Page 1

Noor tegija 14. märts 2017

www.tallinn.ee/noorteinfo

Kas õppimist saab osadeks jaotada? Tere. Mina olen jutustaja, kes põimib kokku kaks lugu mitteformaalsest õppimisest. Mis see täpselt on, selgub lugude kaudu. See, mida selle mittenii-väga-ametliku õppimisega peale hakata, ei pruugi küll praegu veel täpselt selgeks saada, kuid pakub omajagu mõtteharjutust.

ELUTARKUS EI KUJUNE ÜKSNES TEADMISI OMANDADES LARISSA JÕGI, andragoogika professor, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi elukestva ja mitteformaalse õppe akadeemilise suuna juht

Elisabethi ja Ilona lood on õppimise ja eneseotsimise lood, mis kõnelevad sellest, et õppimine ja elutarkus ei kujune üksnes n-ö õigeid teadmisi omandades. Õppimine on seotud erinevate huvide ja võimalustega ning noorte endi valikutega, kus mingis olukorras omandatud kogemus julgustab jätkama või suunab hoopis teistele radadele. Õppimine kui põnev, isiklik ja inimese eluga seotud kogemus ei ole “osadeks” jagatav või punktide mahuga asendatav “õpiühik”. Nii on noortel endil võimalus otsida õpitule ja kogetule lugude kaudu uusi tähendusi, avastada nii ennast kui ka mitteformaalse õppimise võimalusi ja võlusid.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

ELISABETH KAUKONEN, Tallinna Ülikooli eesti filoloogia III kursuse üliõpilane

N

Miks keeltekoolis õpituga ei võiks arvestada tavakool? “Alustasin teismelisena kaks aastat järjest koos sõbrannaga inglise keele õppimist Tallinna Keeltekoolis. Sügisel käisin viksilt kohal, aga kevade poole, mida ilusamaks ilmad läksid, seda harvem pärast koolipäeva lõppu keeletundidesse jõudsin. Olin väsinud või siis sõbrannadega linna peal – jah, ka tollal võis, kui nüüd mõtlema hakata, olla probleem, et “noored jõlguvad tänaval”. Igatahes, ise ma seda nii ei kogenud ja keegi ei öelnud halvasti ka. Mäletan, et õppisin vanalinna üsna kiirelt selgeks ja sooritasin oma esimesi oste napi taskuraha eest. Praegu ütleksin, et eks see selline informaalne õppimine oli. Inglise keele sain siiski selgeks. See oli mul tegelikult üsna hea kursustetagi, aga ilmselt otsisin väljakutset. Olin mingis mõttes üsna nohiklik – südametunnistus piinas keeltekooli poolelijätmise pärast ja nii võtsin vaevaks endale suvel kodus ise sama õpiku põhjal inglise keele tunde anda. Suvel hakkasin ka ingliskeelseid romaane lugema (tollal neid saada ei olnud, kuid sõbrannale oli keegi kusagilt toonud) ja seegi aitas edasi. Praegu olen seda meelt, et muidugi oleks võinud inglise keele õpetaja

2

Tallinn toetab noorte omaalgatusi Noored muuseumis

ILONA-EVELYN RANNALA,

iisiis, kaks lugu – üks on muide minu enda oma ja ulatub tagasi üsna kaugele, kuhugi 80-ndate aegu. Teine lugu on Elisabethi oma ja märksa värskem (sest Liisu on noor). Esimene lugu on sellest, kuidas Ilona läheb kahel järjestikusel aastal keeltekooli, kuid jätab kevadel õppimise pooleli. Mis vahepeal juhtub, millega ta tegeleb, kas saab võõrkeele selgeks või mida veel õpib, selgubki järgnevalt.

ETTEVÕTLIKULT LOOVAKS

Foto: Shutterstock

VABATAHTLIK TÖÖ

3

Noor vabatahtlik toob Eestisse oma maa kultuuri

AASTA NOORSOOTÖÖTAJA

4

Tallinna aasta noorsootöötaja – Steven Vihalem 

TERVISLIK JA SPORTLIK KOOL

5

Noored teadvustavad liikumise kasulikkust Sport koolidesse – noored liikuma!

LASTE JA NOORTE KULTUUR

6

Mida põnevat leiab laste ja noorte kultuuriaasta kodulehelt?  Oskus olla objektiivne

mu püüdlusi märgata ja võib-olla isegi aines arvestada – keeltekooli tase oli siiski kõrgem kui koolis ja eks mul oligi kooli keeletundides igav. Ehk oleksin sel juhul kursustel korralikumalt käinud ja suurema arenguhüppegi teinud. Nii mõtlen tagantjärele, täiskasvanuna.” Enne järelduste tegemist vaatame, mida Elisabeth räägib, sest mine tea, võib-olla on arusaamine õppimisest koolis ja väljaspool kooli praeguseks muutunud. “Gümnaasiumi ajal oli minu koolis palju võimalusi selleks, et klassikalise õppekava kaheksast viieni läbi töötamise kõrvalt ka teistes valdkondades silmaringi avardada. Koolis toimusid huviringid: sai tantsida, laulda ja meisterdada. Gümnaasiumisse astudes pidi iga õpilane valima endale kindlas mahus valikaineid ja nende valik ulatus gastronoomiast riigikaitseni. Mõistagi ei olnud kursuste läbimine arvestatav üksnes suvalise sooritatud templiga tunnistusel, vaid nende eest pandi hindeid ja selleks tuli teha tööd. Tean, et just tänu sellistele võimalustele ei pea ma ülejäänud elu ainult omaenda väikese teadmistemätta otsas kükitama, vaid saan joosta ja hüpelda ühelt künkalt teisele ning vaadata, millise otsast paistab ilusaim vaade. Teisena toon esile keeleõppe. Õppisin üheksanda klassini C-keelena prantsuse keelt, mis meeldis mulle väga ja tuli hästi välja. Kui üheksas klass ära lõppes ja prantsuse keele tunde enam ei toimunud, otsustasin min-

na edasi õppima Prantsuse kultuurikeskusesse Tallinnas. Õppisin vahelduva eduga umbes ühe kooliaasta. Tunnid toimusid õhtuti pärast kooli ja olid sageli üsna väsitavad, aga kuidagi ma oma eksami ära tegin ja võtsin vastu A2-taseme diplomi. Hiljem, alles 12. klassis, võtsin prantsuse keele edasiõppimise uuesti ülesandeks ja seda valikainena. Õpetaja loomulikult teadis minu varasematest õpingutest ja oskas nendega arvestada, ehkki paremaid hindeid või suuremat poolehoidu ma ei saanud. Ta lihtsalt teadis, et olen see, kes tunneb asja vastu huvi, näitab kirge üles ja tahab alati rohkem teha, rohkem teada. Ülikooli keeleõpingutega jäin paraku hiljaks, aga õpitud teadmisi oleks saanud seal üle kanda.” Justkui midagi pole muutunud? Niisiis, mulle tundub, Ilona ja Elisabethi lugusid võrreldes, et midagi ei ole väga muutunud. Koolitundidele lisaks õppisid noored siis, ja õpivad siiani, ka mujal, oma huvidest lähtudes. Muutunud ei ole seegi, et koolipäevad on väsitavad ja huvialaga tegelemiseks tuleb see väsimus ületada. Mõtlema paneb aga see, kas ja kui palju noorte aega väärtustatakse? Kas ta peab olema nii tunnis, kus tal on igav, kui ka keeltekoolis? Mis talle kasulikum oleks? Kui palju märgatakse ja väärtustatakse annet ja soovi mingil alal kaugemale jõuda või areneda? Muutunud ei ole ka see, et esimene

märkaja, väärtustaja ja toetaja saab olla õpetaja. Ent vaatame edasi, kuidas selle väärtustamisega ja mitteformaalõppe kogemuse arvestamisega on. Ülikoolis arvestatakse ka rahvatantsutrenniga Siin saab Elisabethi lugu edasi rääkida. “Hiljem ülikoolis õppides sain võimaluse kanda üle varasemaid teadmisi ja õpinguid muudest valdkondadest – olen saanud õppekavasse üle kanda õpilasakadeemias läbitud kursuseid. Õpilasakadeemia on ülikooli loengute sari gümnaasiuminoortele, mille läbides saadakse ainepunkte. Neid saab hiljem ülikooli astudes oma õppekavasse lisada ja nii on kergem vajalike ainepunktide mahtu täis saada. Peale selle on mu õppetöös arvestatud ka rahvatantsutrennid, sest kaks korda nädalas poolteist tundi toimuvad trennid võiksid ju vabalt mõne loengu mõõdu välja anda.” Meeldiv üllatus – see, millest Elisabeth räägib, näib väga mõistlik. Tõesti, kaks korda nädalas rahvatantsutrenni võib anda välja loengute mahu ja vabaainena arvestatud saada. Aga ... kas selline eelis peaks olema ainult üliõpilasel? Kas oma ande arendamist, teadmiste süvendamist, huvialaga intensiivselt tegelemist ei peaks arvestama juba gümnaasiumis või põhikoolis? Kas anda õpetajale vabad käed või oleks vaja mingeid ühiseid põhimõtteid? Uurime, mida arvavad teemast asjatundjad.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 on käes!

AKTIIVNE KOOLIVAHEAEG

7

Neli kasulikku nippi koolivaheajaks Kevadvaheaeg Tallinnas pakub  lõbusat programmi

KOOLIVAHEAEG TALLLINNAS

8

Vaata, mida Tallinnas koolivaheajal teha saab! 

SAADUD KOGEMUSED AITAVAD ELUS KINDLASTI EDASI TRIINO LEST, Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse liige

Olen pikalt töötanud koolis huvijuhina ja tean, et paljud noored avastavad oma anded just tänu hobidele, vabaainetele või vabatahtlikule tööle. Selle käigus kujunevad uued arusaamad, oskused ja väärtused, mis mõjutavad inimese elu ja karjäärivalikut. Mitteformaalne õppimine on võti teooria ja tegeliku elu vahel, mis aitab keerata lahti mõistatust – jah, see on minu kutsumus ja rõõm, või siis mitte. Mitteformaalõppes saadud kogemuste ja emotsioonide põhjal on palju lihtsam oma teed tulevikku rajama hakata.


2

ETTEVÕTLIKULT LOOVAKS

Tallinn toetab noorte omaalgatusi Foto: Tallinna Spordi- ja Noorsooameti erakogu

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti tööhõive ja ettevõtlikkuse programmi raames toimus 22. veebruaril Tallinnas noortelt noortele põhimõttel korraldatud omaalgatuslik projekt “Siseorienteerumine Tallinna Tehnikaülikoolis”. Selle eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust ja huvi aktiivse vaba aja veetmise vastu. TRIIN BÕSTROV, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti vanemspetsialist

J

ärgnevalt jagavad kolm tegusat noort – Brita Siimon (21), Kristina Kärk (26) ja Merilin Anijärv (18) – oma kogemusi ka teistega ning julgustavad eakaaslasi initsiatiivikusele ja enesearengule. Rääkige lähemalt oma projekti sisust ja eesmärgist. Igapäevane kehaline aktiivsus on tänapäeva noorte seas vähenemas. Eks see ole tingitud kindlasti ka tehnoloogia arengust ja sellega kaasnevast mugavast eluviisist. Seetõttu võtsime eesmärgiks tutvustada noortele tervisedenduse olulisust ja seda orienteerumisspordi kaudu. Soovisime tõsta noorte huvi liikumise kui

NÕUANDED NOORTELE, KES SOOVIVAD TALLINNAS MÕND OMAALGATUST ELLU VIIA • Soovitatavalt korraldage üritus või projekt teemal, millest olete juba varem teadlikud. • Kavandage oma tööd varakult.

aktiivse vaba aja veetmise vastu. Korraldasime Tallinna Tehnikaülikoolis siseorienteerumisvõistluse, kus tutvustati ka orienteerumissporti. Mida peate oma projekti oluliseks sõnumiks? Soovime noorte seas liikumist populariseerida. Kuna orienteerumine sobib igas vanuses inimestele, siis on see parim ala, millega liikuva elustiili juurutamisel algust teha. Orienteerumise abivahendina kasutame kaarte, mis võimaldavad noortel nutiajastust korraks puhkust võtta ja proovida hakkama saada ka ilma Google Maps’ita. Mis teid kui meeskonda selle projekti korraldamise ja juhtimise juures enim inspireeris? Kõige rohkem inspireeris võimalus

Foto: Lauren Grinberg

• Mõelge igaks juhuks ka variandile B. • Mõelge kõik oma tegevused hoolikalt läbi. • Rääkige oma ala spetsialistidega ja küsige nõu. • Viige omaalgatus ellu ja ärge kahetsege, kui lõpptulemus pole selline, nagu alguses planeerisite. • Tehke omaalgatust huvi ja põnevusega – katsetage ja proovige! Pildil (vasakult) Kristina Kärk, Merilin Anijärv ja Brita Siimon.

teha seda, mida ise soovisime. Jõudsime pärast mitmeid ajurünnakuid järeldusele, et noorte tervisehoiakute kujundamine on meie ühine huvi ja seetõttu sellesse panustamegi. Meie grupp töötab väga hästi ja see on üks suur motivaator – mitte keegi ei istu niisama, käed rüpes.

Kuidas peaks teie meelest innustama noori tervislikke eluviise jälgima? Aidata leida noortel just neile sobiv spordiala, mis tooks sära silmadesse. Tervisekäitumise väljakujunemisel on oluline roll perekonnal ja lapseea tervisekasvatusel – selle mõjutused hõlmavad endas muuseas toitumis-

Noored muuseumis Kumu noorteklubi projekt “Kumu noorteõhtu” pälvis 2016. aastal Tallinna linna noorsootöö tunnustusauhindade konkursil “Suured teod” laste- ja noortesõbraliku teo eripreemia. Tegu on grupi muuseumis toimetavate noorte vabatahtlikega, kelle läbiviidud üritused aitavad kaasa laste- ja noortesõbralikkuse edendamisele Tallinnas ning arendavad kultuuriharjumusi 15–25-aastaste vanuserühmas. DIANA VEDERIK, toimetanud Margit Sellik

K

Riidest kottide disainimise töötuba.

NOORED VÕIKSID ROHKEM MUUSEUMIS KÄIA Kumu noorteklubi juhib Kumu hariduskeskuse publikuprogrammide kuraator Mary-Ann Talvistu, kelle sõnul sai klubi loodud just selleks, et rohkem noori muuseumisse tuua. “Noored käivad küll kooligruppidega näituseid külastamas, kuid soovisin, et nad leiaksid tee muuseumisse ka omal käel,” ütleb Mary-Ann. Tema idee luua kunstimuuseumi noorteaktiiv tuli välismaalt, kus muuseumitel on sageli tavaks omada noorteklubi. Kumu noorteklubi mõte ongi jõuda väiksema grupi kaudu laiema sihtrühmani. Praegune ühistöö on olnud muuseumile mahlakas. Soov on muuta noorteklubi töö järjepidevaks, mis muutuks vastavalt kaasajale.

umu noorteklubi tegemisi käis uudistamas ja noortega vestlemas Diana Vederik, kes jagab muljeid pealinna ühe suurima muuseumi noorteaktiivi igapäevaelust. Saabun Kumu kunstimuuseumisse, kus on parasjagu toimumas noorteklubi koosolek. Neil on käsil oluline projekt, mille käigus saavad noored ise kujundada ühte muuseumi näitusesaali. Tegemist on rahvusvahelise projektiga “Translocal: Museum as Toolbox”. Kuigi noorteklubi tegutses juba 2015. aasta kevadest saati – juba enne programmis osalemist – andis see projektikogemus juurde väga palju ning laiendas oluliselt klubi arenguid ja võimalusi. Kumu noorteklubi koosneb grupist teismelistest, kes käivad koos ühise

sooviga – muuta muuseumikeskkond noortele meelepärasemaks. Nad planeerivad üritusi nii oma eakaaslastele kui ka laiemale publikule. Koos käiv seltskond on väga kirev, koosnedes Tallinna eri paigust pärit ja mitmekülgsete hobidega noortest inimestest. Kõik nad panevad aga igal neljapäeval oma plaanid kõrvale ja tulevad Kumusse vabatahtlikku tööd tegema. Koos tegutsemine motiveerib ja innustab Noored ise räägivad, et neile meeldib grupi juures eelkõige tegevuste mitmekesisus ja mõtete jagamine. Kõik noorukid panevad oma ideed lauale ning töötavad nendega üheskoos. Noorteklubi õhkkond on vaba ja avatud kõikidele ideedele. Peale selle annab kooskäimine neile muidki teadmisi. Ühes-

ja liikumisharjumuste väljakujunemist. Inimese lapsepõlve harjumused kanduvad üldjuhul edasi ka täiskasvanuikka, mistõttu on oluline tegeleda tervislike eluviiside propageerimisega järjepidevalt ning maast madalast – alates koolieelsetest lasteasutustest ja jätkates põhikooliastmes.

koos räägitakse olulistel teemadel, saadakse teada muuseumielust ja korraldatakse üritusi. Tänu nendele noortele on Kumus toimunud mitmeid noorteõhtuid, avatud töötubasid, joonistusstuudioid ja palju muud põnevat. Ühel liikmel on eredalt meeles nende korraldatud üritus, kus tätoveerija käis noortele oma tööst rääkimas ning hiljem said kõik koos lasta endale ajutisi tätoveeringuid teha. Noored toovad välja, et eriti tore on pärast ühist korraldatud üritust positiivset tagasisidet kuulda. See annab innustust ka tulevikus rohkem üritusi korraldada ning midagi suurt ja olulist ära teha. Loo valmimisele aitasid kaasa Mary-Ann Talvistu, Arina Jegorova, Ramona Mägi, Ingrid Tamm, Saskia Künnap, Mark Sagar, Iris Ojavee, Mirjam Mikk ja Mihkel Kosk.

KUMU NOORTEKLUBI KUTSUB! Kumu noortepäev 25.03 algusega kell 12 Sari “Noored Kumus” Iga kuu teisel neljapäeval algusega kell 17 Näitus “Muuseum kui tööriistakast” 21.04.–21.05.2017 Kumu projektiruumis Lisainfo: kumu.ekm.ee ja fb.com/kumunoorteklubi


VABATAHTLIK TÖÖ

3

Noor vabatahtlik toob Eestisse oma maa kultuuri Amar Hamzić on noor ja elurõõmu täis 20-aastane noormees Bosnia ja Hertsegoviinast. Eestisse tõi ta kirg reisimise ja noortega töötamise vastu.

Lõpuks, kui mu vabatahtliku teenistuse algus ja Eestisse saabumise kuupäev lähenema hakkas, muutusin üha närvilisemaks. Mul tekkis palju küsimusi, näiteks “Mis saab siis, kui mulle ei meeldi mu töö?”, “Mis saab siis, kui ei harju uue riigiga ära?”, “Millised keeleprobleemid võivad tekkida?”.

AMAR HAMZIĆ, Mustamäe avatud noortekeskuse välisvabatahtlik

TOIMETANUD MARGIT SELLIK, Tallinna spordi- ja noorsooamet

A

mar on vaatamata noorele eale oma kodumaal aktiivselt tegus noorteühenduses, mille kaudu jõudis ta ka Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) juurde. Just nii avanes tal võimalus tulla Eestisse. Mainimist väärib fakt, et Amar on esimene välisvabatahtlik Eestis, kes on tulnud siia Bosnia ja Hertsegoviinast. Amar jagab oma muljeid elust nii Eestis kui ka Bosnias ja tööst noortega. Amari elust, tööst ja tegemistest Minu nimi on Amar Hamzić. Olen 20-aastane, sündisin ja kasvasin üles Sarajevos – Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas. Õpin Sarajevo Rahvusvahelises Ülikoolis masinaehituse erialal. Olen olnud aktiivne vabatahtlik erinevates vabaühendustes ja töötanud kohaliku kogukonna noortega. Enne praeguse EVT projektiga alustamist novembri alguses Eestis, olin osalenud ka ühes lühiajalises projektis Horvaatias 2015. aastal. Minu suurimad huvialad on sport ja reisimine. Tallinnas töötan Mustamäe avatud noortekeskuses. Bosnias meil pole sarnaseid kohti, kuhu noored saaksid lihtsalt tulla, midagi õppida, organiseeritud tegevustes osaleda või niisama aega veeta. Just seetõttu tundus see mulle väga huvitav. Praeguseks olen noortekeskuses algatanud mitmesuguseid tegevusi, näiteks inglise keele ja “Imelise füüsika” klubid. Samuti olen korraldanud kultuuriõhtuid.

Bosnias meil pole sarnaseid kohti, kuhu noored saaksid lihtsalt tulla, midagi õppida, organiseeritud tegevustes osaleda või niisama aega veeta. Just seetõttu tundus see mulle väga huvitav.

Foto: Teele Viil

Amar kiluvõileiba ja kama proovimas.

Töö Eesti noortekeskuses Lisaks igapäevastele organiseeritud tegevustele, mida noortekeskustes läbi viiakse, on noortega alati tore ka niisama aega veeta – nendega lauamänge mängida, tantsida, laulda või lihtsalt juttu rääkida. Ka Bosnias, kohalikus MTÜ-s Youth Power, mis on praeguseski EVT projektis mind lähetav organisatsioon, oli mul võimalus töötada noortega, kuid mitte samamoodi. Selle üheksa kuu jooksul, mis ma Mustamäe noortekeskuses veedan, annan endast parima, et koguda kogemusi ja teadmisi, et jagada neid hiljem Bosniasse naastes ka oma kogukonna noortega. Olen kindel, et need kogemuslood on noortele vajalikud, samuti meie kohalikule elule. Vabatahtliku teenistuse algus Eestis Olin väga elevil, kui sain 2016. aasta aprillis teada, et mind valiti Euroopa vabatahtliku teenistuse projekti ja tulen tõesti Eestisse. Kõik tuli väga ootamatult, sest mul ei olnud pärast vabatahtlikuks kandideerimist suuri ootusi. Pärast Skype’i intervjuud (kuidas teisiti saakski eestlastega suhelda!?) koordineeriva ja vastuvõtva organisatsiooni inimestega, oli minu jaoks selge, et järgmist sünnipäeva ma kodus ei tähista. Lõpuks, kui mu vabatahtliku teenistuse algus ja Eestisse saabumise kuupäev lähenema hakkas, muutusin

üha närvilisemaks. Mul tekkis palju küsimusi, näiteks “Mis saab siis, kui mulle ei meeldi mu töö?”, “Mis saab siis, kui ei harju uue riigiga ära?”, “Millised keeleprobleemid võivad tekkida?”. Kui ma lõpuks kõik oma talveasjad kokku pakkisin ja lennuk Sarajevo lennujaamas õhku tõusis, ei tundunud need enam nii olulised.

Siin saab kõike elektrooniliselt teha. Enamikul juhtudel pole vaja minna panka või poodi, sest saad kõik tegevused viia lõpuni paari klõpsuga oma nutivahendis. Paljudes kohtades on võimalus kasutada iseteenindust, mis ei ole Bosnias eriti populaarne.

Elu Bosnias ja Eestis – kui erinev see siis on? Minu esimene päev Eestis oli pühapäev, 6. november, minu 20. sünnipäev. Esimene mulje oli loomulikult seotud ilmaga – kui jõudsin meeldivast 15-kraadisest päikeselisest Sarajevost suure lume ja miinuskraa-

dide juurde. Olgugi et võtsin kõik oma talveriided kaasa, pidin esimese asjana Tallinnas ostma omale nii mütsi, salli, kindad kui ka kõik muu Eesti talves ellujäämiseks vajaliku. Koht, kus ma Tallinnas elan, on vapustav – otse kesklinnas –, nii et kõik vajalik on kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel. Kuna töötan aga Mustamäel, on siiski iga päev vaja kasutada ühistransporti ja siin märkasin ka esimest erinevust. Erinevalt Bosniast tuleb ühistransport siin alati õigel ajal ja sõiduplaani järgi saab oma käike mugavalt planeerida. Teine asi, mis silma torkab, on see, et kõike saab elektrooniliselt teha. Enamikul juhtudel pole vaja minna panka või poodi, kuna saad kõik tegevused viia lõpuni paari hiireklõpsuga oma nutivahendis. Paljudes kohtades on võimalus (või isegi kohustus) kasutada iseteenindust, mis ei ole Bosnias eriti populaarne ega kättesaadav. Üks suuremaid erinevusi, millega oli kõige raskem harjuda, oli muidugi toit. Igapäevastes söökides ei kasutata siin saia ligilähedaseltki sama palju, samuti veise- ja vasikaliha. Bosnias tuleme toime ka verivorsti või kama söömata (olen neid proovinud vähemalt viies erinevas kombinatsioonis ja ikka ei ole leidnud ühtegi, mis mulle meeldiks). Ka kodujuust on mingil teadmata põhjusel siin hoopis teistsugune!

Välisvabatahtlik Amar.

Foto: Teele Viil

KULTUURILINE MITMEKESISUS “Cultural Chameleon” on Euroopa vabatahtliku teenistuse (EVT) projekt, mis on toonud Tallinnasse noortega tegelema viis välisvabatahtlikku noort, nende hulgas ka Amari. Noored on siia tulnud Hispaaniast, Itaaliast, Saksast, Ukrainast ning Bosnia ja Hertsegoviinast. Projekti juhtpartneriks on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, kelle koordineerimisel töötavad vabatahtlikud Kesklinna, Kristiine, Pääsküla, Haabersti ja Mustamäe noortekeskustes. Kameeleon kui loom, kes vahetab värvi vastavalt keskkonnale, sümboliseerib kohanemisvõimet ja avatust. EVT projektiga soovitakse luua pinnas erinevateks värvideks – meid ümbritsevaks kultuuriliseks mitmekesisuseks. Projekti eesmärgiks on pakkuda viiele Tallinna noortekeskusele võimalusi rahvusvaheliseks koostöökogemuseks, et edendada sallivust ja kultuuridevahelist õppimist. Projekti toetab SA Archimedes Noorteagentuur Erasmus+ programmist.


4

AASTA NOORSOOTÖÖTAJA

Tallinna aasta noorsootöötaja – Steven Vihalem Steven Vihalem on Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja, kes pälvis 2016. aastal Tallinna tunnustusauhindade konkursil “Suured teod” aasta noorsootöötaja tiitli. Tähtsa tunnustuse tõi Steveni panus vähemusgruppidega töötamisse ja maailmahariduse temaatika tutvustamine noortele, millele ta noortekeskuse tegevustes suurt rõhku pöörab. HANNA-LYSA KENK

S

teven on noorsootööd teinud veidi üle nelja aasta ning suhtub sellesse suure kire ja pühendumusega. Ta on huvitav persoon, kes seisab enda uskumuste eest ja on aktiivne enam kui paaril-kolmel alal. Noor Tegija tegi Steveniga juttu nii tegemistest noortekeskuses kui ka isiklikest huvidest, mis on Stevenit tema töös noortega palju inspireerinud. Stevenist ja tema tööst Steven on põlistallinlasest noorsootöötaja. Ta on abielus, muslim, kirjanik ja üleüldine aktivist ka väljaspool noortekeskust. Enne noorsootöö alal tööle asumist tegutses Steven üheksa aastat hotellinduses. Seda senimaani, kui tundis, et peab oma ellu ühtteist uut otsima. Midagi, mis tekitaks tunde, nagu oleks ta maailmale miskit tagasi andnud. “See oli selline altruistlik arusaamine,” lisab Steven. Nõnda otsides jõudis ta tööle Kopli noortekeskusesse. Steven on õppinud kultuuriteaduste erialal ja tänu sellele osutus ta sobilikuks kandidaadiks ka noorsootöötaja ametikohale. Pärast poolteist aastat Kopli noortekeskuses töötamist otsustas ta üle minna Pääsküla noortekeskusesse, kus on nüüdseks olnud peaaegu kolm aastat. Päevad noortekeskuses on erinevad ja tavapärasest tööpäevast on raske näidet tuua. Olenevalt perioodist, kas tegemist on nädalavahetuse või tööpäevaga, vaheaja või kooliajaga, avatakse noortekeskus eri aegadel. Steven on alati varem kohal, teeb ettevalmistusi ja ootab noori, kellega põnevaid tegevusi ette võtta. Ta müüb pileteid skatepark’i, valmistab köögis toitu, mängib noortega, räägib nendega juttu või viib läbi muid tegevusi. On päevi, mil noored soovivad üksnes oma seltskonnaga aega veeta, aga on ka päevi, mil tahavad just noorsootöötaja aega ja pühendumist.

Foto: Rasmus Kooskora

Tallinna 2016. aasta noorsootöötaja Steven Vihalem.

Ta on võtnud oma töösse kaasa ka huvisid varasemast noorusajast, näiteks jalgrattad, korraldades noortele nii jalgrattamatku, rataste parandamise töötubasid kui ka muud põnevat. Steven eelistab ka ise kasutada jalgratast igapäevase liiklemisvahendina ja teeb seda praegugi. Väljaspool noortekeskust on Steven võtnud oma isiklikest huvidest töösse üle ka kirjandushuvi ja korraldab kord kuus kirjandusõhtut nimega k6vn ehk “Viimane neljapäev”. Tegemist pole ainult noorteüritusega, sinna on oodatud igast vanusest, rahvusest ja rassist inimesed. Eraelus on Steven õnnelikult abielus, aktiivne nii kirjanduselus kui ka ürituste korraldamises. Samuti otsustas ta 13 aastat tagasi astuda islamireligiooni, milles ta partner juba oli, ning on jõudnud käia ka Mekas. Töö noortekeskuses ja tegemised eraelus hoiab Steven siiski lahus.

selt ulmeteosed, teismeeas kasvas huvi ilukirjanduse vastu ja siis hakkas ta kirjutama ka luulet. Nüüdseks kirjutab Steven nii luulet kui ka proosat ja on tegelenud ka tõlkimisega. Kaheksa aastat tagasi alustas ta hiljuti esitletud ulmeromaani kirjutamist. Teos kannab nime “6ism2e_ dpt_error:_unsupported_personality” ning koosneb mitmest kirjandusstiilist ja loost, mis kõik seovad üksteist omal viisil. Teos valmis pikka aega ent 2015. aasta sügisel andis ta ühel oma kirjandusõhtul lubaduse, et kirjutab raamatu valmis seitsme kuuga. Seda ta ka tegi. Nüüdseks on Steven lõpetamas oma teist raamatut ja mõttes on juba kolmaski teos. Samuti plaanib ta ühe pikema novelli kirjutamist. Kirjandusblokk pole teda kunagi vaevanud ja põhjuseks peab ta seda, et alati on käsil mitu projekti.

Kirjandus Steveni elus Oma kirjandusteekonda alustas ta üsna noorelt. Koolis läks tal aega, kuniks lugema õppis. Esimese klassi lõpuks sai lugemine siiski selgeks ning sellest hetkest sukeldus ta kirjandusmaailma ja luges aastaga ligi kakssada raamatut. Nooruses huvitasid teda peami-

Nooruses huvitasid teda peamiselt ulmeteosed, teismeeas kasvas huvi ilukirjanduse vastu ning siis hakkas ta kirjutama ka luulet.

Religioon Steveni elus Islamiusu vastu hakkas Steven huvi tundma tänu oma praegusele abikaasale, kes on sündinud ja kasvanud muslimina. Pärast islamireligiooni tundmaõppimist tundis Steven, et see asetati ta eluteele ilmse põhjusega ning otsustas, et on aeg välja öelda usutunnistus ja hakata muslimiks. Otseselt ateistiks pole Steven end kunagi pidanud. Pigem on ta olnud vastu organiseeritud religioonile. Ta on õppinud religioone ka ülikoolis ja teab nii judaismist, budismist kui ka hinduismist üsna palju ning oskab näha seoseid koraani ja piibli vahel. Palverännak Mekasse Steven on käinud lühikesel palverännakul ehk Umral. Sinna sai ta tänu ühele pakkumisele jõukalt muslimiperelt, kes viib uusi muslimeid Mekasse ja tasub ka kõik kulud. Reis kestis kaks nädalat ent Steveni sõnul võtab lühike Umra aega umbes neli tundi. Sinna jõudes tuli tajuda enda ümbrust ning hakata sisse elama, et mõista, kus sa oled ja mis su ümber toimub. “Päris nii see ikka pole, et jõuad sinna ja kohe oled virgastunud guru, kolmas silm avaneb ja kiired lendavad igalepoole,” naerab Steven. Praegu on maailmas islamiusk ja

“Päris nii see ikka pole, et jõuad sinna ja kohe oled virgastunud guru, kolmas silm avaneb ja kiired lendavad igalepoole,” naerab Steven.

muslimid pideva rünnaku all, kuid Steveni seisukoht selles osas on tagasihoidlik. Mingil määral ta kardab tuleviku pärast, sest ei tea, mis võib toimuma hakata. Üha enam halba jõuab inimesteni ja Steveni sõnul on see ka osaliselt just meedia süü – muidu ei oleks inimesed nendest halbadest asjadest teadlikud. Maailmas juhtub negatiivseid sündmusi pidevalt, aga meedia vahendusel jõuavad need meieni kergemini ja võimendatult. Vaatamata kõigele saab Steven aga öelda, et tema ümber on inimesed ja sõbrad, kes on teadlikud tema usust ja aktsepteerivad seda. Inimesed harivad end rohkem ja on vaatamata meedia negatiivsest mõjust üha vastuvõtlikumad positiivsele.


TERVISLIK JA SPORTLIK KOOL Noored teadvustavad liikumise kasulikkust Noored hindavad oma liikumisaktiivsust ebapiisavaks. Takistuseks on nii ajanappus kui ka suur koolikoormus. Õnneks saadakse aru, et liikumine on tervise seisukohast hädavajalik ja annab hea enesetunde. ANU KÄGU, Tallinna spordi- ja noorsooameti terviseedenduse programmijuht

M

itmete uuringute (Tervise Arengu Instituut 2016) järgi ei liigu Eesti noored piisavalt ja paraku on see tendents aina süvenemas. 2016. aasta sügisel viis Tallinna Spordi- ja Noorsooamet neljas Tallinna koolis läbi küsitluse*, millest selgus, et ka noored ise (3/4 vastanuist) hindavad oma liikumist ebapiisavaks ja usuvad, et peaksid rohkem kehaliselt aktiivsed olema. Noored on küllaltki teadlikud liikuva eluviisi kasulikust mõjust tervisele ja peavad sporditegemist hea enesetunde saavutamisel vajalikuks. Neid teadmisi aga igapäevaselt ei ra-

kendata. Peamiste takistustena toodi välja aja- ja huvipuudust ning väsimust. Levinud olid ka muud probleemid, näiteks tervisemured, varasemad vigastused, rahapuudus jms. Pooled vastanutest tõid välja, et takistuse ületamine ei sõltu neist endist ja olid seisukohal, et barjääre polegi võimalik ületada. Arvati ka, et liikumise suurendamiseks peaks hoopis koolikoormust vähendama. Millised võiksid olla lahendused? Ühe võimaliku lahendusena tuleks enda jaoks lahti mõtestada, mida liikumine ja spordi harrastamine tegelikult tähendab. See ei pea endast kujutama üksnes treenimist – liikumisaktiivsust saab suurendada ka lihtsate igapäevaste tegevustega. Näiteks trepist kõndimine, jalgsi või jalgrattaga kooli minemine, aiatööde tegemine jne. Teine võimalus on planeerida oma aega, võttes arvesse liikumisvajadust. Nädala- või päevaplaani koostades on oluline sinna lisada aega ka sporditegevuseks. Eksami- ja kontrolltööde perioodidel võib see olla keeruline. Pigem võiks sellisel ajal vähenda-

3/4 noortest

Noored tegelevad spordi ja liikumisega, et...

arvavad, et nad peaksid rohkem liikuma

3/4 noorte jaoks

olla terve hea välja näha

on ajapuudus, väsimus pärast kooli või huvipuudus peamisteks põhjusteks, mis takistab liikumisega tegelemist

1/2 noortest

arvavad, et takistuste ületamine ei sõltu neist endist

5

tulemusi saavutada

MUL POLE AEGA

õppida uusi oskusi

Planeeri oma aega. Alustada võid näiteks sellest, et kirjuta nädala jooksul üles oma ajakasutus. Seejärel sea tegevused prioriteetide järjekorda ja tuvasta aeg, millal Sul on aega liikumiseks või spordiga tegelemiseks.

oleks lõbus olla osa meeskonnast võita

Vali liikumiseks tegevused, mis võtavad vähem aega või mida on lihtne kombineerida oma igapäevaste toimingutega. Näiteks jala liikumine, trepikõnd, jooksmine.

Noored arvavad, et nad peaksid rohkem liikuma, kuid samas seda ei tee. Miks?

MA EI VIITSI

Leia omale kaaslane, kellega koos trenni teha. Mõtle läbi ja pane kirja kasud, mida liikumine annab. Teadvusta, et Sa pole veel leidnud endale õiget spordiala. Tasub proovida erinevaid alasid.

MA OLEN VÄSINUD

Planeeri füüsiline tegevus nädala lõikes ajale, millal on rohkem energiat. Näiteks nädalavahetusele. Sisenda endale, et füüsiline tegevus tõstab energiataset. Seejärel proovi seda!

da pingutuse intensiivsust või mahtu, kuid kehalist aktiivsust täielikult ära jätta ei tohiks. Kolmas võimalus on arendada enda vaimseid oskusi. Esimese sammuna peaks aru saama, milliseid takistusi saab ise muuta ja mida mitte. Näiteks ajapuudus, väsimus ja motivatsioonipuudus on tegurid, mida saab

igaüks mõjutada. Halb ilm ja pikad koolipäevad ei ole õpilase enda teha. Oluline on keskenduda muudetavatele teguritele ja neile järjepidevalt lahendusi otsida. * Küsimustik viidi läbi 2016. aasta oktoobris. Sellele vastasid nelja Tallinna kooli 10. klassi õpilased, kes osalevad 2016/2017. õppeaastal Tallin-

Sport koolidesse – noored liikuma! Tallinna Spordi- ja Noorsooamet on koostöös haridusametiga pealinnas käivitanud projekti laste liikumisharjumiste tõstmiseks. LAURA REIN

E

esti laste vähene liikumine on tänapäeval palju muret tekitamas. Uuringute järgi istuvad lapsed nutiseadmetes keskeltläbi viis kuni seitse tundi päevas, mis mõjutab oluliselt ka nende füüsilist aktiivsust. Laste liikumisharjumuste kujundamisele saavad kaasa aidata perekond ja vanemad, kes võiksid last suunata sportimisharrastuste ja treeningute juurde ning toetada neid kehalise aktiivsuse säilitamisel. Peale perekonna on tähtis roll kanda ka koolil. Pilootprojektist “Sport kooli” Selleks, et aidata kaasa laste liikumisharjumuste suurendamisele, käivitati Tallinnas 2016. aasta oktoobris programm “Sport kooli”, eesmärgiga tekitada lastes huvi liikumise ja spordi

harrastamise vastu. Projekt on suunatud 7–8-aastastele lastele ehk esimeste klasside õpilastele. Programmiga on praeguseks liitunud seitse Tallinna kooli: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Merivälja Kool, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Südalinna Kool, Pirita Majandusgümnaasium ja Tallinna Kuristiku Gümnaasium. Kogu õppeaasta on esimesel pilootaastal jaotatud kolme perioodi. Esimestel programmikuudel tutvustati lastele ühtekokku 17 spordiala. Nii said õpilased proovida võistlustantsu ja tennist, panna end proovile kergejõustikus, jalgpallis, karates, saalihokis, maadluses, kick-boxing’us, vehklemises, korvapallis, taekwondo’s, sportchanbara’s, akrobaatikas, võimlemises, judos, suusatamises ja capoeira’s. Positiivne tagasiside koolidelt Projektiga seotud õpetajate sõnul on pärast esimest programmiperioodi laste liikumisharjumused oluliselt muutunud. Lapsed on palju aktiivsemad ja sportlikumad ning veedavad rohkem aega õues, sa-

Kuidas ületada enam levinud takistusi?

Eesti Taekwondo Liit Tallinna vaba aja messil “No vaata 2016”.

Foto: Harry Tiits

na Spordi- ja Noorsooameti korraldatavas liikumisaktiivsuse pilootprojektis. Küsimustik viidi läbi veebikeskkonnas eesti- ja venekeelsena ning vastanuid oli 133 – 61 poissi ja 72 tüdrukut. Tervise Arengu Instituut. 2016. Uuring: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. Tallinn. muti on paranenud õpilaste keskendumisvõime. Ka projektis osalevate laste peredelt saadud tagasiside on positiivne – nii on ka pered ise muutunud aktiivsemaks ja sportlikemaks ning nende teadlikkus liikumisest ja selle vajadusest on suurenenud. Kõige tähtsama ja tänuväärsemana ongi programmi tagasisides rõhutatud seda, et laste kehalise aktiivsuse tõstmist peetakse oluliseks, harjutades lastes varakult tervislikku eluviisi ja liikumisharjumusi. Projekt “Sport kooli” on andnud lastele võimaluse tutvuda väga mitmesuguste spordialadega. Just mängulisus on see võti, mis käivitab lapsi ja paneb neid sporti armastama. Nii mõnigi õpilane on tänu projektile leidnud endale meelepärase spordiala, mida ka vabal ajal harrastada, ning praeguseks käivad mitmed usinalt treeningutes. Liikumine teeb lapsed rõõmsaks Lastele endile on projektis osalemine väga meeldinud. Peale selle, et on tutvutud paljude spordialadega, õpitud nende kohta põnevaid fakte, on spordi kaudu leitud endale uusi sõpru. Tähtis on ka see, et ei keskenduta ainult ühele spordialale, vaid proovitakse mitmeid, sest ainult nii leitakse endale sobivaim liikumisharrastus.


LASTE JA NOORTE KULTUUR

6

meediatarbijates ühe või teise teema suhtes teatavaid eelhoiakuid väljendub sageli just pealkirjades ja artikleid illustreerivates fotodes – paljud aga pealkirjast ja fotost kaugemale ei jõuagi. Niimoodi võib meelde jääda ainult sõnum, mis ei vasta tegelikkusele ja teenib klikke kogudes sageli üksnes meediaväljaande huve. Emotsioonidele rõhuv meedia ei arvesta alati sellega, et elu on mitmetahulisem kui must-valgete sõnumite põhjal järeldada võiks.

Mida põnevat leiab laste ja noorte kultuuriaasta kodulehelt? Kultuuriüritused lastele ja peredele üle Eesti Laste ja noorte kultuuriaasta koduleht asub aadressil www.minaka.ee (aasta tunnuslause on “Mina ka!”). Sarnaselt eelmisel aastal toimunud merekultuuriaastale on ka sellel lehel leitav kultuurikalender, mis koostöös portaaliga kultuur.info kuvab lastele, noortele ja peredele mõeldud kultuuriüritusi üle Eesti. Lisa kalendrisse ka oma üritus! Kalendrisse saab oma infot sisestada igaüks, kes korraldab lastele ja noortele avalikke ettevõtmisi. Seeläbi saavad kõik üritused laste ja noorte kultuuriaasta programmi osaks. Inspireerivad teema-aasta lood Kodulehele on koondatud hulk inspireerivat materjali parimate valdkondlike praktikate kohta, videolood kuulsate Eesti inimestega nende lapsepõlvemälestustest ja samuti leiab sealt kõige värskema info Laste Vabariigi kohta. Teema-aasta kodulehelt saab alla laadida ka teema-aasta plakateid, logosid ja visuaale, et raamistada sellega oma sihtgrupile suunatud ettevõtmisi. Ideekonkurss “50 ideed!” Igaüks saab oma ürituse või ettevõtmise idee pakkuda laste ja noorte kultuuriaasta ideekonkursile “50 ideed!”. Konkursi voor on avatud ja ootab ideid 20. aprillini.

INFOKS Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 on Kultuuriministeeriumi algatatud. Selle elluviija on Eesti Lastekirjanduse Keskus. Jälgi teema-aasta uudiseid ja ettevõtmisi: www.minaka.ee Facebookis: minaka2017 Instagramis: minaka2017 Youtube’is: Laste ja noorte kultuuriaasta

Foto: Josh Rose. Allikas unsplash.com

Oskus olla objektiivne Oskus analüüsida sõnumite sisu ja tagamaid ning võime olla sõnumisaatjate motiivide suhtes kriitiline võiks kuuluda tänapäeval iga meediatarbija põhiliste oskuste hulka. PRIIT PRUUL JA MAARI PÕIM, SA Archimedese noorteagentuur

2

017. aasta jaanuari lõpus alustas SA Archimedese noorteagentuur kampaaniaga #olenobjektiivne, millega soovitakse tõstatada meediakriitilist arutelu noorte seas. Teemasse kaasati Eesti youtuber’id, kes rääkisid oma kogemustest, olles ühtaegu nii mee-

diasisu tootjad, selle tarbijad kui aegajalt ka meedia huviorbiidis. Kampaania soov oli, et igasugust meedias ilmuvat informatsiooni tarbides – olgu see siis Facebookis, Instagramis või ETV-s – püütaks olla objektiivne, sest kõik ei ole alati nii, nagu näib. Sõnumite mõistmine nõuab oskusi Meediakanalite ja -vormide hulk on tänapäeval hüppeliselt kasvanud ning sõnumite mõistmiseks ja analüüsimiseks on peale aja tarvis ka täiendavaid teadmisi ja oskusi. Nende puudumisel võime tahtmatult aidata kaasa valeinfo levimisele ning võtame kergeusklikult vastu kuuldusi, mille põhjal tegutsemine

võib kahjustada meid endid või inimesi meie ümber. Kõmulised pealkirjad ei tähenda alati kõmulist sisu Kõmulised pealkirjad stiilis “Viljandis toimus koolinoorte jõhker massipeksmine: vaata salaja filmitud kaadreid! Kohalikud kabuhirmus üha suureneva vägivalla ees!”, panevad küll uudisele klõpsama, kuid selle juures olevad kaadrid võivad pärineda hoopiski mõnest aastatagusest teises linnas aset leidnud kuriteost või isegi mitte Eestis toimunust. Pealkirjadest ja nende juurde valitud piltidest hajameelselt silmadega üle libistades võib sündmustest ja nende tekkepõhjustest sageli ülevõimendatud mulje jääda. Soov tekitada

Mida siis teha? Alati tasub ühe teema kohta infot hankida mitmetest meediakajastustest ning kogutud teavet tuleks analüüsida – millistele argumentidele ja faktidele kirjutises tuginetakse, milliseid allikaid kasutatakse. Selleks, et #ollaobjektiivne, on olemas ka lihtsaid tööriistu, mis aitavad toimunust adekvaatsema pildi luua. Näiteks sobib siia originaalfotode tuvastamine Google’i abil või faktikontroll, minnes tagasi loo juures viidatud algallika juurde. Tähelepanelik tasub olla ka niisuguse keelekasutuse suhtes, milles võimendatult tumedaid ettekuulutusi ja üldistusi kasutatakse (seejuures tõsiseltvõetavatele andmetele viitamata). Selliste sõnumite sagedane eesmärk on meediatarbija kellegi või millegi suhtes üles õhutamine. Oskus olla objektiivne, eristada fakte hinnangutest ja lausvaledest võiks igale meediatarbijale tänapäevases maailmas märksa olulisemaks muutuda. Kampaaniaga #olenobjektiivne seotud videod on nähtavad kampaania kodulehel: www.noored.ee/olen-objektiivne.

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 on käes! Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 eesmärkideks on väärtustada last ja noort kui kultuuriloojat ning kultuuripublikut, et tagada järjepidev ja rikkalik kultuurielu edasikandmine. MARJU KASK, Eesti Lastekirjanduse Keskuse laste ja noorte kultuuriaasta 2017 projektijuht

individuaalsele, loovale ja omanäolisele arengule ning samal ajal rõhutab koostegemise jõudu.

Mina ka! – koos kultuurist osa saama! Laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause “Mina ka!” kutsub kõiki kaasa mõtlema ja tegutsema, innustab pakkuma lastele ja noortele rohkem võimalusi kultuurielus osalemiseks. Ka täiskasvanuid oodatakse märkama ning kaasama lapsi ja noori oma tegemistesse – ikka selleks, et koos kultuurist osa saada, loovust ja loomingut tähtsustada. Teema-aasta märksõnad on iseolemine ja koostegemine. See sõnapaar väljendab toetust lapse ja noore

Laste ja noorte kultuuriaasta 2017 programm Selle aasta üks põhisündmusi on loomulikult XII noorte laulu- ja tantsupidu, mis toob kokku kümneid tuhandeid noori üle Eesti. Esmakordselt on kõik noortepeol osalejad sündinud vabas Eestis ning laulu- ja tantsupeo missioon kannab edasi olulisi ja universaalseid väärtuseid: põlvkondlik järjepidevus ja kultuuripärandi edasikandmine. Laste Vabariik on laste ja noorte kultuuriaasta raames toimuv elamu-

Laste ja noorte kultuuriaasta projektijuht Marju Kask.

stuur, mis viib 2017. aasta maist septembrini igasse Eesti maakonda kultuurielamusi. Laste Vabariigi idee on sündinud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja EV100 koostöös eesmärgiga võimaldada lastele kvaliteetset, inspireerivat, väärtuspõhist ja laiapõhjalist kultuurikogemust.

Foto: Rene Jakobson

Laste Vabariigi raames tähistatakse koos kohalike lastega Eesti 100. sünnipäeva – igas paigas peatutakse kogu päevaks ning lastel (eelkõige on sihtgrupiks kuni 12-aastased lapsed ja nende pered) on võimalik osa saada põnevast programmist.


AKTIIVNE KOOLIVAHEAEG

7

Neli kasulikku nippi koolivaheajaks Märtsis algav kevadine koolivaheaeg on parim selleks, et aeg maha võtta ja puhata. Ühtlasi on see suurepärane võimalus enesearendamiseks, kogukonda panustamiseks või tervisliku eluviisiga alustamiseks. MARGIT SELLIK, Tallinna spordi- ja noorsooamet

A

lljärgnevalt leiab mõningaid mõtteid, kuidas veeta üks sisukas ja arendav nädal ning võtta kevadvaheajast maksimum. Need pole aga soovitused, mis mõeldud üksnes noortele – omajagu kasulikku ja arendavat võib leida igaüks. Proovi vabatahtlikku tööd Vabatahtlik töö annab võimaluse avastada oma huvisid, kohtuda uute põnevate inimestega, rikastada hindamatu kogemusega oma CV-d ja samas teha midagi kasulikku kogukonna heaks. Vabatahtlikku tööd võib teha põhimõtteliselt igal alal ja seda tehes saad oma aega ise planeerida – ei pea ennast siduma pikaks ajaks või kogu nädalaks, vaid võid kaasa lüüa ka üksikute ürituste juures. Tutvu vabatahtliku töö võima-

Foto: Harry Tiits

lustega Vabatahtlike Värava kodulehel www.vabatahtlikud.ee/sinu-voimalused või otsi infot Facebookist: Lahedad vabatahtlikud. Õpi midagi uut Nutiseadmed ja tehnoloogia on tänapäeva elu lahutamatu osa. Kogu maailma info on ainult mõne kliki kaugusel. Kasuta seda positiivsel ja kasulikul moel – õpi ja omanda midagi uut ning põnevat. Kindlasti on palju teemasid, mille kohta oled tahtnud kogu aeg rohkem teada

Koolivaheaeg on hea aeg tervislikuma eluviisiga alustamiseks – olgu selleks iganädalased treeningud, muudatused toitumises või näiteks blogi pidamine, mis aitab oma sihtideni jõudmist jälgida.

saada, kuid pole info hankimiseks aega leidnud. Koolivaheajal on aga piisavalt vaba aega, et alustada oma isikliku avastusretkega ning rännata põnevate faktide ja uute teadmiste otsinguile. Miks mitte hoida kevadvaheajal oma mõte erksana ja teha väike taustauuring oma lemmikmuusika, -filmi või -kirjaniku kohta. Nii võid avastada uusi ja põnevaid linateoseid, muusikaalbumeid ning raamatuid, mille väljaotsimiseks ja vaatamiseks/kuulamiseks/ lugemiseks pole varem aega olnud.

Koosta nimekiri oma isiklikest eesmärkidest Kasuta oma vaba aega selleks, et mõelda valmis nimekiri eesmärkidest, mida sooviksid aasta jooksul teoks teha. Ära sea endale liiga suuri sihte, vaid mõtle eesmärkide saavutamiseks välja just sellised tegevused, millega kindlasti hakkama saad. Koolivaheaeg võib olla parim aeg tervislikuma eluviisiga alustamiseks – olgu selleks iganädalased treeningud, muudatused toitumises või näiteks blogi pidamine, mis aitab oma sihtideni jõudmist samm-sammult jälgida ning teekonnal tekkinud rõõme ja muresid teistega jagada. Alusta tasapisi ning lisa nädalasse kas või üks tegevus, mida sooviksid kindlasti ära teha – see annab suurema eduelamuse ja aitab ühtlasi oma tegevusi eesmärgistada. Mine õue Mitte miski ei ole parem ühest toredast päevast värskes õhus. Kui ilmad vähegi lubavad, veeda aktiivselt aega näiteks metsas joogat tehes, terviserajal sörkides, lemmikmuusikat kuulates või sõpradega pargis ja mere ääres loodust nautides. Võid ka minna lihtsalt linna peale jalutama, astuda sisse oma lemmikkohvikusse ning lugeda tassi kohvi kõrvale head raamatut.

Kevadvaheaeg Tallinnas pakub lõbusat programmi MARGIT SELLIK, Tallinna spordi- ja noorsooameti peaspetsialist

P

eatselt, 18. märtsil, algaval kevadvaheajal ootavad pealinna noortekeskused, muuseumid ning huvikoolid lapsi ja noori osa võtma põnevast koolivaheajaprogrammist. Tulemas on linnalaagrid, töötoad, mänguõhtud, spordiüritused ja palju muud vahvat. Vaata järele, mida märtsivaheajal Tallinnas teha saab ning osale koolivaheaja tegevustes. Kevadvaheaeg kestab 18.–26. märts. Pealinna muuseumid kutsuvad märtsivaheajal lapsi arendavatesse linnalaagritesse. Nii toimub juba seitsmendat korda Tallinna vanalinnas 1.–3. klasside õpilastele mõeldud vahva linnalaager “Kaheksa ühe hoobiga”, mis leiab aset 21.–24. märtsil. Nagu nimigi ütleb, ühendab see kaheksa Tallin-

na muuseumit ning neli päeva kestvas laagris saab osa nii Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Loodusmuuseumi, NUKU teatri ja muuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Tervishoiumuuseumi kui ka Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi tegevustest. Pea kõik ettevõtmised toimuvad vanalinnas, ühe kilomeetri raadiuses. “Kaheksa ühe hoobiga” laager pakub kaasahaaravaid ja lustakaid haridusprogramme, tänu millele on iga päev eri näo ja teoga. Täpsem info NUKU teatri kodulehelt www.nuku.ee/laager-kaheksa-ühe-hoobiga. Vabaõhumuuseum ootab aga koolivaheajal lapsi koos peredega külla. 19. märtsil kell 11 toimub Vabaõhumuuseumis lastehommik koos Pelgulinna folgiklubiga. Muuseum Kolu kõrts kostitab külalisi väikese kontserdi ja pisiperele so-

Foto: Harry Tiits

biva menüüga. Taludes saab meisterdada vana aja maiuseid, lahendada mõistatusi ning Kuie koolis sule ja tindiga postkaarte kirjutada. Lisainfot leiab muuseumi kodulehelt www.evm.ee. 20. märtsil alustavad kevadkoolivaheaja programmiga ka Tallinna noortekeskused. Kavas on

nii linnalaagrid, sportlikud võistlused kui ka muud põnevat. Männiku noortekeskus teeb 20. märtsil kell 12.30 algust koolivaheajaprojektiga “Kevadine”. Esimene üritus on kevade tervitamise tseremoonia, kus võetakse koos lastega vastu saabuv kevad ja isutatakse mulda ka esimesed muruseemned. 23. märtsil

kell 16 tuleb Männiku noortekeskusesse oma elust ning tööst rääkima noor teatri- ja filminäitleja Roland Laos, kes on tuntust kogunud filmis “Polaarpoiss”. Spordihuvilised lapsed ja noored saavad 20.–24. märtsil osaleda Pääsküla noortekeskuses talveolümpia võistlustel, kus leiab igapäevaselt aset kolm olümpiaala, milles noored saavad mõõtu võtta. Võistlusalad tehakse teatavaks vahetult enne ürituse algust ja parimad saavad ka autasustatud. Kogu Tallinna koolivaheaja kavaga saab tutvuda Tallinna noorteinfo lehel www.tallinn.ee/koolivaheaeg, kus tegevused on leitavad päevade kaupa. Pealinna koolivaheajainfot koondab ning vahendab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.


8

KOOLIVAHEAEG TALLLINNAS

Vaata, mida Tallinnas koolivaheajal teha saab! LINNALAAGRID KOOLIVAHEAJA KUNSTISTUUDIO “MÕTLE, MÄNGI JA MEISTERDA!” 20.–21.03.2017 kell 11–15 Adamson-Ericu muuseum www.adamson-eric.ekm.ee Laagri maksumus: 30 € Muuseumi märtsikuu tegevused on inspireeritud näitusest “Pesupäev”. Ühiselt uuritakse armastatud Eesti kunstnike kavatsusi lehviva pesu maalimisel, piltidesse “kinni jäänud” lugusid ning 20. sajandi alguse maa- ja linnaelu erinevusi.

TTÜ MEKTORY TEHNOLOOGIALAAGER 20.–23.03.2017 kell 10–13.30 TTÜ Mektory keskus www.ttu.ee/projektid/mektory-est Laagri maksumus: 60 € TTÜ Mektory Tehnoloogiakool korraldab ka sel kevadel Tehnoloogialaagri. Laagrist ootame osa võtma põhikooli 3.–6. klasside õpilasi, kellel on soov oma vaheaega põnevalt sisustada. Laager annab noortele võimaluse ülikooli lektorite ja tudengite juhendamisel õppida programmeerimist, osaleda robotite võidusõidus, meisterdada puidust meeneid ja teha palju muud.

MUSTAMÄE AVATUD NOORTEKESKUSE LINNALAAGER 20.­–24.03.2017 Mustamäe Avatud Noortekeskus www.mank.ee Laagri maksumus: 36 € Linnalaagris sisustame aega erinevate mängude ja võistluste ning meisterdamisega. Peale nimetatud toredate ühistegevuste külastame Skyparki, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Särevi Teatrituba, Harju tänava uisuplatsi, Maiasmoka kohviku martsipanituba ja Megazone’i.

KOOLIVAHEAJA LINNALAAGER 20.–23.03.2017 kell 10–15.30 Rocca al Mare Tennisekeskus www.tc2000.ee/koolivaheaja-laagrid Laagri maksumus: 120 €, 40 € (üks päev) Üks kuni neli päeva tennise, üldfüüsiliste treeningute, spordimängude, lõunasöögi ja ujumisega.

TANTSU- JA KUNSTITEEMALINE LINNALAAGER “TEE TULEVIKKU” 20.–24.03.2017 kell 8.30–16.30 Rävala 8, C-korpus, 3. korrus www.teetulevikku.ee Laagri maksumus: 105 € Ootame 6–14-aastaseid lapsi.

LINNALAAGER “KEVADVÄRSKUS”

Tule NUKU teatri sünnipäevale!

20.–24.03.2017 kell 9–17 Vivendi koolituskeskus www.vivendi.ee

19. märtsil kell 10–18

Laagris meisterdatakse paberist ja puidust esemeid ning õpitakse uusi ja põnevaid tehnikaid. Külastatakse ka näitusi ja muuseume ning tehakse muud põnevat.

LINNALAAGER LOOMAAIAS

· etendused · töötoad ja meisterdamised · ametivahetuspäev · põnev muuseum · Programm: www.nuku.ee/sünnipäev

21.–22.03.2017 kell 10–14 Tallinna Loomaaed www.tallinnzoo.ee Laagri maksumus: 27 €

Koolivaheajal on Tondiraba jäähallil tavaks saanud uisukampaania “Koolivaheajaks uisud alla”. Oodatud on kõik jääspordihuvilised!

Kavas on põnevad õppekäigud loomaaias, töötoad ja mängud. Laagrisse oodatakse 1.–4. klasside lapsi.

LASTEHOMMIK KOOS PELGULINNA FOLGIKLUBIGA

LAAGER “KAHEKSA ÜHE HOOBIGA”

21.–24.03.2017 kell 9.50–16 Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Loodusmuuseum, NUKU teater ja muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum www.nuku.ee/laager-kaheksa-ühehoobiga Laagri maksumus: 60 €, eelregistreerumisega 1.–3. klassi lastele mõeldud laager, kus nelja päeva jooksul saab osaleda ühtekokku kaheksa Tallinna vanalinnas asuva muuseumi ja keskuse tegevustes.

KOOLIVAHEAJA ÜRITUSED JA PEREPÄEVAD UISUKAMPAANIA “KOOLIVAHEAJAKS UISUD ALLA”

18.–26.03.2017 Tondiraba jäähall www.tondirabaicehall.ee/vabajaaja-treeningud Laagri maksumus: 6 € (täiskasvanutele), 4 € (kuni 18-aastatele), 2 € (uisulaenutus)

19.03.2017 kell 11–15 Eesti Vabaõhumuuseum www.evm.ee Laagri maksumus: 6 € (tavapilet), 4 € (sooduspilet), 12 € (perepilet) Muuseum Kolu kõrts kostitab külalisi väikese kontserdi ja pisiperele sobiva menüüga. Taludes saab meisterdada vana aja maiuseid, lahendada mõistatusi ja muud põnevat.

NUKU TEATRI 65. SÜNNIPÄEV 19.03.2017 NUKU teater ja muuseum www.nuku.ee/nuku-sünnipäev Laagri maksumus: teatripiletiga, muuseumipiletiga NUKU tähistab oma 65. hooaega ja sünnipäeva vahva päevaga, kuhu on oodatud igas vanuses noored ja lapsed. Kavas on etendused laval ja muuseumis, põnevad üritused ja teatrit tulvil muuseum.

TARBEKUNSTI TÖÖTUBA 20.03.2017 kell 15.30–17 Nõmme Klaasi- ja Keraamikastuudio www.klaasjasavi.ee Vajalik eelnev registreerimine. Klaasi ja keraamika töötubadesse oodatakse 6–13-aastaseid lapsi. Õpitubade käigus valmib igal osalejal keraamiline skulptuur või tarbeese ning üheskoos meisterdatakse ka klaasist vitraaž.

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid! VÄLJAANDJA: TALLINNA SPORDI- JA NOORSOOAMET

Vastutav toimetaja: Margit Sellik noorteinfo@tallinnlv.ee

TALVEOLÜMPIA VOL2 PÄÄSKÜLA NOORTEKESKUSES

20.–24.03 kell 12–18.30 Pääsküla noortekeskus www.nomme.ee/paaskyla_noortekeskus Osavõtt tasuta Igapäevaselt on kavas kolm olümpiaala, milles noored võistelda saavad. Iga päev tehakse võistlusalad teatavaks vahetult enne algust ja parimad saavad ka autasustatud. Oodatud on kõik noored vanuses 7–26.

CAPOEIRA BERIMBA TREENING LASTELE VANUSES 13+ 20.03.2017 kell 18 Pirita Top SPA www.berimba.ee Esimene treening on tasuta

Capoeira treeningud arendavad painduvust, kiirust, tasakaalu, vastupidavust, mõtlemist, loogika kasutamist ja ennustamisvõimet. Treeningul mängitakse ka muusikapille ja õpitakse portugali keelt.

KOSE VABA AJA KESKUSE EXIT ROOM’I KÜLASTUS

21.03.2017 kell 13.30 Kose Vaba Aja Keskus www.piritavak.ee/kose Laagri maksumus: 8–11 € € Külastame koos Exit Room’i pommituba ja Dracula tuba. Ole kiire registreerima, sest kohtade arv on piiratud.

SALAPÄRANE TALLINN

21.–23.03.2017 kell 14 Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteenindus

www.keskraamatukogu.ee/lasteleht Osavõtt on tasuta Mängime mõrvamüsteeriumit, uurime Tallinna legende ja lahendame viktoriini. Külastame ühiselt ka Tallinna Linnamuuseumi, et kogeda maailma, milles paljude raamatute tegevused toimuvad.

JÄRJEJUTU POOLTUND

21.–25.03.2017 kell 14 Nurmenuku raamatukogu www.keskraamatukogu.ee/lasteleht Osavõtt on tasuta Loeme üheskoos Helen Käiti raamatut “Aardejaht Nõmmel”.

CAPOEIRA BERIMBA TREENING 7–12-AASTATELE LASTELE 23.03 kell 17.30 Pirita Top SPA www.berimba.ee Esimene treening on tasuta

Capoeira treeningud arendavad painduvust, kiirust, tasakaalu, vastupidavust, mõtlemist, loogika kasutamist ja ennustamisvõimet. Treeningul mängitakse ka muusikapille ja õpitakse portugali keelt.

INFOKS Tutvuge kogu Tallinna koolivaheaja kavaga Tallinna noorteinfo lehel: www.tallinn.ee/koolivaheaeg. Hoidke end Tallinna noorteinfoga kursis ka Facebookis: Tallinna noorteinfo. Pealinna koolivaheajainfot koondab ning vahendab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Profile for Noor Tegija

Noor Tegija, märts 2017  

Noor Tegija, märts 2017  

Advertisement