Page 1

Metsaleht

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ ‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ Neljapäev, 30. jaanuar 2014

Toimetaja: Ia Mihkels | Projektijuht: Kaspar Kaljuste » 614 4096 | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress




‥

Neljapäev, 30. jaanuar 2014

JĂźri Pere

Metsaleht

Metsale te liiga perem

Arvamus

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

2

≤

ILLE GRĂœN-OTS LEHT@OHTULEHT.EE

Kui mþni omanik oma metsas hoolega puid langetab, räägib rahvas: no vaata ahnepäitsu, nßßd rßßstab metsa puhta ära! Tegelikult teevad metsale liiga hoopis omanikud, kes metsaga ei tegele.

Ilma hooldusraieta ilusat palkmetsa ei saa. Pilt on tehtud 2013. aasta parima talumetsamajandaja Elmut KÜÜseli metsas.

Riigi Metsakeskuse (RMK) Vändra metskonna metsaßlem ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Jaan Kägu tunnistab, et Eesti metsapilt on koolitatud metsamehe pilgule ilmselt hoopis teistsugune kui niisama metsas uitaja silmaga vaadates. Kui vþrrelda metsa majandamise aktiivsust, siis majandatakse riigimetsa ja ettevþtete omanduses olevat metsa intensiivselt,

suurem jagu eraisikute omanduses olevast metsast aga seisab enam-vähem puutumatuna nagu looduskaitseala, teab Kägu. Avalikkuselt saavad nahutada just metsa majandajad, eriti ettevþtted – kui juba puud kukuvad, kßllap siis tehakse metsale liiga. Mina aga arvan, et metsale teeb liiga ßkskþikne peremees.

Seenelised vaatavad oma mätta otsast Kägu sþnul majandusmetsad ongi majandamiseks: Oma kodukandi Pärnumaa metsade pþhjal vþin kßll Üelda, et täna toimetavad ettevþtted metsades igati vastutustundlikult. Olgu siis tegu Eesti vþi mþne rahvusvahelise ettevþttega – tÜÜ käib ikka vastavalt metsamajandamise kavale ja nii, et loodus oleks hoitud ning samas ka puidutulu saaks. Raie käigus jäetakse säilikpuid, istutatakse raiesmikule uus metsapþlv, hooldatakse noorendikku, kuni lþpuks saabub lastelastel aeg pikaajalise tÜÜ vili, kßps puit, metsast välja viia. Seejärel kordub metsaring uuesti.

Ă? METSAKINNISTUTE OST- JA MĂœĂœK Ă? RAIEĂ•IGUSE OST Ă? METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMINE Ă? METSA RAIE- JA VĂ„LJAVEOTEENUS Ă? METSAMATERJALI TRANSPORT Ă? TREILERVEOD

info@eestimetsnik.ee tel 50 70 045 www.eestimetsnik.ee

7HKQLND3DLNXVH‡)DNV443 0376 $QGUXV.DOGD‡DQGUXV#JUXQGDUHH /DXUL$OX‡LQIR#JUXQGDUHH

ZZZJUXQGDUHH


Metsaleht

Neljapäev, 30. jaanuar 2014

3 Parmu ĂśkokĂźla

eeb kĂľige rohkem mehe ĂźkskĂľiksus RMK

Metsaßlem teab, et seenelistele-marjulistele raielangid harilikult eriti ei meeldi: kuidas siis nii, et minu seenekohta enam ei ole?! Ehk siis – asjasse sßvenedes selgub, et protest metsa raiumise vastu on kantud rohkem isiklikust huvist. Metsavanal – loodusel – on sellest ßkskþik, kas raiuda ßks puu vþi terve hektar, ka raiesmik on ju metsakooslus, ehkki ilma suurte puudeta, rahustab metsamees rahulolematuid. Inimene oma raietega matkib tegelikult loodust. Metsapþleng on metsas samasugune sßndmus nagu meie tehtud uuendusraie. Mþlemal juhul saab uus metsapþlv tßhjalt kohalt uuesti alustada. Targad mehed on Üelnud: meie läänetaiga metsa saab hävitada ainult viljakat pinnast asfaldi ja betooniga kattes. Muidu tuleb kþikjale, mida inimene on maha jätnud, uuesti mets asemele. Samas – see mets, mis ise kasvab, metsaomaniku majanduslikke huve ei rahulda. Selleks, et ka meie lapsed ja lapselapsed metsast tulu saaksid, on vaja

StaaŞikas metsamees Jaan Kägu on RMK Vändra metskonna metsaßlem ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige. metsa heaperemehelikult majandada.

Lehtpuupadrik ei kasva kenaks kuusikuks Minu hinnangul jätab tänapäeval soovida mitte ettevþtjatest omanike, vaid hoopis tavaliste väikeomanike suhtumine oma varasse, nendib Jaan Kägu. Eestis on väikesed metsaomandid, paljud metsatßkid lisaks veel kaasomandis ja saadud pärandusena. Omanik ise elab ha-

rilikult linnas ja tema huvi metsa vastu piirdub vaid kiire tuluga. Pärast uuendusraiet jääb raiesmik looduse hooleks, metsamaal lastakse lihtsalt vþsastuda ja järgmiseks 10–20 aastaks on omanik selle vastu huvi täiesti kaotanud. Ettevþtted seevastu panustavad noore metsa hooldamisse, sest sellest sþltub metsa tervis ja ka tuleviku tulu. Kägu on veendunud, et väikemetsaomanik vajab koolitamist, et tema tegevused metsas oleksid eesmärgipärased: Kui mets on investeering, siis tuleks seal raie järel ka uue metsapþlve eest hoolt kanda. Omanik peab teadvustama, et metsa tuleb uuendusraie järel 2–5 aasta jooksul kindlasti vþsast puhastada, muidu lehtpuupadrikust kuusikut kuidagi ei saa. Kui aga eesmärk ongi vþsa, kus sitikatel hea krþbistada, siis vþib metsa ka ise endaga hakkama saama jätta. Tulule loota siis mþistagi ei maksa. Kägu pakub, et kßllap määrab huvi metsa käekäigu vastu ka omandi suurus. Praegu kuulub eraomanikule keskmiselt 10

ha metsa, arvestatavat sissetulekut see ei too. Selleks, et peret toita, on vaja juba 300–400 hektarit. Ilmselt ongi tulevikus paratamatu, et paljud väikesed metsatßkid vahetavad omanikku ja metsa majandamisega tegelevad need, kel selleks nii oskused kui ka huvi, ennustab metsaßlem. Samas ei saa Kägu meelest metsaomanikuks olemise juures vaadata ßksnes majanduslikku poolt – on ju selge, et kui inimesel on Eestis kinnisvara, siis ta nii lihtsalt siit ei lahku. Kui metsamaad ongi vähe, kuid selle käekäik on omanikule oluline, siis majandamisel saab nþu ja abi metsaßhistust, kinnitab Kägu ja märgib, et sageli on vaja heaks peremeheks olemiseks ßksnes pisut ettevþtlikkust. Mitme tÜÜ puhul vþib arvestada ka rahalise toetusega – sedagi vþimalust vþiks kasutada. Selleks, et metsaga side tekiks, tasuks seda igal aastaajal vähemalt korra vaatamas käia, paneb Jaan Kägu metsaomanikele sßdamele.

Parmu Ükokßla (www.parmu.ee) Valgamaal Taheva vallas on ßks paik, kus väiksematel metsatÜÜdel pßßtakse hakkama saada endistviisi – inim- ja hobujþul.

MetsatÜÜl vanaviisi – kirve, sae ja hobusega Eile ja ßleeile olid Viljandi lähistel Saarepeedil mßravaba metsatÜÜ päevad, kus tÜÜd tehti kirveste, käsisaagide ja hobustega. Mßratu metsatÜÜ päevad korraldas Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitÜÜ ehitusosakond – ikka selleks, et vanad metsatÜÜoskused ei ununeks. Kui hakkasime praktikajuhendaja Mihkel Maalaga kokku klapitama metsanduspraktika kava, selgus, et Saarepeedi kßlas on ßks þpetlik ja praktika jaoks paraja suurusega tÜÜots pakkuda. Sealt see idee idanema hakkas, selgitas mþtte teket kultuuriaka-

deemia rahvusliku ehituse programmijuht Priit-Kalev Parts. Tänapäeval tÜÜtab metsatraktor tavaliselt metsas nagu robot: vþtab puu maha, laasib ja arvutab vþetud puidu kohe kokku. Masin on aga masin ning jätab oma tegevusest metsa märkimisväärse jälje. Seepärast vþiks siis, kui netsast on vaja tuua väiksem kogus puitu, hakkama saada inim- ja hobujþul. Muu hulgas tutvustati mßratu metsatÜÜ päevadel ka Eesti raskeveohobuse vþimeid metsaveol, esitleti palgiveoks mþeldud moodsaid hobutÜÜvahendeid ja arboristivarustust.

Väiketraktorite ja ATVde METSAHAAGISED COUNTRY 480 + T50

+#$$!(!'(&  " + #)."   +&$))- '% '$% * 

COUNTRY 470 + T30

+#$$!(!'(&  " + #)."  +&$))- '% '$%* 

COUNTRY 330 + T15

+#$$!(!'(&" + #)."   +&$)).)- '% '$% (#

Country metsahaagis on loodud väiketraktorile ning kaalub pea poole vähem kui teiste tootjate väiksemad haagised. Tehes metsa väljavedu väiketraktori või ATVga, säästate oma metsa pinnast ja taimestikku. . '$$'$#)!"&''(&'&$")"-%&'(&'

&#$ www.country.ee  ,$"#)&'#'!   


info@rohelinemets.ee www.rohelinemets.ee

(osaliselt tehtud raietega, vĂľib olla hĂźpoteegiga)

RAIEĂ•IGUST PĂ•LLUMAAD

Teostame metsa ßlestÜÜtamist ja väljavedu!

Metsale hea peremees!

ostame

METSAKINNISTUID Tel 507 2544



‥ Eramets

Kiivitaja 5B, Piira kßla, Vinni vald, Lääne-Virumaa Telefon +372 51 42 605

KASVAVAT METSA METSAMAAD

‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥‥

ROHELINE METS OĂœ

OSTAME

4

Neljapäev, 30. jaanuar 2014

Metsaomanikul on þiguste kþrva ka kohustused Metsaseaduse muudatused, mis sel aastal kehtima hakkasid, panevad metsaomanikule juurde vähe kohustusi, aga lisavad nii mþnegi þiguse. Siiski ei tohiks þiguste tagaajamise kþrval oma kohustusi unarusse jätta.

www.eramets.ee

OFA KETID pĂľllumasinatele metsamasinatele veoautodele

≤

ILLE GRĂœN-OTS

METSATEHNIKA MĂœĂœK JA HOOLDUS

LEHT@OHTULEHT.EE

Metsaomanikuks olemine on privileeg, suur eesþigus, mida tuleb osata targasti kasutada, ßtleb Eesti erametsaliidu juhatuse esimees, ßhtlasi ka Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss. Eesti on metsade maa, aga eestlased ei ole enam metsarahvas, oleme järjest rohkem linnarahvas, lisab ta pisut nukralt. Linnastumine muudab inimeste mþtteviisi. Tehiskeskkonnas elades kaob ära otsene suhe loodusega ja järjest rohkem vaadatakse metsa tarbijamentaliteedist

MĂ•Ă•TESĂœSTEEMID JA METSATARVIKUD HĂœDROSĂœSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT

54)ZESBVMJD0ĂƒtUFM JOGP!UTIZESBVMJDFFtXXXUTIZESBVMJDFF

Millal viimati metsas käisid? Metsaseadus ßtleb muu hulgas: ^ Omanik peab uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades vþi raiesmikel, seda kahe aasta jooksul hukkumisest vþi raiest arvates. ^ Oled metsaomanik? Aga millal viimati metsa istutasid? Millal ßldse viimati oma metsas käisid? Oled kunagi sinna jalga tþstnud? ^ Uuri metsaseadust, saa ßlevaade oma þigustest-kohustustest – ja tee juba sel kevadel oma metsaga (taas)tutvust!

lähtuvalt. Sellised muutused on paratamatud ja neid ei saa peatada, aga aeg-ajalt tasuks lihtsalt mþtiskleda, mida see toob kaasa metsaomanikele ja ka majandusele laiemalt.

Ăœks uus kohustus juures Metsaomanikuks olemine tähendab kohustusi, ka erametsaomanikule. Juba 2009. aastal jĂľustus näiteks kohustus, et metsaomanik peab uuendama metsa vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades vĂľi raiesmikel (seal on kĂźll mĂľni erandolukord, vaata metsaseadusest!), seda kahe aasta jooksul hukkumisest vĂľi raiest arvates. Kui omanik kohustust eirab, teeb keskkonnaamet metsauuendusekspertiisi alusel ettekirjutuse. Kui viimast selles märgitud tähtajaks ei täideta, vĂľib amet määrata sunniraha (kuni 1300 eurot Ăźhe hektari kohta). Jaanuari algul kehtima hakanud metsaseaduse muudatused sisaldavad ka uut seadusepĂźgalat, mis kohustab uuendusraiet

tegevaid metsaomanikke paigutama raiekohas nähtavale teabe raietÜÜde tegija kohta.

Head nĂľu saab ka tasuta Sellest aastast vĂľib metsaomanik teha oma metsast 20 tm puitu kinnisasja kohta. Seejuures ei pea metsaomanik esitama Ăźhtegi dokumenti ja samuti ei pea tal ole-

Harjumaa 514 8238

ILMSELT SOODSAIM PAKKUMINE! UHTNA PUIT OĂœ

vþsa ja lehtpuistu raieþigust virnastatud vþsa ja raidmeid virnastamata vþsa ja raidmeid saetÜÜstuse jäätmeid (pinnud jms) kßttepuid (pikkus al 2 m)

1. Värvitud voodrilaud: kuusk; 18 × 95, 125, 150; al 10,99 ₏/m2 2. Pþrandalaud B: kuusk, mänd; 28 × 95, 120, 145; al 7,98 ₏/m2 3. Sisevoodrilaud: kuusk, mänd; STV, 16 × 100, 125; al 5,5 ₏/m2 4. Saunavoodrilaud: lepp, oksavaba; 15 × 65, 87; al 15,97 ₏/m2 5. Tugevussorteeritud saematerjal: C16, C18 ja C24 6. Terrassilaud: kuusk, mänd, lehis, termotÜÜdeldud, immutatud ja naturaalne; al 5,75 ₏/m2 7. Servamata laud: kuusk, mänd, tamm, saar, sanglepp; al 5,75 ₏/m2 8. Kßmblustßnnid: al 499 ₏ Ostame kokku tammeja saarepakku ning metsakinnistuid ßle Eesti. Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

tel 5300 0304 e-post arne@energywood.ee

Metsaleht

Tehke päring ja anname endast parima, et pakkuda parimat hinda.

Transport Ăźle Eesti! Tel 528 8224, 516 5192 E-post: uhtnapuit@gmail.com; www.uhtnapuit.ee

Ida-Virumaa 557 9936 Jþgevamaa 505 8369 Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, kßttepuitu ja vþsa-raiejäätmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com www.metsaforest.ee

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Pþlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829

Metsä Forest Eesti AS Viljandimaa 511 8671 509 0200 Vþrumaa 5342 4232


Metsaleht

Neljapäev, 30. jaanuar 2014

5 Mari Luud

Erakogu

al

Eesti Erametsaliidu ja Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss on tubli metsaomanik. Pilt on kevadiselt metsaistutuselt tema enda metsas.

ma ka metsamajandamiskava. Varasema seaduse järgi võis metsaomanik oma küttepuu küll paberivabalt raiuda, kuid selleks pidi ta järgima veel kahte täpsustavat piirangut. Nimelt ei tohtinud raiutav maht ületada 3 tm hektarilt, mis tähendas, et metsaomanik pidi raiuma hajali ja raieviis pidi vastama õigusaktides sätestatud tingimustele. Näiteks ei tohtinud nooremapoolses metsas raiuda lageraie korras. «Vaid vähestel metsaomanikel on võimalus oma metsa iga päev oma pilguga üle vaadata, seda eelkõige kaugete vahemaade tõttu,» tõdeb Aira Toss. «Enamiku väikemetsaomanike põhitöö on ju hoopis midagi muud kui metsamajandus. Kindlasti aitab metsaomanikku kuulumine metsaühistusse, sest ühistus on olemas kompetents ja eelkõige usaldusväärsus. Aira Toss soovitab metsaomanikel kindlasti kasutada abi, mida metsaühistud pakuvad. Esimese asjana tuleks tema sõnul rääkida piirkonnas tegutseva metsanduskonsulendiga. Seejuures tasub neelde jätta, et kaks esimest tundi konsulendi nõustamist on metsaomanikule tasuta, lisaks võib saada veel 13 tundi väga väikese tasu eest. Erametsaomanike liidu kodulehelt saab samuti palju asjakohast infot: seal on olemas kõik lepingute näidised, head õppematerjalid ja palju muud metsaomanikule kasulikku. Unustada ei maksa sedagi, et tulumaksuseadus annab võimaluse arvestada metsa müügist saadud tulult maha uue metsa istutamisega seotud kulud.

Võrreldes taasiseseisvusaja algusega, on metsaomanike jaoks toimunud üks oluline muutus, märgib Aira Toss: «Nüüd elame me toetuste ajastul ja sellest aastast alustame järjekordse Euroopa Liidu seitsmeaastakuga.»

Palju toetusi ja abivõimalusi Eestis toetatakse erametsaomanikke kahest erinevast rahastusallikast: riigisisesest ja Euroopa Liidu rahaga Maaelu Arengukava kaudu. Euroraha saavad kompensatsiooni piirangute talumiseks need metsaomanikud, kelle maad asuvad üle-euroopalise Natura 2000 võrgustiku aladel. Eurorahaga toetatakse ka investeeringuid taristusse, noore metsa hooldamisse ning tehnikasse. Siseriiklikest vahenditest toetatakse metsa uuendamist, inventeerimist, konsulenditeenust, maaparandussüsteemide uuendamist ning pärandkultuuri ja vääriselupaiku erametsades. Eraldi toetused on veel metsaühistutele õppepäevade korraldamiseks ja ühise puidumüügi organiseerimiseks. «Võib ju tunduda natuke kentsakas, et toetatakse sedagi osa metsandusest, mis annab kõige enam tulu – ehk siis raiet,» nendib Toss. «Toetus aga ongi selleks, et innustada metsaomanikke oma metsi heaperemehelikult ja teadlikult majandama. Erametsades on seismas suur puiduressurss. Kui seda mädaneda laskmise asemel mõistlikult kasutada, võidab sellest riigi majandus tervikuna.»

Mõnusat lugemist Kel endal otsest sidet metsaga (veel või enam) ei ole, loodus on aga südamelähedane ja kõik metsaga seonduv pakub huvi, see võib meelepärast lugemist leida Maalehe netiväljaandest, kus metsa- ja loodusesõber Leili Mihkelson peab oma metsablogi. «Olen kogu elu elanud Vändra lähistel, kus on ka minu esivanemate juured,» kirjutab blogipidaja end tutvustades. «Metsaomanikuna kannan hoolt oma esiisade maa ja metsade eest. Hindan inimesi, kes oskavad looduse ja oma vajaduste vahel tasakaalu hoida. Ei suudaks päevagi linnaelu taluda, sest seal pole õhku, vaikust ega vabadust.» Blogis, mida Leili peab juba aastast 2008, leiab lugemist nii metsaloomade-lindude kui ka metsaomaniku igapäevaste töödetegemiste ning nendega kaasnevate murede ja rõõmude kohta.

SAARTE METSAMAJANDUSE OÜ ÕIGEAEGNE RAIE

SAAREMAAL

HILINENUD RAIE

METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST

MILLAL TULEKS MÜÜA RAIEÕIGUST? VASTUSE LEIAD MEIE KODULEHELT!

Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜ Ringtee 14, 93815 Kuressaare Terminal: tel 5341 1444

NB! Eestis on hetkel palgi puudus, sellest tulenevalt saab raieõiguse müügi korral parimat tulu.

MÜÜ RAIE ÕIGEL AJAL.

Ostanmetsa.ee

info@ostanmetsa.ee

KUI OLULISED ON USALDUS JA KINDEL PARTNER

AS Graanul Invest ostab Imaveres, OÜ Helme Graanul Helme vallas Patkülas, OÜ Ebavere Graanul Väike-Maarja vallas Ebaveres

küttepuid. NÕUDED: laadimisel ei tohi puruneda, pikkus kuni 6 m, läbimõõt piiramata. JÄTKUVALT OSTAME: saepuru, haket, servamis-järkamisjääke ja klotse. PAKKUMISED SAATA Küttepuud: kaido.saar@graanulinvest.com, tel 506 1910 Muu materjal: kert.kruusimagi@graanulinvest.com, tel 502 7082

www.metsamajandus.ee

tel: 555 86 086

Telefon 5804 0440, 453 3990, metsamajandus@gmail.com

Ostame metsakinnistuid OÜ Södra Metsad Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 Fax 609 8055 e-mail taavi.mullerson@sodra.ee


Neljapäev, 30. jaanuar 2014

6

Mets – hea omaniku elu armastus

Arto-Randel Servet

Mullusel kultuuripärandi aastal kutsus Eesti Erametsaliit metsaomanikke avastama oma metsa kultuurihuvilise pilguga: nii nagu metsa hea tervis algab võitlusest võsaga, aitab kultuuripärandi väärtustamine vaimse võsastumise vastu. Eesti Erametsaliit korraldas kultuuripärandi aastal fotovõistluse «Pärandkultuur minu metsas». Seal esikoha pälvinud Arto-Randel Serveti foto jutustab oma pere metsast, mis on kasvanud vanale heina- ja karjamaale. «See mets pole küll rikas puidu poolest, kuid hingele toitu ja silmale ilu pakub see-eest kuhjaga,» ütleb Servet. Eriauhinna saanud talvise metsa foto autor Merike Rüütsalu aga tunnistab, et tema ellu saabus mets koos armastusega. Oma loos toob saatuse tahtel metsaomanikuks saanud Rüütsalu paralleeli kohtumisest abikaasaga: «Ma olen ikka ja alati arutlenud, miks mets mulle nii aukartustäratav ja suur tundub. Ma olen juurelnud selle üle, miks mõnikord metsa peale mõeldes süda sees värisema hakkab. Kindlasti ei ole see raha ega suur töö, mis sinna panna tuleb. See on armastus, mida ei saa sõnadesse ega isegi pilti panna. Seda tuleb lihtsalt tunda.» Erametsaliidu projektijuht Kristel Arukask nendib, et kultuuripärandi aasta on nüüd küll läbi, kuid kodumetsa kultuuri-

Käes on

Metsauuenduseks sobivaid see Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ostab igal aastal kokku käbisid, et saada metsa uuendamiseks vajalikke seemneid. Kel soovi, võib anda oma panuse.

KRISTJAN ARRAS

«See mets pole küll rikas puidu poolest, kuid hingele toitu ja silmale ilu pakub see-eest kuhjaga,» ütleb Arto-Randel Servet oma pere metsas tehtud võidufoto kohta. pärandi ja eelnevate põlvede eluoluga tasub tutvust teha alati. Avastusretk oma metsa, seda eriti just linnas elavale metsaomanikule, võib luua metsaga hingesideme, aga anda ka võimaluse teha tutvust kohalike elanikega – igas külas leidub keegi, kes koduloo vastu sügavamat huvi tunneb ning oskab vanadest aegadest ja kadunud põlvedest jutustada. «Mets ja inimene on sajandeid kõrvuti elanud. Nii võib möödunud aegade märke inimtegevusest kohata kõikjal metsas. Leida võib jälgi vanadest ta-

lukohtadest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid. Metsas toimetamise jäljed püsivad üle mitme põlve. Praeguse metsaomaniku töö tulemusest saab rõõmu tunda lapselaps. Seda enam on igal metsaomanikul põhjust endalt küsida: millisena soovib ta ise metsa pärandada tulevastele põlvedele?» – see on Kristel Arukase sõnum metsaomanikele. Liidu kodulehelt www. erametsaliit.ee saavad võistlusfotosid näha kõik huvilised. ≤ ILLE GRÜN-OTS

OSTAME

Fotovõistlus Kultuuripärandi väärtustamise deviisi all korraldas Eesti Erametsaliit fotovõistluse «Pärandkultuur minu metsas». Žürii (Triinu Kusmin, Lembitu Tarang, Jarek Jõepera, Vaike Pommer ja Artur Talvik) valis 63 foto seast välja oma lemmikud. Esikoha vääriliseks tunnistati Arto-Randel Serveti foto, teine oli Külli Arukask ja kolmas Triin Leetmaa. Eriauhinnad said Merike Rüütsalu, Toomas Lemming ja Ain Erik.

Paberimajandust palju Käbikorjamine on üsna tulus ettevõtmine – liitri käbide eest võib saada euro, kui need ise Kullenga käbikuivatisse kohale viia, siis veel 20 senti pealegi. Samas pole see siiski niisama lihtne kui marja- või seenekorjamine, et need kokkuostu viia – käbide kogumisprotsess peab olema jälgitav ja käbide päritolu

Hind kuni 7000 € hektar

tel 5110415 info@landeker.ee www.landeker.ee

OSTAME METSAMATERJALI, KASVAVAT METSA JA METSAMAAD

AS Lemeks Põlva tel 799 1474 AS Lemeks Võru tel 5865 0856 AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611 AS Lemeks Viljandi tel 509 7715

tuvastatav. Alustada tuleb paberite kordaajamisest. «Eks seda asjaajamist pisut palju on,» nendib Peterson. «Aga kui mõelda sellele, kui pikk on metsa eluring, kui palju läheb aega, et seemnest kasvaks korralik puu, siis on enesestmõistetav, et kui juba kasvatada, siis ikka korralikult.» Seepärast ongi kindlaks määratud üsna ranged nõuded, millele peab vastama mets, kust RMKle müümiseks mõeldud käbisid võib korjata. «Mets, kust käbisid korjatakse, peab olema vähemalt pool hektarit suur ja vähemalt 40 aastat vana, oluline on ka puistu boniteet ehk kasvuheadus, see peab mahtuma vahemikku esimesest kolmandani,» loetleb sobivale korjekohale esitatavaid nõudeid keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka. Männi puhul on oluline seegi, et vähemalt pooled selles metsas kasvavatest puudest

Ostame metsakinnistuid

FOREST RESERVES OÜ info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee

AS Lemeks Tartu tel 730 7907

LEHT@OHTULEHT.EE

Tavaliselt ostetakse nii männikui ka kuusekäbisid, tänavu aga ainult männikäbisid. Miks nii? «Kuusekäbisid tänavu lihtsalt pole,» ütleb RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. «Selles pole midagi erakordset: mänd viljub igal aastal, aga kuusel võib seemnetega 2-3 aasta pikkune vahe sisse tulla, mõnikord pikemgi. Sellepärast peabki korralik seemnevaru ees olema.»

t.&54",*//*456*% t,"47"7".&54"3"*&¿*(64* t1¿--6.""%,004.&54"("

515 6858

Metsaleht

AS A&P Mets ostab: ‡ KASVAVAT METSA ‡ METSAMAAD

Lähemalt meist: www.lemeks.ee

Info

tel. 434 2330, 5343 2720 e-post apmets@apmets.ee


Metsaleht

Neljapäev, 30. jaanuar 2014

7

PantherMedia/Scanpix

käbikorjamise aeg

mnekäbisid ei leia kaugeltki igast metsast

Männikäbid müügiks ^ Männi osatähtsus puistus peab olema 50% või enam, langi suurus vähemalt 0,5 ha, vanus vähemalt 40 aastat, kasvuheaduse klass (boniteet) peab olema IA-III. ^ Käbi peab olema vähemalt 3 cm pikk, käbid peavad olema terved ja okastest puhastatud. ^ Korjatud käbisid tuleb hoida õhurikkas ruumis võrkkottides, et need ei läheks kopitama. ^ RMK keskmine männiseemnevajadus on u 1000 kilo aastas.

Õiendi taotlemine Keskkonnaametile esitatavas taotluses peab olema ^ seemnevarumise koht (maakond, vald, katastriüksuse number ja eraldise number ning pindala) ja puuliik; ^ taotleja ees-ja perekonnanimi, isikukood, postiaadress, telefon või e-posti aadress; esitamise kuupäev ja taotleja (digi)allkiri. Allikas: keskkonnaamet

peavad olema männid. Et mitte tühja tööd teha ja pärast avastada, et kokku korjatud käbid müügiks ei sobigi, tulekski alustada paberimajanduse kordaajamisest. Kõigepealt tuleb keskkonnaametile esitada taotlus, kus on ära näidatud, kust täpselt kavatsetakse käbisid korjata. «Keskkonnaamet kontrollib, kas puistu vastab kultiveerimismaterjali sertifitseerimise ja turustamise nõuetele,» selgitab Märt Bratka. «Kui puistu on seemnevarumiseks sobiv, annab keskkonnaamet välja seda kinnitava õiendi.»

Oma mets, oma seeme Kui tahetakse korjata mitmest kohast, tuleb õiend taotleda eraldi iga langi kohta. Ametnikud loodavad, et inimesed mõistavad, miks on selline kontroll oluline, ja korjavad tõepoolest neist paikadest, mille kohta on õiend võetud. Bratka sõnul on neil mullusest heast käbiaastast ka kurbi kogemusi: võeti õiend ühe metsa kohta, aga käbisid korjati ka mujalt, täiesti sobimatutest piirkondadest.

Õiend tuleb taotleda vaid siis, kui käbisid korjatakse müügiks – oma metsas võib igaüks korjata käbisid igasuguste paberiteta ja kasvatada kogutud seemnetest enda tarbeks istikuid. «Siiski võiks ju ka oma metsa hoida võimalikult kvaliteetse,» soovitab Alvar Peterson. «Kui metsaomanik taotleb raieloa, siis on sel loal kirjas ka puistu boniteet ehk kasvuheadus, seda tuleks siis jälgida, muid asju oma metsa kohta teab omanik ilmselt nagunii.» Ametnikud märgivad, et kõige lihtsam viis

arusaamatuste ennetamiseks on võtta ühendust lähima RMK taimlaga ja uurida sealt täpselt järele kõik, mis puudutab nõudeid müügiks korjatavatele käbidele. Taimlate juhatajad on pädevad jagama infot nii lähiümbruse kui ka kaugema kandi kohta. Taim-

Juurikatest ökokunst Kõik, kes on juhtunud viimasel paaril aastal Lääne-Virumaal paiknevat Emumäe vaatetorni külastama, on näinud vahvat torni juurde viivat alleed, mis moodustub kännujuurikatest tehtud kujudest. RMK ajakiri Metsamees kirjutab, et juurikakujude autorid, kohalik mees Hando Kuntro ja kunstnik Piret Smagar, nimetavad ise oma juurikaloomingut ökokunstiks – ja see tõepoolest tasub vaatamist. Taiesed on osutunud uskumatult vastupidavaks: Hando Kuntro esimene sedasorti töö, suur kännumaja, on Emumäel vastu pidanud kümmekond aastat ning vaid aeg-ajalt väikest kõpitsemist vajanud. Juurikakunst on puhas taaskasutus: kännujuurikad on turbakaevandamise jääk, lisaks kasutatakse näiteks tormimurdu.

late asukohad ja töötajate kontaktandmed leiab RMK kodulehelt. Asjalikku infot võib saada ka piirkonna erametsaühistult.

REKLAAMTEKST

ATV-d alates 5990.-

METSANDUSERIALASID TASUB ÕPPIDA

Hüpoteetiliselt võiksime tõstatada küsimuse, kas üldse tasub midagi õppida? Alati võib loota juhusele ja heale õnnele, et elus saab hakkama ka ilma mingisugust tunnistust omamata ja seda ilma ironiseerimata: me õpime iga päev, igast kogemusest, ümbritsevast keskkonnast, et kohaneda selles muutuvas maailmas.

VÄIKETRAKTOR TÄNAVALEGAALNE T3

SAANID alates 7990.-

Nii sirguvad noored metsamehed koos noore metsaga.

TALLINN

www.motodepoo.ee

Mototehnika müük: Hooldus ja varuosad: E-post: E-pood: Avatud:

+372 50 84199 +372 52 42227 tallinn@motodepoo.ee www.motopost.ee E–R 10–19 | L 10–16

Infot erialade ja õppimisvõimaluste kohta saab Luua metsanduskooli kodulehelt

www.luua.edu.ee Tel 776 2111, e-post info@luua.ee

Kõik inimesed suudavad omandada oskused ja teadmised ka õpipoisi rollis olles, kuid et tööturul paremini läbi lüüa, tasub mõelda eriala õppimisele komplekssemalt ja õppimisele koolis. On erialasid, kus ilma suurema sisemise kutsumuseta ei saa töötada. Need on erialad, kus lisaks teadmistele, oskustele ja tahtele on vaja lisaks veel midagi, olgu selleks siis hulljulgus, kutsumus, maailmavaade, armastus ümbritseva vastu. Nii on metsanduse erialadega: on vaja kutsumust looduse, looduses töötavate masinate, metsade kõrvalkasutuse või millegi veel ürgsema vastu. Metsanduseriala valinud inimesed vastutavad meie kõige suurema väärtuse – looduse ja selle püsimajäämise eest, langetades iga päev otsuseid metsade majandamise, kasvatamise ja hooldamise kohta. Metsandusvaldkonnas töötavad inimesed vastutavad, et mets ja seda ümbritsev keskkond säiliks täna, homme ja ka siis, kui meid enam pole. Luua metsanduskoolis on suurepärane võimalus õppida heaks ja vastutustundlikuks metsameheks, -naiseks. Valikuid, mida metsandusvaldkond pakub, on päris palju. Metsakasvatajad kasvatavad ja hooldavad noort metsa, töösturid planeerivad raieid ja operaatorid lõikavad ning koondavad metsast tulevad sortimendid. Metsurid ja raietöölised teevad metsas vajaminevaid metsatöid, spetsialistid planeerivad ja juhivad tööprotsesse. Metsandus on kui väike kell, mille iga hammasratas on oluline, et kell käiks nagu õlitatult ja täpselt.

Metsandus ei lõpe metsas. Nii on metsandusharidusega inimestel võimalik töötada ka sektoris, kus metsast tulev toore läheb edasi tööstusse – saekaatritesse või ettevõtetesse, kes toodavad puitmaterjale, näiteks saematerjali, vineeri, höövelmaterjali, ehituskonstruktsioone, uksi, aknaid jne. Tööle on võimalik asuda ka riigiasutustesse, näiteks keskkonnainspektsiooni, kelle üheks rolliks on kontrollida metsas toimuvat, et metsi kasutataks seadusest tulenevalt. Töö metsandusvaldkonnas tagab vaheldusrikkuse, võimaluse aega ja tööd planeerida. Samuti tuleb töö eripärast tulenevalt arvestada ilma ja loodustingimustega, kuid ennekõike võlub metsanduses töötamisel loodus ise. Loodusel pole kunagi ühte nägu: metsad koos oma looma-, linnu-, taime- ja putukaliikidega rikastavad iga päev seal töötavate inimeste meeli. Metsandus on lai ja perspektiivikas majandusharu. Äripäeva andmetel on töötasud metsandussektoris kõrged. Paljud metsanduse eriala lõpetanud teenivad oma igapäevase tööga korraliku sissetuleku, mis küündib üle keskmise Eesti palga. Luua metsanduskooli uuringute põhjal leiab 95% lõpetanutest endale erialase töö. Et metsanduserialasid tasub õppida, näitab juba see, et Luua metsanduskooli tulevad õppima põlvkonnad: kooli 65 tegutsemisaasta jooksul on olnud tavapärane, et ühest perest käib metsandustarkust siin omandamas kolm põlve järjest. Marko Vinni Luua metsanduskooli metsandusvaldkonna koordineerija


Neljapäev, 30. jaanuar 2014

8

Metsaleht

OSTAME š š š š

aWilWlWc[jiWhW_[_]kij c[jiWa_dd_ijk_Z c[jiWcWj[h`Wb_ liWijkdkZfbbkcWWZ

HW_[_]kij[eijc_i[bhW^Wajj[[dd[”b[ijjWc_i[]WWbkijWc_ij$ FWakc[c[jiW”b[ijjWc_ijaecfb[aij[[dki[dW$ J[[c[liWhW_[jd_d]ahWWl_Z[fk^WijWc_ij]_b`ej__d_WX_b$

www.renlog.ee

Renlog Eesti OÜ ostujuht Argo Teral Tel. 517 4303, e-post: argo@renlog.ee

Metsaleht 30. jaanuar 2014  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you