Noor tegija 19. oktoober 2018
www.tallinn.ee/noorteinfo
Noorsootöötajate toetusel tõukerattal trikitajast X-mängude telekommentaatoriks
UUED VÕIMALUSED NOORSOOTÖÖS
• Uued välisvabatahtlikud mitmekesistavad Tallinna noorsootööd • Uued võimalused Tallinna noorsootöös
NOORTE KOGEMUSLOOD
20-aastane Tallinnas sündinud Karel Kaldasaun on tavaline noormees oma murede, rõõmude ja tegemistega. Esmapilgul tagasihoidliku, ent üdini positiivse suhtumisega Karelis on peidus tohutu potentsiaal, mille avaldumist on olnud viimase kolme aasta jooksul väga inspireeriv kõrvalt jälgida. Kohtusin Kareliga esimest korda, kui hakkasime Tallinnas Haaberstis korraldama noorte elustiilipäeva HNKxTRM. Pääsküla noortekeskusest nõu küsides suunatigi mind Kareli juurde. KEVIN POLL
TEEVIIT EHK START TULEVIKUKS
4
• Noorte infoportaal Teeviit toob noorteni usaldusväärse info ja aitab mõtestada kogemusi
TERVISEDENDUS KUI ELUKUTSE
5
• Tervisedendaja – kas tegelane ulmefilmist? Foto: Andres Kõljalg
Karel Kaldasaun
oortekeskusi üldse, ent eriti just Pääsküla noortekeskust peab Karel enda teekonnal väga oluliseks: “Noortekeskuste üritusteta poleks ma arvatavasti elus mikrofoni haaranud ja kommenteerima hakanud. Ma poleks teadnud, et midagi sellist üldse oskangi. Tänu noortekeskustele ja sealsetele töötajatele on paljud mu ideed täide läinud. Noorsootöötajatega on hea mõtteid mõlgutada. Just nemad teavad, kelle juurde peaks ideega edasi minema, ja tihti on need tutvused mulle kasuks tulnud.” Ekstreemsport kui teekond eneseavastuseni Ekstreemspordipisiku vanemalt vennalt saanud Karel alustas trikitamist tavalisel rattal ja iseehitatud hüpetel – jõudis sealt tõukerattani ning tõukerattal trikitamisest juba BMXini. Talle meeldib ekstreemspordiga kaasnev vabadus. “See, et oled iseenda treener ja mitte keegi ei saa sulle öelda, mida tegema pead. Saan teha just neid trikke, mida ise tahan ja näidata oma sõidujoonega enda iseloomu. Iga spordialaga, millega tegeled, tuleb kaasa elustiil ja BMXiga kaasnev maailm meeldis mulle kõige rohkem,” rääkis Karel. Ekstreemspordi juurest jõudis ta ka päevajuhtimise ja kommentaatori
Noorsootöötajate toel said ideed hoogu Toonase Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja Kadri sõnul tekkis Karelil idee ja soov korraldada ekstreemspordivõistlust ning nii läks ta oma ideega noorsootöötaja Kadri juurde. See oli 2015. aastal, kui Karel haaraski esimest korda ise mikrofoni ja asus Nõmme noortepäeval võistlust kommenteerima. Kadri kirjeldab Karelit kui üdini positiivset ja heasüdamlikku noort, kelle aktiivsus, täpsus, vastutustunne, mõnus huumorisoon ning energia on justkui kuskilt teiselt planeedilt. Täpsus, aktiivsus ja vastutustunne on kindlasti ka selle eduloo alus, sest Karel ei pidanud paljuks jõuda oma vabast ajast õigel ajal kõikide-
N
3
• Noored kirjutavad: kogemused rahvusvaheliselt konverentsilt
töö juurde, kuigi seda poleks osanud ta enda sõnul ette näha. Karel meenutas: “Minu n-ö päevajuhi karjäär sai alguse Pääsküla noortekeskusest, kus ühel üritusel oli vaja, et keegi kommenteeriks võistlust. Sattusin olema õigel ajal õiges kohas ning pakkusin välja, et võingi kommenteerida. Pärast võistlust ütlesid paljud võistlejad ja mõned sõbradki, kes olid pealtvaatajad, et mul tuli see väga hästi välja. Avastasin sel hetkel oskuse, millest mul endal varem aimugi polnud. Mulle meeldib päevajuhtimise juures see, et päevajuht loobki kogu võistluse atmosfääri. Ta peab tagama, et publik elaks kaasa ja oleks toimuvaga kursis.”
Haabersti noortekeskus
2
le koosolekutele, kus iganes need ka toimunud poleks. Tulemuse taga on peidus ka palju tööd. 2015. aastal toimunud Nõmme noortepäevast praeguse hetkeni on Karel olnud väga mitmete ekstreemspordivõistluste kohtunik ja päevajuht. Tipphetkedena (kuigi kõik suuremad tipphetked on kindlasti veel ees) toob ta välja Simpel Sessioni kvalifikatsioonipäeva päevajuhtimise ja Xmängude BMX-sõidu kommenteerimise televisioonis. “Tundsin end nagu Kalev Kruus jalgpallimängu kommenteerides,” meenutas Karel ise tollast tipphetke. Ekstreemsportlaste võimalused Eestis Mõlgutasime Kareliga mõtteid ka praeguste ekstreemspordivõimaluste kohta Eestis. Eriti hea meel on, et Eestisse on tekkimas betoonparke. Siin on küll palju rulaparke, kuid edasijõudnutele on paljud neist ka üsna väikesed. Eeskujuna toob ta välja Tartu Tähtvere rulapargi ja Pärnu välipargi, mis on mõõtmete poolest väga head. Ta oskab ka kohe välja tuua, et nii Pärnust kui ka Tartust tuleb palju häid sõitjaid, seega on tingimuste ja tulemuste vahel konkreetne seos. Võistluste kohapealt on Eestis lood üsna head, ekstreemspordivõistlusi toimub üha enam ja aasta tipphetkena toob Karel välja Simpel Sessioni,
mis on üks maailma suurimaid ekstreemspordivõistlusi. “Tahaksin ühel päeval ka ise Simpel Sessionile võistlema jõuda ja näidata teistele noortele, et kõik on võimalik. Aga selleks on vaja palju vaeva näha ja tööd teha.” Viskasin intervjuu käigus õhku ka väikestviisi provokatiivse küsimuse ja palusin tal ennustada, mitme aasta pärast võidab eestlane Simpel Sessioni BMX-i tänavasõidu kulla. Vastusest peegeldus ka murekoht, et professionaalsel tasemel võistlemiseks on Eestis (eriti kliimat arvestades) veel tingimused lapsekingades. “Simpel Sessionil osalevad maailmaklassi sõitjad, kes elavad soojal maal, kus on sõitmiseks ideaalsed võimalused. Neile on tavapärane, et sõidetakse ja treenitakse iga päev, samal ajal kui meie peame suure osa aastast seiklema ringi mööda siseparke (ja neidki on Eestis väga vähe). Simpel Sessionil kulla võitmine on väga raske töö ning eeldab sõitjalt väga palju oskust ja isegi talenti. Aga hei, kõik on võimalik!” lõpetas ta endale omaselt ikkagi positiivse noodiga. Kareli soovitus noortele: külasta noortekeskusi! Kareli tegutsemise taga on palju tööd ja töökus viib sihile. Ta soovitab kõikidel noortel külastada noortekeskusi, sest need on turvalised ja ägedad kohad, kus kasulikult aega veeta. Noortekeskustes pakutakse mit-
MEELED VABAKS
6
• Projekt “Meeled vabaks” arendas ja ühendas erinevate vajadustega noori • Lahe koolipäev
ETTEVÕTLIKKUS
7
• Youth Empowered õppeprogramm ettevõtlikele noortele stardib juba teist aastat • Oled noor ja otsid väljakutseid? Kandideeri Tallinna linna noortevolikokku!
NOORTEKESKUSED TALLINNAS
8
• Tallinna noortekeskused alustasid uue hooajaga
mekülgseid tegevusi, mille hulgast on võimalik leida endale sobiv, ja nagu Karel isegi, avastada endas oskusi, mille olemasolust ei ole teadlik. Lõpetuseks soovib Karel tänada kõiki, kes on talle hulgaliselt tuge pakkunud. “Suured tänud Stoned Street’ile, Keerdtrepile, Pääsküla noortekeskusele, vanematele, perele ja mu neiule, kes pooldavad mu omapärast hobi, ja suured tänud kõikidele sõpradele, kellega sõidan ja videoid meisterdan. Kõigi teieta ei oleks mul nii suurt motivatsiooni sellega tegeleda, nagu mul on. Aitäh, peace!” *mic drop*
2
UUED VÕIMALUSED NOORSOOTÖÖS
Uued välisvabatahtlikud mitmekesistavad Tallinna noorsootööd Enrico, Lara, Gina, Anastasiia, Uladzislau, Alla ja Vladimir on tublid ja aktiivsed välisvabatahtlikud, kes saabusid Tallinnasse septembri esimesel nädalal Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti “Loomingulised meeled” raames. Noored on alustanud vabatahtlikku tööd Tallinna noortekeskustes ning jäävad siia 11 kuuks, et anda oma panus Eesti noorsootöösse. DIANA PAADE, Tallinna spordi- ja noorsooamet
V
abatahtlikud on pärit Itaaliast, Saksamaalt, Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt ning on asunud tööle Kesklinna, Pääsküla, Valdeku, Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Põhja-Tallinna noortekeskusesse. Noored valiti projekti eelkõige selle järgi, et nad ise tundsid siirast huvi Eesti noorsootöö valdkonna vastu. Kõigil on praeguseks valminud ka konkreetsemad tegevusplaanid, mida vabatahtliku teenistuse käigus noortekeskustes ellu soovitakse viia. Välisvabatahtlike sõnul erineb
Eestis praktiseeritav noorsootöö paljuski nende endi kodumaa noorsootööst. Näiteks ei leidu nende kodumaal eriti palju avatud noorsootöö meetodil põhinevaid noortekeskusi. Peale selle, et noored on motiveeritud tegema vabatahtlikku tööd, on nad huvitatud ka eesti keelest ja kultuurist ning nii mõnigi neist on omal käel eesti keele õppimisega juba alustanud. Projekti “Loomingulised meeled”, eesmärk on pakkuda seitsmele Tallinna noortekeskusele rahvusvahelise koostöö kogemust, mis omakorda loob võimaluse kultuuride-
vaheliseks õppimiseks ning edendab mõistmist ja sallivust. Lisaks sellele, et projekt loob pealinna noorsootöötajatele võimaluse töötada mitmekultuurilises keskkonnas, arendada olemasolevaid teenuseid ja pakub kultuuridevahelist õpet ja tutvustab vabatahtliku töö printsiipe ka Tallinna noortele. Välisvabatahtlike jaoks on tegemist hindamatu kogemusega – nad
õpivad kohanema enda jaoks veel seni tundmatu riigi ja kultuuriruumiga, õpivad eesti keelt, peavad toime tulema teistsuguse kliima ja hilissügisese pimedusega. Kõige selle juures toetavad neid alati aga särasilmsed noorsootöötajad ja tuutorid-mentorid.
Projekti “Loomingulised meeled” koordineerib Tallinna spordija noorsooamet ning see on saanud rahastuse Erasmus+ (uue nimetusega Euroopa Solidaarsuskorpus) programmist.
SA Archimedese noorteagentuur
Uued võimalused Tallinna noorsootöös 2017. aasta oktoobris alustanud kohalike omavalitsuste koostöögruppide Tallinna tegevussuund on lõpetamas oma esimest tegutsemisaastat. Programmis osalenud kolme linnaosa – Mustamäe, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna – noortekeskustesse ja koolidesse on loodud mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi ning korraldatud erinevaid töötubasid piirkonna tõrjutusriskis noortele. Alljärgnevalt saab lugeda väikest tagasivaadet seni tehtule. LIILIA LAULIK, Tallinna spordi- ja noorsooamet
M
ustamäe noortekeskuses tegutseb 60-liikmeline noorteprogramm “Ellujääjad”, kes on aasta jooksul korraldanud ühtekokku 16 avalikku üritust Mustamäe avatud noortekeskuses ja mujal linnaosas. Ürituste korraldamise kõrval saavad programmis osalevad noored tegeleda muusika, spordi, fotograafia, reklaami ja õuesõppega. Mustamäe avatud noortekeskusesse loodi programmi raames fotostuudio, bändiruum ja õueala. Tänavaspordiprogrammi “Lasnasport” raames toimusid Lasnamäe
koolides kogu eelmise kooliaasta vältel jalgpalli-, korvpalli- ja tänavatreeningud, mis kulmineerusid suvel viie tänavaspordivõistlusega Lasnamäel ning Snelli pargis. Kokku osales programmis üle 1000 noore. Läänemere ja Kuristiku gümnaasiumis toimus 14–16-aastastele noortele suunatud programm “Vaade tulevikku”, kus õpiti sotsiaalseid oskusi ja meeskonnatööd ning mis sai noorte endi seas väga positiivset tagasisidet. Ettevõtmise tänuväärsust ja vajalikkust on välja toonud ka programmis osalevate koolinoorte õpetajad. Programmi raames toimunud kohtumistel tegeleti noorte sotsiaalsete oskuste tõstmisega ja jagati töö-
ellu sisenemiseks vajalikke praktilisi teadmisi. Oodatust populaarsemaks osutusid Raadiku tänava piirkonna tegevused Tallinnas Lasnamäel. MTÜ Linnalabori eestvedamisel on alates 2017. aasta sügisest korraldatud Raadikul mõttemängude ja ruumihariduse töötubasid. Tänavu suveperioodil said noored oma piirkonna arendamise heaks kaasa lüüa ka põnevates ja arendavates linnaaianduse ning õuemööbli töötubades. Veebruaris alustasid Põhja-Tallinna valitsuse juures tööd kaks koolinoorsootöötajat, kes on ühenduslüliks koolide ja linnaosa vahel ning aitavad kaasa piirkonna noorsootööalase koostöövõrgustiku arengule. Suve jooksul toimus Põhja-Tallinnas kaks kümnepäevast suveprogrammi “Minu Põhja-Tallinn”, kus 200 piirkonna noort said võimaluse erinevate töötubade ja väljasõitude abil oma linnaosa paremini tundma õppida. Põhja-Tallinna noortekeskuses avati programmi raames jõusaal, ronimissein ja bändiruum. Noortel on nüüdsest suurepärased võimalused
noortekeskuses nii pillimängu kui ka seinaronimist õppida ning seda professionaalsete juhendajate käe all. Põhja-Tallinna tänavakultuuriteemalise programmi raames toimusid linnaosas ka tänavatantsu treeningud ja tänavakunsti töötoad, mis said noortelt väga positiivse vastuvõtu. Kalamaja päevade raames disainisid programmis osalevad noored ise piirkonna lauatenniselauad, osaleti ka ülelinnalisel Snelli tänavakultuurifestivalil ning korraldati ise mitmeid tänavakultuuri tutvustavaid üritusi. Tulemas on ka uued noorsootöö teenused Sellel sügisel avatakse üheksas Tallinna noortekeskuses täiesti uued, teenusekorralduse meetodite abil loodud avatud teenused, mis on välja töötatud koostöös noortega. Näiteks saab Lasnamäe noortekeskuses osaleda Lego töötubades, Põhja-Tallinna noorte-
keskuses proovida kätt fotograafias ja Valdeku noortekeskuses osaleda seksuaalharidusliku sisuga tegevuspaketis. Kõik tegevused on osalejatele tasuta. ******** Kokku on esimese programmi tegutsemisaasta jooksul noorteni toodud 19 uut noorsootöö võimalust ning tegevustes osales üle 6000 noore. Programm jätkub samas mahus ka 2019. aastal, uue perioodi töötubadega on võimalik liituda juba sellel sügisel. Kõikidest tegevustest osavõtt on noortele tasuta. ******** Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava Euroopa sotsiaalfondi kaasrahastatud programmis “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames. Programmi koordineerib Tallinna spordi- ja noorsooamet.
NOORTE KOGEMUSLOOD
3
Noored kirjutavad: kogemused rahvusvaheliselt konverentsilt Kaks aktiivset Tallinna linna noortevolikogu noort osalesid 9.–11. septembril 26. BSSSC (Läänemere riikide subregionaalse koostöö) konverentsi raames toimunud noorteseminaril. Konverentsi teemafookus oli solidaarsusel, osalusel ja tarkadel valikutel parema tuleviku nimel. Neis teemades said kaasa rääkida ka noored. Alljärgnevalt saab lugeda kahe noore, Linda Maria Laane ja Sanne Orgi kogemuslugusid. LINDA MARIA LAANE, SANNE ORG, Tallinna linna noortevolikogu
B
SSSC (Baltic Sea States Subregional Co-operation) on Läänemere-äärsete riikide alampiirkondade poliitiline võrgustik, mille missioon on edendada ja kaitsta otsustuskogude kaudu Läänemere piirkonna huve ning süvendada koostööd Läänemere ääres asuvate riikide vahel. Organisatsioon korraldab igal aastal töötubasid ka noortele, kus arutatakse aktuaalseid sotsiaalpoliitilisi probleeme. Kord aastas toimub konverents, kuhu peale organisatsiooni liikmete ja riikide esindajate on kutsutud oma visiooni jagama noorsoo esindajad. Esimene päev suurel rahvusvahelisel konverentsil Esimesel päeval Gdanski jõudes korraldati noortele kohe ekskursioon. Selle esimesel poolel külastasime Euroopa Solidaarsuse Keskust, kus õppisime solidaarsusliikumise ajaloost Gdanskis. Solidaarsusliikumine algas 1980. aastal Gdanski laevatehases, kus inimesed tulid kokku, et kaitsta töötajate huve ning viia läbi sotsiaalne muutus. Liikumine oli kommunistliku valitsuse vastu. Muuseumiosas nägime artefakte ja rekonstruktsioone selle ajastu kodudest ning kontoritest. Nägime pilte solidaarsusliikumise liikmetest, kes olid suures osas laevatehase töölised, protestimas ja streikimas, ning kuulsime ka ümberjutustatuna nende lugusid. Ekskursiooni lõpus nägime filmilõike sellest, kui valitsus oli sunnitud osalema läbirääkimistel Solidaarsu-
Foto: Erakogu
se ametiühinguliikumisega. Film oli emotsionaalne ja pingeline ning näitas meile, kui suur jõud võib olla sellel, kui inimesed tulevad kokku ja seisavad üksteise eest ehk kui inimeste vahel on solidaarsus. Teine osa ekskursioonist oli ringkäik linnas, kus näidati meile nii rikkamaid kui ka vaesemaid piirkondi. Arhitektuur oli üleüldiselt väga kaunis, kuid peamine vahe vaesemate ja rikkamate piirkondade vahel oli selles, kuivõrd hoolitseti kodude eest. Vaesemates piirkondades olid fassaadid unarusse jäänud ja hoovid korrast ära. Seal aga nägime rõõmsaid lapsi ringi jooksmas ja kilkamas, lahkeid inimesi vastu naeratamas. Jõukamates piirkondades nägime üldiselt vähem inimesi, kuigi oli pühapäevane päev. Teise päeva veetsime Pomorze vojevoodkonnas, kus korraldati töötuba, mille viis läbi näitekirjanik Rita Jankowska. Selle töötoa eesmärk oli nii omavaheline tutvumine kui ka ühtse grupina töötamine ja meeskonnatöö. Suure osa töötoast veetsime mängides mänge, mis aitasid meil alguses enda keha ja liikumist paremini tunnetada ning panid meid seejärel aina enam ühtse grupina liikuma. Meid jagati ka väiksematesse rühmadesse, kus anti ülesandeks oma kehaga väljendada sotsiaalseid nähtusi, nt kujutada ühiskonda, kus kõik on võrdsed, või ühiskonda, kus mitte keegi ei ole võrdne. Huvitav oli näha, kui sarnane oli erinevate riikide noor-
te nägemus, isegi kui lähenemised olid erinevad. Pärast töötuba valiti BSSSC organisatsiooni uus noorte esindaja, kelleks sai Norrast pärit Agnes Lusti, kellel on Eestis perekonnasidemed. Linda Maria Laane: põnevad ideed rohelise majanduse ja jätkusuutliku tuleviku teemadel Töötuba, milles suurel konverentsil osalesin, käsitles rohelise ja jätkusuutliku tuleviku teemat. Arutasime koos teiste noortega, mida tahaksime konverentsil selle kohta öelda ja panime oma ideed kirja. Rääkisime nii ringmajandusele üleminekust, plastikust ookeanis kui ka tarbijaühiskonna käitumisest. Meie grupis oli peale minu noori Saksamaalt, Rootsist, Venemaalt ja Poolast. Igaüks rääkis oma riigi olukorrast ja sellest, milliseid meetmeid seal juba rakendatud on. Arutelu käigus selgus, et Rootsi on rohelise majanduse poolest kõige edukam. Näiteks on Rootsis parandusteenustel väiksem käibemaks, et motiveerida inimesi oma asju odavamalt parandusse viima, selle asemel et iga katkine asi kohe uuega asendada ja vana ära visata. Samuti on Rootsi ja Saksamaa elanikel kergem prügi sorteerida – neil on palju erinevatele materjalidele mõeldud prügikaste, mis asuvad tavaliselt hoovides. Olen märganud, et Eestis paiknevad kontei-
nerid harvemini ja elamurajoonidest kaugemal, mistõttu on osale inimestest prügi sorteerimine natuke tülikam tegevus ning pigem visatakse kõik pikemalt mõtlemata ühte suurde konteinerisse. Oma töötoas tegime slaidiesitluse ning pärast poliitikute ja ülikooliteadlaste esinemist anti meile ka poodiumil sõna. Rääkisime, mida näeme Läänemere riikides probleemidena, näiteks liigne tarbimine ja prügi meres, samuti riikide erinevustest ringmajandusele üleminekul. Pakkusime ka lahendusi, kus tõstsime esile pakendite pantimise, keskkonnamaksud ning riikidevahelise koostöö ringmajanduse mudeli adapteerimises. Meid kuulati ära ja küsiti küsimusi ning saime osaleda väikeses diskussioonis. Sessiooni lõpus kuulsime korraldajatelt kiidusõnu esitluse kohta ja olime ka ise endaga väga rahul. Sanne Org: solidaarsusest põlvkondade vahel Minu töötoa teema oli solidaarsus põlvkondade vahel. Valmistusime selleks oma noortegrupiga ekspertide paneelile küsimusi välja mõeldes. Sessiooni alguses kuulasime ekspertide ettekandeid. Esinejad olid Tim Van-Rie, kelle tegevusala on sotsiaalküsimused ja kaasamine Euroopa Komisjonis; Piotr Wolkowinski, kes on juhtiv ekspert sotsiaalse innovatsiooni edendamisel, Zuzanna Staszelis ja Roksana Skora, kes on Poola Punase Risti esindajad ning koordineeri-
vad projekti Senior ON; Artur Ryszkiewicz, kes on BSSSC noorte esindaja liikumises ReGeneration2030 ning viimasena Sylwia Bruna, kelle ettekanne rääkis Euroopa Solidaarsuse Keskusest ja solidaarsusest. Kuigi olime valmistanud ette küsimused, et pärast ettekandeid diskussiooni edendada, polnud see tegelikult kuigi vajalik, sest väga huvitavaid esitlusi kuulates tekkis kõigil palju mõtteid. Minu jaoks oli kõige mõtlemapanevam ettekanne Tim Van-Riel, kelle kõnes oli huvitavat statistikat Euroopa Liidu populatsiooni vananemise ja noorte töötuse kohta ning statistika põhjal tehtud ennustused. Lisaks Piotr Wolkowinski, kes kõneles meile oma õpilastest, arutles selle üle, kuidas generatsioonid omavahel ei suhtle ja miks see nii on, lisaks arutles noorte vähese poliitikahuvi üle. Diskussiooni käigus arutasime kõike, mida olime kuulnud – kuidas panna erinevaid põlvkondi üksteisega suhtlema, miks me ise ei pruugi teistest põlvkondadest inimestega suhelda ning kuidas on selline generatsioonidevaheline lõhestumine toimunud ja mis võiksid selle tagajärjed olla. Kuulsime huvitavatest meetoditest, kuidas mõnes riigis on juba üritatud seda edendada näiteks nii, et lasteaia õpilased on suunatud aega veetma vanadekodu elanikega. Arutasime ka, miks noored ei taha niivõrd poliitikaga tegeleda ning kõige huvitavam mõte, mis välja toodi, oli see, et noortele ei anta tihti ka selleks võimalust. Kardetakse, et noored inimesed võivad olla oma vaadetes rohkem polariseeritud ja teha radikaalsemaid poliitilisi valikuid. Statistika on aga näidanud, et alla 18-aastased noored hääletaksid praeguse valijaskonnaga samamoodi. Vastupidist on tõestanud just hiljutine Brexit Suurbritannias, kus hoopis vanem generatsioon hääletas massiliselt Euroopa Liidust lahkumise poolt. Kuigi arutlesime palju, leian, et olime ajanappuses. Mõtteid tuli kindlasti rohkem, kui neid arutada saime, aga sessioon oli väga innustav. Olen hakanud rohkem märkama erinevaid generatsioone sotsiaalsetes olukordades, üritan rohkem kaasata erinevaid põlvkondi enda ellu, et saaksime vahetada mõtteid, ideid ja kogemusi, ning mõelda, kuidas saaksime seda eraldatust oma ühiskonnas vähendada.
4
TEEVIIT EHK START TULEVIKUKS
Noorte infoportaal Teeviit toob noorteni usaldusväärse info ja aitab mõtestada kogemusi Sellest oktoobrist muutus noorte infomessina tuntud Teeviit järjepidevaks noorteinfo edastamise kanaliks ja kolis veebi, võttes üle noorte infoportaali Stardiplats, mis vahendab noortele väärtuslikku infot digitaalsel kujul. Seevastu füüsilisel kujul messi ennast samal moel ei toimu. EVELI JÕESAAR, Eesti Noorsootöö Keskus
N
oorteinfo veebileht Teeviit (www.teeviit.ee) on suunatud 7–26-aastastele noortele ning vahendab usaldusväärset ja kvaliteetset infot noortepärasel viisil ning kujul. Infoportaal pakub noorele teavet ümbritsevast elust, toetab nende iseseisvust, suurendab teadlikkust võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks ning suurendab mõtestatud osalust ühiskonnas ja konkurentsivõimet tööturul. Teeviit on ka kogemuste mõtestamise keskkond, mis aitab kirja panna, analüüsida ja säilitada omandatud formaalsed ning mitteformaalsed kogemused.
Kust leida infot, mille õigsuses ja kvaliteedis saab kindel olla? Noored kasutavad aina rohkem digitaalseid vahendeid ja sotsiaalmeediat, mis teeb info noorteni viimise aina lihtsamaks. Kahtlemata pakub kanalite rohkus ja info mitmekesisus rõõmu, kuid paneb samas noored valiku ette – millist infot ning millistest kanalitest usaldada, millise kanali informatsiooni kvaliteedis ja õigsuses saab kindel olla, mida võtta või jätta? Teeviida portaal ja selle sisu on loodud, et toetada ning tuua kokku universaalne ja kontrollitud noortele suunatud info ühele veebilehele, mis muudab selle noortele mugavaks, usaldusväärseks ja igal ajal kättesaadavaks allikaks. Noorte infoportaalis Teeviit on kajastatud mitusada noortele suunatud artiklit, näiteks pakutakse infot ja teavet nendel teemadel: • haridus ja õppimine; • töö ja karjäär; • noorsootöö võimalused; • suhted ja turvalisus; • tervis; • ühiskond ja kodanik. Noorel on võimalik lihtsal viisil leida infot näiteks seksuaaltervise, tervisliku toitumise ja liikumise, õpilasvahetuse programmide, karjääri, vabatahtliku töö, liikluse ja esmaabi ning noorte osaluse teemadel. Teeviit või-
maldab ühel ja samal lehel saada ülevaate ja vajaliku info enamikul teemadel. Samuti saab veebilehel kasutada infootsingut, millega hoida kokku aega ja vältida võimalust sattuda valeinfo või -uudiste küüsi. Sisu on tehtud koostöös erinevate organisatsioonidega, nt tervise arengu instituut, maanteeamet, MTÜ Peaasjad, sotsiaalsete ettevõtete võrgustik, spordivabatahtlike liikumine SCULT, noorte vaimse tervise liikumine, noorteühendused jpt. Mida veel Teeviida lehelt leiab? • Noorte kogemuslood. Noored jagavad oma kogemusi näiteks osaluse, saadud kogemuste kui ka vaimse tervise teemal. • Pakkumised ja sündmused. Võimalus leida kasulikku infot praktikate, koolituste, konkursside ja sündmuste kohta. • Kogemuste pagas. Võimalus oma kogemusi mõtestada ja kirja panna spetsiaalselt selleks loodud keskkonnas. Mida teha saadud kogemustega?
Oma kogemused saab mõtestada ja kirja panna Teeviida kogemuste pagasis
Noored on aina aktiivsemad. Nad osalevad vabatahtlikuna noorteorgani-
satsioonide töös, kirjutavad projekte, osalevad näiteringis ja erinevates arenguprogrammides ning teevad palju muid väärtuslikke kogemusi pakkuvaid tegevusi. Jätkuvalt on noortel aga raskusi sobiva töökoha leidmisel. Põhjusi selleks on mitmeid, kuid tööandjate silmis on üks suurim miinus noorte tööle palkamisel varasema töökogemuse puudumine, mistõttu on noored ka vähem konkurentsivõimelised. Noortele on tööturule sisenemine raske ka seetõttu, et oma varasemaid kogemusi ei osata piisavalt määral rõhutada ning CVs ja tööintervjuul välja tuua. On loomulik, et keskkooli või ülikooli lõpetanud noorel puudub töökogemus, kuid samas on neil väga erisuguseid ja rikastavaid kogemusi, mis kõik on kirjeldatavad kasuliku kogemusena, kuid noor ise ei pruugi osata seda märgata. Koolitöö või vabatahtliku töö kogemus on samuti oluline
Samuti ei pea noored tihti oluliseks esitleda tulevasele tööandjale oma kooliaja töökogemusi, näiteks õpilasmalevas töötamist. Noorsootöös osalemine annab aga noortele tööandjate seas kõrgelt väärtustatud oskusi, nagu hea suhtlemisoskus, meeskonnatöö kogemus, ajaplaneerimise oskus, enesekehtestamise, probleemide lahendamise
ning protsesside ja inimeste juhtimise kogemus. Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingutel on need kasuks ning loovad konkurentsieelise. Mida ja kuidas kogemustest õppida? Teeviida noortesõbralik kogemuste koondamise ja mõtestamise keskkond ehk kogemuste pagas annab võimaluse oma varasemad õpi- ja töökogemused kokku koguda ning panna need kirja lihtsal viisil juhendi ja suunavate juhiste abil. Selle eesmärk on aidata noorel kujundada harjumuseks kogemuste kokkukogumine ning mõtestamine, mis omakorda aitab kaasa õpi-, huviala-, töö- ja karjäärivalikute tegemisel. Oma kogemuste kirjapanemine ja saadud kogemuste mõtestamine aitab suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul, praktikakoha taotlemisel, projektidesse kandideerimisel ning kõikjal, kus on vajalik oma võimekust ja kompetentsust tõestada. Kogemuste pagasit on hea kasutada oma õpieesmärkide ja karjäärisihtide seadmisel – nende analüüsimisel on näha, millised oskused on juba omandatud, saab seada sihte järgmiste oskuste omandamiseks ja läbi mõelda, milliseid kogemusi selleks vaja oleks. Kogemuste kaudu toimub õppimine, sealhulgas enda tundmaõppimine. Rikkalike kogemuste abil saab noor teada, mis talle tõeliselt meeldib, millised on tema tugevused ja mis valdkond või tegevused temal silma särama panevad. Kui on aeg tööle kandideerida, saab siingi abiks olla Teeviida kogemuste pagas. Loodud keskkonnas on oma kogemustest CV loomine imelihtne, struktureeritud ning kiire. Ühtlasi saab sisestatud infot igal ajal täiendada ja muuta. Paljud ettevõtlikud noored on juba oma kogemused ja oskused Teeviida kogemuste pagasisse lisanud. Tee seda ka sina – selleks pole vaja teha muud, kui luua Teeviida lehel kasutajakonto ning nii annad hoogu oma vingele tulevikule. Aga miks just Teeviit? Teeviit on kvaliteetne ja usaldusväärne portaal noorele oma küsimustele vastuste leidmiseks ning lihtne ja kasulik tööriist kogemuste talletamiseks. Ühtlasi on see kasulik abivahend noorsootöötajale noorte suunamiseks ja toetamiseks.
TERVISEDENDUS KUI ELUKUTSE
5
Foto: Unsplash
Tervisedendaja – kas tegelane ulmefilmist? Noor Tegija küsitles üht tublit noort ja uuris, kuidas leidis ta tee sellise põneva erialani, nagu seda on tervisedendaja. Kes on tervisedendaja ja miks õppida just seda eriala? Tallinna tervishoiu kõrgkooli tervisedenduse viimase kursuse tudeng Merilin Varsamaa jagab mõtteid ja teadmisi tervisedenduse mõistest, tervisedendaja olemusest ning selle ameti vajalikkusest. Artikkel annab hääle tervisedendajale, kes seisab tervema ja turvalisema ühiskonna eest. MERILIN VARSAMAA, Tallinna tevishoiu kõrgkooli tervisedenduse tudeng
koolis kolme aastaga hoopis tervisespetsialisti amet. Otsutsasin sellest võimalusest kinni haarata. Sellele erialale õppima asumine tundus nagu lotovõit – sain siduda oma tervisealased teadmised ja huvi, enda treeneri kvalifikatsiooni ning sukelduda põnevasse kulissidetagusesse spetsialisti maailma. Merilin Varsamaa
O
Foto: Kadri Lahtmaa
lin mõelnud tervisedenduse eriala peale juba aastaid – see oli miski, mis mind kõnetas. Olles alati huvi tundnud tervise ja sellega seonduva üle, heites sealjuures siiski kõrvale arsti pikaajalise õppe, tekkis mul võimalus omandada tervishoiu kõrg-
Tervisedendaja ei ole treener, kehalise kasvatuse õpetaja ega arst! Tundsin, et mulle tõmmati kott pähe siis, kui esimesel loengul tegi õppejõud puust ja punaseks selgeks, et meist ei saa treenereid, kehalise kasvatuse õpetajaid ega arste. Me olime seal selleks, et hakata kujundama poliitikat, koostama tervisestrateegiaid, terviseeelnõusid, arengukavasid, terviseprofiile ja tegele-
ma ennetusega paberil, muidugi seda hiljem pärisellu, ühiskonda rakendades. Sellel hetkel teadsin, et see, kes minust saab, on tähtsam kui arst, isegi tähtsam kui Eesti kõrgeim riigiametnik. Südames tekkis üllas soov ja tahe meie rahva tervist parandada. Näiliselt lihtne tervisedendaja amet kujutas endast paljude ametite kogumit. Oma töös pead olema nagu sotsiaaltöötaja (tugi), päästeamet (abi), riigiametnik (vastama seadustele), politsei (tagama turvalisuse), naaber (hoolima enda kõrval olevatest inimestest), keskkonnaametnik (arvestama ümbritseva keskkonnaga), ettevõtja (pidama läbirääkimisi erinevate osalistega), aktivist (kaasama inimesi) ja kõige lõpuks sportlane (et jätkuks jõudu ning tugevust kõike seda korda saata). Tervisedendus ei ole sprint, vaid maraton ning konkurents me kõrval on tulevaste kolleegide kogum. Laiemale üldsusele on tervisedenduse termin endiselt tundmatu. Järjest enam suureneb ühiskonnas aga vajadus tervisedendajate järele. Pidevalt arenev maailm avaldab suurt mõju meie tervisele – kliima soojenemine, keskkonnaga kaasnevad muutused, digitaliseerimine, töödeldud
toidu tarbimine, poliitilised muutused, süvenev ebavõrdsus. Kes on tervisedendaja? Lühidalt kokku võttes tegeleb arst indiviidiga, tervisedendaja aga kogu rahvastikuga. Tervisedendaja on tervisespetsialist, kes kavandab, planeerib ja rakendab vajalikud tegevused rahvatervise parandamiseks. Tervisedendus tegeleb terviseriskide ennetamise ja vähendamisega ning inimeste terviseteadlikkuse tõstmisega, et suurendada inimeste võimekust enda tervise üle kontrolli omada ning seeläbi oma tervist tugevdada. Põhilised valdkonnad, millega tervisedendaja tegeleb, on alkoholi liigtarvitamise ja HIV ennetamine; laste ja noorte tervise edendamine; narkomaania ennetamine; tervise edendamine paikkonnas, tervishoiuasutustes, töökohtadel, koolides; tervisliku toitumise edendamine; tubakatarvitamise vähendamine ja tuberkuloositõrje; lisaks vähi ennetamine ja varajane avastamine. Panustades rohkem ennetustegevusse, paranevad inimeste tervisenäitajad ja tervishoiukvaliteet. Ennetustöö tähendab soovimatu nähtuse või protsessi tekkimise ennetamist või arengu pidurdamist. See koosneb kolmest tasandist: universaalne (sihtrühmaks kogukond), valikuline (sihtrühmaks haavatavad
grupid) ja näidustatud ennetus (suunatud kõrge riskiga inimestele). Ennetust ja ravi võrreldes on viimasele kuluv aeg ja rahaline ressurss kolm korda suurem ning aeganõudvam kui varajane ennetustöö. Millisel ametikohal ja valdkonnas tervisedendaja töötab? Ta on spetsialist kohalikus omavalitsuses, lasteaedades, koolides või töökohtades; ta töötab tervisespetsialisti või projektijuhina tervise arengu instituudis või Eesti Haigekassas; ta on tervisenõunik või spetsialist sotsiaalministeeriumis ning teistes ministeeriumites. Lisaks võib ta olla projektijuht või spetsialist eraettevõtetes ja mittetulundusühingutes. Tervisedendaja võimalused tööpõllul on piiramatud, aktiviste ja tervise eest seisjaid vajab aga iga asutus ning ettevõte. Õppides viimast aastat Tallinna tervishoiu kõrgkoolis tervisedenduse erialal, selgineb tervikpilt mulle järjest enam – tean, kuhu suunas soovin liikuda ning tean, et iga väike muutus ja projekt ennetus- ja tervisevaldkonnas on suur samm turvalisema ühiskonna, toetavama kogukonna ning tervemate inimeste suunas. “Hea tervise hoidmine peaks olema igaühe peamine eesmärk.” – Sangram Singh
MEELED VABAKS
6
Projekt “Meeled vabaks” arendas ja ühendas erinevate vajadustega noori Suve lõpul 21. augustil toimus Tallinnas noortele suunatud üritustesari “Meeled vabaks”, mille eesmärk oli kaasa aidata Eestis elavate erinevate vajaduste ja emakeelega noorte omavahelisele suhtlusele ja tõsta sotsiaalseid oskuseid. KRISTIINA VALL, Tallinna spordi- ja noorsooamet
N
oortekohtumised leidsid aset 21.-26. augustil Tallinnas ning nendest sai osa 16 noort vanuses 12-18 aastat. Mitu päeva kestnud ürituse jooksul said noored omavahel tutvuda ja kontakti luua ning üheskoos pandi proovile ja arendati enda meeli – õpiti, kuidas kasutada oma meeli, et ümbritsevat keskkonda paremini tunnetada ning seda ka läbi teadvelolekuharjutuste. Noortekohtumistel osalenu sai peale põneva kogemuse hulga tead-
misi mitmetest valdkondadest. Nii viidi näiteks läbi teetseremoonia, tähistati valgekepi päeva, osaleti aroomiteraapias ning õpiti ka punktkirja. Projektis korraldatud tegevustega kasvatatakse noorte omavahelist koostöövõimet, luuakse vastastikust empaatiat ning tekitatakse võrdsustunnet. “Kaasasime projekti kaudu noorsootöösse erivajadustega noori. Ühine tegutsemine aitab noortel erivajadusi paremini mõista ning enda hoiakuidki tasapisi muuta. Näiteks tutvustati Tervishoiumuuseumi haridusprogrammis “Nägemata nähtud maailm” abivahendeid, mida kasutavad nii pimedad kui ka nägemisraskustega inimesed. Noored said ise järele proovida, kuidas pimedad inimesed kirjutavad, joonistavad ning oma igapäevases elus ringi liiguvad. Rääkisime ka sellest, kuidas saame pimedale inimesele vajadusel abiks olla,” selgitas noortegrupi juht Kristiina Vall. “Omavahelise parema mõistmise ja sünergia tekkimiseks soovime erivajadustega noorte ja tavanoorte ühisüritusi ja tegevusi ka edaspidi
korraldada, ikka nii, et kõik noored on koos. Just sellest vajadusest sündis ka sarnane projekt,” lisas Kristiina. Noorte tagasiside Liza (17) Mulle meeldis väga, kuidas me projekti läbi viisime. Kõik töötoad ja harjutused oli suunatud tunnetele. Näiteks käisime Tervishoiumuuseumis, kus meile korraldati huvitav ekskursioon nägemise kohta ja lasti proovida punktkirjas kirjutamist. Korraldati ka põnevaid töötubasid, nagu aroomiteraapia, kus saime ise seepi teha. Veel räägiti teest ja meile keedeti seda erilisel viisil, samuti voolisime keraamilisi kruuse ja kaunistasime neid. Tahan ära märkida olulise punkti: vaatamata sellele, et olime kõik täiesti erinevad, saime ikkagi sõpradeks ning arendasime suhtlemis- ja keeleoskust – kes eesti, kes vene keelt. Meil oli tore ja lõbus ning veetsime kasulikult aega.
Lahe koolipäev K Noortekonverentsi “Lahe koolipäev” turundusjuht
Konverents “Lahe koolipäev 2017”
Juubelihõnguline konverents keskendub tänavu ajale ning selle planeerimisoskusele Sel aastal on tulemas 15. juubelikonverents, mis kannab pealkirja ,,Aeg kinkida aega”. Aeg on meie kõige suurem varandus ja seda on meile kõigile ühepalju antud. Kõik sõltub aga sellest, kui hästi suudame selle enda kasuks tööle panna ning oma kohustused ja huvid olemasolevasse aega kombineerida, unustamata sealjuures puhata. Kuidas prioriteete seada ja mida valikute langetamisel silmas pidada?
KEILI-LEA SÜLDRE,
Foto: Erakogu
Vanessa (17) See projekt kinkis mulle unustamatu suhtlemiskogemuse nendega, keda paljud väldivad nende eripärade pärast. Mõistsin, et need lapsed on väga sõbralikud ja abivalmid. Mulle meeldis, et projektis oli grupiharjutusi, mille käigus saime üksteisega suhelda ja tutvuda, ning palju arendavaid ekskursioone ja huvitavaid külalisi. Ma läheksin iga kell väga hea meelega veel kord sellele kursusele. Darja (17) “Meeled vabaks” oli esimene projekt, mille koostamisest vahetult osa võtsin. Enne seda ei olnud mul vähimatki ettekujutust, kuidas projekti kirjutatakse, mida peab seejuures arvestama ja
muud sellist. Nüüd on mul olemas unustamatu kogemus ja palju uusi teadmisi. Selle projekti juures meeldis mulle, et olin nii osaleja kui ka kuraator. Tundsin teatud vastutust mulle usaldatud laste ees ning selle eest, et projekt oleks neile tõeliselt kasulik ja huvitav. Kui mulle veel kord samasuguses projektis osalemist pakutaks, oleksin rõõmuga nõus ning prooviksin näiteks uusi tehnikaid ja mänge. Noortekohtumiste “Meeled vabaks” programmi elluviimist rahastati Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ja SA Archimedes Noorteagentuuri toel.
SA Archimedese noorteagentuur
onverents on suunatud eelkõige noortele, kuid osalema on oodatud kõik huvilised. Üritus on mõeldud kõigile, kes tahavad teada, mida tähendab üks tõeliselt lahe koolipäev. Iga aastaga suureneb osalejate arv ja praeguseks on end üritusele registreerinud pea 1200 noort. Noortekonverents “Lahe koolipäev” on 14 aastaga saavutanud professionaalse taseme ning seda on korraldanud peamiselt noored õpilased ise, kes teevad seda omast vabast ajast ja tahtest.
Eesti suurim noortekonverents “Lahe koolipäev” toimub 21. novembril Alexela kontserdimajas. Aastatega on konverents kasvanud noorte jaoks kauaoodatud sündmuseks. Unustamatu kogemus aitab neil ilmekamalt oma eluraamatusse meeldejäävaid lugusid korjata ning lugemust mitmekülgsete kogemuspiltidega illustreerida.
Foto: Tallinna spordi- ja noorsooameti erakogu
Kuidas kujundab meie ajakasutust tehnika ja tehnoloogia areng ning millised väärtused on ajas jäävad ja millised muutuvad? Sellest kõigest räägivad ja jagavad oma kogemusi tuntud Eesti esinejad kogu konverentsi programmi vältel. Miks tulla konverentsile “Lahe koolipäev”? Läbi aastate on “Lahedal koolipäeval” innustavate sõnavõttudega üles astunud mitmed mainekad inimesed, näiteks Aleksei Turovski, Tõnis Mägi, Marina Kaljurand, Märt Avandi ja paljud teised. Konverents on näidanud, et see on kasulik ja õpetlik nii noorele osalejale, kes saab esinejatelt palju uut informatsiooni, aga ka esinejale endale, keda laval justkui proovile pannakse. Ettevalmistus on väikseim osa esineja tööst, sest väga palju põnevust sünnib just kohapeal. “Mul oli väga suur rõõm osaleda üritusel “Lahe koolipäev” – see kogemus oli tõeliselt erakordne! Olen siiani laetud positiivsete emotsioonidega, mida sealt sain, ja loodan, et oma lugu jagades suutsin ka noori in-
nustada ja anda julgust oma plaanide ellu viimisel,” avaldab arvamust ITettevõtja Kristel Kruustük Laheda koolipäeva koduleheküljel. Noortekonverentsi ajaloo ja esinejate mõtetega saab tutvuda ka ürituse veebilehel noortekonverents.ee. Hea eeskuju tiitel Peale mitmete mõttevahetuste toimub konverentsil ka südamlik tänuüritus “Hea eeskuju”. Hea eeskuju tiitliga tunnustatakse neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandi või kaaskondlaste hüvanguks ellu midagi sellist, mis väärib kogu Eesti tähelepanu. See on suurepärane võimalus tõsta esile neid, kelle tublid saavutused on seni tähelepanuta jäänud. Hea eeskuju valitakse koostöös Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, Eesti Lastevanemate Liidu, Lastekaitse Liidu, Koos Laste Heaks ja Riigikogu Kantseleiga. Kandidaate hea eeskuju tiitlile saab esitada sel aastal veel 29. oktoobrini aadressil heaeeskuju.ee.
ETTEVÕTLIKKUS
7
Ettevõtlike noorte õppeprogramm Youth Empowered toimub juba teist aastat Tänapäeva koolilõpetajad mõtlevad ettevõtlusele märksa enam kui kümme aastat tagasi lõpetanud. Kas on muutunud noorte meelsus, et ettevõtlikkus on enam populaarsust võitmas? Või on selle taga meie muutunud ühiskond, koolis õpetatav ning digiruumis palju lihtsamini kättesaadav ja rikkalik teave? LUULEA LÄÄNE, Coca-Cola HBC Baltikumi kommunikatsioonijuht, Youth Empowered projektijuht Eestis
K
Foto: Youth Empowered Eesti
indlasti kuulub kõik eelmainitu oluliste tegurite hulka, kuid kõige olulisemad tunduvad noortele olevat iseolemise, -otsustamise ja vabaduse võimalused. Sõltumatus ja tunne, et kõik on võimalik, on võimsad motivaatorid. Baltikum ja Eesti on siinkohal ehk paremas situatsioonis kui paljud teised Euroopa ja iseäranis Lõuna-Euroopa riigid. Üldistada siiski
ei taha – siin ja seal on suuri ning sisulisi erinevusi –, kuid niinimetatud masujärgsel perioodil muutus olukord tööturul väljakutserohkeks, tööd ei olnud lihtne saada. Just siis algataski Coca-Cola Hellenic Bottling Company noortele õppeprogrammi Youth Empowered, et suurendada nende konkurentsivõimet nii isiklike oskuste kui ka ärialaste teadmiste lihvimise kaudu. 2018. õppeaasta alguses stardib programm Baltikumis teisele ringile – seda just Eestis ning koostöös Junior Achievementi ja SEB innovatsioonikeskuse tarmukate tiimidega. Eesmärk on arendada noorte ettevõtlikku meelt Kuigi noorte töötus ei ole meil Eestis ega Baltikumis laiemalt praegu justkui põletav murekoht, sai koostöös Eesti töötukassaga leitud võimalus, kuidas probleemile tulevikku vaadates võimalikult palju pidureid peale panna. Ennetustöö aitab väga paljude murede akuutseks muutumise vastu ning suhtumises ja teadmistes saab tuua positiivsemat meelestatust juba väga varakult. Oleme õppeprogrammi Eesti noortele lähemale tuues keskendunud eeskätt ettevõtliku mõtteviisi arendamisele. Kindlasti ei soovi iga noor endale ettevõtja ja tööandja tulevikku, kuid samas ei peaks see piirama ettevõtlikku suhtumist enda tegemistesse. Junior Achievement on teinud juba aastaid õpilasfirmade programmiga Eestis märkimisväärset tööd, kuhu soovisime samuti õla alla panna, et tuua lisaväärtust nii sisu kui ka kaasatavate inimeste abil.
Mis on õppeprogramm Youth Empowered? Õppeprogrammil on kaks suunda. Esimene neist keskendub elulistele oskustele, nagu CV kirjutamine, töövestlusel säramine, iseenese isiksusetüübi tundmine, mis võivad abiks olla nii ennast tööandjana kui ka töövõtjana ettekujutavatele noortele. Äritegevusele suunatud moodulid on selgelt enim keskendunud just praktilistele oskustele. Peale klassikaliste müügi- ja läbirääkimisoskuse, finantskirjaoskuse ning juhtimisnõuannete on esile tõstetud tagasisidestamise teema kui juhtimise üks oluline element. Mentorlus on programmi sisse toodud, et vastata seni vastamata küsimustele. Kõikide kirjeldatud teemade käsitlemisega käib kaasas mentoritega koostöötamise võimalus. Mentorid on kohal ka juba esimesel, nii-öelda stardipauku andval kogu päeva kestval seminaril, kus saab nendega tutvust teha ning just selle kõige inspireerivama inimese oma meeskonna jaoks välja valida. Coca-Cola HBC Eesti kaasab oma väga mitmekülgse taustaga töötajaid – seda nii senise töökogemuse kui ka hariduse poolest. Mitmetel on endalgi ettevõtluskogemus ning kõikidel on ette näidata nii võite kui ka kaotusi. Mis aga põhiline – mentorite ja osalevate noorte vahel on õhkkond, mis võimaldab ideid arutada just sellisena, nagu need on. Ilustamata, kuid õhinaga ning motivatsiooni toites. 2017. aastal alustati Eestis õppeprogrammi Youth Empowered koostöös Junior Achievementi ja õpilasfirmade programmiga. Jalgratast leiutada ei olnud mõtet, kuid kaht ühendades sai kokku veelgi tugevam ja loodeta-
vasti ka pikemalt kandev sari. Kui eelmisel aastal lõi kaasa Garage48 meeskond koos põnevate start-up’i maailmast pärit mentoritega, siis sel aastal toovad uut ja põnevat lavale SEB töötajad. Kaasa löövad ka noored, kes on SEB-sse jõudnud ettevõttesisese noorteprogrammi kaudu. Avaüritusele järgneb õppesari, mis
Foto: Youth Empowered Eesti
toimub Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Seminaridel töötatakse aktiivselt läbi turundus- ja müügiteemad, juhtimisoskuste valdamine ning finantskirjaoskusega seotu. See on ettevõtlikele noortele suurepärane võimalus teha esimesi samme sujuvama ja nauditavama tööelu poole – ükskõik, kas ettevõtjana või ettevõtliku töötajana.
Oled noor ja otsid väljakutseid? Kandideeri Tallinna linna noortevolikokku! Tallinna linna noortevolikogu on alustamas oma kaheksandat hooaega ning avab uude koosseisu kandideerimise. Liituma on oodatud kõik huvitatud 14–26-aastased pealinna noored.
N
oortevolikogu pakub eneseteostamisvõimalusi eelkõige neile, kes näevad end tulevaste arvamus- ja ühiskonnaliidritena, soovivad ellu viia oma unistusi ning panustada noorte elu edendamisse Tallinnas. Sel sügisel valitakse Tallinna linna noortevolikogu kaheksandat koosseisu ning kandideerida saab kuni 20. oktoobrini 2018. Kokku otsitakse noortevolikokku 21 noort kolmest erinevast huvirühmast: õpilased, üliõpilased ja noorteühen-
duste esindajad. Need, kes ei kuulu ühessegi nimetatud sihtgruppi, saavad kandideerida noorteühenduste koosseisude alt. Kandideerimiseks tuleb täita ankeet, mille leiab Tallinna linna noortevolikogu kodulehelt www.tallinn.ee/noortevolikogu. Tallinna linna noortevolikogu on vabatahtlik ja poliitiliselt neutraalne osaluskogu, mis esindab ning kaitseb pealinna noorte huve, nõustades Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsust noori puudutavatel teemadel.
8
NOORTEKESKUSED TALLINNAS Foto: Unsplash
Tallinna noortekeskused alustasid uue hooajaga Tallinnas tegutseb kokku 10 noortekeskust ning neist kõik pakuvad ka alanud hooajal põnevaid tegevusi, millest on oodatud osa võtma kõik noored.
N
oortekeskused töötavad avatud noorsootöö meetodil, mis tähendab, et sealsed tegevused on mõeldud kõigile noortele. Avatud noorsootöö ei ole oma olemuselt aga ammugi staatiline teenus, see on ajas muutuv ja ajaga kaasas käiv ning areneb justnimelt keskusi külastavate noorte vajadustest lähtudes. Et ajaga kaasas käia, ongi Tallinna noortekeskused keskendunud 2018. aastal oma teenuste arendamisele ja seda just vastavalt piirkonna noorte
soovidele ja vajadustele. Kõik Tallinna noortekeskused osalevad riiklikult ja Euroopa sotsiaalfondist rahastatavas kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuunas, mille eesmärk on laiendada noorsootöös osalemise võimalusi ja suurendada noorte kaasatust noorsootöösse just piirkondlikul tasandil. Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse elluviidava ESFi kaasrahastatud programmis “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames. Keskused on koos noortega välja mõelnud ja käivitamas uusi teenuseid. Järgnevalt saab ülevaate, milliseid põnevaid tegevusi ja teenuseid on pealinna keskused noortele sellest sügisest pakkumas.
Põhja-Tallinna linnaosas tegutsev noortekeskus pakub erinevaid fotograafiaalaseid tegevusi. On soetatud uus professionaalne tehnika, täiendatud töötajate teadmisi ja oskusi ning sügisest alustati noortekeskuses uute fotograafiale keskendunud tegevuste läbiviimist. Kristiine noortekeskus tõstab oma ettevõtmistes loominguliste tegevuste osakaalu, eelkõige selliste tegevustega, mis seonduvad filmide ja filmindusega ning digitehnoloogiaga. Nii saab lisaks filmiprojektidele kasutada õppevahendina VR (virtuaalreaalsuse)-komplekti, mis rikastab oluliselt ka noortekeskustes korraldatavat õpiprotsessi. Lasnamäe noortekeskus alustas oma tegevustes robootikaseadmete
Huviringid Tallinna noortekeskustes 2018/2019. õppeaastal Valdeku noortekeskus (Valdeku 13, Tallinn)
Pääsküla noortekeskus (Rännaku pst 1, Tallinn)
Lilleseadering (alates oktoobrist) Toimub iga kahe nädala tagant esmaspäeviti kell 16. Osalemine tasuta.
Tõukerattatrenn edasijõudnutele Toimub esmaspäeviti kell 17.30–18.30.
Siidimaalistuudio (eesti keeles) Toimub teisipäeviti kell 16. Osalustasu 9 € kuus.
Lauamängude klubi Toimub esmaspäeviti kell 16–17.30.
Tantsuklubi Toimub kolmapäeviti kell 16. Osalemine tasuta. Kokandusklubi Toimub neljapäeviti kell 16. Osalustasu 4,50 € kuus. Keraamikaklubi Toimub reedeti kell 16. Osalustasu 6 € kuus. 3D-kunstiring koostöös Huvikool Kunstiringiga Toimub reedeti kell 16. Osalemine tasuta. Siidimaalistuudio (vene keeles) Toimub laupäeviti kell 14. Osalustasu 9 € kuus.
Lisainfo: www.nomme.ee/valdeku_huvitegevus
Tõukerattatrenn alustajatele Toimub esmaspäeviti kell 18.45–19.45. Osalustasu 20 € kuus.
Muusikakomitee Toimub teisipäeviti kell 16–17.30. Jõutrenn Toimub kolmapäeviti kell 16–17.30. Osalemine tasuta. Kokandusring “Häkkerid köögis” Toimub neljapäeviti kell 16.00 Osalemine tasuta. Teatriring (vanusele 13–16) Toimub T ja N kell 18–19.30. Osalustasu 20 € kuus.
Meedia huviring (vanusele 12–14) Toimub laupäeviti kell 14–15.30. Osalemine tasuta. Eesti keele kursused (vanusele 8–10) Toimuvad E ja K kell 17–18. Osalemine tasuta. Inglise keele kursused (vanusele 8–10) Toimuvad T ja N kell 17–17.45. Osalemine tasuta. Inglise keele kursused (vanusele 11–12) Toimuvad T ja N kell 18–18.45. Osalemine tasuta.
Work-out’i huviring (kehaline kasvatus vanusele 10–16) Toimub pühapäeviti kell 16.30–18 ja on suunatud vanusele 10–16 a. Osalemine tasuta. Lisainfo: www.noortekeskus.ee
Põhja-Tallinna noortekeskus (Kopli 98, Tallinn)
Lisainfo: www.nomme.ee/paaskyla_huvitegevus
Pilatese klubi (vanusele 14–26) Toimub esmaspäeviti kell 18.30–20. Osalustasu 14 €/kuus.
Lasnamäe noortekeskus (Punane 69, Tallinn)
Maleklubi (vanusele 7–26) Toimub teisipäeviti kell 17–19. Osalustasu 7 € kuus.
Lego huviring (vanusele 7–13) Toimub laupäeviti kell 12–13.30. Osalemine tasuta.
Ajaloolised tantsud Toimuvad neljapäeviti kell 18–20. Lisainfo: www.ptnk.ee/klubid
Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET Vastutav toimetaja: Margit Sellik noorteinfo@tallinnlv.ee
SA Archimedese noorteagentuur
kasutamist ning noortele õpetatakse Lego-robootika abil, kuidas atraktiivseid ja huvipakkuvaid nutiseadmetes mängitavaid mänge pärast üle tuua ning robotite abil n-ö elustada. Nii saavad noored uusi teadmisi robootikast, digitehnoloogiast jms. Valdeku noortekeskus hakkab korraldama piirkonnakoolide põhikooliõpilastele seksuaalhariduslikke töötubasid, mis ei toimu aga koolis, vaid noortekeskuses, kuhu minnakse kogu klassiga. Harivatele töötubadele lisaks soovitakse juba osalenud noori aktiivselt noortekeskuse tegevustesse kaasata – eesmärk on toetada noorte omaalgatust ja ettevõtlikkust, et pakkuda seeläbi neile huvi pakkuvaid ettevõtmisi, üritusi või projekte. Kesklinna noortekeskuse noo-
red alustavad koos eakaaslastega igapäevaelus vajaminevate praktiliste oskuste õppimist – alustades koduses majapidamises tarvilikest teadmistest, nagu toidu tegemine, ning lõpetades juba tööeluks vajalike oskustega, nagu ajaplaneerimine ja meeskonnatöö. Oskuste õppe töötubades asutakse ühiselt koos noorte ja noorsootöötajatega koostama interaktiivseid õppematerjale, mis jäävad noortekeskusesse ka teistele kasutada. Haabersti noortekeskus kaasab noored keskuse tegevuste kajastamisse virtuaalsetes kanalites ning toetab uusi meetodeid kasutades noorte omaalgatust. Teised noortekeskused on oma teenuseid veel arendamas ning need avalikustatakse õige varsti.