, puuetega noorte keskuste jt organisatsioonide heaks. www.facebook.com/paljajalupäev
nevõrra ka oma rahakoti peal. Kogume asjad kokku, sorteerime, pakime vastavalt sellele, mida keegi kusagil ootab, ja otsime transpordi või viime ise kohale. Abivajajaist pole meil ilmselt puudust – kui suur on aga inimeste soov aidata? Päris suur, meie ettevõtmine on tänu annetajatele uskumatu hooga kasvanud. Võtame annetajailt vastu kõike, alates titerõivastest, lõpetades mööbli ja kodumasinatega. Inimestele, kes tahavad asju ära anda, sobib hästi, et kõik saab tuua ühte kohta. Meie aga oleme tänu sellele saanud aidata näiteks lastega turvakodus elanud naistel,
kes oma koju kolivad, korterit sisustada. Jõuate veel ka üritusi korraldada? Jah, üht-teist oleme teinud. Ema ja lapse turvakodule korraldasime näiteks emadepäeva fotosessiooni, oleme läkitanud seal elavatele lastele jõuludeks isiklikud jõuluvanakirjad koos kingitustega. Sel sügisel on kohe tulemas fotokonkurss «Kus on teine pool?» ning «Paljajalu päev» lasteja turvakodude ning vähekindlustatud perede lastele, septembrisoktoobris aga koolitarvete, koolija õuerõivaste ning lastetoasisustuse kogumise kampaania.
3 a.
2014/2015 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: Põhikooli baasil
Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist
Keskkooli baasil
JÄTKUB VASTUVÕTT
Mehhatroonik Robotitehnik (jätkuõpe) Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja (poolautomaat) Meisterjuuksur (jätkuõpe) ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe) * Müüja rõivaalal * Müügikonsultant
3,5 a. 3 a. 3,5 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a. 2,5 a. 1 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1 a. 0,5 a. 9 kuud 0,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 1,5 a. 1 a. 2 a. 0,5 a.
* kaugõpe ** õhtune õpe Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.
TASEMEL KUTSEHARIDUS
6
Turvalisus
Neljapäev, 28. august 2014
Laura Oks
Kindlasti tuleb lapsele meelde tuletada, et telefoniga mängimine ja koolitund ei käi kokku.
Lapse esimene telefon – mida valides silmas pidada Kooliaasta algus toob peale koolitarvete ostmise mure teisegi tähtsa küsimuse: kas osta esimesse klassi minejale mobiiltelefon ja kui, siis milline peaks see olema? ANN SALU leht@ohtuleht.ee
Vaja telefoni ilmselt on, seda juba ema-isa südamerahu huvides: on ikka kindlam tunne, kui tead, et kui näiteks hommikustes kokkulepetes miski muutub, on lapsele võimalik sellest kohe teada anda. Telefone on aga müügil ligi sada eri mudelit, nende vahel valimine võib olla paras peavalu. Omalt poolt jagab soovitusi asjatundja, Samsung Electronics Baltics mobiilseadmete juht Maris Kikans.
Mida peab telefon võimaldama?
Enne poodi minekut on oluline otsustada, mille jaoks on lapsel telefoni vaja ja kas ta üldse on juba valmis telefoni kasutama. «Seejuures pole olulisim asi lapse vanus, vaid pigem tema sotsiaalne küpsus ja vastutustundlikkus,» arvab Maris Kikans. «Paljud tänapäeva lapsed käituvad oma ea kohta vägagi täiskasvanulikult. Iga vanem tunneb oma last – kui on põhjust uskuda, et ta peab reeglitest kinni ja kasutab teleJÄTKUB LK 10 »
Võõras number, kahtlane sisu Viimasel ajal kasvab üha tundmatutelt numbritelt saadetavate kahtlase sisuga sõnumite probleem. Lastele tuleb aegsasti selgitada selliste sõnumite tagamaid ja seda, miks ei tohi neile mingil juhul vastata ja millised ohud nendega kaasnevad.
Tahvelarvutit soetades 채ra piira end WiFi-ga, vaid v천ta kohe juurde ka mobiilse neti v천imekus
REKLAAMTEKST
Tahvelarvutit valides võib kõige kriitilisemaks osutuda alguses kiiruga tehtud otsus säästa mõnikümmend eurot ja võtta endale mobiilse interneti kärbitud versioon seadmest. Hiljem võib selguda, et see kärbitud versioon ei vastagi päriselt kõigile vajadustele, sest avalikku WiFi võrku pole igal pool, kus inimene tahvlit kasutada soovib. Tahvel ilma internetita ei vasta aga reeglina kuidagi kasutaja ootustele. Kertu Kriisk, Elisa MiNT tootejuht Tahvelarvutit valides on otsustamiskohti mitmeid - erinevad tootjad, operatsioonisüsteemid, suurused ja tehnilised näitajad. Sealhulgas ekraani omadused, protsessori kiirus ja internetivõimalused. Kuna kõik need tehnilised näitajad võivad otsustusprotsessi liigselt keerukaks muuta, siis toome välja lihtsa spikri, millest uut seadet valides lähtuda. Esimene valikukriteerium – kas soovitud seade peaks toetama liikuvat internetti või mitte?
Tahvel WiFi-ga või koos WiFi ja mobiilse internetiga
Seadet valides võivad erinevad spetsifikatsioonid segadusse ajada, ent eeskätt tuleks läbi mõelda, milleks seadet edaspidi kasutama hakatakse. Juhul kui tahvelarvutist saab pelgalt elektrooniline pildiraam, siis piisab WiFi only seadmest, mis liikuvuses olles internetiühendust ei võimalda. Kui aga on plaanis seadme kogu funktsionaalsusest osa saada kõikjal, kuhu tee viib, siis on kriitiline valida seade, mis toetab lisaks WiFi võrkudele ka mobiilset internetiühendust.
Tahvel ilma internetita ei vasta aga reeglina kuidagi kasutaja ootustele. Loomulikult ei tea inimesed alguses tihtilugu täpselt isegi, millistes kõikvõimalikes olukordades tahvelarvuti tänuväärt kaaslaseks osutuda võib. Esialgu arvatakse sageli ekslikult, et seadet kasutatakse peamiselt paikses WiFi võrgus. Hiljem võib selguda aga kerge ja kaasaskantava tahvelarvuti kasutamise soov pikematel auto või bussireisidel, arsti ootejärjekorras, nädalalõpul maakodus ja paljudes teistes asukohtades, kuhu WiFi võrgud ei ulatu. Mobiilse interneti toetuseta seade paraku liikuvat internetti kasutada ei võimalda, seetõttu võiks seadet soetades kindlasti antud tehniline omadus hästi läbi mõelda. Lisaks tuleb märkida, et avalikud WiFi levialad on paraku üsna ebaturvalised. Seda tõdes ka kevadine WiFi-monitooringu uuring, milles kaardistati 18 000 WiFi võrku, millest iga kümnes oli ebaturvaline. Reaalselt tähendab see seda, et kasutades seesuguseid WiFi võrke on võimalik väga lihtsasti seadmesse siseneda ning sellest pilte, faile ja muid andmeid kopeerida. Mobiilse internetiühenduse puhul seesugune oht puudub. Tahvelarvuti, mis toetab lisaks WiFile ka mobiilset internetti on üldjuhul märgitud vastava võrgutüübi märgistusega (2G; 3G; 4G) ning võimaldab alati kasutada ka WiFi võrke. Mobiilse inter-
netiühenduse teenuse koos seadmesse sisestava SIM kaardiga saab mobiilsideoperaatori juurest.
Mis omadused on tahvli valimisel veel olulised? Ekraan:
Tehnilistest näitajatest tasub silmas pidada ekraani suurust ja resolutsiooni, kuna kogu suhtlus seadmega toimub just läbi sellesama puutetundliku ekraani. Kui ekraani omadustelt kokku hoida, siis võib seadme kasutus paraku üsna ebameeldivaks ja raskendatuks osutuda. Ekraani resolutsioon – sellest sõltub ekraani selgus ja kirkus. Mida suurem ja selgem on ekraan, seda vähem see silmi koormab. Kümnetollise tahvelarvuti puhul ei tohiks resolutsioon jääda alla 1280x800 piksli, samas on juba saadaval seadmeid, mis päris taskukohase hinnaklassi juures pakuvad resolutsiooni 1920x1200 või koguni enamatki. Ekraani suurus - kuigi kõige populaarsemad on kümnetollised tahvelarvutid, millelt on hea vaadata videoid ja lugeda raamatuid, sobib liikuvale inimesele või lastele ka väikesema, näiteks kaheksatollise ekraaniga seade, mis on kergem ning veelgi lihtsam kaasa võtta. Protsessor:
Selleks, et soovitud rakendused oleksid mugavalt kasutatavad ning suurel ekraanil laitmatult töötaksid, ei tohiks protsessori kiirus jääda alla 1,5GHz. Hea on kui tegemist on vähemalt kahetuumalise protsessoriga, aga jällekord tasuks ringi vaadata, sest tänasel päeval pakuvad tootjad nagu Huawei, Asus ja Samsung väga mõistliku hinnaga neljatuumalise protsessoriga tahvelarvuteid, mis ei jää hätta ka keerulisemate ülesannetega. Hind:
Ja lõpuks jõuame hinnani: Elisa pakub olemasolevatele ja uutele klientidele seadme soetamise võimalust osamaksetega. Seejuures võiks teada, et osamaksete puhul ei lisandu intressi – seadme hind jagatakse lihtsalt 24-36 kuu peale ilma igasuguse lisakuluta. Kvaliteetsete seadmete igakuine tasu algab kuutasust 6,58€. Seadme juurde saab klient valida enda vajadustele sobiva mobiilse interneti teenuse. Kohe välja ostes algavad kvaliteetsete tahvelarvutite hinnad 250€st. Tahvelarvuti on supermugav kaaslane kogu perele – meelelahutus, videod ja muusika just seal, kus seda kasutada soovid; uudised, e-mailid ja otsesaated kasvõi lõkkeplatsil; videokõned, kaasahaaravad mängud ja e-raamatud nii kodus kui reisil. Enne selle multifunktsionaalse ja väga populaarse seadme soetamist tuleks aga kindlasti peamised kriteeriumid läbi mõelda, selleks et seade vastaks täpselt kõikide pereliikmete ootustele ning sellest saaks tänuväärt kaaslane kõikjal, täpselt nagu see mõeldud on.
10
Turvalisus
Neljapäev, 28. august 2014
Laura Oks
Tööta ja pingutu tasub ä « ALGUS LK 6
on tähtis õpetada talle kõige tähtsamat: vastutustundlikku käitumist ja kasutamise ohutust,» foni mõistlikult, siis on ta valmis asutuma mobiil- märgib Kikans. «Esialgu oleks mõistlik seada kuulimiidid, et laps õpiks kõnede ja interneti katelefoni kasutajate sekka.» Kui telefoni soetamise otsus on tehtud, tuleb sutamise piirangutega arvestama ja kasutama läbi mõelda, mida peaks laps saama sellega teha telefoni selle võrra vastutustundlikumalt.» ning kui palju oleks lapsevanemail telefonist abi, Rakenduste puhul tuleks meeles pidada, et et last aidata ja juhendada. Sellest sõltub, kas va- osa neist on tasulised, laps peab mõistma, et lida odav ja lihtsate nuppudega telefon või natuke nende allalaadimisel kulub raha. Eelteismeliskallim, kuid rohkemate funktsioonidega nutitelefon. tega tuleb lapsevanematel kindlasti rääkida küberkiusamise ohust ning manitseda lapsi mitte harrastama pahatahtlikku ja kiuslikku suhtleKas nupu- või nutitelefon? mist – seda nii mobiili kasutades kui ka lihtsalt Lapsed armastavad värvilisi pilte ja suurt ek- omavahel suheldes. Eriti tuleb rõhutada ebaraani – mobiiltelefonis saab mängida, kasutada in- meeldivate piltide ja videote tegemisest ja nende ternetti, teha videokõnesid jmt – seda võimaldab levitamisest hoidumist. enamik neist. Telefoni võib laadida ka mõne vaneIgasuguse ettevalmistuseta laps ei peaks liituma sotsiaalvõrgustikega. Need anmakontrolli lisarakenduse, mis aitab piirata rakenduste kasutusaega või sõlmida navad küll suurepärase võimaoperaatoriga näiteks positsioneeriluse tuua suhtlemiseks kokku Lapsele annab pere ja sõbrad, kuid tuleb misteenuse lepingu – siis on alati telefon turvalise võimalik määrata lapse asukohta. selgitada, miks ei peaks inKindlasti tuleks lapsele meelde ternetis kõike jagama, milteadmise, et tuletada, et telefoniga mängimine lised võivad olla selle taema-isa on alati ja koolitund ei käi kokku, rõhutab gajärjed. vaid ühe kõne «Internetis esitlevad Kikans. kaugusel. inimesed end tihtipeale kelKui laps läheb kooli ja tal ei ole oma telefoni, on enam-vähem legi teisena, tingimata tuleb kindel, et kaaslaste survel hakkab ta lastele meelde tuletada, et nad ei avaldaks kunagi oma andseda peagi vanematelt nuruma. Samas ei saa salata – kui tekib hädaolukord ja vameid isikule, keda nad isiklikult ei nemal on vaja lapsega või lapsel vanemaga ühen- tunne,» hoiatab Kikans. dust võtta, on telefon selleks lihtsaim viis. Esimene Kui kogu ettevalmistustöö ära tehakse, on telefon ei pea ilmtingimata olema nutitelefoni kõige mobiil kindlasti lapse iseseisva koolielu alguses uuem mudel, laps saab hakkama ka tavalise nup- kasulik abimees nii vastsele õppurile endale kui pudega telefoniga. ka tema vanematele. Lapsele annab see turvalise teadmise, et isa-ema on alati vaid telefonikõne kaugusel, vanemad ei pea aga lapse pärast Mida tuleks lapsele selgitada? asjatult muretsema, sest saavad alati olukorda «Kui telefon on ostetud ja laps sellega tutvunud, kontrollida.
Kõrgkooli päevaõppesse jääb paljudel ajapuuduse tõttu astumata, keda sunnib majanduslik olukord tööle, kellel on kogunenud palju igasuguseid tegemisi, kes elab juba pereelu ja kantseldab lapsi. Nende jaoks on kõigiti sobivaks lahenduseks kaugõpe. Teele Suvinõmm (pildil) otsustas aasta tagasi astuda Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkooli EHTE kaugõppesse, et omandada lisateadmisi ning kraad toitlustusteenuste korraldamise erialal. Algamas on kolmeaastase õppe teine õppeaasta ja Teele on valikuga rahul.
Erialane kõrgharidus
«Otsus valida EHTE kool tuli väga lihtsalt,» ütleb teele. «Olen viimased üheksa aastat töötanud toitlustuse ja teeninduse vallas ning erialase kõrghariduse omandamine on lihtsalt asjade loogiline käik, millele olin mõelnud juba mõnda aega. See on valdkond, kus töö mitte kunagi otsa ei lõppe, enda uute trendidega on kursishoidmine aga kindlasti vajalik. EHTE kooli soovitasid paljud sõbrad-tuttavad, kes on ise sama kooli lõpetanud ning tegutsevad aktiivselt toitlustusvaldkonnas.» Lisaks koolile töötab Teele korraga kahel töökohal. Nii langes otsus kaugõppe kasuks. «Kaugõppes õppides tuleb koolis käia neli päeva kuus: neljapäevast pühapäevani kuu viimasel nädalal. See võimaldab rahulikult tööl käia ning õppima tulla ka väljastpoolt Tallinna. Soodustusega saab ööbida näiteks lähedal asuvas hotellis.»
Kaks töökohta ja erialavõistlused
Lisaks koolile ja tööle käib Teele end erialavõistlustel proovile panemas. «Töötan täisko-
Rubriik
11
Neljapäev, 28. august 2014
õpi – s ra Haridus töö ja pere kõrvalt «Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkoolis EHTE saab rakenduskõrghariduse kaugõppe vormis omandada kolmel õppekaval: toitlustusteenuste korralduses, hotellimajanduses ja reisikorralduses. Selline lahendus on mõeldud eelkõige neile, kes soovivad omandada kõrghariduse, kuid teha seda täiskohaga töötamise kõrvalt. Õpe toimub neljapäevaste sessioonidena kord kuus, neljapäevast pühapäevani, sarnaselt teistele kõrghariduse õppekavadele on õppekava maht 180 ainepunkti ning nominaalõppeaeg kolm aastat. Päris palju Tartu Ülikooli Pärnu kolledži avatud ülikoolis õppijaid käib Tallinnast Pärnusse kooli. Kui kord õpitakse juba töö ja pere kõrvalt, ehk tasuks kaaluda ka alternatiivi, mis on kodule ja töökohale ju lähemal.» Ain Hinsberg, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli EHTE rektori kt
haga ööklubis baaridaamina ja väiksema koormusega teen catering’itööd. Olen Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni liige ja käin mitmesugustel baarmenite võitlustel. Ka EHTE kool korraldab mitmesuguseid koka-, kelneri- ja hotelliteenindajate võistlusi, kus on võimalik sõbralikus õhkkonnas teiste õppijatega jõudu katsuda.» Kõrgkoolis omandatuga on Teele rahul. «Õpitu on palju kasuks tulnud. Saan omandatud teadmisioskusi töökohal kohe rakendada ja ka võistlustel
Mirjam Veisner
järele proovida. Silmaring on kõvasti avardunud ja väga tähtis on ka see, et olen saanud uusi kasulikke tutvusi ja kontakte – need tulevad toitlustusalal päris kindlasti igati kasuks,» räägib ta. «EHTE kooli lõpetajad asuvad tavaliselt erialasele tööle ja tänu sellele on tänaseks pea kõigis suuremates restoranides, hotellides ja turismibüroodes tööl mõni EHTEkas, kellelt vajadusel nõu saab küsida.»
Sobib kiire elutempoga
Sageli kiputakse arvama, et kui töö või pereelu ei anna enam võimalust päevasesse õppesse minna, siis polegi midagi parata, tuleb õpingutest loobuda, sest mitut vankrit korraga on raske vedada. «Kaugõpet julgen mina küll soovitada kõigile, kes on endale juba töö leidnud ning kelle elutempo on ka muidu väga kiireks muutunud,» räägib Teele. «Päris kindlasti on see sobiv variant ka emadele, kes on lapsega pikemalt koju jäänud. Need neli päeva kuus, et kooli tulla, pigistab ikka kuidagiviisi välja, kasutegur on aga tohutu. MAIRIT KADAK
12
Kooliaeg
Neljapäev, 28. august 2014
Esimene k Lugege, kuidas tänased tuntud inimesed on aastate jooksul mitmesugustes meediakanalites meenutanud oma esimest koolipäeva. Mõne asja üle tasub mõelda tänastegi koolitee alustajate vanematel. Teatrimees Andres Dvinjaninov ei saaks tahteski salata, et polnud koolis eriline paipoiss – alles hoitud õpilaspäevik kinnitab, et esimese märkuse sai ta juba esimese kooliaasta teisel poolel. Punase pastakaga ja suurelt on kirjas: Andres lõi tüdrukut päevikuga pähe! «Ta meeldis mulle, eks ma tegin Tootsi,» oletab asjaosaline. Aldo Luud
EELKOOL EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele Eesti keel, inglise keel, matemaatika Cambridge English Advanced (CAE) *Vaata varajase registreerija pakkumist!
HUVIKURSUSED ! S
Robootika UU S! Nuputamisring UU Progering, loodusring, prantsuse keele ring GIIDIÕPE
KEELTEKOOL TÄISKASVANUTELE Rootsi keel, inglise keel prantsuse keel, vene keel
Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või tel 6274065.
TALLINNA EHITUSKOOL EHITAMISE KUNST
Uued kutseõppe võimalused kaasaegses keskkonnas Tallinn, Pärnu mnt 162
Täiendav vastuvõtt:
ehituse elektri puidutöötlemise erialdele
Suur-Kloostri 16, Tallinn
www.ehituskool.ee
Kooliaeg
13
Neljapäev, 28. august 2014
koolipäev - cool ja meeldejääv? Humorist ja saatejuht MART JUUR: Mul ei olnudki esimest koolipäeva. Olin sßndimisest saadik koolimajas elanud, kool oli minu elu loomulik osa. Elasime maal, väikeses kohas Vastse-Otepääl. Seal oli kolmeklassiline algkool, kus minu ema oli þpetaja. Kool asus maja ßhes tiivas ja meie elasime teises, mina käisin emaga tundides kaasas. Ema siis ßhel hetkel poole veerandi pealt otsustas, et ma peaksingi teistega liituma - oskasin juba lugeda ja kirjutada ning tegin koolitÜid kaasa. Olin siis viieaastane. Tänu kaks aastat varem kooli minekule sain nii-Üelda edumaa: olin kuusteist, kui ßlikooli astusin.
Akadeemik JAAK AAVIKSOO: Ilus päev oli. Mul olid valged pþlvikud ja päike paistis, kui ma esimest korda kooli läksin, see on meeles. Läksin Tartu 2. keskkooli, mis praegu on Miina Härma gßmnaasium. Seda tean ka, et ma kohe tahtsin istuda viimasesse pinki ja sain ka. Ega rohkemat suurt ei mäletagi.
DOKUMENTIDE TĂ„IENDAV VASTUVĂ•TT
REVALIA TANTSUKOOL OOTAB 4.-6. AASTASI LAPSI MĂ„NGULISSE TANTSURĂœHMA JA VANEMAID SELTSKONNATANTSU KURSUSTELE!
LASTE VASTUVÕTT: alates 8. septembrist septembri ja oktoobri esmaspäevadel ja teisipäevadel kell 18. Tunnid toimuvad LBLT LPSEB OÊEBMBT B NJO Programm: lþbus ja mänguline tantsurßhm arendab lapse muusikalist liikumist, koordinatsiooni ja þpetab esimesi tantsusamme
TÄISKASVANUTE SELTSKONNATANTSU ALGKURSUSED: esimene kursus teisipäeval, TFQUFNCSJM LFMM Programm: kaheksa kohtumise jooksul þpetatakse enim levinud seltskonnatantse nagu aeglane valss, viini valss, fokstrot, kvikstep, samba, tťa-tťa-tťa, ruutrumba, dŞaiv
Info ja registreerimine: XXX ULSFWBMJB FF t ULSFWBMJB!ULSFWBMJB FF t Koht: Revalia Tantsukooli peamaja, Peterburi tee 38, Tallinn Täiskasvanute kursused ka Meriväljal ja Murastes!
KutsekeskharidusĂľpe: z elektroonikaseadmete koostaja z kokk z metsamajandus z mßßja z puhastusteenindus (HEV) z Ć&#x;Ć?ĹŻÄžĆŒ
KutseĂľpe (pĂľhihariduse baasil): z arborist
Kutseþpe (keskhariduse baasil): z ehitusviimistlus z hooldustÜÜtaja z puidupingitÜÜline (CNC masina operaator)
KUTSE HEAST KOOLIST!
Kutseþpe (pþhihariduse nþudeta): z metsamajandus (raietÜÜline) z nooremaednik
Lisainformatsioon: 442 7883 vĂľi leili.ruul@hariduskeskus.ee
31.hooaega alustav tantsutrupp upp pp MODUS pakub kþigile vanustele ja tasemetele: semetele: 1-2a., 3-4a., 5-6a. poistele ja tßdrukutele: tants, laul, vþimlemine 1.-5.klassi poistele ja tßdrukutele: swing-, stepp-, rahvatants, kehakool 6.-12.klassi noormeestele ja neidudele: swing-, stepp-, rahvatants, kehakool täiskasvanud meestele ja naistele: swing-, stepp-, rahvatants, venitusvþimlemine kþigile: kultuuriklubi SETOLOOD Info: www.hot.ee/modus www.hot.ee/modus, FB Tantsutrupp MODUS, te tel tel. 517 7614
14
Kooliaeg
Neljapäev, 28. august 2014
Laulja ROLF ROOSALU: «Minu lasteaiarühmast sai Tartu 15. keskkooli (praegu Descartes’i lütseum) esimene klass. Mäletan, et esimesel koolipäeval pidime kandma musti pükse ja valget pluusi, hiljem tulid tumesinised koolivormid ja mütsid. Kõik olid nagu ühe vitsaga löödud, aga vähemalt polnud vanematel muret, mida lastele selga panna. Isegi kehalises kasvatuses kandsid kõik musti pükse ja valgeid maikasid. Seda mäletan ka, et kui teise klassi läksin, olin pahane, et mind minu pruudi Kaidiga enam samasse kooli ei pandud – olime lasteaia algusest peale ninapidi koos olnud.» Keskkonnaminister KEIT PENTUS: «Minu esimesel koolipäeval oli ilus ilm, jalutasime emaga kodust kooli – Muusikakeskkooli. Ootasin kooli algust väga. Olin küll käinud Muusikakeskkooli ettevalmistuskoolis, aga päris kooli minek oli minu jaoks väga tähtis sündmus. Uued sõbrad, raamatud… täitsa uus maailm. Väga uhke tunne oli õpilaspilet kätte saada — see oli esimene päris minu enda dokument. Kodus ootasid ees vanavanemad, kaetud laud ja ema toodud tort. Sellest sai meil peres hästi armas traditsioon, et iga aasta esimesel septembril olid päevakangelased need, kellel kooliaasta algas. Seda tähistati alati pereringis tavalisest pisut pidulikuma lõunasöögiga.» Laulja KARL MADIS: «Emotsioone ma väga ei mäleta, aga kooliminekusoov oli juba mitu aastat olnud väga suur, sest õde käis juba koolis ja minu jaoks oli kõik, mis seal toimus, nii põnev. Esimene õpetaja meeldis mulle, väga armas, noor ja kena naine oli. Kahjuks piirdus aga minu
Humorist, saatejuht ja loodusemees VLADISLAV KORŽETS: «Tallinna 27. kool, praegune Rahumäe põhikool – sinna ma läksin. Ei tundnud ma end üldse nii väga õdusalt. Ja lõhnad tulevad meelde. Sain teada, et koolikemps lõhnab hoopis isemoodi kui kodukemps. Koolisöökla lõhnad ja klassiruumide lõhnad. Ma tõesti ei mäleta, et ma väga rõõmus oleksin olnud. Pigem olin natukene ehmunud. Minu kooliskäimine algklassides ei olnud sugugi libe ja lobe. Arvati, et ma ei ole kooliküps, et oleks pidanud aasta veel ootama. Ja võib-olla oli neil õigus, distsipliini omaksvõtmine ei olnud hõlbus.»
Filminäitleja EVE KIVI: «Läksin kohe pärast sõda Raua tänava kooli (praegune Tallinna 21. keskkool), oli uhke ja ilus maja. Esimesest koolipäevast mäletan, et olin väga elevil. Oli nii palju uut, mida vaadata ja kuulata. Samuti tundsin aukartust nii selle maja kui ka õpetajate ees. Et ma ei olnud lasteaias ei käinud, siis natuke see kooliskäimise kohustus ka häiris. Mäletan, et õige varsti pärast kooli algust hakati tegema kaitsepookimisi. Mina aga kartsin süsti nii väga, et hüppasin klassi aknast välja ning jooksin koju.»
õppimine sel aastal ainult kahe nädalaga, sest olin kuueaastane ja õpetaja saatis mind lasteaeda tagasi, sest mu käsi oli kirjutamiseks liiga nõrk. Mäletan, kui kõvasti õpetaja mind lahkumisel kallistas! Tundus, et tal oli kahju, et ma pidin lasteaeda tagasi minema.»
Laulja IVO LINNA: «Ema õmbles mulle esimeseks koolipäevaks lühikesed püksid, jalas olid mul valged tuttidega põlvikud ja sandaletid. Rinda pandi kimp rukkililli ja nööpnõel, mis seda kimpu kinnitas, oli sinise klaasist peaga. Meid rivistati kooli saali üles ja loeti peale hulk ilusaid ja kindlasti väga õpetlikke sõnu, aga nendest ei mäleta ma midagi.»
Luuletaja CONTRA (MARGUS KONNULA): «Ma ei mäleta midagi, täitsa null. Seda päeva poleks minu elus nagu olnudki. Tõenäoliselt ei olnud ka aabits midagi uut, ammu läbi loetud raamat, sest mul on ka vanem õde ja lugesin juba nelja-aastasena. 1. klassis mul midagi õppida ei olnud, pigem jäid külge 2.–3. klassi asjad, sest õppisime liitklassis. Siis olid 2.–3. klass õppimise poolest ka igavad ja nii mul ei tekkinudki väga õppimisharjumust. See on nagu maratonis, kus kiire start ei anna häid tulemusi. 4. klassi läksin uude kooli, õpilaste arvult umbes 15 korda suuremasse, seal sai küll kohe 1. septembril selgeks, et nüüd algab elukool.»
Elmari raadio peatoimetaja OWE PETERSELL: «Meeles on see, et üks suur-suur võõras tüdruk, abiturient, võttis käest kinni ja viis aulasse aktusele. Üks teine suur tüdruk, aga hoopis tuttavam – mu oma vanem õde – oli koolis juba ees. Esimene õpetaja oli äärmiselt soe ja sõbralik inimene, see tekitas tunde, et kool on ikka üks tore koht. Veel meenub tumesinine koolivorm, mis tuli pärast korralikult riidepuule panna, ja nokaga koolimüts. Kui see pidulik koolipäev ära oli, siis järgnes veidi vähem, aga ka ikkagi omajagu pidulik istumine pere ja vanaema ja sugulastega tordilauas.»
Allikad: Õhtuleht, Postimees, Eesti Päevaleht, Õhtuleht, Raadio Elmar, Saarte Hääl, publik.ee
Kas laps on ikka juba kooliküps? See, et laps oskab liita-lahutada või juba soravalt lugeda, ei näita, et ta on valmis kooli minema. Tähele tuleb panna muidki asju. Kooliküpsuse mõiste hõlmab lapse vaimset, füüsilist kui ka sotsiaalset arengut. Küllap olete kuulnud: laps on valmis kooli minema siis, kui ta suudab vasaku käega üle pea puudutada paremat kõrvalesta. Pedagoogikateadlased kinnitavad, et see pole soolapuhumise jutt – kui suudab, on lapse jäsemed saavutanud kindla vajaliku pikkuse. Koolimineja peaks suutma sõita jalgratta või (rull)uiskudega, olema käeliselt osav, silmad ja käelihased peaksid tegema tulemuslikku koostööd (tabab haamriga
naela, oskab jämedat niiti läbi suure nõelasilma pista, palmikut punuda jmt). Sama olulised on lapse sotsiaalsed oskused. Koolimineja peaks suutma suhelda nii oma eakaaslaste kui ka täiskasvanutega (ka võõrastega), oskama kaaslastega tutvuda-sõbruneda, teadma põhilisi viisakusreegleid, suutma mõista ja täita talle antud korraldusi ning püsida pikemat aega paigal. Kui esimestel kuudel selgub, et kool on lapsele liialt karm katsumus, tasub vanematel kindlasti õpetajate jt asjatundjatega aru pidada – ehk oleks mõistlik talle veel aasta jagu aega anda. ÕHTULEHT
Jälgi last hoolega Kui laps saab jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks, peab ta seaduse järgi kooli minema. Koolielu sujumise asjus tasub vanematel olla eriti tähelepanelik, kui laps on arg, kardab uusi olukordi ei suuda luua kontakti võõrastega, nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega on hädas pikemat aega paigal püsimise, korralduste kuulamise ja täitmisega ei tunne tähti-numbreid ei tunne kella ei oska sõnu kokku veerida ega arvutada kõne pole arenenud eale vastavalt
OLEN ÜKS SUUR KÕRV
116111
Kuulan ära kõik suured ja väikesed mured! Helista Lasteabi tasuta numbrile 116111 kasvõi öösel. Meie aitame!