Tervis, 10. veebruar 2014

Tervis

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Teisipäev, 11. veebruar 2014

Toimetaja: Kersti Eero | Projektijuht: Helena Karma » 614 4045 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Teisipäev, 11. veebruar 2014

2

Kuidas kõht korras püsiks?

KAKS VA kõrge ko

PantherMedia / Scanpix

Seedekulgla haigused ja funktsionaalsed seedehäired (kõhukinnisus, ärritunud soole sündroom, düspepsia, puhitus) on tingitud mitmest tegurist, kuid kindlasti pole vähetähtsad ka toitumisharjumused ja elustiil.

Euroopas on seedehäired umbes 40–80 miljonil inimesel. ^ Sööge rohkem looduslikku toitu (puuvili, aedvili, teraviljatooted) ja kala. ^ Tarvitage vähem rasva (eelkõige küllastunud ja transrasvu), praetud toite ja rasvast liha. ^ Sööge hapendatud tooteid, mis sisaldavad probiootikume, mille mõju on kliiniliselt tõestatud. ^ Tarbige palju vedelikku, aga ärge jooge liiga palju kohvi ega alkoholi. ^ Sööge korraga vähem, aeglaselt ja mäluge toit korralikult läbi. Neli või viis väiksemat einet päevas on mitu korda parem kui kaks või kolm suurt kõhutäit. ^ Parandage oma eluviise: liikuge, hoidke stressi ohjes ja ärge suitsetage. ^ Hoidke tervislikku kehamassiindeksit, ülekaalulistel inimestel esineb rohkem seedehäireid. ^ Hoolitsege selle eest, et igapäevamenüüsse kuuluks kiudainerikkaid toiduvalikuid, näiteks viis portsjonit puu- ja juurvilja päevas ning suurendage igapäevast täistera ja/või kaunviljade tarbimist. ^ Eelistage lahjemat liha, näiteks kana, kalkun ja jänes või valige looma-, sea- ja lambalihast taisemaid lõike.

Tervis

«Optimaalne kontsa kõrgus tänaval ja kontoris oleks mitte üle 3,5 sentimeetri, aga kõik sõltub siiski konkreetsest inimesest,» ütleb Eesti Ortoosikeskuse jalaravispetsialist Kalev Toots. Samas õhtul peole või teatrisse minnes on kõrged kontsad tohtri sõnul igati omal kohal.

≤

Pea kohviga piiri, see võib olla üks kõhukinnisuse põhjustajaid. ^ Kõhukinnisuse korral ärge sööge liiga palju valku ja küllastunud rasvu sisaldavat toitu, eelistage kiudaineterikast toitu ja probiootikume. Liikuge rohkem ja jooge piisavalt vett. ^ Puhituste korral sööge aeglaselt ja korraga vähe. Ärge sööge palju kaunvilju ega kapsast, ärge jooge palju koolat ega karastusjooke ning ärge närige palju nätsu (eriti suhkruvaba).

^ Ärritunud soole sündroomi korral sööge kindlatel kellaaegadel. Vältige rasvu (eelkõige transrasvu). Et sool regulaarselt tühjeneks, peaksite tarbima mõõdukalt kiudaineid. ^ Refluksia ja kõrvetiste korral sööge korraga vähem, aga sageli ja aeglaselt. Vältige praetud toite, vürtse, piparmünti, happelisi puuvilju ja tomateid.

≤ ÕHTULEHT

MEES VANUSES 45–70 AASTAT! Millal Sina viimati kontrollisid oma eesnäärme funktsioneerimist?

Kas tead, et eesnäärme funktsiooni peab kontrollima vähemalt kord aastas?

Nüüd saad enda eesnäärme tervist mugavalt, valutult ja privaatselt enda kodus kontrollida PROSTA-Check® kiirtesti abil!

Mida PROSTA-Check® kiirtest kodus näitab?

PROSTA-Check kiirtest on saadaval hästivarustatud apteekides üle Eesti

või telli koju e-poest

www.tervisetestid.ee

PROSTA-Check® kodune kiirtest näitab, kas prostataspetsiiflise antigeeni (PSA) sisaldus sinu veres on normaalne või normist kõrgem.

ROSTA-Check® kiirtesti tulemus, mis on normist kõrgem (üle 4 ng/ml), näitab eesnäärme healoomulist või pahaloomulist suurenemist.

Millal pean PROSTA-Check® kiirtesti kodus läbi tegema?

Juhul, kui annad vähemalt ühele järgnevatest küsimustest vastuseks „jah“: Oled vanuses 45+ aastat.

Valu või ebamugavustunne pärasoole ja munandite vahel, munandites, peenises, alakõhus, kubemes või alaseljas.

Urineerimiskaebused Sinu lähisugulastel on diagnoositud eesnäärme- või rinnavähki.

Soovid ise kodus kontrollida juba tarvitatava ravimi efektiivsust.

Eesnäärmeprobleemide varajane tuvastamine ja õige raviskeem annavad häid tulemusi!

Küsimuste korral palun võtta ühendust Eesti esindusega: Selfdiagnostics OÜ, Pärnu mnt 27–1, Tallinn 10141, kirjuta: info@selfdiagnostics.eu või helista tel 6 604742.

Tähelepanu! Tegemist on meditsiinilise seadmega! Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit!

PantherMedia / Scanpix

KERSTI EERO KERSTI.EERO@OHTULEHT.EE

«Mida laiem liist ja madalam konts ning mida tugevam tald, seda jalasõbralikum king või saabas on,» kinnitab Eesti Ortoosikeskuse jalaravispetsialist Kalev Toots (pildil). Optimaalne kontsa kõrgus tänaval ja kontoris ei tohiks tema sõnul ületada 3,5 cm.

«Aga kõik sõltub siiski konkreetsest inimesest. Kui inimene näiteks kannab tallatuge, siis see ei mõju enam, kui kontsa kõrgus ületab 4 cm,» tõdeb Toots, et ühest valemit ideaalse kontsa kõrguse arvutamiseks siiski pole. Samas pole ta nõus, et alla 2 cm kontsa puhul langeb kannale liiga suur raskus ehk erinevalt mõnestki teisest tohtrist Toots uggi’de või baleriinade tootjaid vangi ei paneks.

«Kui inimesel hakkavad 2 cm kontsaga jalad valutama, aga kõrgemaid kingi kandes valu kaob, on see esimene märk hüppeliigese deformatsioonist, mille tulemusel keha raskus on vajunud tahapoole.» Siis soovitab Toots kindlasti arsti juurde minna ja kontrollida, kas keha tasakaal on ikka paigas.

Vaatamata sellele, et rasedused ja sünnitused on paratamatult naiste keharaskust ettepoole nihutanud ja enamik neist on kandnud ka kõrgeid kontsi, leidub naiste hulgas küllalt neid, kellel hüppeliigese deformatsioonid on keharaskuse hoopis tahapoole viinud. «Ja neile on 2 cm konts kindlasti madal,» rõhutab Toots teistki korda, et jalasõbraliku kontsa kõrgus sõltub paljuski kandjast. Üks asi, mis kannale langeva liigse raskusega kaasneda võib, on kukekannus. «Näiteks päev läbi püstijalu töötades ei saa inimene sellest raskusest enne arugi, kui jalg valutama hakkab. Kuna iga päev valu ei ole, mõtleb inimene, et eile parem jalg valutas, aga täna seisin ma vasaku jala peal ja parem enam ei valutanud.

Alles siis, kui mõlemad jalad valutavad, otsitakse abi. Kui inime-

Tervis

Teisipäev, 11. veebruar 2014

3

VAENLAST: onts ja kitsas liist

Rasvapõletus

24H

Mati Hiis

öösel ja päeval

Pöiaprobleemid kipuvad aastatega võimenduma Lapsevanematel tasuks meeles pidada, et järgmine põlvkond pärib ka kõik jalgadega seotud probleemid. «Kui ühel vanematest on näiteks kõrge pöiavõlv, siis hiljemalt siis, kui laps saab kolmeaastaseks, oleks mõtet minna jalaravispetsialisti juurde.

Eriti, kui see laps hakkab tegelema tennisega. Aeg on näidanud, et järgnevad põlvkonnad on natuke pehmemad kui meie ja deformatsioonid tulevad kiiremini,» tõdeb Toots. Paljukirutud nõukaaegsetel kingadel, mis olid kõvad kui naelakastid, oli jalaravispetsialisti seisukohalt ka oluline pluss – need ei lasknud jalal hüppeliigesest ei sise- ega välisküljele väänduda.

«Kuni kolmanda klassini peaks lapsel olema korraliku tugeva tallaga jalanõu,» rõhutab Toots, kes oma patsientide peal näeb pidevalt, kui raske on poest vajalikku jalavarju leida.

Igasugu pehmed bootsid-/uggi’d-tossud tuleks algkoolis, rääkimata mudilastest, üldse ära unustada.

Loota, et kõrge pöiavõlv vms kasvab välja, ei tasu. «Kui vanasti kasvas 80% deformatsioone välja, siis tänaseks on see protsent langenud kusagile 60 peale. Nii võib näiteks kõrge pöiavõlvi tõttu lapsel tekkida X-jalgsus. Ja sporti tegema hakates võivad põlved valutama hakata,» esineb Tootsi sõnul Xjalgsust tänapäeval üsna palju. Seda ravitakse enam mitte tallatugede, vaid juba spetsiaalsete jalanõudega.

Ka selles, kui inimene käib varbad sissepoole, pole süüdi mitte lihtsalt halb harjumus, vaid kõrge pöiavõlv. «Kui jalg vajub välisküljele ehk lateraalsele suunale ja toetub vaid neljandale-viiendale varbale, siis sidemed venivad lihtsalt välja. See on väike kaasasündinud asi, mis vanemas eas kipub võimenduma,» ütleb Kalev Toots.

sel pea hakkab valutama, võtab ta kohe tabletti, aga jalg valutab enamasti aastaid, enne kui inimene arsti juurde läheb,» kulub Tootsi sõnul jalalaba deformatsiooni kujunemise algusest hetkeni, kui inimene tema vastuvõtule tuleb, keskmiselt viis aastat.

Keha raskus koondub paarile ruutsentimeetrile Veekeskuses, aga rohkemgi veel suvel rannas, kannavad paljud plätusid. «Ärge jumala pärast valige väga paksu tallaga plätusid, olen näinud ka 3 cm tallaga varbavahesid. Algul tundub küll, et jalal on mugav, aga käies ei saa arugi, kui kiiresti jalg ära väsib. Päka osas asuvad metatarsaalluud vajuvad pehme tal-

la sisse, varbad tõusevad üles ja päkale langeb väga suur koormus,» ongi Tootsi sõnul lampjalguse üks ohutegureid sama päka liigne koormus.

Ka 5 cm kontsa puhul – rääkimata killerkontsadest – jääb põhiraskus habraste pöialuude kanda, natuke jaotub sellest ka kannale, aga varvastele jalg nii kõrge kontsa puhul enam ei toetugi. Kõige jalavaenulikum on kõrge kontsaga rihmik – kui king ei taga ka korralikku külgtuge, siis seda enam peab pingutama, et inimene püsti seisaks ja oma hüppeliigeseid välja ei väänaks. Täistallaga jalats on veidi jalasõbralikum kui sama kõrge kontsaga saabas, sest suurem toetuspind muudab ta hüppeliigese jaoks stabiilsemaks.

«Kõrged kingad on tavaliselt ka äärmiselt kitsa liistuga,» nimetab Toots teisegi jalavaevuste põhisüüdlase, mis koondavad kogu inimese keha raskuse vaid paarile ruutsentimeetrile. Sellises olukorras on naistel ka sissepoole pööratud varvas kerge tekkima, meestel esineb pöiakonti mitu korda harvem. Õnneks võib munast jala siseküljel ka operatsioonita lahti saada, aga see nõuab umbes pool aastat sihikindlat ravi.

Meestel tekivad probleemid keha survejaotuse tõttu pigem jala välimisel küljel. Aga neil on ka kitsaid kingi vähem, rääkimata kõrgetest kontsadest.

Paratamatus: keskeas pöiavõlv madaldub «Tänapäeva kosmeetika on nii võimas, et naise sünniaastat näost eriti välja ei loe. Pigem reedab 40ndatesse eluaastatesse jõudmist madalduv pöiavõlv,» kipub jalg Tootsi sõnul enne paarkümmend aastat vaikselt deformeeruma, kui see silmaga nähtavaks saab.

«Enamikul naistel hakkab pöid deformeeruma juba 20ndates eluaastates. Üheks oluliseks põhjuseks on varajased sünnitused. Kui laps on päevad läbi süles, vajub keha raskus paratamatult ettepoole. Ja kui laps on aastane, tullakse arsti juurde, et ma olen pikka aega kannatanud selja- ja päkavalusid. Kui asi pole väga hull, siis see deformatsioon umbes aasta pärast taandub. Aga ta tuleb kunagi tagasi,» räägib Toots.

Kuigi meestel, erinevalt naistest, langeb keha raskus kandadele, hoiatab jalaravispetsialist, et ka neil ei tasu oma tugevatele luudele liialt loota. «Mehed, kel 20ndates aastates hakkab kehakaal kiiresti suurenema ja tekib õllekõht ehk keha raskus vajub ettepoole, jõuavad oma jalamuredega naistest isegi ette.»

EE_SlimDuo_Ad_Ohtuleht_0114_143X380

Bio-Slim Duo – sinu kiirtee hea vormini

SUVEKS TRIMMI! Kaunima figuuri saamisel ei ole lihtsaid lahendusi, kuid teadlased on leidnud uue mooduse, kuidas sind selles aidata.

Bio-Slim Duo sisaldab kapsleid ja tablette CLA, L-karnitiini ja rohelise teega, mis toetab rasvade põletamist ning suurendab su energiataset, mis omakorda kiirendab rasvade ainevahetust.

Kasutamine Päeval koos lõunasöögiga: 2 tabletti L-karnitiini ja rohelise tee ekstraktiga Õhtul koos õhtusöögiga: 4 kapslit CLA-ga

Kuni

-20% Pakkumine kehtib veebruaris hästi varustatud apteekides.

4 kapslit koos k os õhtusöögiga

2 tabletti koos lõunasöögiga aktiivne periood, 13:00 08:00 Organismi energiat on piisavalt

Organismi energiatase langeb

19:00

Loomulik rasvapõletus väheneb

24:00

NOHU: muudkui nuuska ja nuuska päevade kaupa PantherMedia / Scanpix

Tuulisel ja külmal ajal ei lähe nohu teps mitte nädalaga üle.

Tihti ei saa sellest esimesel pilgul kergest tõvest sugugi lahti ja pika vindumise järel tuleb ikkagi appi võtta antibiootikumid.

«Kui lisanduvad palavik, peavõi kõrvavalu, siis on kindlasti vaja pöörduda perearstile ja uurida, mida saaks nohu taandamiseks ette võtta,» õpetab Kaldoja. Kui aga nohu välja ei ravita, võivad tüsistusteks olla ninakõrvalurgete ja keskkõrvapõletik.

«Eriti tähelepanelik tasub olla juhul, kui tekib nina kõrvalurgete põletik. See võib tekkida, kui sekreet ei saa vabalt väljuda. Sageli esineb siis suur turse, ka võivad olla lisaks anatoomilised iseärasused: kitsad ninakäigud, ninavaheseina niverdumine, mõned hambaprobleemid,» räägib perearst. Põskkoopapõletikule viitavad survetunne põsk- ja otsmikukoobaste piirkonnas. Põskkoopapõletiku aitavad tohtri sõnul ennetada niinimetatud nina avajad ehk dekongestandid, mis vähendavad nina limaskesta turset, kergendades sekreedi väljapääsu.

Nohu tähendab tegelikult nina limaskesta põletikku, millega kaasneb eritis ninast, selgitab perearst Anne Kaldoja. Ägedatel juhtudel algab nohu aevastamisega. Enamasti ei ole nohu puhul tegu külmetusega, vaid hoopistükkis viirusnakkusega ja sel juhul on inimene tegelikult nakkusohtlik juba haiguse peiteperioodil.

Tervis

Bronhiit kui viirushaiguse tüsistus

Nohu peaks kaduma nädala-poolteisega Esimestel haiguspäevadel on eritis ninast vesine, kuid muutub peagi paksuks ja kollakaks. Ägeda nohu korral peaksid väikelapsed mõneks päevaks lasteaiast koju jääma. Kui nohu on muutunud paksuks ja kollaseks, siis viirusnakkus enam ei levi, ja kui palavikku pole, pole enam ka koju jääda vaja. Kui kasutada käsimüügis pakutavaid meresoolalahuseid või spreisid, peaksid nohu ja kehv enesetunne perearsti sõnul nädala-poolteisega tavaliselt mööduma. Perearsti poolehoid kuulub kindlasti spreidele, sest siis pihustatakse ravim laiali nina limaskestale, kus see toimib. «Tilgad valguvad aga keskmist ninakäiku mööda kurku, korraks on kibe maiste suus ja ongi kõik,» märgib Kaldoja.



‡

Teisipäev, 11. veebruar 2014

Viirused

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

4

Noor ema: «Vahel lihtsalt ei saa nohust jagu!»

Kolmeaastase Anelle ema Anu Loide kinnitab, et pikalt kestva nohuga on kimpus olnud nii tema ise kui ka laps. Lõpuks on tulnud appi võtta antibiootikumid.

«Oleme pikaajalise nohu puhul proovinud algul kergemate vahenditega, kasutanud inhalaatorit ja soolalahuseid, kuid kui nohu on lapsel ikka hingamisteed täielikult sulgenud, nii et õhk enam läbi ei käi, on viimane aeg appi võtta kangemad rohud.

Meie kogemus on näidanud, et lihtsast nohust võib lõpuks kujuneda kõrvapõletik, seepärast ei võta ma nohu kunagi lihtsalt.

Paraku oleme viirustele vastuvõtlikud ja laps vaevleb talvisel ajal nohu käes ikka peaaegu iga kuu.»

Miks aga vahel võib nohu kesta isegi kuid ning antibiootikumideta sellest enam lahti ei saagi?

Anne Kaldoja sõnul tekib sageli kas turse, nina limaskesta paksenemise või adenoidi tagajärjel nohu, ja see on täiesti erinev külmetuse või viiruse põhjustatud ägedast nohust. Sel juhul kas nina vesitseb pidevalt või on kinni. Ninakinnisusele viitab ka sekreedi valgumine kurku ja kurgust kostev rögane köha. «Sageli kulgeb nohu aga koos bronhiidi või kopsupõletikuga, inimesel on palavik ja rögane või hoopis kuiv köha.

Kui nohu on juba kaks nädalat kestnud ja on kahtlus, et võib olla tekkinud tüsistus, ei jää küll muud üle, kui oma perearsti poole pöörduda,» rõhutab Anne Kaldoja, et bronhiit ja kopsupõletik pole nohu, vaid viirushaiguse tüsistused. ≤ KADRI PENJAM

Mudaravi on Spa Hotellis Tervis üks nõutumaid protseduure.

Kas teil on

esinenud infarkti või insulti?

Kui jah, siis võite osutuda sobivaks kliinilise uuringu jaoks, mis soovib teada saada, kas uuritav ravim võib vähendada kardiovaskulaarsete sündmuste riski.

Te võite osutuda sobivaks, kui vastate järgmistele kriteeriumitele: t vanus 40-85 aastat t EJBgnoositud südameinfarkt või insult Kui te olete käesolevas uuringus osalemisest huvitatud, siis arutab uuringuarst teiega läbi ka teised uuringusse sobivad tingimused.

Ainult uuringuarst saab otsustada, kas olete uuringus osalemiseks sobiv või mitte.

Uuring on heaks kiidetud Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee ja Ravimiameti poolt. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr. 23. „Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord” kohustub teavitama, et „tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele”.

HUVI KORRAL VÕI TÄPSEMA INFORMATSIOONI SAAMISEKS PALUME PÖÖRDUDA PÄRNA KLIINIKUSSE TELEFONIL 680 2000 ASUME TALLINNAS, J. PÄRNA 4.

OLEME AVATUD ESMASPÄEVAST REEDENI KL 8.00-17.00

Tervis

Teisipäev, 11. veebruar 2014

5

Eesti terviseturismi klaster

Viirustele vastu immuunsßsteemi turgutades Kaua kestnud pime aeg toob tahtmatult kaasa stressi ja väsimustunde, samuti ohustavad meid kþikjal ringi hiilivad viirused. Kuidas oma keha ja vaimu turgutada, et soojema ja valgema aja saabumiseni vastu pidada?

≤

SILJA PAAVLE

*

*

SILJA.PAAVLE@OHTULEHT.EE

Eesti terviseturismi klastri esindaja ja Eesti taastusarstide seltsi juhatuse esimees Annelii Nikitina tuletab esmalt meelde, et inimese immuunsßsteem on väga tugevalt seotud vaimse ja fßßsilise tervisega. Mida paremas kooskþlas need on, seda tugevam on tervis ja keha vþime kßlmetushaigustele ning ka stressiolukordadele vastu seista. Kui tervisehädad kallale kipuvad, vþib nþrgenenud immuunsust kahtlustada.

Annelii Nikitina sþnul on tänapäeva kiire elutempo ja stressirikas keskkond olulised immuunsßsteemi nþrgestajad. Lakkamatu infovool, 24/7 kättesaadavus, pidev häiritusseisund koormavad liigselt aju ega lase kehal normaalselt funktsioneerida. Et inimese aju peab juurdetul-

turgutada ning seeläbi immuunsust tugevana hoida.

Immuunsuse tugevdamiseks on tähtis alustada oma vaimse tervise ja selle hea seisundi kindlustamisest. Näiteks shiatsu, refleksoteraapia ja psßhhoteraapia erinevad tehnikad on head stressi maandajad, aidates nii ka immuunsßsteemil tugev olla ja haigusi ennetada.

Kindlasti aitab vaimu ja keha turgutada korralik puhkus. See ei tähenda alati pikka ja kauget soojamaareisi, piisab, kui leida sobiv koht, kus end argielust ja tavapärastest toimetustest ning tegemistest välja lßlitada. Oma mþtete korrastamine, hea uni, värskes þhus liikumine, tasakaalustatud toitumine, infoväljast välja lßlitumine on samuti hea ja tugeva tervise aluseks.

Tänapäeva ßhiskond produtseerib ßha enam inimesi, kes on sþltuvuses infotehnoloogiavahenditest: kartuses infost ilma jääda kontrollivad nad iga natukese aja tagant oma e-postkasti, telefoni vþi sotsiaalmeediakanaleid. Selline kompulsiivne käitumine ehk sisemine sund pidevalt midagi teha hakkab häirima igapäevasuhtlust, kurnab närvisßsteemi ja vþib pþhjustada ärevust,

Stressirikas keskkond nþrgestab immuunsßsteemi, märgib Annelii Nikitina Eesti taastusarstide seltsi juhatusest. vavat infot vahetpidamata tÜÜtlema, jääb ajul ßha vähem aega kehafunktsioonide kontrolliks, nendib taastusraviarst.

Et tervis ikka kevadeni vastu peaks, annab Annelii Nikitina nĂľu, milliste tegevuste-protseduuridega oma keha ja vaimu

*

kergelt ärritatavust, unehäireid ja ka somaatilisi vaevusi, nagu sßdame rßtmihäireid, þhupuudust/hingeldust, peavalu, kþhuvalu, vererþhutþusu jms. Ravispaas on kasutusel selline mþiste nagu digital detox, mis tähendab elektroonsetest sidevahenditest loobumist ravikuuri ajaks, lþþgastavaid protseduure ja nþustamist infovooluga toimetulekuks.

Immuunsßsteemi tugevdamiseks sobivad ka ravispaades ja meditsiiniasutustes pakutavad raviprotseduurid, nagu vesiravi, pärlivann, kontrastvannid vþi -duťid, samuti mudaravi, ultraviolettravi, krßoteraapia ehk kßlmravi (nt krßosaun ehk ßlikßlmravi, mille kuuri läbinutel väheneb tunduvalt kßlmetus- ja viirushaigusesse nakatumine) ja kindlasti mþþdukas kehaline treening.

Astmaatikutel ja sageli bronhiiti pþdevatel inimestel oleks soovitatav läbida enne viirushaiguste puhangu algust soolaravikuur.

Soolakambris hingatakse sisse soolaioone, mis tungivad sßgavale hingamisteede limaskestadesse, aidates vedeldada sitket lima, vähendada limaskesta turset ja avardada hingamisteid. Soolakambriprotseduur mþjub ka rahustavalt ja immuunsßsteemi tugevdavalt.

*

E-vitamiin kiirendab kopsuvähki?

Rootsi teadlaste tehtud katsed hiirtega näitasid, et E-vitamiini tarvitamine kasvaja algstaadiumis vþib kopsuvähi korral vähi arengut kiirendada.

Teadlased panevad kahtluse alla hßpoteesi, mille kohaselt aitavad antioksßdandid erinevaid vähivorme ja haigusi ennetada, kirjutab ajakiri Science Translational Medicine. Nii on leitud, et päevas toidust saadava E-vitamiini koguse mitmekordistamine ei aita eesnäärmevähki ennetada. Loodetud mþju ei saavutatud ka katsetes, mille käigus ßritati sßdame- ja veresoonkonnahaiguste riski vitamiiniga vähendada.

Samuti selgus, et nii E-vitamiin kui ka N-atsetßßltsßsteiin aitavad kopsuvähil vähemalt hiirte puhul kiiremini levida: neid aineid manustanud hiirte kasvajad kasvasid kolm korda kiiremini ja loomade suremus oli kaks korda suurem.

≤ SILJA PAAVLE

*

korda rohkem inimesi kui 2007. aastal pĂľdes mullu tuulerĂľugeid.

Kui 2007. aastal jäi tuulerþugetesse Läänemaal 36 inimest, siis mullu registreeris tervisekaitseinspektsioon 267 haigusjuhtu, vahendab Delfi ajalehte Lääne Elu.

REKLAAMTEKST

Puhastasin oma organismi ja kehakaal hakkas langema uskumatult kergesti!

ulle meeldis juua karastusjooke ja maiustada, kuid tundsin end pidevalt jĂľuetu ja kurnatuna. LĂľpuks otsustasin, et pean –’Â?ŠÂ?’ȹŽĴŽȹÂ&#x;äÂ?–Šǯȹ ÂžÂ›Â’ÂœÂ’Â—ČąÂ˜Â›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ČąÂ™ÂžÂ‘ÂŠÂœÂ?ÂŠÂ–Â’ÂœÂŽČą “ŠȹÂ?ÂŽÂ?˜”œ’”ŠÂ?ÂœÂ’Â˜Â˜Â—Â’ČąÂ”Â˜Â‘Â?Šȹ—’—Â?ČąÂœÂŠÂ’Â—ČąÂ?ŽŠÂ?ŠǰȹŽÂ?ČąÂ™Â§Â›ÂŠÂœÂ?Čą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ČąÂ™ÂžÂ‘ÂŠÂœÂ?Š–’œÂ?ČąÂ˜Â—ČąÂ•Â’Â’Â?ÂœÂŽČąÂ”ÂŽÂ‘ÂŠÂ”ÂŠÂŠÂ•ÂžČąÂ”ÂŠÂ˜Â?Šȏ –’—Žȹ ™Š•“žȹ •’‘Â?ÂœÂŠÂ–ÇŻČą •’—ȹ Â&#x;Š›Ž–ȹ ™›˜˜Â&#x;’—žÂ?Čą ™Š•“žȹ erinevaid meetodeid, kuid nendest polnud mingit Â”ÂŠÂœÂžÇŻČą ž••Žȹ Â?ž—Â?ÂžÂœÇ°Čą ÂŽÂ?Čą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’Čą ™ž‘ŠœÂ?Š–’—Žȹ “Šȹ Â?ÂŽÂ?˜”œ’”ŠÂ?ÂœÂ’Â˜Â˜Â—Čą Â˜Â—Čą Â?Ă¤Â‘ÂžÂœČą œŠ•Ž—Ž–’œÂ&#x;Â’Â’ÂœÇ°Čą –’Â?Šȹ Â?Šȏ ÂœÂžÂ‹ČąÂ“Â§Â›Â?Â’Â?Šǯ

Č? ž’ȹ •žÂ?ÂŽÂœÂ’Â—Čą Š“Š•Ž‘ŽœÂ?Čą ”Š—Â?’—ŠŠÂ&#x;Â’ÂŠÂœČą ”˜˜œÂ?ŠÂ?žÂ?Čą Â?ÂŽÂ?˜”œ’”ŠÂ?œ’˜˜—’”ŠÂ&#x;ŠœÂ?Čą Čą Čą “Šȹ BioDraini preparaadist, otsustasin seda meetodit ”ŠÂ?œŽÂ?ŠÂ?Šǯȹ ™Â?ÂŽÂŽÂ?Â’ÂœČą Š—Â?Â’Čą –ä—ŽÂ?Čą ‘ŽŠÂ?Čą œ˜˜Â&#x;Â’Â?žœŽÂ?ǹȹ “žžŠȹ Â›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–Čą ™ž‘ŠœÂ?Čą Â&#x;ÂŽÄ´Čą “Šȹ ÂœĂťĂťÂŠČą Â&#x;§‘Ž–ȹ Â–ÂŠÂ’ÂžÂœČŹ Â?ÂžÂœÂ’ÇŻČą ŽŠÂ?Â’Čą Â?ž—Â?ÂœÂ’Â—Čą Ž—Â?Čą Ž—Ž›Â?’•’œŽ–Š•Â?Ç°Čą “žœÂ?”ž’ȹ oleksin tegelenud spordiga. Iga kord kaaluosutit Â&#x;ŠŠÂ?ŠÂ?ÂŽÂœČą •Ž’Â?ÂœÂ’Â—Čą Š’—Šȹ Â›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–Čą –˜Â?Â’Â&#x;ŠÂ?ÂœÂ’Â˜Â˜Â—Â’Čą ҤÂ?”ŠÂ?ŠȹBioDraini tarvitamist.Âť

Â’ÂœÂŽČą Š›’Žȹ ÂŽÂ’Čą ”Š‘ŽÂ?ÂœÂŽÇ°Čą ÂŽÂ?Čą Â˜Â•Â’Čą ˜Â?œžœÂ?Š—žÂ?Čą “§›Â?Â’Â?Šȹ ”Š—Â?’—ŠŠÂ&#x;’Šȹ ™ž‘ŠœÂ?žœ™›˜Â?›Š––’ǹȹ Č? §›”Šœ’— ĂťÂœÂ—ÂŠČą ”’’›ŽœÂ?Â’Čą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ÂœČą Â?˜’–žÂ&#x;Š’Â?Čą –žžÂ?ÂžÂœÂ’ÇŻČą ä’Â?Ž™ŽŠ•Â?Čą Â?ÂŽÂ”Â”Â’ÂœČą Â›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–Čą Ž—Ž›Â?’ŠÂ?Ç°Čą ”ŠÂ?ÂžÂœČą œ˜˜Â&#x;Čą maiustada ning tundsin end palju kergemana. 䗎ȹ Š“Šȹ ™§›ŠœÂ?Čą Â‘ÂŠÂ”Â”ÂŠÂœČą –žȹ Ž–Šȹ –ž›ŽÂ?ÂœÂŽÂ–ÂŠÇ°Čą œŽœÂ?Čą Š›Â&#x;ÂŠÂœÇ°Čą ÂŽÂ?Čą –ž•ȹ Â˜Â—Čą ÂœĂŁĂŁÂ–Â’ÂœÂ‘Â§Â’Â›ÂŽÂ?ÇŻČą Ž•ŽÂ?ÂŠÂœÂ’Â—Čą Â?Š••Žǰȹ ÂŽÂ?Čą –žžÂ?ÂœÂ’Â—ČąÂ˜Â–ÂŠČąÂŽÂ•ÂžÂ&#x;Â’Â’ÂœÂ’ČąČŽČąÂ™ÂŽÂŠÂ—ČąÂ?Â’ÂŽÂŽÂ?’ȹ“Šȹ“§›Â?Â’Â—ČąÂ˜Â›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœČŹ Â–Â’ČąÂ™ÂžÂ‘ÂŠÂœÂ?ÂŠÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ›ÂŽÄ‹Â’Â’Â–Â’Ç°ČąÂ–Â’ÂœČąÂœÂ˜Â˜Â?žœÂ?Š‹ȹ”Ž‘Š”ŠŠ•žȹ langust.Âť

!!

gi mĂľelda sellele, et varem pidin ostma rĂľivaid ÂœÂžÂžÂ›ÂžÂœÂŽÂœČą ĹšĹœČŚĹšĹžÇŻČą Â’Â’Čą ‘ŽŠȹ Â˜Â—Čą ”ŠŠ•žœÂ?Čą Š••Šȹ Â&#x;äĴŠȹ “Šȹ Â&#x;Š—žȹ ›’’Â?ÂŽÂ’Â?Čą §›Šȹ Â&#x;’œŠÂ?Šǡȹ ÝÝÂ?Čą Â‘Â˜Â’ÂŠÂ—Čą Â˜Â–ÂŠČą ”Žȏ ‘Š”ŠŠ•žȹ ”˜—Â?Â›Â˜Â•Â•Â’Čą Š••ǰȹ “§›Â?Â’Â?ÂŽÂœČą Â”ÂŠÂ”ÂœČą ”˜›Â?Šȹ ŠŠœÂ?ÂŠÂœČą BioDrainiČąÂ˜Â›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ČąÂ™ÂžÂ‘ÂŠÂœÂ?ÂŠÂ–Â’ÂœÂŽČąÂ”ÂŠÂ&#x;ŠȎǯ

Â’Â’Â?—Žȹ”Ž‘Š”ŠŠ•ǰȹŽ—Ž›Â?’Š™žžÂ?ÂžÂœÇ°ČąÂ•Ă¤Â?Â&#x;ž—žÂ?ČąÂ“ÂŠČąÂ”Â˜Â•ČŹ •Š—Žȹ —Š‘”ȹ Â˜Â—Čą –§›Â?Â’Â?Ç°Čą Â–Â’ÂœČą —§’Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Ç°Čą ÂŽÂ?Čą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’Čą ™ž‘ŠœÂ?ÂžÂœÂœĂťÂœÂ?ŽŽ–ȹ Â&#x;Š“Š‹ȹ Š‹’ǯȹ ’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?žœ™›˜Â?ÂœÂŽÂœÂœÂ’Čą Â?ÂžÂ•ÂŽÂ–ÂžÂœÂŽÂ—ÂŠČą Â?Ž”’Â&#x;ŠÂ?Čą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ÂœČą –’ĴŽÂ&#x;Š“Š•’”žÂ?Čą Š’—ŽÂ?ǹȹÂ?˜”œ’’—’Â?ǰȹ“§§”Š’—ŽÂ?ȹ“Šȹ•’’Â?—ŽȹÂ&#x;ÂŽÂ?Ž•’”ǯ Â?Šȹ ™§ŽÂ&#x;Čą ™ŽŠ‹ȹ Â’Â—Â’Â–ÂŽÂœÂŽČą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Čą ŽŽ–Š•Â?Š–Šȹ •’Â?’”ŠžÂ?žȹ Â”ÂŠÂ”ÂœČą Â”Â’Â•Â˜Čą –’ĴŽÂ&#x;Š“Š•’””Žȹ Š’—Ž’Â?Ç°Čą –’Â?Šȹ Â?ĂŁĂŁÂ?Ž•Â?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą Â–ÂŠÂ”ÂœÂŠÂœČą —’—Â?Čą ŽŽ–Š•Â?ŠÂ?ÂŠÂ”ÂœÂŽČą ˜›Â?Šȏ —’œ–’œÂ?Čą —ŽŽ›žÂ?ÂŽÇ°Čą —Š‘Šȹ “Šȹ œ˜˜•ŽœÂ?’”žȹ ”ŠžÂ?žǯȹ ž’ȹ ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’ČąÂ•Â˜Â˜Â–ÂžÂ•Â’Â”ČąÂ™ÂžÂ‘ÂŠÂœÂ?ÂžÂœÂœĂťÂœÂ?ÂŽÂŽÂ–ČąÂ˜Â—ČąÂ‘Â§Â’Â›Â’Â?žÂ?Ç°Čą Â&#x;ä’Â&#x;ŠÂ?Čą Š’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?žœ“§§Â?Â’Â?Čą ”ž‘“žÂ?Šȹ —’—Â?Čą Â?Ž””’Â?Šȹ •’’Â?—Žȹ ”Ž‘Š”ŠŠ•ǯȹ ŠÂ?ÂŠÂ“Â§Â›Â“ÂŽÂ”ÂœČą Â&#x;ä’Â&#x;ŠÂ?Čą Â˜Â•Â•ÂŠČą ”Šȹ Â&#x;Â§ÂœÂ’ČŹ –žœÂ?ž——Žǰȹ ™ŽŠÂ&#x;Š•žÂ?Ç°Čą œŽŽÂ?’–’œ‘§’›ŽÂ?Ç°Čą ”ä‘ž™ž‘’ȏ tus ja vedelikupeetus kudedes. Kuna loomulikud Â–ÂŠÂ”ÂœÂŠÇ°Čą —ŽŽ›žÂ?ÂŽÇ°Čą —Š‘Šȹ “Šȹ œŽŽÂ?Â’Â–Â’ÂœÂŽČą Â?ž—”Â?œ’˜˜—’Â?Čą ŠŽÂ?•žœÂ?žÂ&#x;ŠÂ?Ç°Čą Â˜Â—Čą ”ŠŠ•žœÂ?Čą –Š‘ŠÂ&#x;äÂ?–’—Žȹ §§›ŽÂ?ž•Â?Čą Â›ÂŠÂœÂ”ÂŽČąÂ’ÂœÂŽÂ?Â’ČąÂ?Â’ÂŽÂŽÂ?’ȹ™’Â?ŠÂ?ÂŽÂœČąÂ&#x;ä’ȹ—§•Â?Â’Â?ÂŽÂœÇŻ

BioDrain on Rootsis valmistatud toidulisand.

BioDrainiČąÂ?Š‹•ŽĴ’Â?ÂŽČąÂ”Â˜Â˜ÂœÂ?Â’ÂœÂŽÂœČąÂ˜Â—ČąČąÂ‘Â§ÂœÂ?’ȹžž›’Â?žÂ?ȹ“Šȹ ÂŤ ›ŠŽÂ?žȹ Â?ž——Ž—ȹ Ž—Â?Čą ™Š•“žȹ œŠ•ŽÂ?Š–Š—Šȹ “Šȹ —ŠžÂ?’—ȹ Â?ž—Â?žÂ?Čą ›ŠÂ&#x;’–Â?Š’–ŽÂ?ÂŽČą ČŽČą ‘Š›’•’”žȹ ÂŠÂœÂ™ÂŠÂ›Â’Ç°Čą Š›Â?Â’ĂąÂ˜Â”Â’Ç°Čą řŞȌŚŖȹ ÂœÂžÂžÂ›ÂžÂœÂŽÂœČą ›ä’Â&#x;ŠœÂ?ÂŽČą ”Š—Â?–’œÂ?ÇŻČą Â’Čą Â?Š‘Šȹ Â’ÂœÂŽČŹ Â&#x;䒕’••Žǰȹ —äÂ?ÂŽÂœÂŽÇ°Čą ŠŽÂ?ȏ•’’Â&#x;ŠÂ?ÂŽÂŽÇ°Čą ÂœÂŽÂ•Â•ÂŽÂ›Â’Čą “Â?Čą Ž”œÂ?›Š”Â?ÂŽÇŻČą

Â—ČąÂ‘Â§ÂœÂ?Â’ČąÂ?ŽŠÂ?ŠǰȹŽÂ?ČąÂœÂŽÂ•Â•Â’ÂœÂŽÂ?ČąÂ?Š’–ŽÂ?ȹ—ŠÂ?ÂžČąÂ‘ÂŠÂ›Â’Â•Â’Â”ČąÂŠÂœČŹ ™Š›ǰȹŠ›Â?Â’ĂąÂ˜Â”Â”ČąÂ“ÂŠČąÂ&#x;䒕’••ȹÂ?˜ŽÂ?ŠÂ&#x;ŠÂ?ČąÂ˜Â›Â?ÂŠČŹÂ—Â’ÂœÂ–Â’ČąÄ™Â•Â?›’ȹȎȹ Â–ÂŠÂ”ÂœÂŠČąČŽČąÂ—Â˜Â›Â–ÂŠÂŠÂ•ÂœÂŽÂ?ČąÂ?ÂŽÂ?ÂŽÂ&#x;žœÂ?Ç°ČąÂœÂŠÂ™Â’Â‘ÂŠÂ™ÂŽÂ?ŽȹŽ›’Â?žœÂ?Ç°Čą mida on vaja rasva lagundamiseks ning toksiinide ŽŽ–Š•Â?ÂŠČŹÂ–Â’ÂœÂŽÂ”ÂœČą ˜›Â?Š—’œ–’œÂ?ÇŻČą Š›’•’”žȹ œ’Â?ž›’ȹ juure pulbris on palju kiudaineid, mis mĂľjuvad ‘§œÂ?Â’ČąÂœÂ˜Â˜Â•Â?ÂŽČąÂ™ÂŽÂ›Â’ÂœÂ?Š•Â?Â’Â”ÂŠÂ•ÂŽČąÂ“ÂŠČąÂœÂŽÂŽÂ?Â’Â–Â’ÂœÂŽÂ•ÂŽÇŻČą Š’œžÂ?ÂŽÂœČą Â?Ž”’Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą —ŽŽÂ?Čą Â?Â§Â’ÂœÂ”Ă¤Â‘ÂžÂ?ž——ŽÂ?Ç°Čą Â?˜’Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą ÂœÂ˜Â˜Â•ÂŽÂœČŹ Â?’”žȹ –’”›˜Ě˜˜›ŠÂ?Ç°Čą ”’’›Ž—Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?Čą –’ĴŽœŽŽÂ?Â’Â?ŠÂ&#x;ŠÂ?ÂŽČą ainete edasiliikumist sooletraktis, soodustavad —˜›–ŠŠ•œŽÂ?ČąÂ?ĂťÂ‘Â“ÂŽÂ—ÂŽÂ–Â’ÂœÂ?ȹ“ŠȹÂ?˜”œ’•’œÂ?ŽȹŠ’—ŽÂ?ŽȹŽŽ–Š•ȏ Â?Š–’œÂ?ÇŻČą ÂžÂ’ČąÂ˜Â›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–ČąÂœÂŠÂŠÂ‹ČąÂ•ÂŠÂ‘Â?Â’ČąÂ?˜”œ’’—’Â?ÂŽÂœÂ?Ç°ČąÂ?Ž”’‹ȹ Â›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–Čą Ž—Ž›Â?’ŠÂ?Čą —’—Â?Čą ݕŽȏ•’’Â?œŽÂ?ÂŽÂœÂ?Čą ”’•˜Â?ÂŽÂœÂ?Čą Â˜Â—Čą kergem vabaneda.

BioDrainiČą ˜›Â?ÂŠÂ—Â’ÂœÂ–Â’Čą ™ž‘ŠœÂ?ÂŠÂ–Â’ÂœÂŽČą ”ŠÂ&#x;Šȹ Čą ČąÂ˜Â—ČąÂ•Â’Â‘Â?—Žȹ“§›Â?Â’Â?Šȹ—’—Â?ČąÂœÂŽÂŽČąÂŽÂ’ČąÂ—Ă¤ÂžÂŠČą —§•Â?’–’œÂ?ÇŻČą äÂ?”Žȹ”Š‘Žȹ—§Â?ÂŠÂ•ÂŠČąÂ“Â˜Â˜Â”ÂœÂžÂ•ČąÂ”ÂŠÂ”ÂœČąÂ?Š‹•ŽĴ’ BioDrainiČą Â‘Â˜Â–Â–Â’Â”ÂžČŹÇ°Čą •äž—Šȏȹ “Šȹ ä‘Â?ÂžÂœĂŁĂŁÂ?Â’Čą Š“Š•ȹ Â”Â˜Â˜ÂœČą ÂœÂžÂžÂ›ÂŽČą ”•ŠŠœ’Â?§’Žȹ Â&#x;ÂŽÂŽÂ?Šǯȹ ’•“Ž–ȹ Â&#x;äÂ?”Žȹ Â”ÂŠÂ”ÂœČą Â?Š‹•ŽĴ’ȹ Â‘Â˜Â–Â–Â’Â”ÂžÂœĂŁĂŁÂ?Â’Čą Š“Š•ǯȹ ˜˜Â&#x;Â’Â?ŠÂ?ŠÂ&#x;Čą Â˜Â—Čą Â?Ž‘Šȹ ĹšČŽĹœČŹÂ—Â§Â?ÂŠÂ•ÂŠÂ—ÂŽČąÂ”ÂžÂžÂ›ČąĹ˜ČŽĹšČąÂ”Â˜Â›Â?ÂŠČąÂŠÂŠÂœÂ?ÂŠÂœÇŻ

BioDrainiČą –ä“žȹ Â?žÂ?ÂŽÂ&#x;—Ž‹ǰȹ ”ž’ȹ Â&#x;§‘Ž—Â?ŠÂ?ÂŽČą Â”Â˜Â‘ČŹ Â&#x;Â’Ç°Čą Â?ÂŽÂŽÇ°Čą ÂŠÂ•Â”Â˜Â‘Â˜Â•Â’Ç°Čą –Š’žœÂ?žœÂ?ÂŽČą “Šȹ ÂœÂžÂ‘Â”Â›ÂžČą Â?Š›‹’–’œÂ?ÇŻČą §•Â?Â’Â?ÂŽČą ›ŠœÂ&#x;ŠœŽ’Â?Čą Â?˜’Â?ÂŽÇŻČą Ž••Žȹ ÂŠÂœÂŽÂ–ÂŽÂ•Čą ÂœĂŁĂŁÂ?ÂŽČą Â?Â§Â’ÂœČŹ Â?Ž›ŠÂ?˜˜Â?ÂŽÂ’Â?Ç°ČąÂ&#x;§›œ”Ž’Â?ȹ™žžȏȹ“Šȹ“žž›Â&#x;Â’Â•Â“ÂžÇ°ČąÂ”ÂŠÂœČąÂ?˜˜›Ž•Â?Čą Â&#x;ä’ȹ”ŽŽÂ?ÂŽÂ?ž•Â?ȹ—’—Â?ČąÂ?ÂŽÂ?Ž•ŽÂ?ÂŽČąÂœÂ™Â˜Â›Â?Â’Â?Šǯȹ ŽŽȹ™Š›Š—ȏ Â?Š‹ȹ Š’—ŽÂ&#x;Š‘ŽÂ?žœÂ?Ç°Čą Š’Â?Š‹ȹ ”’’›Ž–’—’ȹ Â&#x;§•“žÂ?ŠÂ?Šȹ Â?Â˜Â”ČŹ ÂœÂ’Â’Â—ÂŽČą “Šȹ œŠŠÂ?Šȹ •Š‘Â?Â’Čą •’’Â?œŽÂ?ÂŽÂœÂ?Čą ”’•˜Â?ÂŽÂœÂ?ÇŻČą Â’Â?–Ž”Žȏ sine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislikud eluviisid on olulised.

VEEBRUARIS

›’Â?’—ŠŠ•œŽ’Â?ČąBioDrainiČąÂ?ÂŠÂ‹Â•ÂŽÄ´ÂŽČąÂœÂŠÂŠÂ‹Čą ˜œÂ?ŠȹŠ™Â?ŽŽ”’Â?ÂŽÂœÂ?ČąÂ&#x;ä’ȹÂ?˜˜Â?Â“ÂŠČąÂ”Â˜Â?ž•Ž‘Ž•Â?Čą www.newnordic.ee.

! ž’ȹÂ?Š‘ŠÂ?ÂŽČąÂœÂŠÂŠÂ?ÂŠČąÂ›Â˜Â‘Â”ÂŽÂ–ČąÂ’Â—Â?˜Â?Ç°ČąÂ‘ÂŽÂ•Â’ÂœÂ?ŠÂ?ÂŽČą Â?Ž•ŽÂ?Â˜Â—Â’Â•ČąĹœĹžĹšČąĹ™ĹžĹ™ĹžČąÂ&#x;Ă¤Â’ČąÂ”ĂťÂ•ÂŠÂœÂ?ŠÂ?ÂŽČąÂ?˜˜Â?“Šȹ ”˜Â?ž•Ž‘Â?ÂŽ www.newnordic.ee.

SOODUSHINNAGA.



‥ Jalad

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

6

Teisipäev, 11. veebruar 2014

Tervis

VEENILAIENDID: sa vähemalt igal kolmanda Esimesi naha alla tekkinud tumesiniseid sþlmekesi märgates ei tasu pead liiva alla pista, vaid kohe tohtri poole pÜÜrduda, sest kindlasti pole veenilaiendid vaid kosmeetiline probleem.

≤

KADRI PENJAM KADRI.PENJAM@OHTULEHT.EE

Veenilaiendite probleem on kßllaltki levinud, kinnitavad veresoontekirurg Veronika Palmiste (pildil) ja fßsioterapeut Reio Vilipuu. Tegemist on kaasasßndinud sidekoe nþrkusega, mis esineb eri allikate kinnitusel 30–60% inimestest. Probleem puudutab nii mehi kui ka naisi ja selle sßvenemine on lähedalt seotud hormonaalse kþikumisega – just puberteedieas märgatakse esimesi muutusi, naised sageli ka esimese raseduse ajal.

Spetsialistide sþnul ei tasu kirurgi vþi terapeudi konsultatsioonile minekuga viivitada. Kui emal-isal vþi vanavanematel on veenilaiendid, siis vþiks tohtri poole pÜÜrduda juba teismelisena. Algstaadiumis on veenilaiend eelkþige kosmeetiline probleem. Haiguse arenedes vþivad aga tekkida subjektiivsed sßmptomid, mida arstil on vþimatu mþþta, hoiatab Veronika Palmiste.

Varikoos pole vaid kosmeetiline probleem ÂŤVarikoosi kui haigust on oluliselt kergem kontrollida varajastes staadiumides,Âť rĂľhutab veresoontekirurg ja julgustab inimesi arsti juurde minema juba siis, kui jalal hakkavad silma esimesed tumesinised sĂľlmekesed. Paraku kipuvad Eesti inimesed arsti juurde jĂľudma alles siis, kui jalad on juba tugevalt turses vĂľi jalgadel veenilaiendid selgelt avaldunud.

Samas tuleb jalaga seotud kaebuse juures säilitada kainet meelt – kuna veenilaiendid on väga levinud, ei pruugi iga jalavalu olla seotud veenilaiendiga, vaid pþh-

jus vþib peituda hoopis muus, näiteks lßlisamba muutustes.

Peale geneetilise eelsoodumuse mängib Palmiste sþnul veenilaiendite tekkimisel kindlasti rolli ka inimese elustiil – jutt on ßleliigsest kehakaalust, pidevast seisvast vþi istuvast tÜÜst ja ßldisest vähesest fßßsilisest aktiivsusest. Pindmise veenisßsteemi reflukshaigus ehk veenilaiendid on olukord, mis varem vþi hiljem lþpeb naha toitehäirega sääre alumises kolmandikus. Säärel, kus nahk on väga þhuke, tekivad pruunid laigud. Sellist þhukest nahka on kerge vigastada ja selle tulemusena vþib tekkida halvasti paranev haavand, räägib Palmiste. Veenilaienditega seotud kaebused on tema sþnul väga individuaalsed – kßll räägitakse surinatest, kuumavast tundest, jalgade väsimisest, rahututest jalgadest.

Peale selle, et jalad väsivad kiiresti ja kipuvad valutama, vþib þhtuti sääremarjas vþi mujal jalgades tekkida krampe. Samuti esineb jalaturseid ja pärast pikka seismist vþi istumist (eriti soojade ilmadega) vþib tekkida sßgelus ja rþhumistunne. Kuna neid sßmptomeid ei saa mþþta, pole ka mingit garantiid, et pärast veenilaiendite eemaldamist kaebused kaovad. Kuni pole tegemist naha toitehäire vþi haavandiga, vþib patsient ise endale sobiva korrigeerimismeetodi valida. Kui haigus on arenenud juba kaugemale, peab arvestama, et kþiki muutusi enam ka kirurgiaga paraku pÜÜrata ei saa, tþdeb veresoontekirurg ja soovitab seepärast alajäsemete veenilaiendeid korrigeerida algstaadiumis ehk siis, kui

haigus ei ole veel jþudnud pindmise veenisßsteemi kþige olulisemale veenile. Paraku enamasti ei kaeba selles faasis inimesed muu kui vaid kosmeetilise välimuse ßle. Sellest ka eksiarvamus, et varikoos on vaid kosmeetiline probleem. Veenilaiendite teket ennetada ei saa, kßll aga aitab neid kontrolli all hoida, kui iga päev kanda kompressioonsukki, pþlvikuid vþi sukkpßkse, lisab Reio Vilipuu. Kui tavaliselt istudes vþi pikalt seistes ja kþndides lähevad jalad tursesse, siis selliseid meditsiinilisi sukki kandes on just oluline liikuda, sest nii kiireneb venoosse ja lßmfivedeliku liikumine ja paraneb lihaspumba tÜÜ.

Kas eelistada ßld- vþi veresoontekirurgi? Kindlasti seda, keda usaldate ja kelle lähenemine sobib, sþnab Palmiste ja tuletab meelde, et tänapäevane veenilaiendi korrektsioon eeldab ka pþhjalikku diagnostikat ehk ultraheliuuringut.

Parima tulemuse saavutamiseks peab pärast iga veenilĂľikust vĂľi muud protseduuri kandma mitu nädalat kindlasti meditsiinilisi kompressioonpĂľlvikuid vĂľi -sukki rĂľhuga 23–32 mmHg. ÂŤHaigekassa kompenseerib varikoosi puhul tavapärast kirurgiat. Uuemad lahendused, samuti väiksemad traumad, jäävad paraku patsiendi enda finantseerida. Millist meetodit Ăźhel vĂľi teisel konkreetsel juhul kasutada, otsustavad juba patsient ja tema raviarst. ĂœkskĂľik milline see otsus on, tuleb mĂľista, et kaasasĂźndinud sidekoenĂľrkusest terveks ei saa,Âť hoiatab Veronika Palmiste, et elu jooksul vĂľivad tekkida uued veenilaiendid. Oluline on neid tähele panna ja Ăľigel ajal reageerida.

PantherMedia / Scanpix

REKLAAMTEKST

V

mele kehtib isegi tänapäeval mþnes piirkonnas reegel, mille kohaselt tohivad Macat tarvitada vaid abielus olevad mehed ja naised.

Legendid Macast said alguse Hispaania vallutusretkedest LĂľuna-Ameerikasse 16.sajandil. Macat kasutasid enda ergutamiseks, vitaalsuse ning vastupidavuse tĂľstmiseks nii inkad kui hispaania vallutajad.

Tänu libiidot ja viljakust tþstvale toi-

Maca on Peruu Andides kasvav taim, mis jääb ellu isegi 4000 meetri kþrgusel merepinnast. Maca juur on väga rikas mineraalainete poolest. Ta sisaldab tsinki, rauda, magneesiumit, kaltsiumit, suurt hulka vitamiine ja palju muid organismile tähtsaid aineid. Kþik need ßhendid kokku teevad Macast mitmekßlgse ravimtaime.

Pole ime, et ka tänapäeva indiaanlased kutsuvad taime Andide kuningannaks.

eel mþni aeg tagasi oli Macanimelise taime jþuduandev toime Andide hästihoitud saladus, ent uuemad uurimused on toonud Macale tähelepanu ka läänemaailmas. Maca mþjub ßldtoniseerivalt, taastab energiat, tþstab libiidot ja leevendab muuhulgas ka menopausist tingitud vaevusi.

Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem langeb seksuaaliha ehk libiido ja meestel vþib väheneda sperma kvaliteet.

Kuna ligi pooltel juhtudest on viljatuse pĂľhjustajaks mees, siis on hea teada, et Maca ei leevenda mitte ainult erektsiooni- ja ejakulatsiooniprobleeme, vaid mĂľjub positiivselt ka seemnerakkude arvule ja liikuvusele.

Maka kapslid on mßßgil apteekides.

Apteekides on mßßgil maca juure ekstrakti sisaldavad kapslid.

Maca kapslid annavad energiat, aitavad parandada sportlikke saavutusi ja vastupidavust, tĂľstavad ĂźleĂźldist vitaalsust ning mĂľjuvad positiivselt seksuaalelule.

Lisainfo apteegist vĂľi tel 7 338 080

Teisipäev, 11. veebruar 2014

7

ama mure al inimesel Kuidas tekivad alajäsemete veenilaiendid? ^ Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire. ^ Teine võimalus on klapihõlmade ehituslik kahjustumine, mis tekib tihtipeale seoses põletikuga. Siin häirub samuti vere tagasivool (valesuunaline vool), mille tulemusena suureneb perifeersema veenisüsteemi rõhk ja areneb varikoos, hiljem krooniline veenipuudulikkus. Varikoos võib tekkida ka mõne teise haiguse tüsistusena.

VEENILAIENDITE TEKET SOODUSTAVAD: ^ seisev töö; ^ jalgade pikaajaline sundasend; ^ kõrged kontsad; ^ kehakaalu tõus; ^ liikumisvaegus; ^ rasedus (suurenenud emaka surve tõttu on takistatud venoosse vere äravool); ^ raskuste tõstmine ja kandmine.

VEENILAIENDITE TEKET SAAB ÄRA HOIDA: ^ vältides pikaajalist seismist ja jalgade sundasendit, raskuste tõstmist ja kandmist, kuuma dušši ja saunalava; ^ asetades jalgu võimalikult sageli kõrgemale; ^ kõndides, jalgrattaga sõites, ujudes, sest siis töötab lihaspump, mis aitab venoossel verel ülespoole liikuda; ^ tehes säärelihastele harjutusi. Allikas: arst.ee

Apteek aitab Euroapteegi Siili apteegi juhataja MALLE TIMBERG: «Apteegist küsitakse eelkõige ennetavaid ja leevendavaid salve ja geele, mida on võimalik määrida veenilaiendite puhul jalgadele. Parema tulemuse saavutamiseks soovitan geelide ja salvide kõrvale võtta ka tablette või kapsleid.

Kindlasti oleneb tulemus sellest, kui suured on kaebused ja vaevused. Soovitan kanda ka tugisukki või -põlvikuid. Neid on erineva tugevusega, kindlasti oskab arst soovitada just patsiendile sobivaimaid.»

25 põhjust, miks kaal ei lange Kaalulangetamine on terve suur teadus. Piisab ühest valest liigutusest õigete sammude rodus ja kaal ei lange. Fox News pani ritta 25 enimlevinud apsu, mis su rasvapolstrit keha küljes tihkelt kinni hoiavad.

SA EI JOO PIISAVALT Klaasitäis vett enne toidukorda aitab vältida ülesöömist, sest tekitab täiskõhutunde. Hiljutised uuringud näitavad, et külma vee joomine kiirendab ainevahetust ja vähendab isu magusate jookide järele.

KOERAGA JALUTAMISEST EI PIISA Veerandtunnine jalutuskäik koeraga ei ole veel trenn. Kaalu aitab langetada jooksmine ja aeroobne treening. Treeningu kestus peab olema vähemalt pool tundi.

SÖÖD IKKAGI LIIGA PALJU Kõik kasulikud toiduained, nagu avokaado, täisterapasta ja tume šokolaad, on väga tervisesõbralikud, kuid siiski teatud koguses. ähenda, et võid neid mõõSee ei tähenda, etult süüa. dutundetult GIT JÕUTRENNI Ainuüksi EI MINGIT sest ei piisa: kui tahad pajooksmisest e vormi saada, kaalu aeremasse trenni või jõusaalitreeninroobikatrenni nekut. Sa pead vahel ka gule minekut. skusi tõstma! veidi raskusi SENA TRENNI RegulaarNÄLJASENA a kõhuga treenimine tööne tühja tab risti vastu soovitusele: selle asemel et kulutada kaloreid raslt, hakkab keha hoopis liva arvelt, ammutama. Söö haseid lammutama. ult! korralikult!

RTNER EI TULE SU PARTNER A Kui sina üritad hoida KAASA kku joont, aga partner tervislikku diivanil lösutades mõnuga paremaid palu sööb, on raske enesele kindlaks jääda. Püüdmad tervislikku elu ke mõlemad a. alustada.

D TOIDUGRUPID TERVED d sööma kõike.

Sa pead edasemaid viÜks sagedasemaid gu on, ett kaalulangudes lülitase huvides takse menüüst rved toiduvälja terved grupid. Näiteks

sa ei pea loobuma makaronidest, lihtsalt eelista täisteratooteid ja kontrolli koguseid.

UNEPUUDUS Ära tee trenni uneaja arvelt. Kui sa oled väsinud, läheb keha säästurežiimile ja kaal ei vähene enam. Lisaks on väsinuna kergem langeda ülesöömise lõksu. Jäta parem mõni treening ära, aga puhka korralikult välja.

VÄHE KÖÖGIVILJU Jälgi, et su menüü sisaldaks rohkelt köögivilju. Need annavad palju toitaineid, kuid vähe kaloreid. Ka täiskõhutunne püsib kaua, kuid see pole koormav, nagu näiteks liha puhul.

ISTU LAUDA Lõpeta see külmkapi ukse vahel kõõludes toidu sisse vohmimine. Tee korralik portsjon, pane see taldrikule ja istu söögiajaks lauda. Muidu kaotad kontrolli koguste üle, mida sööd.

LIIGA SUURED RIIDED Teinekord selgub, et kaal langeb suurepäraselt, aga sa ei pane seda tähele, sest kannad alalõpmata laialõikelisi riideid. Vaata oma garderoob üle ja pane selga asjad, mis sulle parajad on.

TAHTEJÕUETUS Sul peab olema tahtejõudu. Ära mõtle kogu aeg, et ah, küll ma homme.

Alusta juba täna ja püüa hoiduda libastumistest.

KASTMED Muidugi on värsked salatid ühed kõige tervislikumad eined, mida endale pakkuda saad.

Kuid mitte juhul, kui sa kõik selle rohelise pudelitäie kastmega üle kallad. Pea piiri, kastmed on kaloreid täis!

HOMMIKUEINE Ühe toidukorra menüüst väljajätmine võib tunduda suurepärase mõttena, aga ära tee seda. Kui end näljutad, hakkab keha rasva kulutamise asemel seda säästma kartuses, et enam süüa ei saagi. Söö korralikult, ka hommikuti!

PORTSJONI SUURUS Ükskõik, kui tervisliku roa sa valmistanud oled: üle süüa ei tohi! Ära õgi mõõdutundetult, tõsta endale üks portsjon ja ära võta juurde. Täiskõhutunne tekib nagunii alles mõni aeg pärast söömise lõpetamist.

MÕTTED MUJAL On aeg lõpetada teiste tegevuste kõrvalt söömine. Kui on söögiaeg, siis söö, vastasel juhul on su tähelepanu mujal ja sa kaldud sööma liiga palju.

LÕIKUMATA TOIT Hiljutised uuringud näitavad, et väikesed suutäied pakuvad rohkem rahul-

dust. Seega, kui tahad kaalu langetada, lõika oma toit tillukesteks palakesteks, nagu serveeriksid seda lapsele. Ausalt, nii sööd sa vähem!

LIMONAAD Selles joogis pole mitte midagi kasulikku. Lõpeta kohe, kui tahad suveks rannavormi saada.

SA EI SÖÖ PIISAVALT Söö piisavalt ja regulaarselt. Kui püüad päevast lubatud kalorikogust hoida päeva teiseks pooleks, kaldud päris kindlasti ülesöömisele.

EI MINGIT LUSTI Stress on üks suur kaalutõusu põhjustaja, seega lase end aeg-ajalt lõdvaks.

Kohtu sõpradega, pidutse, ära keskendu ainult oma menüüle ja treeningutele.

VÄHERASVASED TOIDUD Järjekordne kaval lõks. Väikese rasvasisaldusega toidud on oma suure suhkru- ja keemiasisalduse poolest tervisele pigem kahjulikud. Aus rasvane jogurt on igal juhul kasulikum kui tema rasvavaene hädine sugulane.

TOIDUPÄEVIK Pane kirja, mida sa sööd, isegi, kui sa sellesse esialgu ei usu. Ülevaade oma menüüst aitab väga hästi kontrollida, mida suhu pistad.

RESTORANID Väljas einestamine on hea viis lõõgastumiseks, kuid selleks, et kontrollida söödava toidu koostisaineid ja koguseid, söö pigem kodus. Muidu kipud jälle üle sööma.

EI ÜHTKI KOOKI Kui sa suudad valdavalt hoida tervislikku joont, ei pea iga hinna eest vältima kõiki ahvatlevaid koogitükke. Söö vahel mõni rasvane pirukas, aga jälgi, et sellest harjumus ei saaks.

TREENINGUJÄRGNE SUUTÄIS Pärast trenni võid sa süüa umbes 150 kalorit. Ja kindlasti on oluline, mida sa sööd: küpsised ja kakao pole just õigeim valik. Pärast jõutreeningut vajab keha eelkõige valku.

≤

PantherMedia / Scanpix

Liigeseid tugevdav ja lihaseid värskendav vedelik

R

PU DE L

Aivo

a

J

Urve, 64-aastane, Tartu

A

pteeker soovitas mulle Restitutions-Fluidi vedelikku kui oli ära kuulanud minu mure vana seljahäda kohta.

Kunagi kukkudes vigastasin lülisammast nii, et järgnevate aastate jooksul tekkisid seljas närvivalud ja lihaspinged.

Nüüd sai proovitud esmakordselt Restitutions-Fluidi. Algul külmetab mehiselt, siis läheb aga selg kuidagi sisemiselt soojaks ja mässib need närvivalud ja lihaspinge nagu vati sisse. Olen sellest vedelikust rohkem abi saanud kui ühestki teisest proovitud ravivõttest.

25ml0

k s!

E

namikel minu vanuses inimestel on tekkinud probleemid liigestega. Sõidan sageli pikalt bussiga oma tütrelast hoidma. Reisides sundasendis, tundsin tihti lihaste jäikust ja ka liigesed jäid valusaks. Märkasin apteegis uut toodet Restitutions-Fluid. Kasutan nüüd seda vedelikku üsna tihti oma liigeste ja lihaste turgutamiseks. Kuna Restitutions-Fluid sisaldab eetrit on ta algul erilise lõhnaga, mis kaob üsna ruttu. Nahale määrides tekib algul meeldiv jahutav tunne mis seejärel läheb üle meeldivalt soojaks.

Soovitan vedelikku julgelt kasutada neil, kes tahavad end ka kõrgemas vanuses heas vormis hoida.

ku

a

E

nam kui 150 aasta eest valmistasid kolm aadliku - vennad Kwizdad - hobuste kiireks taastumiseks mõeldud vahendi, mis leidis kiiresti tee Austria-Ungari õukonna tallidesse. Kuna vahend oli oma toimelt imepärane, leidis see lihaseid värskendav ja liigeseid tugevdav vedelik kasutust ka inimestel.

Kwizda Restitutions-Fluid jahutab, lõõgastab ja ergutab koormusest väsinud lihaseid ja liigeseid. RestitutionsFluid ei määri ega kleebi ning imendub kiiresti, tehes lihased ja liigesed erksaks ning värskeks.

Nüüdseks oleme saanud kasutajatelt arvukalt arvamusavaldusi, mida soovime ka teiega jagada.

S UU

Tervis

b ka

u

Tootja: Kwizda Pharma, Austria OÜ KBM Pharma. Tel 7 338 080.

MÜÜGIL APTEEKIDES

ANNA-LIISA METS

Teisipäev, 11. veebruar 2014

8

REKLAAMTEKST

Tervis

SA POLE RAHUL OMA KEHAGA? Oled pßßdnud oma sÜÜmist kontrollida, aga kehakaal ei taha langeda?

Käid trennis, aga ßleliigne rasvapolster ei kao?

Sulle tundub, et Sa tunned oma keha, aga kui hästi?

TEGUTSE TARGALT - ÕPI TUNDMA OMA GEENE! Eesti geneetikute ja toitumisnþustajate koostÜÜs välja tÜÜtatud geenitest FiguraGen Weight aitab leida personaalselt sobiva toitumisviisi, et hþlbustada kehakaalu jälgimist.

Teadusuuringute järgi mĂľjutavad geenid meie kehakaalu 40-70% ulatuses. Ăœlejäänud osa määrab meie elustiil. Elustiili valikul on aga samuti kasulik teada, mida soovitavad meile meie geenid.

Geneetilise analßßsi abil vþib teada saada variatsioonidest DNA-s, mis pþhjustavad erinevusi meie ainevahetuses. Ainevahetuse iseärasused määravad, kuidas ßht vþi teist tßßpi toitumine meile mþjub. Samuti mþjutavad geenid seda, kas treeningu tulemusel tekib oluline rasvade pþletamise taseme tþus vþi mitte. Nii nagu on geneetilistel pþhjustel erinev meie silma vþi juuksevärv, nii on olemas erinevused ka rasvade sßnteesil ja lagundamisel, rasvarakkude moodustamisel, energia kulul. Kþik see määrab ka seda, kuidas erinevad dieedid meile mþjuvad.

Juba rohkem kui aasta jooksul tehakse ka Eestis geneetilisi analßßse kþigile soovijatele sobiva toitumisstiili leidmiseks.

Meditsiinilabor iGen koostÜÜs toitumispetsialistidega on arendanud välja geenitesti FiguraGen Weight, mille tellijatele antakse genotßßbipþhised toitumissoovitused koos näidismenßßga.

Geenitestide laboris tehakse teste ka laktoositalumatuse ja gluteenitalumatuse riski määramiseks ning vitamiinide deďŹ tsiitsuse riski määramiseks. Seega saavad geenitestide abil huvitavat teavet enda kohta kĂľik inimesed, kes soovivad toituda teadlikult ja tervislikult.

Geenid meie elu jooksul ei muutu – nendest saadud nþuanded kehtivad seega kaua. Sellisest analßßsist saab tegutsemisjuhised, mis aitavad paremas vormis pßsida kogu elu.

FIGURAGEN WEIGHT geenitest aitab: t t t t

Teada saada kaalutþusu riskid Leida sobiva dieedi Hinnata treeningu toimet kehakaalule Teada saada isu ja toidueelistuse eripärad

DNA-proovi saab endalt ise hþlpsasti vþtta ja postiga laborisse saata. Vastus näitab, milliste toitainete liigne tarbimine on suurimaks kaalutþusu riskiks. Vastus sisaldab personaalseid toitumissoovitusi ja 3 päeva näidismenßßd kehakaalu alandamiseks.

Rohkem infot ja tellimine: www.geenitestid.ee Testi saab osta ka Tallinna spordiklubides Scala Fitness Club ja Arigato, samuti OĂœ-st FiguurisĂľbrad ja Biokliinik ning SĂźdameapteekides

Geneetilist analßßsi teostav labor: IB Genetics OĂœ, Akadeemia tee 15, Tallinn, tel. 6204347

Tule lþþgastu ja naudi TÄRKAVAT kevadet

Kuum Sidrunijook

Pärnus Spaa-hotellis Viiking!

Sinu sĂźdame SPAA

Joogipulber sidruni, C-vitamiini ja kaltsiumiga Jook sisaldab väärtuslikku sidrunimahla, millele on juurde lisatud C-vitamiini ja kaltsiumi.

Sobib neile, kes soovivad organismi toetada C-vitamiini sisaldava kuuma joogiga, kas igapäevaselt vþi kßlmetuse perioodil.

‡ Vitamiin C aitab vähendada väsimust ja kurnatust ‡ Vitamiin C aitab kaitsta rakke oksßdatiivse stressi eest ‡ Kaltsium aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, närvißlekandele ja lihaste tÜÜle ‡ Ei sisalda paratsetamooli ‡ Sobib ka lastele ja rasedatele Pakendis 10 portsjonpakki.

SAADAVAL APTEEKIDES Tootja: Dr. B. Scheffler Nachf, GmbH & Co, KG, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn Salve 2C, Tallinn 11612; Tel. 6 830 700

KEVAD S (3 päev ĂœDAMES a, 2 Ăś Pak ett keh tib

ING D U A N TALVEäeva, 2 ÜÜ2).14

Ăś)

(3 p

.0 uni 28 ehtib k k t t e k s Pa d alate

28.02– 30.03

Hin

70 â‚Ź

Hind a

lates

80 â‚Ź PAKETTI KUULUB:

UUS!

e

inimen

inimen

e

PAKETTI KUULUB:

t ÚÚE NBKVUVTU t ĂœIUVTÚÚLJ KB IPNNJLVTÚÚLJ t )PNNJLVNBOUMJE UPBT t 4BVOBLFTLVTF KB KĂœVTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM t )PPMJUTVTUFTU WBMJLVMJTFMU QSPUTFEVVSJ t ½ÚMPLBBM ,BTTB / - TJTTFQĂŠĂŠT LVOJ TĂ EBÚÚOJ UBTVUB W B FSJĂ SJUVTUFM

t NBKVUVT LBIFTFT UPBT ÚÚE

t IPNNJLVTÚÚLJ KB ĂœIUVTÚÚLJ t )PNNJLVNBOUMJE UPBT t )PPMJUTVTUFTU WBMJLVMJTFMU QSPUTFEVVSJ t 4BVOBLFTLVTF KB KĂœVTBBMJ LBTVUBNJOF MBIUJPMFLVBFHBEFM

Hind alate

s

33â‚Ź

1BLVNF SBWJQBLFUUJ ÜÜ BMBUFT QÊFWBTU LVIV LVVMVC NBKVUVT TÚÚHJLPSEB KB SBWJQSPUTFEVVSJE

KLASSIKALINE TAASTUSRAVIPAKETT 5BBTUVTSBWJQBLFUU LVOJ Pakett kehtib vabade kohtade olemasolul.

-JTBJOGP BBESFTTJM info@viiking.ee WĂœJ UFMFGPOJM +372 449 0500 IPUFMMJ WBTUVWĂœUU

WĂœJ +372 449 0505 NĂ Ă L

Spaa Hotell Viiking 4BEBNB 1ĂŠSOV /FFE KB NVVE QBSJNBE QBLLVNJTFE MFJBE

www.viiking.ee